dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 16. aprill 2018
Viit
4.2-3/845-2
Registreeritud
16. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Eha Lannes (Sotsiaalministeerium)

Failid

  • 📎4.2-3845-2 16.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc299 KB

Sisu (failidest)

Probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks Teie 26.02.2018 nr 2-7/18-15/3 [email protected] Meie 16.04.2018 nr 4.2-3/845-2 Riigikogu probleemkomisjoni arupärimine hoolduskoormuse vähendamise hetkekolukorra kohta Lugupeetud Siret Kotka-Repinski Palusite anda ülevaate hoolduskoormuse vähendamise hetkeolukorrast ning edaspidistest tegevustest. Tutvustan Teile Sotsiaalministeeriumi tegevusi hoolduskoormuse vähendamisel ning hoolduskoormusega inimeste lähedaste ühiskonnaelus osalemise ja toimetuleku toetamisel. Vajaduses leida järjest süvenevale pikaajalisele hoolduskoormusele tulevikukindlaid lahendusi on valitsus olnud üksmeelne nii 2017. aasta septembris, kui lepiti kokku hoolduskoormuse vähendamise esmased abinõud kui sama aasta detsembri lõpul, mil arutati hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma poolt välja töötatud pikaajalisi poliitikasoovitusi. Valitsus on olnud ühtsel ja kindlal seisukohal, et pikaajalise hoolduse korraldus vajab senisest olulisemalt suuremat tähelepanu. Selleks, et tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga abi, on vaja senisest enam pakkuda kvaliteetseid ja kättesaadavaid teenuseid kogukonnas, samuti korrastada õiguslik regulatsioon ja pikaajalise hoolduse rahastamine. Kooskõlas rakkerühma ettepanekutega otsustas Vabariigi Valitsus detsembris 2017, et Sotsiaalministeeriumil tuleb 2019. aastal esitada valitsusele rahastuskava ja eelarvetaotlus muudatuste elluviimiseks pikaajalise hoolduse korralduses. Seniks, kuni pikaajalist hoolduskoormuse vähendamise raamistikku kokku lepitakse, pakub riik kiiremaid lahendusi hoolduskoormuse esmaseks leevendamiseks: 2017. aasta septembris otsustas valitsus, et riik panustab aastatel 2018−2021 hoolduskoormuse vähendamise uutesse meetmetesse täiendavalt 16,4 miljonit eurot. Selle raames rahastatakse uue võimalusena päeva- ja nädalahoiu teenuseid raske või sügava intellektihäirega täisealisele, parandatakse hooldusteenuste kättesaadavust dementsuse diagnoosiga inimestele, katsetatakse hoolduse koordinatsiooni mudelit ning kehtestatakse hooldajapuhkus.  Raske ja sügava intellektihäirega inimeste päeva- ja nädalahoiuteenus on Eestis seni praktiliselt puudunud. Inimestel on olnud valida, kas viia suure hooldusvajadusega intellektihäirega pereliige ööpäevaringsele hooldusele hooldekodusse, olla ise nn täiskohaga hooldaja või leida/palgata abijõudu. Järgmisel aastal on plaanis rahastada üle veerandsaja teenuskoha ja ülejärgmisel aastal kasvatada teenuskohtade arvu neljasajani. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2  Lahendusi vajavad ka dementsete eakate hooldusküsimused. Tegemist on väga keerulise ja suure hooldusvajadusega sihtgrupiga, kellele kvaliteetse abi osutamiseks on praegu puudu nii oskustest kui ka spetsiaalselt kohandatud teenuskohtadest. Järgmisel kahel aastal toetatakse üle 900 teenuskoha kohandamist dementsuse diagnoosiga klientidele sobivateks ja uue innovaatilise keerulisema hooldusvajadusega eakate hooldekodu rajamist. Vahendid on planeeritud ka dementsuse kompetentsikeskuse loomiseks ja tegevuskuluks.  Praegu puudub hoolduse korraldamisel, teenuste vajaduste hindamisel ja pakkumisel inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine, st inimese vajadusi ei hinnata kompleksselt ning keskne (sektorite ja tasandite vaheline) koordinatsioon on puudulik. Tihtipeale on ka hooldusvajadusega inimese pereliikmed ise justkui valdkondade vahelised juhtumikorraldajad, kellel tuleb erinevate teenuste saamiseks pöörduda erinevate asutuste poole. Probleemi lahendamiseks töötatakse välja hoolduskoordinatsiooni mudel, mis integreerib sotsiaal- ja tervisevaldkonnas pakutavad teenused. Mudelit katsetatakse aastatel 2018–2019 kuues kohalikus omavalitsuses.  Lisaks kehtestatakse töölepingu seaduse alusel viie tööpäevane tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kes on täisealise sügava puudega isiku töötav lähedane või talle kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldaja. Hoolduspuhkuse eesmärk on julgustada hoolduskoormuse jagamist sügava puudega isiku lähedaste vahel, et soodustada hoolduskoormusega isikute tööelus püsimist. Selleks soovitakse anda töötajale tööst täiendava vaba aega sügava puudega isiku hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks. Vastav eelnõu on hetkel Riigikogus menetlemisel. Käimasoleva erihoolekandeasutuste reorganiseerimise eesmärk on sulgeda institutsionaalsed erihooldekodud, arendada isikukeskseid kogukonnapõhiseid erihoolekandeteenuseid ning teha psüühilise erivajadusega inimestele iseseisvalt kättesaadavaks avalikud teenused. Uute kodude loomisel peame esmatähtsaks põhimõtet, et uued kohad paikneksid seal, kus on inimesed ehk asulates, kus on kättesaadavad ka muud teenused. Euroopa Regionaalfondi vahenditest jätkatakse 2018 aastal eelkõige ööpäevaringse erihooldusteenuse, kogukonnas elamise ja toetatud elamise uute teenusekohtade loomist, aga samuti senise taristu kasutajasõbralikumaks ümberkorraldamist kokku 11,8 miljoni euro ulatuses. Eelmine taotlusvoor toimus 2016. aastal ning selle tulemusel kaasajastatakse üle Eesti 1312 erihoolekande teenuskohta, sh luuakse 201 uut kogukonnapõhist teenuskohta. Toetuse sai siis 20 projekti kogusummas 43,9 miljonit eurot. Sotsiaalministeerium toetab ka kogukonnast lähtuvaid lahendusi hoolduskoormuse vähendamiseks ning innovatsioonivoorude kaudu julgustab erasektorit aktiivsemalt sotsiaalvaldkonnas tegutsema. Järgnevatel aastatel rahastatakse peamiselt Euroopa Struktuurivahendite toel kogukonnapõhiseid inimeselt-inimesele lahendusi, mis aitavad tagada omastehooldajate aktiivset osalust ühiskonna- ja tööelus elus ning toetavad kohalike omavalitsuste, erasektori ja vabatahtlike võrgustike kujunemist. Oleme seadnud endale ülesandeks senisest süsteemsemalt ja koordineeritumalt panustada piirkondlikul tasandil jätkusuutlike lahenduste ja koostöömudelite loomisesse. Olulisemad tegevused sellel suunal on alljärgnevad.  Selleks, et aidata kaasa eesmärgistatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise praktika kujunemisele sotsiaalvaldkonnas, eelkõige eakate ja erivajadustega inimeste abistamisel, viime aastatel 2018-2019 Eesti erinevates piirkondades läbi pilootprojekti, mille tulemusel töötatakse välja Eestile sobiv koostöömudel. Pilootprojekti läbiviijate leidmiseks väljakuulutatud riigihanke materjalidega on võimalik tutvuda riigihangete registris https://riigihanked.riik.ee/register/. 3  Euroopa Sotsiaalfondi toel said kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud 2016. aastal taotleda toetust hoolduskoormust vähendavate ja tööturul osalemist toetavate tugiteenuste (näiteks koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse) arendamiseks ja osutamiseks kokku 5,3 miljoni euro ulatuses. Sarnase taotlusvoor kohalikele omavalitsuste avati ka selle aasta aprillis, kokku 7 miljoni euro ulatuses, millele lisandub projektitaotlejate omaosalus. Täpsemat teavet 2016. aastal toimunud ning käimasoleva taotlusvooru kohta leiate SA Innove kodulehelt www.innove.ee.  Euroopa Sotsiaalfondi toel pakutakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning toetava teenusena transporditeenust 6 miljoni euro ulatuses aastas kuni 2020. aasta lõpuni. Samuti on avatud taotlusvoor, et toetada uute eriilmeliste (sh erivajadustega lastele) lapsehoiukohtade loomist kuni 7-aastastele lastele. Taotlusvooru maksumus on ligikaudu 3 miljonit eurot. Täpsem teave on avaldatud SA Innove kodulehel: https://www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/lapsehoid/  Kohalikke omavalitsusi toetatakse erivajadustega inimeste eluruumide ja eluruumidele juurdepääsu kohandamisel kokku 10 miljoni euro ulatuses. Täpsemat teavet leiate Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi veebilehtedelt, vastavalt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/valistoetused/meetmed#pie ja http://www.sm.ee/et/taotlusvoorud.  Uuenduslike ideede testimiseks, aga ka uuenduslike sotsiaalteenuste ja toodete arendamiseks ja kasutusse võtmiseks toetame kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid 2018. aastal avanevate väiketoetusskeemi ja põhitoetusskeemi kaudu kokku 5 miljoni euroga, millele lisandub projektitaotlejate omaosalus. Täpsema info leiate praegu Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/et/taotlusvoorud  Koostöös kohalike omavalitsustega tegeleme sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega ning sotsiaaltransporditeenuse osutamist terviklikult korraldada võimaldavate lahenduste väljatöötamisega. 2018. aastal alustava pilootprojekti toel soovime ühtlustada sotsiaaltransporditeenuse osutamist erinevates Eesti piirkondades ning laiendada ühildatud (nii omavahel kui ka ühistranspordiga) sõitude osutamise võimalust.  Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma töö raames koostati juhendmaterjal kohalikele omavalitsustele seoses ülalpidamiskohustuse tõlgendamisega pereliikme hooldamise seisukohalt (juhend on kättesaadav: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/hoolduskoormus/ulalpidamiskohustuse_analuus.pdf) ning käesoleval aastal viiakse koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga läbi vastavad õigusalased koolitused kohalikele omavalitsustele. Lisaks iseseisvat toimetulekut toetavatele sotsiaalteenuste arendamisele ja pakkumise suurendamisele oleme seadnud eesmärgiks parandada üldhooldusteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusameti, kelle ülesandeks alates 2018. aastast on ka kohalike omavalituste sotsiaalteenuste üle järelevalve teostamine, eestvedamisel on koostatud sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis. Samuti on valmimas üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis ning jätkatakse kontrollkäikude tegemist, et nõustava järelevalve abil parandada teenuse kvaliteeti. Alates 2020. aastast peavad hooldekodud taotlema sotsiaalkindlustusametilt teenuse osutamise tegevusluba. Koostöös Rahandusministeeriumiga võimaldatakse kohalikel omavalitsustel rahastada neile kuuluvate hooldekodude energiatõhusaks muutmist. Selle rahastusvooru täpsemad tingimused on hetkel ettevalmistamisel. 4 Lisaks oleme julgustanud kohalikke omavalitsusi taotlema toetust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest rahastatavast kohalike omavalituste elamufondi arendamise programmist. Nimetatud programm on hea võimalus täiendada ja kaasajastada elamufondi ning pakkuda sotsiaalmajanduslike probleemidega ja vähekindlustatud inimestele (näiteks asenduskodust elluastunud noortele, puudega või erivajadustega inimestele, lasterikastele või üksikvanemaga peredele, eakatele, kinnipidamisasutustest vabanenutele jt) kvaliteetset eluaset. Samuti on see hea võimalus arendada eakatele nn teenusmaju, kus eakad saaksid üürida tavapärase hinnaga ökonoomseid ja hea ligipääsetavusega kortereid ning samas saaksid neile vajalikke teenuseid. Täpsemat teavet eluasemefondi arendamise programmi kohta leiate: http://kredex.ee/toetus/kohalikule-omavalitsusele-2/kov1/ Oluline on mainida, et suurenenud on riigieelarvest rahastatavate sotsiaalteenuste eelarve ning suurendatud kohalike omavalitsuste võimalusi sotsiaalteenuste pakkumiseks. Võrreldes 2017. aastaks planeeritud eelarvega suurenes aastal 2018 riigieelarvest erihoolekande rahastamine 2,4 miljoni, abivahendite rahastamine 3,2 miljoni euro ning sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 1,7 miljoni euro võrra, mis võimaldab korrastada nende teenuste rahastamist ja luua erihoolekandes ka uusi teenuskohti. Samuti saavad kohalikud omavalitsused 2018. aastal kokku 33 miljonit eurot lisaraha tasandusfondist, mida on võimalik osaliselt kasutada hoolduskoormust leevendavate ning inimeste iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste pakkumiseks. Sotsiaalhoolekande seadus paneb kohalikele omavalitsustele kohustused sotsiaalteenuste pakkumisel tingimusega, et teenuste hind ei tohi olla taksituseks teenuste kasutamisel. Oluline on tähele panna, et teenuse algne hind kujuneb lähtuvalt teenuse iseloomust ja turusituatsioonist, kuid kohalik omavalitsus peab pakkuma või vahendama seda teenust abivajajale jõukohase hinnaga. See tähendab, et vajadusel peab kohalik omavalitsus kas osa või kogu teenuse hinna ise tasuma. Just oma linn ja vald on see, kes esmajärjekorras abistab perekonda vajalike sotsiaalteenustega. Nende arendamiseks ja pakkumiseks saab KOV kasutada ka riigi ja Euroopa fondide toetusi. Eestis on avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele olnud kasinad, olles Euroopa Liidu liikmesriikide seas üks madalamaid (Eurostati 2013. aasta andmetel olid pikaajalise hoolduse kulud Eestis 0,6%, samas kui EL keskmine on 1,6%). Seejuures kulub 90% pikaajalise hoolduse eelarvest institutsionaalsele hooldusele, kodu- ja kogukonnateenuste ehk inimeste iseseisvat elamist toetavate kulutuste osakaal on madal. Käesoleva aasta lõpus esitame Vabariigi Valitsusele pikemaajalised ettepanekud hoolduskoormuse vähendamiseks. Oleme seadnud põhimõtteks, et esmalt korrastame olemasoleva süsteemi, et teenused oleksid ühtlaselt ja sarnase kvaliteediga kättesaadavad kogu riigis. Vajadusel täiendame juhiseid ja täpsustame kvaliteedinõudeid, tõhustame järelevalvet, parandame info ja teenuste kättesaadavust ning vähendame suure hooldusvajadusega inimeste perede koormust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister Häli Tarum 626 9176 [email protected] Eha Lannes 626 9361 5 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel