HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) x Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi BPW Estonia MTÜ
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi BPW Estonia MTÜ
3. Registrikood 800361769
4. Juriidiline aadress F.R.Faehlmanni 3-2, Tallinn 10125
5. Postiaadress F.R.Faehlmanni 3-2, Tallinn 10125
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE301010220123418019 SEB pangas
7. Esindaja nimi ja ametikoht Angela Ventsel, BPW Estonia juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Angela Ventsel
9. Telefon +3725260041
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Tilliga ja tillita 2018
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.-01.07.2018
13. Projekti üldmaksumus 6600,00 EUR
14. Hasartmängumaksu 6000,00 EUR
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 600,00 EUR
16. Kaasfinantseeringute summa -
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Angela Ventsel digitaalselt allkirjastatud 28.02.2018
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 6000,00 1.Projektijuhtimine 750,00
Nõukogu
2. Kommunikatsiooni spetsialist 400,00
3. Projektijuhi abi 400,00
4. Infopunktide tegevus nelja 1400,00
erineva linna söögikohas
5. Kampaania tänavareklaam 2450,00
6. Veebinari ja sotsiaalmeedia 200,00
tegevuste läbiviimine
7. Koolituste läbiviimine 400,00
Omafinantseering 600,00 X Koolituste ajal laste tegevuste 600,00
korraldamine ning selleks
vajaminevad lisamaterjalid
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi ja lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
TULUD KOKKU 6600,00 EUR KULUD KOKKU 6600,00 EUR
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
2018 aasta kampaaniaga „Tillita ja tillita“ juhitakse jätkuvalt avalikkuse tähelepanu naiste ja meeste
palgaerinevustele. Täpsemalt lisatööpäevade arvule, mis naistel tuleks teha, et saada meeste eelmise aasta
sissetulekuga võrdne palk. Eestis peab naine töötama ligikaudu 70 tööpäeva aastas enam, et saada võrdset
tasu meestega. Selle raames kutsus Euroopa Komisjon ellu Võrdse Palga Päeva, mida Eestis ka 2018 aastal
tähistatakse.
Palgalõhe on meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu erinevus, mida väljendatakse protsendina, kui palju
naised teenivad vähem kui mehed. Euroopa Liidus (EL) mõõdetakse palgaerinevusi töötasude struktuuri
uuringu meetodil (Structure of Earning Survey), mis ei võta arvesse kõiki palgaerinevusi mõjutavaid tegureid
nagu erinevused haridustasemes, tööturukogemused, töö iseloom jmt. Viimaste andmete järgi oli Eurostati
2015.a. andmetel Eestis sooline palgalõhe 26,9%. Kümnendiku võrra madalamat soolist palgalõhet aga oli
märgata meie lähinaabritel - Lätil, Leedul, Soomel ja Rootsil.
Eurostati andmetel on Eestis palgalõhe EL suurim ja seda juba 2006 aastast, kui Eurostat palgalõhega seotud
andmeid avaldama hakkas. Kuigi Eesti naised saavad 2015. aasta andmete järgi 26,9% meestest vähem
palka, on selle numbri taga siiski keskmiste palkade erinevused ega kajasta palgaerinevust samadel
ametikohtadel. Üha enam leiab erinevatest uuringutest kinnitust, et Eesti naised on kõrgemalt haritud kui
mehed, kuid siiski saavad meestest madalamat palka. Loomulikult tingib Eestis levinud individuaalsed
palgaläbirääkimised siiski selle, et madalamat palka küsinule, kes on enamasti naine, makstaksegi sama töö
eest madalamat palka, olenemata seda, et nt samas organisatsioonis saab sama tööd tegev mees kõrgemat
palka ja naine võib olla mehest kõrgemalt haritud, saab naine ikka selle palga, mille küsis. Naiste ja meeste
palgaerinevustega tegelemine aitab luua selguse läbipaistva ja põhjendatud palgasüsteemi kujundamiseks,
vähendab subjektiivsust tööde väärtuse hindamisel, aitab organisatsiooni juhtidel näha seoseid erinevate
tööde väärtuste vahel ning tagab tööde võrreldavuse ja selle, et võrdväärset tööd tegevad inimesed (naine ja
mees) saavad samasugust palka.
BPW kui ainuke naiste majanduslike õiguste eest seisev organisatsioon maailmas, kutsus BPW Estonia Eesti
naiste palgaerinevuste probleemile tähelepanu juhtimiseks 2010. aastal ellu kampaania „Tilliga ja tillita”.
Humoorika sõnamängulise aktsiooni käigus kutsuti erinevaid söögikohti pakkuma sel päeval sama toitu
27,7%-lise hinnavahega, millest kallimale toidule oli lisatud till. Igal järgneval aastal on meie organisatsioon
kampaaniale lisanud juurde mõne uue tegevus, mis on muutnud kampaania ühiskonna jaoks veelgi
atraktiivsemaks ja kutsunud arutlema antud valdkonna üle.
Arvestades aga varasemate aastate edukaid kampaaniaid, oleme alates 2016 aastast kuulutanud selle nädala,
mille sisse jääb võrdse palga päev, võrdse palga nädalaks. Kampaania läbiviimine nendel kahel viimasel
aastal pikema kampaania perioodiga on olnud väga produktiivne ja saanud positiivset tagasisidet.
Tagasisidena on öeldud, et nimetatud perioodi jooksul on vajalik info jõudnud erinevate ühiskonna
gruppideni ja tekitanud ühiskonnas jätkuvalt suurt diskussiooni. Sarnaselt eelmise aastaga, olema ka 2018
aastal jätkamas soolise palgalõhe tänavareklaamiga ja samas oleme tegemas kampaanias täiendava uuenduse.
Täpsemalt on planeeritud neljas erinevas Eestimaa linnas teha võrdse palga nädalal "Tilliga ja tillita"
infopunktid söögikohtades. Infopunktides saavad inimesed võrdse palga nädalal (esmaspäevast reedeni) infot
ja infomaterjale soolise palgalõhe kohta ja “Tilliga ja tillita” logoga (sh Hasartmaksumängu Nõukogu
logoga) poekotte ja meeneid ning tilli. Infot ja materjale jagavad meie organisatsiooni liikmed, vabatahtlikud
ja infopunktina asuva söögikoha töötajad. Leiame, et antud muudatus võimaldab inimestel saada selle nädala
jooksul kogu info pädevate ja koolitatud inimeste käest ühest kindlast kohast.
Ühtlasi oleme planeerinud korraldada ka veebinari soolise palgalõhe teemal, et kõigil oleks võimalus saada
igakülgset infot käsitletava teema kohta ja seda asukohast sõltumata. Samuti toimuvad koolitused, on
planeeritud kohtades (lasteaiad/koolid), kuhu igapäevaselt inimesed ei sattu (täpsed kohad veel
kooskõlastamata). Koolitustele on oodatud osalema ja kaasa rääkima kõik kohaliku eluedendajad, ettevõtjad
kui ka tavakodanikud. Samaaegselt pakutakse vanematele võimalust, kes koolitusele tulnud, võtta kaasa ka
oma lapsed, kellega koolituse ajal tegeletakse.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärk on soolise palgalõhe teemalise diskussiooni ülevalhoidmine ühiskonnas ja üldsuse
teadlikkuse tõstmine seeläbi palgaerinevuste ja palkade avalikustamise teemal. Kampaania eesmärki
arvestades, on meie kitsamaks eesmärgiks jõuda läbi kampaania tegevuste suurema hulga inimesteni. BPW
Estonia oma liikmete järjepideva koolitamisega soolise palgalõhe teemal, on liikmete teadlikkuse
kasvamisega oluliselt kasvanud organisatsiooni võimekus rääkida kaasa naiste võimestamise ja
ettevõtlikkusega seotud teemadel, mis ühtivad BPW Estonia eesmärkidega. Samas arvestades, et meie
liikmeskond on tänaseks kasvanud, jätkame jätkuvalt liikmete, vabatahtlike ja söögikohtade teenindajate
koolitamist, kes osalevad meie kampaanias.
Projekti sihtgrupp on laiem avalikkus diskussiooni algatamise mõttes ja tööealised naised kampaaniasse
kaasamise, nende julgustamise ja teavitamise kaudu.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Kampaanias püstitatud teemal on ühiskonnas tekitatud diskussioon, mille läbi on elanikkonnal
laiaulatuslikum ja põhjalikum teadlikus soolisest palgalõhest ja palkade avalikustamise võimalikusest. BPW
Estonia liikmete ja kampaaniasse kaasatud teiste organisatsioonide liikmete teadlikkuse suurenemise tõttu on
oluliselt kasvanud võimekus rääkida kaasa soolise palgalõhega seotud teemadel ja algatada avalikke
arutelusid.
Mõõdetavad tulemused:
- Võrdse palga nädalal on läbi viidud võrdse palga päeva
- Kampaania eel on toimunud veebinar
- On toimunud sotsiaalmeedia tegevused
- Võrdse Palga päeva eel, ajal ja järel on toimunud kampaania teemal meediakajastused
- Soolise palgalõhe teemalised videoklipid, mis on tehtud 2016. aastal koostöös BPW Estonia ja
Hasartmaksumängu Nõukoguga, on avaldatud meedias
- Kampaania hõlmab endas vähemalt 4 linna söögikohta
- Kampaania info on lisatud kampaania Facebooki lehele ja BPW Estonia kodulehele
- Soolise palgalõhe teemalised plakatid on tänavatel
- BPW Estonia liikmetel, vabatahtlikel ja söögikohtade teenindajatel on soolisest palgalõhest põhjalikumad
teadmised ja oskus jagada pädevat infot võrdse palga nädalal
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Projekti juhtimine algab organisatsioonis meeskonna moodustamisega ja tegevuste kooskõlastamisega BPW
Estonia juhatusega. Projekti meeskond koosneb BPW Estonia juhatusest ja BPW Estonia erinevate klubide
liikmetest. Projekti elluviimise toetamiseks toimuvad Skype arutelud meeskonna liikmetega ja küsimuste
arutamiseks kasutatakse e-psoti ning telefoni. Projekti ettevalmistamise faasis on meeskonna liikmetega
tööülesanded läbi arutatud. Selleks on kavandatud järgnevad tegevused:
Jaanuar 2018
- BPW Estonia juhatusega tegevuste kooskõlastamine
- projekti meeskonna moodustamine, ülesannete jagamine
Veebruar 2018
- kampaaniat ettevalmistavad tegevused, koostööpartnerite valik
- sotsiaalmeedias kampaania tegevuste alustamine ja aktiivsena hoidmine läbi erinevate tegevuste
- trükimaterjali uuendamine ja koostamine
Märts 2018
- trükimaterjalide printimine
- sotsiaalmeedias avaliku arutelu tõstatamine ja aktuaalsena hoidmine
- videoklippide avaldamine sotsiaalmeedias
- veebinari korraldamine
- söögikohtade töötajate koolitamine
Aprill 2018
- sotsiaalmeedias kampaania tegevuste aktuaalsena hoidmine
- soolise palgalõhe teemalised plakatid tänavatele
- kampaania Facebooki lehel ja BPW Estonia kodulehel info avaldamine
- infopunktidena osalevad ettevõtted pakuvad sel nädalal palgalõhe % võrra toite kallimalt või
soodsamalt
- infopunktides jagatakse infomaterjale, „Tilliga ja tillita” logoga (sh Hasartmaksumängu Nõukogu
logoga) poekotte ja meeneid ning tilli
Mai-Juuni-Juuli 2018
- 2019.a kampaania ettevalmistamisega alustamine, arvestades kampaania kokkuvõtteid, analüüse ja
tagasisidet
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) Haridus- ja Teadusministeeriumile x Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi BPW Estonia MTÜ Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi BPW Estonia MTÜ 3. Registrikood 800361769 4. Juriidiline aadress F.R.Faehlmanni 3-2, Tallinn 10125 5. Postiaadress F.R.Faehlmanni 3-2, Tallinn 10125 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE301010220123418019 SEB pangas 7. Esindaja nimi ja ametikoht Angela Ventsel, BPW Estonia juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Angela Ventsel 9. Telefon +3725260041 10. E-posti aadress
[email protected] 11. Projekti nimetus Tilliga ja tillita 2018 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.-01.07.2018 13. Projekti üldmaksumus 61 00,00 EUR 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa 550 0,00 EUR 15. Omafinantseeringu summa 61 0,00 EUR 16. Kaasfinantseeringute summa - KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Angela Ventsel digitaalselt allkirjastatud 13.04 .2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 55 00,00 1.Projektijuhtimine 80 0,00 2. Kommunikatsiooni spetsialist 2 00,00 3. Koolitajate palgafond 2000,00 4. Koolituste läbiviimine koolides (infomaterjalid) 9 00 ,00 5. Sõidukulud 10 00, 00 6. Veebinari de ja sotsiaalmeedia tegevuste läbiviimine 4 00 ,00 7. Koolituse läbiviimine koolitajatele 2 00,00 Omafinantseering 61 0,00 X Soolise palgalõhe e-teatmiku koostamine 61 0,00 Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X TULUD KOKKU 61 00,00 EUR KULUD KOKKU 61 00,00 EUR HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte 2018 aasta kampaaniaga „Tillita ja tillita“ juhitakse jätkuvalt avalikkuse tähelepanu naiste ja meeste palgaerinevustele. Täpsemalt lisatööpäevade arvule, mis naistel tuleks teha, et saada meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. Eestis peab naine töötama ligikaudu 70 tööpäeva aastas enam, et saada võrdset tasu meestega. Selle raames kutsus Euroopa Komisjon ellu Võrdse Palga Päeva, mida Eestis ka 2018 aastal tähistatakse. Palgalõhe on meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu erinevus, mida väljendatakse protsendina, kui palju naised teenivad vähem kui mehed. Euroopa Liidus (EL) mõõdetakse palgaerinevusi töötasude struktuuri uuringu meetodil (Structure of Earning Survey), mis ei võta arvesse kõiki palgaerinevusi mõjutavaid tegureid nagu erinevused haridustasemes, tööturukogemused, töö iseloom jmt. Viimaste andmete järgi oli Eurostati 2015.a. andmetel Eestis sooline palgalõhe 26,9%. Kümnendiku võrra madalamat soolist palgalõhet aga oli märgata meie lähinaabritel - Lätil, Leedul, Soomel ja Rootsil. Eurostati andmetel on Eestis palgalõhe EL suurim ja seda juba 2006 aastast, kui Eurostat palgalõhega seotud andmeid avaldama hakkas. Kuigi Eesti naised saavad 2015. aasta andmete järgi 26,9% meestest vähem palka, on selle numbri taga siiski keskmiste palkade erinevused ega kajasta palgaerinevust samadel ametikohtadel. Üha enam leiab erinevatest uuringutest kinnitust, et Eesti naised on kõrgemalt haritud kui mehed, kuid siiski saavad meestest madalamat palka. Loomulikult tingib Eestis levinud individuaalsed palgaläbirääkimised siiski selle, et madalamat palka küsinule, kes on enamasti naine, makstaksegi sama töö eest madalamat palka, olenemata seda, et nt samas organisatsioonis saab sama tööd tegev mees kõrgemat palka ja naine võib olla mehest kõrgemalt haritud, saab naine ikka selle palga, mille küsis. Naiste ja meeste palgaerinevustega tegelemine aitab luua selguse läbipaistva ja põhjendatud palgasüsteemi kujundamiseks, vähendab subjektiivsust tööde väärtuse hindamisel, aitab organisatsiooni juhtidel näha seoseid erinevate tööde väärtuste vahel ning tagab tööde võrreldavuse ja selle, et võrdväärset tööd tegevad inimesed (naine ja mees) saavad samasugust palka. BPW kui ainuke naiste majanduslike õiguste eest seisev organisatsioon maailmas, kutsus BPW Estonia Eesti naiste palgaerinevuste probleemile tähelepanu juhtimiseks 2010. aastal ellu kampaania „Tilliga ja tillita”. Humoorika sõnamängulise aktsiooni käigus kutsuti erinevaid söögikohti pakkuma sel päeval sama toitu 27,7%-lise hinnavahega, millest kallimale toidule oli lisatud till. Igal järgneval aastal on meie organisatsioon kampaaniale lisanud juurde mõne uue tegevus, mis on muutnud kampaania ühiskonna jaoks veelgi atraktiivsemaks ja kutsunud arutlema antud valdkonna üle. Arvestades aga varasemate aastate edukaid kampaaniaid, oleme alates 2016 aastast kuulutanud selle nädala, mille sisse jääb võrdse palga päev, võrdse palga nädalaks. Kampaania läbiviimine nendel kahel viimasel aastal pikema kampaania perioodiga on olnud väga produktiivne ja saanud positiivset tagasisidet. Tagasisidena on öeldud, et nimetatud perioodi jooksul on vajalik info jõudnud rohkema ja erinevate ühiskonna gruppideni ning tekitanud ühiskonnas jätkuvalt suurt diskussiooni. Sarnaselt eelmise aastaga, oleme ka 2018. aastal tegemas kampaanias täiendava uuenduse. Täpsemalt oleme planeeritud maikuu jooksul külastada 20 erinevat gümnaasiumi ning koolitada 9.-12. klasside õpilasi soolisest palgalõhest, soostereotüüpidest , sama ja võrdväärse tasu maksmisest ning samas julgustada, innustada ja in spireerid a neid olema enesekindlad küsima tehtava töö eest õiget ja õiglast tasu. Tegemist on noortelt noortele koolitusega , kus BPW Estonia noorliikmed koolitavad õpilasi . Miks me soovime õpilasi antud teemal koolitada ? Tänases ühiskonnas on soolise võrdõiguslikkuse teema jätkuvalt aktuaalne. Teadvustatud on ja mitmed uuringud on tõestanud, et sooline ebavõrdsus pole mitte igaühe enda, vaid kogu ühiskonna probleem, mis paljudele korda läheb ja ühiskondlikul tasandil lahendamist vajab. Soolise ebavõrdsuse teema ulatub jäigalt kinnistunud soorollideni ja sellest tuleneva poiste ja tüdrukute erineva kasvatuseni lapseeas, mis omakorda seotud hilisemate haridus- ning karjäärivalikutega. Samas uuringute kohaselt peab 80% inimestest pere majanduslikku kindlustamist mõlema abikaasa/elukaaslase ühiseks ülesandeks. On selge, et antud käitumismustrid saavad alguse maast madalast, mitte iseseisvasse ellu astudes, mistõttu on oluline, et ümbritsev - perekond, kool, tööandja, riik - teadvustaks oma rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Vabatahtliku organisatsioonina ja soolise võrdõiguslikkuse teema edenda jatena Viimast just nüüd, kui on algamas vaheaeg ja lapsed on minemas suvevaheajaks tööle ning vajaksid antud informatsiooni. Tänaseks o leme teinud ka eeltööd ja pöördunud gümnaasiumite poole ning uurinud, kas neil võiks olla huvi antud koolituse osas maiku us . Koolid on öelnud, et antud koolitus on väga vajalik, eriti just nüüd, kui õpilased lähevad suvel tööle või õpilased, kes hakkavad peale gümnaasiumi lõpetamist ülikooli kõrvalt töötama. Koolitusest on juba maikuus huvitatud Kiili, Kuusalu, Suure-Jaani, Viljandi, Valga, Saue ja Na rva Gümnaasium . Koolituse osas on koolid juba ettepaneku teinud, et see võiks olla veelgi rohkematele klassidele ja kindlasti tuleks antud projektiga jätkata ka sügisel ja suuremalt. Lisaks koolitamisele jagame k oolides infomaterjale, kus neil on võimalus ise juurde lugeda soolise võrdõiguslikkuse ja palgalõhe teemal. Ühtlasi läbivad meie noorliikmed, kui koolides koolitajad , eelnevalt ise täiendava vastava sisulise koolituse. Ühtlasi oleme planeerinud korraldada ka kaks veebinari (üks on tänaseks juba toimunud) soolise palgalõhe teemal. Viimast eesmärgil, et kõigil oleks võimalus saada igakülgset infot käsitletava teema kohta ja seda asukohast sõltumata. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärk on soolise palgalõhe teemalise diskussiooni ülevalhoidmine ühiskonnas ja üldsuse teadlikkuse tõstmine seeläbi palgaerinevuste ja palkade avalikustamise teemal. Kampaania eesmärki arvestades, on meie kitsamaks eesmärgiks jõuda läbi kampaania tegevuste suurema hulga inimesteni. BPW Estonia oma liikmete järjepideva koolitamisega soolise palgalõhe teemal, on liikmete teadlikkuse kasvamisega oluliselt kasvanud organisatsiooni võimekus rääkida kaasa naiste võimestamise ja ettevõtlikkusega seotud teemadel, mis ühtivad BPW Estonia eesmärkidega. Projekti sihtgrupp on laiem avalikkus diskussiooni algatamise mõttes, õpilased, kes asuvad tööle suvevaheajal või kooli kõrvalt ning tööealised naised kampaaniasse kaasamise, nende julgustamise ja teavitamise kaudu. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Kampaanias püstitatud teemal on ühiskonnas tekitatud diskussioon, mille läbi on elanikkonnal laiaulatuslikum ja põhjalikum teadlikus soolisest palgalõhest ja sama ja võrdväärse töö võrdselt tasustamisest . Mõõdetavad tulemused: - Võrdse palga nädalal on läbi viidud võrdse palga päev - Kampaan ia ajal ja järel on toimunud veebinar id - On toimunud sotsiaalmeedia tegevused - Võrdse Palga päeva eel, ajal ja järel on toimunud kampaania teemal meediakajastused - Kampaania hõlmab endas vähemalt 20 kooli (ühe koolituse kestus 45 min) - I nfo on lisatud kampaania Facebooki lehele ja BPW Estonia kodulehele - Õpilastel ja teemast huvitatud inimestel on soolisest palgalõhest põhjalikumad teadmised 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Projekti juhtimine algab organisatsioonis meeskonna moodustamisega ja tegevuste kooskõlastamisega BPW Estonia juhatusega. Projekti meeskond koosneb BPW Estonia juhatusest ja BPW Estonia erinevate klubide liikmetest. Projekti elluviimise toetamiseks toimuvad Skype arutelud meeskonna liikmetega ja küsimuste arutamiseks kasutatakse e-psoti ning telefoni. Projekti ettevalmistamise faasis on meeskonna liikmetega tööülesanded läbi arutatud. Selleks on kavandatud järgnevad tegevused: Jaanuar 2018 BPW Estonia juhatusega tegevuste kooskõlastamine projekti meeskonna moodustamine, ülesannete jagamine Veebruar -Märts 2018 sotsiaalmeedias kampaania tegevuste alustamine ja aktiivsena hoidmine läbi erinevate tegevuste Aprill 2018 sotsiaalmeedias kampaania tegevuste aktuaalsena hoidmine veebinari korraldamine kampaania Facebooki lehel Mai 2018 - 20 erineva gümnaasiumi õpilaste koolitamine ja inspireerimine - veebinari korraldamine Juuni-Juuli 2018 - 2019.a kampaania ettevalmistamisega alustamine, arvestades kampaania kokkuvõtteid, analüüse ja tagasisidet
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/607-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, aprill 2018. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi
nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
MTÜ BPW Estonia, registrikood 800361769, asukoht Faehlmanni 3-2, Tallinn, keda põhikirja
alusel esindab juhatuse liige Angela Ventsel (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 26. märtsi 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 2
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab
projekti täitmiseks Toetuse saajale 5500 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on
kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks
(edaspidi Projekt).
4. Projekti nimetus on: Tilliga ja tillita 2018
5. Projekti eesmärk on soolise palgalõhe teemalise diskussiooni ülevalhoidmine ühiskonnas ja
üldsuse teadlikkuse tõstmine palgaerinevuste ja palkade avalikustamise teemal
6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2018 kuni 01.07.2018.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu aruande 20.07.2018. Aruandevorm on
kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-
toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 5500 eurot (viis tuhat viissada eurot) Toetuse saaja kontole
EE30 1010 2201 2341 8019 SEB Pangas esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu
vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi poolt Lepingu
jõustumisest teada saamisest.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema
võimalik kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida
Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
1 (3)
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata
jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise
tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole
EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606.
Lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub
Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud
kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui
Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt
„Võlaõigusseaduse“ § 113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Angela Ventsel,
tel 526 0041, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus
11.3. Lisa 3 – Täiendatud taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
2 (3)
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ BPW Estonia
Registrikood 70001952 Registrikood 800361769
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 F.R.Faehlmanni 3-2, Tallinn 10125
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 526 0041
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 SEB Pank EE30 1010 2201 2341 8019
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev: