Teenuse osutamise leping 7.7-2/26/3

TEENUSE OSUTAMISE LEPING NR 7.7-2/26/3 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, registrikoodiga 90000759 ja aadressiga Soola tn 8, 51004 Tartu (edaspidi “ETAG”), mida esindab volikirja alusel Karin Jaanson, ja Kliimaministeerium, registrikoodiga 70001231 ja aadressiga Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi „partner 1“), mida esindab Marten Kokk, ja Transpordiamet, registrikoodiga 70001490 ja aadressiga Valge tn 4/1, 11413 Tallinn (edaspidi “partner 2”), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Priit Sauk. ETAG ja partner(id) edaspidi koos nimetatud kui „tellija“ või „tellijad“, ja Tallinna Tehnikaülikool, registrikoodiga 74000323 ja aadressiga Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn (edaspidi “teostaja” või “teenuse osutaja”), mida esindab volikirja nr 1-17/16 alusel Marika Lunden, tellija ja teenuse osutaja edaspidi ühiselt nimetatud ka kui “pooled” ja eraldi kui “pool”, VÕTTES ARVESSE, ET: (A) käesolev leping sõlmitakse riigi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine (edaspidi “RITA+”) programmi esimese alategevuse „Eesti ühiskonna või majanduse väljakutsete lahendamiseks interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimine“ elluviimise raames, (B) lepingu täitmisel juhindutakse mh haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 lisast „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine“ ja teistest seotud Eesti Vabariigi õigusaktidest, (C) lepingu täitmisel lähtutakse ETAGi korraldatud avaliku konkursi „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ tulemustest, sõlmisid käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1 Lepingu alusel kohustub teenuse osutaja tegema teadus- ja arendustöö „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ (projekti nr ETISes RITA-TEE1)(edaspidi „töö“ või „uuring“) ning tellijad tasuvad selle eest teenuse osutajale tasu summas 718 948,69 eurot (seitsesada kaheksateist tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa eurot 69 senti) koos käibemaksuga. 1.2 Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad, nõuded, millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks on toodud lepingu lisades. 1.3 Lepingu täitmiseks moodustavad partner ja teenuse osutaja ühiselt projekti juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad teenuse osutaja esindajad ja, partneri nimetatud esindajad või nende poolt nimetatud liikmed ning vajadusel väliste ekspertide esindajad. Juhtkomisjoni hääleõiguslikest liikmetest peavad vähemalt kaks kolmandikku (2/3) olema partneri esindajad. ETAG tagab komisjoni tehnilise teenindamise. Töö sisu, eesmärke, metoodikat, eelarvet või intellektuaalomandi tingimusi oluliselt mõjutavad juhtkomisjoni otsused, mis toovad teenuse osutajale kaasa täiendava olulise töömahu või kohustused, kooskõlastatakse poolte vahel eelnevalt kirjalikult. Kui töömahu või kohustuste muudatus toob kaasa vajaduse muuta lepingus kokkulepitud tähtaegu või teenuse osutajale makstavat tasu, siis sõlmivad pooled selle kohta lepingu lisa. 2. LEPINGU DOKUMENDID 2.1 Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, selle lisadest ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2.2 Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.2.1 Lisa 1 - Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega; 2.2.2 Lisa 2 – Lähteülesanne; 2.2.3 Lisa 3 – Rahastusotsus. 3. TÖÖ ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE 3.1 Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö tellijale üle järgmiselt: 3.1.1 I vahearuanne (finantsaruanne) hiljemalt 16.11.2026; 3.1.2 II vahearuanne (sisu- ja finantsaruanne) hiljemalt 16.02.2027; 3.1.3 III vahearuanne (finantsaruanne) hiljemalt 16.05.2027; 3.1.4 IV vahearuanne (sisu- ja finantsaruanne) hiljemalt 16.08.2027; 3.1.5 V vahearuanne (finantsaruanne) hiljemalt 16.11.2027; 3.1.6 VI vahearuanne (sisu- ja finantsaruanne) hiljemalt 16.02.2028; 3.1.7 VII vahearuanne (finantsaruanne) hiljemalt 16.05.2028; 3.1.8 lõpparuande mustand hiljemalt 16.07.2028; 3.1.9 lõpparuanne hiljemalt 16.09.2028. 3.2 Aruandeid hindab projekti juhtkomisjon, kes teeb vajadusel 14 päeva jooksul ettepanekuid asjaomase aruande täiendamiseks vastavalt taotlusele. Juhul kui juhtkomisjon teeb ettepaneku aruande täiendamiseks, peab teenuse osutaja tegema töös vastavad parandused tellija antud mõistliku tähtaja jooksul. 3.3 Töö loetakse vastuvõetuks lõpparuande heakskiitmisega juhtkomisjoni poolt. Eraldi üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata. 4. INTELLEKTUAALNE OMAND 4.1 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand 4.1.1 Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on teenuse osutaja (sh mistahes konsortsiumi liikme ja nende alltöövõtjate ning litsentsiandjate) omandis enne käesolevat lepingut (edaspidi „varasem intellektuaalomand“), on ja jäävad teenuse osutaja omandisse. 4.1.2 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand hõlmab kõiki intellektuaalse omandi õigusi, sh kõik patendid ja patenditaotlused, mis kuuluvad teenuse osutajale või on tema kontrolli all, sh kaubamärgid, autoriõigused, tehnoloogia, oskusteave ja muud teenuse osutajale kuuluvad intellektuaalomandi vormid (olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mille kasutamine võib osutuda vajalikuks seoses tööga ja mida teenuse osutaja kasutab töö täitmise käigus ja/või töö tulemuste rakendamiseks. 4.1.3 Teenuse osutaja annab tellijatele mitte-eksklusiivse õiguse kasutada oma varasemat intellektuaalomandit üksnes ulatuses, milles see on vajalik tellijatele tellitud töö tulemuste kasutamise eesmärgil. Teenuse osutaja kinnitab, et varasema intellektuaalomandi kasutamine tellijate poolt ei riku ühegi kolmanda isiku intellektuaalomandi õigusi ega ühtegi kohaldatavatest õigusaktidest tulenevat nõuet ega keeldu. 4.1.4 Tellijatele ega teistele isikutele ei anta mingeid litsentse ega mistahes muid õigusi seoses teenuse osutaja varasema intellektuaalomandiga, välja arvatud punkti 4.1.3 kohaselt töö tulemuste kasutamiseks. Vajadusel sõlmivad pooled varasema intellektuaalomandi kasutamiseks lihtlitsentsilepingu, milles lepitakse kokku mh varasema intellektuaalomandi kasutamisega seotud piirangud ja muud tingimused. 4.1.5 Tellijatele varasema intellektuaalomandi kasutamiseks andmise tasu sisaldub teenuse osutajale punkti 5.1 alusel makstava tasu sees. Teenuse osutajal ei ole õigust varasema intellektuaalomandi kasutamise õiguse andmise eest nõuda täiendavat tasu. 4.2 Lepingu täitmisel loodud uus intellektuaalomand 4.2.1 Pooled on kokku leppinud, et kõik varalised õigused (sh patendid ja patenditaotlused, õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, kaubamärgid, autoriõigused ja muud intellektuaalomandi vormid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mis on seotud teenuse osutaja poolt (sh mistahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) käesoleva lepingu alusel tehtud tööga ning muude intellektuaalse tegevuse tulemustega, mis on käesoleva lepingu raames loodud (edaspidi „uus intellektuaalomand“), jäävad käesoleva lepingu alusel kuuluma teenuse  osutaja omandisse, arvestades lepingus sätestatud piiranguid. Konsortsiumi liikmed sõlmivad vajadusel omavahel kokkuleppe intellektuaalse omandi omavahelise kuuluvuse ja kasutamise tingimuste ja haldamise kohta. 4.2.2 Teenuse osutaja uus intellektuaalomand hõlmab kõiki käesoleva lepingu raames teenuse osutaja poolt (sh mistahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) loodud intellektuaalse tegevuse tulemusi, sh, ent mitte üksnes, kõik uuringute tulemused, leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisainilahendused, tehnoloogiad, oskusteave, andmebaasid ja andmekogud, arvutiprogrammid, aruanded, artiklid, raportid, kasutusjuhendid ja muud kirjalikud teosed, ja mistahes muu intellektuaalne omand, mis luuakse teenuse osutaja poolt käesoleva lepingu täitmise käigus tellitud töö teostamise raames või sellega seoses. 4.2.3 Teenuse osutaja kohustub tagama, et töö teostamisega seotud isikud (töötajad, alltöövõtjad jms) loovutavad ja annavad konsortsiumi liikmele, kelle töötajad või alltöövõtjad nad on, täielikult ja tagasivõtmatult seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses lõplikult üle kõik õigused töö ja selle tulemustega seotud intellektuaalse tegevuse tulemustele. Samuti kohustub teenuse osutaja tagama kõigi konsortsiumi liikmete poolt oma töötajate ja alltöövõtjate käest uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks litsentside hankimise, mis on vajalikud uue intellektuaalomandi vabaks kasutamiseks ja sellega seotud õiguste täies mahus teostamiseks. 4.2.4 Teenuse osutaja on kohustatud andma tellijatele tasuta tagasivõtmatu ja piiramatu litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud varaliste õiguste kasutamiseks tellijate äranägemisel. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab tellijatele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta kasutada uut intellektuaalomandit mistahes eesmärgil ja mistahes viisil, uut intellektuaalomandit reprodutseerida, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid levitada, laenutada ja rentida ning anda all-litsentse uue intellektuaalomandi või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. Litsents loetakse antuks punktis 3.1 nimetatud aruannete üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni. 4.2.5 Koos varaliste õiguste litsentsiga annab teenuse osutaja tellijatele tagasivõtmatu, tingimusteta litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab tellijatele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta teha uude intellektuaalomandisse mistahes muudatusi ja täiendusi, luua uuel intellektuaalomandil põhinevaid tuletatud teoseid ning ühendada uut  intellektuaalomandit kolmandate isikute intellektuaalse tegevuse tulemustega. Litsents loetakse antuks punktis 3.1 nimetatud aruannete üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni. 4.2.6 Teenuse osutaja on kohustatud andma kolmandatele isikutele õiguse uue intellektuaalomandi kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel, näiteks lihtlitsentside kaudu. 4.2.7 Teenuse osutaja ei saa eraldi tasu tellijale litsentseeritavate õiguste eest. Tasu õiguste üleandmise ja litsentseerimise eest on hõlmatud lepingu punktis 5.1 toodud tasus. 4.2.8 Teenuse osutaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 4.3 Intellektuaalse omandi õiguskaitse 4.3.1 Teenuse osutaja teatab tellijale kavatsusest esitada patendi- või kasuliku mudeli registreerimistaotluse töö käigus loodud uue intellektuaalomandi suhtes ning patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse Patendiametile esitamisest ja nende menetlemise käigust. 4.3.2 Töö käigus loodud uuele intellektuaalomandile õiguskaitse saamise, jõushoidmise ja õiguste jõustamise kulud kannab teenuse osutaja. 4.3.3 Teenuse osutaja on kohustatud andma tellijatele tasuta, tagasivõtmatult, piiranguteta ja lõplikult üle töö käigus loodud uue intellektuaalomandi suhtes tekkinud intellektuaalse omandi alased õigused, kui konsortsium või mistahes konsortsiumi liige kasutab uut intellektuaalomandit viisil, mis on vastuolus lepingu Lisa 2 eesmärkidega ja kahjustab seeläbi oluliselt avalikku huvi. 4.3.4 Teenuse osutaja vastutab kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi alaste õiguste järgimise eest. 4.3.5 Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest teenuse osutaja. 5. TASU 5.1 Tasu töö korrektse teostamise eest on 718 948,69 eurot koos käibemaksuga. ETAG tasub töö eest pärast vahearuannete ja lõpparuande heakskiitmist teenuse osutaja esitatud arvete alusel. 5.2 Tasust 79% rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine  ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) vahenditest ning ülejäänud 21% maksab Kliimaministeerium omafinantseeringuna, millest 21% maksab Kliimaministeerium ja 0% Transpordiamet. Nimetatud summad sisaldavad käibemaksu. Partner(id) tasuvad omafinantseeringu iga kord pärast vahearuannete ja lõpparuande heakskiitmist ETAGi esitatud arvete alusel. 5.3 Kui lepingu punktis 5.1 nimetatud tasu muudetakse, muutub ka RITA+ ning partneri(te) vahenditest eraldatav tasu selliselt, et säilib esialgse rahastuse proportsioon. 5.4 Kõigi käesoleva lepingu alusel esitatavate arvete maksetähtaeg on 30 kalendripäeva. 6. POOLTE KOHUSTUSED 6.1 Teenuse osutaja kohustub: 6.1.1 tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele; 6.1.2 tegema töö lepingu lisades kokkulepitud meeskonnaga (või võrreldava kvalifikatsiooni ja pädevusega asendatud meeskonnaliikmetega); 6.1.3 informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või selle lisade muutmise vajadusest; 6.1.4 määrama teenuse osutaja poolsed juhtkomisjoni liikmed ning võtma osa juhtkomisjoni tööst vastavalt tellija juhistele; 6.1.5 tagama, et iga konsortsiumi liige kinnitab huvide konflikti puudumist projektis osalemiseks; 6.1.6 andma tellijatele üle lepingus ja selle lisades nimetatud dokumendid ja tegema andmed kättesaadavaks lähteülesandes nimetatud viisil; 6.1.7 viima koostöös tellijatega ellu lepingus ja selle lisades nimetatud koostöövormid (sealhulgas analüüsi tutvustamine, kohtumised tellijate esindajatega); 6.1.8 esitama tellijale aruanded ja andma töö tellijale üle vastavalt lepingu punktile 3; 6.1.9 arvestama töö tegemisel ja aruannete esitamisel tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil tehtud märkustega ja antud juhistega; 6.1.10 jälgima töö tulemuste vormistamisel ja neist teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kehtestatud nõudeid ning viitama, et tööd on rahastatud RITA+ programmi toetustest; 6.1.11 võimaldama tellijal ja tema volitatud isikutel kontrollida esitatud aruandeid. 6.2 ETAG kohustub: 6.2.1 tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5; 6.2.2 nõustama teenuse osutajat vajadusel aruannete täitmisel ja esitamisel; 6.2.3 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.2.4 määrama ETAGi poolsed juhtkomisjoni liikmed ning korraldama juhtkomisjoni tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise; 6.2.5 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel. 6.3 Kliimaministeerium kohustub: 6.3.1 kandma ETAGi esitatud arve alusel ETAGile üle lepingu punktis 5.2 nimetatud asjaomase partneri tasu osa; 6.3.2 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.3.3 määrama ministeeriumipoolsed juhtkomisjoni liikmed ning osalema juhtkomisjoni töös; 6.3.4 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel. 7. TEAVITAMINE JA AVALIKUSTAMINE 7.1 Pooltel on õigus kasutada töö tulemusena valminud uut intellektuaalomandit viisil, mis võib kaasa tuua sellise intellektuaalomandi või selle osa avaldamise kolmandatele isikutele (sh trükkimine, levitamine ja avaldamine veebileheküljel), arvestades töö tulemustega seotud intellektuaalse omandi õiguste kaitse vajadustest tingitud piiranguid (nt patenditaotluse esitamise korral, konfidentsiaalse info kaitse), riigikaitselisest vajadusest tingitud või muid käesolevas lepingus sätestatud piiranguid. 7.2 Tulemuste avalikustamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses ning patendiseaduses sätestatut. 7.3 Pooled arvestavad, et ettevõtjad ei tohi saada selle lepingu alusel lubamatut riigiabi. 8. VASTUTUS 8.1 Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest. 8.2 Lepingust tulenevat kohustust rikkunud pool on kohustatud hüvitama teis(t)ele pool(t)ele rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju ja tegema kõik endast  oleneva, et heastada tekkinud olukord. Teenuse osutaja vastutus käesolevast lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest on piiratud lepingu punktis 5.1 sätestatud tasu kogusummaga, välja arvatud tahtliku rikkumise või raske hooletuse korral. Teenuse osutaja ei vastuta saamata jäänud tulu ega muu kaudse kahju eest. 8.3 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 8.4 Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. 8.5 Pool teatab teis(t)ele pool(t)ele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises. 8.6 Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase täiendava tähtaja jooksul asunud kohustust täitma. 8.7 Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3.1 sätestatud vastava aruande üleandmise tähtajast või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijal õigus lepingust ühepoolselt taganeda. 8.8 Juhul, kui tellija on viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui kuu üle punktis 5 kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesolevas lepingus või selle lisades sätestatud kohustusi, on teenuse osutajal õigus lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivist). 9. KONFIDENTSIAALSUS JA ISIKUANDMED 9.1 Pooled kohustuvad lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses neile lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni, mis on ühe poole poolt teis(t)ele pool(t)ele edastamise hetkel tähistatud kui konfidentsiaalne, samuti asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud ja isikute eraelu puudutavat teavet. 9.2 Pooled kohustuvad mitte avalikustama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta v.a juhul, kui kolmandatel isikutel on seadusest tulenev õigus vastavat teavet nõuda. 9.3 Pooled on kohustatud tegema enda poolt kõik, et konfidentsiaalne teave ei muutuks nende töötajate või muude isikute kaudu avalikuks. 9.4 Juhul, kui pooled on lisaks lepingule allkirjastanud ka konfidentsiaalsuskokkuleppe, kohustuvad pooled järgima ka konfidentsiaalsuskokkuleppest tulenevaid nõudeid ja piiranguid. 9.5 Juhul, kui tööde tegemiseks on vajalik isikuandmete töötlemine, sõlmivad pooled selleks eraldi andmetöötluslepingu ning kohustuvad tööde raames isikuandmete töötlemisel järgima ka andmetöötluslepingust tulenevaid nõudeid ja piiranguid. 10. TEADETE EDASTAMINE 10.1 Pooled edastavad lepinguga seotud teated vastava poole volitatud esindajale või ametlikul aadressil. 10.2 Poolte volitatud esindajad käesoleva lepingu täitmisel on järgmised: 10.2.1 teostaja volitatud esindajaks suhetes tellijaga on Tallinna Tehnikaülikool, kes nimetab oma esindajaks käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel Kristjan Lill, tel: 5302 2437, e-post: [email protected]; 10.2.2 ETAGi volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Katre Andreson, tel: 5792 3213, e-post [email protected]; 10.2.3 Kliimaministeeriumi volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Julia Bergstein, tel: 511 9431, e-post [email protected]; 10.2.4 Transpordiameti volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Simmo Talpas-Taltsepp, tel: 5364 0964, e-post [email protected]. 10.3 Pooltevahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused, kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. 10.4 Kõik teated, mis on saadetud ülaltoodud volitatud esindajate või asutuse ametlikule e- postile, loetakse kättesaaduks saatmise momendil. 10.5 Pooled kohustuvad mistahes muudatustest oma volitatud esindajate ja/või nende kontaktandmete osas viivitamatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt teavitama. Kuni teate kättesaamiseni loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud. 11. LEPINGU KEHTIVUS, SELLE MUUTMINE JA LÕPPSÄTTED 11.1 Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt. 11.2 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal. 11.3 Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu ülesütlemise päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest. 11.4 Juhul kui tellijale saab aruannete hindamisel teatavaks, et töö ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades toodud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks töö edasisel tegemisel. 11.5 Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras Tartu Maakohtus. 11.6 Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni. 12. POOLTE ALLKIRJAD ETAG: Teenuse osutaja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jaanson, SA Eesti Teadusagentuuri Marika Lunden, Tallinna Tehnikaülikooli esindaja esindaja Kliimaministeerium: Transpordiamet: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marten Kokk, Kliimaministeeriumi esindaja Priit Sauk, Transpordiameti esindaja  Rakendusuuringu põhjendatus ja mõju 1.1. Rakendusuuringu põhjendatus ning vastavus probleemipüstitusele, uuringu tulemuste mõju püstitatud probleemide lahendamisele (sh tulemuste rakendatavus ja rakendamise plaan) Tulemused on potentsiaalselt rakendatavad nii projekteerimispraktikas kui ka poliitikakujundamises. Rakendamise plaan on loogiliselt üles ehitatud ning toetab uuringu eesmärkide saavutamist. Probleemipüstituses peaks fikseerima täpsemalt lõppeesmärgi, milleks on eelkõige teekasutaja kulude optimaalsus ja teetaristu keskkonnahoidlikkus ning ohutus. Uuringu üks olulisemaid mõjusid on Eesti kohalike ja ringlussevõetud materjalide kasutusvõimaluste laiendamine. Väljatöötatav arvutusmudel (mudelid), andmekogud ja elukaare mudel peaksid tulevikus asetuma nn Eesti teehoiu InfraBIM arhitektuuri. Sisukäsitlus keskendub praegu peamiselt projekteerimisvaatele ja võimalike lahenduste väljatöötamisele, ilmselt luues sisuliselt kataloogilahenduste tüüpi lähenemise. Samas jääb vähem käsitletuks küsimus, kuidas need lahendused tegelikkuses ellu viiakse (tehnoloogilised võimalused, nt materjalide omaduste parandamine jms), ning millised on nende rakendamise eeldused. Töö ei sisalda reaalses keskkonnas teekonstruktsiooni katsetamist ja tulemuste võrdlemist teoreetiliste tulemustega. Positiivsena võib välja tuua Eesti käsitlemise erinevate kliimavöönditena, kuid käsitlusest jääb puudu regionaalne ehitusmaterjalide kättesaadavuse ja varustuskindluse aspekt (nt normikohane ehitusliiv, paekivikillustik ja muud täitematerjalid), mis mõjutab otseselt lahenduste rakendatavust eri piirkondades. Komisjon soovitab täpsustada andmete kättesaadavuse plaani ning kirjeldada, millised andmed on olemasolevad, kogutavad ja tuletatavad, ning kuidas maandatakse andmekvaliteedist tulenevaid riske. Tingimus: enne lõppotsuse tegemist on soovitus taotlejal tellija/juhtkomisjoniga kokku saada ja modulaarsus ja digilahendus läbi rääkida. Kohtumisel tuleb kokku leppida, milline tarkvara- /tööriistalahendus projekti tulemusena valmib, kuidas see on üles ehitatud, kas see on üks tervik või mitu eraldi osa ning kas jääb tabelarvutuse lahenduseks või tehakse midagi enamat. Hinne: Hea-Väga hea (3,5) 1.2. Uurimisteema panus rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse Väljatöötatavad digitaalsed ruumilised mudelid panustavad valdkonda „digilahendused igas valdkonnas“. Uurimistöö panustab tugevalt valdkondadesse „kohalike ressursside väärindamine“ ja „ringsete ressursside kasutamine“. Projekt toetab otseselt strateegiat „Eesti 2035” ning Eesti pikaajalist kliimapoliitilist sihti. Projekt toob teedevaldkonna otsustesse süsteemselt sisse CO₂ jalajälje ja elukaarekulude võrdluse ning võimaldab suunata investeeringuid lahendustesse, mis on ühtaegu tehniliselt toimivad, kulutõhusad ja väiksema keskkonnamõjuga. 1  Eestis puudub teaduspõhine ja digitaalselt rakendatav teekonstruktsioonide arvutusmudel, mis võimaldaks võrrelda alternatiivseid lahendusi elukaarepõhiselt ning teha tõenduspõhiseid otsuseid projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja hoolduskavade koostamisel. Projekti tulemusena valmivad mudelid ja andmekogud on innovaatiliseks tööriistaks avaliku sektori poolsete toimingute teostamisel ja tugevdab teadustulemuste praktilist rakendamist avalikus sektoris. Hinne: Suurepärane (5) 1.3. Uurimisteema ja tulemuste mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele Uuringu mõju Eesti teedevaldkonna arengule on otsene ja loodetavasti pikaajaline. Uuring käsitleb ringlusse võetud ja teisese toorme kasutamist taristuehituses – teemat, kus praegu esineb märkimisväärne metoodiline ja andmepõhine puudujääk. Uuringu tulemusena valmiv arvutusmudel(mudelid) looks Eesti teedeinseneerias uue teadmuspõhise aluse, mis muudab teekonstruktsioonide võrdlemise teaduslikult paremini põhjendatuks. Uuringu käigus loodud teadmised, andmestruktuurid ja töövõtted jäävad pärast projekti lõppu Eestis kasutusse ja edasiarendatavaks. Uurimisrühma vanuseline struktuur hõlmab kõiki akadeemilise karjäärimudeli tasemeid – professor, vanemteadurid ja praktiseerivad insenerid, doktorant ning magistrandid –, mis tagab nii kogemuse ülekande kui ka uue põlvkonna teadlaste ja inseneride arengu. Hinne: Suurepärane (5) Rakendusuuringu teaduslik tase ja teostatavus 2.1. Uuringu uuenduslikkus ning teaduslik tase, sh metoodika asjakohasus Kavandatava arvutusmudeli metoodiliseks aluseks on kavandatud mehhaanilis-empiiriline (ME) põhimõte, mille kohaselt modelleeritakse konkreetseid kahjustusmehhanisme – väsimuspragunemist, püsideformatsiooni ja kulumist – ning prognoositakse nende ajas arenemist koormuste, kliima ja materjalide koosmõjus. Uuenduslikum lähenemine eeldaks kasutada aga lõplike elementide meetodit näiteks Ritz-i energeetilise mudeli kaudu. Saadud tulemusi tuleks võrrelda ME abil saadud tulemustega. Taotluses ei leidnud, milline osa võiks olla geosünteetidel teekonstruktsiooni arvutusmudelis. Taotluses on osundatud, et põhiküsimus on väsimuskestvuse hindamine ja prognoos. Samas tahetakse kasutada selleks Palmgren-Mineri meetodit, mis on suhteliselt lihtsustatud lähenemine. Uurimistöö võiks kasutada ka teisi väsimusteooriaid nt Wöhleri, Marco-Starkey ja Coffin-Manson-Basquin lahendusi ning leida nende seast sobivaim just elasto-plastsetele konstruktsioonidele nagu nt asfaltbetoon katenditele. Saadud teoreetilisi tulemusi peaks võrdlema reaalses keskkonnas mõõtkavas 1:1 välikatsetena näiteks teekonstruktsiooni simulatsiooniseadmes. Eluea keskkonnajälje LCA arvutamisel oleks vaja arvutada ka teekonstruktsiooni funktsionaalse ühiku kehastunud energia (embodied energy EE) hulk nt MJ/m2. See näitaja muutub tulevikus kõige olulisemaks. 2 Esiletoomist väärib elukaarekulude arvutus LCCA. Eeldatavasti loob arvutus aluse teehoiu komplekssete ühikhindade andmebaasi loomisele. Uurimistöö taotluses kirjeldatud moodulid A-D võimaldavad luua ühtse andmemudeli, mida saab rakendada juba InfraBIM koondmudelis. Hinne: Väga hea (4) 2.2. Konsortsiumi võimekus uuringut ellu viia (sh vastutavate täitjate ja põhitäitjate pädevus ja senise teadustöö tulemuslikkus) ning vajaliku taristu olemasolu Konsortsiumi koosseis on pädev ning suudab kavandatud uuringu ellu viia. Vastutavate isikute teaduslik taust on tugev, eriti konsortsiumijuhi puhul, kellel on väga hea arusaam teadustöö põhimõtetest, publitseerimispraktikatest ja teadusmetoodika kvaliteedikriteeriumidest. Samuti on LCCA valdkonna eest vastutajatel selgelt välja kujunenud kompetents omas valdkonnas ja senine tulemuslikkus. Taristusektori valdkonna spetsiifilise kogemuse ja praktilise tunnetuse osas on konsortsiumis esindatud peaasjalikult kolm eksperti. S. Sillamäe on üks valdkonna kogenumaid spetsialiste (sh ka geotehnika), kellel on põhjalik arusaam taristuehituse probleemidest ja vajadustest. Väga laia praktilise kogemusega on ka A. Kendra, ning K. Lill omab märkimisväärseid teadmisi ja oskusi, mis on otseselt seotud projekti sisulise elluviimisega. Komisjoni soovitab kaaluda IT-valdkonna eksperdi kaasamist, lähtudes kokkulepitud digilahenduse ulatusest. Tingimus: täpsustada välisekspertide kaasamise plaan (sh kelle kaasamist kavandatakse, millistes etappides ja millistes küsimustes ning kas roll on konsultatiivne või sisuline tööpanus). Hinne: Väga hea (4) 2.3. Eelarve planeerimise asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava põhjendatus ja realistlikkus; kommunikatsiooniplaani ja riskide maandamise plaani asjakohasus Positiivsena toodi välja, et eelarve ja tegevuste jaotus on üldjoontes kooskõlas projekti eesmärkidega ning kulude struktuur on põhjendatud, arvestades laborikatsete, väliuuringute ja modelleerimise mahtu. Samas tuleb arvestada, et ringlussevõetud ja teisese toorme materjalide kohta puudub Eestis usaldusväärne ja 3 projekteerimismudelitesse rakendatav andmebaas ning nende omadused on väga varieeruvad. Seetõttu on töö maht (eeluuringud, laborikatsed, statistiline analüüs, degradatsioonimudelid ning LCA sisendandmed) nii suur, et 24 kuu ajaraamis on ajakava realistlikkus küsitav. Ajakava pingestatus võib suurendada riski, et tulemused jäävad liiga üldistatud tasemele, mis omakorda vähendaks projekti rakendatavust. Riskikohana toodi välja, et mõnede andmete, eelkõige materjaliparameetrite, kuluandmete või seisundiandmete, maht, detailsus või kvaliteet osutub ebapiisavaks, kuna Transpordiametil ei ole piisavalt kvaliteetseid andmeid. Riski maandamiseks on soovitus jaotada andmed olemasolevateks, kogutavateks ja tuletatavateks ning arutada ekspertidega, kuidas neid andmeid kasutada. Materjaliparameetrite puudumisel soovitati kasutada rahvusvahelise referentskirjanduse väärtusi. 3 Labori- ja välikatsed on ajamahukad ning osa neist võib eeldada väljaspool Eestit asuvate laborite võimekuse kasutamist. Risk seisneb ka selles, et katsete tulemused võivad oluliselt erineda ootustest. Eraldi teema on mõõtetulemuste täpsusklassid. Soovitatav on määrata varakult katsete läbiviimise ajad, kohad ja katsemetoodika. Uuringu lõpptulemus peab olema praktikas kasutatav lahendus. Risk on, et mudel jääb liiga akadeemiliseks. Lahendusena näen pidevat konsultatsiooni ekspertide ja praktikutega. Komisjoni soovitused projekti edasiseks elluviimiseks: 1. Kaaluda ajakavas ettevalmistava perioodi lühendamist. 2. Täpsustada kommunikatsiooni- ja kaasamisplaani (sh seminaride ja regulaarsete tellija-taotleja kohtumiste sagedus). Tingimus: Täpsustada alltöövõtu eelarve kujunemist, sh laborikatsete maht, ühikuhinnad ja eeldused. Hinne: Väga hea (4) 4  NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida RITA-TEE1 2026 Ava vorm Üldandmed Uuringu nimi eesti keeles Teekonstruktsioonide arvutusmudel Uuringu nimi inglise keeles Pavement Structural Design Model Uuringui algus 17.08.2026 Uuringu lõpp 16.08.2028 Konsortsiumi juht Kristjan Lill Juhtpartner Tallinna Tehnikaülikool Taotletav summa (ilma 579797,33 käibemaksuta) Taotletav summa (koos käibemaksuga) 718948,69 Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 4. Loodusteadused T220 Tsiviilehitus, 2.1 ja tehnika 4.15. Hüdrotehnoloogia, 100,0 Ehitusteadused Ehitus- ja avameretehnoloogia, kommunaaltehnika pinnasemehhaanika Lühikokkuvõte eesti keeles 1 Eesti teedevõrgu haldamine tugineb teekonstruktsioonide dimensioneerimisel arvutusmetoodikale, mille teoreetiline alus pärineb aastast 1983. Tegemist ei ole pelgalt vananenud tarkvaraga, vaid süsteemse metoodilise puudujäägiga: Eestis puudub täna teaduspõhine arvutusraamistik, mis võimaldaks teekonstruktsioonide alternatiive hinnata elukaarepõhiselt tugevuse, väsimuskestvuse, kliimategurite, CO₂ jalajälje ja elukaare kulude koosmõjus. Eeltoodust tuleneb uuringu keskne vajadus: luua Eesti tingimustele sobiv, läbipaistev ja valideeritav teekonstruktsioonide arvutusmudel ning pakkuda välja ühtne otsustusraamistik, mis võimaldab võrrelda alternatiivseid lahendusi 50 aasta perspektiivis. Välja töötatav metoodika ühendab konstruktsiooni tugevus- ja kestvusarvutuse, kliima- ja koormusmõjude käsitluse, CO₂ jalajälje hindamise ning elukaare kulude võrdluse viisil, mis on tellija jaoks kontrollitav, korratav ja praktiliselt rakendatav. Kokkuvõttes on uuringu eesmärk asendada senine „jah/ei" tugevuskontrolli loogika teaduspõhise, elukaarepõhise otsustustööriistaga, mis parandab teekonstruktsioonide valiku kvaliteeti, toetab ringlusse võetud materjalide põhjendatud kasutamist ning loob aluse Eesti teetaristu kulutõhusamaks ja väiksema keskkonnamõjuga kavandamiseks. Generatiivse tehisintellekti kasutamine taotluse koostamisel Kas te olete kasutanud generatiivse tehisintellekti abi (nt ChatGPT, MS Copilot, Gemnini, DALL-E, Claude vms) taotluse või selle osade kirjutamiseks või ettevalmistamiseks? i j k l m n j k l m n Jah Ei Selgitus tehisintellekti kasutamise kohta Kasutati rakendusi ChatGPT ja Claude. Mõlemat rakendust kasutati lähteülesande analüüsiks ja valideerimaks taotluse vastavust lähteülesandes püstitatud eesmärkidele. Samuti kasutati mõlemat rakendust taotluse eelarve koostamisel. Uuringukirjeldus Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest 2 uurimisülesannetest Eesti teedevõrgu haldamine tugineb teekonstruktsioonide dimensioneerimisel arvutusmetoodikale, mille teoreetiline alus pärineb aastast 1983. Tegemist ei ole pelgalt vananenud tarkvaraga, vaid süsteemse metoodilise puudujäägiga: Eestis puudub täna teaduspõhine arvutusraamistik, mis võimaldaks teekonstruktsioonide alternatiive hinnata elukaarepõhiselt tugevuse, väsimuskestvuse, kliimategurite, CO₂ jalajälje ja elukaare kulude koosmõjus. See puudujääk piirab otseselt Transpordiameti ja kohalike omavalitsuste suutlikkust teha tõenduspõhiseid investeerimisotsuseid projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja hoolduse kavandamisel, kus näiteks Transpordiameti iga-aastane teehoiueelarve on suurusjärgus ca 250 mln eurot. Analüüs, mis tugineb meeskonnaliikmete pikaajalisele kogemusele Eesti teedevõrgu projekteerimisel ja uurimisel, toob esile seitse omavahel seotud probleemi. Esiteks on materjalide klassifikatsiooni ja sisendparameetrite süsteem lahknevuses Euroopas kehtiva ehitustoodete määruse ning tootestandarditega. Kehtiv metoodika ei ole täielikult kooskõlas Euroopa standarditel põhineva materjalide määratluse ja katseandmete kirjeldamise loogikaga ega vasta Kliimaministri 17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise normid" kirjeldatud standarditele. Seetõttu ei saa turul olevaid materjale üheselt siduda arvutusmudelis kasutatavate omadustega. Eriti kriitiline on see ringlusse võetud ja teisese toorme materjalide puhul, mille omaduste kohta puudub Eesti tingimustes süstemaatiline ja arvutusmudelisse rakendatav andmebaas. Teiseks on olemasoleva metoodika algpõhimõtted, kehtivuspiirid ja edasiarendatavus ebapiisavalt läbipaistvad. 1983. aasta metoodika aluseks olevad eeldused, kalibreerimisandmed ja kehtivuspiirid ei ole terviklikult kättesaadavad. See muudab metoodika valideerimise, kontrollimise ja edasiarendamise sisuliselt väga keeruliseks. Uus mudel peab seetõttu lähtuma läbipaistvuse põhimõttest: iga moodul, eeldus ja valem peab olema dokumenteeritud, kontrollitav, põhjendatav ja vajaduse korral asendatav, ilma et kogu süsteem kaotaks sidususe. Kolmandaks on koormustingimused oluliselt muutunud ning neid tuleb käsitleda senisest dünaamilisemalt. Sõidukipark, teljekoormused ja liiklussagedused on nelja aastakümne jooksul oluliselt muutunud. Kehtiv metoodika ei võimalda neid muutusi piisava detailsusega arvesse võtta ega hinnata, millised koormusparameetrid mõjutavad konstruktsiooni kasutusiga ja kahjustusmehhanisme kõige enam. Seetõttu puudub täna piisava tõendatusega alus siduda konstruktsiooni dimensioneerimine reaalse liikluskoormuse arenguga. Neljandaks ei võimalda binaarne tugevuskontroll elukaarepõhist optimeerimist. Praegune lähenemine vastab küsimusele „kas konstruktsioon peab vastu?", kuid mitte küsimustele „kui kaua peab vastu?", „millise hooldusintervalliga?" ega „millise kogukuluga 50 aasta jooksul?". Rahvusvahelises praktikas on mehhanilis-empiiriline (mechanical-empirical, ME) katendite dimensioneerimine muutunud valdavaks. Näiteks praktikas kasutatavad mudelid nagu Rootsi ERAPave, USA MEPDG ja Austraalia Austroads prognoosivad konkreetseid lagunemismehhanisme – väsimuspragunemist, jäävdeformatsiooni, kattekihi kulumist – ning seovad need kasutusea prognoosiga. Eestis selline terviklik analüütiline võimekus täna puudub. Viiendaks on kliimategurite piirkondlik varieeruvus arvesse võetud ebapiisavalt. Eesti kliimatingimused on heterogeensed: külmumissügavus, külmumis- ja sulamisperioodi kestus, niiskusrežiim ja temperatuuritingimused erinevad piirkonniti. Kehtiv metoodika ei diferentseeri neid erinevusi piisavalt ega võimalda süstemaatiliselt arvestada kliimamuutuse mõjul nihkuvate tingimustega, sealhulgas soojemate talvede ja suvedega, muutuvate sademetega ning külmumis-sulamistsüklite muutusega. Kuuendaks on sõidukite külghajuvuse ja naastrehvide mõju käsitlus ebapiisav. Sõiduraja laius mõjutab koormuse jaotust ristisuunas: kitsamal rajal kontsentreerub koormus rohkem ning sellest tulenev väsimuskahjustus võib suureneda ebaproportsionaalselt. Täna ei käsitleta katendite arvutamisel ka 3 massipiirangute tõstmisega kaasnevat lisanduvate telgede mõju, mis sõidavad samas nn rattajäljes. Samuti ei käsitleta kehtivas metoodikas piisavalt naastrehvide kasutusest tulenevat kattekihi kulumist, mis Eesti tingimustes on üks teekatte eluiga oluliselt mõjutavaid tegureid. Seitsmendaks ei käsitleta täna Eestis katendite valikul CO₂ ja elukaare kulusid piisava detailsuse ja läbipaistvusega. Puudub ühtne metoodiline raamistik ja üheselt määratletud süsteemipiirid, mistõttu erinevate projektide tulemused ei ole alati võrreldavad. Uus lähenemine peab lisaks katendite dimensioneerimisele ära lahendama ka jalajälje arvutuse ja tee elukaare kulude arvutustega seonduva, viies katendite LCA kooskõlla standardiga EN 15978 ning LCCA standardiga ISO 15686-5. Eeltoodust tuleneb uuringu keskne vajadus: luua Eesti tingimustele sobiv, läbipaistev ja valideeritav teekonstruktsioonide arvutusmudel ning pakkuda välja ühtne otsustusraamistik, mis võimaldab võrrelda alternatiivseid lahendusi 50 aasta perspektiivis. Välja töötatav metoodika ühendab konstruktsiooni tugevus- ja kestvusarvutuse, kliima- ja koormusmõjude käsitluse, CO₂ jalajälje hindamise ning elukaare kulude võrdluse viisil, mis on tellija jaoks kontrollitav, korratav ja praktiliselt rakendatav. Uurimisülesanded Eeltoodud probleemianalüüsist tulenevalt püstitame kaheksa uurimisülesannet, mis järgivad lähteülesande kaheetapilist loogikat ja katavad kõik seitse ülal viidatud probleemset valdkonda. Lähteülesanne eeldab, et esimeses etapis luuakse teoreetiline kontseptsioon ja materjalide andmebaas ning teises etapis katsetatakse kohalikke ja valitud ringlusse võetud materjale, määratakse mudeli parameetrid ning liidestatakse eri arvutusmoodulid terviklikuks süsteemiks. Etapp 1 – teoreetiline kontseptsioon ja empiiriliste andmete kogumine Ülesanne 1. Töötada välja Euroopas kehtivate nõuetega kooskõlas olev materjalide klassifikatsiooni- ja parameetrisüsteem, milles on määratletud iga materjalitüübi nõutavad sisendparameetrid, määramismeetodid ja miinimumandmed, sealhulgas ringlusse võetud ja teisese toorme materjalide käsitlemise põhimõtted. Ülesanne 2. Formuleerida katendite arvutusmudeli moodulipõhine arhitektuur, milles on omavahel liidestatud tugevuse ja väsimuskestvuse moodul, kliima- ja koormusmoodul. Pakutakse välja ka raamistik CO₂ jalajälje ja elukaarekulude hindamiseks vastavalt standarditele EN 15978 ja ISO 15686-5. Ülesanne 3. Defineerida Eesti tingimustele sobiv kliimatsoonide jaotus ning hooajaliste materjaliomaduste muutuste arvestamise loogika, hõlmates vähemalt külmumis-sulamistsükleid, niiskusrežiimi, temperatuuritingimusi ja nende mõju konstruktsiooni toimivusele. Ülesanne 4. Koostada arvutusmudeli teoreetiline materjalide andmebaas, mis hõlmab Eesti praktikas levinud materjale ning valitud perspektiivseid teisese toorme ja ringlusse võetud materjale koos parameetrite algväärtuste, piirvahemike, kasutuspiirangute ja ebakindluste kirjeldusega. Ülesanne 5. Kavandada ja teostada labori- ja välikatsete programm mudeliparameetrite määramiseks ning viia läbi tundlikkusanalüüs, et tuvastada sisendparameetrid, mille suhtes mudeli tulemused on kõige tundlikumad, sealhulgas koormusspekter, sõidukite külghajuvus, kliimategurid ja naastrehvide mõju. Etapp 2 – katsetamine, valideerimine ja integreerimine Ülesanne 6. Katsetada Eestis levinud materjale ja valitud taaskasutusmaterjale ning määrata arvutusmudeli jaoks vajalikud parameetrid, sealhulgas jäikus-, kestvus- ja kliimamõju iseloomustavad näitajad. Ülesanne 7. Liidestada tugevuse ja kestvuse moodulid ühtseks arvutusmudeliks, analüüsides sealjuures ka olemasolevate või arendatavate LCA/LCC kalkulaatorite väljundite ülevõtmise ja integreerimise võimalusi. Ülesanne 8. Valideerida katendite arvutusmudel Eesti teelõikude mõõtmis- ja seisundiandmetega, teostada võrdlusjuhtumite analüüs, realiseerida mudel digitaalse rakendusena vähemalt TRL6 tasemel ning töötada välja standardne väljundaruanne ja kasutusjuhend. Täiendavalt koostatakse ettepanekud LCA ja LCCA tulemuste kasutamiseks otsustustoena ja hangete ettevalmistamisel ning mudeli edasiarenduse teekaart 4 LCA ja LCCA integreerimiseks arvutusmudelisse. Kokkuvõttes on uuringu eesmärk asendada senine „jah/ei" tugevuskontrolli loogika teaduspõhise, elukaarepõhise otsustustööriistaga, mis parandab teekonstruktsioonide valiku kvaliteeti, toetab ringlusse võetud materjalide põhjendatud kasutamist ning loob aluse Eesti teetaristu kulutõhusamaks ja väiksema keskkonnamõjuga kavandamiseks. Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus Kavandatava arvutusmudeli metoodiline alus on mehhanilis-empiiriline (ME) põhimõte, mis on rahvusvahelises teehoius viimase kahe aastakümne jooksul kujunenud valdavaks lähenemiseks elastsete teekonstruktsioonide projekteerimisel. ME-metoodika eristub Eestis praegu kasutusel olevast analüütilis- matemaatilisest lähenemisest selle poolest, et konstruktsiooni toimivust ei hinnata üksnes koormustaluvuse lävendi kaudu, vaid modelleeritakse konkreetseid kahjustusmehhanisme – väsimuspragunemist, püsideformatsiooni ja kulumist – ning prognoositakse nende ajas arenemist koormuste, kliima ja materjalide koosmõjus. ME-põhimõttel toimivad mitmed rahvusvahelised süsteemid, nt Rootsi ERAPave, USA MEPDG, Hollandi RHEOS. Uuringu esimeses etapis analüüsitakse taoliste süsteemide metoodilisi aluseid, parameetrisüsteeme ja mudeleid ning hinnatakse nende sobivust Eesti tingimustesse. Eesmärk on Eesti oludele optimeeritud terviklahenduse väljatöötamine, mis tugineb rahvusvaheliselt valideeritud ME- põhimõtetele. Uuringuga keskendutakse neljale alljärgnevale moodulile: Moodul A – tugevusarvutus. Konstruktsiooni mehaaniline analüüs põhineb mitmekihilise elastse süsteemi teoorial, mis võimaldab arvutada pingeid ja deformatsioone teekonstruktsiooni igas kihis etteantud koormuse ja materjalide jäikusparameetrite korral. Analüüs viiakse läbi inkrementaal-rekursiivse protseduurina: analüüsiperiood (50 aastat) jagatakse hooajalisteks inkrementideks, igas inkremendis uuendatakse materjaliomadusi vastavalt temperatuuri- ja niiskustingimustele ning kahjustus akumuleeritakse Mineri lineaarse kumulatiivse kahjustuse hüpoteesi alusel. Iga koormuskorduse toimet hinnatakse kriitilistes punktides: asfaldikihi alumine pind (horisontaalne deformatsioon väsimuspragunemise hindamiseks) ja pinnase ülapind (vertikaalne surve püsideformatsiooni hindamiseks). Asfaldikihtide jäikuse kirjeldamiseks on peamine kandidaatlähenemine nö master curve meetod, mis seob dünaamilise jäikusmooduli temperatuuri ja koormussagedusega ning võimaldab hooajalist varieeruvust arvestada realistlikult. Samas ei välistata alternatiivseid jäikuse kirjeldamise viise, kui need osutuvad Eesti andmestiku ja laborivõimekuse kontekstis otstarbekamaks. Väsimuskestvuse hindamiseks on rahvusvahelises praktikas levinud mitu lähenemist, sh kaudse tõmbe väsimuskatse (IT-CY) ja nelipunktipainutus (4PB-PR) – konkreetse katsemeetodi valik otsustatakse etapis 1, arvestades nii rahvusvahelist kogemust, Eesti laborivõimekust kui ka varasematest uuringutest kättesaadavaid andmeid. Rahvusvaheline praktika näitab, et väsimusea prognoosis on vajalik kalibreerimistegur, mis seob laborikatse tegelike välivaatlustega – selle teguri määramine Eesti tingimustele on üks uuringu võtmeülesandeid. Püsideformatsiooni prognoos asfaldikihtides on rahvusvaheliselt kõige vähem standardiseeritud komponent: olemasolevad süsteemid kasutavad kas erinevas formaadis rattaroopa katseid, tagasiarvestust (back-calculation) väliandmetest või arendamisjärgus olevaid spetsiifilisi mudeleid. Konkreetne lähenemine valitakse uuringu käigus, arvestades Eesti olemasolevaid andmeid ja katsevõimekusi. Sidumata kihtide ja aluspinnase puhul on elastsusmooduli ja püsideformatsiooni parameetrite määramiseks peamine kandidaatmeetod korduvkoormuse kolmeteljelise katse (repeated load triaxial, RLT) erinevatel niiskustingimustel ja pingetasemetel. Parameetrite allikana arvestatakse ka varasematest 5 uuringutest ja välikatsetest (LWD, FWD, plaatkoormuskatse) pärinevaid andmeid ning rahvusvahelist referentskirjandust. Suuremõõtmeliste fraktsioonide puhul, kus laboratoorsete katsete võimalikkus on piiratud, kombineeritakse laboritulemusi väliandmetega ja inseneerhinnanguga. Soojustehnilised omadused (soojusjuhtivus, soojusmahtuvus) määratakse kirjanduse põhjal ja kalibreeritakse vajadusel Eesti andmetega. Naastrehvide abrasiivse kulumise mõju käsitletakse eraldi empiirilise alammudelina, mille sisendiks on naastrehvide osakaal liiklusvoos ja kattematerjalide kulumiskindluse näitajad. Võimalike katsemeetoditena kaalutakse Prall-katset, Nordic Ball Mill katset, seguretseptis sisalduvate üle 2/4/8 mm osiste sisaldust ja suurimat teramõõtu. See on Põhjamaades levinud praktika; lõplik meetodivalik tehakse etapis 1, arvestades Eesti laborite võimekust ja olemasolevaid andmeid. Moodul B – kliimamõjud. Kliimamoodul arvestab hooajalisi materjalide jäikuse muutusi, niiskusrežiimi ja külmumis-sulamistsüklite mõju konstruktsiooni kandevõimele. Eesti jagatakse kliimatsoonideks meteoroloogiliste pikaajaandmete klasteranalüüsi põhjal (peamised mõjuparameetrid: minimaalne/maksimaalne/keskmine õhutemperatuur, sademete hulk, külmumissügavus). Temperatuuriprofiil konstruktsiooni sügavuses arvutatakse soojusjuhtivuse mudelite abil, mis võimaldavad asfaldikihi jäikuse hooajalist varieerumist realistlikult siduda mooduli A inkrementaalse protseduuriga. Koormusmoodul kirjeldab liikluskoormust kalibreeritud teljekoormuste jaotusena, mis arvestab sõidukipargi koosseisu, koormuste kasvu prognoosi ja sõidukite külghajuvust sõltuvalt sõiduraja laiusest. Hajuvuse modelleerimiseks kasutatakse normaaljaotuse põhist koormuse jaotust sõiduraja ristiprofiilil, mille standardhälve on seotud raja laiusega. See võimaldab kvantitatiivselt hinnata, kuivõrd kitsamal rajal kontsentreeruvam koormus mõjutab prognoositavat kasutusiga. Moodul C – LCA. Süsinikujalajälje moodul koostatakse kooskõlas standardi EVS-EN 15978 süsteemipiiridega. Arvutus hõlmab tootmise (moodulid A1–A3), transpordi (A4), ehituse (A5), hoolduse ja remondi (B2–B5) ning olelusringi lõpu (C1–C4) etappe; taaskasutuse potentsiaal (moodul D) esitatakse eraldi. Emissioonitegurite valikul eelistatakse tootjapõhiseid keskkonnatootedeklaratsioone (EPD), kus need on kättesaadavad; muul juhul kasutatakse valideeritud, Euroopa konteksti arvestavaid, andmebaase. Ringlusse võetud ja teisese toorme materjalide puhul kohaldatakse jaotusreeglit kooskõlas EVS-EN 15804 põhimõtetega. LCA mooduli väljundiks on CO₂e kogu analüüsiperioodi ulatuses (kg CO₂e/m²). Uuringu käigus analüüsitakse LCA mooduli liidestusvõimalusi Tallinna Tehnikakõrgkoolis väljatöötatavate transporditaristu LCA kalkulaatoritega, et tagada metoodiline kooskõla ja vältida topelttööd. Moodul D – elukaarekulude arvutus (LCCA). Kulumoodul koostatakse kooskõlas standardi ISO 15686-5 raamistikuga. Arvutus hõlmab ehituskulu, kavandatud hooldus- ja taastamistöid (intervallid ja mahud tulenevad mooduli A kasutusea prognoosist) ning jääkväärtust analüüsiperioodi lõpul. Kulud diskonteeritakse nüüdisväärtusele reaalse diskontomääraga, mille vaikeväärtus on kooskõlas Eesti avaliku sektori investeeringute hindamise praktikaga. Mudel võimaldab stsenaariumipõhist analüüsi: kasutaja saab varieerida hooldusstrateegiat, materjalide hindu ja diskontomäära ning hinnata tulemuste tundlikkust eelduste suhtes. LCCA väljundiks on nüüdisväärtuses kulu (€/m², NPV) kogu analüüsiperioodi jooksul. NB! Moodulid C ja D esitatakse katendite arvutusmetoodikast eraldiseisvalt (vt "lisainfo"). Metoodika seos lähteülesande uurimisküsimustega. Kavandatav moodulstruktuur adresseerib lähteülesande seitset probleemivaldkonda järgmiselt. Materjalide klassifikatsiooni lahknevus Euroopa standarditest (probleem 1) lahendatakse ülesandes 1 EN-standarditega kooskõlas oleva parameetrisüsteemi kaudu, mille sisendid kantakse läbi kõigi moodulite. Metoodika läbipaistvuse probleem (probleem 2) lahendatakse moodulpõhise arhitektuuriga, kus iga moodul on eraldi dokumenteeritud, valideeritav ja asendatav. Muutunud koormustingimused (probleem 3) ja sõidukite külghajuvus ning naastrehvide mõju (probleem 6) adresseeritakse mooduli B koormuskirjelduse ja 6 mooduli A abrasiooni alammudeliga. Binaarse tugevuskontrolli asendamine elukaarepõhise optimeerimisega (probleem 4) on mooduli A inkrementaal-rekursiivse protseduuri ja kahjustusmudeli otsene väljund. Kliimategurite piirkondlik varieeruvus (probleem 5) lahendatakse mooduli B kliimatsoonide ja hooajalise korrigeerimise kaudu. CO₂ ja kuluarvutuste (probleem 7) lahendatakse moodulite C ja D integreerimisega otsustusmaatriksisse. Seega ei ole moodulite valik meelevaldne, vaid tuleneb otseselt lähteülesande probleemipüstitusest. Tundlikkusanalüüs teostatakse sisendparameetrite süstemaatilise varieerimise kaudu, et tuvastada kriitilised sisendid, mille ebatäpsus mõjutab mudeli prognoose kõige enam. Analüüs katab nii mehaanilise mooduli parameetreid (materjalide jäikused, väsimuskarakteristikud, koormusspekter) kui ka LCCA eeldusi (diskontomäär, hooldusintervallid, materjalide hinnad). Valideerimiseks kasutatakse Eesti teelõikude pikaajalisi seisundiandmeid, võrreldes mudeli prognoose tegelike mõõtmistulemustega. Valideerimiskriteeriumid (lubatud hälbed, statistilised sobivusnäitajad) lepitakse kokku tellijaga avakoosolekul. Katendite arvutusmudel realiseeritakse võimalusel arvutisse installeeritava tarkvarana või veebirakendusena (vt "lisainfo"). Juhul kui mudel realiseeritakse veebirakendusena, järgitakse Transpordiameti ja digiriigi ristfunktsionaalseid nõudeid (e-gov/cfr, Koodivaramu). Kui luuakse arvutisse installeeritav või veebirakendus, siis peegeldab tarkvaraarhitektuur arvutusmudeli moodulstruktuuri, võimaldades komponentide sõltumatut uuendamist. Sellisel juhul antakse lähtekood ja dokumentatsioon projekti lõpus tellijale üle. Pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest Arvutusmudeli toimimiseks on vajalikud viie kategooria andmed: liikluskoormus, kliima ja ilmastik, materjalide parameetrid, teede seisundiandmed valideerimiseks ning kulu- ja keskkonnaandmed LCA/LCCA moodulite jaoks. Andmevajadus on otseselt seotud kavandatava moodulpõhise metoodikaga, milles on omavahel liidestatud tugevuse ja kestvuse/väsimuskestvuse, kliima- ja koormusmõjude, CO₂ jalajälje ning elukaarekulude moodulid. Andmed jaotatakse kolme rühma: esiteks olemasolevad andmed, mis saadakse tellijalt, avalikest seireallikatest ja varasematest uuringutest; teiseks projekti käigus kogutavad täiendavad labori- ja väliandmed; kolmandaks mudeli kalibreerimisel, koondamisel või töötlusel tuletatavad parameetrid. Iga andmerühma puhul määratletakse minimaalsed kvaliteedinõuded, kasutuspiirangud ning asendusloogika puudulike andmete korral. See lähenemine võimaldab kujundada mudeli nii, et selle kasutamine ei eelda kõikides sisendkategooriates täielikku andmeküllust, kuid tulemuste usaldusväärsus ja piirangud on läbipaistvalt dokumenteeritud. Liikluskoormuse andmed on koormusmooduli peamine sisend. Vajalikud on teljekoormuste jaotused, liiklussagedused, sõidukipargi koosseis ja selle muutustrendid. Põhirõhk on üle 3,5-tonniste sõidukite diferentseerimisel teljekoormuste kaupa; sõiduautode puhul on oluline naastrehvide kasutamise osakaal. Uuringurühmal on ligipääs Transpordiameti süstemaatilistele pikaajaliste liiklusloenduse ja kaalumisandmetele; vajaduse korral täiendatakse neid varasemate uuringute, rahvusvahelise referentskirjanduse ja täiendavate välimõõtmistega. Sõidukite külghajuvuse kirjeldamiseks kasutatakse andmeid või parameetreid, mis võimaldavad siduda koormuse jaotuse sõiduraja laiusega. Kliima- ja ilmastikuandmed on vajalikud kliimatsoonide määratlemiseks ning materjalide hooajaliste omaduste muutuste kirjeldamiseks. Peamised allikad on Keskkonnaagentuuri pikaajalised meteoroloogilised mõõteread ja Transpordiameti teeilmajaamade andmed. Vajalikud sisendid on vähemalt õhutemperatuur, sademed, (arvutuslik) külmumissügavus ning võimaluse korral niiskusrežiimi 7 iseloomustavad näitajad. Nende andmete põhjal tuletatakse mudeli jaoks kliimatsoonid, temperatuuriprofiilid ja hooajalised korrigeerimistegurid. Materjalide parameetrite andmestik on tugevuse ja kestvuse/väsimuskestvuse mooduli keskne alus. Iga materjalitüübi kohta on vajalikud vähemalt mehaanilised parameetrid, soojustehnilised omadused ning vajaduse korral niiskustundlikkust kirjeldavad näitajad. Sisendallikatena kasutatakse olemasolevaid Eesti uuringuid, varasemate labori- ja välikatsete tulemusi ning projekti käigus kogutavaid täiendavaid andmeid. Täiendavad katsed tehakse prioriteetsete materjalide kohta, mis valitakse metoodika ja tundlikkusanalüüsi alusel. Vajadusel katsevõimekuse tagamiseks, mida Eestis praegu piisavas mahus ei eksisteeri, kasutatakse väljaspool Eestis olevate laborite võimekust, kellega uuringurühmal on varasem koostöökogemus, nt Tampere Ülikool või Aalto. Andmebaasi eesmärk ei ole projekti lõpuks ammendavalt katta kõik võimalikud materjalid, vaid luua standardiseeritud andmestruktuur, esmatäita see prioriteetsete materjalidega ning anda juhis selle edasiseks täiendamiseks. Teede seisundiandmed on vajalikud mudeli valideerimiseks. Konsortsiumil on ligipääs Transpordiameti süstemaatilisele seisundihindamise andmebaasile. Kasutatakse vähemalt tasasuse, roopa sügavuse, defektide ja kandevõime andmeid, mida seotakse konkreetsete teelõikude konstruktsioonikirjelduse, liikluskoormuse ja kliimatingimustega. Valideerimise seisukohalt on kriitiline, et andmed oleksid seotud ruumiliselt ja ajaliselt samade objektidega, mille kohta on teada konstruktsiooni ülesehitus ning peamised sisendtingimused. Kulu- ja keskkonnaandmed on vajalikud LCA ja LCCA moodulite jaoks. LCA sisendina eelistatakse standardikohaseid tootjapõhiseid EPD-sid; nende puudumisel kasutatakse valideeritud andmebaase. LCCA sisendina kasutatakse ehitus-, hooldus- ja taastamiskulude andmeid, mis saadakse tellijalt, hankedokumentidest ja muudest asjakohastest allikatest. Andmestruktuur kujundatakse kooskõlas Kliimaministeeriumi kehtestatavate keskkonnahoidlike teedeehituse kriteeriumidega, mille kohaselt muutuvad LCA ja LCC nõuded kohustuslikuks üle 2 mln € tee-ehituse hankelepingutes. See tagab, et mudeli väljundid on vahetult kasutatavad tulevases regulatiivses raamistikus ning võimaldavad liidestada olemasolevaid või arendatavaid kalkulaatoreid kavandatava arvutusmudeliga. Andmestike sidumise keskne põhimõte on ühine andmemudel, milles eri allikad seotakse teelõigu identifikaatori, asukoha, ajamõõtme, konstruktsioonikirjelduse, materjalitüübi ja andmeallika kvaliteediklassi kaudu. Iga mooduli andmenõuded, formaadid ja kvaliteedikriteeriumid dokumenteeritakse. Avakoosolekul täpsustatakse tellijaga andmevahetuse kord ja vastuvõtukriteeriumid. Selline ülesehitus tagab, et uute andmete lisamine pärast projekti lõppu ei nõua mudeli põhiloogika muutmist. Pakkuja nägemus uuringuprotsessi toimimisest Uuringu viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli uurimisrühm, kes kaasab alltöövõtjana ERC Konsultatsiooni OÜ (registrikood 10116362) liikluskoormuse andmete kogumiseks, töötlemiseks ja koormusmooduli sisendparameetrite formeerimiseks ning võimalusel väliseksperte riikidest või uurimisasutustest, millel pakutav metoodika põhineb. Näiteks Rootsi Riikliku Tee- ja Transpordiuuringute Instituudi (VTI) teadlased Sigurdur Erlingssoni ja Abubeker Ahmedi (ERAPave arvutusmudeli arendajad). Välisekspertide roll on toetada metoodika võtmeotsuste sõltumatut ülevaatust, valideerimiskriteeriumide täpsustamist ja vahetulemuste eksperthindamist. Meeskonna tööjaotus on üles ehitatud moodulipõhiselt. Konsortsiumijuht prof Artu Ellmann vastutab uuringu teadusliku kvaliteedi ja strateegilise juhtimise eest. Projektijuht Kristjan Lill koordineerib igapäevast tööd, ajakava, eelarvet ja aruandlust. Sven Sillamäe ja Ain Kendra vastutavad katendikonstruktsioonide, materjalide ning tugevuse ja kestvuse/väsimuskestvuse moodulite eest; Sven Sillamäe täidab ühtlasi geotehnilise eksperdi rolli. Kristjan Lill vastutab lisaks LCA mooduli, Üllas Ehrlich 8 LCCA mooduli ning Tiit Kaal LCCA praktilise rakendatavuse ja kooskõla eest tellija otsustus- ja hankeloogikaga. Projekti edukaks läbiviimiseks on vajalikud ka liiklusuuringud ning nende eest hoolitseb Luule Kaal. Uuringuprotsess on kavandatud kaheetapiliselt vastavalt lähteülesandele. Esimeses etapis luuakse teoreetiline kontseptsioon, määratletakse andmevajadus ja metoodiline arhitektuur ning koostatakse materjalide andmestruktuur koos katseprogrammiga. Teises etapis määratakse prioriteetsete materjalide parameetrid, liidestatakse moodulid A ja B tervikmudeliks, valideeritakse lahendus Eesti teelõikude andmetega ning realiseeritakse digitaalne rakendus. Moodulid C ja D lahendatakse eraldiseisvalt. Selline ülesehitus võimaldab hoida uuringu kontrolli all ka olukorras, kus üksikute meetodite lõplik valik sõltub etapi I tulemustest. Uuring kestab 24 kuud ja jaguneb seitsmeks tööpaketiks, mis on seotud uurimisülesannetega järgmiselt: TP1 hõlmab ülesandeid 1 ja 2, TP2 ülesannet 3, TP3 ülesandeid 4 ja 5, TP4 ülesannet 6, TP5 ülesannet 7, TP6 ülesannet 8. TP0 on läbiv tööpakett ning hõlmab projektijuhtimist, kvaliteedikontrolli, aruandlust ja kommunikatsiooni. TP1 käsitleb rahvusvahelise kogemuse analüüsi, metoodika valikut ja mudeli arhitektuuri formuleerimist. TP2 keskendub kliimatsoonide ning ilmastiku- ja koormussisendite metoodikale. TP3 hõlmab materjalide andmestruktuuri, katseprogrammi ja tundlikkusanalüüsi. TP4 käsitleb materjalide katsetamist ja mudeliparameetrite määramist. TP5 keskendub moodulite liidestamisele ning LCA ja LCCA integreerimisele otsustusmaatriksisse. TP6 hõlmab tervikmudeli valideerimist, rakenduse lõppviimistlust, standardse väljundaruande ja kasutusjuhendi koostamist ning kasutuselevõttu toetavaid soovitusi. Tööpakettide ajakava esitatakse taotluse lisas Gantti tabelina. Tööpaketid on osaliselt kattuvad, kuid nendevaheline liikumine põhineb selgel sisend-väljundloogikal. Iga tööpaketi lõpus koostatakse vaheväljund, mis sisaldab tehtud töö kokkuvõtet, peamisi metoodilisi otsuseid, kasutatud andmestikku, piiranguid ning järgmise tööpaketi sisendiks minevaid tulemusi. Rakenduse, standardse väljundaruande ja kasutusjuhendi arendust alustatakse paralleelselt integreerimisetapiga, et lõppfaasis keskenduda mudelite valideerimisele ja kasutuselevõtuvalmidusele. Uuringu juhtimine toimub tihedas koostöös tellijaga. Avakoosolekul täpsustatakse kasutusjuhtumid, andmenõuded, vastuvõtukriteeriumid ja andmevahetuse kord. Juhtkomisjonile esitatakse vähemalt kaks korda aastas kirjalik kokkuvõte töö käigust ja vahetulemustest. Kui etapi I tulemused näitavad, et mõne katsemeetodi või nõutavate omaduste täpsustamine või asendamine on teaduslikult põhjendatud, tehakse see juhtkomisjoniga kooskõlastatud otsusena, säilitades projekti põhieesmärgid, võrreldavuse ja ajakava tervikloogika. Uuringu sisemise kvaliteedi tagab kolmeastmeline süsteem: tööpaketi vastutaja eelkontroll, välisekspertide sõltumatu ülevaatus ning juhtkomisjonile esitatavad aruanded. Projekti lõpus esitatakse tellijale kasutuselevõtu kava, mis kirjeldab mudeli üleminekut prototüübist (TRL6) igapäevasesse kasutusse, sh vastutused, koolitusvajadus ja esimese aasta tugiperiood. Järelkasvu tagamiseks seotakse uuringuga üks doktoritöö, mille teemaks on Eesti oludele kohandatud elukaarepõhise katendiarvutusmetoodika väljatöötamine ja valideerimine, ning vähemalt neli magistritööd – iga põhimooduli (A: tugevus ja kestvus, B: kliima ja koormused, C: CO₂ jalajälg, D: elukaarekulud) kohta üks. Selline ülesehitus tagab, et iga mooduli süvauurimine on akadeemiliselt juhendatud ja dokumenteeritud ning valdkonna järelkasv on projekti orgaaniline osa. Uuringu Gantti graafik Teekonstruktsioonide_gantt.xlsx Riskide maandamise plaan Riskide maandamise plaan on struktureeritud lähteülesandes nimetatud nelja riskikategooria kaupa. Iga 9 riski puhul on kirjeldatud selle sisu ning konkreetsed maandamismeetmed. Riskide seiret tehakse jooksvalt läbiva projektijuhtimise tööpaketi raames ning vajaduse korral ajakohastatakse maandamismeetmeid tööpakettide vaheväljundite ja juhtkomisjonile esitatavate kokkuvõtete põhjal. 1. Andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi risk. Arvutusmudeli toimimine eeldab viie kategooria andmeid, millest osa saadakse tellijalt ja avalikest allikatest ning osa kogutakse projekti käigus. Peamine risk on, et mõne andmekategooria, eelkõige materjaliparameetrite, kuluandmete või seisundiandmete, maht, detailsus või kvaliteet osutub ebapiisavaks. Maandamiseks on andmevajadus jaotatud olemasolevateks, kogutavateks ja tuletatavateks andmeteks ning iga rühma jaoks on ette nähtud asendusloogika ja minimaalsed kvaliteedinõuded. Avakoosolekul lepitakse tellijaga kokku andmevahetuse kord ja vastuvõtukriteeriumid. Materjaliparameetrite puudumisel kasutatakse rahvusvahelise referentskirjanduse väärtusi koos täpsushinnanguga. Andmete kogumine algab paralleelselt metoodikatööga, et andmelünk ilmneks varakult. Andmete piisavust jälgitakse igas tööpaketis vaheväljundi koostamisel. 2. Katsete ajakavarisk. Labori- ja välikatsed on ajamahukad ning osa neist võib eeldada väljaspool Eestit asuvate laborite võimekuse kasutamist. Risk seisneb selles, et katsete ettevalmistus, proovikehade logistika või laboriaja kättesaadavus põhjustavad viivitusi. Maandamiseks määratakse katseprogrammi prioriteedid tundlikkusanalüüsi alusel juba etapis I, et keskenduda parameetritele, mis mõjutavad mudeli tulemusi kõige enam. Vajalikud laboriajad broneeritakse projekti alguses. Katsemeetodite lõplik valik arvestab Eesti laborivõimekust ja varasematest uuringutest kättesaadavaid andmeid. Kui mõne parameetri laboratoorne määramine osutub ebaproportsionaalselt ajamahukaks, kasutatakse alternatiivset lähenemist, näiteks tagasiarvutusi väliandmetest või referentskirjanduse väärtusi koos täpsushinnanguga. Katsete edenemist jälgitakse regulaarselt projektijuhtimise raames. 3. Rakendatavuse risk. Uuringu lõpptulemus peab olema praktikas kasutatav lahendus, mille väljund toetab tellija ja projekteerijate otsuseid. Risk on, et mudel jääb liiga akadeemiliseks, väljundaruanne ei vasta praktikute ootustele või lõppkasutajad ei võta tööriista omaks. Maandamiseks kaasatakse lõppkasutajate sisend projekti jooksul ning avakoosolekul täpsustatakse kasutusjuhtumid ja standardse väljundaruande nõuded. Võimalusel arendatakse digitaalset rakendust paralleelselt integreerimisetapiga, et tagada piisav testimisaeg (vt "lisainfo"). Prototüüpi testitakse valitud kasutusjuhtumite põhjal koos tellija ja praktikutega enne lõplikku üleandmist. 4. Ressursi- ja võtmeisikurisk. Meeskond hõlmab põhieksperte, doktoranti, magistrante ning alltöövõtjat. Risk seisneb põhieksperdi ajutises väljalangemises või ülekoormuses. Maandamiseks on tööjaotus moodulipõhine ning olulisemate moodulite juures on kaasatud rohkem kui üks sisuline ekspert. Tööpakettide vaheväljundid dokumenteeritakse viisil, mis võimaldab ülesandeid vajaduse korral meeskonna sees ümber jaotada ilma uuringu põhiloogikat muutmata. Konsortsiumijuhi ja projektijuhi rollid on eristatud, mis vähendab juhtimise üheisikuriskust. Ressursikasutust jälgib projektijuht regulaarselt ning kõrvalekalletest teavitatakse juhtkomisjoni esimesel võimalusel. Kokkuvõttes on riskide maandamise plaan üles ehitatud nii, et see vähendab teaduslikke, tehnilisi ja juhtimisriske, säilitades samal ajal uuringu paindlikkuse. Selline lähenemine loob eeldused, et projekti lõpuks valmib teaduspõhine, valideeritud ja rakendatav arvutusmudel, mille piirangud ja usaldusväärsus on tellija jaoks läbipaistvalt dokumenteeritud. Kommunikatsiooniplaan Kommunikatsiooniplaani eesmärk on tagada, et uuringu tulemused ei jääks üksnes teaduslikuks väljundiks, vaid jõuaksid projekti jooksul järk-järgult nende sihtrühmadeni, kelle otsuseid uus arvutusmudel peab toetama. Lähteülesande kohaselt on võtmelõppkasutajad projekteerijad, Transpordiameti projektijuhid ja kohalike omavalitsuste ehitusspetsialistid; kommunikatsioon on seetõttu kavandatud nii, et see ühendab tööprotsessi toetava sisekommunikatsiooni, sihtrühmade kaasamise, 10 laiemale avalikkusele suunatud erialakommunikatsiooni ning rahvusvahelise teaduskommunikatsiooni. Kommunikatsioon toimub neljal tasandil. Esiteks tööprotsessi toetav kommunikatsioon tellija ja juhtkomisjoniga, mille kaudu täpsustatakse kasutusjuhtumeid, andmenõudeid, vastuvõtukriteeriume ja vahetulemusi. Teiseks sihtrühmadele suunatud erialane kommunikatsioon, mille eesmärk on koguda tagasisidet ja valmistada ette mudeli kasutuselevõttu. Kolmandaks laiem ühiskonnakommunikatsioon, mis selgitab elukaarepõhise teekonstruktsioonide hindamise olulisust Eesti teehoiu ja kestlikkuse kontekstis. Neljandaks rahvusvaheline teaduskommunikatsioon, mis tagab tulemuste sõltumatu teadusliku kontrolli ja suurendab Eesti teadlaste nähtavust valdkonnas. Projekti jooksul kasutatakse viit peamist kommunikatsioonikanalit. 1. TalTechi Trialoog. Trialoog on TalTechi ettevõtlus-, teadus- ja arvamusportaal, mille põhisihtgrupp on ettevõtjad ja otsustajad. Plaanime avaldada projekti käigus kaks korda aastas (kokku 4 korda) pikema käsitluse, mis avab kas uuringu probleemi, vahetulemuse või praktilise tähenduse. Selline formaat aitab tõlkida tehnilise sisu arusaadavasse keelde ning suurendab tõenäosust, et teema jõuab ka laiemasse meediaruumi. 2. Transpordiameti digiajakiri Teejuht. Teejuht ilmub neli korda aastas ja kajastab transpordi ning liikuvuse arengusuundi ja uurimistulemusi. Projekti käigus kavandame vähemalt kaks sisulist ülevaadet: ühe uuringu vahetulemuste ja ühe lõpptulemuste ning rakendamissoovituste tutvustamiseks. 3. Ettekanded ja tutvustused koolitustel ja/või erialaseminaridel. Uuringu käigus tutvustatakse metoodilisi valikuid, vahetulemusi ja prototüübi kasutusloogikat vähemalt kahel erialasel koolitusel või seminaril. Selle kanali eesmärk on lisaks tulemuste levitamisele ka praktilise tagasiside kogumine projekteerijatelt ja tellija esindajatelt enne lõpliku lahenduse kinnitamist. 4. Projekti vahe- ja lõppseminar. Korraldatakse vähemalt üks vahe-etapi seminar ja projekti lõpus tulemusi koondav seminar. Vahe-etapi seminar keskendub kasutusjuhtumitele, metoodika põhivalikutele ja andmestruktuurile; lõppseminar keskendub prototüübi, valideerimistulemuste ja rakendussoovituste tutvustamisele. Seminarides osalevad tellija, lõppkasutajad, erialaliidud, teadlased ja vajaduse korral materjalitootjate või projekteerimissektori esindajad. 5. Rahvusvaheline teaduspublitseerimine. Uuringu tulemused avaldatakse vähemalt kahes rahvusvahelises eelretsenseeritud teadusajakirjas ning tutvustatakse ettekandena vähemalt ühel rahvusvahelisel erialakonverentsil. Uuringuga seotud doktoritöö ja magistritööd on samuti teaduskommunikatsiooni väljundid, mis tagavad tulemuste süstemaatilise dokumenteerimise ja sõltumatu akadeemilise kontrolli. Lisaks kommunikatsioonikanalitele koostatakse projekti käigus juhendmaterjalid, mis toetavad mudeli kasutuselevõttu: metoodikajuhend arvutusmudeli kasutamiseks projekteerijatele ning ettepanekud LCA ja LCCA tulemuste rakendamiseks hangete ettevalmistamisel. Need materjalid on ühtlasi kommunikatsioonivahend, mis tagab tulemuste praktilise kättesaadavuse ka pärast projekti lõppu. Kommunikatsioon on ajastatud kooskõlas uuringu etappidega. Esimeses etapis on rõhk probleemi avamisel, kasutusjuhtumite täpsustamisel ja metoodika põhimõtete selgitamisel. Teises etapis liigub rõhk vahetulemuste, prototüübi loogika, valideerimise ja rakendussoovituste tutvustamisele. Selline etapiviisiline kommunikatsioon vähendab riski, et lõppkasutajad puutuvad lahendusega kokku alles projekti lõpus, ning suurendab tõenäosust, et lõppväljund on nende jaoks arusaadav ja kasutatav. Uurimisteema panus RITA eesmärkide täitmisse Käesolev uurimisteema panustab RITA+ eesmärkidesse otseselt. RITA+ eesmärk on suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning ühiskonna olemasolevate ja ees seisvate 11 väljakutsete lahendamises, samuti tugevdada avaliku sektori rolli riigi jaoks oluliste teadus- ja arendussuundade strateegilisel suunamisel. RITA+ alategevus 1 on suunatud ministeeriumide valitsemisalade ülesetele interdistsiplinaarsetele rakendusuuringutele, mille tulemused peavad olema avaliku sektori jaoks praktiliselt kasutatavad. Käesolev projekt vastab sellele loogikale täiel määral. Uuringu lähtepunkt ei ole üldine teadushuvi, vaid avaliku sektori selgelt sõnastatud vajadus: Eestis puudub teaduspõhine ja digitaalselt rakendatav teekonstruktsioonide arvutusmudel, mis võimaldaks võrrelda alternatiivseid lahendusi elukaarepõhiselt ning teha tõenduspõhiseid otsuseid projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja hoolduskavade koostamisel. Projekti tulemusena valmiv mudel tõstab otseselt Transpordiameti ja teiste avaliku sektori tellijate võimekust kasutada teaduspõhist analüüsi investeerimisotsustes, metoodikate arendamisel ning hangete ettevalmistamisel. Seega täidab projekt RITA+ põhieesmärki tugevdada teadustulemuste praktilist rakendamist avalikus sektoris. Projekt haakub selgelt ka TAIE arengukava ja nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadega. Esiteks panustab see valdkonda „digilahendused igas eluvaldkonnas”, sest uuringu väljund on arvutusmudel, mis viib teekonstruktsioonide võrdlemise läbipaistvasse, korratavasse ja andmepõhisesse vormi. Teiseks panustab projekt valdkonda „kohalike ressursside väärindamine”, kuna mudel loob teadusliku aluse traditsiooniliste, teisese toorme ja ringlusse võetud materjalidel põhinevate lahenduste võrdlemiseks samadel metoodilistel alustel. Seega toetab projekt korraga nii digitaliseerimist kui ka ringsete ja kohalike ressursside põhjendatud kasutamist. Projekt toetab otseselt ka strateegiat „Eesti 2035” ning Eesti pikaajalist kliimapoliitilist sihti. Kliimaministeeriumi andmetel on Eesti pikaajaliseks eesmärgiks seatud kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050. Käesolev projekt aitab seda eesmärki ellu viia, sest toob teedevaldkonna otsustesse süsteemselt sisse CO₂ jalajälje ja elukaarekulude võrdluse ning võimaldab suunata investeeringuid lahendustesse, mis on ühtaegu tehniliselt toimivad, kulutõhusad ja väiksema keskkonnamõjuga. Nii toetab projekt nii vastutustundliku majanduse kui ka teadmuspõhise riigivalitsemise eesmärke. Uurimisteema tähtsus RITA vaates seisneb ka selles, et see loob praktilise tööriista kujuneva keskkonnahoidlike teedeehituse regulatiivse raamistiku rakendamiseks. Transpordiamet on juba kasutanud teehangetes keskkonnahoidlikke kriteeriume ning toonud esile vajaduse hinnata tee-ehituses süstemaatiliselt nii keskkonnamõju kui ka olelusringi kulusid. Kavandatav arvutusmudel võimaldab siduda teekonstruktsioonide tehnilise toimivuse, CO₂ jalajälje ja elukaarekulud ühtseks otsustusloogikaks, mida saab kasutada nii poliitikate rakendamisel kui ka hangete ettevalmistamisel. Seetõttu ei toeta projekt strateegiaid abstraktselt, vaid loob konkreetse rakendusmehhanismi regulatiivsete eesmärkide elluviimiseks. Projekt on kooskõlas ka Euroopa Liidu roheliste hangete suunaga. Euroopa Komisjoni roheliste hangete raamistik rõhutab selgete, kontrollitavate ja kogu hanketsüklit arvestavate keskkonnakriteeriumide kasutamist ning hõlmab ka teede projekteerimise, ehitamise ja hooldusega seotud kriteeriume. Kavandatav mudel annab Eesti avalikule sektorile võimaluse rakendada neid põhimõtteid läbipaistva ja andmepõhise tööriista kaudu. Kokkuvõttes seisneb projekti panus RITA eesmärkide täitmisse selles, et see viib suure avaliku mõjuga taristuvaldkonna otsustuspraktika vananenud metoodikalt üle kaasaegsele teaduspõhisele ja digitaalselt rakendatavale raamistikule. See suurendab avaliku sektori võimekust rakendada teadustulemusi, toetab nutika spetsialiseerumise valdkondi, aitab ellu viia Eesti kliima- ja arengueesmärke ning loob otsese aluse kestlikumate ja paremini põhjendatud investeerimisotsuste tegemiseks. Mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis 12 Käesoleva uuringu mõju Eesti teedevaldkonna arengule on otsene ja pikaajaline. Praegu tugineb teekonstruktsioonide hindamine Eestis otsustusmaatriksile, mis ei võimalda käsitleda ühtses raamistikus konstruktsiooni toimivust, kliimamõjusid, CO₂ jalajälge ja elukaarekulusid. Uuringu tulemusena valmiv valideeritud arvutusmudel looks Eesti teedeinseneerias uue teadmuspõhise standardi, mis muudab teekonstruktsioonide võrdlemise läbipaistvamaks, korratavamaks ja teaduslikult paremini põhjendatuks. See ei ole pelgalt üksiku projekti väljund, vaid alus järgmistele arendustele teede projekteerimises, rekonstrueerimises, hoolduskavade koostamises ja hangete ettevalmistamises. Uuringu üks olulisemaid mõjusid on Eesti kohalike ja ringlussevõetud materjalide kasutusvõimaluste laiendamine. Kui materjalide kasutamiseks vajalikud arvutus- ja kvaliteedikontrolli parameetrid on mõõdetavad, dokumenteeritud ja arvutusmudelisse sidustatud, väheneb risk, et sobivaid materjale ei kasutata üksnes seetõttu, et nende omadusi ei ole piisavalt uuritud või need ei ole võrreldaval kujul kirjeldatud. See toetab otseselt kohalike ressursside väärindamist ja ringmajanduse põhimõtteid, mille järgi tuleb olemasolevat tooret kasutada jätkusuutlikumalt ja suurema lisandväärtusega. Ka Transpordiameti enda erialases käsitluses on rõhutatud, et teedeehituses on mõistlik kasutada võimalikult palju lähedalt pärit materjale, eeldusel et nende omadused on piisavalt tuntud ja insenertehnilisel tasemel hinnatavad. Teiseks loob uuring uue võimekuse teha riiklikul tasandil strateegilisi otsuseid stsenaariumipõhiselt. Avalik sektor saab võrrelda erinevaid konstruktsioonilahendusi ja materjalivalikuid mitte ainult algmaksumuse, vaid ka 50 aasta toimivuse, hooldusvajaduse, CO₂ jalajälje ja elukaarekulude alusel. See tõstab otsuste kvaliteeti nii investeeringute kavandamisel kui ka poliitikate ja nõuete kujundamisel. Mõju ei piirdu avaliku sektoriga: sama raamistik annab ka projekteerijatele, materjalitootjatele ja töövõtjatele võimaluse hinnata erinevate tehniliste lahenduste mõju samadel alustel. Nii tekib Eestis sisuliselt uus ühine „otsustuskeel”, mis vähendab vaidlusi metoodika üle ja suunab konkurentsi rohkem tehnilise toimivuse, kulutõhususe ja keskkonnamõju parandamise poole. Kolmandaks on uuringul oodatav mõju Eesti tulevikutehnoloogiatele ja poliitikakujundamisele. Projekt ühendab kaks Eesti TAIE ja nutika spetsialiseerumise jaoks olulist telge: digilahendused igas eluvaldkonnas ning kohalike ressursside väärindamise. Arvutusmudeli loomine tähendab, et teedeinseneerias liigub otsustusloogika edasi vananenud kontrollist andmepõhise, ajas muutuvaid tingimusi arvestava tööriista ja otsustusmaatriksi suunas. Samal ajal loob uuring aluse, et kohalikke ja teisese toorme materjale saaks hinnata samadel teaduspõhistel alustel nagu traditsioonilisi lahendusi. See kombinatsioon on oluline just Eesti jaoks, kus väike turg eeldab piiratud ressursside targemat kasutamist ja kõrgema lisandväärtusega insenertehnilisi lahendusi. Neljandaks toetab uuring Eesti kliima- ja taristupoliitika arengut. Eesti pikaajaline eesmärk on kliimaneutraalsus aastaks 2050 ning Transpordiamet on juba võtnud suuna teehoiu CO₂ heitkoguste vähendamisele ja keskkonnahoidlike kriteeriumide sidumisele teehangetega. Uuringu tulemusena valmiv arvutusmudel annab selleks praktilise tööriista: see võimaldab siduda tehnilise toimivuse, keskkonnamõju ja elukaarekulud selliseks otsustusraamistikuks, mida saab kasutada nii poliitikate rakendamisel kui ka tulevaste hangete ettevalmistamisel. Seetõttu on uuringu mõju valdkonna arengule Eestis ühtaegu tehniline, regulatiivne ja institutsionaalne. Viiendaks on uuringul tugev mõju järelkasvule ja valdkonna jätkusuutlikkusele. Projekti seotakse üks doktoritöö ja vähemalt neli magistritööd, millest igaüks keskendub ühele põhimoodulile. See tähendab, et uuring ei tooda ainult lõpparuannet ja prototüüpi, vaid kasvatab Eestis uut kompetentsi valdkondades, kus seni on olnud piiratud kriitiline mass: mehhanilis-empiiriline katendiarvutus, kliima- ja koormusmodelleerimine, tee-ehituse LCA ning elukaarekulude analüüs. Selline ülesehitus aitab tagada, et uuringu käigus loodud teadmised, andmestruktuurid ja töövõtted jäävad pärast projekti lõppu Eestis kasutusse ja edasiarendatavaks. Uurimisrühma vanuseline struktuur hõlmab kõiki akadeemilise 13 karjäärimudeli tasemeid – professor, vanemteadurid ja praktiseerivad insenerid, doktorant ning magistrandid –, mis tagab nii kogemuse ülekande kui ka uue põlvkonna teadlaste ja inseneride arengu. Kokkuvõttes seisneb uuringu mõju Eesti teedevaldkonna arengule selles, et see loob uue teadmuspõhise ja digitaalse võimekuse, laiendab kohalike ja ringsete materjalide põhjendatud kasutamist, parandab riigi ja erasektori strateegiliste otsuste kvaliteeti ning kasvatab uut järelkasvu. Seetõttu on uuringu tulemusel oodatav mõju nii Eesti tulevikutehnoloogiatele kui ka poliitikakujundamisele selge, otsene ja pikaajaline. Konsortsiumi juht ja põhitäitjad (6) Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Ehituse ja arhitektuuri instituut, uurimisrühma Artu juht (1,00), Vastutav doktorikraad 17.08.2026 16.08.2028 EST Ellmann Tallinna Tehnikaülikool, täitja Inseneriteaduskond, Ehituse ja arhitektuuri instituut, Täisprofessor tenuuris (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Kristjan Vastutav doktorikraad Ehituse ja arhitektuuri 17.08.2026 16.08.2028 EST Lill täitja instituut, nooremprofessor (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Sven Inseneriteaduskond, magistrikraad Põhitäitja 17.08.2026 16.08.2028 EST Sillamäe Ehituse ja arhitektuuri instituut, Lektor (0,25) Tallinna Tehnikaülikool, Ain Inseneriteaduskond, Põhitäitja 17.08.2026 16.08.2028 EST Kendra Ehituse ja arhitektuuri instituut, Lektor (0,50) Tallinna Tehnikaülikool, Luule Inseneriteaduskond, magistrikraad Põhitäitja 17.08.2026 16.08.2028 EST Kaal Ehituse ja arhitektuuri instituut, Lektor (1,00) Tallinna Tehnikaülikool, Üllas Majandusteaduskond, doktorikraad Põhitäitja 17.08.2026 16.08.2028 EST Ehrlich Ärikorralduse instituut, 14  Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV Dotsent (1,00) Täitjad sh tudengid Olen teadlik, et vajadusel tehakse uuringu meeskonnale taustakontroll b c d e f g Täitjate CV-d Tiit Kaal_CV_est_2025.pdf Abitööjõud Projekti meeskonda kuuluvad ka liikmed TalTechi teede ja liikluse teadus- ja katselaboratooriumist. Lisaks kaasatakse projekti mitmeid tudengeid. Tudengid leitakse jooksvalt projekti käigus ning seetõttu ei ole hetkel võimalik neid täitjatena lisada. Samuti on meeskonnas Tiit Kaal (ERC Konsultatsiooni OÜ), kes täidab teede tasuvusarvutuse eksperdi rolli. CV-s on tasuvusarvutusega seonduv märgitud kollasega. Uurimisrühma pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus Uurimisrühma liikmete pädevused ja rollid.xlsx Allhankijate ülevaade Täielik ülevaade allhankijatest selgub projekti töö käigus. Kindlasti on kaasatud ERC Konsultatsiooni OÜ. Samuti kaasatakse üks välispartner, kellel on kogemus katendiarvutustes. Olenevalt uuringus valitud katseplaanile tuleb kaasata alltöövõtjaid ka vajalike katsete sooritamiseks. Uurimisrühma kirjeldus Meeskonna tööjaotus on üles ehitatud moodulipõhiselt. Konsortsiumijuht prof Artu Ellmann vastutab uuringu teadusliku kvaliteedi ja strateegilise juhtimise eest. Projektijuht Kristjan Lill koordineerib igapäevast tööd, ajakava, eelarvet ja aruandlust. Sven Sillamäe ja Ain Kendra vastutavad katendikonstruktsioonide, materjalide ning tugevuse ja kestvuse/väsimuskestvuse moodulite eest; Sven Sillamäe täidab ühtlasi geotehnilise eksperdi rolli. Kristjan Lill vastutab lisaks LCA mooduli, Üllas Ehrlich LCCA mooduli ning Tiit Kaal LCCA praktilise rakendatavuse ja kooskõla eest tellija otsustus- ja hankeloogikaga. Projekti edukaks läbiviimiseks on vajalikud ka liiklusuuringud ning nende eest hoolitseb Luule Kaal. TalTechis on kaasatud ka teede ja liikluse teadus- ja katselaboratoorium. Kahjuks ei ole kõnealusel laboril ega teistel Eesti laboritel mitmeid seadmeid, mida on vaja käesoleva uuringu materjalide analüüsimiseks ning projekti maksimaalne eelarve ei võimalda ka nende soetamist. Siiski saab TalTechi labor teha paljude 15 katsete jaoks eeltööd ära. Puuduolevad meetodid kaetakse välismaiste alltöövõtjate abiga. Projekti küsimuste lahendamiseks kaasatakse ka vähemalt üks doktorant ja neli inseneri-/magistritudengit, keda juhendavad projekti meeskonna vasututavad või põhitäitjad. Eelarve Pakkumuse eelarve Eelarve_final.xlsx Teaduseetika teemade kontrollnimekiri Relevant in my Description of the ethical issue Issue proposal and planned mitigative measures 1. Inimesed: kas projekti raames j k l m n i j k l m n läbiviidavasse uurimistöösse kaasatakse Jah Ei inimesi? 2. ISIKUANDMED: kas uurimistöös töödeldakse isikuandmeid? (Märkige „jah“ j k l m n i j k l m n ka juhul, kui isikuandmed uurimistöö Jah Ei käigus anonüümitakse.) 3. INIMESE EMBRÜONAALSED TÜVIRAKUD 16  Relevant in my Description of the ethical issue Issue proposal and planned mitigative measures JA EMBRÜO: kas uurimistöös kasutatakse j k l m n i j k l m n inimese embrüonaalseid tüvirakke või Jah Ei inimese embrüot? 4. INIMESE KOED JA RAKUD: kas j k l m n i j k l m n uurimistöös kasutatakse inimese rakke, Jah Ei kudesid või kehavedelikke? 5. LOOMAD: kas uurimistöös kasutatakse j k l m n i j k l m n loomi? Jah Ei 6. GENEETRILISED RESSURSID ja nendega seotud teadmine: kas uurimistöös kasutatakse taimset, loomset (v.a. j k l m n i j k l m n inimesed), mikroobset või muud päritolu Jah Ei geneetilisi ressursse või nendega seotud traditsioonilisi teadmisi? 17  Relevant in my Description of the ethical issue Issue proposal and planned mitigative measures 7. EUROOPA LIIDU VÄLISED RIIGID: kas uurimistöö toimub täielikult või osaliselt j k l m n i j k l m n mõnes EL-i välises riigis või edastatakse Jah Ei isikuandmeid või muid uuringumaterjale sellisesse riiki? 8. KESKKOND, TERVIS JA OHUTUS: kas uurimistöös plaanitavad tegevused või j k l m n i j k l m n kasutatavad materjalid võivad kahjustada Jah Ei keskkonda või inimeste tervist? 9. TEHISINTELLEKT: kas uurimistöö raames j k l m n i j k l m n kasutatakse või arendatakse tehisintellekti Jah Ei süsteeme või meetodeid? 10. TEADUSTULEMUSTE VÄÄRKASUTUS: kas uurimistöö raames luuakse materjale, j k l m n i j k l m n meetodeid, tehnoloogiaid või teadmist, Jah Ei mida on võimalik kasutada ebaeetilistel või kahjulikel eesmärkidel? 18  Relevant in my Description of the ethical issue Issue proposal and planned mitigative measures 11. MUUD EETILISED TEEMAD: kas uurimistöö raames esineb muid eetilisi j k l m n i j k l m n küsimusi, mida eelnevad küsimused ei Jah Ei käsitlenud? (Näiteks võib uurimisteema olla poliitiliselt tundlik või polariseeriv). Hea teadustava järgimine Hea teadustava järgmise kinnitus Kinnitame, et projekti läbiviimisel järgitakse Eesti Teadusagentuuri hea teadustava (2023) põhimõtteid. Kas projekti raames läbi viidav uuring või uuringud vajavad eetikakomitee kooskõlastust? j k l m n i j k l m n Jah Ei Selgitus eetikakomitee kooskõlastuse kohta Kas geneetilisi ressursse käsitlevad teadusuuringud kuuluvad Nagoya protokolli ja ELi ABS- määruse reguleerimisalasse? j k l m n i j k l m n Jah Ei Selgitus projekti Nagoya protokollile vastavuse kohta Avatud teadus ja teadusandmete haldamine Ülevaade teadusandmete haldamisest 19 haldamisest Projekti käigus kogutud andmed hoiustatakse Tallinna Tehniaülikooli serveritel, kus on tagatud varukoopiad ning ligipääs ainult volitatud isikutele. Andmeid hoiustatakse üldtuntud formaatides (XLSX, CSV jms), et tagada nende pikaaegne säilimine. Kui uuringu tellija soovib, siis avaldatakse andmed avalikult TalTechi andmehoidlas "TalTechData". Andmehalduse eest vastutab projektijuht koos kogu meeskonnaga. Avatud teadusandmed: kas teadusandmed või osa neist tehakse kõigile tasuta kättesaadavaks ja vabalt kasutatavaks? i j k l m n j k l m n Jah Ei Selgitus avatud teadusandmete kohta Uuringuga kogutud andmed ja teadmised avaldatakse vahe- ja lõppraportites. Kuna rahastus on avalik, siis järgitakse tellija/rahastaja suuniseid. Piiratud juurdepääsuga andmed: kas projekti käigus luuakse teadusandmeid, mida ei saa avatult kättesaadavaks teha? j k l m n i j k l m n Jah Ei Selgitus piirangute kohta Jagatud intellektuaalomandi õigused: kas projekti raames loodud intellektuaalse omandi õigused jagunevad mitme teadusasutuse või juriidilise isiku vahel? j k l m n i j k l m n Jah Ei Selgitus jagatud intellektuaalomandi õiguste kohta 20 Lisainfo Lisainfo Uurimisrühm on hetkel arvestanud, et katendite arvutusmudeli saab lahendada digitaalselt vaid juhul kui uuringu I etapis välja valitava metoodika põhineb juba digitaalsel tööriistal, mida on võimalik kolmandatel osapooltel kasutada ilma litsentsitasudeta. Kui rakenduse lähtekoodile võimaldatakse rakenduse autorite või omanike poolt ligipääs, siis sellisel juhul on võimalik muuta rakendus eestikeelseks ning lisada sellesse käesoleva uuringu käigus kogutud andmed. Kui I etapis valitav arvutusmetoodika on unikaalne või puudub ligipääs olemasoleva rakenduse lähtekoodile, siis on pakkumuses arvestatud, et välja töötatav katendite arvutusmetoodika põhineb Excel formaadil. LCA ja LCCA osa lahendatakse katendite arvutamisest eraldiseisvana Excel formaadis. Unikaalse digitaalse rakenduse loomine ei kuulu käesoleva taotluse sisse, sest sellisel juhul ületaks taotluse kogumaksumus ettenähtud maksimaalset maksumuse piirmäära. Lisaks ei ole nii lühikese ajaga võimalik leida usaldusväärset partnerit kõikide uuringu moodulite ühtseks integreerimiseks. 21  Rakendusuuringu põhjendatus ja mõju 1.1. Rakendusuuringu põhjendatus ning vastavus probleemipüstitusele, uuringu tulemuste mõju püstitatud probleemide lahendamisele (sh tulemuste rakendatavus ja rakendamise plaan) Tulemused on potentsiaalselt rakendatavad nii projekteerimispraktikas kui ka poliitikakujundamises. Rakendamise plaan on loogiliselt üles ehitatud ning toetab uuringu eesmärkide saavutamist. Probleemipüstituses peaks fikseerima täpsemalt lõppeesmärgi, milleks on eelkõige teekasutaja kulude optimaalsus ja teetaristu keskkonnahoidlikkus ning ohutus. Uuringu üks olulisemaid mõjusid on Eesti kohalike ja ringlussevõetud materjalide kasutusvõimaluste laiendamine. Väljatöötatav arvutusmudel (mudelid), andmekogud ja elukaare mudel peaksid tulevikus asetuma nn Eesti teehoiu InfraBIM arhitektuuri. Sisukäsitlus keskendub praegu peamiselt projekteerimisvaatele ja võimalike lahenduste väljatöötamisele, ilmselt luues sisuliselt kataloogilahenduste tüüpi lähenemise. Samas jääb vähem käsitletuks küsimus, kuidas need lahendused tegelikkuses ellu viiakse (tehnoloogilised võimalused, nt materjalide omaduste parandamine jms), ning millised on nende rakendamise eeldused. Töö ei sisalda reaalses keskkonnas teekonstruktsiooni katsetamist ja tulemuste võrdlemist teoreetiliste tulemustega. Positiivsena võib välja tuua Eesti käsitlemise erinevate kliimavöönditena, kuid käsitlusest jääb puudu regionaalne ehitusmaterjalide kättesaadavuse ja varustuskindluse aspekt (nt normikohane ehitusliiv, paekivikillustik ja muud täitematerjalid), mis mõjutab otseselt lahenduste rakendatavust eri piirkondades. Komisjon soovitab täpsustada andmete kättesaadavuse plaani ning kirjeldada, millised andmed on olemasolevad, kogutavad ja tuletatavad, ning kuidas maandatakse andmekvaliteedist tulenevaid riske. Tingimus: enne lõppotsuse tegemist on soovitus taotlejal tellija/juhtkomisjoniga kokku saada ja modulaarsus ja digilahendus läbi rääkida. Kohtumisel tuleb kokku leppida, milline tarkvara- /tööriistalahendus projekti tulemusena valmib, kuidas see on üles ehitatud, kas see on üks tervik või mitu eraldi osa ning kas jääb tabelarvutuse lahenduseks või tehakse midagi enamat. Hinne: Hea-Väga hea (3,5) 1.2. Uurimisteema panus rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse Väljatöötatavad digitaalsed ruumilised mudelid panustavad valdkonda „digilahendused igas valdkonnas“. Uurimistöö panustab tugevalt valdkondadesse „kohalike ressursside väärindamine“ ja „ringsete ressursside kasutamine“. Projekt toetab otseselt strateegiat „Eesti 2035” ning Eesti pikaajalist kliimapoliitilist sihti. Projekt toob teedevaldkonna otsustesse süsteemselt sisse CO₂ jalajälje ja elukaarekulude võrdluse ning võimaldab suunata investeeringuid lahendustesse, mis on ühtaegu tehniliselt toimivad, kulutõhusad ja väiksema keskkonnamõjuga. 1  Eestis puudub teaduspõhine ja digitaalselt rakendatav teekonstruktsioonide arvutusmudel, mis võimaldaks võrrelda alternatiivseid lahendusi elukaarepõhiselt ning teha tõenduspõhiseid otsuseid projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja hoolduskavade koostamisel. Projekti tulemusena valmivad mudelid ja andmekogud on innovaatiliseks tööriistaks avaliku sektori poolsete toimingute teostamisel ja tugevdab teadustulemuste praktilist rakendamist avalikus sektoris. Hinne: Suurepärane (5) 1.3. Uurimisteema ja tulemuste mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele Uuringu mõju Eesti teedevaldkonna arengule on otsene ja loodetavasti pikaajaline. Uuring käsitleb ringlusse võetud ja teisese toorme kasutamist taristuehituses – teemat, kus praegu esineb märkimisväärne metoodiline ja andmepõhine puudujääk. Uuringu tulemusena valmiv arvutusmudel(mudelid) looks Eesti teedeinseneerias uue teadmuspõhise aluse, mis muudab teekonstruktsioonide võrdlemise teaduslikult paremini põhjendatuks. Uuringu käigus loodud teadmised, andmestruktuurid ja töövõtted jäävad pärast projekti lõppu Eestis kasutusse ja edasiarendatavaks. Uurimisrühma vanuseline struktuur hõlmab kõiki akadeemilise karjäärimudeli tasemeid – professor, vanemteadurid ja praktiseerivad insenerid, doktorant ning magistrandid –, mis tagab nii kogemuse ülekande kui ka uue põlvkonna teadlaste ja inseneride arengu. Hinne: Suurepärane (5) Rakendusuuringu teaduslik tase ja teostatavus 2.1. Uuringu uuenduslikkus ning teaduslik tase, sh metoodika asjakohasus Kavandatava arvutusmudeli metoodiliseks aluseks on kavandatud mehhaanilis-empiiriline (ME) põhimõte, mille kohaselt modelleeritakse konkreetseid kahjustusmehhanisme – väsimuspragunemist, püsideformatsiooni ja kulumist – ning prognoositakse nende ajas arenemist koormuste, kliima ja materjalide koosmõjus. Uuenduslikum lähenemine eeldaks kasutada aga lõplike elementide meetodit näiteks Ritz-i energeetilise mudeli kaudu. Saadud tulemusi tuleks võrrelda ME abil saadud tulemustega. Taotluses ei leidnud, milline osa võiks olla geosünteetidel teekonstruktsiooni arvutusmudelis. Taotluses on osundatud, et põhiküsimus on väsimuskestvuse hindamine ja prognoos. Samas tahetakse kasutada selleks Palmgren-Mineri meetodit, mis on suhteliselt lihtsustatud lähenemine. Uurimistöö võiks kasutada ka teisi väsimusteooriaid nt Wöhleri, Marco-Starkey ja Coffin-Manson-Basquin lahendusi ning leida nende seast sobivaim just elasto-plastsetele konstruktsioonidele nagu nt asfaltbetoon katenditele. Saadud teoreetilisi tulemusi peaks võrdlema reaalses keskkonnas mõõtkavas 1:1 välikatsetena näiteks teekonstruktsiooni simulatsiooniseadmes. Eluea keskkonnajälje LCA arvutamisel oleks vaja arvutada ka teekonstruktsiooni funktsionaalse ühiku kehastunud energia (embodied energy EE) hulk nt MJ/m2. See näitaja muutub tulevikus kõige olulisemaks. 2 Esiletoomist väärib elukaarekulude arvutus LCCA. Eeldatavasti loob arvutus aluse teehoiu komplekssete ühikhindade andmebaasi loomisele. Uurimistöö taotluses kirjeldatud moodulid A-D võimaldavad luua ühtse andmemudeli, mida saab rakendada juba InfraBIM koondmudelis. Hinne: Väga hea (4) 2.2. Konsortsiumi võimekus uuringut ellu viia (sh vastutavate täitjate ja põhitäitjate pädevus ja senise teadustöö tulemuslikkus) ning vajaliku taristu olemasolu Konsortsiumi koosseis on pädev ning suudab kavandatud uuringu ellu viia. Vastutavate isikute teaduslik taust on tugev, eriti konsortsiumijuhi puhul, kellel on väga hea arusaam teadustöö põhimõtetest, publitseerimispraktikatest ja teadusmetoodika kvaliteedikriteeriumidest. Samuti on LCCA valdkonna eest vastutajatel selgelt välja kujunenud kompetents omas valdkonnas ja senine tulemuslikkus. Taristusektori valdkonna spetsiifilise kogemuse ja praktilise tunnetuse osas on konsortsiumis esindatud peaasjalikult kolm eksperti. S. Sillamäe on üks valdkonna kogenumaid spetsialiste (sh ka geotehnika), kellel on põhjalik arusaam taristuehituse probleemidest ja vajadustest. Väga laia praktilise kogemusega on ka A. Kendra, ning K. Lill omab märkimisväärseid teadmisi ja oskusi, mis on otseselt seotud projekti sisulise elluviimisega. Komisjoni soovitab kaaluda IT-valdkonna eksperdi kaasamist, lähtudes kokkulepitud digilahenduse ulatusest. Tingimus: täpsustada välisekspertide kaasamise plaan (sh kelle kaasamist kavandatakse, millistes etappides ja millistes küsimustes ning kas roll on konsultatiivne või sisuline tööpanus). Hinne: Väga hea (4) 2.3. Eelarve planeerimise asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava põhjendatus ja realistlikkus; kommunikatsiooniplaani ja riskide maandamise plaani asjakohasus Positiivsena toodi välja, et eelarve ja tegevuste jaotus on üldjoontes kooskõlas projekti eesmärkidega ning kulude struktuur on põhjendatud, arvestades laborikatsete, väliuuringute ja modelleerimise mahtu. Samas tuleb arvestada, et ringlussevõetud ja teisese toorme materjalide kohta puudub Eestis usaldusväärne ja 3 projekteerimismudelitesse rakendatav andmebaas ning nende omadused on väga varieeruvad. Seetõttu on töö maht (eeluuringud, laborikatsed, statistiline analüüs, degradatsioonimudelid ning LCA sisendandmed) nii suur, et 24 kuu ajaraamis on ajakava realistlikkus küsitav. Ajakava pingestatus võib suurendada riski, et tulemused jäävad liiga üldistatud tasemele, mis omakorda vähendaks projekti rakendatavust. Riskikohana toodi välja, et mõnede andmete, eelkõige materjaliparameetrite, kuluandmete või seisundiandmete, maht, detailsus või kvaliteet osutub ebapiisavaks, kuna Transpordiametil ei ole piisavalt kvaliteetseid andmeid. Riski maandamiseks on soovitus jaotada andmed olemasolevateks, kogutavateks ja tuletatavateks ning arutada ekspertidega, kuidas neid andmeid kasutada. Materjaliparameetrite puudumisel soovitati kasutada rahvusvahelise referentskirjanduse väärtusi. 3 Labori- ja välikatsed on ajamahukad ning osa neist võib eeldada väljaspool Eestit asuvate laborite võimekuse kasutamist. Risk seisneb ka selles, et katsete tulemused võivad oluliselt erineda ootustest. Eraldi teema on mõõtetulemuste täpsusklassid. Soovitatav on määrata varakult katsete läbiviimise ajad, kohad ja katsemetoodika. Uuringu lõpptulemus peab olema praktikas kasutatav lahendus. Risk on, et mudel jääb liiga akadeemiliseks. Lahendusena näen pidevat konsultatsiooni ekspertide ja praktikutega. Komisjoni soovitused projekti edasiseks elluviimiseks: 1. Kaaluda ajakavas ettevalmistava perioodi lühendamist. 2. Täpsustada kommunikatsiooni- ja kaasamisplaani (sh seminaride ja regulaarsete tellija-taotleja kohtumiste sagedus). Tingimus: Täpsustada alltöövõtu eelarve kujunemist, sh laborikatsete maht, ühikuhinnad ja eeldused. Hinne: Väga hea (4) 4  Lisa 1 KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 02.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-4/26/23 „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) alategevuse 1 „ Eesti ühiskonna või ma janduse väljakutsete lahendamiseks interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimine “ RAKENDUS uuringu lähteülesande VORM Probleemipüstituse pealkiri Teekonstruktsioonide arvutusmudel Täpsustatud uurimisteema Täpsustus pole vajalik. L ahendatavad probleemid Taustainfo Eestis on praegu kasutusel teekonstruktsioonide arvutusprogramm, mille metoodika on pärit aastast 1983. Sellega seonduvad mitmed puudused: Materjalide määratlus ei vasta Euroopa süsteemidele ega Kliimaministri 17.11.2023 määruses nr 71 “Tee projekteerimise normid” nõutud standarditele; Arvutuse algpõhimõtted ei ole enam kättesaadavad. See raskendab oluliselt antud metoodikaga edasiarendamist; Tingimusi, kuhu antud metoodika on algselt loodud, ei eksisteeri enam. Sõidukite ja teekoormuse iseloom on ca 40 aasta jooksul oluliselt muutunud ning muutub oodatavalt ka edaspidi; Metoodika annab täna ainult jah/ei-tüüpi hinnangu, kas teekonstruktsioon vastab tugevusnõuetele valitud arvutusolukorras. See ei arvesta materjalide kestlikkust ega anna vastust küsimusele, kas algselt tugevam lahendus oleks kogu elukaare jooksul vastupidavam ja seetõttu majanduslikult ja/või keskkonnaalaselt kasulikum; Metoodika ei võimalda arvestada muutuvate piirkondlike kliimateguritega. Eestis on näiteks külmumissügavus piirkonniti erinev; Metoodika ei võimalda arvestada sõidukite hajuvuse vähenemisega sõltuvalt sõiduraja projekteeritud laiusest. Metoodika ei võimalda arvestada naastrehvide kasutusega ja selle mõju tee püsivusele ei hinnata. Teekonstruktsioonide alternatiivide võrdluses hinnatakse täna järgnevaid kriteeriume: Piisavat arvutuslikku tugevust, hindamata seejuures pikemaajalist (50a) kestvust; Eraldi arvutatakse igale alternatiivile konstruktsioonilahenduste jalajälg kg CO 2 e/m 2 kohta. Jalajälje arvutustel puudub üks kindel metoodika, mida kasutada. Lisaks arvutatakse eraldi tee ehituse kulu, kuid ei arvestata elukaare kuludega alternatiivide võrdluses. Probleem: Eestis puudub tänapäevane teaduspõhine teekonstruktsioonide kestlikkuse arvutusmudel, mis võimaldaks süsteemselt hinnata alternatiivsete teekonstruktsioonide kandevõimet, väsimuskestvust, CO₂ jalajälge ning teetaristu elukaare kulusid; et toetada pikaajaliselt optimaalse konstruktsioonilahenduse andmepõhist valimist teede projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja hooldusel. Eesmärk Rakendusuuringu eesmärk on töötada välja Eesti oludesse sobiv digitaalne arvutusmudel (platvorm), mis võimaldab võrrelda traditsioonilistest, teisesest toormest ja ringlusse võetud materjalidest elastsete teekonstruktsioonide alternatiive elukaarepõhiselt, võttes samaaegselt arvesse tugevust, kestlikkust, CO₂ jalajälge ja ehitamise ning elukaare kulusid. Kuna uuringu tulemused on ette määramatud ja sõltuvad protsessi käigus saadud vahetulemustest, võib protsessi jagada kaheks etappiks: Etapp 1 eesmärgid. Teoreetilise kontseptsiooni loomine, empiiriliste andmete kogumine ja analüüs Koostada Eesti oludesse sobilik pikaajalise mõõtmega arvutusmudeli teoreetiline alus koos tee ehituse ja elukaare kulumudeliga. Mudeli tegurid on: tugevus- ja kestvusomadused; keskkonna jalajälg ning ehitus ja ülalpidamiskulud (olelusringikulud). Teoreetilise kontseptsiooni loomisel võib üksikute detailide tasemel lähtuda maailmas olemasolevatest mudelitest, valemitest ja seostest kuid arvutusmudel tervikuna peab olema uudne. Esimeses etapis luuakse arvutusmudeli jaoks teoreetiline materjalide andmebaas ehk materjalid , mida on võimalik teekonstruk t siooni projekteerida. Andmebaasis olevaid materjale (nende omadusi) hakatakse järgmises tööetapis täpsemalt katsetama. Mudel peab arvestama materjalide andmebaasi loomisel Euroopas kehtivate standarditega. Esimene etapp võib hõlmata peale laborikatsete ka välikatseid mudeli parameetrite hindamise jaoks. Mudel peab võimaldama näiteks teostada analüüsi: teekonstruktsiooni ajalise kestvuse kohta, aastaajaliste materjalide omaduste muutuste kohta, tee kasutusea kahjustavate mõjude kohta, alternatiivide majanduslike mõjude kohta. Etapp 2 eesmärgid: katse- ja valideerimise faas: Teises etapis katsetatakse kohalikke Eesti inseneripraktikas juba levinud materjale (vastavalt etapp 1 materjalide andmebaasile) ja valitakse lisaks potentsiaalseid teisesest toormest ja ringlusse võetavaid materjale ning määratakse arvutusmudeli jaoks eelmises etapis välja valitud parameetrid. Katendiarvutusmetoodika, jalajälje arvutusmetoodika ja tee elukaare kulude arvutusmetoodika liidestatakse üheks terviklikuks süsteemiks e hk teekonstruktsiooni arvutusmudeliks. Mudel peab võimaldama projekti eesmärgi saavutamist – optimaalsete otsuste tegemist teekonstruktsioonide osas kõrge tõendatusega . Arvutusmudeli analüüsiperioodiks on 50a. Arvutusmudeli osaks olev LCA ehk süsinikujalajälje arvutus peab olema koostatud vastavalt EN 15978 standardi le . Arvutusmudeli osaks olev LCCA ehk tasuvusarvutuse mudel peab olema kooskõlas ISO 15686-5 standardiga. Uurimisküsimused Üldine hüpotees: On võimalik töötada välja Eesti tee-ehituse tingimustele vastav, läbipaistev ja digitaalselt rakendatav arvutusmudel, mis võimaldab teekonstruktsioonide alternatiive võrrelda elukaarepõhiselt (tugevus + kestvus/väsimus + kliima/koormused + CO₂ + elukaarekulud) ning mille tulemused on taastoodetavad ja kasutatavad otsustamisel. Üldine uurimisküsimus: Kuidas kujundada ja valideerida teekonstruktsioonide elukaarepõhine hindamisraamistik ja tööriist nii, et see vastaks Eesti prakti listele vajadustele ning toetaks projekteerimis-, rekonstrueerimis otsuseid ? 1. Materjalide määratlus ei vasta Euroopa süsteemidele ja normidele H üpotees : Materjalide klassifitseerimine ning sisendparameetrite miinimumnõuded saab viia kooskõlla Euroopa standardpraktikaga, säilitades rakendatavuse Eesti andmetele. Küsimused: 1.1 Milline materjalide klassifikatsiooni- ja sisendparameetrite süsteem (sh parameetrite nimetused, ühikud, määramismeetodid) on vajalik, et tagada kooskõla standarditega? 1.2 Millised miinimumandmed peavad olema lähteülesandes/andmelehtedel, et alternatiivid oleksid võrreldavad ja tulemused usaldusväärsed? 2. Senise metoodika algpõhimõtted pole kättesaadavad ning edasiarendamine on raskendatud Küsimused: 2.1 Kuidas struktureerida mudel mooduliteks (tugevus, kestvus, kliima/koormused, CO₂, LCC) nii, et iga osa oleks eraldi kontrollitav ja asendatav? 2.2 Millised valideerimiskriteeriumid (andmetüübid, võrdlusobjektid, lubatud hälbed) on vajalikud, et tellija saaks tulemusi korrata ja kontrollida? 3. Koormused ja tingimused on muutunud ning muutuvad ka edas pidi Küsimused: 3.1 Kuidas kirjeldada koormusspektrit (teljekoormused, korduste arv, kasv) ja selle mõju väsimuskahjustusele? 3.2 Milliste koormusparameetrite suhtes on tulemused kõige tundlikumad? 4. Täna toimub ainult “jah/ei” tugevuskontroll H üpotees : Tugevuse ja väsimuse ühine käsitlus võimaldab prognoosida kasutusiga ja määrata hooldusstrateegia, mis on elukaare mõttes optimaalne. Materjalide väsimustegureid saab hiljem täpsustada ehk täpsemaks kalibreerida. Küsimused: 4.1 Millised kriteeriumid (nt deformatsioon, pragunemine vms) tuleb siduda kasutusea prognoosiga? 4.2 Millised hooldus- ja taastamistööd ning intervallid tuleb mudelis minimaalselt käsitleda, et pikaajaline vaade oleks praktiliselt rakendatav? 5. Kliimategurid on piirkonniti erinevad ja muutuvad (nt külmumissügavus) Küsimused: 5.1 Kuidas ar vestada niiskusrežiimi ja hooajalisi omaduste muutusi konstruktsiooni toimivuses? 5.2 Milline kliimatsoonide minimaalne jaotus on Eesti kontekstis otsustamiseks piisav ning kuidas käsitleda muutuvat kliimat? 6. Sõidukite hajuvus sõltub sõiduraja laiusest, kuid seda ei arvestata . Samuti ei arvestata naastrehvide mõjuga. Küsimused: 6.1 Kuidas modelleerida koormuse jaotust sõiduraja laiuse ning liiklusvoo järgi ja milline on selle mõju prognoositavale kasutuseale? 7. CO₂ arvutused on eraldi ja metoodika ebaühtlane; LCC -d alternatiivide võrdl emisel ei kasutata On tarvis analüüsida mil määral on LCA ja LCC moodulid võimalik hetkel käimasolevatest Tallinna Tehnikakõrgkooli uuringutest üle tuua ning liidestada tervikliku arvutusmudeliga. Küsimused: 7.1 Millised süsteemipiirid, emissioonitegurid ja arvestusreeglid on minimaalselt vajalikud CO₂ jalajälje (nt kg CO₂e /m²) võrdluseks? 7.2 Milline LCC struktuur (ehitus + hooldus + taastamised) ning stsenaariumide/diskonteerimise käsitlus tagab võrreldavuse? 7.3 Kas on võimalik liidestada Tallinna Tehnikakõrgkooli loodavad LCA ja LCC arvutuskalkulaatorid käesoleva uuringu teekonstruktsiooni arvutusmudeliga . Transporditaristu teekaart, LCA mudeli tutvustus . 7. 4 Missugune peab välja nägema standardne arvutusmudeli poolt loodud aruanne (näitajad, koondtulemus), et see oleks kasutatav tellija otsuste ja hangete alusena ? Esitada ettepanekud LCA ja LCC kasutamiseks hangetes hindamise kriteeriumina ( eraldi projekteerimine, ehitus ja projekteerimine-ehitus koos) . Esitada ettepanekud koos mudeliga kuidas LCA ja LCC tulemusi/osakaalusid hangetes hinnastada (eraldi projekteerimine, ehitus ja projekteerimine-ehitus koos) Tehnilised nõuded Taotlusvoor korraldatakse ETISes . Uuringuettepanek tuleb esitada eesti keeles. Konkurss jääb avatuks kuni 16.04 .2026 kell 17.00. Konkursil võivad osaleda : teadus- ja arendusasutus, evalveeritud rakenduskõrgkool või ülikool; asutuste konsortsium, mille juhtpartneriks on teadus- ja arendusasutus, evalveeritud rakenduskõrgkool või ülikool . Kui üks TA asutus on juhtpartner mitmes taotluses, siis ei tohi meeskondade vahel olla kattuvust. Kui osalev teadlane/uurimisrühm osaleb samal konkursil samaaegselt mitme konsortsiumi koosseisus, peab teisi osapooli sellest teavitama. Konsortsiumisse peavad kuuluma eksperdid, kes valdavad kõiki uurimisküsimustes nimetatud teemasid ning uurimismeetodeid. Projekti minimaalne meeskond ja nõutavad kvalifikatsioonid: Konsortsiumijuht ( inseneeriavaldkonna doktorikraadiga rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane) Projektijuht (kogemus teedeala rakendusuuringu juhtimisel, mille mak sumus ületab 9 0 000€ ning viimase 7 aasta jooksul on osaletud teedeala uuringutes mille kogumaksumus vähemalt 250 000€ ) . Volitatud teedeinsener , soovitavalt tase 8 Volitatud ehitusinsener, soovitavalt tase 8 ( geotehnika spetsialiseerumine ) ja/või doktorikraad geotehnika teemal. Majandusteadlane T eede tasuvusarvutuse ekspert (varasem teede tasuvusarvutuse kogemus) Pakkumuses tuleb välja tuua konsortsiumi olulisemate liikmete kirjeldus koos rollide jaotusega. Soovituslik on kaasata konsortsiumisse doktorante ja magistrante (pakkumuste hindamisel kriteerium 1.3. Uurimisteema ja tulemuste mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele). Juhul, kui projekti elluviimisel on plaanis kasutada alltöövõtjaid (juriidilised või füüsilised isikud, kes ei ole konsortsiumi liikmed), tuleb pakkumuse koosseisus esitada plaanitud alltöövõtjate nimed ja juriidiliste isikute puhul registrikoodid, näidates ära alltöövõtjate kvalifikatsiooni ja pädevused ning nende poolt projektis osutatavad teenused, koos hinnangulise maksumusega. Eelarve 718 950 eurot , mis sisaldab käibemaksu . Projekti kestus on 2 aastat. Pakkuja esitab ajakava etappide ja tööpakettide kaupa. Projekti algus langeb vahemikku 18.05-17.08.2026. Ajakava esitada soovitatavalt Gantti tabelina. Interaktsiooniplaan ja kommunikatsioon: pakkuja esitab nägemuse lõppkasutaja te (projekteerijad, Transpordiameti projektijuhid ja KOV ehitusspetsialistid ) kaasamise kohta, et nende sisend oleks juba projekti jooksul abiks eesmärkide saavutamisel. Pakkuja esitab r iskide maandami s e kava, kus mh käsitletakse a ndmete kättesaadavuse/kvaliteedi risk i , katsete ajakavarisk e, m etoodika integreerimise riski ( tugevus+kestvus+CO ₂+kulud) , r akendatavuse riski ning r essursi- ja võtmeisikuriske. Avakoosolekul täpsustatakse kasutusjuhtumid, andmenõuded, vastuvõtukriteeriumid ja andmevahetuse kord. Samuti u uringu juhtimine ja koostöö . Uuringu juhtimise ja koostöö kirjeldus. Uuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab ETAG rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse koostanud partnerite esindajad või nende poolt nimetatud liikmed, uuringu täitja ja vajadusel väliste ekspertide esindajad. Uuringu täitja esitab juhtkomisjonile kaks korda aastas (erandjuhtudel, kui eelnevalt kokku lepitud, siis sagedamini) kirjaliku kokkuvõtte projekti sisulise töö käigust ja vahetulemuste saavutamisest vormis, mille töötab välja ETAG. Juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab uuringu teostamist ning kooskõlastab uuringu tegevuste ning eelarve muudatused. Projekti raames loodud tarkvara, andmebaasid ja mudelitega seonduvad õigused reguleeritakse teenuslepingus. Intellektuaalomandi õiguste jagamine toimub vastavalt Eesti ja EL-i õigusaktidele, soodustades teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkust. Oodatav tulemus / väljundid Uuringu lõppedes soovitakse saavutada, et Eestis oleks olemas teaduspõhine ja praktikasse rakendatav lahendus teekonstruktsioonide elukaarepõhiseks võrdlemiseks ja otsustamiseks. Lahendus peab võimaldama ühtses raamistikus hinnata ning võrrelda alternatiivseid teekonstruktsioone (sh ring- ja teisesest toormest materjalidega), arvestades konstruktsiooni tugevuslikku toimivust ja väsimuskestvust, hooldusvajadust, CO₂ jalajälge ning ehitus- ja elukaarekulude mõju. Ehk antud rakendusuuringu lõpptulemusena peab valmima rakendus millega on võimalik teekonstruktsioone arvutada. Tehnoloogilise valmiduse tase vähemalt TRL6. Arvutusmudeli võimalikud erinevad osad ja omavahelised seosed: Väljundina saadavad t ulemused peavad toetama tellija ja projekteerijate otsuseid projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja hoolduskavade koostamisel. Oodatavad väljundid: Meetod ja mudelikirjeldus: sisendid, eeldused, parameetrid ja arvutusloogika, mis tagab alternatiivide võrreldavuse ( tugevus+kestvus+CO ₂+kulud). Eesti oludele sobivad parameetrid ja hinnangud: valitud konstruktsioonide/materjalide parameetrite vahemikud, tundlikkuse analüüs ja kasutuspiirangud. Ringmaterjalide käsitlemise juhis: nõutavad sisendandmed, riskid/ebakindlused ja võrdlusreeglid traditsiooniliste lahendustega. CO₂ jalajälje metoodika ja väljund: süsteemipiirid, emissioonitegurid, tulemus (nt kg CO₂e /m²) ning vajadusel liidestusloogika kliimakalkulaatoriga. Elukaarekulude (LCC) mudel: ehitus- ja hooldusstsenaariumid ning kulude võrdlemise reeglid koos eelduste dokumenteerimisega. Digitaalne prototüüp ja rakendatavus: arvutusmudeli prototüüp standardse väljundraportiga, kasutusjuhend . Arvutusmudel, mis on digitaalselt lahendatud arvutisse installeeritava programmina. Lubatud ei ole lõplik prototüüp tabelarvutuse (nt Excel) formaadis. Juhul kui arvutusmudel realiseeritakse veebirakendusena siis prototüüp peab olema programmeeritud vastavalt Transpordiameti/digiriigi ristfunktsionaalsetele nõuetele e-gov / cfr · GitLab . Lõpparuanne: metoodika, andmed ja valideerimine, võrdlusjuhtumid, piirangud ning soovitused kasutuselevõtuks ja edasiarenduse teekaart . Tulemuste hoiustamine ja üleandmine: Kõik tekkivad dokumendid, andmestikud, lähtekood ja vaheversioonid hoiustatakse tellijale ligipääsetavas veebipõhises keskkonnas (versioonihaldus, muutuste ajalugu, rollipõhised õigused). Uuringu l õpu k s antakse tellijale üle : metoodika- ja lõpparuanne, sisendandmete kirjeldus, prototüüp, kasutusjuhend. Mõju valdkonna arengule Eestis Tekib tänapäevane teaduspõhine alus teekonstruktsioonide valimiseks , mis aitab liikuda “jah/ei” tugevuskontrollilt tõenduspõhise optimeerimise suunas. Toetab eesmärki vähendada tee elukaarekulude ning ehituse/remondi CO₂ emissioone läbi parema materjali- ja konstruktsioonivaliku. Tugevdab Eesti inseneride kompetentsi ning loob aluse järelarendustele (uued materjalid, kliimastsenaariumid, regulatiivse raamistiku täpsustamine). JUHATUSE KÄSKKIRI Tartu 20.05.2026 nr 1.1-4/26/116 Konkursi "Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ tulemuste kinnitamine 1. Rahuldan RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ konkursi uuringuettepaneku: 1.1. „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ (taotluse number Eesti Teadusinfosüsteemis: RITA-TEE1), taotleja: Tallinna Tehnikaülikool 2. Sean uuringuettepaneku rahastamisele järgmised lisatingimused: 2.1. Täpsustada välisekspertide roll, vastutus ja panus. 2.2. Täpsustada alltöövõtu eelarve kujunemist, sh laborikatsete maht, ühikuhinnad ja eeldused. Käskkirja andmise alused: • Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 02.02.2026 käskkiri nr 1.1-4/26/23 „RITA+ rakendusuuringute tellimise ning lähteülesande vormi ja hindamisjuhendi kinnitamine“; • Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse käskkiri 29.04.2026 nr 1.1-4/26/102 „Eksperdikomisjoni moodustamine“. • Eksperdikomisjoni 12.05.2026 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 7.7-1/26/5). Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jaanson tegevjuht juhatuse esimehe ülesannetes  Saatja: "Kristjan Lill" <[email protected]> Saaja: "Astrid Liira - ETAG" <[email protected]>, "Katre Andreson - ETAG" <[email protected]>, "Liina Eek" <[email protected]> Teema: Teekonstruktsiooni arvutusmudeli RITA+ lisatingimuste vastused Kuupäev: 2026-05-27 13:08 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Nagu kokkulepitud, siis saadan TalTechi vastused kahele lisatingimusele. Vastused on järgnevad: 2.1. Välisekspertide roll on peamiselt konsultatsioonide andmine. Kui uuringu ettevalmistavas faasis selgub sobivus/võimalus kasutada välispartneri arvutuspõhimõtteid katendikonstruktsiooni arvutamiseks, siis on see täiendavaks panuseks. Välispartner vastutab enda esitatud andmete õigsuse eest. Üldine vastutus projekti tulemuste üle on Tallinna Tehnikaülikoolil. 2.2. Täpsed laboratoorsed katsed selguvad projekti ettevalmistava faasi jooksul. Siiski saame anda ülevaate olulisematest katsetest, mis sooritatakse välispartnerite juures (Eestis võimekus puudub): * Sidumata materjalidel kolmetelgsed katsed elastsusmooduli ja püsideformatsioonide hindamiseks erinevatel niiskustasemetel. Kulu ühe proovi kohta vahemikus 5000 kuni 10000 EUR. * Asfalsegudel väsimuskindlus ja dünaamiline moodul erinevatel temperatuuridel. Kulu ühe proovi kohta vahemikus 2500 kuni 5000 EUR. Ülaltoodu alusel on keeruline anda konkreetset arvu proove, mida käesoleva projekti raames analüüsitakse. Sellest tulenevalt pakume välja järgnevad minimaalsed arvud: * Sidumata materjalid - 4 tk * Seotud materjalid - 8 tk Katsetulemusi kasutatakse muuhulgas kirjanduses leiduvate andmete valideerimiseks. Töö teostaja eesmärk on neid pakutud numbreid ületada ja katsetada nii palju materjale, kui projekti eelarve võimaldab. Loodan, et vastused on piisavad. Kas vajate TalTechilt veel andmeid, et lepingut sõlmida? Parimat Kristjan Lill Nooremprofessor Teedeehituse ja geodeesia uurimisrühm Tallinna Tehnikaülikool +372 5302 2437 www.taltech.ee/teed<http://www.taltech.ee/teed> [cid:[email protected]]