dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus ravimiseaduse eelnõu 04.04.2018 projekti kohta

Sotsiaalministeerium · 16. aprill 2018
Viit
5.2-7/1122-2
Registreeritud
16. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2018
Vastutaja
Helen Berk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf186 KB
  • 📎SOM_RA-arvamus-RavS-eelnou-040418-projekti-kohta_1170-2.bdoc243 KB

Sisu (failidest)

Tere Teile on saadetud Ravimiameti dokumendihaldussüsteemi DORA kaudu dokument. Ravimiamet Nooruse 1 50411 TARTU E-post: [email protected] Telefon: 737 4140 Faks: 737 4142 Pr Maris Jesse Teie: 04.04.2018 nr 5.2-7/1122-1 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 16.04.2018 nr JUR-9/1170-2 10122 TALLINN [email protected] Arvamus ravimiseaduse eelnõu 04.04.2018 projekti kohta Austatud terviseala asekantsler Ravimiamet tänab arvamuse andmiseks saadetud ravimiseaduse eelnõu projekti eest, milles on arvestatud enamikus Ravimiamet poolt varasemate aastate jooksul ette valmistatud ja Sotsiaalministeeriumile esitatud ettepanekuid. Ravimiameti ootab eelnõu menetlusega kiiret edasiliikumist, et lahendada ravimite valdkonnas eelkõige neid probleeme, millele Ravimiamet on kümnendi jooksul tähelepanu juhtinud. Ravimiamet tänab Sotsiaalministeeriumit eelnõu ettevalmistamise eest ja on üldjoontes koostöös valminud ettepanekuga rahul. Alljärgnevalt teeb Ravimiamet mõningad täpsustused ministeeriumi esitatud ettepanekutes või nende sõnastustes, mis eelnõus või seletuskirjas vajavad muutmist, parandamist või täpsustamist. Lisame täiendavalt juurde üksikud muudatused Ravimiameti 09.04.2018 ettepanekust Ravimiameti tasuliste teenuste ja ametile makstavate tasude kohta, mis on lisatud käesoleva arvamuse lõppu (punktis 15). 1. Eelnõu § 1 punkt 3 (§ 16 lg 71 muudatus) RavS § 16 lõike 71 muutmine on ebaõige. Nimetatud säte on kehtestatud direktiivi 2011/62/EU ülevõtmisel (millega muudeti direktiivi 2001/83/EÜ) ja puudutab ravimi koostises kasutatavaid abiaineid, mille kohta on avaldatud Komisjoni suunised, 19. märts 2015, vormikohase riskihindamise kohta inimtervishoius kasutatavate ravimite abiainete asjakohase hea tootmistava kindlaksmääramiseks (2015/C 95/02)1. Nimetatud suunised põhinevad direktiivi 2001/83/EÜ artikli 47 viiendal lõigul. Seega on ebaõige tehtud parandus, millega hetkel kehtiv viide direktiivi 2001/83/EÜ artikli 47 lõikele 5 asendatakse viitega lõikele 2. Õige viide on hetkel kehtivas ravimiseaduse redaktsioonis. 2. Eelnõu § 1 punkt 11 (§ 18 lg 1 p 42 muudatus) Seletuskirjas on selgitatud, et haiglaapteegile võimaldatakse müügiloata ravimite sissevedu, kuid eelnõu sõnastusest ei nähtu, et sissevedu oleks lubatav üksnes müügiloata ravimite puhul. 1 ELT C95, 21.03.2015, lk 10-13. Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477 3. Eelnõu § 1 punkt 22 (§ 21 lg 1 muudatus) Eelnõu § 21 lõikes 1 on üleliigne lause lõpus „...tema ravitava inimese või looma raviks“. Näiteks müügiloata ravimi haiglas kasutamiseks esitab taotluse mitme raviarsti korral üks arst ja põhjendamatu oleks nõuda samas haiglas ja sama müügiloata ravimi kasutamiseks taotlust igalt raviarstilt eraldi. 4. Videoseadme vahendusel täiendav nõustamine apteegis Ravimiamet teeb ettepaneku ravimiseaduse täiendamiseks seoses apteegiteenuse osutamisel täiendava teenusena videoteenuse võimaldamiseks. Selleks teeb Ravimiamet järgmised ettepanekud. 1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 58 järgmises sõnastuses: „(58) Apteegiteenuse osutaja võib pakkuda apteegis videoseadme vahendusel täiendavat nõustamiseteenust RavS § 31 lg 6 p 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. Teenuse alustamisest tuleb eelnevalt teavitada Ravimiametit.“; 2) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 59 järgmises sõnastuses: „(59) Videoseadme vahendusel nõustamiseteenust võib proviisori või farmatseudi kohalviibimiseta apteegis pakkuda üksnes alla 4000 elanikuga asustusüksuses asuvas haruapteegis kui asutusüksuses ei ole teist apteegiteenuse osutajat.“; Muudatuse eesmärgiks on võimaldada apteegiteenuse arengut ja uute elektrooniliste lahenduste kasutusele võtmist. Lõike 58 kohaselt sätestatakse üldine raamistik võimaldamaks videoseadme vahendusel täiendava nõustamiseteenuse osutamist, mille täpsemad tehnilised nõuded nõustamise turvaliseks teostamiseks ja vajalikud tingimused sätestatakse sotsiaalministri 17.02.2005. a määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“. Ravimiseaduse § 29 lg 3 kohaselt võib apteegiteenust üldapteegis ja selle struktuuriüksuses osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Lõike 59 kohaselt võimaldatakse videoseadme vahenduse teenuse osutamist ka ilma proviisori või farmatseudi kohalolekuta apteegis, kes viib läbi apteegiteenuse osutamiseks vajalikke toiminguid. Erandina lubatakse sellist teenust osutada alla 4000 elanikuga asustusüksuses asuvas haruapteegis ja tingimusel, et asutusüksuses ei ole teist apteegiteenuse osutajat. Lõikes 59 erandi kehtestamise eesmärgiks on võimaldada vähemasustatud piirkondades apteegiteenuse kättesaadavust ja võimaldada olemasolevate apteekide pikemat lahtioleku aegasid. Nõuded ja tingimused erandina lubatavale teenusele ja apteegis olevale abipersonalile kehtestatakse sotsiaalministri 17.02.2005. a määruses nr 24. 5. Eelnõu § 1 punkt 40 (§ 32 lg 6 muudatus) Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 kohaselt ei kohaldata direktiivist tulenevaid ravimi müügiloa ning ravimi valmistamise ja tootmise nõudeid ühe patsiendi jaoks apteegis arstiretsepti alusel valmistatud ravimi suhtes (ekstemporaalne ravim). Eeltoodust tulenevalt on Ravimiamet seisukohal, et eelnõu § 32 lõike 6 muutmine viisil, mis võimaldab ühel apteegil valmistada ekstemporaalselt ravimeid teistele apteekidele, ei ole kooskõlas direktiivi mõttega. Juhul, kui ministeerium on seisukohal, et vastuolu direktiiviga ei ole, siis ekstemporaalse ravimi valmistamisel teistele apteekidele oleks vajalik lisaks üldapteegi tegevusloale ka ravimi tootmise tegevusluba (kohaldamisele tuleb muuhulgas ravimite hea tootmistava). RavS § 32 lõike 6 muudatus toob kaasa teisi ulatuslikke muutusi nii ravimiseaduses endas kui selle alusel kehtestatud määrustes ning nende muudatustega ei ole eelnõus arvestatud. Näiteks on vajalik muuta § 42 lõiget 1, samuti tekib vastuolu § 31 lõikega 1, sest muudatuse kohaselt tekib apteegil küll õigus ekstemporaalselt valmistatud ravimit edasi müüa, kuid ravimid ostnud apteegil ei ole õigust neid väljastada. Lisaks on vastuolu ka § 32 lõigetega 1 ja 2, kuna nimetatud sätted seavad sellise kohustuse nagunii kõikidele üldapteekidele, mis asuvad 2(7) või mille haruapteek asub enam kui 4000 elanikuga linnas. Samuti ei selgu eelnõust, miks on teistele apteekidele ravimite valmistamine lubatav ainult ekstemporaalselt valmistatud ravimite korral ja mitte seeriaviisiliselt valmistatud ravimite korral. Ravimite jaendamiskeskuse loomisel ei pruugi ravimite tootmise tegevusluba olla nõutav, kuid selline jaendamine peab olema nähtav tegevusloa omaja tegevusloal ning selleks on vaja laiendada tegevusloa põhiregulatsiooni või kõrvaltingimusi. Kuna sotsiaalministri 03.12.2014. a määruse nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ käsitleb ravimi valmistamisena ka ravimite jaendamist, siis on vaja hinnata vajalike muudatuste ulatust ja mõjusid (ravimiseaduses, ravimi valmistamist ja väljastamist reguleerivates õigusaktides, ravimite tootmise eeskirja ja heade tootmis- ja turustamistavade kohaldatavust jaendamiskeskuses kasutatava seadme osas). Plaanitud muudatuse puhul tuleb samuti arvestada vastuoluga ravimiseaduse § 31 lõikega 1. 6. Eelnõu § 1 punkt 41 (§ 37 lg 2 ja lg 3 muudatus) Paragrahvi 37 lõige 2 ja lõige 3 on vastuoluline. Paragrahvi 37 lõike 2 kohaselt peab apteegi müügisaalis olema kõlbmatute ravimite kogumiseks asuma kogumismahuti, kuid lõikest 3 tulenevalt võib apteek vastu võtta tarbijalt kõlbmatuid ravimeid ka kogumismahutita. Mõistlik on jätta tarbijatelt kõlbamatute ravimite vastuvõtmine apteegi otsustada ja korraldada, et apteek võib kasutada kas kogumismahutit või võtta tarbijalt vahetult vastu või kasutada mõlemaid lahendusi. Ettepanek on RavS § 37 lg 2 sõna „peab“ asendada sõnaga „võib“ ja sõnad „asuma kogumismahuti“ sõnaga „kasutada kogumismahutit“. Ravimiameti hinnangul ei peaks muudatuse eesmärgiks olema reguleerida kogumismahuti asukohta, vaid võimaldada selle kasutamist. 7. Eelnõu § 1 punkt 44 (§ 44 lg 1 p 51 muudatus) Senini on sotsiaalministeerium pidanud õigeks ravikindlustuse seaduse viidet §-le 45 ning sellest tulenevalt on kasutatud sama viidet sotsiaalministri 17.02.2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ § 6 lõikes 6 ja § 8 lõikes 20. Viite muutmine toob kaasa vajaduse muuta vastavaid sätteid ka määruses. 8. Eelnõu § 1 punkt 45 (§ 45 p 42 muudatus) Palume täiendada § 45 p 42 sõnastust, mille kohaselt peale sõnade „õppekava õpetava kõrgkooli,“ lisatakse sõna “riigiasutuse,“. Täiendus võimaldab apteekrite koolituste hulka lugeda ka näiteks proviisoritele ja farmatseutidele Ravimiameti või Haigekassa proviisori- või farmaatsiaalaseid korraldatavaid infopäevi või teisi sarnaseid õppepäevi. Käesoleval juhul puudub ka lahendus koolituse kohustuse täitmise küsimuses tööjõu renditeenuse kasutamisel. Koolituskohustus on pandud selgelt üldapteegi tegevusloa omajale. Samas, kui tegevusloa omaja apteegis töötab renditud proviisor või farmatseut, siis tööjõu renditeenuse osutajale nimetatud kohustus ei laiene, kuna ei ole üldapteegi tegevusloa omaja. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud oht, et proviisorid ja farmatseudid, kes töötavad tööjõu rendiettevõttes, ei saa enam apteegiteenuse osutamiseks ja teenuse kvaliteedi edendamiseks vajalikku koolitust. Tuletame meelde, et renditeenuse osutamise sooviga on ka juba Ravimiameti poole pöördutud. 9. Eelnõu § 1 punkt 46 (§ 45 lg 1 p 5 muudatus) RavS § 45 lõige 1 punkti 5 muutmiseks palume asendada sõna „turustamisloa“ sõnadega „turustamise loa“. See on vajalik eelnõus läbivalt ühesuguse mõiste kasutamiseks. Kohustus on endiselt vajalik, kuna näiteks erialaorganisatsiooni taotluse alusel antakse samuti luba ravimi turustamiseks ning ka nende ravimite kättesaadavus tuleb apteegiteenuse osutamise 3(7) tegevusloa omajal mõistliku aja jooksul tagada. Samuti tuleb apteegil patsiendipõhise müügiloata ravimi taotluse rahuldamisel tellida ravim mõistliku aja jooksul. 10. Eelnõu § 1 punkt 50 (§ 63 lg 2 p 2 muudatus) Pakume RavS § 63 lõige 2 punkti 2 muutmist sõnastada järgnevalt: „2) Ravimiameti väljastatud turustamise loa alusel müügiloata ravimitele;“ 11. Ravimiseaduse 3. Peatüki „Ravimi müügiluba“ 5. jao „Ravimitega seotud muudatuste taotlemine“ muudatused (ravimi müügiloa tingimuste muudatused) Eelnõuga saadetud kaaskirjas on Sotsiaalministeerium selgitanud, et ravimi müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste muudatused otsustati sarnaselt Ravimiameti 2013. aasta esialgsele ettepanekule reguleerida müügiloa tingimuste muudatused jätkuvalt sotsiaalministri 26.02.2010. a määruses nr 13 „Ravimi müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste muudatuste liigid ning muudatuste taotlemise tingimused ja kord“. Ravimiamet juhib tähelepanu, et kuigi müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste muudatused reguleeritakse sotsiaalministri 26.02.2010. a määruses nr 13, on tulenevalt müügiloa tingimuste muudatuste süsteemi muutusest vajalik siiski muuta ka ravimiseaduse 3. Peatüki „Ravimi müügiluba“ 5. jagu „Ravimitega seotud muudatuste taotlemine“. Kuna alates 2013. aastast ei käsitleta kõiki muudatusi enam taotlustena, vaid väiksemad muudatused võib Ravimiametile vastaval taotluse vormil „teatada“ ning mille menetlusele kohaldatakse Komisjoni määrusest (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite jaoks müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (EÜLT L 334, 12.12.2008, lk 7–24), tulenevaid menetlusnõudeid. Ravimiseadus ei ole alates 2013. aastast rakendatava müügilubade tingimuste muudatuste süsteemiga arvestanud ning seetõttu on vajalik teha ravimiseaduses täpsustused ning muuta ka volitusnormi juhul, kui muudetav regulatsioon jääb endiselt sotsiaalministri määrusesse. Kuna Ravimiamet on vastavate ettepanekute põhjendused varasematel aastatel mitmel korral juba esitanud ning muudatuste selgitused on lisatud näiteks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse ja seletuskirja (EIS, Dokumendi nr: 14-1418/04, 03.02.2015) ja esitatud Ravimiameti 19.02.2018 arvamuses, ei hakka Ravimiamet muudatuste põhjendusi kordama, vaid viitab üksnes vajalike normide muutmisele. Eelnevat arvestades leiab Ravimiamet, et ravimiseaduses on vajalikud järgmised muudatused: 1) ravimiseaduse 3. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ravimitega seotud muudatustest teatamine ja muudatuste taotlemine“; 2) paragrahvi 77 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ravimiga seotud muudatustest teatamine ja muudatuste taotlemine ning taotluse rahuldamata jätmine või tagasilükkamine“; 3) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravimi müügiloa andmise aluseks olnud tingimuste muutmiseks esitab müügiloa hoidja Ravimiametile sellekohase taotluse Ravimiameti veebilehel avaldatud vormis.“; 4) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 12: „(12) Müügiloa andmise aluseks olnud tingimuste muudatuste taotlus esitatakse koos muudatuse aluseks oleva dokumentatsiooniga. Müügiloa tingimuste muudatuse taotlust menetletakse vastavalt nõuetele ja menetluskorrale, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite jaoks müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (EÜLT L 334, 12.12.2008, 4(7) lk 7–24), muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 712/2012 (ELT L 209, 304.08.2012, lk 4-–14), sätestatud nõuetele ja menetluskorrale ning kooskõlas Euroopa Komisjoni koostatud suunistega, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: (13) Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2008 liigitatud IA ja IB tüüpi muudatusi käsitatakse muudatusest teatamisena viidatud määruse tähenduses.“; 6) paragrahvi 77 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (vt ka p-s 15 täiendavat lisamuudatust): „Müügiloa hoidja tasub taotluse esitamise eest riigilõivu ning IB tüüpi ja II tüüpi muudatuse korral erialase hindamise tasu. Tasu suurus on IB tüüpi muudatuse korral 100 eurot ja II tüüpi muudatuse korral 383 eurot muudatuse kohta. Kui Eesti osaleb Euroopa Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub erialase hindamise tasule IB tüüpi muudatuse korral 500 eurot ja II tüüpi muudatuse korral 1000 eurot muudatuse kohta.“; 7) paragrahvi 77 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravimi müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste muudatuste taotlemise ja muudatustest teatamise tingimused ja korra nende müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste muudatuste osas, mille suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 12. 12. Eelnõu § 1 punkt 67 (86 lõike 1 muudatus) Ravimiamet ei nõustu § 86 lõike 1 esimese lause muudatusega ministeeriumi esitatud sõnastuses, kuna sellega kaotatakse selge keeld ravimi väljakirjutamise õigust omavatel isikutel, proviisoritel ja farmatseutidel viidatud kingitusi ja teenuseid vastu võtta. Sotsiaalministeeriumi muudatusega on edaspidi keelatud küll piirmäära ületavate ja erialase tegevusega mitteseotud kingituste andmine, kuid ei keelata selle vastuvõtmist ravimi väljakirjutamise õigust omavate isikute, proviisorite ja farmatseutide poolt. Käesolev keeld on kehtinud alates 2005. aastast ja on kandnud väga selget preventiivset eesmärki, andes ühese sõnumi ka nimetatud isikutele, et taoline hüvede ja meelehea vastuvõtmine ei ole aktsepteeritav. Käesoleva muudatusega juhul, kui müügiloa hoidja või muu isik annab ebaseaduslikult siiski keelatud hüvesid, oleks väljakirjutajate, proviisorite ja farmatseutide käitumine nende vastuvõtmisel siiski vaatamata õiguspärane. Ravimiamet järelevalveasutusena ei saa sellise muudatusega nõustuda. Seega tuleb kas esimese lause sõna „farmatseutide“ järele lisada sõnad „ning neil isikutel on keelatud vastu võtta“ sarnaselt kehtivale tekstile või lisada sättesse eraldi lause nagu oli Ravimiameti 19.02.2018 esitatud arvamuses: „Ravimi väljakirjutamise õigust omavatel isikutel, proviisoritel ja farmatseutidel on keelatud nimetatud kingitusi vastu võtta.“ 13. Eelnõu § 1 punkt 50 (§ 3 lg 2 muudatus) Eelnõu paragrahv 1 punkt 8 (§ 18 lg 1 p 2) samaaegselt on vajalik üleminekuaeg anda ka paragrahv 1 punktis 36 kehtetuks tunnistatava § 26 lõike 2 osas. 14. Eelnõu § 2 punktid 1-5 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine) Ravimiamet on edastanud 10.04.18 nr JUR-9/1012-2 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõud juurde (19.03.2018 nr 1.2-2/33-1 seaduse muutmise eelnõu) ettepaneku liita eelnõu juurde käesoleva eelnõu § 2 sätestatud muudatused. Nimetatud muudatused ei ole seotud ravimiseaduse muutmisega ega eelkirjeldatud muudatustega ning menetlusökonoomiast lähtuvalt on otstarbekam formaalsed 5(7) viited muudetud Euroopa Liidu õigusaktidele juba menetluses olevale sarnase sisuga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõule. Kuna tegemist ei ole sisulist hindamist vajavate muudatustega, on nende menetlus eelviidatud NPALS muutmise seaduse eelnõuga eeldatavasti märksa kiirem. 15. Ravimiameti ettepanekud eelnõu täiendamiseks Ravimiameti tasuliste teenuste ja ametile makstavate tasude muutmiseks Ravimiamet esitas 09.04.2018 Sotsiaalministeeriumile ettepaneku Ravimiameti tasuliste teenuste ja ametile makstavate tasude muutmiseks, mis muu hulgas hõlmab ravimiseaduse nelja paragrahvi (§-de 67, 77 lg 2, 785, 94 ja 971) muutmist. Ravimiamet palub lisada 09.04.2018 esitatud ettepaneku käesolevale ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule ja menetleda neid muudatusi koos. Ravimiamet loetleb uuesti muudatused, mis ravimiseaduses seoses Ravimiameti tasuliste teenuste ja tasude muutmise ettepanekuga tuleks teha. Ettepanekute selgitused on lisatud 09.04.2018 tehtud ettepanekus (ettepaneku punktides 2.3.2, 2.3.5, 2.4 ja 2.5) ning ei vaja siin kordamist. 1) paragrahvi 67 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse esitaja tasub Ravimiametile taotluse erialase hindamise tasu 100 kuni 6 000 eurot vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 12 punkti 1 alusel kehtestatud taotluse liigile.“ 2) paragrahvi 77 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Müügiloa hoidja tasub taotluse esitamise eest riigilõivu ning IB tüüpi ja II tüüpi muudatuse korral erialase hindamise tasu. Tasu suurus on IB tüüpi muudatuse korral 150 eurot, II tüüpi muudatuse korral 400 eurot, käesoleva seaduse § 773 muudatuse korral 100 eurot muudatuse kohta ja Komisjoni määruse (EÜ) nr 1234/2008 artikli 20 alusel esitatud muudatuse korral 1800 eurot muudatuse kohta, kui Ravimiamet tegutseb referentasutusena. Kui Eesti osaleb Euroopa Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub erialase hindamise tasule IB tüüpi muudatuse korral 600 eurot, II tüüpi muudatuse korral 1400 eurot ja käesoleva seaduse § 773 muudatuse korral 400 eurot muudatuse kohta.“. 3) paragrahvi 785 lõiget 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Müügiloa hoidja tasub Ravimiametile ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu 320 eurot eelmisel kalendriaastal kehtinud müügiloa kohta. Ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu on ravimiohutuse järelevalvesüsteemi haldamiseks, sealhulgas ravimi ohutusalase teabe kogumiseks, hindamiseks, menetlemiseks, Euroopa Majanduspiirkonna andmebaasidesse ja rahvusvahelistele seirekeskustele edastamiseks, mittesekkuvate ohutusuuringute plaani hindamiseks ning turul olevate ravimite kvaliteedi laboratoorseks jälgimiseks määratud tasu.“; 4) paragrahvi 785 lõiget 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Kui Eesti osaleb Euroopa Majanduspiirkonna detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloamenetluses viidatava riigina või Ravimiamet osaleb Euroopa ravimiametite ühises töökorralduses käesoleva seaduse § 784 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmete hindajana, on ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu 600 eurot eelmisel kalendriaastal üle kuue kuu kehtinud müügiloa kohta.“. 5) paragrahvi 94 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Kliinilise uuringu teostaja tasub komiteele uuringu hindamise tasu, mille suuruseks on kuni 766 eurot“; 6(7) 6) paragrahvi 971 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (2) Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimuste muutmise taotlemise eest tasub taotluse esitaja Ravimiametile taotluse hindamise tasu 100 eurot. Taotleja vabastatakse tasust, kui on täidetud kõik § 95 lõikes 3 nimetatud tingimused.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristin Raudsepp Peadirektor Kaili Lellep [email protected] 737 4140 Andrus Varki [email protected] 737 4140 7(7)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel