Ministeeriumid
15.04.2018 nr 1-4/18/2599
Eelnõu kooskõlastamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise
tingimused meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tegevuse „Ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga liitumine“ raames“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Eelnõu seletuskiri koos lisaga
Sama: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Omanike Keskliit
Rene Lauk
626 2948,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Standardiseeritud ühikuhinna metoodika ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga liitumise ehitustööde maksumuse leidmiseks
Keskkonnaministeerium koostöös SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on
koostanud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 lg 2 alusel
standardiseeritud ühikuhinna (edaspidi ühikuhind) kasutamise analüüsi toetuse andmiseks
Ühtekuuluvusfondist füüsilistele isikutele krundisisese torustiku rajamiseks ühisveevärgiga ja
ühiskanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) liitumiseks, et ellu viia Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna „Veekaitse“ meetme 7.2 „Veemajandustaristu
arendamine“ tegevust „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine“ (edaspidi
liitumisprogramm).
Sissejuhatus
Toetuse andmise eesmärk on tagada reovee kokku kogumine reoveekogumisaladel
(edaspidi RKA) reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie) ja nõukogu
direktiivi, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta EÜT L 135, lk 40–52 ning inimestele
kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavuse tagamine üle 2000 ie RKAdel ja nõukogu
direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–
54 nõuete täitmine.
Toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks toetatakse üle 2000 ie RKAdel
liitumisprogrammist kolme tegevust:
1. füüsilise isiku kinnistu veevärgi rajamine elamu ühendamiseks ühisveevärgiga;
2. füüsilise isiku kinnistu kanalisatsiooni rajamine elamu ühendamiseks
ühiskanalisatsiooniga;
3. füüsilise isiku elamule kogumismahuti rajamine või ümberehitamine.
09.12.2016 alustati Eesti suhtes rikkumismenetlus nr 2016/2137 direktiivinõuete
mittevastavuse osas, kus on välja toodud, et üle 2000 ie RKAd ei vasta direktiivi nõuetele
peamiselt ebapiisava reovee kokku kogumise tõttu. Direktiivi eesmärkide täitmiseks tuleb
RKA-del kokku koguda 98% tekkivast reostuskoormusest. Reovee kokku kogumiseks on
põhimõtteliselt kaks võimalust: ühiskanalisatsiooni kaudu või kogumismahutitega. Mõlemad
tehnilised lahendused nõuavad investeeringut majaomanikelt, esimesel juhul kinnistusiseste
torustike ja teisel juhul kogumismahuti rajamise näol.
Eestis on käesoleval hetkel 57-l üle 2000 ie reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga liitumata
15 000 elamut ning lähiaastatel lisandub 8 500 elamut tulenevalt uute piirkondade ÜVK
väljaehitamisest ÜF 2014-2020 perioodi projektide raames. Seni mitteliitumiste peamine
takistus on vähene finantsvõimekus. Võimekamad elanikud (ca 2/3) on ÜVK-ga liitunud, sest
see on majanduslikult kuluefektiivsem kui lekkekindlate kogumismahuti kasutamine või
isikliku puurkaevu rajamine. Seni rakendatud meetmed – järelevalve keskkonnainspektsiooni
ja kohaliku omavalitsusüksuse (edaspidi KOV) poolt, õigusaktid kohtkäitluse korrastamiseks ja
1
liitumise kohustamiseks ning soodustused liitumistasudele ei ole olnud piisavalt mõjusad.
Samuti ei ole võimaliku põhiseadusliku riive tõttu seni kohustatud ühisveevärgi-ja
kanalisatsiooniga liitumine seadusandluses. Seetõttu on Keskkonnaministeerium välja
töötanud liitumisprogrammi üle 2000 ie RKAde elanikele, et täiendavalt soodustada liitumist
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga või nõuetekohase reovee kogumismahuti rajamist nende
puhul, kes ühiskanalisatsiooniga liituda ei saa.
Arvestades suurt võimalike taotlejate hulka, on rahastamise taotluste hindamise
administratiivse koormuse vähendamiseks ainuvõimalik lahendus toetuse andmine
standardiseeritud ühikhinna alusel. Ühendmääruse § 7 lg 1 kohaselt võib toetuse andmise
tingimuste määruses (edaspidi TAT) näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna
alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b
ja artikli 67 lõike 5 kohaselt.
Ehitustööde ühikhinna metoodika väljatöötamisel on lähtutud toetusmeetme TATist, mille
kohaselt hüvitatakse vaid ehitustööde maksumust korrelatsioonis ehitustööde mahuga.
Ehitustööde ühikuhinna väljaselgitamiseks kasutatud metoodika on kirjeldatud käesolevas
dokumendis. Metoodika alusel ühikhinna kujundamiseks on 2018. aasta jaanuar-veebruar läbi
viidud empiiriline uuring vee-ettevõtjate ja ehitusettevõtjate seas, kes pakuvad Eestis
kinnistusiseste torude välja ehitamise teenust.
Toetatav tegevus
Meetmest toetatakse kolme tegevust:
1. kinnistu veevärgi rajamine elamu ühendamiseks ühisveevärgiga;
2. kinnistu kanalisatsiooni rajamine elamu ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
3. elamule kogumismahuti rajamine või ümberehitamine.
Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatakse kõiki kolme tegevust.
Meetme eesmärkide täitmiseks peab toetuse abil ellu viidud projekt panustama vähemalt ühte
meetme tegevuste väljundinäitajasse, milleks on:
1. täiendavalt ühisveevärgi teenust kasutavate elanike arv;
2. täiendavalt ühiskanalisatsiooni teenust või nõuetekohast reovee kokku kogumist
kasutavate elanike arv.
2018.a jooksul on eesmärgiks rahastada meetmest veevarustuse ja kanalisatsioonitöid vähemalt
680 kinnistul, kus elab keskmiselt 1500 elanikku.
Taotlustele on TATis seatud järgmised piirangud:
- kinnistu, mille osas toetust taotletakse peab paiknema reoveekogumisalal üle 2000 ie;
- kogumismahutile saab toetust taotleda vaid piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon
ning KOV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ei planeerita
ühiskanalisatsiooni rajamist 5.aasta jooksul taotluse esitamisest;
- taotlus ei tohi sisaldada teostatud töid;
- toetatakse vaid hoonestatud kinnistuid, kus elamu peab olema ehitatud õiguslikul alusel;
- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluste olemasolul tuleb ühe taotluse
raames liituda nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga.
2
Toetuse saajad
Toetust antakse füüsilisele isikule. Füüsilisest isikust toetuse taotleja peab olema
kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik,
ühisomanik või kaasomanik. Ühis- või kaasomandis oleva kinnisasja omanikeringis ei tohi olla
juriidilist isikut.
Ühikhinna kujundamise meetod
Kogumismahuti ühikuhinna kujundamine. Uue ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse
eelnõu kohaselt tuleb isikul paigaldada oma kinnistule sellise suurusega kogumismahuti, mis
võimaldaks kokku koguda vähemalt kahe nädala jooksul tekkiva reovee. Kirjandusallikate
kohaselt võib ühe elaniku poolt tekitatud reovee koguseks arvestada kuni 150 l/p. Eesti
keskmiseks leibkonna suuruseks oli 2017.aastal Statistikaameti andmetel 2,2 inimest. Seega
oleks minimaalseks nõutud reovee kogumismahuti suuruseks 4,62 m3. Kuna statistika alusel
tekitab Eesti üks inimene keskmiselt 75 liitrit reovett päevas, peaks keskmise suurusega eesti
leibkond tellima oma 5 m3 suurust kogumismahutit tühjendamise iga 30 päeva tagant, mis on
piisav tühjendamise sagedus. Seetõttu leiti TATi koostamisel, et toetust antakse
kogumismahutile suurusega 5 m3. Seejuures on isikul alati võimalik paigaldada suurem
kogumismahuti, kuid sellisel juhul ta suuremat toetust ei saaks. Väiksema kogumismahuti
rajamine ei ole abikõlblik.
5 m3 kogumismahuti ühikhinna kujutamisel võeti aluseks Keskkonnaministeeriumi tellimusel
AS Infragate Eesti poolt 2015. aastal koostatud „Juhendmaterjal hajaasustuse
reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks“, kus on välja
toodud kogumismahutitele alates jõudlusest 2 ie kuni 14 ie materjalide ja tööjõukulud
maksumused. Juhendmaterjalis välja toodud 5 m3 kogumismahuti ehitamise ja materjalide
maksumuse hindasid on korrigeeritud käesoleva ühikuhinna määramisel Statistikaameti
ehitushinna indeksi alusel ja täiendavalt on lisatud käibemaksu osa. Juhendmaterjal on leitav
kekskonnaministeeriumi kodulehel: https://www.envir.ee/sites/default/files/juhend.pdf .
Leheküljel 71 on kirjeldatud erineva suurusega kogumismahutite ehitusmaksumusi materjalide
ja paigaldamistöö ühikute kaupa. Leheküljel 107 on kirjeldatud eelnimetatud
ehitusmaksumuste arvutuste aluseid.
Torustike ühihinna kujundamine. TAT väljatöötamisel suhtles keskkonnaministeerium
erinevate vee-ettevõtjatega, et välja selgitada, kuidas toimub korralduslikult elaniku liitumine
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Vee-ettevõtjate vastustest tulenes see, et ühtsed korda Eestis
ei ole ja nõuded olenevad KOVist või piirkonnas tegutsevast vee-ettevõtjast. Näiteks osad vee-
ettevõtted soovisid liitumiseks projekti, teised mitte. Tööde valmimise järel soovivad osad vee-
ettevõtted survekatseid, teised mitte. Samuti on vee-ettevõtteid, kes soovivad ise ehitustöid ja
katsetusi üle vaadata, ning teisi, kellele piisab korrektselt vormistatud ehitusdokumentatsioonist
või kes dokumentatsiooni üldse näha ei soovi.
Seetõttu sai ühikhinna väljatöötamise üheks eelduseks võetud, et kõigis piirkondades on
liitumise puhul vaja teostada ehitustööd, mille ühikhind tuleb välja selgitada. Kõik muud
tegevused, mis olenevalt piirkonna vee-ettevõtja ja KOVi nõuetest näiteks projektijuhtimine
(taotluse kirjutamine, ehitaja hankimine, liitumislepingu sõlmimine vee-ettevõtjaga, vajalike
lubade hankimine, KIKile väljamaksetaotluse koos sellele lisatavate dokumentidega esitamine,
3
KIKile aruandluse esitamine), ehitusjärelevalve teenus, liitumisprojekti koostamine vms, tuleb
tasuda taotlejal oma vahenditest.
Torustike rajamise ehitustööde ligikaudse mahu välja selgitamiseks küsitleti vee-
ettevõtjaid, et selgitada välja keskmised vahemaad hoone ja liitumispunkti vahel nende
reoveekogumisalal ÜVK-ga liitunud ja liitumata majapidamistes. Vee-ettevõtjatest saadeti
küsimused neile suurematele, kelle reoveekogumisaladel ka meedet rakendama asutakse, kus
Keskkonnaministeeriumi andmetel vee-ettevõtjad omavad täpsemaid andmeid oma piirkonna
kohta ja kes aktiivselt osalevad valdkonna seadusandluse ja rahastamismeetmete
väljatöötamises.
Küsimus püstitati nii, et vee-ettevõtja annaks hinnangu oma teeninduspiirkonnas liitumispunkti
ja hoone vahelise keskmise krundisisese torustiku pikkuse kohta. Küsimus püstitati nii, et vee-
ettevõtja saaks lähtuda tema kasutuses olevatest andmetest, sealhulgas arvestada nii teostatud
liitumiste kui ka veel liitumata kinnistute tööde mahtusid. Küsimus saadeti 29.01.2018 32 vee-
ettevõtjale. Vastused (kokkuvõte lisas 1) saadi 11 vee-ettevõtjalt. Vee-ettevõtjate vastustest
selgus, et ühtset vastust sellele küsimusele ei ole võimalik anda. Torustiku pikkus oleneb sellest,
kui kaugel on hoone kinnistu piirist ja millisest hoone küljest tehakse toru sisend. Ka ühe vee-
ettevõtja teeninduspiirkonnas võivad keskmised torustiku pikkused oluliselt varieeruda. Saadud
vastuste kõige väiksem keskmine liitumistoru pikkus oli 8,5 jm ja kõige suurem keskmine
liitumistoru pikkus 30 jm. Keskmiselt kujunes vee-ettevõtjate vastustest kinnistusisese
torustiku pikkuseks 19 jm. Tulenevalt vee-ettevõtjate vastustest sai ehitustöö maht
diferentseeritud kolmeks:
1. liitumispunktist kuni hooneni ehitatava torustiku pikkus on kuni 10 jm (kaasa arvatud);
2. liitumispunktist kuni hooneni ehitatava torustiku pikkus on kuni 20 jm (kaasa arvatud);
3. liitumispunktist kuni hooneni ehitatava torustiku pikkus üle 20 jm.
Torustike rajamise ehitustöö maksumuse väljaselgitamiseks sai koostatud hinnaküsimise
vorm, kus kinnistusiseste liitumistorude ehitustööd olid tulenevalt vee-ettevõtjate seas läbi
viidud küsitlusele jagatud mahult kolmeks ja sisult neljaks.
Selleks, et ehitajatel oleks võimalik pakkumise koostamisel lähtuda etteantud mahtudest
piiritlesime vee-ettevõtjate küsitlemise teel saadud keskmise liitumistoru pikkuse järgmiselt:
1. krundisiseste torustike pikkus 10 jm
2. krundisiseste torustike pikkus 20 jm,
3. krundisiseste torustike pikkus 30 jm.
Tööde jaotamisel sisu järgi on aluseks TATi toetatavate tegevuste jaotus. TAT kohaselt
toetatakse kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni rajamist. Torustikku saab ehitada nii ühises
kui eraldi kaevikutes, vastavalt vajadusele. Lisaks TATis toetatavate tegevuste jaotusele sai
oluliseks määrajaks ka pinnase omadused. Nende kahe tingimusel alusel jagati ehitustööd sisult
neljaks;
a. kanalisatsioonitoru ja veetoru ehitamine ühes kaevikus ja mitte paepinnases;
b. kanalisatsioonitoru ja veetoru ehitamine ühes kaevikus ja paepinnases;
c. kanalisatsioonitoru ja veetoru eraldi kaevikutes ehitamine mitte paepinnases;
d. kanalisatsioonitoru ja veetoru eraldi kaevikutes ehitamine paepinnases.
Vastavalt TATi tingimustele tuleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluste
olemasolul ühe taotluse raames liituda nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga. Kuid võib olla
ka olukordi, kus kinnistul on liitumisvõimalus vaid ühisveevärgiga või ühiskanalisatsiooniga.
4
Eeldati, et üheks kulukuse mõjuriks võib olla pinnas. Sealjuures ei ole KIKi eelnevate
projektide läbiviimise kogemuse kohaselt omavahel erilist vahet paepinnasest erinevatel
pinnastel. Kinnistusiseste torude paigaldamisel on paepinnasest erinevate pinnaste erinevusest
võimalik tööde teostamise hinna erinevus veelgi väiksem, sest kinnistu sees ei paigaldata
torusid nii sügavale, kui tänavatorustikku, mis oluliselt lihtsustab torude paigaldamist. Kuid
oluline erinevus tulenebki paepinnasesse ja mitte paepinnasesse torustiku paigaldamisel, sest
paepinnasesse paigaldamisel tuleb tööde teostamiseks appi võtta tavapärasest kallim
ehitustehnika, mis kivipinnast lõhkuda suudaks. Seetõttu jagati pinnase variandid kaheks:
paepinnas ja mitte paepinnas. Selline vahetegu ühegi küsitletava poolt lisaküsimusi ei tekitanud.
Koostatud hinnaküsimise vormis oli töö hind jaotatud ühikuteks, kus ühiku hind pidi sisaldama
kõiki töö teostamiseks vajaminevaid materjali, kui ka nende paigaldamist. Ühikud sai valitud
lähtuvalt KIKi eelnevale veemajandusprojektide läbiviimise kogemuse kohaselt peamiste
kulugruppide kaupa, milleks on torumeetri, kaevud, kaevetööd ja tagasitäide.
Koostatud hinnaküsimise vorm saadeti torustike rajamise ehitustöö maksumuse ja sellest
tulenevalt ühikhinna välja selgitamiseks ehitusettevõtjatele. Eesmärk oli küsitleda võimalikult
palju ehitusettevõtjaid, kes viimaste aastate jooksul on reaalselt ehitanud väikeseid ÜVK
objekte. Selliste ettevõtete välja selekteerimine mõnest andmebaasist on võimatu. Küsitletavate
ehitusettevõtjate nimekirja koostamiseks töötas KIK läbi Eesti Ehitusettevõtjate Liidu liikmed,
kellest valiti küsitletavate nimekirja ÜVK-ehitusega aktiivselt tegelevad ettevõtjad. Lisaks
õnnestus KIKil saada kahelt suurelt ehitusettevõtjalt andmed nende poolt kasutatavate
alltöövõtjate kohta, keda kasutatakse eelkõige väikesemahuliste ÜVK ehitustööde
teostamiseks. Samuti küsiti ühe omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja käest teavet väiksemate
ehitustöid pakkuvate ettevõtjate kohta. Küsitletavate nimekirja sai lisatud ka sellised vee-
ettevõtjad, kellel on endal võimekus või tütarettevõte, kes teeb kõnealust väikesemahulist
ehitustööd.
Küsitletavate ehitusettevõtjate valimi koostamisel võeti eelduseks, et ehitustööde peamised
kulukategooriad on ehitustöö elluviimisel samad olenemata ehitusobjekti asukohast. Lisaks ei
ole ehitusettevõtjad oma teenust pakkudes tavapäraselt objekti asukohaga otseselt seotud,
mistõttu see ei saa ka keskmist hinda mõjutada. Seetõttu ei olnud ehitusettevõtjate valimi
koostamisel eesmärgiks, et ehitusettevõtjad oleks esindatud igast maakonnast. Samuti ei olnud
hinnaküsimises palutud esitada hinda arvestusega, et töö tuleb teha mingis kindlas piirkonnas.
Ehitustöö maksumuse hinnaküsimine saadeti 06.02.2018.a täitmiseks 31 ehitusettevõtjale,
sealhulgas kahele vee-ettevõtjale. Vastused saadi 14 ehitusettevõtjalt, sealhulgas ühelt vee-
ettevõtjalt. Vastuseid täpsustati ehitajatega ka telefoni teel. Vastuste kokkuvõte on esitatud lisas
2. Vastuste kokkuvõtte alusel tehti ühikuhinna kujundamiseks järgmised järeldused:
1. Vastustest selgus ehitajate pakkumistes mõningane hinnaerinevus eri pinnastest
tulenevalt, kus keskmiselt oli paepinnases kogumaksumus 40% kõrgem, mis tuleneb
tõenäoliselt ennekõike kallima tehnika kasutamise vajadusest, suuremast ajakulust töö
teostamisel ja tagasitäite materjali kulus, mida mitte paepinnasega aladel arvestama ei
pea. Samas võrreldes erinevate ehitajate pakkumisi omavahel ei omanud pinnase liik
hindadele olulist mõju, kuna näiteks soodsaima ehitaja paepinnases tööde hind oli
ligikaudu 5 korda soodsam kalleima ehitaja pakkumisest samale tööle mitte pae
pinnases. Pinnase omadused võivad ka ühe piirkonna raames muutuda, olles nii
paepinnas kui muud pinnased, mida kogenud ehitajad tõenäoliselt oma
hinnapakkumistes ka arvesse võtavad, kui pinnase omadusi ei ole eelnevate täpsete
5
uuringutega välja selgitatud. Seetõttu võeti ühikuhinna kujundamisel eelduseks, et
pinnase omadusi ühikuhinna kujundamisel arvesse ei võeta.
2. Küsimustikule saadud vastustest on võimalik tuletada ainult ühisveevärgi torustiku ja
ühiskanalisatsiooni torustiku ehitamise maksumus, vastavalt pinnasele. Vaid veetoru
rajamine on pakkumiste põhjal keskmiselt 18% soodsam, kui vaid kanalisatsioonitoru
rajamine, mis tuleneb sellest, veetoru on survetoru, mille paigaldamine on
tehnoloogiliselt mõnevõrra lihtsam kui isevoolse kanalisatsioonitoru paigaldamine.
Samas oli nii vee- kui ka kanalisatsioonitoru puhul suur varieeruvus minimaalse saadud
kogumaksumuse ja maksimaalse saadud kogumaksumuse vahel. Seetõttu ei eristata ühe
toru rajamisel ühes kaevikus toru liiki (vesi või kanalisatsioon).
3. Erandlike ääreväärtustega ühikuhinna leidmisel ei arvestatud. Selleks arvestati
valimitest välja ülemine ja alumine kvartiil arvreast. Järelejäänud 50% väärtustest
arvutati aritmeetiline keskmine.
Vee- ja kanalisatsioonitoru ühises kaevikus rajamise töö ühikhinna leidmiseks reastati
kõikide ehitajate pakkumiste a. ja b. kanalisatsioonitoru ja veetoru ehitamine ühises kaevikus
paepinnases ja mitte paepinnases kogusummad kasvavas järjestuses (kokku 27 koguhinda).
Saadud arvreast arvati välja ülemine ja alumine kvartiil (25%) ning järelejäänud 50%
pakkumistest (13 koguhinda) arvutati keskmine ühikhind iga kolme eelnevalt välja selgitatud
tööde mahu kohta, millele lisati käibemaksu osa.
Ühe toru (vee või kanalisatsioonitoru) töö ühikhinna leidmiseks reastati kõikide ehitajate
pakkumiste c. ja d. vee- ja kanalisatsioonitorude ehitamine eraldi kaevikutes paepinnases ja
mitte paepinnases kogusummad kasvavas järjestuses (kokku 54 koguhinda). Saadud arvreast
arvati välja ülemine ja alumine kvartiil (25%) ning järelejäänud 50% ehitajate pakkumistest (26
koguhinda) arvutati keskmine ühikhind iga kolme eelnevalt välja selgitatud tööde mahu kohta,
millele liideti käibemaksu osa.
Erinevate kulukomponentide lõikes ei ole rakendatud ühikuhinna kehtestamist kuna antud
tööde puhul on ehitusettevõtetel tihti oma tehnika millega töid teostada ja materjale transportida
ning ka kokkulepped ehitusmaterjalide soodsama hinnaga ostmiseks. Seetõttu on ehitusturul
tavapärane pakkuda ja see tähendab ka välja arvutada antud töö kogumaksumus. Laias laastus
koosneb töö maksumus ehitustöö ja materjali hinnast. Kogusumma raames ei ole
diferentseeritud kululiike tegevuste eristamise kaudu, sest projekti elluviimiseks tehakse
standardne antud valdkonna mõistes väikesemahuline torustiku ehitustöö, mida tavapäraselt ei
eristata kululiikide kaupa. Teiseks ei ole, arvestades eeldatavat taotluste hulka, erinevate
kululiikide kaupa kontrollimine halduskorralduslikult võimalik. Tegemist on küllalt
väikesemahulise ehitustööga, mistõttu ei ole tavapärane iga tegevuse dokumenteerimine.
Kõnealune töö võib valmida poole päevaga või päevaga, mistõttu kontrollimine ehitustöö ajal
on pea võimatu.
Ühikuhinnad ja toetuse suurus
Ühikuhind koosneb lähtuvalt toetatava tegevuse sisust ainult torustiku või kogumismahuti
ehitamise hinnast ja materjali maksumusest, mis on vajalik liitumisvõimaluse loomiseks
eraisiku kinnistu sees hoonest välispiirist kuni tänaval asuva liitumispunktini, mis vastavalt
ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadusele asub kuni 1 m kinnistu piirist.
6
Ühikhind ei sisalda:
- vajaliku dokumentatsiooni koostamist (projekt, teostusjoonis jms);
- kooskõlastuste ja lubade hankimist ;
- ÜVK liitumistasusid;
- katendite ja haljasala taastamist;
- hoone siseste tööde maksumust sh veemõõdusõlme rajamist;
- projektijuhtimise kulu;
- omanikujärelevalve kulu.
Meetmest on abikõlblik ainult hoone väline ehitustöö kinnistu sees kuni tänaval asuva
liitumispunktini.
Tegevus Kuni 10 m Kuni 20 m Üle 20 m
keskmise 50% keskmise 50% keskmise 50%
väärtuste väärtuste väärtuste
keskmine keskmine keskmine
Vee ja kanalisatsioonitoru (2 toru) rajamise ühikhind ühises
kaevikus koos käibemaksuga KOKKU (olenemata pinnasest),
EUR 2722 4119 5745
Ühe toru (vee või kanalisatsioonitoru) rajamise ühikhind eraldi
kaevikus KOKKU
(olenemata pinnasest), EUR 2093 3173 4079
5 m3 kogumismahuti ehitamise ühikhind KOKKU koos
käibemaksuta, EUR 1716
Toetuse suurus on määratud TATis ja see on 66% leitud ühikhinnast. 66 protsenti toetuse
osakaalu määramisel on lähtutud toetuse osakaalust juba riigi poolt rakendatavas hajaasustuse
programmis.
Ühikuhinna rakendamise metoodika
TATis on sätestatud teotatavad tegevused, toetuse suuruse alused ja toetuse väljamaksmise
tingimused. Rahastamise taotlus peab sisaldama tegevuse kirjeldust, mille jaoks toetust
soovitakse.
Taotluse juurde lisatakse taotleja poolt järgmised dokumendid;
- taotleja poolt vee-ettevõtjale esitatud liitumistaotlus;
- vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimused, millest peab selguma liitumispunkti
asukoht ning kas liitumisvõimalused on nii ühisveevärgi kui ühiskanalisatsiooni osas
- kogumismahuti ehitamise korral vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsusüksuse poolne
kinnitus, et antud kinnistul puudub võimalus liituda ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga
ning 5 aasta jooksul ei planeerita seda ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni arendamise
kava kohaselt rajada.
Taotlusele esitatud materjalide põhjal kontrollib rakendusüksus planeeritava ehitustöö mahtu,
mille alusel määratakse ühikuhinna tabelist toetuse suurus.
Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt või paberkandjal maksetaotluse
koos tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele, kui toetuse maksmise
eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse
perioodil on tõendatav. Toetuse maksmise eelduseks ja toetatava tegevuse toimumist
tõendatavaks dokumentideks on:
7
- vee-ettevõtjaga sõlmitud teenusleping ühisveevärgivee võtmiseks ja/või reovee ära
juhtimiseks, mis ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast;
- teostusjoonis, millest peab selguma rajatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus;
Vastavalt teostusjoonisel näidatud tegelikule liitumispunkti ja hoone vahele ehitatud
torustiku pikkusele määratakse väljamakstav toetuse suurus.
Kogumismahuti ümberehitamise või rajamise korral tuleb koos väljamakse taotlusega esitada
rakendusüksusele järgmised dokumendid:
- toote ostmist tõendavad dokumendid;
- toote sertifikaat;
- fotod paigaldustöö käigust;
- kasutusteatis.
Toetuse suurus ja selle korrelatsioon ehitustööde mahuga kehtestatakse TATis ja
avalikustatakse üldises korras. Krundisisese torustiku rajamise kulusid kuludokumentide alusel
ei hüvitata.
Kinnistu omaniku osaluse arvestus ehitustööde ühikuhinnas
Tõenäosus, et välja töötatud ühikhind kirjeldaks täpselt iga konkreetse liituja kulusid, on
väikene. Olenevalt kinnistu pinnasest, torumeetrite hulgast, taastatava katendi materjalist,
vajalike ümberehitustööde hulgast ja kvaliteedist hoone sees jpm, võib erinevate liitujate
kogukulud ÜVK-ga liitumiseks olla väljatöötatud ühikhinnast suuremad või väiksemad.
TATis on määratud väljamakstava toetuse suuruseks 66% käesoleva metoodikaga leitud
ühikhinnast, mis tagab selle, et üldjuhul toetuse abil ellu viidud projekti tõttu toetuse saaja nn
kasumisse ei jää. Teoreetiliselt on võimalik, et väike osa toetuse saajatest saab oma kulud
kaetud rohkem kui 66 protsendi ulatuses, kuid arvestades, et toetuse väljamaksmisele peab
eelnema lisaks ÜVK võimaluse viimisele hooneni (mis on toetatav tegevus) ka majasisene
kasutusvalmiduse ehitamine, mis ei ole abikõlblik tegevus ja tuleb isikul omavahenditest
rahastada, siis tulu teenimise võimalus on välistatud. Selline toetuse rohkem (kui 66%)
maksmine on teoreetiliselt võimalik, kui hoone on liitumispunktile väga lähedal. Kuid vale
oleks ka väide, et mida lähemal, seda odavam, sest teatud meetritest vähem hind enam ei alane,
sest koosneb peamiselt tehnika ja tööjõukulust. Samuti teatud meetritest hind ei pruugi eriti
suureneda, kui tegemist on ühe tööpäeva või peaaegu ühe tööpäeva tööga. Samuti on materjali
hulgi ostu hinnad teatud koguseni erinevad, sealjuures üldjuhul väga väike kogus või väga suur
kogus on suhteliselt fikseeritud hinnaga st tootmise (ja vahendustegevuse) omahind on
põhimõjur (väga suure koguse hinnamõjust me siin meetmes rääkida ei saa).
Ühikhindade korrigeerimine
Uued ühikhinnad koostatakse kolm aastat pärast vooru avamist läbi uue empiirilise uuringu
läbiviimise. Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest
ehitushindade tõusust või langusest ei näe metoodika ette.
8
Lisad
lisa 1 – vee-ettevõtjate vastuste kokkuvõte;
lisa 2 – ühikhinnad.
9
Ühikhindade metoodika lisa 1
Küsitlus vee-ettevõtjate seas keskmine kinnistusisese torustiku pikkuse leidmiseks
29.01.2018
Keskmine kinnistu
Jrk nr Vastuse andja torustiku pikkus, jm Vastuse andmise kuupäev Lisamärkused vastustes
Viimsis oleks selleks keskmiseks ca 15m. Näen, et seda toetust vajaks pigem need
kelle liitumispunkt on hoonest väga kaugel nii 40-150m ja need kes peavad
kanalisatsiooni ärajuhtimiseks kinnistule paigaldama pumpla. Äkki saaks seda
1 AS Viimsi Vesi 15 29.01.2018 meedet kuidagi laiemaks kirjutada, et iga juhtumit vaadatakse eraldi.
Kõrvutasin erinevate asulate teostusi ja nagu Sa arvata võid siis ühtset pilti see ei
anna. Aga julgeks meie puhul välja pakkuda sellise kuldse keskmise, mis võiks olla
2 AS Matsalu Vesi 14,5 29.01.2018 14-15 meetrit liitumispunktist hoone seinani.
3 Haapsalu Veevärk AS 30 29.01.2018 Meie saime arutelu tulemusel selleks pikkuseks 30m.
Analüüsides kinnistusiseste torustike pikkusi seal, eristub eriti veetorustike osas
kaks olukorda:
1. Kinnistul oli (on) taga aias oma puukaev või sealt läks läbi ühistrass. Uued
liitumispunktid rajatud tänavaalasse. Kuna siis on sisendtorustikud hoonesse nö
tagaaia poolt, kujuneks torustike pikkuseks 20-25m.
2. Kinnistu torustike sisendid on kas tänavapoolt või hoone külje pealt. Torustike
pikkuseks liitumispunktist kujuneks 10-15m.
Kanalisatsiooni torustike liitumised on võimalik reeglina teha kas maja eest või
küljelt, kus täna on tavaliselt kogumismahuti. Torustike pikkus 10-15m. Siin on
suht kallis ja tehniliselt tülikas element olemasoleva mahuti likvideerimine ning
sealt torustike viimine hoonesse.
Et enamus neid kinnistuid kes ei ole liitunud, paigutuvad selle veetorude esimese
variandi alla, siis oleks ettepanek arvestada liituva kinnistu torustike keskmiseks
4 OÜ Kose Vesi 15 29.01.2018 pikkuseks 15m. Seda siis nii kanali kui vee puhul.
Põltsamaa Varahalduse OÜ andmetel on Pöltsamaa linnas keskmiselt
liitumispunkti ja elamu vaheline kaugus 12 m. Kuna alati ei asu lampkastid ja
kogumiskaevud tänavapoolses küljes, tuleks arvestada, et torustiku pikkus võib
5 OÜ Põltsamaa Varahalduse OÜ 12 30.01.2018 minna suuremaks, kui ainult hoone ja liitumispunkti vaheline kaugus.
Tuginedes 2017 liitunud kinnistute ja vee-ettevõtjale esitatud
projektdokumentatsiooni andmetele, kujunes Harku valla veemajandusprojekti
piirkonnas liitunud kinnistute kinnistutorustike keskmiseks pikkuseks
6 Strantum OÜ 19 30.01.2018 veetorustikul 18,63 m ja kanalisatsioonitorustikul 20,02m
Meie hinnangul võiksid keskmised pikkused olla eramaja ühenduse korral ca 25
7 Emajõe Veevärk AS 38 31.01.2018 m ja kortermajal ca 50 m
Analüüsisime nii Saku alevikus olevaid kinnistuid kui ka Saku vallas Keila jõe RKA
piirkonnas olevaid kinnistuid. Loomulikult kõik sõltub väga palju sellest, kui
kaugel on hoone kinnistu piirist ning millisest hoone küljest tehakse torude
sisend. Kuid meie hinnangul on Saku valla näitel rajatava kinnistu sisese
kanalisatsioonitorustiku pikkuseks 18 meetrit ning rajatava kinnistu sisese
veetorustiku pikkuseks 14 meetrit. Tahan tähelepanu juhtida ka sellele, et
kinnistu sisese kanalisatsiooni torustiku maksumuse hulka tuleb kindlasti
8 Saku Maja AS 16 31.01.2018 arvestada ka vähemalt üks DN400 vaatluskaev.
Edastame AS Pärnu Vesi andmed liitumispunkti ja hoonete vaheliste torustike
keskmiste pikkuste kohta.
Tiheasustusalas (linnas) keskmiselt:
Vesi 14,5m
Kanalisatsioon 18,7m
Hajaasustuses (kinnistud alates 2000m2):
Vesi 30m
9 Pärnu Vesi AS 17 1.02.2018 Kalanlisatsioon 38,6m
Meie teenindatud piirkonnas on 5 kinnistut ühendamata.
10 Aseri Kommunaal OÜ 30 5.02.2018 Keskmine liitumispunkti ja hoone vaheline toorustiku pikkus on 30 m.
Peale pikka-pikka analüüsi ei oska me siiski teadusliku täpsusega seda öelda ning
11 Tartu Veevärk AS 8,5 6.02.2018 pakume välja Ants Lae käsiraamatu põhjal keskmiseks 8,5 m.
Keskmine vahemaa 19
Ühikhindade metoodika lisa 2
Kuni 10 m Kuni 20 m Üle 20 m
keskmise 50% keskmise 50% väärtuste keskmise 50%
väärtuste keskmine keskmine väärtuste keskmine
* Vee ja kanalisatsioonitoru (2 toru) rajamise ühikhind ühises kaevikus KOKKU (olenemata
pinnasest) koos käibemaksuga, EUR 2722 4119 5745
Ühe toru (vee või kanalisatsioonitoru) rajamise ühikhind eraldi kaevikus KOKKU
(olenemata pinnasest) koos käibemaksuga, EUR 2093 3173 4079
5 m3 kogumismahuti ehitamise ühikhind KOKKU koos käibemaksuga, EUR 1716
Ühikhindadega pakkumise esitas 14 ehitusettevõtet ajavahemikul 06.02 - 15.02.2018. Pakkumised esitati järgmistele tegevustele: a. vee- ja kanalisatsioonitoru
ehitamine ühises kaevikus (ei ole paepinnas); b. vee- ja kanalisatsioonitoru ehitamine ühises kaevikus (on paepinnas); c. vee- ja kanalisatsioonitoru ehitamine eraldi
kaevikutes (ei ole paepinnas); d. vee- ja kanalisatsioonitoru ehitamine eraldi kaevikutes (on paepinnas).
Keskmise vee- ja kanalisatsioonitoru ühises kaevikus rajamise töö maksumuse leidmiseks reastati kõikide ehitajate pakkumiste a. ja b. kogusummad kasvavas
järjestuses (kokku 27 koguhinda). Saadud arvreast arvati välja ülemine ja alumine kvartiil (25%) ning järelejäänud 50% ehitajate pakkumistest (13 koguhinda)
arvutati aritmeetiline keskmine.
Keskmise ühe toru (vee või kanalisatsioonitoru) rajamise maksumuse leidmiseks reastati kõikide ehitajate pakkumiste c. ja d. vee- ja kanalisatsioonitorude rajamise
kogusummad kasvavas järjestuses (kokku 54 koguhinda). Saadud arvreast arvati välja ülemine ja alumine kvartiil (25%) ning järelejäänud 50% ehitajate
pakkumistest (26 koguhinda) arvutati aritmeetiline keskmine.
SELETUSKIRI
Keskkonnaministri määruse
„Toetuse andmise tingimused meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tegevuse
„Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine“ raames“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestab toetuse andmise tingimused meetmes
„Veemajandustaristu arendamine“. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja Antti Tooming (e-post:
[email protected], telefon: 626 2852) ja projektide büroo peaspetsialist Marit Ristal
(e-post:
[email protected], telefon: 626 2856) ja Keskkonna Investeeringute Keskuse jurist
Jaanika Vilde. Juriidilise ekspertiisi tegi välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite
büroo jurist Rene Lauk (e-post:
[email protected], telefon: 626 2965).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on reguleerida toetuse andmist meetmes „Veemajandustaristu arendamine“.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb 23. paragrahvist.
Paragrahvis 1 kohaselt reguleeritakse määrusega prioriteetse suuna „Veekaitse“ meetme
„Veemajandustaristu arendamine“ eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise
ning selle kasutamise tingimusi ja korda.
Paragrahvis 2 määratletakse eelnõus kasutatavad olulisemad terminid. Lõikes 2 defineeritakse
terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused,
ning projekti panus meetme eesmärkidesse. Punktis 1 sõnastatud kinnistu veevärk ja
kanalisatsioon lähtub ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) mõistest,
mida on täpsustatud käesoleva eelnõu tarbeks. Punktis 2 täpsustatakse ümberehitamise mõistet,
mille all mõeldakse olemasoleva kogumismahuti väljavahetamist uue vastu, mitte olemasoleva
parandamist. Punktis 5 täpsustatakse kogumismahutile seatavaid nõudeid. Kogumismahutil
peab olema lekkekindel, omama CE või samaväärset märgistus ning olema toode, mis on
mõeldud reovee kogumiseks.
Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on tagada
reovee kokku kogumine reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi
(edaspidi RKA) ja nõukogu direktiivi, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta
EÜT L 135, lk 40–52 (edaspidi direktiiv) nõuete täitmine.
09.12.2016 alustati Eesti suhtes rikkumismenetlus nr 2016/2137 direktiivinõuete
mittevastavuse osas, kus on välja toodud, et RKA ei vasta direktiivi nõuetele peamiselt
ebapiisava reovee kokku kogumise tõttu. Direktiivi eesmärkide täitmiseks tuleb RKA-del
kokku koguda 98% tekkivast reostuskoormusest.
Kuna rikkumismenetlus puudutab RKA-del direktiivi nõuetele vastavuse mitte saavutamist, siis
tuleb tähelepanu suunata nende alade vastavusse viimisele. Pärast suuremate st üle 2000 ie
reoveekogumisalade nõuetele vastavuse saavutamist on riigil võimalik sarnane meede
finantsvahendite olemasolul suunata alla 2000 ie reoveekogumisaladele.
Asulareovee direktiivist tulenevalt tuleb RKA-del tekkiv reovesi kokku koguda. Reovee kokku
kogumiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust: ühiskanalisatsiooni kaudu või
kogumismahutitega. Mõlemad tehnilised lahendused nõuavad investeeringut majaomanikelt,
esimesel juhul kinnistusiseste torustike ja teisel juhul kogumismahuti rajamise näol.
Eestis on käesoleval hetkel 57-l üle 2000 ie reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga liitumata
15 000 elamut ning lähiaastatel lisandub 8 500 elamut tulenevalt uute piirkondade ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) väljaehitamisest ÜF 2014-2020 perioodi projektide raames.
Seni mitteliitumiste peamine takistus on vähene finantsvõimekus. Võimekamad elanikud
(ca 2/3) on ÜVK-ga liitunud, sest see on majanduslikult kuluefektiivsem kui kogumismahuti
kasutamine. Seni rakendatud meetmed – järelevalve keskkonnainspektsiooni ja kohaliku
omavalitsusüksuse (edaspidi KOV) poolt, õigusaktid kohtkäitluse korrastamiseks ja liitumise
kohustamiseks ning soodustused liitumistasudele ei ole olnud piisavalt mõjusad. Samuti ei ole
võimaliku põhiseadusliku riive tõttu seni kohustatud ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga
liitumine seadusandluses.
Arvestades, et nii ühisveevärk kui kanalisatsioon rajatakse vee-ettevõtete poolt tervikuna on
mõistlik toetada lisaks ühiskanalisatsiooniga liitumisele ka ühisveevärgiga liitumist.
Ühtekuuluvusfondi 2014-2020 rakenduskava veekaitse suuna eesmärgiks on saavutada RKA
nõuetele vastavus, millele käesolev eelnõu otseselt kaasa aitab.
Paragrahvis 4 nimetatakse õigusselguse huvides, et meetme rakendusasutus on
Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Paragrahvis 5 sätestatakse toetatavad tegevused. Eelnõu alusel toetatakse elamute liitumist
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning selleks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamist
elamust kuni ÜVK liitumispunktini. Juhul kui elamul on võimalik liituda nii ühisveevärgi kui
ühiskanalisatsiooniga, tuleb seda teha mõlema teenuse osas, vastasel juhul ei ole võimalik
toetust saada. Täpsustamise mõte on seotud sellega, et toetusega ei toetata lisaks elamule teiste
kinnistul asuvate hoonete nagu saun, kuur, aiamaja vms liitumist ühisveevärgi-ja
kanalisatsiooniga.
Toetuse eesmärk on kaasa aidata varasemate Ühtekuuluvusfondi perioodi 2007-2013 projektide
või vee-ettevõtete vahenditest tehtud investeeringute tulemusel rajatud infrastruktuuri
sihipärast kasutusse võtmist ning tagada inimtervise kaitse. Terviseameti ja
Keskkonnaministeeriumi viimasel 5 aastal tellitud uurimistööde andmetel ei vasta
½ eramajapidamiste individuaalsetest joogiveesüsteemidest ja reovee kohtkäitluslahendustest
nõuetele ning ohustavad tulenevalt joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavusest inimtervist.
Kui varasemalt on juba ühe teenusega liitutud, näiteks ühisveevärgiga, aga
ühiskanalisatsiooniga pole liitutud, siis on võimalik ka vaid ühe teenusega liitumiseks toetust
saada. Ei toetata elamu siseste torustike ehitustööde sh veemõõdusõlmede rajamist, see kulu
tuleb kanda toetuse saajal endal kuivõrd toetuse väljamaksmise eelduseks on teenuse
kasutamine, mille tõenduseks esitatakse rakendusüksusele teenusleping.
Lisaks toetatakse reovee kogumismahutite rajamist ja ümberehitamist piirkondadesse, kus
puudub ühiskanalisatsioon ja seda ei planeerita KOV ÜVK arendamise kava alusel rajada
2
5 aasta jooksul taotluse esitamisest. Kogumismahutite rajamine ja ümberehitamine on vajalik,
sest juhul kui RKA-l ei ole majanduslikult põhjendatud täies ulatuses ühiskanalisatsiooni välja
ehitada on KOV-l võimalik ühiskanalisatsiooni väljaehitamise asemel määrata ÜVK
arendamise kavas välja ehitamata alad lekkekindlate kogumismahutitega lahendatavateks
aladeks. Sellise õiguse annab veeseaduse § 241 lg 5. Kuid RKA-del elavatel inimestel peaksid
olema võrdsed võimalused käesoleva eelnõu alusel toetust taotleda, sõltumata sellest, kas neil
on võimalik liituda ÜVK-ga või rajada lekkekindel kogumismahuti. Samale järeldusele jõudis
Riigikontroll 2017 aastal teostatud auditits „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“, milles järeldati,
et eelise peaks andma majapidamistele, mis asuvad reoveekogumisalal, kuid kellel ei ole
võimalust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda (kuna liitumispunkti ei ole ja omavalitsus
ei kavanda majandusliku tasuvuse tõttu seda ka välja ehitada).
Kogumismahutite ümberehitamise toetamine on vajalik, kuna Keskkonnaministeeriumi 2014
aastal tellitud uuringu „Hajaasustuse reovee kohtkäitlussüsteemide inventuur“ alusel ei vasta
hinnanguliselt pooled kohtkäitlussüsteemid nõuetele. Samuti on 2015-2021
veemajanduskavade alusel hinnatud ühiskanalisatsiooniga liitumata elanikkonna mõju
põhjaveele oluliseks surveteguriks, mida tuleb leevendada, sest üle poole Eesti territooriumist
on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Individuaalsete joogiveesüsteemide ja reovee
kohtkäitlussüsteemide nõuetele vastavuse tagamise kohustus on omanikel. Kuid arvestades
nõuetele mittevastavate reovee kogumismahutite negatiivset mõju keskkonnale tehakse nende
üle järjest aktiivsemat järelevalvet kohalike omavalitsusüksuste ja Keskkonnainspektsiooni
poolt.
Lõige 4 sätestab, et kogumismahuti rajamist või ümberehitamist toetatakse ainult juhul, kui
kogumismahuti suurus on vähemalt 5 m3. Minimaalse suuruse nõude seadmine tagab, et rajatav
või ümberehitatav kogumismahuti oleks piisav tekkiva reovee kokku kogumiseks arvestades
Eesti keskmist leibkonna suurust ja ühe inimese poolt tekitatavat reovee kogust. Mahuti võib
olla ka suurem, kuid mitte väiksem. Suurema mahuti paigaldamisel toetuse suurus ei suurene.
Lõige 5 sätestab nõude, et toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama vähemalt ühte
meetme tegevuste väljundinäitajatesse. Meetme väljundinäitajad on sätestatud
Ühtekuuluvuspoliitika Fondide Rakenduskavas 2014–2020 suuna „Veekaitse“ meetmes
„Veemajandustaristu arendamine“.
Punktis 1 toodud väljundinäitaja all peetakse silmas täiendavaid elanikke, kes on projekti
tulemusel ühisveevärgiga ühendatud ning kelle veevarustus projekti tulemusena seetõttu
paraneb. Punktis 2 toodud väljundnäitaja all peetakse silmas täiendavaid elanikke, kes on
projekti tulemusel ühiskanalisatsiooniga ühendatud ning teenust kasutavad või kelle reovesi
kogutakse lekkekindlasse kogumismahutisse ning kelle reoveepuhastus projekti tulemusena
seetõttu paraneb.
Paragrahv 6 lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse
rahuldamise otsuses märgitud kuupäevadel. Abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem
kui 31.12.2020. Arvestades direktiivi rikkumismenetlust tuleb Eestil saavutada
direktiivinõuetele vastavus esimesel võimalusel, mistõttu on abikõlblikkuse perioodi lõpp
seatud varasemaks kui struktuuritoetuse seaduses antud maksimaalne pikkus.
Projektide elluviimiseks on seatud maksimaalne ajaraam 6 kuud, mille jooksul tuleb taotlejal
ellu viia vajalikud tegevused ÜVK-ga liitumiseks või kogumismahuti rajamiseks, mis sõltuvad
olulisel määral KOV-i ÜVK liitumise eeskirjast ja vee-ettevõtete tingimustest ning
3
rakendatavast praktikast. Lõppresultaadiks peab kõikidel juhtudel olema teenusleping
ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga või ühega neist ja teostusjoonis. Tingimused on KOV-de ja
vee-ettevõtete lõikes erinevad, mistõttu tuleb taotlejatel teha aktiivset koostööd nii vee-
ettevõtete kui KOV-ga.
Taotlemisel tuleb esitada liitumistaotlus ja vee-ettevõtte väljastatud ÜVK liitumise
tingimustest, mistõttu on osa eeltööst enne 6 kuulise perioodi algust tehtud. Eelnõu
väljatöötamisel konsulteeritud 10 vee-ettevõtte hinnangul on ajaraami seadmine vajalik, et
rakendamine ei jääks venima ning optimaalne aeg sellise protsessi elluviimiseks on vee-
ettevõtete 2 kuud, mistõttu on 6. kuu piirang põhjendatud. Põhjendatud juhul, kui on tegemist
ettenägematute asjaoludega on võimalik rakendusüksuselt elluviimise perioodi taotluse alusel
paluda pikendada.
Paragrahvis 7 on sätestatud toetuse suurus, mis on leitud standardiseeritud ühikhinna
metoodikat rakendades Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 7 lg 2 alusel. Metoodika ja arvutuse
alused on toodud eelnõu seletuskirja lisas 1.
Toetust makstakse vastavalt ehitustöö mahule, mis selgub projekti elluviimise järgselt
teostusjoonise alusel ja lisa 1 alusel välja uuritud ühikuhinna põhjal. Kuludokumente isik
esitama ei pea. Toetuse suurus on 66 % ehitustööde keskmisest kogumaksumusest. Ehitustööde
keskmine kogumaksumus tuvastati läbi viidud uuringu tulemuste analüüsimisel. Ülejäänud
raha peab füüsiline isik ise panustama. Kirjeldatud meetmetega on välistatud võimalus, et
toetusest võiks tekkida füüsilisele isikule tulu. Märts 2018 seisuga tuleb toetuse pealt maha
arvata tulumaks vastavalt tulumaksu seaduse § 19 lõike 2 alusel, kuid Keskkonnaministeerium
teeb Rahandusministeeriumile ettepaneku antud toetuse osas sätestada tulumaksu vabastus
tulumaksuseadusesse läbi planeeritava perioodi 2014-2020 stuktuuritoetuse seaduse
muudatuse. Ettepanekuga, et muudatus jõustuks tagasiulatuvalt. Eeldades käesoleva määruse
jõustumist aprillis 2018 ja esimeste otsuste tegemist maikuus 2018 ning väljamaksete teostamist
mitte enne kui september 2018, siis on juhul kui tulumaksu seadust muudetakse võimalik
vältida tulumaksuga maksustamist. Tulumaksuga maksustamine käesoleva meetme alusel ei ole
võrdne kohtlemine, sest kui toetust makstaks kuludokumentide alusel tellitud ehitustöö
ulatuses, siis isik TuMS § 12 lg 3 kohaselt tulumaksu maksma ei peaks, sest tegemist ei oleks
tuluga TuMS mõttes. Muudatusettepanekuga ühtlustatakse olukord, kus füüsilise isiku jaoks
sõltuks toetuse tegelik suurus asjaolust, kas toetust antakse tegelike kulude hüvitisena või
standardiseeritud ühikuhinna alusel. Kõnesolevas meetmes ei ole mõeldav toetuse andmine
tegelike kuludokumentide alusel, kuna taotlejaid oodatakse suurusjärgus 6000 isikut
(majapidamist) ja sellises mahus kuludokumentide kontroll oleks haldusorganit ehk
rakendusüksust ülemäära koormav.
Paragrahvis 8 sätestatakse taotlusvooru eelarve kinnitamise, taotlusvoorude avamise ja
lõppemise korraldamise tingimused. Vastavalt lõikele 1 antakse toetust voorupõhiselt.
Informatsioon taotlusvooru avamise ja lõpptähtaja kohta avaldatakse kahes üleriigilises
päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise
päeva. Lõike 3 kohaselt korraldab taotlusvooru välja ja lõppenuks kuulutamise rakendusüksus.
Toetavate tegevuste esialgne hinnanguline maht on 10 miljonit eurot. Taotlusvooru kestvus
otsustatakse sõltuvalt taotluste hulgast ja menetlemise läbiviimisest. Arvestades, et tegemist on
esimese sellelaadse toetuse andmise skeemiga eraisikutele, on taotlusvoorude mahu ja
4
läbiviimise edukuse hindamine keeruline. Samas ületab potentsiaalsete taotlejate hulk ja sellest
tuleneva potentsiaalsete toetust maht eelarvet kolmekordselt, mistõttu võib tekkida olukord, et
kõiki taotlusi ei ole võimalik rahuldada.
Paragrahvis 9 sätestatakse taotlejale esitatavad nõuded.
Lõike 1 alusel on õigus toetust taotleda ainult füüsilistel isikutel. Piirang on põhjendatud kuna,
käesolevaks hetkeks liitumata kinnistud on enamuses füüsiliste isikute omanduses olevad
elamud ning juriidilisele isikule toetuse andmine tõstataks riigiabi andmisega seonduvad
probleemid. Seega toimub tegevus füüsilise isiku omandis oleval kinnistul ning rajatavad või
ümberehitatavad rajatised jäävad kuuluma füüsilisele isikule. Vastavalt ÜVVKS-le ei kuulu
kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi hulka, sest see lõppeb liitumispunktiga kuni 1
m kinnistupiirist väljaspool. Seetõttu on kinnistuomanike kohustus see iseseisvalt, kuid vee-
ettevõtte tehnilisi tingimusi arvestades, välja ehitada.
Toetuse taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse
füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik.
Kui taotluse esitamisele kvalifitseeruval füüsilisel isikul puuduvad võimalused või võimekus
toetust taotleda, on võimalik vormistada volitus toetuse taotleja esindamiseks taotlusega seotud
asjaajamistes. Volitatavaks võib olla KOV, kohalik vee-ettevõte, muu füüsiline isik (sugulane,
naaber vms) või muu juriidiline isik. Eriti oluline on selline võimalus majanduslikult vähem
võimekate või piiratud võimalustega inimestel nagu eakad, paljulapselised pered, noorpered
vms.
Lõike 4 alusel ei tohi taotleja või taotlejale kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse ühis- või
kaasomanik olla juriidiline isik. Piirang on sätestatud põhjusel, et välistada lubamatu riigiabi
andmine juriidilisele isikule.
Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele ning sellele lisatavatele dokumentidele.
Tingimuste seadmine on vajalik, et oleks võimalik hinnata taotluse vastavust määrusele.
Lõike 1 kohaselt peab taotlus lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 punktides 1-6,
8, 10-11 ja 14-16 sätestatule vastama punktides käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab taotlusest selguma rajatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni
pikkus ÜVK liitumispunktist elamu ühenduspunktini. Taotlemise hetkel tuleb see esitada
taotlusvormil taotleja hinnangu alusel, mida on võimalik kontrollida vastavalt kohapealsetele
oludele, konsulteerides vee-ettevõtjaga, vastavate ehitustöid teostavate ehitajatega või mõõta
maa-ameti kaardirakenduse abil. Tegelik rajatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus
selgub teostusjoonise koostamise järel ning sellest lähtuvalt määratakse kindlaks toetuse suurus
vastavalt määruse §-le 7. Juhul kui kinnistu joogivee ja kanalisatsioonitorustik asuvad eraldi
kaevikutes ning on erineva pikkusega lähtutakse toetuse suuruse määramisel pikemast
torustikus. Torustiku pikkusi ei liideta.
Lõike 1 punkt 2 kohaselt peab taotlusest selguma, mis on projekti eesmärk ja saavutatav
tulemus. Eelnõu tingimuste kohaselt saab selleks olla: a) liitumine ühe teenusega – kas
ühisveevärgiga või ühiskanalisatsiooniga, b) liitumine mõlema teenusega – ühisveevärgiga ja
ühiskanalisatsiooniga c) reovee nõuetekohane kokku kogumine kogumismahutisse.
5
Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ning olema kantud
ehitusregistrisse. Selle kasutamise otstarbena peab ehitusregistris olema märgitud kahe või
enama korteriga elamu, üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, suvila või aiamaja.
Toetust on võimalik taotleda kõigile elamutele. Elamu tüüpe ei piirata, kuna sõltumata elamu
kasutamisotstarbest, tuleb tekkiv reovesi direktiivi kohaselt nõuetekohaselt kokku koguda.
Korterelamute puhul aktsepteeritav kui liitumistingimused on väljastatud ja teenusleping
sõlmitakse korteriühistuga, kuid taotlejaks ja toetuse saajaks on ühe korteriomandi omanik ning
ta kuulub oma korteriomandiga antud korteriühistusse.
Lõike 1 punkti 5 kohaselt ei tohi taotlus sisaldada teostatud töid ehk taotleda ei tohi juba rajatud
kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning kogumisamahuti rajamiseks või ümberehitamiseks
tehtud kulude hüvitamiseks.
Lõike 2 kohaselt peab taotlus sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2
sätestatud kinnitusi.
Lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja esitama kinnituse, et toetust ei taotleta hoonestamata
kinnistule. Piirang on seatud põhjusel, et ilma elamuta ja reaalselt eksisteeriva majapidamiseta
ei panusta ÜVK-ga liitumine meetme väljundnäitajasse, sest kinnistul ei teki reovett ega tarbita
joogivett. Rakendusüksus kontrollib hoonestuse olemasolu maa-ameti kaardirakenduse abil või
vajadusel kohapeal olukorraga tutvudes. Kinnituste vormid on kättesaadavad rakendusüksuse
kodulehel.
Lõike 2 punkti 2 tuleb taotlusega esitada KOV-i ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumise
eeskirja kohane liitumistaotlus ja vee-ettevõtja väljastatud kehtivad kinnistu
liitumistingimused, millest peab selguma liitumispunkti asukoha X ja Y koordinaadid ning kas
liitumisvõimalused on nii ühisveevärgi kui ühiskanalisatsiooni osas. Liitumistaotlus ja
liitumistingimused võimaldavad rakendusüksusel hinnata, kas taotlejal on võimalik liituda
ÜVK-ga ning millistel tingimustel. Ühtlasi saab X, Y koordinaatide kaudu hinnata rajatava
kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hinnangulist pikkust. Eelnõu kohaselt toetatakse ÜVK-ga
liitumist ainult tingimusel, kui seda tehakse võimaluse olemasolul mõlema teenuse osas.
Seetõttu on vee-ettevõtetel vajalik liitumistingimustes sätestada, milliste teenuste osas on
liitumise võimalused olemas ning kas on varasemalt juba ühe teenusega liitutud.
Lõike 2 punktiga 3 sätestatakse, et taotluses planeeritav tegevus kogumismahuti rajamisel peab
olema kooskõlas ÜVK arendamise kavas sätestatuga st arendamise kavast peab selguma, et
antud kinnistule või piirkonda ei planeerita ÜVK arendusmeetmete kohaselt ÜVK-d 5 aasta
perspektiivis rajada. ÜVK arendamise kavad on avalikud dokumendid, milles on sätestatud
kohaliku piirkonna vee ja –kanalisatsioonisüsteemide aredamise suunad 12 aastaks, mis on
üldjuhul jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks arendusmeetmeteks. ÜVVKS kohaselt peab
süsteemide arendamine toimuma vastavalt arendamise kavale ning neid tuleb üle vaadata ja
vajadusel korrigeerida vähemalt iga 4 aasta tagant. ÜVK arendamise kavad koostatakse 12
aastaks ja pikaajalised arendusmeetmed sisaldavad tihti selliseid tegevusi, milleks puudub
rahaline kate, näiteks eeldavad need toetuse saamist. Seetõttu on otstarbekas piirata eelnõu
mõistes ÜVK rajamise arendamismeetmed 5 aasta perspektiiviga, nö lühiajalise programmiga,
mis on realistlikud ja ei sea ÜVK puudumisel ebavõrdsesse olukorda neid elanikke, kellel hetkel
puudub ühiskanalisatsioon ja seda suure tõenäosusega ei rajata. Kohalik omavalitsus või
piirkonda opereeriv vee-ettevõtja peab esitama vastava kinnituse, mille vorm esitatakse
rakendusüksuse kodulehel.
6
Lõike 2 punkti 5 alusel peab juhtudel, kui ÜVK-ga liitmiseks tuleb vee ja
kanalisatsioonitorustiku rajada läbi kolmandate isikute kinnistu, taotleja esitama vastavate
kinnistuomanike kirjalik nõusolek vajalike tööde elluviimiseks nende kinnistul.
Paragrahv 11 sätestab taotleja kohustused.
Paragrahv 12 sätestab taotluse esitamise korra. Vastavalt lõikele 1 esitatakse rakendusüksusele
taotlus koos vajalike lisadokumentidega hiljemalt taotlusvooru tähtajaks. Lõige 2 täpsustab, et
taotluse esitamisel tuleb lähtuda rakendusüksuse kodulehel avaldatud taotlusvormist. Lõike 2
kohaselt on taotlust võimalik esitada nii digitaalselt kui paberkandjal, seda eelnevalt
allkirjastades.
Lõike 4 kohaselt võib ühe kinnistu tarbeks võib esitada vaid ühe taotluse. Erand on sätestatud
ridaelamute või kaksikelamute sektsioonide (paarimajade) puhul. Nende puhul on ühe
sektsiooni ehk paarismaja osa või ridaelamu boksi tarbeks võimalik esitatud eraldiseisev
taotlus. Sama taotleja poolt erinevate kinnistute tarbeks esitatavate taotluste arv ei ole piiratud.
Paragrahv 13 reguleerib taotluste menetlemise korda. Taotluse menetlemine rakendusüksuses
koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Taotluse menetlemise maksimaalne
ajaperiood on 50 kalendripäeva. Selliselt jääb rakendusüksusele vähemalt 5 päeva parandatud
taotluse kontrollimiseks ja otsuse tegemiseks.
Paragrahv 14 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks
tunnistamise tingimusi.
Paragrahv 15 sätestab taotluse hindamise kriteeriumid, mille täitmine on eeltingimuseks
toetuse andmiseks.
Paragrahv 16 reguleerib taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tegemise korda.
Lõikes 4 sätestab, et lõplik ja täpne toetuse suurus sõltub sellest, kui pikk on reaalselt rajatud
torustiku pikkus. Seega kui torustiku ehituse järgselt ning teostusjoonise alusel selgub, et
reaalsuses ehitatava torustiku pikkus erineb algselt arvatust, määratakse toetuse suurus tegeliku
torustiku pikkuse järgi, isegi kui toetuse suurus selle tõttu planeerituga võrreldes suureneb.
Paragrahv 17 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamine
tingimusi, sealhulgas tähtaega, mille vältel peab rakendusüksus otsuse tegema.
Paragrahvis 18 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Lõike 5 kohaselt täpsustatakse, et
toetuse saaja peab järgima projektiga seotud tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel ka
teistes õigusaktides füüsilistele isikutele sätestatud kohustustest. Sealhulgas pidama silmas
näiteks ehitusseadustikus, veeseaduses, kohalike omavalitsusüksuste ehitusmäärustes,
ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni liitumise ning reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjades ning
Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“
sätestatud nõudeid. Viidatud õigusaktide täpsustavad nõudeid ÜVK liitumisprotsessile sh
dokumentatsioonile, kooskõlastamistele, rajatistele ja tegevuste elluviimisele, mida tuleb
taotlejatel projektiga seotud tegevuste elluviimisel arvestada.
7
Lõige 4 täpsustab, et kogumismahutite rajamisel ja ümberehitamisel tuleb järgida
Keskkonnaministeeriumi 2015 a juhendit “Juhend hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide
kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks” kogumismahutitele seatud soovituste
osas, mis on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Paragrahvis 19 sätestatakse toetuse saaja õigused.
Paragrahvis 20 reguleeritakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimusi.
Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande ja maksetaotluse 20 kalendripäeva
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-posti teel, e-toetuse keskkonnas
digitaalselt allkirjastatuna või allkirjastatuna paberkandjal.. Projekti lõpparuandes tuleb
kirjeldada projekti tegevusi ja eesmärgi saavutamist ning selleks läbi viidud tegevusi ja töid.
Lõpparuande vorm koos informatsiooniga, mida taotlejal tuleb esitada on ette antud
rakendusüksuse koduleheküljel.
Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused. Lõike 1 kohaselt tuleb enne
toetuse väljamaksmist taotlejal saavutada projekti eesmärgid ja korraldada tööde elluviimine
vastavalt määruses nõutud tingimustele. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lugenud projekti tegevused ellu viiduks.
Toetuse saamiseks tuleb lõike 2 kohaselt esitada rakendusüksusele maksetaotlus koos järgmiste
kohustuslike lisadega:
1. projekti lõpparuanne;
2. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisel ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga
teenusleping vee-ettevõtjaga ühisveevärgivee võtmiseks ja reovee ära juhtimiseks
ühiskanalisatsiooni, mis ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast
3. teostusjoonis, millest peab selguma rajatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus;
4. kogumismahuti ümberehitamise või rajamise korral toote ostu tõendavad dokumendid,
paigaldamise fotod, toote sertifikaat ning kasutusteatis, millest ükski ei tohi olla varasem
taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast.
ÜVK-ga liitumisel on peamiseks tulemust kinnitavaks dokumendiks ÜVK seaduse ja käesoleva
määruse mõistes teenusleping vee-ettevõtjaga. Teenusleping kinnitab tarbija valmidust teenust
tarbima hakata ning see eeldab kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooni ja majasisese
veemõõdusõlme väljaehitamist ning teostatud tööde aktsepteerimist piirkonda opereeriva vee-
ettevõtja poolt. Kui kinnistul on võimalik liituda ainult ühisveevärgiga ja toetust on antud
ühisveevärgiga liitumiseks, siis tuleb esitada vastavalt ainult ühisveevärgi kasutamist
reguleeriva teenuslepingu. Samuti kanalisatsiooni korral.
Teenuslepingule eelnevad sõltuvalt KOV ja vee-ettevõtja tingimustest tavapäraselt järgmised
tegevused:
1. Liitumistaotluse esitamine;
2. Liitumistingimuste väljastamine;
3. Liitumisprojekti koostamine ja selle kooskõlastamine;
4. Liitumislepingu sõlmimine;
5. Liitumistasu maksmine;
6. Kinnistu vee ja kanalisatsiooni torustiku ja veemõõdusõlme ehitus;
7. Teostusmõõdistus;
8. Teenuslepingu sõlmimine.
8
Teostusjoonise esitamine on eelduseks toetuse väljamaksmisele, sest see kinnitab rajatud
kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni reaalset asukohta ja mahtu ning selle järgi selgub vastavalt
paragrahvile 7 toetuse suurus.
Arvestades vee-ettevõtjate huvi ja majanduslikku tulu täiendavate liitujate saamisel on senine
valdav praktika, et liitumistasu ei võeta või tehakse seda vaid omavahenditest tehtud
investeeringute katteks. Eeldame vee-ettevõtete huvi ja mõistvat suhtumist, et käesoleva
määruse jõustumisel arvestavad vee-ettevõtted suuremamahulise liitumiste hulgaga ja ei
rakendada liitumistasu käesoleva programmi elluviimisel.
Paragrahv 22 kirjeldab toetuse väärkasutamise finantskorrektsioone.
Paragrahv 23 kirjeldab vaiete menetlemise korda.
Üldiste valikukriteeriumite analüüs
Analüüs on tehtud üldiste valikukriteeriumide lõikes.
Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele
Kriteeriumi täitmiseks on meetmes toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad
otseselt meetme eesmärkide täitmisse ehk kui projekt on toetatava tegevuse elluviimiseks,
panustab ta juba meetme eesmärgi täitmisse. Projekti tulemuste kestlikkus tagatakse kestlikkuse
nõude seadmisega toetuse saajale. Samuti sätestavad meetme tingimused, et iga rahastatav
projekt peab panustama meetme väljundnäitajasse, vastasel juhul rahastamist ei toimu.
Projekti põhjendatus
Projekti põhjendatust hinnatakse eelnõu § 15 lg 1 p 1 seatud kriteeriumiga, mille hindamine on
täpsemalt lahti selgitatud lõikes 2.
Toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia
Antud kriteeriumi sisu on kaetud läbi eelnõu § 9, millega seatakse nõuded taotlejale, § 10,
millega sätestatakse nõuded toetuse taotlusele ja § 11, mis sätestab toetuse saaja kohustused.
Läbivate teemade analüüs
Võrdsed võimalused
Tänu joogivee kvaliteedi ja kättesaadavuse ning reoveesüsteemiga ühendatud meeste ja naiste
osakaalu kasvule pikeneb meeste ja naiste eluiga ja paraneb elukvaliteet, lisandub tervena
elatud eluaastaid.
Regionaalareng
Meede edendab tänu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse ühendatusse suurendamisele
piirkondade arengueelduste maksimaalset ärakasutamist ning piirkondade kestlikku arengut.
Samuti aitab nimetatud teenuste paranemine kaasa toimepiirkondade keskuste arengule.
Määruse alusel antav toetus suunatakse üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega
reoveekogumisaladele, põhjusel, et nimetatud koormusega alad on direktiividest tulenevate
kohustuste mõttes prioriteetsed. Hajaasustuspiirkondadele on suunatud rahandusministeeriumi
hallatav hajaasustuse programm, kus saab analoogseteks tegevusteks toetust sama toetuse
määra alusel.
9
Investeeringute territoriaalselt ebamõistliku ruumilise paigutuse ja üledimensioneerituse riskid
on maandatud läbi kohaliku tasandi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavade. Sama
dokument tagab ka piirkondlike erivajadustega arvestamise.
Riigivalitsemine
Meede edendab avalike teenuste osutamist tulenevalt ühisveevärgi- ja Toetuse andmise
tingimuste väljatöötamisel on tuginetud valdkondlikele analüüsidele investeeringuvajadustest,
õigusaktidest tulenevatele prioriteetidele ning direktiivinõuetele. Meetme väljatöötamisse
kaasati valdkondlikud eksperdid ning erinevaid huvigruppe esindavad katusorganisatsioonid
ning partnerid valitsusasutustest. Laia-põhjaline kaasamine tagab huvigruppide seisukohti
arvestava ning läbimõeldud eelnõu väljatöötamise.
Määrusega sätestaks toetuse saajale kohustus esitada projekti lõpparuanne, fikseerides
aruandlusperioodi ning aruandes sisalduv miinimuminformatsioon. Projektide lõpparuanded on
sisendiks ka rakenduskava seirearuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu
rakenduskava tulemuste saavutamisest, mistõttu töötab nende vormid välja rakendusüksus
koostöös rakendusasutusega.
4. Eelnõu vastavus EL õigusele
Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi
kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi
ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006.
5. Määruse jõustumine ja mõjud
Eelnõu jõustub üldises korras.
Eeldusel, et direktiivide või õigusaktidega ei lisandu KOV-dele ja vee-ettevõtetele täiendavaid
kohustusi veemajanduse taristu arendamiseks, on EL 2014–2020 vahenditega võimalik ellu viia
üle 2000 ie reostuskoormusega RKA-del ja asulareovee puhastamise direktiivi nõuete
täitmiseks vajalikud investeeringud. Toetus on ühekordne tõuge ega mõjuta otseselt
valitsussektori eelarvepositsiooni.
10
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele ning Eesti
Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Linnade, Valdade Liidule ning Eesti Omanike Keskliidule. Eelnõu
esitatakse arvamuse andmiseks ka Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
valdkondlikus komisjonile.
Lisa: Standardiseeritud ühikuhinna metoodika ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise
ehitustööde maksumuse leidmiseks.
11
EELNÕU
12.03.2018
Määruse eelnõu
Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna
„Veekaitse“ meetme „Veemajandustaristu arendamine“ eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks
toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.
§ 2. Mõisted
(1) Määruses kasutatakse mõisteid struktuuritoetuse seaduse, veeseaduse ning ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses.
(2) Käesoleva määruse tähenduses:
1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on maa-alune ehitiste ja seadmete süsteem elamu
veega varustamiseks ühisveevärgi liitumispunktist ja reovee juhtimiseks
ühiskanalisatsiooni liitumispunkti või elamu reovee nõuetekohaseks kokku kogumiseks
kogumismahutisse. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni hulka;
2) ümberehitamine on kinnistu olemasoleva kanalisatsiooni ümber ehitamine koos vajalike
seadmete tarne ja paigaldamisega;
3) rajamine on kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni väljaarendamine koos vajalike seadmete
tarne ja paigaldamisega, kui elamul puudub ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
või kogumismahuti;
4) elamu on ehitis, mille kasutusotstarve on ehitisregistris ühe või enama korteriga elamu,
üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, ridaelamu, suvila või aiamaja;
5) kogumismahuti on reovee kogumiseks mõeldud CE või sellega samaväärset märgistust
omav ja Euroopa standardite või sellega samaväärsete alusel sertifitseeritud lekkekindel
toode, mis on mõeldud reovee kogumiseks;
6) projekti väljundinäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite (ressursside)
kasutamise tulemusena toodetud väljundit;
7) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti väljundite kasutusse võtmise
tulemusena projekti järgselt saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste
väljundnäitajasse;
§ 3. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on tagada inimestele kvaliteedinõuetele vastava joogivee
kättesaadavus ning reovee nõuetekohane kokku kogumine ja puhastamine
reoveekogumisaladel suurusega 2000 inimekvivalenti (edaspidi ie) ja enam.
§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine”
Keskkonnaministeerium.
(2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE
MÄÄR
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames on toetatavad järgmised tegevused üle 2000 ie reoveekogumisaladel
hoonestatud kinnistutel:
1) kinnistu veevärgi rajamine elamu ühendamiseks ühisveevärgiga;
2) kinnistu kanalisatsiooni rajamine elamu ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
3) elamule kogumismahuti rajamine või ümberehitamine.
(2) Kui kinnistul on võimalik liituda nii ühisveevärgi kui –kanalisatsiooniga, antakse toetust
vaid juhul, kui liitutakse mõlema teenusega.
(3) Elamule kogumismahutite rajamist või ümberehitamist toetatakse piirkonnas, kus puudub
ühiskanalisatsioon ning kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava kohaselt ei planeerita ühiskanalisatsiooni rajamist 5 aasta jooksul
taotluse esitamisest.
(4) Kogumismahuti rajamisel või ümberehitamisel peab kogumismahuti suurus olema
vähemalt 5 m3.
(5) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama vähemalt ühte meetme tegevuste
väljundinäitajasse (edaspidi projekti tulemusnäitaja), milleks on:
1) täiendavalt ühisveevärgi teenust kasutavate elanike arv;
2) täiendavalt ühiskanalisatsiooni teenust kasutavate või nõuetekohaselt reovett koguvate
elanike arv.
§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse
jõustumise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2020.
(3) Toetuse saajal on kohustus projekti tegevused ellu viia abikõlblikkuse perioodil ehk 6 kuu
jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Põhjendatud juhul võib
rakendusüksus toetuse saaja taotluse alusel projekti elluviimise aega pikendada.
§ 7. Toetuse suurus
Toetuse suurus on 66% standardiseeritud ühikuhinnast:
1) kui kinnistu liitumistorustiku pikkus on alla 10 m, 1796 eurot taotluse kohta kui liitutakse
nii ühisveevärgi kui kanalisatsiooniga, 1382 eurot kui liitutakse ainult ühe teenusega;
2) kui kinnistu liitumistorustiku pikkus on 10-20 m, 2718 eurot taotluse kohta kui liitutakse
nii ühisveevärgi kui kanalisatsiooniga, 2094 eurot kui liitutakse ainult ühe teenusega;
3) kui kinnistu liitumistorustiku pikkus on 20 m ja rohkem, 3792 eurot taotluse kohta kui
liitutakse nii ühisveevärgi kui kanalisatsiooniga, 2692 eurot kui liitutakse ainult ühe
teenusega;
4) kogumismahuti rajamisel või ümberehitamisel 1132 eurot ühe taotluse kohta.
§ 8. Taotlusvooru eelarve, avamine ja lõppemine
(1) Toetust antakse voorupõhiselt. Informatsioon taotlusvooru avamise ja lõppemise kohta
avaldatakse kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt
7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.
(3) Taotlusvoorude väljakuulutamise ja lõppenuks kuulutamise korraldab rakendusüksus.
3. peatükk
TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED
§ 9. Taotlejale esitatavad nõuded
1) Toetuse taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse
füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik.
2) Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on
ajatatud.
3) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise
määrus) § 2 punkt 2 nõuetele.
4) Taotlejale kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse ühis- või kaasomanik ei tohi olla
juriidiline isik.
5) Taotleja võib volitada enda eest taotlust esitama, projekti ellu viima ja toetust saama teise
juriidilise või füüsilise isiku.
§ 10. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1-6, 8, 10-11 ja
14-16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlusvormil esitatakse rajatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus
liitumispunktist elamu ühenduspunktini;
2) taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja tulemus;
3) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud ning
nõuetekohased lisad esitatud;
4) elamu peab olema ehitatud õiguslikul alusel, selle kasutamise otstarbena peab
ehitisregistrisse olema kantud kahe või enama korteriga elamu, üksikelamu, ridaelamu
või kaksikelamu sektsioon, ridaelamu, suvila või aiamaja;
5) taotlus ei tohi sisaldada juba teostatud töid;
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud
kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
1) kinnitus, et toetust ei taotleta hoonestamata kinnistule;
2) kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumise eeskirja kohane
liitumistaotlus ja vee-ettevõtja väljastatud kehtivad kinnistu liitumistingimused, millest
peab selguma liitumispunkti asukoha koordinaadid ning kas liitumisvõimalused on nii
ühisveevärgi kui ühiskanalisatsiooni osas;
3) kogumismahutite rajamisel ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni teeninduspiirkonda
opereeriva vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsusüksuse poolne kinnitus, et antud
kinnistul puudub võimalus liituda ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga ning 5 aasta jooksul
ei planeerita seda ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt rajada;
4) Volikiri, kui toetust taotletakse volituse alusel;
5) kui kinnistu ühendamiseks ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga tuleb läbida kolmandate
isikute kinnistuid, nende nõusolek tööde elluviimiseks.
§ 11. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja
tingimustele;
2) esitama rakendusüksuse nõudmisel täiendavat teavet rakendusüksuse määratud tähtaja
jooksul;
3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks
kavandatava tegevuse asukohas;
4) teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest
või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
4. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE
§ 12. Taotluse esitamine
(1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks ning lisatakse
sellele käesoleva määruse paragrahv 10 lõikes 2 nimetatud dokumendid.
(2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja või volitatud isiku poolt KIKi kodulehel
avaldatud taotlusvormil e-posti teel, e-toetuse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna või
allkirjastatuna paberkandjal.
(3) Teave loetakse kättetoimetatuks, kui see edastatakse rakendusüksuse poolt samal viisil
kui on esitatud taotlus.
(4) Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse, välja arvatud ridaelamu või kaksikelamu
sektsiooni puhul. Taotleja võib jooksva taotlemise korral esitada taotluse samas
taotlusvoorus uuesti, kui taotluse suhtes tehti taotluse rahuldamata jätmise otsus põhjusel,
et taotlus ei vastanud nõuetele.
(5) Taotlusvooru tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja
taotlus jäetakse otsusega vastu võtmata.
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse
kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse
tegemisest.
(2) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates taotleja ja
taotluse vastavust struktuuritoetuse seadusele ja selle alamaktidele ning käesoleva
määruse nõuetele. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest
taotlejat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 15 kalendripäeva. Taotluse
menetlemise maksimaalne ajaperiood on 50 kalendripäeva
(3) Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning
taotlus jäetakse rahuldamata.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine
(1) Käesoleva määruse § 9 nõuetele vastava taotleja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks
kui see vastab kõigile § 10 sätestatud nõuetele.
(2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks ja jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses
sätestatud nõudele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas
struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.
§ 15. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) projekti vajalikkuse põhjendatus;
2) projekti tegevuste ajakava realistlikkus.
(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise
tulemusena selgub, et:
1) projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht,
mille lahendamiseks on projekt koostatud ja;
2) projektis kavandatud tegevused on vajalikud ning võimaldavad saavutada taotluses
kirjeldatud projekti väljundid, mis võimaldavad jõuda projekti tulemuseni.
(3) Toetust antakse taotlustele, mis vastab kõigile lõikes 1 nimetatud kriteeriumitele.
§ 16. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad
nõuetele ja taotlus vastab § 15 lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.
(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse
50 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4
nimetatud andmed.
(4) Täpse toetuse suuruse määrab rakendusüksus kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooni
rajamise korral lõppmaksega arvestades § 7 toodud toetuse suuruste vahemikke ning
reaalselt rajatud torustiku pikkust vastavalt teostusjoonisele.
(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb üks või mitu taotluse
menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud asjaoludest.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes
5 sätestatud andmed.
(7) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale
teatavaks viivitamata. Otsus tehakse teatavaks elektrooniliselt või paberkandjal, sõltuvalt
taotluse esitamise formaadist.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse ning käesolevas määruses
sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui toetuse saaja ei esita
rakendusüksusele hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõpust
arvates nõuetekohast väljamaksetaotlust.
(3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb
vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 kalendripäeva jooksul
vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(5) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu abikõlblikkuse perioodil projekti taotluse rahuldamise
otsuse tegemisest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistada.
5. peatükk
TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab:
1) struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, va punktid 4, 6, 11-13;
2) projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt;
3) taotluses planeeritud tegevuse vastavuse õigusaktides seatud nõuetele;
4) kogumismahuti rajamisel Keskkonnaministeeriumi 2015 aastal koostatud juhendi
“Juhend hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja
hooldamiseks” järgimise kogumismahutitele seatud soovituste osas;
5) projekti elluviimisel teistes õigusaktides, sh ehitusseadustikus, veeseaduses, kohalike
omavalitsusüksuste ehitusmäärustes ning ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni liitumise ning
reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjades ning Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a
määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ füüsilistele isikutele
sätestatud kohustuse täitmise;
6) määruse nõuetele vastava ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuslepingu ja
väljamaksetaotluse esitamise;
7) toetusega rajatud vara säilimise ja sihipärase kasutamise vähemalt viie aasta jooksul
toetuse väljamaksmisest arvates;
8) kehtiva teenuslepingu olemasolu toetust saanud kinnistu osas vähemalt viie aasta jooksul
lõppmakse tegemisest arvates.
§ 19. Toetuse saaja õigused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad
haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud
juhtudel ja korras.
6. peatükk
ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
§ 20. Aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ja maksetaotluse hiljemalt 20 kalendripäeva
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-posti teel, e-toetuse keskkonnas
digitaalselt allkirjastatuna või allkirjastatuna paberkandjal.
(2) Projekti lõpparuanne peab sisaldama teavet projekti eesmärgi ning väljundnäitajate
saavutamise kohta ning teostatud tegevuste kirjeldust.
(3) Rakendusüksusel on õigus kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust toetuse lõppsaaja
juures projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva viie aasta jooksul.
§ 21. Toetuse väljamaksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja pärast toetuse saaja poolt projekti eesmärkide
saavutamist.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse elektrooniliselt rakendusüksuse e-posti teel, e-toetuse
keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna või allkirjastatuna paberkandjal ja lisab sellele
järgmised dokumendid:
1) projekti lõpparuanne;
2) kinnistu liitumisel ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga teenusleping vee-ettevõtjaga
ühisveevärgivee võtmiseks ja reovee ära juhtimiseks ühiskanalisatsiooni, mis ei tohi olla
varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast;
3) majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruses nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” sätestatud nõuetele vastav teostusjoonis,
millest peab selguma rajatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni pikkus;
4) kogumismahuti ümberehitamise või rajamise korral toote ostu tõendavad dokumendid,
paigaldamise fotod, toote sertifikaat ning kasutusteatis, millest ükski ei tohi olla varasem
taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast.
(3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsusega täiendada eelmises lõikes nõutud
dokumentide loetelu.
(4) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale
tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal
puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
(6) Väljamakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused ellu
viiduks.
§ 22. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning
ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Kui toetuse saaja rikub käesoleva määruse § 18 lõikes 8 sätestatud kohustust, nõuab
rakendusüksus toetuse tagasi.
(3) Toetust nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48. Toetuse
tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.
§ 23. Vaiete menetlemine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusüksusele. Vaide lahendab rakendusüksus haldusemenetluse
seaduses sätestatud korras.
(2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul rakendusüksusele vaide esitamisest arvates.
Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2
kohaselt.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0367 - Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise
tingimused meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tegevuse „Ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga liitumine“ raames“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Justiitsministeerium;
Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a2cd2337-ea1e-467c-8c23-
2732a2c5bbfc
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a2cd2337-ea1e-467c-8c23-
2732a2c5bbfc?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main