Riigihanke "Nutipoide võrgustiku piloteerimine" hankeleping

TÖÖVÕTULEPINGU NR 4-1/26/110 /kuupäev vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale/ Eesti Vabariik, Kliimaministeeriumi kaudu, registrikood 70001231, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel Marten Kokk (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Tallinna Tehnikaülikool, registrikood 74000323, asukoht Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn , keda esindab Tallinna Tehnikaülikooli rektori 22. detsembri 2016. a käskkirja nr 1-8/186 (viimati muudetud 09. detsembril 2022. a käskkirjaga nr 1-8/60) „Vastutusala juhtidele ja akadeemiliste struktuuriüksuste juhtidele ülikooli esindamiseks volituste andmine“ ja 11. juuli 2025. a käskkirja nr 1-8/20 „Vastutusala juhtide nimetamine ning nende tegevusvaldkondade ja neile alluvate struktuuriüksuste määramine“ alusel Erik Puura (edaspidi nimetatud „töövõtja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Nutipoide võrgustiku piloteerimine” (viitenumber 308758) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on luua toimivad nutipoide (platvormide) prototüübid ja neid toetava andmehaldusplatvormi prototüüp, mis aitaks tulevikus tervikuna välja arendada töökindlat ja toimivat võrgustikku, võttes arvesse prototüübi piloteerimisel saadud tulemusi. Töö käigus hangitakse MINI ja MEGA tüüpi ujuvplatvormid koos andmehaldusplatvormiga Merehunt projekti raames ning MINI ja MIDI tüüpi merereostuse tuvastuse ujuvplatvormid GORSMART projekti raames. (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses. 1.3. Tööd rahastatakse riigieelarvest, Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumisest „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks.“, omafinantseering (Riigilaevastik + Kliimaministeerium, Läti partner LHEI – Latvijas Hidroekoloģijas Institūts), 80% Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toetus. 1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1. lepingu muudatused; 1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid); 1.4.4. töövõtja poolt lepingu alusel koostatud ja tellija poolt heaks kiidetud töö dokumentatsioon; 1.4.5. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda, vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.6. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.7. töövõtja pakkumus riigihankes. 1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; Lisa 2 – Hinnatavad tehnilised omadused; Lisa 3 – Maksumusvorm võimalike lisa nutipoide ostmiseks. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja poolt esitatud pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 1 655 000 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. Lepingu hinnast moodustab 930 000 eurot (pakkumuses esitatud tehnilise kirjelduse punktide 2.1.1-2.1.7 projekti Merehunt raames teostatavad tööde maksumus) Merehunt projekti raames rahastatavad tööd ja 725 000 eurot (pakkumuses esitatud tehnilise kirjelduse punktide 2.2.1-2.2.5 projekti GORSMART raames teostatavad tööde maksumus) GORSMART projekti raames rahastatavad tööd. 2.2. Tellija tasub tehnilises kirjelduses välja toodud I jao tööde ja Merehunt projekti raames vahemaksetena pärast vastava etapi tööde nõuetekohast täitmist, vahe- või lõpparuande esitamist ning tellija poolset kirjalikku aktsepteerimist järgmiselt: 2.2.1. I etapi vahearuande vastuvõtmise järgselt 20% Merehunt projekti raames rahastatavate tööde maksumusest (hiljemalt 5 kuud pärast hankelepingu sõlmimist); 2.2.2. II etapi vahearuande vastuvõtmise järgselt 40% Merehunt projekti raames rahastatavate tööde maksumusest (hiljemalt 10 kuud pärast hankelepingu sõlmimist); 2.2.3. III etapi aruande, lõpparuande koostamise, platvormide ja neid toetava andmehaldusplatvormi prototüübi üleandmise, tulemite juhtkomisjonile tutvustamise ja Riigilaevastiku vastavasisulise koolitamise järgselt 40 % Merehunt projekti raames rahastatavate tööde maksumusest (hiljemalt 18 (kaheksateist) kuud pärast hankelepingu sõlmimist või kuupäevaga 31.12.2027, olenevalt sellest, kumb saabub varem). 2.3. Tellija tasub tehnilises kirjelduses välja toodud II jao tööde ja GORSMART projekti raames vahemaksetena pärast vastava etapi tööde nõuetekohast täitmist, vahe- või lõpparuande esitamist ning tellija poolset kirjalikku aktsepteerimist järgmiselt: 2.3.1. I etapi vahearuande vastuvõtmise järgselt 20% GORSMART projekti raames rahastatavate tööde maksumusest (hiljemalt 5 kuud pärast hankelepingu sõlmimist); 2.3.2. II etapi vahearuande vastuvõtmise järgselt 40% GORSMART projekti raames rahastatavate tööde maksumusest (hiljemalt 12 kuud pärast hankelepingu sõlmimist); 2.3.3. lõpparuande koostamise, platvormide üleandmise ja juhtkomisonile tutvustamise ning Riigilaevastiku vastavasisulise koolitamise järgselt 40 % GORSMART projekti raames rahastatavate tööde maksumusest (hiljemalt 24 (kakskümmend neli)) kuud pärast hankelepingu sõlmimist või kuupäevaga 30.06.2028, olenevalt sellest, kumb saabub varem). 2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu intellektuaalomandiõiguste eest. 2.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida projekti nimi (Merehunt või GORSMART), etapp, töö sisu, periood, summa ja riigihanke viitenumber 308758, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.6. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö üleandmine tellijale toimub etappide kaupa vastavalt riigihanke alusdokumentid es esitatud ajakavale. Tööde lõpptähtpäev on 30.06.2028. 3.2. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava täpsustada, kui see on vajalik selles esinevate ilmselgete vastuolude või ebatäpsuste kõrvaldamiseks. 3.3. Töövõtja esitab tellijale üks kord kuus vahearuande teostatud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Tellijal on õigus esitatud vahearuande/töö etappide põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja ajakava ning töö teostamise metoodika kohandamiseks. Vahearuanne tuleb esitada tellija kontaktisiku e- posti aadressile. 3.4. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui töövõtja ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.5. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 3.6. Pooled korraldavad vajadusel jooksvate küsimuste lahendamiseks nõupidamisi, mille läbiviimise ja protokollimise korra lepivad poolte kontaktisikud kokku esimesel töökoosolekul, mis toimub hiljemalt nädal pärast lepingu jõustumist. 3.7. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või selgituste esitamist. 3.8. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.9. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks. 3.10. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud ning esitatud teated, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.11. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.12. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes esitatud pakkumuses. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab töövõtja tagama, et töid teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Konkreetse isiku kvalifikatsiooni ja/või kogemust arvestatakse ja kontrollitakse vahetumisel kooskõlastamisele saatmise aja seisuga (nt kooskõlastamisele saatmisele eelneva aja jooksul omandatud kvalifikatsioon või kogemus). Töövõtja peab meeskonnaliikme vahetumisest või vahetamise vajadustest tellijat teavitama esimesel võimalusel ning esitama tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 3.13. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Töö teostamiseks on vajalik ka inglise keele oskus. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt või inglise keelt sujuvaks suhtluseks piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 3.14. Tellija teeb kättesaadavaks või edastab hiljemalt 10 tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamisest töövõtjale töö teostamiseks vajaliku sisendi. Töövõtja on kohustatud kontrollima materjalide ja juhiste sobivust ning mittesobivusel viivitamata teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3.15. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide sobivust ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3.16. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist. 3.17. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). 3.18. Töövõtja on kohustatud järgima teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ esitatud nõuetele ning lisaks kasutama viidet „Projekti rahastab Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifond “. 3.19. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib teostatud töö või selle etapi vastavust lepingus sätestatule 20 kalendripäeva jooksul, mil ta võtab töö vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 kalendripäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.20. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. 3.20.1. Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid. 3.20.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 3.20.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses sätestatuga. 3.20.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.21. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.22. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Garantii 4.1. Töövõtja annab teostatud tööle garantii 2 aastat, mis hakkab kehtima pärast töö vastuvõtmist tellija poolt, kui ei ole ette nähtud garantiitähtaja tellijale soodsamat algust. 4.2. Garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö ja tööks kasutatud materjalide mittevastavusi. Tellija esitab nõude garantii alusel töövõtja kontaktisikule hiljemalt garantiiaja lõpuks. 4.3. Töövõtja on kohustatud tellija garantiipretensioonile vastama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates teate saamisest. 4.4. Garantiiajal asendatud tööle antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii. Töö parandamise korral pikeneb garantii parandamise aja kestuse võrra. 4.5. Kui töö vajab garantiihooldust, vastutab garantiihoolduse jälgimise, kontrollimise ning läbiviimise eest töövõtja. 5. Alltöövõtt 5.1. Töövõtja kohustub esitama pärast lepingu sõlmimist riigihangete registri töölehel „Alltöövõtjad“ iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. 5.2. Töövõtja võib lepingu täitmisel kasutada ainult RHS § 3 p-s 2 viidatud riikidest pärit alltöövõtjaid ja tarnijaid. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Poole koguvastutus lepingu alusel on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud, kui lepingurikkumine on tahtlik või põhjustatud raskest hooletusest. 6.2. Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% etapi maksumusest. 6.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt. 6.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 6.7. Kui tellijale saab teatavaks, et töövõtja on lepingu täitmisse kaasanud väljaspool RHS § 3 p 2 viidatud riike pärit alltöövõtjaid või tarnijaid, on tellijal õigus töövõtjalt nõuda, et töövõtja viivitamata eemaldaks lubamatu alltöövõtja või tarnija käesoleva lepingu esemeks olevate tööde teostamiselt ning vajadusel asendaks lubamatu alltöövõtja või tarnija lubatavaga. Kui töövõtja ei täida eelnimetatud nõuet mõistliku aja jooksul arvates tellijalt nõude saamisest, on tellijal õigus lepingust taganeda. Lisaks lubamatu alltöövõtja või tarnija eemaldamise nõudele võib tellija töövõtjalt nõuda lubamatu alltöövõtja või tarnija kaasamise eest leppetrahvi summas kuni 2000 eurot. 6.8. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest hiljemalt 90 päeva jooksul alates lepingu rikkumisest teadasaamisest. 6.9. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 6.10. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse täitmist. 6.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 6.12.1. töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd; 6.12.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 6.12.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 6.12.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 6.12.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 6.12.6. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal; 6.12.7. rahastaja tingimuste (teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 6.12.8. töövõtja jätab esitamata lepingus kokkulepitud tagatise või kindlustuskaitset tõendava poliisi ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14 päevase täiendava tähtaja jooksul. 6.13. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada, loetakse: 6.13.1. tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 6.13.2. töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul. 6.14. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga. 6.15. Kui töövõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (teavitamise, vormistamise ja sümboolika osas) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 6.16. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust. 6.17. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 6.17.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. 6.17.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud. 6.17.3. Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks. 6.17.4. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 7. Intellektuaalomandiõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale. 7.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all- litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik. 7.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi. 7.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses  nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente. 7.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada. 7.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 7.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele ainuisikuliselt tellijale. 7.8. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 7.9. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu. 8. Teadete edastamine 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 9. Poolte kontaktisikud 9.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kliimaministeeriumi merendusosakonna suurprojektide nõunik Ayrton Hüüs, tel 58589646, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volikirja olemasolul. 9.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Urmas Lips, tel 5030045, e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat  kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 10.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 10.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. 10.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 10.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 10.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 11. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest, poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 11.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse  tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 11.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 11.3.1. töö teostamise käigus selgub, et ühe või mitme tehnilise kirjelduse punktis 3 toodud etapi teostamine ei ole sisuliselt võimalik, kuna eelneva etapi või eelnevate etappide tulemuste põhjal on tellija jõudnud selgelt ja ühemõtteliselt sellisele järeldusele, et edasiste tööde teostamine ei täidaks enam hanke eesmärke. Sellisel juhul jäetakse hankija otsusel järgnev etapp või etapid täies ulatuses teostamata ning väljamaksmisele kuulub teostatud etapi maksumus lepingu punktis 2.2 ja 2.3 toodud ulatuses. 11.3.2. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste ja aruandluse tähtajad. 11.3.3. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu pooltele kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse riikliku eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine lepingus sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra. 11.3.4. Kui see on tingitud tellija viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus nõuda töö lõpptähtpäeva ja/või vahetähtaegade muutmist proportsionaalselt viivituses oldud aja võrra. Kõik töö tähtaegu puudutavad muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. 11.3.5. Tellija jätab endale õiguse poolte kokkuleppel tellida lepingu kehtivuse ajal töövõtjalt vajadusel ning rahaliste vahendite olemasolul vormil „Maksumusvorm võimalike lisa poide ostmiseks“ sätestatud tingimustel täiendavalt kuni kolm nutipoid, mille maksimaalne eeldatav kogumaksumus on kuni 830 000 eurot käibemaksuta. Tellija tasub täiendava(te) nutipoi(de) eest vormil „Maksumusvorm võimalike lisa nutipoide ostmiseks“ hinna põhiselt. 11.4. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 11.4.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike alternatiivsete meetoditega. 11.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 11.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga. 12. Lõppsätted 12.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 12.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 12.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 12.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marten Kokk Erik Puura kantsler ettevõtlusprorektor Tel: 626 2802 Tel: 620 2002 E-post: [email protected] E-post: [email protected]  TEHNILISE KIRJELDUSE LISA 4: MEREHUNT ARENDUSPROJEKTI VÄLTEL TÄITJA POOLT ÜLEANTAV ANDMEHALDUSPLATVORM JA SELLE DOKUMENTATSIOONI NÕUDED Dokumendi eesmärk Dokumendi eesmärk on loetleda Merehunt arendusprojektis täitja poolt loodava andmehaldusplatvormi nõuded ja täitja poolt tellijale üle antavate dokumentide loetelu ning kirjeldada dokumentatsioonile kehtestatud nõuded. Nõutavate dokumentide nimekiri lisatakse hanke juurde. Antud dokumendis on ära loetud maksimaalne nimekiri. Andmehaldusplatvormi nõuded Projekti spetsiifilised nõuded • Pakkuja peab arendama andmehaldusplatvormi enda poolt hallatavale taristule pilootprojekti ajal. • Nutipoid koos vastavate andmeliidestega peavad olema integreeritavad Merehunt projekti andmehaldusplatvormiga selliselt, et võimaldada sensorandmete, multimeedia ning telemeetriaandmete automaatset kogumist, töötlemist ja edastamist. • Nutipoidelt kogutavad andmed sisaldavad reaalajas või perioodiliselt edastatavaid aegridasid, pilte, videovooge ning helisalvestisi, seega andmeplatvorm peab toetama erineva formaadi ja mahuga andmete vastuvõttu, töötlemist ja talletamist. • Andmeplatvormi arhitektuuriline lahendus peab põhinema AWS pilveinfrastruktuuril ning olema kooskõlas Eesti riigi digistrateegia ja riigipilve põhimõtetega ning ühilduma nendega. • Pakkuja peab välja töötama sobiva andmetöötluse lahenduse, mis võimaldab sensorandmete automaatset valideerimist, puhastamist, töötlemist ja rikastamist ning nende talletamist sobivas andmestruktuuris, võimaldades efektiivset ajalooliste andmete analüüsi ja reaalajas • Andmete visualiseerimine peab olema võimalik veebipõhiste juhtpaneelide kaudu ning integratsioonina analüütikaplatvormidega (nt Power BI, Tableau või samaväärsed). • Andmeplatvorm peab toetama nutipoidelt tulevate sündmuste ja hoiatuste tuvastamist ning edastamist, sealhulgas õlireostuse tuvastamist reaalajas, GPS-põhist triivi ja positsiooni jälgimist, energiatarbimise ja energiakünniste jälgimist ning süsteemi töökindluse ja seadmete seisundi monitooringut ning automaatsete teavituste genereerimist. • Andmeplatvorm peab võimaldama integratsiooni erinevate riiklike ja rahvusvaheliste andmesüsteemidega, sh näiteks KESE, EMODnet, AIS ja VTS süsteemidega või muude kolmandate osapoolte infosüsteemidega läbi standardsete andmevahetusliideste. (nt REST API või samaväärne lahendus). • Andmeplatvormi kasutajaliides peab olema kättesaadav veebipõhiselt ning kasutatav nii lauaarvutis kui mobiilsetes seadmetes. Lahendus peab toetama erinevaid kasutajarolle ja ligipääsutasemeid. • Andmeplatvormi arendust kooskõlastatakse KEMITi andmehalduse meeskonnaga kogu arendustegevuse vältel  • Andmeplatvorm peab võimaldama sensorandmete pikaajalist säilitamist ja arhiveerimist ning tagama ajalooliste andmete kättesaadavuse analüüside ja teadustöö jaoks. • Andmeplatvorm peab sisaldama mehhanisme andmete kvaliteedi kontrollimiseks, nt puuduvate väärtuste tuvastamist, anomaaliate tuvastamist ning sensorite kalibreerimisest tulenevate vigade avastamist. • Andmeplatvorm peab toetama andmete kirjeldamist metaandmetega, mis võimaldavad jälgida andmete päritolu, ajatemplit, mõõtmismeetodit ning andmete töötlemise etappe. • Andmeplatvorm peab tagama andmete turvalise edastamise, talletamise ja kasutamise, nt autentimise, rollipõhise ligipääsu ning andmete krüpteerimise nii edastamisel kui ka talletamisel. • Andmeplatvorm peab olema skaleeritav, et võimaldada tulevikus lisanduvate sensorite, nutipoide ja andmeallikate integreerimist ilma süsteemi arhitektuuri olulise ümberkujundamiseta. • Andmeplatvorm peab võimaldama nutipoidelt ja teistest allikatest kogutavate andmete kasutamist Läänemere digitaalse kaksiku (digital twin / digital shadow) arendamiseks ja analüüsiks. • Väljaarendatud andmeplatvorm peab toetama automaatsete testide läbiviimist ning testide koostamist ja haldamist kogu andmetöötluse elutsükli ulatuses. • Pakkuja peab koostama teststsenaariumide analüüsi ja teostuse, mille alusel koostatakse koostöös lõpptarbijaga ning olemasolevate andmete põhjal lõppandmestikud, mille põhjal on võimalik hinnata nende kasumlikkust. • Pakkuja peab koostama andmehaldusplatvormi finantsanalüüsi, mis hõlmab andmehaldusplatvormi AWS keskkonnas ülalpidamise majandusliku kulu hindamist ning erinevate finantsstsenaariumide arvutusi. Reaalaja andmete käitlemise nõuded 1. Reaalaja andmete korral jõuavad andmed lõppkasutajani hiljemalt 15 minuti jooksul, mis on lühikese lugemissagedusega mõõtmise kahe lugemi vaheline aeg (va videopilt). 2. Sidekanali latentsus on võimalikult väike, läbilaskevõime piisavalt suur jooksvalt andmete edastamiseks ning energiatarve piisavalt väike, et nutipoi suudaks piisavalt kaua ja tihedalt sidekanalit töös hoida. 3. Andmehaldusplatvorm suudab reaalajas laekuvaid mõõteandmeid parandada näiteks kalibreeritud andmetega või agregeerida piisavalt kiirelt, et andmed jõuaksid 15 minuti jooksul lõppkasutajani. Ajaaknast tuleb maha arvata aeg, mis kulub andmete edastamiseks poist andmehaldusplatvormini ning aeg, mis kulub andmete edastamiseks andmehaldusplatvormist lõppkliendini (Näiteks loetakse temperatuuri ja andmehaldusplatvorm korrigeerib saadud näitu kalibreeritud andmetega). 4. Nutipoi andmete puhverdusvõime on vastavuses sidekanalite toimepidevusega. Side taastumisel on prioriteet viimaste andmete saatmisel ja üle jääva sidekanali ressurss tuleb kasutada puhverdatud andmete järele saatmiseks. Kui mõõteandmete aegjärgnevuse pidevus on kriitilise tähtsusega, tuleb sidekanali katkemise osas  arvestada olukorraga, kus side ei taastu enne kui hooldustehnik on füüsiliselt poi juurde jõudnud. Sel juhul peab poi suutma salvestada kõik andmed side katkemisest kuni hooldustehniku poolt poi töö taastamiseni või kuni ajani, mil vana poi asendatakse uuega. Mobiilse kasutajaliidese lahendus 1. Mobiilse kasutajaliidese disainil on soovitav kasutada responsive disaini, et tagada kasutajaliidese kasutusmugavus erineva suurusega ekraanidel. 2. Mobiilse seadme kasutajaliidese interaktsioonid töötavad minimaalse latentsusega (reaalaja andmete korral murdosa sekundist, mitte pikem). 3. Mobiilse seadme kasutajaliidese loomisel on oluline selle kasutusmugavus. Selleks luuakse prototüüp, mida enne rakenduse arendamist testitakse lõppkasutajatel tagasiside saamiseks. 4. Mobiilirakenduse värvid on kontrastsed, šrift suur või muudetav. Mobiilirakendusel saab kasutaja valida kas tumeda või heleda tausta vahel. See on vajalik, et mobiilirakendus oleks hästi nähtav nii eredas valguses (hele taust), kui ka mugav lugeda öises pimeduses (tume taust). Mobiilirakendus on kättesaadav nii Android kui Apple seadmetele. Aruandlusega seotud nõuded 1. Aruandlusmooduli päringud on kiired ka siis, kui päritakse pikemat perioodi ja/või mitmete nutipoide või andmeallikate kohta (näiteks aastate lõikes, mitme aasta kohta sidudes erinevate andmeallikate andmeid). 2. Aruandlusmoodul võimaldab luua andmehaldusplatvormi andmetest päringuid, seda ka ilma SQL keelt tundmata. 3. Aruandlusmoodul võimaldab päringutes kasutada agregeerimist, aritmeetilist keskmist, mediaani jm funktsioone. Agregeerida on võimalik erinevate ajavahemike lõikes (näiteks tunni, päeva, aasta keskmine). 4. Aruandlusmoodul sisaldab mitmesuguseid visualiseerimise tööriistu - erinevat tüüpi diagramme (joon-, tulp-, sektor-, pind-, radar-, histogramm-, XY-punktdiagramm, jt), andmete visualiseerimist kaardil, jt. 5. Aruandlusmoodul võimaldab luua valmis töölaudu ja neid teiste osapooltega jagada. 6. Loodud päringuid saab käivitada läbi masinliidese (API). 7. Päringute tulemusi ja diagramme on võimalik eksportida erinevatesse failiformaatidesse nagu Excel, Word, PDF, CSV, netCDF, jt. Andmehõivele esitatavad nõuded 1. Andmehõive moodul toetab erinevaid andmete vastu võtmise protokolle nagu Kafka, AMQP, MQTT, gRPC, Websocket, REST, SOAP, XML, jt. 2. Andmehõive moodul suudab andmeid laadida failidest. Platvorm võimaldab lisada uute failiformaatide tuge. 3. Andmehõive moodul võimaldab faile lugeda (S)FTP serveritest.  4. Andmehõive platvorm toetab ajatatud seeriate põhist andmehõivet (batch processing). 5. Andmehõive moodul võimaldab andmete automaatset kontrolli ja puhastamist sh. duplikaatide eemaldamist. 6. Andmehõive moodul pakub töövoogude võimekust, erinevate andmete manipuleerimise tegevuste läbiviimiseks. (näiteks kalibreerimisandmetega korrigeerimist, andmete päringumoodulile sobivasse formaati viimine, andmete agregeerimine, rikastamine ja sidumine juba olemasolevate andmetega) 7. Andmehaldusplatvorm pakub aegridadele mõeldud andmebaasi võimekust kui ka relatsioonilise andmebaasi võimekust. 8. Andmehaldusplatvorm võimaldab hoida andmeid erineva võimekuse ja kuluga salvestusseadmetel. Andmeid saab ka automaatprotsesside ja reeglite kaudu liigutada ühelt salvestustüübilt teisele (näiteks, kui andmed saavad vanemaks, kui 5 aastat, liigutatakse need automaatselt aeglasemale ja odavamale salvestusseadmele). Voogandmete töötlusega seotud nõuded 1. Andmehaldusplatvorm suudab vastu võtta RTSP/RTMP videovooge. 2. Voogedastuse moodul võimaldab videovooge kodeerida erinevatesse resolutsioonidesse ja on võimeline videovooge vajadusel ümber pakendama. 3. Voogedastuse moodul suudab edastada videovooge adaptiivse kvaliteediga klientidele. 4. Voogedastusmoodul võimaldab videovooge salvestada. 5. Voogedastusmoodul sisaldab integreeritavat videote mängijat ja järelvaatamise võimekust. Nõuded integratsioonidele 1. Integratsioonimoodul toetab andmete edastamist läbi järgmiste masinliideste ja protokollide: Kafka, AMQP, MQTT, gRPC, Websocket, REST / GraphQL, SOAP, Webhooks, jt. 2. Integratsioonimoodul suudab andmeid vahetada failipõhiselt. Moodul toetab failide üles ja alla laadimist (S)FTP serverisse, S3 salvestusteenusesse või ette antud (võrgu)kausta. 3. Andmehaldusplatvormi päringuid on võimalik teha kättesaadavaks masinliidese protokollide kaudu ilma selleks eraldi tarkvara arendamata. 4. Integratsioonimoodul toetab API võtmeid, OAuth2 või JWT tokeneid päringute teostajate autentimiseks ja autoriseerimiseks. Turvalisuse ja toimepidevuse nõuded 1. Platvorm toetab kaheastmelist autentimist (MFA). 2. Platvorm toetab rollipõhist õiguste haldust (RBAC - Role-Based Access Control). 3. Platvorm võimaldab kasutajate tegevuste auditeerimist ja selle info salvestamist ning talletamist vastavalt kehtestatud turvapoliitikale. 4. Platvorm toetab sertifikaadipõhist autentimist. Sertifikaate on võimalik ka tühistada.  5. Andmete turvaliseks ülekandmiseks toetab andmehaldusplatvorm vähemalt TLS versiooni 1.3 või uuemat. 6. Andmete transportkanali krüpteerimist kasutatakse ka süsteemisiseste integratsioonide korral. 7. Andmete krüpteerimiseks salvestusmeedial kasutatakse AES-256 või mõnda tugevamat algoritmi. 8. Krüptovõtmete halduseks kasutatakse selleks ette nähtud tarkvara (näiteks HashiCorp Vault, Azure Key Vault, AWS Key Management Service või Google Cloud KMS). 9. Andmehaldusplatvorm võimaldab turvapoliitikate konfigureerimist (nt andmete aegumine, IP-piirangud). 10. Andmehaldusplatvormile teostatakse regulaarselt turbeaudiitid. 11. Andmehaldusplatvorm võimaldab auditilogide eksportimist ja arhiveerimist. Auditilogide säilitamine on tagatud vähemalt 12 kuu jooksul. 12. Platvormil on defineeritud SLA, ehk kättesaadavuse protsent (näiteks 99%). Kättesaadavuse mõõtmiseks juurutatakse vajalikud tööriistad. 13. Platvorm taastub tõrgetest automaatselt (self-healing süsteemid). 14. Platvorm toetab kõrgkäideldavust (High Availability arhitektuur). 15. Platvorm toetab automatiseeritud andmete varundus- ja taastamisstrateegiat. 16. Platvorm suudab uuendada töövooge zero-downtime deployment meetodil. 17. Platvorm teavitab tõrgetest viivitamatult süsteemi omanikke. 18. Platvormil on kokku lepitud RTO (Recovery Time Objective) 4 tundi, mis näitab, kui kiiresti peab süsteem või teenus olema taastatud pärast katkestust (maksimaalne seisaku aeg, mis on äriliselt vastuvõetav). 19. Platvormil on kokku lepitud RPO (Recovery Point Objective) 1 tund, mis sätestab, kui palju andmeid on lubatud kaotada süsteemikatkestuse korral. Jõudlus 1. Platvorm on horisontaalselt skaleeritav (andmete ja koormuse lisandudes peab platvormile olema võimalik lisada juurde ressursse, sh servereid, salvestusruumi, mälu ja arvutusvõimsust), et tagada kasvanud nõudluse teenindamine. 2. Platvorm võimaldab dünaamilist ressursihaldust (nt automaatne skaleerimine). 3. Platvorm toetab paralleeltöötlust. 4. Platvorm suudab teenindada korraga vähemalt 200 kasutajat ilma jõudluse languseta. 5. Platvorm tagab madala latentsusega voogandmetöötluse võimekuse. Kasutatavus 1. Platvormi kasutajaliides on intuitiivne ja kiire (veebiliideste päringu kiirused jäävad 3 sekundi piiridesse, pikemate päringut puhul näidatakse kasutajale spinnerit. Ka aruandlusega seotud päringud peavad tulemuse andma hiljemalt 15 sekundi jooksul (va ekstreemsed juhud). 2. Platvorm toetab lokaliseerimist (mitmekeelsus). Pilootprojekti käigus luuakse platvorm eesti ja inglise keelsena võimalusega hiljem keeli lisada.  3. Kasutajaliidesed järgivad WCAG 2.2 standardit. Infrastruktuuri ja muudatuste halduse nõuded 1. Süsteemi infrastruktuuri konfiguratsioonid on hallatud kasutades Infrastructure as Code (IaC) põhimõtteid. 2. IaC skripte ja konfiguratsioonifaile hallatakse läbi versioonikontrolli süsteemi (nt Git). 3. IaC muudatuste rakendamine toimub CI/CD töövoo kaudu. 4. Infrastruktuuri haldusskriptide käivitamine tootmiskeskkonnas toimub läbi automatiseeritud töövoo. 5. Ligipääs tundlikele andmetele (nt pilveteenuste võtmed) on turvatud kasutades turvalisi salvestusteenuseid nagu Vault, Azure Key Vault, AWS Secrets Manager vms. 6. Komponendid on dokumenteeritud viisil, mis võimaldab teistel meeskonnaliikmetel mõista konfiguratsiooni eesmärki, sõltuvusi ja kasutusviisi. Arhitektuur Merehundi projekti tulemeid asutakse realiseerima järk-järguliselt. Esimese pilootprojekti käigus on plaanis valmis ehitada vaid väike osa nutipoisid. Sama kehtib ka andmehaldusplatvormi kohta, mida ei ole praktiline täielikult valmis arendada pilootprojekti käigus. Samas on vajalik, et kõik süsteemi kriitilised osad saaks loodud juba pilootprojekti jooksul, et oleks võimalik testida süsteemi tööd algusest lõpuni. Oluline on silmas pidada asjaolu, et pilootprojektist välja jäetud komponente oleks hiljem võimalik lisad a viisil, mis ei nõua suuri ümberkorraldusi andmehaldusplatvormi teistes osades või arhitektuuris. Kontseptuaalne arhitektuurimudel Andmehaldusplatvormi pikaajalise vaate kontseptuaalne mudel toob välja kõik olulised tehnilised ülesanded, millega andmehaldusplatvorm peab tegelema. Kontseptuaalne mudel ei kirjelda siiski veel konkreetseid tehnoloogiaid, teeke ega teenuseid, mida antud ülesannete täitmiseks tarvis läheb. See jätab lahtiseks ka, kas tegemist on platvormi haldaja enda taristusse paigaldatavate komponentidega, mõne avaliku pilvelahendusega või hübriid lahendusega. Kontseptuaalne arhitektuurimudel aitab pilootprojekti teostajal mõista tervikpilti alusta ning annab võimaluse kontrollida, et piloteerimisele minev arhitektuur sisaldaks kõiki ette nähtud komponente. Joonis 1. Andmehaldusplatvormi kontseptuaalne arhitektuurilahendus Andmehõive komponendid: • Reaalaja mõõteandmete vastuvõtt – Sõnumipõhine andmete vastuvõtmise moodul, mis võimaldab andmete kogumist sensoritelt, seadmetelt või süsteemidelt hetkel, mil need tekivad, ilma olulise viivituseta (näiteks MQTT Broker). • Andmete laadimine / parsimine – Failipõhine andmete vastuvõtmise moodul (ETL tööriist), mis võimaldab faile laadida kasutades erinevaid ühendusprotokolle (FTP, HTTP) ja formaate (XML, JSON). Tegeleb ka andmete teisendamisega (parsimisega) lähteformaadist sobivale kujule. • Audio ja videostriimide vastuvõtmine – Võtab vastu audio- ja videostriimid ning salvestab videosegmendid pikaajalisse salvestuskeskkonda. Andmetöötlus ja edastus: • Andmete puhastamine – Parandab mõõteandmed vastavalt kalibreerimiskonfiguratsioonile. Tuvastab ja filtreerib välja äärmuslikud väärtused (outlier), vead, anomaaliad, duplikaadid ja formaadivead automaatprotsesside abil. • Andmete rikastamine – Täiendab mõõteseadmetest (ja mujalt) tulnud andmeid teiste andmeallikatega. Agregeerib ja teostab transformatsioone andmete visualiseerimiseks sobivale kujule viimiseks. • Sündmuste filtreerimine / marsruutimine – Teema (topic) põhine sõnumite filtreerimine, vähendab andmemahtu edasistes sõnumite töötluse/edastamise etappides. Andmesalvestus:  • Multimeedia failid – Objektipõhine (blob storage, Binary Large Object Storage) salvestusmeedia audio- ja videofailide salvestamiseks ja pikaajaliseks hoiustamiseks. • Aegridade andmebaas (historian) – Andmebaas, mis on optimeeritud ajaliselt järjestatud andmete kogumiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks ning millel on kõrge läbilaskevõime ja suur skaleeruvus. • Konfiguratsiooni andmed – Andmebaas IoT seadmete ja muu täiendava konfiguratsiooni hoidmiseks ning haldamiseks. • Arhiiv – Failipõhine salvestusmeedia, mis toetab efektiivset andmetöötlust ETL platvormil. • Andmeladu – Andmesalvestuse komponent, mis võimaldab hoiustada ja välise teenuse abil efektiivselt töödelda seal hoitavaid andmeid. Aruandlus ja analüüsi kiht • Visualiseerimine – Aegridade visualiseerimise komponent, mis võimaldab agregeerida aegridasid ning luua erinevaid vaateid ja töölaudu. • Masinõpe – Masinõppe teenused mudelite treenimiseks ja päringute tegemiseks. • Power BI / Tableau – Ärianalüütika tööriistad, mis võimaldavad andmete visualiseerimist, analüüsi ja interaktiivsete aruannete loomist. Integratsioonikiht • Push teavitus – Liidestus teenustega, mis võimaldavad saata kasutajatele reaalajas teavitusi otse nende seadmesse. • Failipõhine eksport – Teenus, mis publitseerib andmestiku või raporti kolmandatele osapooltele kättesaadavasse asukohta. • API teenused – Teenusekiht, mis võimaldab andmetele ligipääsu läbi eeldefineeritud liidese ning tagab nõuetekohase autoriseerimise. • Reaalaja API – Liides audio- ja videovoogude edastamiseks kasutaja seadmesse. Amazoni pilve näidisarhitektuur Erinevatel pilvelahenduste pakkujatel on loodud hulk erinevaid ülesandespetsiifilisi teenuseid, mis aitavad lahendada erinevaid probleeme ilma, et oleks vaja mingit alustaristut kasutusele võtta. Teenused managed teenusena on tihti hinnastatud mahupõhiselt ja neil puudub ajapõhine komponent, ehk kui teenusel kasutust ei ole, siis ei maksa see midagi (osad teenused siiski vajavad ka pidevalt töötavaid instantse ja neil võib olla ka ajapõhine komponent). Vahel on sellistel teenustel ka mingi hulk tasuta taset, mis väiksema koormusega rakenduse korral võib olla piisav. Amazoni pilveteenustel põhineva lahenduse eripäraks on videotöötlus ja - edastustööriistade lai valik ja tugevuseks suur hulk teenuseid, millel on vaid mahupõhine hinnamudel. Joonis 2. Andmehaldusplatvormi Amazon pilve arhitektuurilahendus Dokumentatsiooninõuded Üldsätted 1. Täitja esitab tellijale kõik arendusprojekti käigus valmivad dokumendid digitaalsel kujul tellija Confluence’i keskkonnas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 2. Dokumentatsioon peab olema: a. eesti keeles, b. struktuurne, loetav ja üheselt mõistetav, c. versioonihaldusega, sisaldades muudatuste ajalugu, d. lõppversioonina vormistatud (ilma kommentaaride, märkuste ja ebatäpsete kohatäitjateta), e. kooskõlas tellija andmehalduse standardite ja terminoloogiaga. 3. Joonised, mudelid ja muud visuaalid antakse üle ka redigeeritaval kujul (nt Draw.io, .png + lähtefail, vajadusel .bpmn, .dsm, .eap või muu kokkulepitud formaat). 4. Dokumendid esitatakse kooskõlas projektiplaanis määratletud vaheetappidega. Üleantavate dokumentide loetelu Täidetav töö peab tulemuseks andma järgmise dokumentatsiooni:  1. Sõnastik 2. Andmeplatvormi süsteemi kirjeldus 3. Andmemudeli dokumentatsioon 4. Tehnilise arhitektuuri kirjeldus (AWS) 5. ETL/ELT transformatsioonireeglite dokumentatsioon 6. Andmekvaliteedi reeglite kataloog 7. Andmeliinide (lineage) kirjeldus 8. Deployment- ja operatsioonijuhend (Runbook) 9. Versiooni muudatuse kirjeldus (Release Notes) 10. Kasutaja- ja administraatorijuhendid Tellija ja täitja võivad täiendavalt kokku leppida lisadokumentides, kui projekt seda nõuab. Dokumentide sisunõuded 1. Sõnastik Kirjeldab projektis kasutatavad mõisted, äriloogikad, mõõdikud, dimensioonid ja lühendid . Sõnastik täieneb iteratiivselt ning integreeritakse tellija andmekataloogi (Accurity). 2. Andmeplatvormi süsteemi kirjeldus Sisaldab ülevaadet arendusobjektist või arenduspaketist, sh: • kirjeldus andmeallikatest ja nende liidestamisest, • andmevoogude üldine kirjeldus (ingest → transform → publish), • kihtide selgitus (raw/bronze, curated/silver, business/gold), • laadimistsüklid ja värskendussagedused, • ärireeglite üldpõhimõtted ja erandid. 3. Andmemudeli dokumentatsioon Sisaldab: • loogiline ja füüsiline andmemudel, • tabelite kirjeldused, väljad, andmetüübid, äriloogika, võtmed, seosed, (Accurity) • agregatsioonireeglid, • domeenispetsiifilised reeglid ja arvutusvalemid. 4. Tehnilise arhitektuuri kirjeldus (AWS) Sisaldab: • kasutatavad pilveteenused (kui kohaldub) ja komponendid, • andmete liikumise arhitektuur (ingest, transformatsioon, publitseerimine), • turbe- ja juurdepääsumudel (rollipõhine ligipääsukontroll, identiteedihaldus, võrgupiirangud), • logimise ja monitooringu lahendus, • keskkondade struktuur (dev/test/stage/prod) ja nende eraldatus, • ressursside hinnangulised mahud (andmemahud, laadimisaknad), • sõltuvused teistest süsteemidest.  5. ETL/ELT transformatsioonireeglite dokumentatsioon Kirjeldab iga transformatsiooni: • sisend- ja väljundandmed, • ärireeglid ja arvutused, • pseudokood (kui kohaldub), SQL -loogika või dbt dokumentatsiooni kirjeldused, • laadimisrežiimid (täislaadimine, inkrementaal, merge jne). • Transformatsioonid võivad olla ka kirjeldatud koodis (kommentaarid või FME workbenchis aga viide peab olema üldise dokumentatsiooni juures. 6. Andmekvaliteedi reeglite kataloog Sisaldab: • kvaliteedireeglid (täielikkus, unikaalsus, referentsi terviklikkus, äriloogika reeglid), • kasutatavad kontrollmehhanismid, • rikkumiste logimise ja käsitlemise põhimõtted, • alerting ja vigade käsitlus. 7. Andmeliinide (lineage) kirjeldus (Accurity) Sisaldab: • ülevaade andmete teekonnast allikast kuni ärikasutuseni, • tabelite, transformatsioonide ja BI -kihtide seosed, • automaatne lineage (kui võimalik) või käsitsi koostatud lineage diagrammid. 8. Deployment ja operatsioonijuhend (Runbook) Sisaldab: • deployment-protsessi kirjeldus (CI/CD, käsuread, konfiguratsioonid), • rollide ja keskkondade käsitlus, • job failure handling (kuidas taastada, millal teha rerun), • logide ja monitooringu asukohad, • tugi-, hooldus- ja reageerimisprotseduurid, • turbe- ja varunduspõhimõtted (kui kohaldub), • kuluhalduse põhimõtted (pilveplatvormi korral). 9. Versiooni muudatuse kirjeldus (Release Notes) Sisaldab iga versiooni kohta: • versiooni number ja kuupäev, • tehtud muudatused, • mõjutatud tabelid, mudelid ja pipeline’id, • parandatud vead, • teadaolevad probleemid, • migratsioonijuhised (kui on). a. Kasutaja- ja administraatorijuhendid a. Kasutajajuhend: kirjeldab BI või analüütikalahenduse kasutamist, sh ekraanipildid, põhiprotsessid, andmete tõlgendamise juhised. b. Administraatorijuhend: • õiguste haldus, • RLS(Row-Level Security)/OLS (Object-Level Security) (kui kohaldub), • värskenduste haldus, • metaandmete täiendamise põhimõtted, • andmekataloogi uuendamise juhised. c. Vajadusel võib lõppkasutaja juhendi asendada videoõpetusega, tellija eelneval kirjalikul nõusolekul.  Vorm „Hinnatavad tehnilised omadused“ Viitenumber: 308758 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Nutipoide võrgustiku piloteerimine Ühispakkujad: Tallinna Tehnikaülikool (74000323), Flydog Solutions OÜ (11416301), Nortal AS (10391131) Hinnatavad tehnilised omadused Pakkuja kinnitus JAH/EI. JAH vastuse korral esitab pakkuja hinnatava tehnilise omaduse kirjelduse. NB! Pakkuja täidab vormil kõik lahtrid! Tehnilised näitajad kokku alljärgnevate kriteeriumite alusel: Pakkuja võib pakkuda Merehunt Megapoile täiendava JAH lahenduse või täiendava funktsioonina tagavaraühendusi nii Kirjeldus: Merehunt MEGA poile on peatoiteallika või peasidelahenduse katkestuste korral ette nähtud lisaks päikesepaneelidele (tuulegeneraatoreid või hübriidset kiudoptilist kaablit). ka tuulegeneraator. Varusidelahendusena on ette nähtud Starlink. Kirjeldatud tehnilise Täiendava lahenduse või täiendava funktsiooni pakkumise lahendusega on arvestatud korral saab pakkuja 5 väärtuspunkti, teised punkte ei saa. pakkumuse maksumuses Pakkuja võib pakkuda lahendust Merehunt Megapoi JAH hoovuste profileerijat, mis on paigaldatud mere põhjale ja Kirjeldus: Pakkumuses on välja lainepoiga. pakutud mere põhjale paigaldatav hoovuste profileerija, mis on ühendatud MEGA poi kontrolleri ja kommunikatsioonisüsteemiga ning Lahenduse pakkumise korral saab pakkuja 5 väärtuspunkti, eraldiseisev lainepoi, mis on teised punkte ei saa. ühenduses andmehaldusplatvormiga. Kirjeldatud tehnilise lahendusega on arvestatud pakkumuse maksumuses Pakkuja võib pakkuda GORSMART Midipoile täiendava EI lahenduse või täiendava funktsioonina tagavaraühendusi Poile paigaldatakse küllaltki suur ja raske kaamera. Tuulegeneraatori Vorm „Hinnatavad tehnilised omadused“ peatoiteallika või peasidelahenduse katkestuste korral lisamine oleks MIDI poi jaoks (tuulegeneraatoreid või hübriidset kiudoptilist kaablit). tehniliselt keerukas kuna see ei tohiks kaamera vaateväljale ette jääda ja nende üksteise kohale paigaldamine Täiendava lahenduse või täiendava funktsiooni pakkumise viiks MIDI poi raskuskeskme liiga korral saab pakkuja 5 väärtuspunkti, teised punkte ei saa. kõrgele ja poi stabiilsus kannataks. Pakkuja võib pakkuda GORSMART Midipoile hoovuste JAH profileerijat, mis on paigaldatud mere põhjale ja lainepoiga. Kirjeldus: Pakkumuses on välja pakutud mere põhjale paigaldatav hoovuste profileerija (ADCP), mis Lahenduse pakkumise korral saab pakkuja 5 väärtuspunkti, registreerib nii hoovuste profiili kui teised punkte ei saa. lainetuse parameetreid (seepärast ei ole vajalik kasutada eraldiseisvat lainepoid). ADCP on ühendatud GORSMART MIDI poi kontrolleri ja kommunikatsioonisüsteemiga. Kirjeldatud tehnilise lahendusega on arvestatud pakkumuse maksumuses Pakkuja võib pakkuda GORSMART Midipoile juurde JAH veesambas nähtavuse mõõtmiseks sensori. Kirjeldus: GORSMART MIDI poil on Veesambas nähtavuse mõõtmiseks sensori lisamisel saab ette nähtud andur vee hägususe pakkuja 5 väärtuspunkti, teised punkte ei saa. mõõtmiseks. Registreeritud hägususe andmete põhjal hinnatakse nähtavust veesambas. Vastav algoritm rakendatakse andmehaldusplatvormi osana Pakkuja võib pakkuda GORSMART Midipoile juurde veealuse JAH/EI heli lisaandurid. Kirjeldus: GORSMART MIDI poil on Lisaandurite lisamisel saab pakkuja 5 väärtuspunkti, teised võimekus (konstruktsioon ja punkte ei saa. juhtseade), et sellega seotult saab merre paigaldada lisaanduri veealuse heli registreerimiseks. Tehnilise võimekusega on lahenduses arvestatud, kuid pakkumus ei sisalda anduri maksumust ja paigaldust. Vorm „Hinnatavad tehnilised omadused“ Pakkuja võib pakkuda GORSMART ja Merehunt Minipoidele EI täiendava lahenduse või täiendava funktsioonina Kirjeldus: MINI poi maksimaalne tagavaraühendusi nii peatoiteallika või peasidelahenduse tühikaal ei saa ületada 120 kg. katkestuste korral (tuulegeneraatoreid või hübriidset Seepärast ei ole tehniliselt võimalik kiudoptilist kaablit). sellele arvestatava tootlikkusega tuulegeneraatorit paigaldada. Täiendava lahenduse või täiendava funktsiooni pakkumise korral saab pakkuja 5 väärtuspunkti, teised punkte ei saa. Pakkuja võib pakkuda lahendust GORSMART Minipoi JAH hoovuste profileerijat, mis on paigaldatud mere põhjale ja Kirjeldus: Pakkumuses on välja lainepoiga. pakutud mere põhjale paigaldatav hoovuste profileerija (ADCP), mis registreerib nii hoovuste profiili kui Lahenduse pakkumise korral saab pakkuja 5 väärtuspunkti, lainetuse parameetreid (seepärast ei teised punkte ei saa. ole vajalik kasutada eraldiseisvat lainepoid). ADCP on ühendatud GORSMART MINI poi kontrolleri ja kommunikatsioonisüsteemiga. Kirjeldatud tehnilise lahendusega on arvestatud pakkumuse maksumuses Pakkuja võib pakkuda GORSMART Minipoile juurde JAH veesambas nähtavuse mõõtmiseks sensori. Kirjeldus: GORSMART MINI poil on ette nähtud andur vee hägususe mõõtmiseks. Registreeritud hägususe Nähtavuse lisamisel saab pakkuja 5 väärtuspunkti, teised andmete põhjal hinnatakse nähtavust punkte ei saa. veesambas. Vastav algoritm rakendatakse andmehaldusplatvormi osana Pakkuja võib pakkuda GORSMART ja Merehunt JAH kaameralahendustele nutikaid funktsioone, mis Kirjeldus: Pakkumus sisaldab võimaldavad kaldajoone või merepinna kaardistamist või kaameraid, millel on näiteks SAR laevaliikluse või laeva süvise monitoorimist või visuaalset funktsionaalsus inimese õlireostuse tuvastamist või SAR-võimekust (inimese tuvastamiseks termokaameraga, sh avastamine termokaameraga). kaamera hoiab suunatust automaatselt, sõltumata sellest, kuidas poi liigub. Vorm „Hinnatavad tehnilised omadused“ Funktsiooni(de) pakkumise korral saab pakkuja 5 väärtuspunkti, teised punkte ei saa. Pakkuja võib pakkuda välja konfiguratsiooni kõikide JAH projektis arendatavate nutipoide aku tervise säilitamiseks. Kirjeldus: nutipoide kontrolleril on funktsionaalsus aku tervise säilitamiseks. Tarkvaras Konfiguratsiooni pakkumisel nutipoide akude tervise kontrollitakse pidevalt poi aku pinget säilitamiseks, saab pakkuja 5 väärtuspunkti, teised punkte ja vastavalt pingele käitatakse ei saa. erinevaid energiarežiime. Täis aku puhul on töös kõik poi peal olevad andurid ja pinge langedes hakatakse neid prioriteetide järjekorras välja lülitama. Selline opereerimine ei lase aku pingel nii madalale langeda, et see aku tervist kahjustama hakkaks.  Tehniline kirjeldus Projekt Merehunt viiakse läbi ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021– 2027 meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest. Projekti algataja on Kliimaministeerium. Projekt Gorsmart viiakse läbi Interreg Est-Lat programmi raames, mida toetatakse KIK välisprojektide kaasarahastusmeetmest. Projekti algataja on Kliimaministeerium ja koostööpartner on Riigilaevastik. 1. Projekti taust ja probleemikirjeldus Kvaliteetne ja kogu mereala hõlmav keskkonna- ja navigatsiooniinfo on tänapäevase meremajanduse toimimise, keskkonnasäästliku merekeskkonna haldamise ning mere julgeoleku ja ohutuse tagamise lahutamatu osa, sest reaalajas edastatav info aitab (kulu) efektiivselt hinnata merekeskkonna seisundit, ennetada mereõnnetusi, reageerida operatiivselt merereostusjuhtumitele enne selle kaldale jõudmist ning suurendada julgeoleku vaates ka mereolukorrateadlikkust. Kahjuks on erinevate asutuste seirevõimekus ja kasutusel olevad seadmed erinevad ning saadav info ebaühtlane, lisaks ei toimu piisavat infovahetust. Seega on andmete kvaliteet väga erinev ja kohati eksitav. Merekeskkonna kaitseks ja reostuste avastamiseks operatiivne ja aktuaalne olukorrateave puudub sootuks. Riigile tähendab see, et tihti jääb reostaja leidmata tõendite puudumise tõttu ning kahjud tuleb ise kanda. Seirevõrgustik koos selgete protseduuridega aitab selliseid riske maandada ning kulude kompenseerimise tõenäosus kasvab. Lisaks toimib võrgustik ka heidutusena potentsiaalsete reostajate vastu, sest võrgustik juurutab teadmist, et Eesti vetes toimub jälgimine ning reostaja võetakse vastutusele. Vajalik on luua riiklik süsteemne lähenemine (ava)mere olukorrateadlikkuse parendamiseks. Teabe vajadus ja olemasolu on oluline mitme ametiasutuse ja erasektoriosapoole lõikes. Merekeskkonna pidev jälgimine ja hindamine on oluline ja ka kohustuslik Kliimaministeeriumile ning teadusasutustele, ohutu navigeerimine ja meremajandus on tähtis Riigilaevastikule, Transpordiametile ning laevandusettevõtetele. Erasektori huvi on eelkõige ohutu navigeerimine, olukorrateadlikkus otsuste langetamisel (meretuulepargid) ning ka hobimeresõiduga tegelemisel. Riigilaevastik haldab täna üle 2000 navigatsioonimärgi ning omab ka vastavaid hooldusbaase ja kompetentse, mistõttu on Riigilaevastik sobilik arendustegevusi ka vedama ja koordineerima. Riigilaevastikus hakkaksid paiknema vastavad andmete kogumiseks ja haldamiseks vajalikud seadmed (taristu juhtimiskeskus), kus vastavat infot jagatakse ka teiste riigiasutustega ning tulevikus ka erasektoriga. Joonis 1. Andmehaldusplatvormi struktuurikavand Joonis 2. Hinnanguline nutipoide gabariidiline eskiiskavand 2 Joonis 3. Hinnanguline mereseire rakenduse eskiiskavand Joonis 4. Nutipoide prototüüpide võimalike asukohtade kaart 3 Projektide eesmärk on luua toimivad nutipoide (platvormide) prototüübid (Joonis 2) ja neid toetava andmehaldusplatvormi prototüüp (Joonis 1 & Joonis 3). Projektide soovitud tulemuseks oleks nutipoide võrgustiku piloteerimine (Joonis 4), mis aitaks tulevikus tervikuna välja arendada töökindlat ja toimivat võrgustikku, võttes arvesse prototüübi piloteerimisel saadud tulemusi. Riikliku nutipoide võrgustiku loomisega tagaksime ülevaate avamere oludest, mis on seotud navigatsiooni, keskkonnaseire, merepääste operatsioonidega, ohutuse ja julgeoleku tagamisega ning ka avamere arenduste ja planeeringutega. Projekti käigus hangitakse kokku 4 nutipoid: MINI ja MEGA tüüpi ujuvplatvormid koos andmehaldusplatvormiga Merehunt projekti raames ning MINI ja MIDI tüüpi merereostuse tuvastuse ujuvplatvormid GORSMART projekti raames. Projekti jaotus ja indikatiivne ajakava: Tegevused Hanke tüüp Ajakava I hange Uuringu läbiviimine ning Avatud Hankelepingu (lõppenud) eskiisprojekti koostamine hankemenetlus täitmise kestus 8 • Praeguste süsteemide ja kuud, vahemikus andmevajaduste jaanuar 2025 – kaardistamine ning ülevaate august 2025 koostamine • Turu-uuring • Sensorite tehniline kirjeldamine, energialahenduste ning sidelahenduse kirjeldamine • Vajalike nutipoide platvormide ning andmehaldusplatvormi kirjeldamine • Esialgse eskiisprojekti koostamine II hange I jagu - Merehunt Avatud (kahes hankemenetlus jaos) Merehunt platvormid Juuni 2026 – • Energia- ja sidelahenduste Detsember 2027 eelprojekt, vajalike sensorite eelprojekt, eelprojekti koostamine mega- ja miniplatvormile • Eelprojektide täiendus, teoreetiline katsetus (projekteerimise etapp, mis hindab arvutuslikult poide süsteemi energiatarvet, püstuvusarvutusi poide uppumatuse tagamiseks ja 4  materjalide sobivust merekeskkonda.), teoreetilised mudeldamised • Mudeldamiste käigus uute lahenduste katsetamine (viiakse läbi enne lõplikku paigaldamist ning on esmase koostatud lahenduse kontrollitud väliskeskkonnas rakendamine, et valideerida üle lahenduse toimimine, sidelahendused ja uppumatus, eesmärgiga teha koostatud lahendusele vajadusel täiendavad parandused.) • Täismõõtmetes platvormide ja ankurdamissüsteemi ehitamine; valminud nutipoi prototüüpide merre paigaldus, merekatsetused ja lõppraporti koostamine; kogu projekti lõpparuande koostamine ning Riigilaevastiku väljaõpetamine. Andmehaldusplatvormi arendus • Baas andmehaldusplatvormi loomine ning terviksüsteemi põhiprojekti koostamine ja digikaksiku eelduse loomine. II jagu - GORSMART 5  Gorsmart platvormid Juuni 2026 – Juuni • Energia- ja sidelahenduste 2028 eelprojekt, vajalike sensorite eelprojekt, eelprojekti koostamine midi- ja miniplatvormile • Eelprojektide täiendus, teoreetiline katsetus (projekteerimise etapp, mis hindab arvutuslikult poide süsteemi energiatarvet, püstuvusarvutusi poide uppumatuse tagamiseks ja materjalide sobivust merekeskkonda.), teoreetilised mudeldamised • Mudeldamiste käigus uute lahenduste katsetamine (viiakse läbi enne lõplikku paigaldamist ning on esmase koostatud lahenduse kontrollitud väliskeskkonnas rakendamine, et valideerida üle lahenduse toimimine, sidelahendused ja uppumatus, eesmärgiga teha koostatud lahendusele vajadusel täiendavad parandused.) • Täismõõtmetes platvormide ja ankurdamissüsteemi ehitamine; valminud nutipoi prototüüpide merre paigaldus, merekatsetused ja lõppraporti koostamine; kogu projekti lõpparuande koostamine ning Riigilaevastiku väljaõpetamine. Kogu projekti soovitud tulemuste saavutamise indikaatoriks on mega-; midi- ja miniplatvormide edukad merekatsetused tellijaga kooskõlastatud asukohtades, st platvormide disain on töökindel, platvormidel asetsevad sensorid toimivad , sh platvormidele integreeritud sensorid koguvad merereostuse, mereolude, keskkonnaseire ja navigatsioonilist ohutusinformatsiooni. Luuakse ka krüpteeritud ja turvaline andmevahetus vajaliku 6 andmehaldus testtarkvaraga. Andmeedastusel ning andmevoogude töötlemisel on eeldused mere digitaalse kaksiku loomiseks. Sensorite lõplik valik sõltub nii platvormist kui ka piloteerimise tulemustest. Projekti turu-uuringu raames tehtud esitlus on kättesaadav siin. 2. II hanke eesmärk, ülesanded ja soovitud tulemused Käesolev hange on suunatud Merehunt eskiisprojekti ja GORSMART projekti alusuuringu põhjal teoreetilistele mudeldamistele ja katsetustele (viiakse läbi enne lõplikku paigaldamist ning on esmase koostatud lahenduse kontrollitud väliskeskkonnas rakendamine, et valideerida üle lahenduse toimimine, sidelahendused ja uppumatus, eesmärgiga teha koostatud lahendusele vajadusel täiendavad parandused.) ning platvormide ehitamisele, tellijaga kooskõlastatud asukohtadesse paigaldamisele ja merekatsetustele. Hankes arendatakse ja piloteeritakse Soome lahe piirkonnas autonoomsete ja modulaarse ehitusega mereplatvormide prototüüpe koos andmehaldusplatvormiga ning Liivi lahe ja Väinamere piirkonnas reostuse tuvastamise eesmärgil autonoomseid ja modulaarse ehitusega platvormide prototüüpe. Hanke I jagu – Merehunt Projekti Merehunt raames teostatavad tööd on järgmised: 2.1.1 Võttes aluseks eskiisprojekti tulemused, luuakse mega- ja miniplatvormide toimimiseks vajalikud side-, energia- ja sensorlahendused. Platvormidele kehtivad üldised konstruktsiooni- ja ohutusnõuded, platvormide tehnilised nõuded ning täiendavate seadmete ja funktsionaalsuste kirjeldus on toodud tehnilise kirjelduse lisas 1. Nutipoid on mõeldud keskkonnatingimuste ja - parameetrite monitoorimiseks merel ning mereolukorrateadlikkuse suurendamiseks andmete edastamise kaudu. Nutipoid peavad toimima vähendatud mahus ühtse integreeritud monitoorimisvõrgustikuna, mis ühendab omavahel anduripõhised mõõtmised, andmete töötluse ning püsiva ja turvalise side andmahaldusplatvormiga. Nutipoide süsteem peab toetama kaugjuhtimist, sealhulgas kaugdiagnostikat, andmete kaugloetavust ning automatiseeritud energia- ja töörežiime. Kõik hangitavad nutipoid tarnitakse „võtmed kätte“ lahendusena, mis hõlmab füüsilist poid, integreeritud andurkomplekte (sh kaameraid), juhtseadmestikku, sidelahendusi, energiasüsteeme, ankurdamiseks ja paigalduseks vajalikku varustust, hooldustarvikuid ning kasutusjuhendeid ja hoolduskoolitusi. Mega- ja miniplatvormide puhul tuleb iga side-, energia- ja sensorlahenduse kohta välja töötada vähemalt kolm tehnilist alternatiivi. Kõigi alternatiividega viiakse läbi teoreetilised katsetused ja modelleerimine, eesmärgiga välja selgitada sobivaim lahendus. Lahendused peavad toimima nii eraldiseisvalt kui ka terviksüsteemi osana. 2.1.2 Punktis 2.1.1 läbitud teoreetiliste katsetuste alusel ehitatakse valmis eskiisprojektis kirjeldatud üks mega- ja miniplatvorm koos ankurdamissüsteemidega. Ehitatud mini- ja megaplatvormi katsetatakse tellijaga kooskõlastatud kohtades ja aegadel. 7 2.1.3 Valminud platvormid paigutatakse vastavalt eskiisprojektile Soome lahte. Pakkuja võib Soome lahes platvormide paigalduseks tellijaga kooskõlatatult välja pakkuda alternatiivseid kohti, tingimusel, et tagatud oleks platvormide maksimaalne efektiivsus. 2.1.4 Koolitatakse välja Riigilaevastik, kes hakkab platvorme kasutama ja hooldama. Koolitus viiakse läbi tasemel, et Riigilaevastik suudaks platvorme edaspidi iseseisvalt kasutada ja hooldada. 2.1.5 Nutipoide terviksüsteem, sealhulgas sensorid, energia- ning sidelahendused (valmislahendused) peavad vastama riigisisestele ning rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele. Tehniliste kirjelduste koostamisel tuleb analüüsida ning välja tuua võimalikke kohalduvaid rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ning Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni kehtestatud nõudeid, et tagada nutipoide terviksüsteemi ohutus, andmete (küber)turvalisus, töökindlus, keskkonnasäästlikkus jne. Võimalusel esitab pakkuja sertifikaadid, mis tõestavad terviksüsteemi usaldusväärsust. 2.1.6 Võttes aluseks eskiisprojekti tulemused, luuakse andmehaldusplatvormi prototüüp (Joonis 1). Prototüüp peab vastama AWS pilvelahenduse standarditele ning ühilduma riigi digistrateegiaga. Andmehaldusplatvormi loomise järel katsetatakse andmehaldusplatvormi ja nutipoide platvormidel paiknevate sensorite vahelist infovahetust. Nõuded arendatava andmehaldusplatvormi ja selle dokumentatsiooni kohta tehnilise kirjelduse Lisas 1 ja Lisas 4. 2.1.7 Antakse üle KEMITile baasandmehaldusplatvorm. Koolitatakse vajadusel välja KEMIT, kes hakkab andmehaldusplatvormi kasutama ja hooldama. Hanke II jagu – GORSMART Projekti GORSMART raames teostatavad tööd on järgmised: 2.2.1 Võttes aluseks eskiisprojekti ja GORSMART alusuuringu tulemused, luuakse midi- ja miniplatvormide toimimiseks vajalikud side-, energia- ja sensorlahendused. GORSMARTi raames arendatavad platvormid integreeritakse Merehundi monitoorimisvõrgustikku ning kasutavad Merehundi raames arendatavat andmehaldus- ja kaldainfrastruktuuri. Platvormidele kehtivad üldised konstruktsiooni- ja ohutusnõuded, platvormide tehnilised nõuded ning täiendavate seadmete ja funktsionaalsuste kirjeldus on toodud tehnilise kirjelduse Lisas 1. Antud nutipoid on mõeldud merereostuse monitoorimiseks merel ning mereolukorrateadlikkuse suurendamiseks pildi- ja videoandmete kogumise ning andmete edastamise kaudu. Nutipoid on osa Merehunt monitoorimisvõrgustikust, mis ühendab omavahel anduripõhised mõõtmised, andmete töötluse ning püsiva ja turvalise andmeside kaldal paiknevate serveritega. Nutipoide süsteem peab toetama kaugjuhtimist, sealhulgas kaugdiagnostikat, andmete kaugloetavust ning automatiseeritud energia- ja töörežiime. Kõik hangitavad nutipoid tarnitakse „võtmed kätte“ lahendusena, mis hõlmab füüsilist poid, integreeritud andurkomplekte (sh kaameraid), juhtseadmestikku, sidelahendusi, energiasüsteeme, 8 ankurdamiseks ja paigalduseks vajalikku varustust, hooldustarvikuid ning kasutus- ja hoolduskoolitusi. Midi- ja miniplatvormide puhul tuleb iga side-, energia- ja sensorlahenduse kohta välja töötada vähemalt kolm tehnilist alternatiivi. Kõigi alternatiividega viiakse läbi teoreetiline katsetamine ja modelleerimine. Lahendused peavad toimima nii eraldiseisvalt kui ka terviksüsteemi osana. 2.2.2 Punktis 2.1 läbitud katsetuste alusel ehitatakse valmis eskiisprojektis ja GORSMART alusuuringus kirjeldatud kaks üks midiplatvorm ja üks miniplatvorm. Ehitatud mini- ja midiplatvormi katsetatakse tellijaga kooskõlastatud kohtades ja aegadel. 2.2.3 Valminud platvormid paigutatakse vastavalt eskiisprojektile Liivi lahte ja Väinamerre, kus viiakse läbi ka merekatsetused. Pakkuja võib Liivi lahes ja Väinameres platvormide paigalduseks tellijaga kooskõlatatult välja pakkuda alternatiivseid kohti, tingimusel, et tagatud oleks platvormide maksimaalne efektiivsus. 2.2.4 Koolitatakse välja Riigilaevastik, kes hakkab platvorme kasutama ja hooldama. Koolitus peab olema läbi viidud sellisel tasemel, et Riigilaevastik suudaks platvorme edaspidi iseseisvalt kasutada ja hooldada. 2.2.5 Nutipoide terviksüsteem, sealhulgas sensorid, energia- ning sidelahendused (valmislahendused) peavad vastama riigisisestele ning rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele. Tehniliste kirjelduste koostamisel tuleb analüüsida ning välja tuua võimalikke kohalduvaid rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ning Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni kehtestatud nõudeid, et tagada nutipoide terviksüsteemi ohutus, andmete (küber)turvalisus, töökindlus, keskkonnasäästlikkus jne. Võimalusel välja tuua ka sertifikaadid, mille saamisel tõuseks terviksüsteemi usaldusväärsus. 3. II hanke etapid ja metoodika II hange viiakse läbi kahes jaos ning selle eesmärk on eskiisprojekti tulemuste alusel arendada, projekteerida, katsetada ja realiseerida terviklik mereseire tehniline lahendus koos vajalike platvormide, süsteemide ja väljaõppega. Hange viiakse läbi avatud hankemenetluse korras. I jagu – Merehunt (juuni 2026 – jaanuar 2028) koosneb järgmistest etappidest: 1. Eelprojektide koostamine • Mega- ja miniplatvormide eelprojektide koostamine vastavalt punktile 2.1.1, funktsionaalsed, tehnilised ja ekspluatatsioonilised lahendused. Energia- ja sidelahenduste eelprojekti koostamine, vajalikku mereseiret toetavate sensorite eelprojekti koostamine. 2. Eelprojektide täiendamine, valideerimine, realiseerimine ja väljaõpe • Eelprojektide täiendamine ja täpsustamine vastavalt punktile 2.1.1. 9  • Teoreetiliste katsetuste ja mudeldamiste läbiviimine süsteemi, platvormide ja alamkomponentide toimivuse hindamiseks. • Mudeldamiste käigus uute ja alternatiivsete tehniliste lahenduste katsetamine ning nende sobivuse hindamine. • Täismõõtmetes platvormide ja ankurdamissüsteemide ehitamine vastavalt punktile 2.1.2, mis põhineb kinnitatud eel- ja põhiprojektidele. • Valminud süsteemi paigaldamine ja merekatsetuste läbiviimine vastavalt punktile 2.1.3 ning tulemuste analüüs. Lõppraporti koostamine, mis kajastab katsetuste tulemusi, süsteemi kirjeldust ja edasisi soovitusi. • Riigilaevastiku väljaõpetamine vastavalt punktile 2.1.4 valminud süsteemi kasutamiseks, hooldamiseks ja arendamiseks. 3. Andmehaldusplatvormi ehitus ja arendus • Andmehaldusplatvormi prototüübi loomine vastavalt punktile 2.1.6, sh süsteemi arhitektuur, andmevood, liidesed, turvalahendused ja kasutusjuhend. • Platvormi vastavuse tagamine eskiisprojektis kirjeldatud AWS pilvelahenduse standarditele ning riigi digistrateegiale. • Andmehaldusplatvormi ja platvormidel paiknevate sensorite vahelise infovahetuse katsetamine ja valideerimine. • Süsteemi toimivuse kontroll terviklahendusena koos Merehundi ja GORSMARTi platvormidega. • Baasandmehaldusplatvormi üleandmine koos dokumentatsiooniga KEMITile või Kliimaministeeriumiga kooskõlastatud haldajale vastavalt punktile 2.1.7. • Vajadusel KEMITi või Kliimaministeeriumiga kooskõlastatud haldaja väljaõpetamine andmehaldusplatvormi kasutamiseks ja hooldamiseks. II jagu - Gorsmart (juuni 2026 – juuli 2028) arendatakse paralleelselt Merehunt projekti tegevustega ning koosneb järgmistest etappidest: 1. Eelprojektide koostamine • Midi- ja miniplatvormide eelprojektide koostamine vastavalt punktile 2.2.1, lähtudes II hanke eesmärkidest, eskiisprojektist ja Gorsmart alusuuringust. Energia- ja sidelahenduste eelprojekti koostamine, vajalike sensorite eelprojekti koostamine. 2. Eelprojektide täiendamine, valideerimine, realiseerimine ja väljaõpe • Eelprojektide täiendamine ja täpsustamine vastavalt punktile 2.2.1. • Teoreetiliste katsetuste ja mudeldamiste läbiviimine süsteemide ja platvormide toimivuse hindamiseks. • Mudeldamiste käigus uute tehniliste lahenduste katsetamine ning nende rakendatavuse analüüs. 3. Poide ehitus ja paigaldus • Täismõõtmetes platvormide ja ankurdamissüsteemide ehitamine, valminud süsteemi paigaldamine Liivi lahte ja Väinamerre ning merekatsetuste läbiviimine vastavalt punktidele 2.2.2 ja 2.2.3. 10  • Lõppraporti koostamine, mis koondab teoreetiliste ja praktiliste katsetuste tulemused. • Riigilaevastiku väljaõpetamine vastavalt punktile 2.2.4 valminud süsteemi kasutamiseks, hooldamiseks ja arendamiseks. Juhul, kui töö teostamise mõnes etapis selgub, et järgmise või järgmiste etappide teostamine ei ole sisuliselt võimalik, kuna eelneva etapi või eelnevate etappide tulemuste põhjal on hankija jõudnud selgelt ja ühemõtteliselt sellisele järeldusele, et edasiste tööde teostamine ei täidaks enam hanke eesmärke, antakse pakkuja poolt teostatud etapi tulemused üle tellijale ning leping loetakse lõpetanuks. Teostamata etappide eest ei ole pakkujal õigust saada tasu. Teostatud tööde eest tasutakse vastavalt lepingus sätestatule. Kliimaministeerium võimaldab vastavalt oma võimekusele pakkujale ligipääsu vajalikele andmetele kogu hanke vältel. 4. Projekti juhtimine ja ajakava 4.1. Projekti kulgu lõpparuande heakskiitmiseni seirab ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad Kliimaministeeriumi, Riigilaevastiku ja projektiga seotud osapoolte esindajad. Pakkuja annab ülevaate tegevustest vähemalt üks kord kuus ning vajadusel peab olema valmis ülevaateid andma ka vastavalt hankija nõudmisele. Ekspertrühm konsulteerib vajadusel ametiasutuste esindajatest koosneva juht- ja töörühmaga. 4.2. Projekti ajakava sisaldab järgmist: • Avakohtumine hankija ja pakkuja vahel hiljemalt nädal pärast lepingu sõlmimist. I jagu – Merehunt • I etapi tööde vahearuande esitamine hiljemalt viis (5) kuud pärast lepingu sõlmimist • II etapi tööde esimene vahearuande esitamine hiljemalt kümme (10) kuud pärast lepingu sõlmimist, juhul kui II etapi töid teostatakse ning teine vahearuande esitamine hiljemalt viisteist (15) kuud pärast lepingu sõlmimist, juhul kui II etapi töid teostatakse. • III etapi arendustegevused viiakse ellu paralleelselt Merehunt ja GORSMART I ja II etappide töödega. • III etapi tööde esimene vahearuande esitamine hiljemalt viie (5) kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, juhul kui III etapi töid teostatakse, teine vahearuande esitamine hiljemalt kümne (10) kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, juhul kui III etapi töid teostatakse ning kolmas vahearuande esitamine hiljemalt kaheksateistkümne (18) kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, juhul kui III etapi töid teostatakse. • Lõpparuannete esitamine koos punktis 5 loetletud dokumentidega: o hiljemalt kaheksateist (18) kuud pärast lepingu sõlmimist, kui on teostatud I–III etapi tööd; o hiljemalt kuue (6) kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui on teostatud üksnes I etapi tööd ning hankija otsustab põhjendatud vajadusel jätta järgmised etapid teostamata. 11  • Lõpparuande tutvustamine juhtkomisjonile toimub hiljemalt kahe (2) nädala jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist hankija poolt II jagu - Gorsmart • I etapi tööde vahearuande esitamine hiljemalt viis (5) kuud pärast lepingu sõlmimist • II etapi tööde esimene vahearuande esitamine hiljemalt kaksteist (12) kuud pärast lepingu sõlmimist, juhul kui II etapi töid teostatakse. • Lõpparuande esitamine koos punktis 5 loetletud dokumentidega: o hiljemalt kahekümne nelja (24) kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui on teostatud I–II etapi tööd; o hiljemalt kuue (6) kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui on teostatud üksnes I etapi tööd ning hankija otsustab põhjendatud vajadusel jätta järgmised etapid teostamata. • Lõpparuande tutvustamine juhtkomisjonile toimub hiljemalt kahe (2) nädala jooksul pärast lõpparuande vastuvõtmist hankija poolt. 5. Esitatavad tööd Hanke tulemusena valmivad eelprojektid, ujuvplatvormid, andmehaldusplatvorm, kasutusjuhendid, etappide vahearuanded ja lõpparuanne. Kõik hanke käigus loodud dokumendid (aruanded, alusandmed, esitlusslaidid, muud materjalid) peavad olema enne esitamist keeleliselt toimetatud. Lõpparuanne koos kõigi lisadega esitatakse hankijale eesti- ja inglise keeles ning elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf, vajadusel .xls) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Eraldi peab pakkuja koostama projekti tutvustava PowerPoint’i vormil esitluse eesti ja inglise keeles. Valminud 3D graafika peab olema trükikvaliteediga, mida on võimalik avada ka tavapärase kontoritarkvaraga. Platvormide haldamiseks koolitatakse välja 6 Riigilaevastiku töötajat ning koolitus peab hõlmama kõiki üleantavate nutipoidega seotud paigaldus ja hooldusprotseduure nii kaldal kui merel. Andmehaldusplatvorm koos lõppdokumentatsiooniga antakse üle KeMiT-ile ning koolitatakse välja asutuse esindaja. 12