dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tegevuse „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine“ raames“ eelnõu

Sotsiaalministeerium · 16. aprill 2018
Viit
1.2-3/1285-1
Registreeritud
16. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Kaisa Knight (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. mai 2018

Failid

  • 📎Eelnõu kooskõlastamine.bdoc1392 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf53 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 15.04.2018 nr 1-4/18/2599 Eelnõu kooskõlastamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tegevuse „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine“ raames“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri koos lisaga Sama: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Omanike Keskliit Rene Lauk 626 2948, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Standardiseeritud ühikuhinna metoodika ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ehitustööde maksumuse leidmiseks Keskkonnaministeerium koostöös SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on koostanud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 lg 2 alusel standardiseeritud ühikuhinna (edaspidi ühikuhind) kasutamise analüüsi toetuse andmiseks Ühtekuuluvusfondist füüsilistele isikutele krundisisese torustiku rajamiseks ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) liitumiseks, et ellu viia Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna „Veekaitse“ meetme 7.2 „Veemajandustaristu arendamine“ tegevust „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine“ (edaspidi liitumisprogramm). Sissejuhatus Toetuse andmise eesmärk on tagada reovee kokku kogumine reoveekogumisaladel (edaspidi RKA) reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie) ja nõukogu direktiivi, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta EÜT L 135, lk 40–52 ning inimestele kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavuse tagamine üle 2000 ie RKAdel ja nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32– 54 nõuete täitmine. Toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks toetatakse üle 2000 ie RKAdel liitumisprogrammist kolme tegevust: 1. füüsilise isiku kinnistu veevärgi rajamine elamu ühendamiseks ühisveevärgiga; 2. füüsilise isiku kinnistu kanalisatsiooni rajamine elamu ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 3. füüsilise isiku elamule kogumismahuti rajamine või ümberehitamine. 09.12.2016 alustati Eesti suhtes rikkumismenetlus nr 2016/2137 direktiivinõuete mittevastavuse osas, kus on välja toodud, et üle 2000 ie RKAd ei vasta direktiivi nõuetele peamiselt ebapiisava reovee kokku kogumise tõttu. Direktiivi eesmärkide täitmiseks tuleb RKA-del kokku koguda 98% tekkivast reostuskoormusest. Reovee kokku kogumiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust: ühiskanalisatsiooni kaudu või kogumismahutitega. Mõlemad tehnilised lahendused nõuavad investeeringut majaomanikelt, esimesel juhul kinnistusiseste torustike ja teisel juhul kogumismahuti rajamise näol. Eestis on käesoleval hetkel 57-l üle 2000 ie reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga liitumata 15 000 elamut ning lähiaastatel lisandub 8 500 elamut tulenevalt uute piirkondade ÜVK väljaehitamisest ÜF 2014-2020 perioodi projektide raames. Seni mitteliitumiste peamine takistus on vähene finantsvõimekus. Võimekamad elanikud (ca 2/3) on ÜVK-ga liitunud, sest see on majanduslikult kuluefektiivsem kui lekkekindlate kogumismahuti kasutamine või isikliku puurkaevu rajamine. Seni rakendatud meetmed – järelevalve keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsusüksuse (edaspidi KOV) poolt, õigusaktid kohtkäitluse korrastamiseks ja 1 liitumise kohustamiseks ning soodustused liitumistasudele ei ole olnud piisavalt mõjusad. Samuti ei ole võimaliku põhiseadusliku riive tõttu seni kohustatud ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga liitumine seadusandluses. Seetõttu on Keskkonnaministeerium välja töötanud liitumisprogrammi üle 2000 ie RKAde elanikele, et täiendavalt soodustada liitumist ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga või nõuetekohase reovee kogumismahuti rajamist nende puhul, kes ühiskanalisatsiooniga liituda ei saa. Arvestades suurt võimalike taotlejate hulka, on rahastamise taotluste hindamise administratiivse koormuse vähendamiseks ainuvõimalik lahendus toetuse andmine standardiseeritud ühikhinna alusel. Ühendmääruse § 7 lg 1 kohaselt võib toetuse andmise tingimuste määruses (edaspidi TAT) näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli 67 lõike 5 kohaselt. Ehitustööde ühikhinna metoodika väljatöötamisel on lähtutud toetusmeetme TATist, mille kohaselt hüvitatakse vaid ehitustööde maksumust korrelatsioonis ehitustööde mahuga. Ehitustööde ühikuhinna väljaselgitamiseks kasutatud metoodika on kirjeldatud käesolevas dokumendis. Metoodika alusel ühikhinna kujundamiseks on 2018. aasta jaanuar-veebruar läbi viidud empiiriline uuring vee-ettevõtjate ja ehitusettevõtjate seas, kes pakuvad Eestis kinnistusiseste torude välja ehitamise teenust. Toetatav tegevus Meetmest toetatakse kolme tegevust: 1. kinnistu veevärgi rajamine elamu ühendamiseks ühisveevärgiga; 2. kinnistu kanalisatsiooni rajamine elamu ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 3. elamule kogumismahuti rajamine või ümberehitamine. Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatakse kõiki kolme tegevust. Meetme eesmärkide täitmiseks peab toetuse abil ellu viidud projekt panustama vähemalt ühte meetme tegevuste väljundinäitajasse, milleks on: 1. täiendavalt ühisveevärgi teenust kasutavate elanike arv; 2. täiendavalt ühiskanalisatsiooni teenust või nõuetekohast reovee kokku kogumist kasutavate elanike arv. 2018.a jooksul on eesmärgiks rahastada meetmest veevarustuse ja kanalisatsioonitöid vähemalt 680 kinnistul, kus elab keskmiselt 1500 elanikku. Taotlustele on TATis seatud järgmised piirangud: - kinnistu, mille osas toetust taotletakse peab paiknema reoveekogumisalal üle 2000 ie; - kogumismahutile saab toetust taotleda vaid piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning KOV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ei planeerita ühiskanalisatsiooni rajamist 5.aasta jooksul taotluse esitamisest; - taotlus ei tohi sisaldada teostatud töid; - toetatakse vaid hoonestatud kinnistuid, kus elamu peab olema ehitatud õiguslikul alusel; - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluste olemasolul tuleb ühe taotluse raames liituda nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga. 2 Toetuse saajad Toetust antakse füüsilisele isikule. Füüsilisest isikust toetuse taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik. Ühis- või kaasomandis oleva kinnisasja omanikeringis ei tohi olla juriidilist isikut. Ühikhinna kujundamise meetod Kogumismahuti ühikuhinna kujundamine. Uue ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse eelnõu kohaselt tuleb isikul paigaldada oma kinnistule sellise suurusega kogumismahuti, mis võimaldaks kokku koguda vähemalt kahe nädala jooksul tekkiva reovee. Kirjandusallikate kohaselt võib ühe elaniku poolt tekitatud reovee koguseks arvestada kuni 150 l/p. Eesti keskmiseks leibkonna suuruseks oli 2017.aastal Statistikaameti andmetel 2,2 inimest. Seega oleks minimaalseks nõutud reovee kogumismahuti suuruseks 4,62 m3. Kuna statistika alusel tekitab Eesti üks inimene keskmiselt 75 liitrit reovett päevas, peaks keskmise suurusega eesti leibkond tellima oma 5 m3 suurust kogumismahutit tühjendamise iga 30 päeva tagant, mis on piisav tühjendamise sagedus. Seetõttu leiti TATi koostamisel, et toetust antakse kogumismahutile suurusega 5 m3. Seejuures on isikul alati võimalik paigaldada suurem kogumismahuti, kuid sellisel juhul ta suuremat toetust ei saaks. Väiksema kogumismahuti rajamine ei ole abikõlblik. 5 m3 kogumismahuti ühikhinna kujutamisel võeti aluseks Keskkonnaministeeriumi tellimusel AS Infragate Eesti poolt 2015. aastal koostatud „Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks“, kus on välja toodud kogumismahutitele alates jõudlusest 2 ie kuni 14 ie materjalide ja tööjõukulud maksumused. Juhendmaterjalis välja toodud 5 m3 kogumismahuti ehitamise ja materjalide maksumuse hindasid on korrigeeritud käesoleva ühikuhinna määramisel Statistikaameti ehitushinna indeksi alusel ja täiendavalt on lisatud käibemaksu osa. Juhendmaterjal on leitav kekskonnaministeeriumi kodulehel: https://www.envir.ee/sites/default/files/juhend.pdf . Leheküljel 71 on kirjeldatud erineva suurusega kogumismahutite ehitusmaksumusi materjalide ja paigaldamistöö ühikute kaupa. Leheküljel 107 on kirjeldatud eelnimetatud ehitusmaksumuste arvutuste aluseid. Torustike ühihinna kujundamine. TAT väljatöötamisel suhtles keskkonnaministeerium erinevate vee-ettevõtjatega, et välja selgitada, kuidas toimub korralduslikult elaniku liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Vee-ettevõtjate vastustest tulenes see, et ühtsed korda Eestis ei ole ja nõuded olenevad KOVist või piirkonnas tegutsevast vee-ettevõtjast. Näiteks osad vee- ettevõtted soovisid liitumiseks projekti, teised mitte. Tööde valmimise järel soovivad osad vee- ettevõtted survekatseid, teised mitte. Samuti on vee-ettevõtteid, kes soovivad ise ehitustöid ja katsetusi üle vaadata, ning teisi, kellele piisab korrektselt vormistatud ehitusdokumentatsioonist või kes dokumentatsiooni üldse näha ei soovi. Seetõttu sai ühikhinna väljatöötamise üheks eelduseks võetud, et kõigis piirkondades on liitumise puhul vaja teostada ehitustööd, mille ühikhind tuleb välja selgitada. Kõik muud tegevused, mis olenevalt piirkonna vee-ettevõtja ja KOVi nõuetest näiteks projektijuhtimine (taotluse kirjutamine, ehitaja hankimine, liitumislepingu sõlmimine vee-ettevõtjaga, vajalike lubade hankimine, KIKile väljamaksetaotluse koos sellele lisatavate dokumentidega esitamine, 3 KIKile aruandluse esitamine), ehitusjärelevalve teenus, liitumisprojekti koostamine vms, tuleb tasuda taotlejal oma vahenditest. Torustike rajamise ehitustööde ligikaudse mahu välja selgitamiseks küsitleti vee- ettevõtjaid, et selgitada välja keskmised vahemaad hoone ja liitumispunkti vahel nende reoveekogumisalal ÜVK-ga liitunud ja liitumata majapidamistes. Vee-ettevõtjatest saadeti küsimused neile suurematele, kelle reoveekogumisaladel ka meedet rakendama asutakse, kus Keskkonnaministeeriumi andmetel vee-ettevõtjad omavad täpsemaid andmeid oma piirkonna kohta ja kes aktiivselt osalevad valdkonna seadusandluse ja rahastamismeetmete väljatöötamises. Küsimus püstitati nii, et vee-ettevõtja annaks hinnangu oma teeninduspiirkonnas liitumispunkti ja hoone vahelise keskmise krundisisese torustiku pikkuse kohta. Küsimus püstitati nii, et vee- ettevõtja saaks lähtuda tema kasutuses olevatest andmetest, sealhulgas arvestada nii teostatud liitumiste kui ka veel liitumata kinnistute tööde mahtusid. Küsimus saadeti 29.01.2018 32 vee- ettevõtjale. Vastused (kokkuvõte lisas 1) saadi 11 vee-ettevõtjalt. Vee-ettevõtjate vastustest selgus, et ühtset vastust sellele küsimusele ei ole võimalik anda. Torustiku pikkus oleneb sellest, kui kaugel on hoone kinnistu piirist ja millisest hoone küljest tehakse toru sisend. Ka ühe vee- ettevõtja teeninduspiirkonnas võivad keskmised torustiku pikkused oluliselt varieeruda. Saadud vastuste kõige väiksem keskmine liitumistoru pikkus oli 8,5 jm ja kõige suurem keskmine liitumistoru pikkus 30 jm. Keskmiselt kujunes vee-ettevõtjate vastustest kinnistusisese torustiku pikkuseks 19 jm. Tulenevalt vee-ettevõtjate vastustest sai ehitustöö maht diferentseeritud kolmeks: 1. liitumispunktist kuni hooneni ehitatava torustiku pikkus on kuni 10 jm (kaasa arvatud); 2. liitumispunktist kuni hooneni ehitatava torustiku pikkus on kuni 20 jm (kaasa arvatud); 3. liitumispunktist kuni hooneni ehitatava torustiku pikkus üle 20 jm. Torustike rajamise ehitustöö maksumuse väljaselgitamiseks sai koostatud hinnaküsimise vorm, kus kinnistusiseste liitumistorude ehitustööd olid tulenevalt vee-ettevõtjate seas läbi viidud küsitlusele jagatud mahult kolmeks ja sisult neljaks. Selleks, et ehitajatel oleks võimalik pakkumise koostamisel lähtuda etteantud mahtudest piiritlesime vee-ettevõtjate küsitlemise teel saadud keskmise liitumistoru pikkuse järgmiselt: 1. krundisiseste torustike pikkus 10 jm 2. krundisiseste torustike pikkus 20 jm, 3. krundisiseste torustike pikkus 30 jm. Tööde jaotamisel sisu järgi on aluseks TATi toetatavate tegevuste jaotus. TAT kohaselt toetatakse kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni rajamist. Torustikku saab ehitada nii ühises kui eraldi kaevikutes, vastavalt vajadusele. Lisaks TATis toetatavate tegevuste jaotusele sai oluliseks määrajaks ka pinnase omadused. Nende kahe tingimusel alusel jagati ehitustööd sisult neljaks; a. kanalisatsioonitoru ja veetoru ehitamine ühes kaevikus ja mitte paepinnases; b. kanalisatsioonitoru ja veetoru ehitamine ühes kaevikus ja paepinnases; c. kanalisatsioonitoru ja veetoru eraldi kaevikutes ehitamine mitte paepinnases; d. kanalisatsioonitoru ja veetoru eraldi kaevikutes ehitamine paepinnases. Vastavalt TATi tingimustele tuleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluste olemasolul ühe taotluse raames liituda nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga. Kuid võib olla ka olukordi, kus kinnistul on liitumisvõimalus vaid ühisveevärgiga või ühiskanalisatsiooniga. 4 Eeldati, et üheks kulukuse mõjuriks võib olla pinnas. Sealjuures ei ole KIKi eelnevate projektide läbiviimise kogemuse kohaselt omavahel erilist vahet paepinnasest erinevatel pinnastel. Kinnistusiseste torude paigaldamisel on paepinnasest erinevate pinnaste erinevusest võimalik tööde teostamise hinna erinevus veelgi väiksem, sest kinnistu sees ei paigaldata torusid nii sügavale, kui tänavatorustikku, mis oluliselt lihtsustab torude paigaldamist. Kuid oluline erinevus tulenebki paepinnasesse ja mitte paepinnasesse torustiku paigaldamisel, sest paepinnasesse paigaldamisel tuleb tööde teostamiseks appi võtta tavapärasest kallim ehitustehnika, mis kivipinnast lõhkuda suudaks. Seetõttu jagati pinnase variandid kaheks: paepinnas ja mitte paepinnas. Selline vahetegu ühegi küsitletava poolt lisaküsimusi ei tekitanud. Koostatud hinnaküsimise vormis oli töö hind jaotatud ühikuteks, kus ühiku hind pidi sisaldama kõiki töö teostamiseks vajaminevaid materjali, kui ka nende paigaldamist. Ühikud sai valitud lähtuvalt KIKi eelnevale veemajandusprojektide läbiviimise kogemuse kohaselt peamiste kulugruppide kaupa, milleks on torumeetri, kaevud, kaevetööd ja tagasitäide. Koostatud hinnaküsimise vorm saadeti torustike rajamise ehitustöö maksumuse ja sellest tulenevalt ühikhinna välja selgitamiseks ehitusettevõtjatele. Eesmärk oli küsitleda võimalikult palju ehitusettevõtjaid, kes viimaste aastate jooksul on reaalselt ehitanud väikeseid ÜVK objekte. Selliste ettevõtete välja selekteerimine mõnest andmebaasist on võimatu. Küsitletavate ehitusettevõtjate nimekirja koostamiseks töötas KIK läbi Eesti Ehitusettevõtjate Liidu liikmed, kellest valiti küsitletavate nimekirja ÜVK-ehitusega aktiivselt tegelevad ettevõtjad. Lisaks õnnestus KIKil saada kahelt suurelt ehitusettevõtjalt andmed nende poolt kasutatavate alltöövõtjate kohta, keda kasutatakse eelkõige väikesemahuliste ÜVK ehitustööde teostamiseks. Samuti küsiti ühe omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja käest teavet väiksemate ehitustöid pakkuvate ettevõtjate kohta. Küsitletavate nimekirja sai lisatud ka sellised vee- ettevõtjad, kellel on endal võimekus või tütarettevõte, kes teeb kõnealust väikesemahulist ehitustööd. Küsitletavate ehitusettevõtjate valimi koostamisel võeti eelduseks, et ehitustööde peamised kulukategooriad on ehitustöö elluviimisel samad olenemata ehitusobjekti asukohast. Lisaks ei ole ehitusettevõtjad oma teenust pakkudes tavapäraselt objekti asukohaga otseselt seotud, mistõttu see ei saa ka keskmist hinda mõjutada. Seetõttu ei olnud ehitusettevõtjate valimi koostamisel eesmärgiks, et ehitusettevõtjad oleks esindatud igast maakonnast. Samuti ei olnud hinnaküsimises palutud esitada hinda arvestusega, et töö tuleb teha mingis kindlas piirkonnas. Ehitustöö maksumuse hinnaküsimine saadeti 06.02.2018.a täitmiseks 31 ehitusettevõtjale, sealhulgas kahele vee-ettevõtjale. Vastused saadi 14 ehitusettevõtjalt, sealhulgas ühelt vee- ettevõtjalt. Vastuseid täpsustati ehitajatega ka telefoni teel. Vastuste kokkuvõte on esitatud lisas 2. Vastuste kokkuvõtte alusel tehti ühikuhinna kujundamiseks järgmised järeldused: 1. Vastustest selgus ehitajate pakkumistes mõningane hinnaerinevus eri pinnastest tulenevalt, kus keskmiselt oli paepinnases kogumaksumus 40% kõrgem, mis tuleneb tõenäoliselt ennekõike kallima tehnika kasutamise vajadusest, suuremast ajakulust töö teostamisel ja tagasitäite materjali kulus, mida mitte paepinnasega aladel arvestama ei pea. Samas võrreldes erinevate ehitajate pakkumisi omavahel ei omanud pinnase liik hindadele olulist mõju, kuna näiteks soodsaima ehitaja paepinnases tööde hind oli ligikaudu 5 korda soodsam kalleima ehitaja pakkumisest samale tööle mitte pae pinnases. Pinnase omadused võivad ka ühe piirkonna raames muutuda, olles nii paepinnas kui muud pinnased, mida kogenud ehitajad tõenäoliselt oma hinnapakkumistes ka arvesse võtavad, kui pinnase omadusi ei ole eelnevate täpsete 5 uuringutega välja selgitatud. Seetõttu võeti ühikuhinna kujundamisel eelduseks, et pinnase omadusi ühikuhinna kujundamisel arvesse ei võeta. 2. Küsimustikule saadud vastustest on võimalik tuletada ainult ühisveevärgi torustiku ja ühiskanalisatsiooni torustiku ehitamise maksumus, vastavalt pinnasele. Vaid veetoru rajamine on pakkumiste põhjal keskmiselt 18% soodsam, kui vaid kanalisatsioonitoru rajamine, mis tuleneb sellest, veetoru on survetoru, mille paigaldamine on tehnoloogiliselt mõnevõrra lihtsam kui isevoolse kanalisatsioonitoru paigaldamine. Samas oli nii vee- kui ka kanalisatsioonitoru puhul suur varieeruvus minimaalse saadud kogumaksumuse ja maksimaalse saadud kogumaksumuse vahel. Seetõttu ei eristata ühe toru rajamisel ühes kaevikus toru liiki (vesi või kanalisatsioon). 3. Erandlike ääreväärtustega ühikuhinna leidmisel ei arvestatud. Selleks arvestati valimitest välja ülemine ja alumine kvartiil arvreast. Järelejäänud 50% väärtustest arvutati aritmeetiline keskmine. Vee- ja kanalisatsioonitoru ühises kaevikus rajamise töö ühikhinna leidmiseks reastati kõikide ehitajate pakkumiste a. ja b. kanalisatsioonitoru ja veetoru ehitamine ühises kaevikus paepinnases ja mitte paepinnases kogusummad kasvavas järjestuses (kokku 27 koguhinda). Saadud arvreast arvati välja ülemine ja alumine kvartiil (25%) ning järelejäänud 50% pakkumistest (13 koguhinda) arvutati keskmine ühikhind iga kolme eelnevalt välja selgitatud tööde mahu kohta, millele lisati käibemaksu osa. Ühe toru (vee või kanalisatsioonitoru) töö ühikhinna leidmiseks reastati kõikide ehitajate pakkumiste c. ja d. vee- ja kanalisatsioonitorude ehitamine eraldi kaevikutes paepinnases ja mitte paepinnases kogusummad kasvavas järjestuses (kokku 54 koguhinda). Saadud arvreast arvati välja ülemine ja alumine kvartiil (25%) ning järelejäänud 50% ehitajate pakkumistest (26 koguhinda) arvutati keskmine ühikhind iga kolme eelnevalt välja selgitatud tööde mahu kohta, millele liideti käibemaksu osa. Erinevate kulukomponentide lõikes ei ole rakendatud ühikuhinna kehtestamist kuna antud tööde puhul on ehitusettevõtetel tihti oma tehnika millega töid teostada ja materjale transportida ning ka kokkulepped ehitusmaterjalide soodsama hinnaga ostmiseks. Seetõttu on ehitusturul tavapärane pakkuda ja see tähendab ka välja arvutada antud töö kogumaksumus. Laias laastus koosneb töö maksumus ehitustöö ja materjali hinnast. Kogusumma raames ei ole diferentseeritud kululiike tegevuste eristamise kaudu, sest projekti elluviimiseks tehakse standardne antud valdkonna mõistes väikesemahuline torustiku ehitustöö, mida tavapäraselt ei eristata kululiikide kaupa. Teiseks ei ole, arvestades eeldatavat taotluste hulka, erinevate kululiikide kaupa kontrollimine halduskorralduslikult võimalik. Tegemist on küllalt väikesemahulise ehitustööga, mistõttu ei ole tavapärane iga tegevuse dokumenteerimine. Kõnealune töö võib valmida poole päevaga või päevaga, mistõttu kontrollimine ehitustöö ajal on pea võimatu. Ühikuhinnad ja toetuse suurus Ühikuhind koosneb lähtuvalt toetatava tegevuse sisust ainult torustiku või kogumismahuti ehitamise hinnast ja materjali maksumusest, mis on vajalik liitumisvõimaluse loomiseks eraisiku kinnistu sees hoonest välispiirist kuni tänaval asuva liitumispunktini, mis vastavalt ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadusele asub kuni 1 m kinnistu piirist. 6 Ühikhind ei sisalda: - vajaliku dokumentatsiooni koostamist (projekt, teostusjoonis jms); - kooskõlastuste ja lubade hankimist ; - ÜVK liitumistasusid; - katendite ja haljasala taastamist; - hoone siseste tööde maksumust sh veemõõdusõlme rajamist; - projektijuhtimise kulu; - omanikujärelevalve kulu. Meetmest on abikõlblik ainult hoone väline ehitustöö kinnistu sees kuni tänaval asuva liitumispunktini. Tegevus Kuni 10 m Kuni 20 m Üle 20 m keskmise 50% keskmise 50% keskmise 50% väärtuste väärtuste väärtuste keskmine keskmine keskmine Vee ja kanalisatsioonitoru (2 toru) rajamise ühikhind ühises kaevikus koos käibemaksuga KOKKU (olenemata pinnasest), EUR 2722 4119 5745 Ühe toru (vee või kanalisatsioonitoru) rajamise ühikhind eraldi kaevikus KOKKU (olenemata pinnasest), EUR 2093 3173 4079 5 m3 kogumismahuti ehitamise ühikhind KOKKU koos käibemaksuta, EUR 1716 Toetuse suurus on määratud TATis ja see on 66% leitud ühikhinnast. 66 protsenti toetuse osakaalu määramisel on lähtutud toetuse osakaalust juba riigi poolt rakendatavas hajaasustuse programmis. Ühikuhinna rakendamise metoodika TATis on sätestatud teotatavad tegevused, toetuse suuruse alused ja toetuse väljamaksmise tingimused. Rahastamise taotlus peab sisaldama tegevuse kirjeldust, mille jaoks toetust soovitakse. Taotluse juurde lisatakse taotleja poolt järgmised dokumendid; - taotleja poolt vee-ettevõtjale esitatud liitumistaotlus; - vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimused, millest peab selguma liitumispunkti asukoht ning kas liitumisvõimalused on nii ühisveevärgi kui ühiskanalisatsiooni osas - kogumismahuti ehitamise korral vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsusüksuse poolne kinnitus, et antud kinnistul puudub võimalus liituda ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga ning 5 aasta jooksul ei planeerita seda ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni arendamise kava kohaselt rajada. Taotlusele esitatud materjalide põhjal kontrollib rakendusüksus planeeritava ehitustöö mahtu, mille alusel määratakse ühikuhinna tabelist toetuse suurus. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt või paberkandjal maksetaotluse koos tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Toetuse maksmise eelduseks ja toetatava tegevuse toimumist tõendatavaks dokumentideks on: 7 - vee-ettevõtjaga sõlmitud teenusleping ühisveevärgivee võtmiseks ja/või reovee ära juhtimiseks, mis ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast; - teostusjoonis, millest peab selguma rajatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus; Vastavalt teostusjoonisel näidatud tegelikule liitumispunkti ja hoone vahele ehitatud torustiku pikkusele määratakse väljamakstav toetuse suurus. Kogumismahuti ümberehitamise või rajamise korral tuleb koos väljamakse taotlusega esitada rakendusüksusele järgmised dokumendid: - toote ostmist tõendavad dokumendid; - toote sertifikaat; - fotod paigaldustöö käigust; - kasutusteatis. Toetuse suurus ja selle korrelatsioon ehitustööde mahuga kehtestatakse TATis ja avalikustatakse üldises korras. Krundisisese torustiku rajamise kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata. Kinnistu omaniku osaluse arvestus ehitustööde ühikuhinnas Tõenäosus, et välja töötatud ühikhind kirjeldaks täpselt iga konkreetse liituja kulusid, on väikene. Olenevalt kinnistu pinnasest, torumeetrite hulgast, taastatava katendi materjalist, vajalike ümberehitustööde hulgast ja kvaliteedist hoone sees jpm, võib erinevate liitujate kogukulud ÜVK-ga liitumiseks olla väljatöötatud ühikhinnast suuremad või väiksemad. TATis on määratud väljamakstava toetuse suuruseks 66% käesoleva metoodikaga leitud ühikhinnast, mis tagab selle, et üldjuhul toetuse abil ellu viidud projekti tõttu toetuse saaja nn kasumisse ei jää. Teoreetiliselt on võimalik, et väike osa toetuse saajatest saab oma kulud kaetud rohkem kui 66 protsendi ulatuses, kuid arvestades, et toetuse väljamaksmisele peab eelnema lisaks ÜVK võimaluse viimisele hooneni (mis on toetatav tegevus) ka majasisene kasutusvalmiduse ehitamine, mis ei ole abikõlblik tegevus ja tuleb isikul omavahenditest rahastada, siis tulu teenimise võimalus on välistatud. Selline toetuse rohkem (kui 66%) maksmine on teoreetiliselt võimalik, kui hoone on liitumispunktile väga lähedal. Kuid vale oleks ka väide, et mida lähemal, seda odavam, sest teatud meetritest vähem hind enam ei alane, sest koosneb peamiselt tehnika ja tööjõukulust. Samuti teatud meetritest hind ei pruugi eriti suureneda, kui tegemist on ühe tööpäeva või peaaegu ühe tööpäeva tööga. Samuti on materjali hulgi ostu hinnad teatud koguseni erinevad, sealjuures üldjuhul väga väike kogus või väga suur kogus on suhteliselt fikseeritud hinnaga st tootmise (ja vahendustegevuse) omahind on põhimõjur (väga suure koguse hinnamõjust me siin meetmes rääkida ei saa). Ühikhindade korrigeerimine Uued ühikhinnad koostatakse kolm aastat pärast vooru avamist läbi uue empiirilise uuringu läbiviimise. Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest ehitushindade tõusust või langusest ei näe metoodika ette. 8 Lisad lisa 1 – vee-ettevõtjate vastuste kokkuvõte; lisa 2 – ühikhinnad. 9 Ühikhindade metoodika lisa 1 Küsitlus vee-ettevõtjate seas keskmine kinnistusisese torustiku pikkuse leidmiseks 29.01.2018 Keskmine kinnistu Jrk nr Vastuse andja torustiku pikkus, jm Vastuse andmise kuupäev Lisamärkused vastustes Viimsis oleks selleks keskmiseks ca 15m. Näen, et seda toetust vajaks pigem need kelle liitumispunkt on hoonest väga kaugel nii 40-150m ja need kes peavad kanalisatsiooni ärajuhtimiseks kinnistule paigaldama pumpla. Äkki saaks seda 1 AS Viimsi Vesi 15 29.01.2018 meedet kuidagi laiemaks kirjutada, et iga juhtumit vaadatakse eraldi. Kõrvutasin erinevate asulate teostusi ja nagu Sa arvata võid siis ühtset pilti see ei anna. Aga julgeks meie puhul välja pakkuda sellise kuldse keskmise, mis võiks olla 2 AS Matsalu Vesi 14,5 29.01.2018 14-15 meetrit liitumispunktist hoone seinani. 3 Haapsalu Veevärk AS 30 29.01.2018 Meie saime arutelu tulemusel selleks pikkuseks 30m. Analüüsides kinnistusiseste torustike pikkusi seal, eristub eriti veetorustike osas kaks olukorda: 1. Kinnistul oli (on) taga aias oma puukaev või sealt läks läbi ühistrass. Uued liitumispunktid rajatud tänavaalasse. Kuna siis on sisendtorustikud hoonesse nö tagaaia poolt, kujuneks torustike pikkuseks 20-25m. 2. Kinnistu torustike sisendid on kas tänavapoolt või hoone külje pealt. Torustike pikkuseks liitumispunktist kujuneks 10-15m. Kanalisatsiooni torustike liitumised on võimalik reeglina teha kas maja eest või küljelt, kus täna on tavaliselt kogumismahuti. Torustike pikkus 10-15m. Siin on suht kallis ja tehniliselt tülikas element olemasoleva mahuti likvideerimine ning sealt torustike viimine hoonesse. Et enamus neid kinnistuid kes ei ole liitunud, paigutuvad selle veetorude esimese variandi alla, siis oleks ettepanek arvestada liituva kinnistu torustike keskmiseks 4 OÜ Kose Vesi 15 29.01.2018 pikkuseks 15m. Seda siis nii kanali kui vee puhul. Põltsamaa Varahalduse OÜ andmetel on Pöltsamaa linnas keskmiselt liitumispunkti ja elamu vaheline kaugus 12 m. Kuna alati ei asu lampkastid ja kogumiskaevud tänavapoolses küljes, tuleks arvestada, et torustiku pikkus võib 5 OÜ Põltsamaa Varahalduse OÜ 12 30.01.2018 minna suuremaks, kui ainult hoone ja liitumispunkti vaheline kaugus. Tuginedes 2017 liitunud kinnistute ja vee-ettevõtjale esitatud projektdokumentatsiooni andmetele, kujunes Harku valla veemajandusprojekti piirkonnas liitunud kinnistute kinnistutorustike keskmiseks pikkuseks 6 Strantum OÜ 19 30.01.2018 veetorustikul 18,63 m ja kanalisatsioonitorustikul 20,02m Meie hinnangul võiksid keskmised pikkused olla eramaja ühenduse korral ca 25 7 Emajõe Veevärk AS 38 31.01.2018 m ja kortermajal ca 50 m Analüüsisime nii Saku alevikus olevaid kinnistuid kui ka Saku vallas Keila jõe RKA piirkonnas olevaid kinnistuid. Loomulikult kõik sõltub väga palju sellest, kui kaugel on hoone kinnistu piirist ning millisest hoone küljest tehakse torude sisend. Kuid meie hinnangul on Saku valla näitel rajatava kinnistu sisese kanalisatsioonitorustiku pikkuseks 18 meetrit ning rajatava kinnistu sisese veetorustiku pikkuseks 14 meetrit. Tahan tähelepanu juhtida ka sellele, et kinnistu sisese kanalisatsiooni torustiku maksumuse hulka tuleb kindlasti 8 Saku Maja AS 16 31.01.2018 arvestada ka vähemalt üks DN400 vaatluskaev. Edastame AS Pärnu Vesi andmed liitumispunkti ja hoonete vaheliste torustike keskmiste pikkuste kohta. Tiheasustusalas (linnas) keskmiselt: Vesi 14,5m Kanalisatsioon 18,7m Hajaasustuses (kinnistud alates 2000m2): Vesi 30m 9 Pärnu Vesi AS 17 1.02.2018 Kalanlisatsioon 38,6m Meie teenindatud piirkonnas on 5 kinnistut ühendamata. 10 Aseri Kommunaal OÜ 30 5.02.2018 Keskmine liitumispunkti ja hoone vaheline toorustiku pikkus on 30 m. Peale pikka-pikka analüüsi ei oska me siiski teadusliku täpsusega seda öelda ning 11 Tartu Veevärk AS 8,5 6.02.2018 pakume välja Ants Lae käsiraamatu põhjal keskmiseks 8,5 m. Keskmine vahemaa 19 Ühikhindade metoodika lisa 2 Kuni 10 m Kuni 20 m Üle 20 m keskmise 50% keskmise 50% väärtuste keskmise 50% väärtuste keskmine keskmine väärtuste keskmine * Vee ja kanalisatsioonitoru (2 toru) rajamise ühikhind ühises kaevikus KOKKU (olenemata pinnasest) koos käibemaksuga, EUR 2722 4119 5745 Ühe toru (vee või kanalisatsioonitoru) rajamise ühikhind eraldi kaevikus KOKKU (olenemata pinnasest) koos käibemaksuga, EUR 2093 3173 4079 5 m3 kogumismahuti ehitamise ühikhind KOKKU koos käibemaksuga, EUR 1716 Ühikhindadega pakkumise esitas 14 ehitusettevõtet ajavahemikul 06.02 - 15.02.2018. Pakkumised esitati järgmistele tegevustele: a. vee- ja kanalisatsioonitoru ehitamine ühises kaevikus (ei ole paepinnas); b. vee- ja kanalisatsioonitoru ehitamine ühises kaevikus (on paepinnas); c. vee- ja kanalisatsioonitoru ehitamine eraldi kaevikutes (ei ole paepinnas); d. vee- ja kanalisatsioonitoru ehitamine eraldi kaevikutes (on paepinnas). Keskmise vee- ja kanalisatsioonitoru ühises kaevikus rajamise töö maksumuse leidmiseks reastati kõikide ehitajate pakkumiste a. ja b. kogusummad kasvavas järjestuses (kokku 27 koguhinda). Saadud arvreast arvati välja ülemine ja alumine kvartiil (25%) ning järelejäänud 50% ehitajate pakkumistest (13 koguhinda) arvutati aritmeetiline keskmine. Keskmise ühe toru (vee või kanalisatsioonitoru) rajamise maksumuse leidmiseks reastati kõikide ehitajate pakkumiste c. ja d. vee- ja kanalisatsioonitorude rajamise kogusummad kasvavas järjestuses (kokku 54 koguhinda). Saadud arvreast arvati välja ülemine ja alumine kvartiil (25%) ning järelejäänud 50% ehitajate pakkumistest (26 koguhinda) arvutati aritmeetiline keskmine. SELETUSKIRI Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tegevuse „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine“ raames“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestab toetuse andmise tingimused meetmes „Veemajandustaristu arendamine“. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja Antti Tooming (e-post: [email protected], telefon: 626 2852) ja projektide büroo peaspetsialist Marit Ristal (e-post: [email protected], telefon: 626 2856) ja Keskkonna Investeeringute Keskuse jurist Jaanika Vilde. Juriidilise ekspertiisi tegi välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], telefon: 626 2965). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärgiks on reguleerida toetuse andmist meetmes „Veemajandustaristu arendamine“. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb 23. paragrahvist. Paragrahvis 1 kohaselt reguleeritakse määrusega prioriteetse suuna „Veekaitse“ meetme „Veemajandustaristu arendamine“ eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimusi ja korda. Paragrahvis 2 määratletakse eelnõus kasutatavad olulisemad terminid. Lõikes 2 defineeritakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused, ning projekti panus meetme eesmärkidesse. Punktis 1 sõnastatud kinnistu veevärk ja kanalisatsioon lähtub ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) mõistest, mida on täpsustatud käesoleva eelnõu tarbeks. Punktis 2 täpsustatakse ümberehitamise mõistet, mille all mõeldakse olemasoleva kogumismahuti väljavahetamist uue vastu, mitte olemasoleva parandamist. Punktis 5 täpsustatakse kogumismahutile seatavaid nõudeid. Kogumismahutil peab olema lekkekindel, omama CE või samaväärset märgistus ning olema toode, mis on mõeldud reovee kogumiseks. Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on tagada reovee kokku kogumine reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi (edaspidi RKA) ja nõukogu direktiivi, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta EÜT L 135, lk 40–52 (edaspidi direktiiv) nõuete täitmine. 09.12.2016 alustati Eesti suhtes rikkumismenetlus nr 2016/2137 direktiivinõuete mittevastavuse osas, kus on välja toodud, et RKA ei vasta direktiivi nõuetele peamiselt ebapiisava reovee kokku kogumise tõttu. Direktiivi eesmärkide täitmiseks tuleb RKA-del kokku koguda 98% tekkivast reostuskoormusest. Kuna rikkumismenetlus puudutab RKA-del direktiivi nõuetele vastavuse mitte saavutamist, siis tuleb tähelepanu suunata nende alade vastavusse viimisele. Pärast suuremate st üle 2000 ie reoveekogumisalade nõuetele vastavuse saavutamist on riigil võimalik sarnane meede finantsvahendite olemasolul suunata alla 2000 ie reoveekogumisaladele. Asulareovee direktiivist tulenevalt tuleb RKA-del tekkiv reovesi kokku koguda. Reovee kokku kogumiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust: ühiskanalisatsiooni kaudu või kogumismahutitega. Mõlemad tehnilised lahendused nõuavad investeeringut majaomanikelt, esimesel juhul kinnistusiseste torustike ja teisel juhul kogumismahuti rajamise näol. Eestis on käesoleval hetkel 57-l üle 2000 ie reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga liitumata 15 000 elamut ning lähiaastatel lisandub 8 500 elamut tulenevalt uute piirkondade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) väljaehitamisest ÜF 2014-2020 perioodi projektide raames. Seni mitteliitumiste peamine takistus on vähene finantsvõimekus. Võimekamad elanikud (ca 2/3) on ÜVK-ga liitunud, sest see on majanduslikult kuluefektiivsem kui kogumismahuti kasutamine. Seni rakendatud meetmed – järelevalve keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsusüksuse (edaspidi KOV) poolt, õigusaktid kohtkäitluse korrastamiseks ja liitumise kohustamiseks ning soodustused liitumistasudele ei ole olnud piisavalt mõjusad. Samuti ei ole võimaliku põhiseadusliku riive tõttu seni kohustatud ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga liitumine seadusandluses. Arvestades, et nii ühisveevärk kui kanalisatsioon rajatakse vee-ettevõtete poolt tervikuna on mõistlik toetada lisaks ühiskanalisatsiooniga liitumisele ka ühisveevärgiga liitumist. Ühtekuuluvusfondi 2014-2020 rakenduskava veekaitse suuna eesmärgiks on saavutada RKA nõuetele vastavus, millele käesolev eelnõu otseselt kaasa aitab. Paragrahvis 4 nimetatakse õigusselguse huvides, et meetme rakendusasutus on Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Paragrahvis 5 sätestatakse toetatavad tegevused. Eelnõu alusel toetatakse elamute liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning selleks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamist elamust kuni ÜVK liitumispunktini. Juhul kui elamul on võimalik liituda nii ühisveevärgi kui ühiskanalisatsiooniga, tuleb seda teha mõlema teenuse osas, vastasel juhul ei ole võimalik toetust saada. Täpsustamise mõte on seotud sellega, et toetusega ei toetata lisaks elamule teiste kinnistul asuvate hoonete nagu saun, kuur, aiamaja vms liitumist ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga. Toetuse eesmärk on kaasa aidata varasemate Ühtekuuluvusfondi perioodi 2007-2013 projektide või vee-ettevõtete vahenditest tehtud investeeringute tulemusel rajatud infrastruktuuri sihipärast kasutusse võtmist ning tagada inimtervise kaitse. Terviseameti ja Keskkonnaministeeriumi viimasel 5 aastal tellitud uurimistööde andmetel ei vasta ½ eramajapidamiste individuaalsetest joogiveesüsteemidest ja reovee kohtkäitluslahendustest nõuetele ning ohustavad tulenevalt joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavusest inimtervist. Kui varasemalt on juba ühe teenusega liitutud, näiteks ühisveevärgiga, aga ühiskanalisatsiooniga pole liitutud, siis on võimalik ka vaid ühe teenusega liitumiseks toetust saada. Ei toetata elamu siseste torustike ehitustööde sh veemõõdusõlmede rajamist, see kulu tuleb kanda toetuse saajal endal kuivõrd toetuse väljamaksmise eelduseks on teenuse kasutamine, mille tõenduseks esitatakse rakendusüksusele teenusleping. Lisaks toetatakse reovee kogumismahutite rajamist ja ümberehitamist piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ja seda ei planeerita KOV ÜVK arendamise kava alusel rajada 2 5 aasta jooksul taotluse esitamisest. Kogumismahutite rajamine ja ümberehitamine on vajalik, sest juhul kui RKA-l ei ole majanduslikult põhjendatud täies ulatuses ühiskanalisatsiooni välja ehitada on KOV-l võimalik ühiskanalisatsiooni väljaehitamise asemel määrata ÜVK arendamise kavas välja ehitamata alad lekkekindlate kogumismahutitega lahendatavateks aladeks. Sellise õiguse annab veeseaduse § 241 lg 5. Kuid RKA-del elavatel inimestel peaksid olema võrdsed võimalused käesoleva eelnõu alusel toetust taotleda, sõltumata sellest, kas neil on võimalik liituda ÜVK-ga või rajada lekkekindel kogumismahuti. Samale järeldusele jõudis Riigikontroll 2017 aastal teostatud auditits „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“, milles järeldati, et eelise peaks andma majapidamistele, mis asuvad reoveekogumisalal, kuid kellel ei ole võimalust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda (kuna liitumispunkti ei ole ja omavalitsus ei kavanda majandusliku tasuvuse tõttu seda ka välja ehitada). Kogumismahutite ümberehitamise toetamine on vajalik, kuna Keskkonnaministeeriumi 2014 aastal tellitud uuringu „Hajaasustuse reovee kohtkäitlussüsteemide inventuur“ alusel ei vasta hinnanguliselt pooled kohtkäitlussüsteemid nõuetele. Samuti on 2015-2021 veemajanduskavade alusel hinnatud ühiskanalisatsiooniga liitumata elanikkonna mõju põhjaveele oluliseks surveteguriks, mida tuleb leevendada, sest üle poole Eesti territooriumist on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Individuaalsete joogiveesüsteemide ja reovee kohtkäitlussüsteemide nõuetele vastavuse tagamise kohustus on omanikel. Kuid arvestades nõuetele mittevastavate reovee kogumismahutite negatiivset mõju keskkonnale tehakse nende üle järjest aktiivsemat järelevalvet kohalike omavalitsusüksuste ja Keskkonnainspektsiooni poolt. Lõige 4 sätestab, et kogumismahuti rajamist või ümberehitamist toetatakse ainult juhul, kui kogumismahuti suurus on vähemalt 5 m3. Minimaalse suuruse nõude seadmine tagab, et rajatav või ümberehitatav kogumismahuti oleks piisav tekkiva reovee kokku kogumiseks arvestades Eesti keskmist leibkonna suurust ja ühe inimese poolt tekitatavat reovee kogust. Mahuti võib olla ka suurem, kuid mitte väiksem. Suurema mahuti paigaldamisel toetuse suurus ei suurene. Lõige 5 sätestab nõude, et toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama vähemalt ühte meetme tegevuste väljundinäitajatesse. Meetme väljundinäitajad on sätestatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide Rakenduskavas 2014–2020 suuna „Veekaitse“ meetmes „Veemajandustaristu arendamine“. Punktis 1 toodud väljundinäitaja all peetakse silmas täiendavaid elanikke, kes on projekti tulemusel ühisveevärgiga ühendatud ning kelle veevarustus projekti tulemusena seetõttu paraneb. Punktis 2 toodud väljundnäitaja all peetakse silmas täiendavaid elanikke, kes on projekti tulemusel ühiskanalisatsiooniga ühendatud ning teenust kasutavad või kelle reovesi kogutakse lekkekindlasse kogumismahutisse ning kelle reoveepuhastus projekti tulemusena seetõttu paraneb. Paragrahv 6 lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevadel. Abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 31.12.2020. Arvestades direktiivi rikkumismenetlust tuleb Eestil saavutada direktiivinõuetele vastavus esimesel võimalusel, mistõttu on abikõlblikkuse perioodi lõpp seatud varasemaks kui struktuuritoetuse seaduses antud maksimaalne pikkus. Projektide elluviimiseks on seatud maksimaalne ajaraam 6 kuud, mille jooksul tuleb taotlejal ellu viia vajalikud tegevused ÜVK-ga liitumiseks või kogumismahuti rajamiseks, mis sõltuvad olulisel määral KOV-i ÜVK liitumise eeskirjast ja vee-ettevõtete tingimustest ning 3 rakendatavast praktikast. Lõppresultaadiks peab kõikidel juhtudel olema teenusleping ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga või ühega neist ja teostusjoonis. Tingimused on KOV-de ja vee-ettevõtete lõikes erinevad, mistõttu tuleb taotlejatel teha aktiivset koostööd nii vee- ettevõtete kui KOV-ga. Taotlemisel tuleb esitada liitumistaotlus ja vee-ettevõtte väljastatud ÜVK liitumise tingimustest, mistõttu on osa eeltööst enne 6 kuulise perioodi algust tehtud. Eelnõu väljatöötamisel konsulteeritud 10 vee-ettevõtte hinnangul on ajaraami seadmine vajalik, et rakendamine ei jääks venima ning optimaalne aeg sellise protsessi elluviimiseks on vee- ettevõtete 2 kuud, mistõttu on 6. kuu piirang põhjendatud. Põhjendatud juhul, kui on tegemist ettenägematute asjaoludega on võimalik rakendusüksuselt elluviimise perioodi taotluse alusel paluda pikendada. Paragrahvis 7 on sätestatud toetuse suurus, mis on leitud standardiseeritud ühikhinna metoodikat rakendades Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 7 lg 2 alusel. Metoodika ja arvutuse alused on toodud eelnõu seletuskirja lisas 1. Toetust makstakse vastavalt ehitustöö mahule, mis selgub projekti elluviimise järgselt teostusjoonise alusel ja lisa 1 alusel välja uuritud ühikuhinna põhjal. Kuludokumente isik esitama ei pea. Toetuse suurus on 66 % ehitustööde keskmisest kogumaksumusest. Ehitustööde keskmine kogumaksumus tuvastati läbi viidud uuringu tulemuste analüüsimisel. Ülejäänud raha peab füüsiline isik ise panustama. Kirjeldatud meetmetega on välistatud võimalus, et toetusest võiks tekkida füüsilisele isikule tulu. Märts 2018 seisuga tuleb toetuse pealt maha arvata tulumaks vastavalt tulumaksu seaduse § 19 lõike 2 alusel, kuid Keskkonnaministeerium teeb Rahandusministeeriumile ettepaneku antud toetuse osas sätestada tulumaksu vabastus tulumaksuseadusesse läbi planeeritava perioodi 2014-2020 stuktuuritoetuse seaduse muudatuse. Ettepanekuga, et muudatus jõustuks tagasiulatuvalt. Eeldades käesoleva määruse jõustumist aprillis 2018 ja esimeste otsuste tegemist maikuus 2018 ning väljamaksete teostamist mitte enne kui september 2018, siis on juhul kui tulumaksu seadust muudetakse võimalik vältida tulumaksuga maksustamist. Tulumaksuga maksustamine käesoleva meetme alusel ei ole võrdne kohtlemine, sest kui toetust makstaks kuludokumentide alusel tellitud ehitustöö ulatuses, siis isik TuMS § 12 lg 3 kohaselt tulumaksu maksma ei peaks, sest tegemist ei oleks tuluga TuMS mõttes. Muudatusettepanekuga ühtlustatakse olukord, kus füüsilise isiku jaoks sõltuks toetuse tegelik suurus asjaolust, kas toetust antakse tegelike kulude hüvitisena või standardiseeritud ühikuhinna alusel. Kõnesolevas meetmes ei ole mõeldav toetuse andmine tegelike kuludokumentide alusel, kuna taotlejaid oodatakse suurusjärgus 6000 isikut (majapidamist) ja sellises mahus kuludokumentide kontroll oleks haldusorganit ehk rakendusüksust ülemäära koormav. Paragrahvis 8 sätestatakse taotlusvooru eelarve kinnitamise, taotlusvoorude avamise ja lõppemise korraldamise tingimused. Vastavalt lõikele 1 antakse toetust voorupõhiselt. Informatsioon taotlusvooru avamise ja lõpptähtaja kohta avaldatakse kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Lõike 3 kohaselt korraldab taotlusvooru välja ja lõppenuks kuulutamise rakendusüksus. Toetavate tegevuste esialgne hinnanguline maht on 10 miljonit eurot. Taotlusvooru kestvus otsustatakse sõltuvalt taotluste hulgast ja menetlemise läbiviimisest. Arvestades, et tegemist on esimese sellelaadse toetuse andmise skeemiga eraisikutele, on taotlusvoorude mahu ja 4 läbiviimise edukuse hindamine keeruline. Samas ületab potentsiaalsete taotlejate hulk ja sellest tuleneva potentsiaalsete toetust maht eelarvet kolmekordselt, mistõttu võib tekkida olukord, et kõiki taotlusi ei ole võimalik rahuldada. Paragrahvis 9 sätestatakse taotlejale esitatavad nõuded. Lõike 1 alusel on õigus toetust taotleda ainult füüsilistel isikutel. Piirang on põhjendatud kuna, käesolevaks hetkeks liitumata kinnistud on enamuses füüsiliste isikute omanduses olevad elamud ning juriidilisele isikule toetuse andmine tõstataks riigiabi andmisega seonduvad probleemid. Seega toimub tegevus füüsilise isiku omandis oleval kinnistul ning rajatavad või ümberehitatavad rajatised jäävad kuuluma füüsilisele isikule. Vastavalt ÜVVKS-le ei kuulu kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi hulka, sest see lõppeb liitumispunktiga kuni 1 m kinnistupiirist väljaspool. Seetõttu on kinnistuomanike kohustus see iseseisvalt, kuid vee- ettevõtte tehnilisi tingimusi arvestades, välja ehitada. Toetuse taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik. Kui taotluse esitamisele kvalifitseeruval füüsilisel isikul puuduvad võimalused või võimekus toetust taotleda, on võimalik vormistada volitus toetuse taotleja esindamiseks taotlusega seotud asjaajamistes. Volitatavaks võib olla KOV, kohalik vee-ettevõte, muu füüsiline isik (sugulane, naaber vms) või muu juriidiline isik. Eriti oluline on selline võimalus majanduslikult vähem võimekate või piiratud võimalustega inimestel nagu eakad, paljulapselised pered, noorpered vms. Lõike 4 alusel ei tohi taotleja või taotlejale kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse ühis- või kaasomanik olla juriidiline isik. Piirang on sätestatud põhjusel, et välistada lubamatu riigiabi andmine juriidilisele isikule. Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele ning sellele lisatavatele dokumentidele. Tingimuste seadmine on vajalik, et oleks võimalik hinnata taotluse vastavust määrusele. Lõike 1 kohaselt peab taotlus lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 punktides 1-6, 8, 10-11 ja 14-16 sätestatule vastama punktides käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab taotlusest selguma rajatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus ÜVK liitumispunktist elamu ühenduspunktini. Taotlemise hetkel tuleb see esitada taotlusvormil taotleja hinnangu alusel, mida on võimalik kontrollida vastavalt kohapealsetele oludele, konsulteerides vee-ettevõtjaga, vastavate ehitustöid teostavate ehitajatega või mõõta maa-ameti kaardirakenduse abil. Tegelik rajatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus selgub teostusjoonise koostamise järel ning sellest lähtuvalt määratakse kindlaks toetuse suurus vastavalt määruse §-le 7. Juhul kui kinnistu joogivee ja kanalisatsioonitorustik asuvad eraldi kaevikutes ning on erineva pikkusega lähtutakse toetuse suuruse määramisel pikemast torustikus. Torustiku pikkusi ei liideta. Lõike 1 punkt 2 kohaselt peab taotlusest selguma, mis on projekti eesmärk ja saavutatav tulemus. Eelnõu tingimuste kohaselt saab selleks olla: a) liitumine ühe teenusega – kas ühisveevärgiga või ühiskanalisatsiooniga, b) liitumine mõlema teenusega – ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga c) reovee nõuetekohane kokku kogumine kogumismahutisse. 5 Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ning olema kantud ehitusregistrisse. Selle kasutamise otstarbena peab ehitusregistris olema märgitud kahe või enama korteriga elamu, üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, suvila või aiamaja. Toetust on võimalik taotleda kõigile elamutele. Elamu tüüpe ei piirata, kuna sõltumata elamu kasutamisotstarbest, tuleb tekkiv reovesi direktiivi kohaselt nõuetekohaselt kokku koguda. Korterelamute puhul aktsepteeritav kui liitumistingimused on väljastatud ja teenusleping sõlmitakse korteriühistuga, kuid taotlejaks ja toetuse saajaks on ühe korteriomandi omanik ning ta kuulub oma korteriomandiga antud korteriühistusse. Lõike 1 punkti 5 kohaselt ei tohi taotlus sisaldada teostatud töid ehk taotleda ei tohi juba rajatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning kogumisamahuti rajamiseks või ümberehitamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Lõike 2 kohaselt peab taotlus sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi. Lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja esitama kinnituse, et toetust ei taotleta hoonestamata kinnistule. Piirang on seatud põhjusel, et ilma elamuta ja reaalselt eksisteeriva majapidamiseta ei panusta ÜVK-ga liitumine meetme väljundnäitajasse, sest kinnistul ei teki reovett ega tarbita joogivett. Rakendusüksus kontrollib hoonestuse olemasolu maa-ameti kaardirakenduse abil või vajadusel kohapeal olukorraga tutvudes. Kinnituste vormid on kättesaadavad rakendusüksuse kodulehel. Lõike 2 punkti 2 tuleb taotlusega esitada KOV-i ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumise eeskirja kohane liitumistaotlus ja vee-ettevõtja väljastatud kehtivad kinnistu liitumistingimused, millest peab selguma liitumispunkti asukoha X ja Y koordinaadid ning kas liitumisvõimalused on nii ühisveevärgi kui ühiskanalisatsiooni osas. Liitumistaotlus ja liitumistingimused võimaldavad rakendusüksusel hinnata, kas taotlejal on võimalik liituda ÜVK-ga ning millistel tingimustel. Ühtlasi saab X, Y koordinaatide kaudu hinnata rajatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hinnangulist pikkust. Eelnõu kohaselt toetatakse ÜVK-ga liitumist ainult tingimusel, kui seda tehakse võimaluse olemasolul mõlema teenuse osas. Seetõttu on vee-ettevõtetel vajalik liitumistingimustes sätestada, milliste teenuste osas on liitumise võimalused olemas ning kas on varasemalt juba ühe teenusega liitutud. Lõike 2 punktiga 3 sätestatakse, et taotluses planeeritav tegevus kogumismahuti rajamisel peab olema kooskõlas ÜVK arendamise kavas sätestatuga st arendamise kavast peab selguma, et antud kinnistule või piirkonda ei planeerita ÜVK arendusmeetmete kohaselt ÜVK-d 5 aasta perspektiivis rajada. ÜVK arendamise kavad on avalikud dokumendid, milles on sätestatud kohaliku piirkonna vee ja –kanalisatsioonisüsteemide aredamise suunad 12 aastaks, mis on üldjuhul jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks arendusmeetmeteks. ÜVVKS kohaselt peab süsteemide arendamine toimuma vastavalt arendamise kavale ning neid tuleb üle vaadata ja vajadusel korrigeerida vähemalt iga 4 aasta tagant. ÜVK arendamise kavad koostatakse 12 aastaks ja pikaajalised arendusmeetmed sisaldavad tihti selliseid tegevusi, milleks puudub rahaline kate, näiteks eeldavad need toetuse saamist. Seetõttu on otstarbekas piirata eelnõu mõistes ÜVK rajamise arendamismeetmed 5 aasta perspektiiviga, nö lühiajalise programmiga, mis on realistlikud ja ei sea ÜVK puudumisel ebavõrdsesse olukorda neid elanikke, kellel hetkel puudub ühiskanalisatsioon ja seda suure tõenäosusega ei rajata. Kohalik omavalitsus või piirkonda opereeriv vee-ettevõtja peab esitama vastava kinnituse, mille vorm esitatakse rakendusüksuse kodulehel. 6 Lõike 2 punkti 5 alusel peab juhtudel, kui ÜVK-ga liitmiseks tuleb vee ja kanalisatsioonitorustiku rajada läbi kolmandate isikute kinnistu, taotleja esitama vastavate kinnistuomanike kirjalik nõusolek vajalike tööde elluviimiseks nende kinnistul. Paragrahv 11 sätestab taotleja kohustused. Paragrahv 12 sätestab taotluse esitamise korra. Vastavalt lõikele 1 esitatakse rakendusüksusele taotlus koos vajalike lisadokumentidega hiljemalt taotlusvooru tähtajaks. Lõige 2 täpsustab, et taotluse esitamisel tuleb lähtuda rakendusüksuse kodulehel avaldatud taotlusvormist. Lõike 2 kohaselt on taotlust võimalik esitada nii digitaalselt kui paberkandjal, seda eelnevalt allkirjastades. Lõike 4 kohaselt võib ühe kinnistu tarbeks võib esitada vaid ühe taotluse. Erand on sätestatud ridaelamute või kaksikelamute sektsioonide (paarimajade) puhul. Nende puhul on ühe sektsiooni ehk paarismaja osa või ridaelamu boksi tarbeks võimalik esitatud eraldiseisev taotlus. Sama taotleja poolt erinevate kinnistute tarbeks esitatavate taotluste arv ei ole piiratud. Paragrahv 13 reguleerib taotluste menetlemise korda. Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Taotluse menetlemise maksimaalne ajaperiood on 50 kalendripäeva. Selliselt jääb rakendusüksusele vähemalt 5 päeva parandatud taotluse kontrollimiseks ja otsuse tegemiseks. Paragrahv 14 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise tingimusi. Paragrahv 15 sätestab taotluse hindamise kriteeriumid, mille täitmine on eeltingimuseks toetuse andmiseks. Paragrahv 16 reguleerib taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tegemise korda. Lõikes 4 sätestab, et lõplik ja täpne toetuse suurus sõltub sellest, kui pikk on reaalselt rajatud torustiku pikkus. Seega kui torustiku ehituse järgselt ning teostusjoonise alusel selgub, et reaalsuses ehitatava torustiku pikkus erineb algselt arvatust, määratakse toetuse suurus tegeliku torustiku pikkuse järgi, isegi kui toetuse suurus selle tõttu planeerituga võrreldes suureneb. Paragrahv 17 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamine tingimusi, sealhulgas tähtaega, mille vältel peab rakendusüksus otsuse tegema. Paragrahvis 18 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Lõike 5 kohaselt täpsustatakse, et toetuse saaja peab järgima projektiga seotud tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel ka teistes õigusaktides füüsilistele isikutele sätestatud kohustustest. Sealhulgas pidama silmas näiteks ehitusseadustikus, veeseaduses, kohalike omavalitsusüksuste ehitusmäärustes, ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni liitumise ning reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjades ning Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ sätestatud nõudeid. Viidatud õigusaktide täpsustavad nõudeid ÜVK liitumisprotsessile sh dokumentatsioonile, kooskõlastamistele, rajatistele ja tegevuste elluviimisele, mida tuleb taotlejatel projektiga seotud tegevuste elluviimisel arvestada. 7 Lõige 4 täpsustab, et kogumismahutite rajamisel ja ümberehitamisel tuleb järgida Keskkonnaministeeriumi 2015 a juhendit “Juhend hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks” kogumismahutitele seatud soovituste osas, mis on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel. Paragrahvis 19 sätestatakse toetuse saaja õigused. Paragrahvis 20 reguleeritakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimusi. Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande ja maksetaotluse 20 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-posti teel, e-toetuse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna või allkirjastatuna paberkandjal.. Projekti lõpparuandes tuleb kirjeldada projekti tegevusi ja eesmärgi saavutamist ning selleks läbi viidud tegevusi ja töid. Lõpparuande vorm koos informatsiooniga, mida taotlejal tuleb esitada on ette antud rakendusüksuse koduleheküljel. Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused. Lõike 1 kohaselt tuleb enne toetuse väljamaksmist taotlejal saavutada projekti eesmärgid ja korraldada tööde elluviimine vastavalt määruses nõutud tingimustele. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused ellu viiduks. Toetuse saamiseks tuleb lõike 2 kohaselt esitada rakendusüksusele maksetaotlus koos järgmiste kohustuslike lisadega: 1. projekti lõpparuanne; 2. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisel ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga teenusleping vee-ettevõtjaga ühisveevärgivee võtmiseks ja reovee ära juhtimiseks ühiskanalisatsiooni, mis ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast 3. teostusjoonis, millest peab selguma rajatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus; 4. kogumismahuti ümberehitamise või rajamise korral toote ostu tõendavad dokumendid, paigaldamise fotod, toote sertifikaat ning kasutusteatis, millest ükski ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. ÜVK-ga liitumisel on peamiseks tulemust kinnitavaks dokumendiks ÜVK seaduse ja käesoleva määruse mõistes teenusleping vee-ettevõtjaga. Teenusleping kinnitab tarbija valmidust teenust tarbima hakata ning see eeldab kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooni ja majasisese veemõõdusõlme väljaehitamist ning teostatud tööde aktsepteerimist piirkonda opereeriva vee- ettevõtja poolt. Kui kinnistul on võimalik liituda ainult ühisveevärgiga ja toetust on antud ühisveevärgiga liitumiseks, siis tuleb esitada vastavalt ainult ühisveevärgi kasutamist reguleeriva teenuslepingu. Samuti kanalisatsiooni korral. Teenuslepingule eelnevad sõltuvalt KOV ja vee-ettevõtja tingimustest tavapäraselt järgmised tegevused: 1. Liitumistaotluse esitamine; 2. Liitumistingimuste väljastamine; 3. Liitumisprojekti koostamine ja selle kooskõlastamine; 4. Liitumislepingu sõlmimine; 5. Liitumistasu maksmine; 6. Kinnistu vee ja kanalisatsiooni torustiku ja veemõõdusõlme ehitus; 7. Teostusmõõdistus; 8. Teenuslepingu sõlmimine. 8 Teostusjoonise esitamine on eelduseks toetuse väljamaksmisele, sest see kinnitab rajatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni reaalset asukohta ja mahtu ning selle järgi selgub vastavalt paragrahvile 7 toetuse suurus. Arvestades vee-ettevõtjate huvi ja majanduslikku tulu täiendavate liitujate saamisel on senine valdav praktika, et liitumistasu ei võeta või tehakse seda vaid omavahenditest tehtud investeeringute katteks. Eeldame vee-ettevõtete huvi ja mõistvat suhtumist, et käesoleva määruse jõustumisel arvestavad vee-ettevõtted suuremamahulise liitumiste hulgaga ja ei rakendada liitumistasu käesoleva programmi elluviimisel. Paragrahv 22 kirjeldab toetuse väärkasutamise finantskorrektsioone. Paragrahv 23 kirjeldab vaiete menetlemise korda. Üldiste valikukriteeriumite analüüs Analüüs on tehtud üldiste valikukriteeriumide lõikes. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi täitmiseks on meetmes toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt meetme eesmärkide täitmisse ehk kui projekt on toetatava tegevuse elluviimiseks, panustab ta juba meetme eesmärgi täitmisse. Projekti tulemuste kestlikkus tagatakse kestlikkuse nõude seadmisega toetuse saajale. Samuti sätestavad meetme tingimused, et iga rahastatav projekt peab panustama meetme väljundnäitajasse, vastasel juhul rahastamist ei toimu. Projekti põhjendatus Projekti põhjendatust hinnatakse eelnõu § 15 lg 1 p 1 seatud kriteeriumiga, mille hindamine on täpsemalt lahti selgitatud lõikes 2. Toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia Antud kriteeriumi sisu on kaetud läbi eelnõu § 9, millega seatakse nõuded taotlejale, § 10, millega sätestatakse nõuded toetuse taotlusele ja § 11, mis sätestab toetuse saaja kohustused. Läbivate teemade analüüs Võrdsed võimalused Tänu joogivee kvaliteedi ja kättesaadavuse ning reoveesüsteemiga ühendatud meeste ja naiste osakaalu kasvule pikeneb meeste ja naiste eluiga ja paraneb elukvaliteet, lisandub tervena elatud eluaastaid. Regionaalareng Meede edendab tänu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse ühendatusse suurendamisele piirkondade arengueelduste maksimaalset ärakasutamist ning piirkondade kestlikku arengut. Samuti aitab nimetatud teenuste paranemine kaasa toimepiirkondade keskuste arengule. Määruse alusel antav toetus suunatakse üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisaladele, põhjusel, et nimetatud koormusega alad on direktiividest tulenevate kohustuste mõttes prioriteetsed. Hajaasustuspiirkondadele on suunatud rahandusministeeriumi hallatav hajaasustuse programm, kus saab analoogseteks tegevusteks toetust sama toetuse määra alusel. 9 Investeeringute territoriaalselt ebamõistliku ruumilise paigutuse ja üledimensioneerituse riskid on maandatud läbi kohaliku tasandi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavade. Sama dokument tagab ka piirkondlike erivajadustega arvestamise. Riigivalitsemine Meede edendab avalike teenuste osutamist tulenevalt ühisveevärgi- ja Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel on tuginetud valdkondlikele analüüsidele investeeringuvajadustest, õigusaktidest tulenevatele prioriteetidele ning direktiivinõuetele. Meetme väljatöötamisse kaasati valdkondlikud eksperdid ning erinevaid huvigruppe esindavad katusorganisatsioonid ning partnerid valitsusasutustest. Laia-põhjaline kaasamine tagab huvigruppide seisukohti arvestava ning läbimõeldud eelnõu väljatöötamise. Määrusega sätestaks toetuse saajale kohustus esitada projekti lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi ning aruandes sisalduv miinimuminformatsioon. Projektide lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seirearuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest, mistõttu töötab nende vormid välja rakendusüksus koostöös rakendusasutusega. 4. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006. 5. Määruse jõustumine ja mõjud Eelnõu jõustub üldises korras. Eeldusel, et direktiivide või õigusaktidega ei lisandu KOV-dele ja vee-ettevõtetele täiendavaid kohustusi veemajanduse taristu arendamiseks, on EL 2014–2020 vahenditega võimalik ellu viia üle 2000 ie reostuskoormusega RKA-del ja asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmiseks vajalikud investeeringud. Toetus on ühekordne tõuge ega mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 10 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele ning Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Linnade, Valdade Liidule ning Eesti Omanike Keskliidule. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks ka Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikus komisjonile. Lisa: Standardiseeritud ühikuhinna metoodika ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise ehitustööde maksumuse leidmiseks. 11 EELNÕU 12.03.2018 Määruse eelnõu Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna „Veekaitse“ meetme „Veemajandustaristu arendamine“ eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord. § 2. Mõisted (1) Määruses kasutatakse mõisteid struktuuritoetuse seaduse, veeseaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses. (2) Käesoleva määruse tähenduses: 1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on maa-alune ehitiste ja seadmete süsteem elamu veega varustamiseks ühisveevärgi liitumispunktist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni liitumispunkti või elamu reovee nõuetekohaseks kokku kogumiseks kogumismahutisse. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka; 2) ümberehitamine on kinnistu olemasoleva kanalisatsiooni ümber ehitamine koos vajalike seadmete tarne ja paigaldamisega; 3) rajamine on kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni väljaarendamine koos vajalike seadmete tarne ja paigaldamisega, kui elamul puudub ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või kogumismahuti; 4) elamu on ehitis, mille kasutusotstarve on ehitisregistris ühe või enama korteriga elamu, üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, ridaelamu, suvila või aiamaja; 5) kogumismahuti on reovee kogumiseks mõeldud CE või sellega samaväärset märgistust omav ja Euroopa standardite või sellega samaväärsete alusel sertifitseeritud lekkekindel toode, mis on mõeldud reovee kogumiseks; 6) projekti väljundinäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite (ressursside) kasutamise tulemusena toodetud väljundit; 7) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti väljundite kasutusse võtmise tulemusena projekti järgselt saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste väljundnäitajasse; § 3. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on tagada inimestele kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavus ning reovee nõuetekohane kokku kogumine ja puhastamine reoveekogumisaladel suurusega 2000 inimekvivalenti (edaspidi ie) ja enam. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Keskkonnaministeerium. (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 5. Toetatavad tegevused (1) Meetme raames on toetatavad järgmised tegevused üle 2000 ie reoveekogumisaladel hoonestatud kinnistutel: 1) kinnistu veevärgi rajamine elamu ühendamiseks ühisveevärgiga; 2) kinnistu kanalisatsiooni rajamine elamu ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 3) elamule kogumismahuti rajamine või ümberehitamine. (2) Kui kinnistul on võimalik liituda nii ühisveevärgi kui –kanalisatsiooniga, antakse toetust vaid juhul, kui liitutakse mõlema teenusega. (3) Elamule kogumismahutite rajamist või ümberehitamist toetatakse piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ei planeerita ühiskanalisatsiooni rajamist 5 aasta jooksul taotluse esitamisest. (4) Kogumismahuti rajamisel või ümberehitamisel peab kogumismahuti suurus olema vähemalt 5 m3. (5) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama vähemalt ühte meetme tegevuste väljundinäitajasse (edaspidi projekti tulemusnäitaja), milleks on: 1) täiendavalt ühisveevärgi teenust kasutavate elanike arv; 2) täiendavalt ühiskanalisatsiooni teenust kasutavate või nõuetekohaselt reovett koguvate elanike arv. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2020. (3) Toetuse saajal on kohustus projekti tegevused ellu viia abikõlblikkuse perioodil ehk 6 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Põhjendatud juhul võib rakendusüksus toetuse saaja taotluse alusel projekti elluviimise aega pikendada. § 7. Toetuse suurus Toetuse suurus on 66% standardiseeritud ühikuhinnast: 1) kui kinnistu liitumistorustiku pikkus on alla 10 m, 1796 eurot taotluse kohta kui liitutakse nii ühisveevärgi kui kanalisatsiooniga, 1382 eurot kui liitutakse ainult ühe teenusega; 2) kui kinnistu liitumistorustiku pikkus on 10-20 m, 2718 eurot taotluse kohta kui liitutakse nii ühisveevärgi kui kanalisatsiooniga, 2094 eurot kui liitutakse ainult ühe teenusega; 3) kui kinnistu liitumistorustiku pikkus on 20 m ja rohkem, 3792 eurot taotluse kohta kui liitutakse nii ühisveevärgi kui kanalisatsiooniga, 2692 eurot kui liitutakse ainult ühe teenusega; 4) kogumismahuti rajamisel või ümberehitamisel 1132 eurot ühe taotluse kohta. § 8. Taotlusvooru eelarve, avamine ja lõppemine (1) Toetust antakse voorupõhiselt. Informatsioon taotlusvooru avamise ja lõppemise kohta avaldatakse kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (2) Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht. (3) Taotlusvoorude väljakuulutamise ja lõppenuks kuulutamise korraldab rakendusüksus. 3. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED § 9. Taotlejale esitatavad nõuded 1) Toetuse taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik. 2) Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. 3) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punkt 2 nõuetele. 4) Taotlejale kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse ühis- või kaasomanik ei tohi olla juriidiline isik. 5) Taotleja võib volitada enda eest taotlust esitama, projekti ellu viima ja toetust saama teise juriidilise või füüsilise isiku. § 10. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1-6, 8, 10-11 ja 14-16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlusvormil esitatakse rajatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus liitumispunktist elamu ühenduspunktini; 2) taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja tulemus; 3) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud ning nõuetekohased lisad esitatud; 4) elamu peab olema ehitatud õiguslikul alusel, selle kasutamise otstarbena peab ehitisregistrisse olema kantud kahe või enama korteriga elamu, üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, ridaelamu, suvila või aiamaja; 5) taotlus ei tohi sisaldada juba teostatud töid; (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente: 1) kinnitus, et toetust ei taotleta hoonestamata kinnistule; 2) kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumise eeskirja kohane liitumistaotlus ja vee-ettevõtja väljastatud kehtivad kinnistu liitumistingimused, millest peab selguma liitumispunkti asukoha koordinaadid ning kas liitumisvõimalused on nii ühisveevärgi kui ühiskanalisatsiooni osas; 3) kogumismahutite rajamisel ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni teeninduspiirkonda opereeriva vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsusüksuse poolne kinnitus, et antud kinnistul puudub võimalus liituda ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga ning 5 aasta jooksul ei planeerita seda ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt rajada; 4) Volikiri, kui toetust taotletakse volituse alusel; 5) kui kinnistu ühendamiseks ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga tuleb läbida kolmandate isikute kinnistuid, nende nõusolek tööde elluviimiseks. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel täiendavat teavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; 3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks kavandatava tegevuse asukohas; 4) teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 4. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE § 12. Taotluse esitamine (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks ning lisatakse sellele käesoleva määruse paragrahv 10 lõikes 2 nimetatud dokumendid. (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja või volitatud isiku poolt KIKi kodulehel avaldatud taotlusvormil e-posti teel, e-toetuse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna või allkirjastatuna paberkandjal. (3) Teave loetakse kättetoimetatuks, kui see edastatakse rakendusüksuse poolt samal viisil kui on esitatud taotlus. (4) Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse, välja arvatud ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni puhul. Taotleja võib jooksva taotlemise korral esitada taotluse samas taotlusvoorus uuesti, kui taotluse suhtes tehti taotluse rahuldamata jätmise otsus põhjusel, et taotlus ei vastanud nõuetele. (5) Taotlusvooru tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse otsusega vastu võtmata. § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seadusele ja selle alamaktidele ning käesoleva määruse nõuetele. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 15 kalendripäeva. Taotluse menetlemise maksimaalne ajaperiood on 50 kalendripäeva (3) Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning taotlus jäetakse rahuldamata. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine (1) Käesoleva määruse § 9 nõuetele vastava taotleja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks kui see vastab kõigile § 10 sätestatud nõuetele. (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks ja jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses sätestatud nõudele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. § 15. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1) projekti vajalikkuse põhjendatus; 2) projekti tegevuste ajakava realistlikkus. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et: 1) projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud ja; 2) projektis kavandatud tegevused on vajalikud ning võimaldavad saavutada taotluses kirjeldatud projekti väljundid, mis võimaldavad jõuda projekti tulemuseni. (3) Toetust antakse taotlustele, mis vastab kõigile lõikes 1 nimetatud kriteeriumitele. § 16. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele ja taotlus vastab § 15 lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 50 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed. (4) Täpse toetuse suuruse määrab rakendusüksus kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooni rajamise korral lõppmaksega arvestades § 7 toodud toetuse suuruste vahemikke ning reaalselt rajatud torustiku pikkust vastavalt teostusjoonisele. (5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb üks või mitu taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud asjaoludest. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed. (7) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale teatavaks viivitamata. Otsus tehakse teatavaks elektrooniliselt või paberkandjal, sõltuvalt taotluse esitamise formaadist. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui toetuse saaja ei esita rakendusüksusele hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates nõuetekohast väljamaksetaotlust. (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (5) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu abikõlblikkuse perioodil projekti taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada. 5. peatükk TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 18. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab: 1) struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, va punktid 4, 6, 11-13; 2) projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt; 3) taotluses planeeritud tegevuse vastavuse õigusaktides seatud nõuetele; 4) kogumismahuti rajamisel Keskkonnaministeeriumi 2015 aastal koostatud juhendi “Juhend hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks” järgimise kogumismahutitele seatud soovituste osas; 5) projekti elluviimisel teistes õigusaktides, sh ehitusseadustikus, veeseaduses, kohalike omavalitsusüksuste ehitusmäärustes ning ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni liitumise ning reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjades ning Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ füüsilistele isikutele sätestatud kohustuse täitmise; 6) määruse nõuetele vastava ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuslepingu ja väljamaksetaotluse esitamise; 7) toetusega rajatud vara säilimise ja sihipärase kasutamise vähemalt viie aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates; 8) kehtiva teenuslepingu olemasolu toetust saanud kinnistu osas vähemalt viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest arvates. § 19. Toetuse saaja õigused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras. 6. peatükk ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED § 20. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ja maksetaotluse hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-posti teel, e-toetuse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna või allkirjastatuna paberkandjal. (2) Projekti lõpparuanne peab sisaldama teavet projekti eesmärgi ning väljundnäitajate saavutamise kohta ning teostatud tegevuste kirjeldust. (3) Rakendusüksusel on õigus kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust toetuse lõppsaaja juures projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva viie aasta jooksul. § 21. Toetuse väljamaksmise tingimused (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja pärast toetuse saaja poolt projekti eesmärkide saavutamist. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse elektrooniliselt rakendusüksuse e-posti teel, e-toetuse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna või allkirjastatuna paberkandjal ja lisab sellele järgmised dokumendid: 1) projekti lõpparuanne; 2) kinnistu liitumisel ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga teenusleping vee-ettevõtjaga ühisveevärgivee võtmiseks ja reovee ära juhtimiseks ühiskanalisatsiooni, mis ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast; 3) majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruses nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” sätestatud nõuetele vastav teostusjoonis, millest peab selguma rajatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus; 4) kogumismahuti ümberehitamise või rajamise korral toote ostu tõendavad dokumendid, paigaldamise fotod, toote sertifikaat ning kasutusteatis, millest ükski ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. (3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsusega täiendada eelmises lõikes nõutud dokumentide loetelu. (4) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. (5) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. (6) Väljamakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused ellu viiduks. § 22. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Kui toetuse saaja rikub käesoleva määruse § 18 lõikes 8 sätestatud kohustust, nõuab rakendusüksus toetuse tagasi. (3) Toetust nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24. § 23. Vaiete menetlemine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. Vaide lahendab rakendusüksus haldusemenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul rakendusüksusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0367 - Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tegevuse „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine“ raames“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a2cd2337-ea1e-467c-8c23- 2732a2c5bbfc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a2cd2337-ea1e-467c-8c23- 2732a2c5bbfc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel