Probleemkomisjon rahvastikukriisi
lahendamiseks Teie 26.02.2018 nr 2-7/18-15/3
[email protected] Meie 16.04.2018 nr 4.2-3/845-2
Riigikogu probleemkomisjoni arupärimine
hoolduskoormuse vähendamise hetkekolukorra
kohta
Lugupeetud Siret Kotka-Repinski
Palusite anda ülevaate hoolduskoormuse vähendamise hetkeolukorrast ning
edaspidistest tegevustest. Tutvustan Teile Sotsiaalministeeriumi tegevusi
hoolduskoormuse vähendamisel ning hoolduskoormusega inimeste lähedaste
ühiskonnaelus osalemise ja toimetuleku toetamisel.
Vajaduses leida järjest süvenevale pikaajalisele hoolduskoormusele tulevikukindlaid
lahendusi on valitsus olnud üksmeelne nii 2017. aasta septembris, kui lepiti kokku
hoolduskoormuse vähendamise esmased abinõud kui sama aasta detsembri lõpul, mil
arutati hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma poolt välja töötatud pikaajalisi
poliitikasoovitusi.
Valitsus on olnud ühtsel ja kindlal seisukohal, et pikaajalise hoolduse korraldus vajab
senisest olulisemalt suuremat tähelepanu. Selleks, et tagada hooldusvajadusega inimestele
ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga abi, on vaja senisest enam pakkuda kvaliteetseid ja
kättesaadavaid teenuseid kogukonnas, samuti korrastada õiguslik regulatsioon ja pikaajalise
hoolduse rahastamine. Kooskõlas rakkerühma ettepanekutega otsustas Vabariigi Valitsus
detsembris 2017, et Sotsiaalministeeriumil tuleb 2019. aastal esitada valitsusele
rahastuskava ja eelarvetaotlus muudatuste elluviimiseks pikaajalise hoolduse korralduses.
Seniks, kuni pikaajalist hoolduskoormuse vähendamise raamistikku kokku lepitakse, pakub
riik kiiremaid lahendusi hoolduskoormuse esmaseks leevendamiseks:
2017. aasta septembris otsustas valitsus, et riik panustab aastatel 2018−2021
hoolduskoormuse vähendamise uutesse meetmetesse täiendavalt 16,4 miljonit eurot. Selle
raames rahastatakse uue võimalusena päeva- ja nädalahoiu teenuseid raske või sügava
intellektihäirega täisealisele, parandatakse hooldusteenuste kättesaadavust dementsuse
diagnoosiga inimestele, katsetatakse hoolduse koordinatsiooni mudelit ning kehtestatakse
hooldajapuhkus.
Raske ja sügava intellektihäirega inimeste päeva- ja nädalahoiuteenus on Eestis
seni praktiliselt puudunud. Inimestel on olnud valida, kas viia suure
hooldusvajadusega intellektihäirega pereliige ööpäevaringsele hooldusele
hooldekodusse, olla ise nn täiskohaga hooldaja või leida/palgata abijõudu. Järgmisel
aastal on plaanis rahastada üle veerandsaja teenuskoha ja ülejärgmisel aastal
kasvatada teenuskohtade arvu neljasajani.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lahendusi vajavad ka dementsete eakate hooldusküsimused. Tegemist on väga
keerulise ja suure hooldusvajadusega sihtgrupiga, kellele kvaliteetse abi osutamiseks
on praegu puudu nii oskustest kui ka spetsiaalselt kohandatud teenuskohtadest.
Järgmisel kahel aastal toetatakse üle 900 teenuskoha kohandamist dementsuse
diagnoosiga klientidele sobivateks ja uue innovaatilise keerulisema
hooldusvajadusega eakate hooldekodu rajamist. Vahendid on planeeritud ka
dementsuse kompetentsikeskuse loomiseks ja tegevuskuluks.
Praegu puudub hoolduse korraldamisel, teenuste vajaduste hindamisel ja pakkumisel
inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine, st inimese vajadusi ei hinnata
kompleksselt ning keskne (sektorite ja tasandite vaheline) koordinatsioon on
puudulik. Tihtipeale on ka hooldusvajadusega inimese pereliikmed ise justkui
valdkondade vahelised juhtumikorraldajad, kellel tuleb erinevate teenuste saamiseks
pöörduda erinevate asutuste poole. Probleemi lahendamiseks töötatakse välja
hoolduskoordinatsiooni mudel, mis integreerib sotsiaal- ja tervisevaldkonnas
pakutavad teenused. Mudelit katsetatakse aastatel 2018–2019 kuues kohalikus
omavalitsuses.
Lisaks kehtestatakse töölepingu seaduse alusel viie tööpäevane tasustatud
hoolduspuhkus töötajale, kes on täisealise sügava puudega isiku töötav lähedane
või talle kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldaja. Hoolduspuhkuse eesmärk
on julgustada hoolduskoormuse jagamist sügava puudega isiku lähedaste vahel, et
soodustada hoolduskoormusega isikute tööelus püsimist. Selleks soovitakse anda
töötajale tööst täiendava vaba aega sügava puudega isiku hooldamiseks või
hooldamise korraldamiseks. Vastav eelnõu on hetkel Riigikogus menetlemisel.
Käimasoleva erihoolekandeasutuste reorganiseerimise eesmärk on sulgeda
institutsionaalsed erihooldekodud, arendada isikukeskseid kogukonnapõhiseid
erihoolekandeteenuseid ning teha psüühilise erivajadusega inimestele iseseisvalt
kättesaadavaks avalikud teenused. Uute kodude loomisel peame esmatähtsaks põhimõtet,
et uued kohad paikneksid seal, kus on inimesed ehk asulates, kus on kättesaadavad ka
muud teenused. Euroopa Regionaalfondi vahenditest jätkatakse 2018 aastal eelkõige
ööpäevaringse erihooldusteenuse, kogukonnas elamise ja toetatud elamise uute
teenusekohtade loomist, aga samuti senise taristu kasutajasõbralikumaks ümberkorraldamist
kokku 11,8 miljoni euro ulatuses. Eelmine taotlusvoor toimus 2016. aastal ning selle
tulemusel kaasajastatakse üle Eesti 1312 erihoolekande teenuskohta, sh luuakse 201 uut
kogukonnapõhist teenuskohta. Toetuse sai siis 20 projekti kogusummas 43,9 miljonit eurot.
Sotsiaalministeerium toetab ka kogukonnast lähtuvaid lahendusi hoolduskoormuse
vähendamiseks ning innovatsioonivoorude kaudu julgustab erasektorit aktiivsemalt
sotsiaalvaldkonnas tegutsema. Järgnevatel aastatel rahastatakse peamiselt Euroopa
Struktuurivahendite toel kogukonnapõhiseid inimeselt-inimesele lahendusi, mis aitavad
tagada omastehooldajate aktiivset osalust ühiskonna- ja tööelus elus ning toetavad kohalike
omavalitsuste, erasektori ja vabatahtlike võrgustike kujunemist. Oleme seadnud endale
ülesandeks senisest süsteemsemalt ja koordineeritumalt panustada piirkondlikul tasandil
jätkusuutlike lahenduste ja koostöömudelite loomisesse. Olulisemad tegevused sellel suunal
on alljärgnevad.
Selleks, et aidata kaasa eesmärgistatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise
praktika kujunemisele sotsiaalvaldkonnas, eelkõige eakate ja erivajadustega inimeste
abistamisel, viime aastatel 2018-2019 Eesti erinevates piirkondades läbi
pilootprojekti, mille tulemusel töötatakse välja Eestile sobiv koostöömudel.
Pilootprojekti läbiviijate leidmiseks väljakuulutatud riigihanke materjalidega on
võimalik tutvuda riigihangete registris https://riigihanked.riik.ee/register/.
3
Euroopa Sotsiaalfondi toel said kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud 2016.
aastal taotleda toetust hoolduskoormust vähendavate ja tööturul osalemist
toetavate tugiteenuste (näiteks koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja
teenuse, päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse) arendamiseks ja osutamiseks
kokku 5,3 miljoni euro ulatuses. Sarnase taotlusvoor kohalikele omavalitsuste avati
ka selle aasta aprillis, kokku 7 miljoni euro ulatuses, millele lisandub projektitaotlejate
omaosalus. Täpsemat teavet 2016. aastal toimunud ning käimasoleva taotlusvooru
kohta leiate SA Innove kodulehelt www.innove.ee.
Euroopa Sotsiaalfondi toel pakutakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava
puudega 0–17-aastastele lastele lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning toetava
teenusena transporditeenust 6 miljoni euro ulatuses aastas kuni 2020. aasta lõpuni.
Samuti on avatud taotlusvoor, et toetada uute eriilmeliste (sh erivajadustega lastele)
lapsehoiukohtade loomist kuni 7-aastastele lastele. Taotlusvooru maksumus on
ligikaudu 3 miljonit eurot. Täpsem teave on avaldatud SA Innove kodulehel:
https://www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/lapsehoid/
Kohalikke omavalitsusi toetatakse erivajadustega inimeste eluruumide ja
eluruumidele juurdepääsu kohandamisel kokku 10 miljoni euro ulatuses. Täpsemat
teavet leiate Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi veebilehtedelt,
vastavalt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/valistoetused/meetmed#pie ja
http://www.sm.ee/et/taotlusvoorud.
Uuenduslike ideede testimiseks, aga ka uuenduslike sotsiaalteenuste ja toodete
arendamiseks ja kasutusse võtmiseks toetame kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid
2018. aastal avanevate väiketoetusskeemi ja põhitoetusskeemi kaudu kokku 5 miljoni
euroga, millele lisandub projektitaotlejate omaosalus. Täpsema info leiate praegu
Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/et/taotlusvoorud
Koostöös kohalike omavalitsustega tegeleme sotsiaaltransporditeenuse
korralduse arendamisega ning sotsiaaltransporditeenuse osutamist terviklikult
korraldada võimaldavate lahenduste väljatöötamisega. 2018. aastal alustava
pilootprojekti toel soovime ühtlustada sotsiaaltransporditeenuse osutamist erinevates
Eesti piirkondades ning laiendada ühildatud (nii omavahel kui ka ühistranspordiga)
sõitude osutamise võimalust.
Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma töö raames koostati juhendmaterjal
kohalikele omavalitsustele seoses ülalpidamiskohustuse tõlgendamisega pereliikme
hooldamise seisukohalt (juhend on kättesaadav:
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/hoolduskoormus/ulalpidamiskohustuse_analuus.pdf) ning käesoleval
aastal viiakse koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga läbi vastavad õigusalased
koolitused kohalikele omavalitsustele.
Lisaks iseseisvat toimetulekut toetavatele sotsiaalteenuste arendamisele ja pakkumise
suurendamisele oleme seadnud eesmärgiks parandada üldhooldusteenuse
kättesaadavust ja kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusameti, kelle ülesandeks alates 2018. aastast
on ka kohalike omavalituste sotsiaalteenuste üle järelevalve teostamine, eestvedamisel on
koostatud sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis. Samuti on valmimas üldhooldusteenuse
kvaliteedijuhis ning jätkatakse kontrollkäikude tegemist, et nõustava järelevalve abil
parandada teenuse kvaliteeti. Alates 2020. aastast peavad hooldekodud taotlema
sotsiaalkindlustusametilt teenuse osutamise tegevusluba. Koostöös
Rahandusministeeriumiga võimaldatakse kohalikel omavalitsustel rahastada neile kuuluvate
hooldekodude energiatõhusaks muutmist. Selle rahastusvooru täpsemad tingimused on
hetkel ettevalmistamisel.
4
Lisaks oleme julgustanud kohalikke omavalitsusi taotlema toetust Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest rahastatavast kohalike omavalituste elamufondi
arendamise programmist. Nimetatud programm on hea võimalus täiendada ja kaasajastada
elamufondi ning pakkuda sotsiaalmajanduslike probleemidega ja vähekindlustatud inimestele
(näiteks asenduskodust elluastunud noortele, puudega või erivajadustega inimestele,
lasterikastele või üksikvanemaga peredele, eakatele, kinnipidamisasutustest vabanenutele jt)
kvaliteetset eluaset. Samuti on see hea võimalus arendada eakatele nn teenusmaju, kus
eakad saaksid üürida tavapärase hinnaga ökonoomseid ja hea ligipääsetavusega kortereid
ning samas saaksid neile vajalikke teenuseid. Täpsemat teavet eluasemefondi arendamise
programmi kohta leiate: http://kredex.ee/toetus/kohalikule-omavalitsusele-2/kov1/
Oluline on mainida, et suurenenud on riigieelarvest rahastatavate sotsiaalteenuste eelarve
ning suurendatud kohalike omavalitsuste võimalusi sotsiaalteenuste pakkumiseks. Võrreldes
2017. aastaks planeeritud eelarvega suurenes aastal 2018 riigieelarvest erihoolekande
rahastamine 2,4 miljoni, abivahendite rahastamine 3,2 miljoni euro ning sotsiaalse
rehabilitatsiooni rahastamine 1,7 miljoni euro võrra, mis võimaldab korrastada nende
teenuste rahastamist ja luua erihoolekandes ka uusi teenuskohti. Samuti saavad kohalikud
omavalitsused 2018. aastal kokku 33 miljonit eurot lisaraha tasandusfondist, mida on
võimalik osaliselt kasutada hoolduskoormust leevendavate ning inimeste iseseisvat
toimetulekut toetavate teenuste pakkumiseks.
Sotsiaalhoolekande seadus paneb kohalikele omavalitsustele kohustused sotsiaalteenuste
pakkumisel tingimusega, et teenuste hind ei tohi olla taksituseks teenuste kasutamisel.
Oluline on tähele panna, et teenuse algne hind kujuneb lähtuvalt teenuse iseloomust ja
turusituatsioonist, kuid kohalik omavalitsus peab pakkuma või vahendama seda teenust
abivajajale jõukohase hinnaga. See tähendab, et vajadusel peab kohalik omavalitsus kas
osa või kogu teenuse hinna ise tasuma. Just oma linn ja vald on see, kes esmajärjekorras
abistab perekonda vajalike sotsiaalteenustega. Nende arendamiseks ja pakkumiseks saab
KOV kasutada ka riigi ja Euroopa fondide toetusi.
Eestis on avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele olnud kasinad, olles Euroopa
Liidu liikmesriikide seas üks madalamaid (Eurostati 2013. aasta andmetel olid pikaajalise
hoolduse kulud Eestis 0,6%, samas kui EL keskmine on 1,6%). Seejuures kulub 90%
pikaajalise hoolduse eelarvest institutsionaalsele hooldusele, kodu- ja kogukonnateenuste
ehk inimeste iseseisvat elamist toetavate kulutuste osakaal on madal.
Käesoleva aasta lõpus esitame Vabariigi Valitsusele pikemaajalised ettepanekud
hoolduskoormuse vähendamiseks. Oleme seadnud põhimõtteks, et esmalt korrastame
olemasoleva süsteemi, et teenused oleksid ühtlaselt ja sarnase kvaliteediga kättesaadavad
kogu riigis. Vajadusel täiendame juhiseid ja täpsustame kvaliteedinõudeid, tõhustame
järelevalvet, parandame info ja teenuste kättesaadavust ning vähendame suure
hooldusvajadusega inimeste perede koormust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
Häli Tarum 626 9176
[email protected]
Eha Lannes 626 9361
5
[email protected]