Tere
Teile on saadetud Ravimiameti dokumendihaldussüsteemi DORA kaudu dokument.
Ravimiamet
Nooruse 1
50411 TARTU
E-post:
[email protected]
Telefon: 737 4140
Faks: 737 4142
Pr Maris Jesse Teie: 04.04.2018 nr 5.2-7/1122-1
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 16.04.2018 nr JUR-9/1170-2
10122 TALLINN
[email protected]
Arvamus ravimiseaduse eelnõu 04.04.2018 projekti kohta
Austatud terviseala asekantsler
Ravimiamet tänab arvamuse andmiseks saadetud ravimiseaduse eelnõu projekti eest, milles
on arvestatud enamikus Ravimiamet poolt varasemate aastate jooksul ette valmistatud ja
Sotsiaalministeeriumile esitatud ettepanekuid. Ravimiameti ootab eelnõu menetlusega kiiret
edasiliikumist, et lahendada ravimite valdkonnas eelkõige neid probleeme, millele
Ravimiamet on kümnendi jooksul tähelepanu juhtinud.
Ravimiamet tänab Sotsiaalministeeriumit eelnõu ettevalmistamise eest ja on üldjoontes
koostöös valminud ettepanekuga rahul. Alljärgnevalt teeb Ravimiamet mõningad
täpsustused ministeeriumi esitatud ettepanekutes või nende sõnastustes, mis eelnõus või
seletuskirjas vajavad muutmist, parandamist või täpsustamist.
Lisame täiendavalt juurde üksikud muudatused Ravimiameti 09.04.2018 ettepanekust
Ravimiameti tasuliste teenuste ja ametile makstavate tasude kohta, mis on lisatud käesoleva
arvamuse lõppu (punktis 15).
1. Eelnõu § 1 punkt 3 (§ 16 lg 71 muudatus)
RavS § 16 lõike 71 muutmine on ebaõige. Nimetatud säte on kehtestatud direktiivi
2011/62/EU ülevõtmisel (millega muudeti direktiivi 2001/83/EÜ) ja puudutab ravimi
koostises kasutatavaid abiaineid, mille kohta on avaldatud Komisjoni suunised, 19. märts
2015, vormikohase riskihindamise kohta inimtervishoius kasutatavate ravimite abiainete
asjakohase hea tootmistava kindlaksmääramiseks (2015/C 95/02)1. Nimetatud suunised
põhinevad direktiivi 2001/83/EÜ artikli 47 viiendal lõigul. Seega on ebaõige tehtud
parandus, millega hetkel kehtiv viide direktiivi 2001/83/EÜ artikli 47 lõikele 5 asendatakse
viitega lõikele 2. Õige viide on hetkel kehtivas ravimiseaduse redaktsioonis.
2. Eelnõu § 1 punkt 11 (§ 18 lg 1 p 42 muudatus)
Seletuskirjas on selgitatud, et haiglaapteegile võimaldatakse müügiloata ravimite sissevedu,
kuid eelnõu sõnastusest ei nähtu, et sissevedu oleks lubatav üksnes müügiloata ravimite
puhul.
1
ELT C95, 21.03.2015, lk 10-13.
Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 /
[email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477
3. Eelnõu § 1 punkt 22 (§ 21 lg 1 muudatus)
Eelnõu § 21 lõikes 1 on üleliigne lause lõpus „...tema ravitava inimese või looma raviks“.
Näiteks müügiloata ravimi haiglas kasutamiseks esitab taotluse mitme raviarsti korral üks
arst ja põhjendamatu oleks nõuda samas haiglas ja sama müügiloata ravimi kasutamiseks
taotlust igalt raviarstilt eraldi.
4. Videoseadme vahendusel täiendav nõustamine apteegis
Ravimiamet teeb ettepaneku ravimiseaduse täiendamiseks seoses apteegiteenuse osutamisel
täiendava teenusena videoteenuse võimaldamiseks. Selleks teeb Ravimiamet järgmised
ettepanekud.
1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 58 järgmises sõnastuses:
„(58) Apteegiteenuse osutaja võib pakkuda apteegis videoseadme vahendusel täiendavat
nõustamiseteenust RavS § 31 lg 6 p 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. Teenuse
alustamisest tuleb eelnevalt teavitada Ravimiametit.“;
2) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 59 järgmises sõnastuses:
„(59) Videoseadme vahendusel nõustamiseteenust võib proviisori või farmatseudi
kohalviibimiseta apteegis pakkuda üksnes alla 4000 elanikuga asustusüksuses asuvas
haruapteegis kui asutusüksuses ei ole teist apteegiteenuse osutajat.“;
Muudatuse eesmärgiks on võimaldada apteegiteenuse arengut ja uute elektrooniliste
lahenduste kasutusele võtmist. Lõike 58 kohaselt sätestatakse üldine raamistik võimaldamaks
videoseadme vahendusel täiendava nõustamiseteenuse osutamist, mille täpsemad tehnilised
nõuded nõustamise turvaliseks teostamiseks ja vajalikud tingimused sätestatakse
sotsiaalministri 17.02.2005. a määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja
kord“. Ravimiseaduse § 29 lg 3 kohaselt võib apteegiteenust üldapteegis ja selle
struktuuriüksuses osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Lõike
59 kohaselt võimaldatakse videoseadme vahenduse teenuse osutamist ka ilma proviisori või
farmatseudi kohalolekuta apteegis, kes viib läbi apteegiteenuse osutamiseks vajalikke
toiminguid. Erandina lubatakse sellist teenust osutada alla 4000 elanikuga asustusüksuses
asuvas haruapteegis ja tingimusel, et asutusüksuses ei ole teist apteegiteenuse osutajat.
Lõikes 59 erandi kehtestamise eesmärgiks on võimaldada vähemasustatud piirkondades
apteegiteenuse kättesaadavust ja võimaldada olemasolevate apteekide pikemat lahtioleku
aegasid. Nõuded ja tingimused erandina lubatavale teenusele ja apteegis olevale
abipersonalile kehtestatakse sotsiaalministri 17.02.2005. a määruses nr 24.
5. Eelnõu § 1 punkt 40 (§ 32 lg 6 muudatus)
Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 kohaselt ei kohaldata direktiivist tulenevaid ravimi müügiloa
ning ravimi valmistamise ja tootmise nõudeid ühe patsiendi jaoks apteegis arstiretsepti alusel
valmistatud ravimi suhtes (ekstemporaalne ravim). Eeltoodust tulenevalt on Ravimiamet
seisukohal, et eelnõu § 32 lõike 6 muutmine viisil, mis võimaldab ühel apteegil valmistada
ekstemporaalselt ravimeid teistele apteekidele, ei ole kooskõlas direktiivi mõttega. Juhul, kui
ministeerium on seisukohal, et vastuolu direktiiviga ei ole, siis ekstemporaalse ravimi
valmistamisel teistele apteekidele oleks vajalik lisaks üldapteegi tegevusloale ka ravimi
tootmise tegevusluba (kohaldamisele tuleb muuhulgas ravimite hea tootmistava). RavS § 32
lõike 6 muudatus toob kaasa teisi ulatuslikke muutusi nii ravimiseaduses endas kui selle
alusel kehtestatud määrustes ning nende muudatustega ei ole eelnõus arvestatud. Näiteks on
vajalik muuta § 42 lõiget 1, samuti tekib vastuolu § 31 lõikega 1, sest muudatuse kohaselt
tekib apteegil küll õigus ekstemporaalselt valmistatud ravimit edasi müüa, kuid ravimid
ostnud apteegil ei ole õigust neid väljastada. Lisaks on vastuolu ka § 32 lõigetega 1 ja 2,
kuna nimetatud sätted seavad sellise kohustuse nagunii kõikidele üldapteekidele, mis asuvad
2(7)
või mille haruapteek asub enam kui 4000 elanikuga linnas. Samuti ei selgu eelnõust, miks on
teistele apteekidele ravimite valmistamine lubatav ainult ekstemporaalselt valmistatud
ravimite korral ja mitte seeriaviisiliselt valmistatud ravimite korral.
Ravimite jaendamiskeskuse loomisel ei pruugi ravimite tootmise tegevusluba olla nõutav,
kuid selline jaendamine peab olema nähtav tegevusloa omaja tegevusloal ning selleks on
vaja laiendada tegevusloa põhiregulatsiooni või kõrvaltingimusi. Kuna sotsiaalministri
03.12.2014. a määruse nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise
tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ käsitleb
ravimi valmistamisena ka ravimite jaendamist, siis on vaja hinnata vajalike muudatuste
ulatust ja mõjusid (ravimiseaduses, ravimi valmistamist ja väljastamist reguleerivates
õigusaktides, ravimite tootmise eeskirja ja heade tootmis- ja turustamistavade kohaldatavust
jaendamiskeskuses kasutatava seadme osas). Plaanitud muudatuse puhul tuleb samuti
arvestada vastuoluga ravimiseaduse § 31 lõikega 1.
6. Eelnõu § 1 punkt 41 (§ 37 lg 2 ja lg 3 muudatus)
Paragrahvi 37 lõige 2 ja lõige 3 on vastuoluline. Paragrahvi 37 lõike 2 kohaselt peab apteegi
müügisaalis olema kõlbmatute ravimite kogumiseks asuma kogumismahuti, kuid lõikest 3
tulenevalt võib apteek vastu võtta tarbijalt kõlbmatuid ravimeid ka kogumismahutita.
Mõistlik on jätta tarbijatelt kõlbamatute ravimite vastuvõtmine apteegi otsustada ja
korraldada, et apteek võib kasutada kas kogumismahutit või võtta tarbijalt vahetult vastu või
kasutada mõlemaid lahendusi. Ettepanek on RavS § 37 lg 2 sõna „peab“ asendada sõnaga
„võib“ ja sõnad „asuma kogumismahuti“ sõnaga „kasutada kogumismahutit“. Ravimiameti
hinnangul ei peaks muudatuse eesmärgiks olema reguleerida kogumismahuti asukohta, vaid
võimaldada selle kasutamist.
7. Eelnõu § 1 punkt 44 (§ 44 lg 1 p 51 muudatus)
Senini on sotsiaalministeerium pidanud õigeks ravikindlustuse seaduse viidet §-le 45 ning
sellest tulenevalt on kasutatud sama viidet sotsiaalministri 17.02.2005. a määruse nr 27
„Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ § 6 lõikes 6 ja § 8 lõikes 20. Viite muutmine toob
kaasa vajaduse muuta vastavaid sätteid ka määruses.
8. Eelnõu § 1 punkt 45 (§ 45 p 42 muudatus)
Palume täiendada § 45 p 42 sõnastust, mille kohaselt peale sõnade „õppekava õpetava
kõrgkooli,“ lisatakse sõna “riigiasutuse,“.
Täiendus võimaldab apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks proviisoritele ja
farmatseutidele Ravimiameti või Haigekassa proviisori- või farmaatsiaalaseid korraldatavaid
infopäevi või teisi sarnaseid õppepäevi.
Käesoleval juhul puudub ka lahendus koolituse kohustuse täitmise küsimuses tööjõu
renditeenuse kasutamisel. Koolituskohustus on pandud selgelt üldapteegi tegevusloa
omajale. Samas, kui tegevusloa omaja apteegis töötab renditud proviisor või farmatseut, siis
tööjõu renditeenuse osutajale nimetatud kohustus ei laiene, kuna ei ole üldapteegi tegevusloa
omaja. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud oht, et proviisorid ja farmatseudid, kes töötavad
tööjõu rendiettevõttes, ei saa enam apteegiteenuse osutamiseks ja teenuse kvaliteedi
edendamiseks vajalikku koolitust. Tuletame meelde, et renditeenuse osutamise sooviga on ka
juba Ravimiameti poole pöördutud.
9. Eelnõu § 1 punkt 46 (§ 45 lg 1 p 5 muudatus)
RavS § 45 lõige 1 punkti 5 muutmiseks palume asendada sõna „turustamisloa“ sõnadega
„turustamise loa“. See on vajalik eelnõus läbivalt ühesuguse mõiste kasutamiseks. Kohustus
on endiselt vajalik, kuna näiteks erialaorganisatsiooni taotluse alusel antakse samuti luba
ravimi turustamiseks ning ka nende ravimite kättesaadavus tuleb apteegiteenuse osutamise
3(7)
tegevusloa omajal mõistliku aja jooksul tagada. Samuti tuleb apteegil patsiendipõhise
müügiloata ravimi taotluse rahuldamisel tellida ravim mõistliku aja jooksul.
10. Eelnõu § 1 punkt 50 (§ 63 lg 2 p 2 muudatus)
Pakume RavS § 63 lõige 2 punkti 2 muutmist sõnastada järgnevalt:
„2) Ravimiameti väljastatud turustamise loa alusel müügiloata ravimitele;“
11. Ravimiseaduse 3. Peatüki „Ravimi müügiluba“ 5. jao „Ravimitega seotud
muudatuste taotlemine“ muudatused (ravimi müügiloa tingimuste muudatused)
Eelnõuga saadetud kaaskirjas on Sotsiaalministeerium selgitanud, et ravimi müügiloa
andmise aluseks olevate tingimuste muudatused otsustati sarnaselt Ravimiameti 2013. aasta
esialgsele ettepanekule reguleerida müügiloa tingimuste muudatused jätkuvalt
sotsiaalministri 26.02.2010. a määruses nr 13 „Ravimi müügiloa andmise aluseks olevate
tingimuste muudatuste liigid ning muudatuste taotlemise tingimused ja kord“.
Ravimiamet juhib tähelepanu, et kuigi müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste
muudatused reguleeritakse sotsiaalministri 26.02.2010. a määruses nr 13, on tulenevalt
müügiloa tingimuste muudatuste süsteemi muutusest vajalik siiski muuta ka ravimiseaduse
3. Peatüki „Ravimi müügiluba“ 5. jagu „Ravimitega seotud muudatuste taotlemine“. Kuna
alates 2013. aastast ei käsitleta kõiki muudatusi enam taotlustena, vaid väiksemad
muudatused võib Ravimiametile vastaval taotluse vormil „teatada“ ning mille menetlusele
kohaldatakse Komisjoni määrusest (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja
veterinaarias kasutatavate ravimite jaoks müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist
(EÜLT L 334, 12.12.2008, lk 7–24), tulenevaid menetlusnõudeid. Ravimiseadus ei ole alates
2013. aastast rakendatava müügilubade tingimuste muudatuste süsteemiga arvestanud ning
seetõttu on vajalik teha ravimiseaduses täpsustused ning muuta ka volitusnormi juhul, kui
muudetav regulatsioon jääb endiselt sotsiaalministri määrusesse.
Kuna Ravimiamet on vastavate ettepanekute põhjendused varasematel aastatel mitmel korral
juba esitanud ning muudatuste selgitused on lisatud näiteks tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse ja seletuskirja (EIS, Dokumendi nr:
14-1418/04, 03.02.2015) ja esitatud Ravimiameti 19.02.2018 arvamuses, ei hakka
Ravimiamet muudatuste põhjendusi kordama, vaid viitab üksnes vajalike normide
muutmisele. Eelnevat arvestades leiab Ravimiamet, et ravimiseaduses on vajalikud
järgmised muudatused:
1) ravimiseaduse 3. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimitega seotud muudatustest teatamine ja muudatuste taotlemine“;
2) paragrahvi 77 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimiga seotud muudatustest teatamine ja muudatuste taotlemine ning taotluse
rahuldamata jätmine või tagasilükkamine“;
3) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ravimi müügiloa andmise aluseks olnud tingimuste muutmiseks esitab müügiloa hoidja
Ravimiametile sellekohase taotluse Ravimiameti veebilehel avaldatud vormis.“;
4) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 12:
„(12) Müügiloa andmise aluseks olnud tingimuste muudatuste taotlus esitatakse koos
muudatuse aluseks oleva dokumentatsiooniga. Müügiloa tingimuste muudatuse taotlust
menetletakse vastavalt nõuetele ja menetluskorrale, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni
määruses (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate
ravimite jaoks müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (EÜLT L 334, 12.12.2008,
4(7)
lk 7–24), muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 712/2012 (ELT L 209,
304.08.2012, lk 4-–14), sätestatud nõuetele ja menetluskorrale ning kooskõlas Euroopa
Komisjoni koostatud suunistega, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
(13) Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008 liigitatud IA ja IB tüüpi muudatusi
käsitatakse muudatusest teatamisena viidatud määruse tähenduses.“;
6) paragrahvi 77 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (vt ka p-s 15 täiendavat
lisamuudatust):
„Müügiloa hoidja tasub taotluse esitamise eest riigilõivu ning IB tüüpi ja II tüüpi muudatuse
korral erialase hindamise tasu. Tasu suurus on IB tüüpi muudatuse korral 100 eurot ja II
tüüpi muudatuse korral 383 eurot muudatuse kohta. Kui Eesti osaleb Euroopa
Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloaprotseduuris
viidatava riigina, lisandub erialase hindamise tasule IB tüüpi muudatuse korral 500 eurot ja
II tüüpi muudatuse korral 1000 eurot muudatuse kohta.“;
7) paragrahvi 77 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravimi müügiloa andmise aluseks
olevate tingimuste muudatuste taotlemise ja muudatustest teatamise tingimused ja korra
nende müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste muudatuste osas, mille suhtes ei
kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 12.
12. Eelnõu § 1 punkt 67 (86 lõike 1 muudatus)
Ravimiamet ei nõustu § 86 lõike 1 esimese lause muudatusega ministeeriumi esitatud
sõnastuses, kuna sellega kaotatakse selge keeld ravimi väljakirjutamise õigust omavatel
isikutel, proviisoritel ja farmatseutidel viidatud kingitusi ja teenuseid vastu võtta.
Sotsiaalministeeriumi muudatusega on edaspidi keelatud küll piirmäära ületavate ja erialase
tegevusega mitteseotud kingituste andmine, kuid ei keelata selle vastuvõtmist ravimi
väljakirjutamise õigust omavate isikute, proviisorite ja farmatseutide poolt. Käesolev keeld
on kehtinud alates 2005. aastast ja on kandnud väga selget preventiivset eesmärki, andes
ühese sõnumi ka nimetatud isikutele, et taoline hüvede ja meelehea vastuvõtmine ei ole
aktsepteeritav. Käesoleva muudatusega juhul, kui müügiloa hoidja või muu isik annab
ebaseaduslikult siiski keelatud hüvesid, oleks väljakirjutajate, proviisorite ja farmatseutide
käitumine nende vastuvõtmisel siiski vaatamata õiguspärane. Ravimiamet
järelevalveasutusena ei saa sellise muudatusega nõustuda.
Seega tuleb kas esimese lause sõna „farmatseutide“ järele lisada sõnad „ning neil isikutel on
keelatud vastu võtta“ sarnaselt kehtivale tekstile või lisada sättesse eraldi lause nagu oli
Ravimiameti 19.02.2018 esitatud arvamuses: „Ravimi väljakirjutamise õigust omavatel
isikutel, proviisoritel ja farmatseutidel on keelatud nimetatud kingitusi vastu võtta.“
13. Eelnõu § 1 punkt 50 (§ 3 lg 2 muudatus)
Eelnõu paragrahv 1 punkt 8 (§ 18 lg 1 p 2) samaaegselt on vajalik üleminekuaeg anda ka
paragrahv 1 punktis 36 kehtetuks tunnistatava § 26 lõike 2 osas.
14. Eelnõu § 2 punktid 1-5 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende
lähteainete seaduse muutmine)
Ravimiamet on edastanud 10.04.18 nr JUR-9/1012-2 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõud juurde (19.03.2018 nr 1.2-2/33-1
seaduse muutmise eelnõu) ettepaneku liita eelnõu juurde käesoleva eelnõu § 2 sätestatud
muudatused. Nimetatud muudatused ei ole seotud ravimiseaduse muutmisega ega
eelkirjeldatud muudatustega ning menetlusökonoomiast lähtuvalt on otstarbekam formaalsed
5(7)
viited muudetud Euroopa Liidu õigusaktidele juba menetluses olevale sarnase sisuga
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse
eelnõule. Kuna tegemist ei ole sisulist hindamist vajavate muudatustega, on nende menetlus
eelviidatud NPALS muutmise seaduse eelnõuga eeldatavasti märksa kiirem.
15. Ravimiameti ettepanekud eelnõu täiendamiseks Ravimiameti tasuliste teenuste
ja ametile makstavate tasude muutmiseks
Ravimiamet esitas 09.04.2018 Sotsiaalministeeriumile ettepaneku Ravimiameti tasuliste
teenuste ja ametile makstavate tasude muutmiseks, mis muu hulgas hõlmab ravimiseaduse
nelja paragrahvi (§-de 67, 77 lg 2, 785, 94 ja 971) muutmist. Ravimiamet palub lisada
09.04.2018 esitatud ettepaneku käesolevale ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule ja
menetleda neid muudatusi koos.
Ravimiamet loetleb uuesti muudatused, mis ravimiseaduses seoses Ravimiameti tasuliste
teenuste ja tasude muutmise ettepanekuga tuleks teha. Ettepanekute selgitused on lisatud
09.04.2018 tehtud ettepanekus (ettepaneku punktides 2.3.2, 2.3.5, 2.4 ja 2.5) ning ei vaja siin
kordamist.
1) paragrahvi 67 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotluse esitaja tasub Ravimiametile taotluse erialase hindamise tasu 100 kuni 6 000
eurot vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 12 punkti 1 alusel kehtestatud taotluse liigile.“
2) paragrahvi 77 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Müügiloa hoidja tasub taotluse esitamise eest riigilõivu ning IB tüüpi ja II tüüpi
muudatuse korral erialase hindamise tasu. Tasu suurus on IB tüüpi muudatuse korral 150
eurot, II tüüpi muudatuse korral 400 eurot, käesoleva seaduse § 773 muudatuse korral 100
eurot muudatuse kohta ja Komisjoni määruse (EÜ) nr 1234/2008 artikli 20 alusel esitatud
muudatuse korral 1800 eurot muudatuse kohta, kui Ravimiamet tegutseb referentasutusena.
Kui Eesti osaleb Euroopa Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse
tunnustamise müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub erialase hindamise tasule IB
tüüpi muudatuse korral 600 eurot, II tüüpi muudatuse korral 1400 eurot ja käesoleva seaduse
§ 773 muudatuse korral 400 eurot muudatuse kohta.“.
3) paragrahvi 785 lõiget 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Müügiloa hoidja tasub Ravimiametile ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu 320 eurot
eelmisel kalendriaastal kehtinud müügiloa kohta. Ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu on
ravimiohutuse järelevalvesüsteemi haldamiseks, sealhulgas ravimi ohutusalase teabe
kogumiseks, hindamiseks, menetlemiseks, Euroopa Majanduspiirkonna andmebaasidesse ja
rahvusvahelistele seirekeskustele edastamiseks, mittesekkuvate ohutusuuringute plaani
hindamiseks ning turul olevate ravimite kvaliteedi laboratoorseks jälgimiseks määratud
tasu.“;
4) paragrahvi 785 lõiget 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Kui Eesti osaleb Euroopa Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse
tunnustamise müügiloamenetluses viidatava riigina või Ravimiamet osaleb Euroopa
ravimiametite ühises töökorralduses käesoleva seaduse § 784 lõike 1 punktis 3 nimetatud
andmete hindajana, on ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu 600 eurot eelmisel
kalendriaastal üle kuue kuu kehtinud müügiloa kohta.“.
5) paragrahvi 94 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Kliinilise uuringu teostaja tasub komiteele uuringu hindamise tasu, mille suuruseks on
kuni 766 eurot“;
6(7)
6) paragrahvi 971 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(2) Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimuste muutmise taotlemise eest tasub taotluse
esitaja Ravimiametile taotluse hindamise tasu 100 eurot. Taotleja vabastatakse tasust, kui on
täidetud kõik § 95 lõikes 3 nimetatud tingimused.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristin Raudsepp
Peadirektor
Kaili Lellep
[email protected]
737 4140
Andrus Varki
[email protected]
737 4140
7(7)