Arvamus regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning loomkatse järelhindamise protokolli vormid" muutmine" eelnõu kohta

Hendrik Johannes Terras Teie: 26.05.2026 nr 1.4-3/355 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Meie: 09.06.2026 nr 1-14/RE/13780-1 Arvamus regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning loomkatse järelhindamise protokolli vormid“ muutmine“ eelnõu kohta Lugupeetud minister Terras Tänan võimaluse eest avaldada arvamust regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kohta. Tartu Ülikool teeb järgmised ettepanekud ja tähelepanekud. 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt vähendatakse hindamiskomisjoni liikmete arvu põhjusel, et mõned komisjoni liikmed ei ole leidnud võimalust selle töös osaleda. Selgusetuks jääb siiski, kuidas liikmete arvu vähendamine parandaks komisjoni otsustusvõimet, mis sõltub osaluse määrast. Ma ei pea vajalikuks ega ka otstarbekaks, et komisjon oleks 17-liikmeline, aga leian, et seal peavad ka edaspidi olema esindatud kõik kehtivas määruses nimetatud pädevused, sh õigusalane pädevus. Õiguseksperdi leidmiseks ei pea seda nimetama põllumajandus ja toiduameti töötajate hulgast. Komisjoni liikmeks võib nimetada ka mõne muu riigiasutuse töötaja. Teen ettepaneku, et määruse § 2 lõike 2 punktides 6 – 14 nimetatud pädevuste tagamiseks võiksid määruse § 3 lõikes 6 – 8 nimetatud ülikoolid edaspidi ühiselt nimetada kuus kuni üheksa liiget ja vastava arv asendusliikmeid. Nimetatud isikutel võiks igaühel olla soovitatavalt vähemalt kaks komisjoni töös osalemiseks vajalikku pädevust. Kui liige ei saa koosolekul osaleda, siis komisjoni tööd korraldav ametnik määrab asendusliikmete nimekirjast ühekordse asendusliikme. See võimaldab suuremat paindlikkust koosolekute kokku kutsumisel ja aitab tagada, et komisjoni koosolekutel on kohal otsuse tegemiseks vajalike pädevustega isikud. Kehtiva määruse paragrahvist 6 ei selgu, kuidas on praegu tagatud, et koosolekul tegelikult osalevad liikmete hulgas on esindatud otsuse tegemiseks vajalikud pädevused. Juhul kui ülaltoodud ettepanekut ei ole võimalik rakendada, tuleks eelnõus ja seletuskirjas see küsimus siiski lahendada.  Lisaks ei selgu kehtivast määrusest ega eelnõust, kas juba komisjoni kuuluv liige saab olla samaaegselt ka asendusliige ehk asendada mõne muu vajaliku pädevusega liiget. Kui jah, siis kas tal on sellisel juhul otsuste langetamisel mitu häält? Palun seda selgitada. 2. Kehtiva määruse paragrahvi 7 lõikes 2 on ette nähtud otsuse langetamine konsensuslikult või selle puudumisel poolthäälte enamusega. Määruses pole täpsustatud, kas mõeldud on koosolekul osalenud liikmete või kõigi komisjoni liikmete konsensust. Ka „poolthäälte enamus“ on mitmeti tõlgendatav. Teen ettepaneku määrust täpsustada selliselt, et komisjoni koosolekul peab osalema üle poole selle liikmetest ning otsuse vastu võtmiseks peab selle poolt hääletama üle poole kohalolijatest. Kui üle poole komisjoni liikmetest ei saa koosolekul osaleda, tuleb töökorralduslikult leida komisjoni tööks muu sobiv viis või leida koosolekuks muu aeg. 3. Loomakaitseseaduse alusel tegutseva loomkatseprojekti hindamiskomisjoni ülesanded – hinnata loomkatse teaduslikku põhjendatust, loomadele põhjustatava kahju ja teadusliku kasu vahekorda jmt – on olemuslikult teaduseetika küsimused. Teen ettepaneku anda loomkatseprojekti hindamiskomisjoni ülesanded teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) alusel haridus- ja teadusministri 02.12.2025 määrusega nr 45 „Teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise ja hinnangute andmise kord“ moodustatud teaduseetika komiteele. TAIKS-i eelnõu seletuskirjas kohaselt on seadusandja tahe olnud kõikide teadusuuringute eetilisuse hindamise viimine ühte eetikakomiteesse, mis muu hulgas võimaldab luua neile pädeva tugisüsteemi (dokumentide menetlemine, infotehnoloogiline tugi, ekspertide koolitamine ja nõustamine jmt). See võimaldab väheste ja ülekoormatud ekspertide pädevusi koondada ja eetikakomiteede vahel tööd jaotada. 4. Arvestades käesolevas kirjas tehtud ettepanekuid, ei ole Tartu Ülikoolil võimalik uusi hindamiskomisjoni liikmeid nimetada enne regionaal- ja põllumajandusministri kooskõlastamisel oleva määruse muutmise kaasamisprotsessi tulemuste selgumist. Lugupidamisega Mari Moora teadusprorektor, professor Koopia: Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool Katrin Pajuste-Kuul [email protected] 7375507