dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

Sotsiaalministeerium · 21. aprill 2018
Viit
17
Registreeritud
21. aprill 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Kristel Siiman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎17 21.04.2018 Ministri määrus.bdoc738 KB

Sisu (failidest)

Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrus „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi määrus) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõike 2 alusel. Selles kirjeldatakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) korraldatavaid elutähtsaid teenuseid, nähakse ette nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse häirete ja katkestuste ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate teenuste ostmiseks teistelt ettevõtetelt. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. SoM-i korraldatavaks elutähtsaks teenuseks on vältimatu abi, mis tähendab, et abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Elutähtsa teenuse osutajateks loetakse tervishoius vaid haiglavõrgu haigla (edaspidi HVA haigla) ja kiirabibrigaadi pidajaid, sest nemad tegelevad iga päev vältimatu abi osutamisega ja kannavad olulist rolli ka hädaolukorra lahendamises. Elutähtsaks teenuseks ei loeta igat HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatavat teenust, sest teenuseosutajad osutavad mitmeid teenuseid, kus abi ajutine edasilükkamine ei põhjusta abivajaja surma või püsivat tervisekahjustust. Nendel juhtudel ei ole tegemist vältimatu abi osutamisega ja seda osa teenusest HOS-i mõistes elutähtsaks ei loeta. Seega loetakse elutähtsaks vaid kõige kriitilisemat osa HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatavatest teenusest ning teenust ohustavate olukordade ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb teenuseosutajatel rakendada meetmeid. Vaatamata meetmete rakendamisele ei ole HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja alati võimelised iseseisvalt ennetama teenuse toimepidevuse häiret või katkestust või taastama teenuse osutamist, mistõttu on olukorra lahendamiseks vajalik riigi abi. Sellisel juhul on tegemist vältimatu abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist juhib riiklikul tasandil Terviseamet. Selleks, et Terviseamet saaks informatsiooni õigel ajal, peab teenuseosutaja Terviseametit teavitama, sest vaid Terviseametil on võimalik olukorra lahendamiseks tervise- ja tööministri kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemete alusel kasutusele võtta lisameetmeid, mida tavaolukorras ette nähtud ei ole (näiteks anda alust peatada vajaduse korral plaanilised tegevused, lubada 2- liikmelisi kiirabibrigaade jne). Määrus jõustub üldises korras. Sätted, mis puudutavad nõudeid HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse ennetamiseks, sealhulgas valmisoleku sihttaset, millest teenuseosutajad lähtuvad, jõustuvad 1. jaanuaril 2020. aastal. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman ([email protected], tel 626 9163) ja Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ([email protected], tel 650 9859). 2 Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected], tel 626 9333). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). 1.3. Märkused Määrus on seotud 1. juulil 2017. a jõustunud HOS-i redaktsiooniga. Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb seitsmest paragrahvist. Määruse §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Lõigetega 1 ja 2 täpsustatakse, et määruses kehtestatakse SoM-i korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Samuti nähakse määrusega ette nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Lisaks sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus. Määruse §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad terminid. Lõikes 1 kirjeldatakse SoM-i korraldatavaid elutähtsaid teenuseid (edaspidi elutähtis teenus) lähtuvalt HOS-i ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) sätetest. Teenuse kirjelduse kehtestamine on vajalik selleks, et eristada teenuseosutaja tegevusest seda osa, mis on HOS-i kohaselt elutähtis ehk millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Seda põhjusel, et teenuseosutajad ei paku kõigest ühte teenust, vaid tervet hulka teenuseid, mis võivad paista kui üks tervik, kuid siiski ei ole tervikuna tegemist ühiskonna toimimise või inimese elu ja tervise seisukohalt kriitilise tegevusega. HOS § 36 lõike 2 kohaselt on SoM-i korraldatavaks elutähtsaks teenuseks vältimatu abi TTKS-i tähenduses. Vältimatuks abiks loetakse tervishoiuteenust, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Tegemist on väga laia mõistega, mistõttu võib vältimatu abi osutamine teatud juhtudel muutuda vajalikuks mistahes tervishoiuteenuse osutamise käigus. Kriisireguleerimise seisukohalt on olulised need tervishoiuteenuse osutajad, kes tegelevad iga päev vältimatu abi andmisega. Nendeks on TTKS § 22 lõike 41 alusel nimetatud HVA haigla pidajad, kes osutavad ööpäev läbi aktiivravi ja seeläbi on neil võimekus tagada näiteks nii erakorralise meditsiini, intensiivravi-, kirurgilise ravi kui ka verekabineti teenus, mis on olulised kvaliteetse vältimatu abi osutamiseks. HVA haiglateks on Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ kohaselt: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla (piirkondlikud haiglad); AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla (keskhaiglad); AS Järvamaa Haigla, Kuressaare Haigla SA, SA Läänemaa Haigla, AS Rakvere Haigla, AS Lõuna- Eesti Haigla, SA Narva Haigla, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Hiiumaa Haigla, AS Põlva Haigla, SA Raplamaa Haigla (üldhaiglad); SA Jõgeva Haigla (kohalik haigla) ning alates 7. aprillist 2018. a SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (taastusravihaigla). Samuti on elutähtsa teenuse osutajateks TTKS § 17 lõike 11 alusel nimetatud kiirabibrigaadi pidajad, kellega on Terviseamet sõlminud kiirabi osutamise halduslepingu ning kelle 3 kiirabibrigaadid on Häirekeskuses operatiivarvestuses ja koheses väljasõiduvalmiduses. Nendeks kiirabibrigaadi pidajateks on: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Kiirabi, AS Karell Kiirabi, SA Tartu Kiirabi, SA Pärnu Haigla, SA Narva Haigla, SA Kuressaare Haigla, AS Valga Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, OÜ Tõrva Tervisekeskus ja SA Tallinna Lastehaigla. Siiski ei osuta eespool nimetatud teenuseosutajad iga päev ainult vältimatut abi, vaid ka mitmeid teisi teenuseid, sealhulgas plaanilist ravi, mille ajutine edasilükkamine või osutamata jätmine ei põhjusta abivajaja surma või püsivat tervisekahjustust. Seega ei ole nende teenuste puhul tegemist vältimatu abi osutamisega. Erinevate häirete puhul, kui teenuse osutamine tavapärases mahus on takistatud, või kriisiolukorras, kui kõik tegevused ja ressursid on suunatud olukorra lahendamisele, tuleb esmalt keskenduda nendele kriitilistele tegevustele, mis on olulised just vältimatu abi tagamiseks. Lõigetega 2 ja 3 avatakse terminid „elutähtsa teenuse toimepidevuse häire“ ja „elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus“, mille kasutamisel on lähtutud siseministri 21. juuni 2017. a määrusest nr 29 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“. Eelnevast tulenevalt loetakse käesoleva määruse tähenduses elutähtsa teenuse toimepidevuse häireks sellist takistust elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse teenust ajutiselt osalises mahus ja mis võib omakorda viia elutähtsa teenuse katkestuseni. Teenuse osutamist võivad häirida näiteks elektri-, vee- ja kaugküttehäired, samuti ressursside puudus ja teenuse osutamise mahu järsk suurenemine, kuid kogu haigla või kiirabibrigaadi pidaja toimimine siiski ei lakka. Katkestuse puhul on tegemist juba olukorraga, kui elutähtsa teenuse osutamise tase langeb alla minimaalse taseme, mis on kehtestatud käesolevas määruses, või lakkab täielikult ning seda ei suudeta nõutud aja jooksul taastada. Määruse §-s 3 esitatakse kiirabibrigaadi pidaja osutatava elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Lõikes 1 kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ning hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Tegemist on käesoleva määruse olulisima komponendiga, kuna just siin nähakse ette teenuse miinimumtase, mida teenuseosutaja peab olema suuteline tagama. Eelnevast tulenevalt peab kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras (näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal) tagama ööpäev läbi vähemalt 1/3 kiirabi osutamise halduslepingus ette nähtud koheses väljasõiduvalmiduses kiirabibrigaade selleks, et olla valmis teenindama Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruses nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ sätestatud C(charlie)-prioriteediga ja D(delta)-prioriteediga väljakutseid. Kiirabibrigaadi pidaja osutab iga päev Häirekeskuse antava väljasõidukorralduse alusel kiirabiteenust nii vältimatut abi mittevajavale isikule, kelle seisund on stabiilne ega ole erakorraline (A- ja B-prioriteediga väljakutsed), kui ka vältimatut abi vajavale isikule, kelle seisund on raske või eluohtlik (C- ja D-prioriteediga väljakutsed). Kuigi kiirabibrigaadi pidaja ei saa prioriteetide alusel kiirabikutsete täitmise üle ise otsustada, on Terviseametil võimalik vajaduse korral hädaolukorras või riigikaitseseaduses nimetatud olukordades piirata A- ja B-prioriteediga kutsete teenindamist teatud teeninduspiirkonnas või riigis tervikuna. Seega peab kiirabibrigaadi pidaja olema valmis teenindama vähemalt C- ja D-prioriteediga väljakutseid. Koheses väljasõiduvalmiduses tähendab seda, et kiirabibrigaad on nõutavalt komplekteeritud, ettenähtud varustusega ja võimeline alustama väljasõitu ühe minuti jooksul väljasõidukorralduse saamise hetkest arvates. Nõue tagada vähemalt 1/3 kiirabibrigaadi pidaja tavapärasest kiirabiressursist lähtub tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrusest nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud 4 ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. Tegemist on miinimumtasemega, mis peab olema tagatud igal ajahetkel ning kui seda taset ei ole võimalik tagada, on teenus katkenud ja võib olla tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukordaga või selle tekke ohuga. Siiski ei tähenda miinimumtaseme tagamata jätmine iga kiirabibrigaadi pidaja puhul alati hädaolukorda või selle ohtu, vaid siinkohal hinnatakse olukorda riigis tervikuna. Kui kiirabiteenust on võimalik tagada tavaolukorra ajutise asendamise mehhanismi kaudu, rakendatakse esmalt seda. Lõikega 2 kehtestatakse kiirabibrigaadi pidaja osutatava elutähtsa teenuse taastamise korraldus. Määruse kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral taastama 12 tunni jooksul vähemalt 2/3 ja 24 tunni jooksul kõikide kiirabi osutamise halduslepingus ette nähtud kiirabibrigaadide kohese väljasõiduvalmiduse. Kui kiirabibrigaadi pidaja ei suuda ettenähtud aja jooksul nõutud teenuse taset taastada, loetakse teenus konkreetses kiirabi teeninduspiirkonnas katkenuks. Sarnaselt miinimumtaseme kehtestamisega ei tähenda ka ühes teeninduspiirkonnas teenuse katkemine alati riigi tasemel hädaolukorda või selle tekke ohtu, vaid olukorda hinnatakse riigis tervikuna. Lõikes 3 on esitatud minimaalne loetelu ohtudest, mis võivad kaasa tuua kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire ja mida teenuseosutaja peab oma elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama. Kui toimepidevuse riskianalüüsis selgub, et ohu realiseerumine on tõenäoline ja/või selle tagajärjed on tõsised, tuleb seda arvestada ka toimepidevuse plaani koostamisel. Määruses esitatud loetelu aluseks on võetud elutähtsate teenuste1 omavaheline ristsõltuvus, mis tähendab, et ühe elutähtsa teenuse katkemine toob omakorda kaasa ka teiste teenuste katkemise. Näiteks on kiirabibrigaadi pidajale elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik mobiiltelefoni- ja andmesideteenus selleks, et oleks tagatud Häirekeskuselt väljasõidukorralduse vastuvõtmise võimekus. Selleks tuleb teenuseosutajal rakendada meetmeid, mis võimaldavad ka mobiiltelefoni- või andmesideteenuse häire korral elutähtsa teenuse jätkusuutliku osutamise (näiteks ostetakse andmesideteenust paralleelselt kahelt lepingupartnerilt, et oleks tagatud teenuse dubleeritus). Siinkohal tuleb meetmeid rakendada vaid oma asutuse ja täidetavate ülesannete põhiselt. See tähendab, et kiirabibrigaadi pidaja peab omalt poolt tagama küll Häirekeskuselt väljasõidukorralduste vastuvõtmise võimekuse, kuid kui Häirekeskus ise ei saa abivajajatelt hädaabikõnesid vastu võtta, ei ole ka kiirabibrigaadi pidajal võimalik ühtegi meedet omalt poolt planeerida. See vastutus jääb Häirekeskusele. Samuti tuleb meetmeid rakendada nendeks juhtudeks, kui tegemist on hädaolukorra ohtlike ulatuslike sündmustega2, mis otseselt mõjutavad ka kiirabibrigaadi pidaja vältimatu abi osutamist. Näiteks võib raske rongiõnnetusega kaasneda palju kannatanuid ja seetõttu on vajalik osutada vältimatut abi tavapärasest suuremas mahus. Selleks peab aga kiirabibrigaadi pidaja olema valmis käivitama lisabrigaade, kutsuma tööle täiendavat personali, osutama teenust 2-liikmelise brigaadiga jms. Lisaks võib teenuseosutaja oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldada ka muid olukordi, mis võivad tema hinnangul ohustada tal elutähtsa teenuse osutamist. Lõikega 4 on reguleeritud kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmine teistelt ettevõtetelt. 1 Elutähtsad teenused on: elektri, maagaasi ja vedelkütusega varustamine; riigitee ja kohaliku tee sõidetavuse tagamine; telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenus; elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine; vältimatu abi TTKS-i tähenduses; makseteenus ja sularaharinglus; kaugkütte ja veega varustamine ning kanalisatsioon. 2 Aluseks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“. 5 Määruse kohaselt tuleb kiirabibrigaadi pidajal võimaluse korral lähtuda elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Kriisi korral on väga tähtis, et elutähtsa teenuse osutamine ei katkeks mõne lepingupartneri nõrga valmisoleku tõttu. Käesoleva sättega on võimalik suunata kiirabibrigaadi pidajat valima keskmisest suurema valmisolekuga koostööpartnereid, kes suudavad arvestada ka teenuse toimepidevuse vajadusega. Näiteks on otstarbekas valida lepingupartneriks eelkõige sellist tankla pidajat, kes suudab ka elektrikatkestuse korral väljastada vedelkütust. Siiski ei tähenda see säte, et kiirabibrigaadi pidaja peab alati otsima või valima suurema valmisolekuga koostööpartnereid isegi siis, kui see tooks kaasa ebamõistlikult suured kulud või olukorra, kus turul vastava võimega lepingupartnereid ei leidugi. Oluline on leida rakendatavates meetmetes proportsionaalne tasakaal, arvestades sealjuures nii saadavat kasu kui ka võimalikke ohte. Lõikes 5 on sätestatud nõuded kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. 2016. aastal analüüsis Siseministeerium koostöös SoM-i ja teiste ministeeriumite ning elutähtsa teenuse osutajatega (sealhulgas kiirabibrigaadi ja HVA haigla pidajad) elutähtsate teenuste omavahelist sõltuvust, et selgitada välja mõju, mis võib kaasneda elutähtsa teenuse ulatusliku ja pikaajalise katkestusega, ning planeerida selle alusel ennetavad meetmed. Analüüsist selgus, et kõikide elutähtsa teenuse osutajate teadlikkus neid mõjutavatest elutähtsatest teenustest on väike. Ühtlasi on halb teenuseosutajate valmidus tulla toime erinevate kriisidega. Näiteks paaripäevase ulatusliku elektrikatkestuse korral on oluliselt häiritud või katkeb enamiku elutähtsate teenuste osutamine. See omakorda mõjutab suurel määral elanike elu ja tervist ning riigiasutuste tööd ja on ohuks riigi toimimisele tervikuna. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning ühiskonna haavatavust elutähtsate teenuste tõttu, on oluline, et nii elanikkond, riigiasutused kui ka teenuseosutajad alustaksid enda vastupanuvõime suurendamisega. Seda lähenemist toetab ka NATO kaitseministrite 11. veebruari 2016. a kohtumisel heaks kiidetud raport tsiviilsektori valmisolekust, mis muu hulgas toob välja vajaduse tagada iga NATO liikmesriigi vastupanuvõime seitsme baasvõimekuse abil. Baasvõimekuste tagamist nähakse iga riigi kohustusena NATO leppe artikli 3 raames – liikmesriigid arendavad eraldi ja ühiselt, pidevalt, tulemuslikult ja üksteist aidates oma vastupanuvõimet relvastatud rünnakule. Baasvõimekuste laiem eesmärk on tagada tsiviilsektori toimimine kriisiolukorras. Selle oluliseks osaks on elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni otsuse3 kohaselt on valmisoleku parandamiseks esmalt vaja, et teenuseosutajad teadvustaksid, missugused on lüngad nende võimetes osutada oma teenust teiste elutähtsate teenuste ja tarnete katkestuse korral ning kuidas suurendada teenuseosutaja autonoomsust ja valmisolekut vähemalt 72 tunnini. Sellest tulenevalt tuleb kiirabibrigaadi pidajal kavandada lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 tunniks. Kuna kiirabibrigaad on nii tavaolukorras kui ka hädaolukorras tervishoius esmane reageerija sündmuskohal ja temast sõltub otseselt, kas vältimatut abi vajav isik jõuab haiglasse, siis on ootus, et kiirabibrigaadi pidaja tagaks võimalikult kõrge valmisoleku taseme erinevateks häireteks. Kuigi määruses on kehtestatud teenuse tagamise sihttase, on teenuseosutajale jäetud valikuvabadus missuguseid meetmeid kavandatakse. Siiski ei tähenda see seda, et teenuseosutaja peab olema valmis rakendama kohe kõiki meetmeid, et tagada vastupanuvõime 72 tundi. Oluline on riskianalüüsis ja plaanis kirjeldada, milliseid meetmeid teenuseosutaja rakendab juba praegu ja millised on võimelüngad, millele tuleb leida lahendusi edaspidi. Sealjuures on võimelünkade leevendamiseks või lahendamiseks oluline välja tuua võimalikud 3 Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni 7. septembri 2016. a istungi protokoll 17.10.2016 nr 9-6/59-1. 6 edasised tegevused koos kaasnevate kulude (sealhulgas rahalised kulud ja võimalikud ohud, kui meedet ei rakendata) ja tuludega. Kuna riskianalüüs ja plaan kooskõlastatakse Terviseametiga, on see omakorda aluseks edasistele tegevustele riigi tasandil. Näiteks on edaspidi võimalik planeerida teenuseosutajatele teatud meetmete rahastamist riigieelarvelistest vahenditest, planeerida valdkondadeüleselt ühiseid meetmeid või võtta vastu teadlikke otsuseid, et mingeid riske aktsepteeritakse jms. Määruse §-s 4 esitatakse HVA haigla elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Lõikes 1 kehtestatakse nõuded HVA haigla elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ning hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Määruse kohaselt peab HVA haigla pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras (näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal) tagama abi andmise võimekuse ööpäev läbi, lähtudes ravikindlustuse seaduse § 32 alusel kehtestatud määruse lisa 26 (triaaži juhend) põhimõtetest. Abi tuleb anda vähemalt: 1) eluohtlikus seisundis patsiendile, kelle elu on otseselt ohus (edaspidi punane triaažikategooria), 2) erakorralisele patsiendile, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik (edaspidi oranž triaažikategooria), ja 3) patsiendile, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ja kes vajab diagnoosi või ravi, kuid kelle seisund on stabiilne (edaspidi kollane triaažikategooria). HVA haigla pidajad osutavad tavaolukorras erinevaid ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid, kuid kõikide nende teenuste puhul ei põhjusta abi ajutine edasilükkamine või andmata jätmine abivajaja surma või püsivat tervisekahjustust. Näiteks ei ole ambulatoorse eriarstiabi visiidi puhul patsiendi ööpäevaringne viibimine haiglas üldse vajalik. Ka kogu statsionaarset eriarstiabi ei saa lugeda elutähtsaks, sest plaanilist raviteenust, mida osutatakse stabiilses seisundis patsiendile ja mis on ette planeeritud, on võimalik vajaduse korral ajutiselt edasi lükata. Seega ei ole nendel juhtudel tegemist vältimatu abi ehk elutähtsa teenuse osutamisega. Erinevate häirete või katkestuste puhul, kui teenuse osutamine tavapärases mahus on takistatud, või kriisiolukorras, kui kõik tegevused ja ressursid on suunatud olukorra lahendamisele, ei ole võimalik tagada kõiki teenuseid korraga, vaid esmalt tuleb keskenduda nendele kriitilistele tegevustele, mis on olulised eelkõige inimese elu ja tervise päästmiseks. Seega on triaaž vajalik nendes olukordades, kus abivajajaid on rohkem kui neid ühekorraga käsitleda suudetaks, mistõttu on juhendis täpsemalt kirjeldatud soovituslikku patsiendi seisundi hindamist lähtuvalt objektiivsest leiust ja patsiendi kaebustest. Samadest printsiipidest on soovitatav lähtuda ka teistes osakondades, kus osutatakse vältimatut abi. Kui hädaolukorras või riigikaitseseaduses nimetatud olukorras on vajalik kasutada masskannatanute suure hulga tõttu katastroofimeditsiinis tunnustatud mõnda muud triaažisüsteemi, annab selleks kooskõlastuse Terviseamet, arvestades valmisoleku tasemes kehtestatut. Lähtuvalt tunnustatud meditsiinipraktikast on vältimatu abi osutamiseks oluline tagada eelkõige erakorralise meditsiini, anestesioloogia-, kirurgilise ravi, intensiivravi- ja verekabineti teenuse järjepidev toimimine ning selleks vajalik diagnostika- ja laborivõimekus. Kuna aga HVA haigla pidajad erinevad osutatavate teenuste ja osutamise mahu poolest (näiteks ei osuta kõik sünnitusabi), on elutähtsa teenuse osutamiseks vajalike kriitiliste tegevuste määramine jäetud teenuseosutaja enda pädevusse. Kriitilised tegevused määratakse kindlaks elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ja riskianalüüsid kooskõlastatakse omakorda Terviseametiga. Lõikega 2 kehtestatakse HVA haigla osutatava elutähtsa teenuse taastamise korraldus. Määruse kohaselt peab HVA haigla pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral tagama igal ajahetkel elutähtsa teenuse osutamise võimekuse vähemalt haiglas viibivale punase, oranži 7 ja kollase triaažikategooria patsiendile. Seejärel tuleb ühe tunni jooksul taastada võimekus osutada elutähtsat teenust väljastpoolt haiglat saabuvale punase, oranži ja kollase triaažikategooria patsiendile. Sätte eesmärk on tagada, et elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral ei sattuks ohtu näiteks intensiivravis kunstlikul hingamisel viibivad patsiendid või et keset operatsiooni ei jääks vajalik aparatuur seisma. Seetõttu tuleb võimekus osutada vältimatut abi juba hospitaliseeritud patsientidele tagada kohe (näiteks automaatne elektrigeneraatori käivitumine nendes osakondades, vajaduse korral ventileerimine käsitsi jms). Tegemist on miinimumtasemega, mis peab olema tagatud igal ajahetkel ning kui seda taset ei ole võimalik tagada, on teenus konkreetses haiglas katkenud. Kui HVA haigla suudab tagada küll hospitaliseeritud patsientidele elutähtsa teenuse osutamise, kuid ei suuda ettenähtud aja jooksul taastada teenuse osutamist väljastpoolt haiglat saabuvatele vältimatut abi vajavatele patsientidele, loetakse teenus konkreetses haiglas samuti katkenuks. Teenuse katkemine üksikus või väikses haiglas ei pruugi olla aga alati riigi tasemel hädaolukord või selle tekkimise oht, vaid olukorda hinnatakse riigis tervikuna. Kui teenust on võimalik tagada tavaolukorras kehtiva mehhanismi kaudu, näiteks üksikute patsientide ümbersuunamine teise haiglasse, rakendatakse esmalt seda. Siiski võib olla juba vaja Terviseameti koordineerivat rolli. Lõikes 3 on esitatud minimaalne loetelu ohtudest, mis võivad kaasa tuua HVA haigla elutähtsa teenuse toimepidevuse häire. Kui toimepidevuse riskianalüüsis selgub, et ohu realiseerumine on tõenäoline ja/või selle tagajärjed on tõsised, tuleb seda arvestada ka toimepidevuse plaani koostamisel. Sarnaselt kiirabibrigaadi pidajatega on ka HVA haigla elutähtsat teenust ohustavate olukordade puhul aluseks võetud elutähtsate teenuste omavaheline ristsõltuvus. Näiteks ei ole HVA haiglal võimalik vältimatut abi osutada ilma elektrivarustuseta, sest lisaks valgustusele on elektrit vaja ka erineva kriitilise tähtsusega aparatuuri jm süsteemide toimimiseks. Selleks tuleb teenuseosutajal rakendada meetmeid, mis võimaldavad ka elektrikatkestuse korral tagada haiglas viibivate vältimatut abi vajavate isikute elu ja tervis (näiteks hoone tehnovõrk on dubleeritud, olulisematele süsteemidele ja osakondadele tagatakse vajaduse korral tagavaravool generaatoritega jms). Siinkohal tuleb meetmeid rakendada vaid oma asutuse ja täidetavate ülesannete põhiselt. Samuti tuleb meetmeid rakendada nendeks juhtudeks, kui tegemist on hädaolukorra ohtlike ulatuslike sündmustega, mis otseselt mõjutavad ka HVA haiglal vältimatu abi osutamist. Näiteks võib raske rongiõnnetusega kaasneda palju kannatanuid ja seetõttu on vajalik osutada vältimatut abi tavapärasest enam. Selleks peab aga HVA haigla olema valmis üles seadma lisavoodeid koos vajaliku aparatuuriga, kutsuma tööle täiendavat personali jms. Lisaks võib teenuseosutaja oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldada ka muid olukordi, mis võivad tema hinnangul ohustada vältimatu abi tagamist. Lõikega 4 antakse volitusnorm Terviseameti peadirektori käskkirja kehtestamiseks. Käskkirjas määratakse HVA haiglatele vältimatu abi vajaduse suurenemise ulatus, millega peab teenuseosutaja tavaolukorras hakkama saama. Tegemist ei ole uue kohustusega, sest 1. juulini 2017. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2002. a määrus nr 222 „Tervishoiukorraldus hädaolukorras“ andis aluse samasisulise käskkirja kehtestamiseks. Seega on Terviseameti peadirektori 3. juuni 2015. a käskkirjaga nr 33 „Haiglavõrgu arengukava loetellu kuuluvate haiglate kriisireguleerimisalaste ülesannete kinnitamine“ juba määratud HVA haiglate üliraskes ja raskes seisundis traumapatsientide käsitlemise võimekus. Lõikes 5 on reguleeritud haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmine teistelt ettevõtetelt. 8 Sarnaselt kiirabibrigaadi pidajaga tuleb ka haiglavõrgu haigla pidajal võimaluse korral lähtuda elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Lõikes 6 on sätestatud nõuded HVA haigla elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Erinevalt kiirabibrigaadi pidajatest, kes osutavad ühesugust teenust lähima brigaadi põhimõttel, ei ole HVA haigla pidajate puhul piiratud ressursse arvestades otstarbekas muuta kõiki teenuseosutajaid maksimaalselt vastupidavateks, vaid esmajärjekorras keskenduda kõige olulisematele. Seega peab HVA haigla pidaja lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist kavandama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada oluliste ehitiste, seadmete, varustuse ja infosüsteemide töö piirkondlikus ja keskhaiglas vähemalt 72 tunniks ning üld- ja kohalikus haiglas vähemalt 16 tunniks. Kuna enim mõjutab elutähtsate teenuste osutamist elektriga varustamine, on üld- ja kohalikule haiglale kehtestatud sihttaseme puhul tegemist tavaolukorra baasvõimekusega, mis võimaldab tagada elutähtsa teenuse osutamise näiteks ka elektrivarustuse plaaniliste katkestuste ning põhi- ja jaotusvõrgu rikkest põhjustatud katkestuste kõrvaldamise ajal4. Pikemate katkestuste puhul evakueeritakse vältimatut abi vajavad patsiendid vajaduse korral edasi piirkondlikku või keskhaiglasse. Kuigi määruses on kehtestatud teenuse tagamise sihttase, on teenuseosutajale jäetud valikuvabadus missuguseid meetmeid kavandatakse. Siiski ei tähenda see seda, et teenuseosutaja peab olema valmis rakendama kohe kõiki meetmeid, et tagada vastupanuvõime vastavalt 72 tundi ja 16 tundi. Oluline on riskianalüüsis ja plaanis kirjeldada, milliseid meetmeid teenuseosutaja rakendab juba praegu ja millised on võimelüngad, millele tuleb leida lahendusi edaspidi. Sealjuures on võimelünkade leevendamiseks või lahendamiseks oluline välja tuua võimalikud edasised tegevused koos kaasnevate kulude (sealhulgas rahalised kulud ja võimalikud ohud, kui meedet ei rakendata) ja tuludega. Kuna riskianalüüs ja plaan kooskõlastatakse Terviseametiga, on see omakorda aluseks edasistele tegevustele riigi tasandil. Näiteks on edaspidi võimalik planeerida teenuseosutajatele teatud meetmete rahastamist riigieelarvelistest vahenditest, planeerida valdkondadeüleselt ühiseid meetmeid või võtta vastu teadlikke otsuseid, et mingeid riske aktsepteeritakse jms. Määruse §-s 5 kehtestatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus. Lõike 1 kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja ja HVA haigla pidaja teavitama Terviseametit viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest või selle tekkimise ohust, kuid mitte hiljem kui ühe tunni jooksul. Lõikega 2 täpsustatakse, et Terviseametile edastatav teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) häire või katkestuse toimumise aeg ja kestus; 2) häire või katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) teenuse taastamiseks või häire või katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 4) esialgne prognoositav kahju patsientidele; 5) esialgne prognoositav mõju teistele tervishoiuteenuse osutajatele. See võimaldab Terviseametil hinnata tekkinud olukorda ja kaasnevat mõju abivajajatele, patsientidele või teistele teenuseosutajatele ning planeerida vajaduse korral sekkumist riiklikul tasandil. Täpsem teavitamise korraldus koos kontaktpunkti ja -isikutega lepitakse kokku hädaolukorra lahendamise plaanis, mis koostatakse Terviseameti juhtimisel hiljemalt 1. juuliks 2019. a ning mille üheks osapooleks on ka käesolevas määruses nimetatud teenuseosutajad. 4 Aluseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. aprilli 2005. a määrus nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“. 9 Lõige 3 sätestab, et juhul kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on põhjustanud sündmus, mis võib kaasa tuua hädaolukorra või hädaolukorra ohu, mille lahendamine ei kuulu Terviseameti pädevusse, peab kiirabibrigaadi pidaja ja HVA haigla pidaja kohe teavitama ka sündmusest tekkivat hädaolukorda juhtivat asutust. Näiteks haiglahoone tulekahju puhul tuleb kohe teavitada ka Päästeametit, küberintsidendi korral Riigi Infosüsteemi Ametit jne. Määruse §-s 6 kehtestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus. Lõike 1 kohaselt on vältimatu abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukord, kui esinevad kõik kolm järgmist kriteeriumi: 1) kiirabibrigaadi pidaja või HVA haigla pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust, 2) olukorra lahendamist on vaja juhtida riiklikult ja 3) valdkonna eest vastutav minister ehk tervise- ja tööminister on Terviseameti ettepanekul kehtestanud tervishoiu valmisoleku taseme tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 1 alusel. Kui ulatuslikest sündmustest tekkinud hädaolukorra puhul otsustab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, kas tegemist on hädaolukorraga või mitte, ning hädaolukorra lahendamise plaanis lepitakse osapoolte vahel kokku selle lahendamise korraldus, siis elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorra tingimused tuleb määrata käesolevas määruses. Kuna määruse tasemel ei ole võimalik ega mõistlik kehtestada lõplikku loetelu erinevatest olukordadest, on käesoleva määruse kohaselt hädaolukorra kriteeriumiks vajadus võtta olukorra lahendamiseks kasutusele tavapärasest erinevad meetmed, mille rakendamise õigus tekkib tervishoius valmisoleku tasemete kehtestamisega. Tervishoiu valmisoleku tasemete aluseks on tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. Samad valmisoleku tasemed kehtestatakse vajaduspõhiselt ka ulatuslikest sündmustest tekkinud hädaolukordade ja riigikaitseliste olukordade lahendamiseks. Tervishoius on kolm valmisoleku taset: 1) tervishoiu valmisoleku tase 1 – sellisel juhul ei ole veel kriisi tekkinud, kuid selle tekkimine on tõenäoline. Kriisiks valmisoleku taseme 1 väljakuulutamise eesmärk on olla valmis eeldatava kannatanute hulgaga hakkama saamiseks nii, et säiliks teenuseosutajate tavapärane abi osutamise võime, näiteks aktiveeritakse kriisipiirkonnas kiirabi lisabrigaadid, haiglad kutsuvad tööle lisapersonali ning on valmis avama lisavoodeid; 2) tervishoiu valmisoleku tase 2 – sellisel juhul on oht kriisi tekkimiseks realiseerunud ning tegemist on sündmusega, millega võib kaasneda kannatanuid, kelle eeldatav hulk ületab oluliselt kriisipiirkonnas ja selle lähedal asuvate tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse. Taseme 2 kehtestamise eesmärk on tagada kriisipiirkonnas eelkõige vältimatu abi osutamine, mujal piirkondades jätkatakse abi osutamist tavapärasel tasemel. Selleks peatatakse näiteks kriisipiirkonna haiglates plaaniline ravi ning selle arvelt vabastatakse voodikohti, kiirabibrigaadid võivad olla 2-liikmelised ning need teenindavad vaid kõrge prioriteediga väljakutseid, perearstid võtavad vastu vaid vältimatut abi vajavaid isikuid ning peatavad kõik ennetavad tegevused, lisaks võtavad kõik teenuseosutajad vastavalt vajadusele kasutusele oma tegevusvaru. Kui olemasolevatest tervishoiutöötajatest ei piisa, korraldab Terviseamet vastavalt vajadusele kriisipiirkonnas tervishoiutöötajate ümbersuunamist, lähtudes põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse appi teiste 10 tervishoiuteenuse osutajate juures töötavad tervishoiutöötajad. Vajaduse korral kaasatakse ka vabatahtlikke abistajaid, näiteks tervishoiuüliõpilasi või Eesti Punast Risti; 3) tervishoiu valmisoleku tase 3 – sellisel juhul on tegemist ulatusliku kriisiga, mis võib hõlmata kogu riiki ning kannatanute eeldatav hulk ületab oluliselt kogu riigis vähemalt poolte tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse. Valmisoleku taseme 3 kehtestamise eesmärk on tagada üksnes vältimatu abi osutamine ning plaaniline tegevus on ootel. Olukorra lahendamiseks rakendatavad meetmed on kriisipiirkonnas ja kogu riigis sarnased valmisoleku tasemega 2. Ka elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalisest katkestusest või ka häirest põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks koostab elutähtsat teenust korraldav asutus plaani5, milles on esitatud olukorrad, mida loetakse hädaolukorraks; hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste ja isikute loetelu ning nende ülesanded; plaani rakendamise tingimused, sealhulgas valmisoleku tasemete kehtestamine. Lõige 2 sätestab, et vältimatu abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorda juhib Terviseamet, lähtudes HOS-ist, TTKS-i erisätetest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning hädaolukorra lahendamise plaanist. HOS § 14 lõike 1 kohaselt juhib hädaolukorra lahendamist Vabariigi Valitsuse määratud täidesaatva riigivõimu asutus või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, kui hädaolukorra on põhjustanud elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Vältimatu abi kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavaks asutuseks on SoM, kes muu hulgas juhib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest tekkinud hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi HOS-i 3. peatükis sätestatu kohaselt. Samas võimaldab HOS § 37 lõige 5 eespool nimetatud ülesanded delegeerida oma valitsemisalas asuvale ametile või inspektsioonile. Terviseamet vastutab ulatuslikust tervishoiusündmusest tekkiva riski analüüsi koostamise eest6 ja eelduste kohaselt määratakse amet ka Vabariigi Valitsuse poolt ulatuslikust tervishoiusündmusest tekkivat hädaolukorda lahendavaks asutuseks. Lisaks näevad TTKS-i erisätted ette Terviseameti koordineerivat rolli tervishoiuvaldkonna hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel. Kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus võib tekkida paralleelselt mõne muu ulatusliku sündmusega, mida juba juhib Terviseamet, on kaksikjuhtimise vältimiseks ka elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamine koos vastava hädaolukorra lahendamise plaani koostamisega delegeeritud Terviseametile7. Samuti koordineerib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorra puhul avalikkuse teavitamist Terviseamet. Siiski lepitakse täpsem avalikkuse teavitamise korraldus (sh erinevate osapoolte rollid) kokku hädaolukorra lahendamise plaanis, mis valmib 1. juuliks 2019. a. Määruse §-s 7 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a. Määruse jõustumise tähtajad tulenevad Vabariigi Valitsuse 20. juuli 2017. a nõupidamise otsusest. Selle kohaselt peab SoM kehtestama elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded 5 Aluseks siseministri 21. juuni 2017. a määrus nr 30 „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise kord“. 6 Aluseks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“. 7 Aluseks tervise- ja tööministri 7. septembri 2017. a käskkiri nr 94 „Sotsiaalministeeriumi korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine“. 11 esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2018. a. Lisaks peab SoM tagama elutähtsa teenuse nõuete kehtestamisel kesk- ja piirkondlike haiglate võimekuse osutada vältimatut arstiabi kuni 72-tunniliste elutähtsate teenuste katkestuste korral esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2020. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Käesoleva määruse sihtrühmadeks on otseselt HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad, kes on elutähtsa teenuse osutajad, ning tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid. Lisaks on mõjutatud Terviseamet, kes täidab elutähtsat teenust korraldava asutuse rolli, sealhulgas juhib vältimatu abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamist. Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse rakendamisega teatud sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud; mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale; mõju riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisust on analüüsitud alapunktides 4.1–4.4. 4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Muudatuse sihtrühm I: elutähtsa teenuse osutajad (HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad) Siseministeeriumi andmetel on 10. aprilli 2018. a seisuga elutähtsa teenuse osutajaid 130, nendest otseselt mõjutatud sihtrühmaks on 20 HVA haigla pidajat ja 11 Terviseametiga kiirabi osutamise halduslepingut omavat kiirabibrigaadi pidajat ehk umbes 24%, seega võib mõjutatud sihtrühma hinnata suureks. Käesoleva määruse rakendamise puhul ei ole tegemist täiesti uute kohustustega. Nõuded kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele, sh HVA haiglatele ja kiirabibrigaadi pidajatele, tulenevad HOS § 38 lõikest 3 ning käesolev määrus vaid täpsustab neid. HOS-i kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud näiteks:  koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani;  rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;  tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime;  teavitama viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust. Uue regulatsioonina antakse suuniseid, millist osa teenusest peaks teenuseosutaja lugema elutähtsaks, milliseid ohte tuleks riskianalüüsis kirjeldada ning millisel tasemel peaks teenus 12 olema tagatud ka häirete korral jm. Lisaks määratakse sihteesmärgina piirkondliku ja keskhaigla ning kiirabibrigaadi pidajatele läbi mõelda, kuidas tagada elutähtsa teenuse järjepidev toimimine vähemalt 72 tunniks ning üldhaigla ja kohaliku haigla pidajal 16 tunniks, samuti täpsustatakse, millist osa tervikteenusest tuleb hädaolukorras või häire puhul tagada; täpsustatakse, et elutähtsa teenuse häirest või katkestusest või selle ohust tuleb Terviseametit teavitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui ühe tunni jooksul. Teenuseosutajate jaoks ei ole tegemist ainult uute ülesannetega, kuid kuna valmisoleku tagamine on järjepidev protsess ja teatud lisaülesanded käesoleva määrusega tekkivad, võib sihtrühma käitumises kaasneda muudatusi. Samas on Terviseamet võtnud teenuseosutajate valmisoleku tagamise osas koordineeriva rolli, mistõttu eeldatavasti kohanemisraskusi ei kaasne. Seega võib mõju hindamise metoodikale tuginedes mõju ulatust ja sagedust hinnata keskmiseks. Kuna muudatusega saavutatakse parem valmisolek erinevateks ohtudeks, sh hädaolukordadeks, ei kaasne muudatusega märkimisväärselt negatiivse iseloomuga mõjusid. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju oluline – mõjutatud sihtrühm on suur, kuid mõju avaldumise sagedus ja selle ulatus on keskmised, samas ei kaasne muudatusega otseselt negatiivse iseloomuga mõjusid. Muudatuse sihtrühm II: tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid Määruse sihtrühmaks on HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatavat teenust vajavad isikud ehk patsiendid. TTKS § 6 kohaselt on vältimatut abi õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuari 2017. a seisuga Eesti rahvaarv 1 315 6358, lisaks külastas 2016. aastal Eesti majutusasutusi 3 043 593 väliskülastajat (lisanduvad veel majutusasutuses mitteööbinud väliskülastajad)9. Kõik eespool nimetatud isikud võivad olla küll potentsiaalsed patsiendid, kuid tõenäosus, et kõik neist vajavad abi, on siiski väike. Näiteks oli Tervise Arengu Instituudi andmetel 2016. aastal erakorralise meditsiini osakonda või traumapunkti saabunud, sh kiirabiga toodud, erakorralisi patsiente kokku 480 183, mis moodustab 11% kogu Eesti rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest. Seetõttu võib lugeda määruse mõjutatud sihtrühma suurust keskmiseks, kuid kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestusi toimub harva, võib mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust pidada väikeseks. Lisaks ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, sest see võimaldab osutada abivajajatele kvaliteetset ja jätkusuutlikku vältimatut abi ka teenuse katkestuse korral. Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väikesed ning muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. 4.2. Mõju majandusele Muudatuse sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad (HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad) Siseministeeriumi andmetel on 10. aprilli 2018. a seisuga elutähtsa teenuse osutajaid 130, nendest otseselt mõjutatud sihtrühmaks on 20 HVA haigla pidajat ja 11 Terviseametiga kiirabi osutamise halduslepingut omavat kiirabibrigaadi pidajat ehk umbes 24%, seega võib mõjutatud sihtrühma hinnata suureks. 2016. aastal Siseministeeriumi tehtud elutähtsate teenuste analüüsi käigus selgus, et tervishoiuteenuse osutajate valmisolek osutada elutähtsat teenust on halb. Näiteks ulatusliku elektrikatkestuse korral langeb arstiabiteenuse osutamise tase oluliselt juba ühe päeva möödumisel ning tekib vajadus piirata patsientide vastuvõttu. Autonoomse elektritoitega on 8 Statistikaameti kogutavad põhinäitajad, allikas: http://www.stat.ee/pohinaitajad 9 Statistikaameti andmed, allikas: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JA+ELUKOHARIIGI+J%C4RGI+ %28KUUD%29&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2 13 varustatud üksnes teatud haiglate korpused või osakonnad (eelkõige erakorralise meditsiini, intensiivravi- ja operatsiooniplokk) ja seda kuni 12 tundi. Mõnes haiglas puudub selline võimekus üldse või on ainult mõni tund. Parem valmisolek on suurematel haiglatel, kus mõned korpused on varustatud autonoomse elektritoitega 40–48 tunniks. Vaid ühel suuremal haiglal on tagatud kriitilised tegevused elektrikatkestuse korral kuni 72 tunniks. Kuna valmisoleku tagamine on järjepidev protsess, võib sihtrühma käitumises kaasneda teatuid muudatusi ning nendel teenuseosutajatel, kelle senine valmisolek on vähene, võib esineda ka kohanemisraskusi. Samas ei ole teenuseosutajad kohustatud ilma riigi kokkulepeteta lisameetmeid rakendama, mistõttu võib mõju sagedust lugeda keskmiseks. Mõju ulatust võib lugeda keskmiseks, sest kuigi teenuseosutajad on juba praegu iseseisvalt vastavalt oma majanduslikele võimalustele ja juhtide prioriteetidele võimekust arendanud, on saavutatud sihttase erinev. Seda põhjusel, et seni ei ole riiklikult sihttase määratud olnud, seega võib muudatusega kaasnevat mõju lugeda ühtpidi positiivseks. Samas, kui riiklikul tasemel koostöös Terviseameti ja Eesti Haigekassaga ei kavandata teenuseosutajatele vajalikke lisaressursse, ei ole teenuseosutajatel võimalik kehtestatud sihttaset saavutada. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju oluline – mõjutatud sihtrühm on suur, mõju avaldumise sagedus ja selle ulatus keskmine ning muudatusega võib kaasneda teatud juhtudel negatiivse iseloomuga mõju. 4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale Muudatuse järel paraneb eelkõige tervishoiusüsteemi valmisolek võimalikuks hädaolukorraks ning oskus hädaolukorras kiiresti ja eesmärgipäraselt tegutseda. Sama mõju on kogu HOS-il eri valdkondades. Sellest tulenevalt avaldab HOS tervikuna (sh koos TTKS-i muudatusega) kaudselt positiivset mõju ka riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. Täpsem mõjude analüüs on esitatud HOS-i seletuskirja mõjude osas10. 4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatuse sihtrühm: Terviseamet Terviseametis korraldab tervishoiukriisideks valmistumist erakorralise meditsiini osakond, kus töötab 5 ametnikku, moodustades ligikaudu 3% kõikidest Terviseameti töötajatest11. Seega võib mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks. Käesoleva määrusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid, samuti võib määruse mõju ulatust ja sagedust lugeda väikeseks, sest Terviseametile otseselt lisatöökohustusi juurde ei tule, määrus annab vaid suunised elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamisele praktikas. Lisaks on Terviseamet elutähtsa teenuse toimepidevuse järelevalvelist rolli kandnud ka kuni 1. juulini 2017. a kehtinud HOS-i alusel, seega ei ole tegemist täiesti uue kohustusega. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel määruse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud HVA haiglate igapäevast toimimist rahastab ravikindlustuse seaduse alusel Eesti Haigekassa ja kiirabibrigaadi pidajaid on seni rahastanud TTKS-i alusel Terviseamet, alates 1. jaanuarist 2018. a rahastab ka kiirabibrigaadi pidajaid Eesti Haigekassa. Lisaks on TTKS § 52 lõike 1 punktis 7 10 HOS eelnõu (205 SE): http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e396188-c9c2-4673-9fb6- ad324ec9a36c/H%C3%A4daolukorra%20seadus/ 11 2017. aasta 1. aprilli seisuga töötas Terviseametis 153 ametnikku 14 sätestatud, et SoM-i kaudu riigieelarvest rahastatakse valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras ja riigikaitseolukordades, tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate väljaõpet. Kuigi TTKS annab aluse ka riigieelarvest muu hulgas teenuseosutajate valmisoleku rahastamiseks, ei ole seda seni tehtud, kuna puuduvad täpne ülevaade ja kokkulepped, millised ressursid on vajalikud igapäevaseks toimimiseks, seega rahastatud teenuste hinna kaudu ning millised ressursid on vajalikud eraldi kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel. Seega on enamik teenuseosutajaid rakendanud ohtude vältimiseks või nende lahendamiseks eelkõige neid meetmeid (näiteks lühiajalise elektrikatkestuse puhuks on varutud generaatorid ja UPS-id; sidehäirete puhul toimib vähemalt majasisene IT-süsteemide töö jm), mida on võimalik olnud praeguse rahastuse raames korraldada nii, et ravi maht ei väheneks ja ravi kvaliteet ei halveneks. Kuna seni ei ole toimepidevuse sihttase olnud määratud (s.o eesmärgiga piirkondliku ja keskhaigla ning kiirabibrigaadi pidajate puhul 72 tundi, üld- ja kohalikul haiglal 16 tundi), ei olda ka pikemateks katkestusteks süsteemselt ette valmistatud. Kui kõik eespool nimetatud teenuseosutajad peaksid tagama vastupanuvõimekuse autonoomselt (näiteks suudavad kõik haiglad ise hakkama saada ka pikaajalise kaugküttekatkestusega võrreldes praeguse võimekusega, kui talvel kaugküttehäirete korral jahtuks haiglahoone väga kiiresti ja muutuks seeläbi kasutuskõlbmatuks), tähendaks see esialgse hinnakalkulatsiooni kohaselt ühekordsete lisainvesteeringutena tervishoidu elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste katkestuste korral vastupanuvõimekuse suurendamiseks kokku ligikaudu kuni 121 322 120 eurot, millele lisanduksid iga-aastased ülalpidamis- ja hoolduskulud. Sealjuures ei oleks tegemist vaid Eesti Haigekassa rahastatavate kuludega. Arvestades riigi piiratud ressursse, on mõistlik kulude optimeerimiseks tagada baasid valdkonnapõhiselt. Riigi tasemel peaks olema tagatud ressursid, mille soetamine on kulukas ja mille kasutamist eeldavate juhtumite arv praktikas on äärmiselt väike (näiteks ei peaks iga haigla ise tagama võimekust kaugküttehäire korral kasutusele võtta oma konteinerkatlamaja, vaid see on valdkondadeülene riigi poolt tagatav ressurss). Samuti tuleks seda arvestada riigivaru moodustamisel Eelnevast põhimõttes lähtuvalt on kantslerite 13. novembri 2017. a nõupidamisel heaks kiidetud kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsioon12, mille üheks jätkutegevuseks on SoM-i, Terviseameti ja Eesti Haigekassa koostöös kriisideks valmistumise ja valmisoleku säilitamise kulude katmise põhimõtete väljatöötamine ehk eesmärk on kokku leppida, millistest vahenditest ja milliste põhimõtete kohaselt kaetakse tervishoiuteenuse osutajatele kriisideks valmisoleku loomiseks ja valmisoleku hoidmiseks tehtud kulud. Millised baasvõimekused peaksid olema tagatud teenuseosutajate enda poolt ja millised riigi tasemel, selguvad täpsemalt Terviseameti eestvedamisel koostatavate haiglavõrgu haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaanide valmimise järel (valmivad 2018. a sügisel). Seejärel esitatakse Vabariigi Valitsusele täpsem ülevaade valdkonnas arendatavast võimekusest koos rakendamise täpse ajakavaga, sh lisavahendite vajadusega. 6. Määruse jõustumine 12 Koostati kriisiaja tervishoiukorralduse eksperdirühma tegevuse raames (Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti ühisprojekt 2016–2017) Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule ja Terviseametile. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, Rahandusministeerium esitas normtehnilised märkused mitteametlikult. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Haiglate Liidult ja Terviseametilt saabusid märkused ja ettepanekud. Eesti Haigekassal eelnõu kohta märkusi ei olnud. Eesti Kiirabi Liit oma seisukohti ei esitanud. Koostati kooskõlastustabel, milles on selgitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise põhjuseid (lisas). LISA Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt peab Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi pidaja Eesti Haiglate Liit kiirabibrigaadi pidaja taastama elutähtsa peab tagama kohese väljasõiduvalmiduse 1/3 puhul oma kiirabibrigaadidest teenuse katkestuse korral lõikes 2 igal ajahetkel, 2/3 puhul 12 tunni jooksul ja kõikide kiirabibrigaadide puhul 24 kehtestatud taseme ühe tunni jooksul. tunni jooksul. Samas on kiirabi otseses sõltuvuses sõidutee sõidetavusest. Lisaks selgitame, et kiirabibrigaadi pidaja peab omalt poolt tagama, et tema Juhime tähelepanu majandus- ja kiirabibrigaadid oleksid koheses väljasõiduvalmiduses, st kiirabibrigaadid on taristuministri 9. jaanuari 2018. a määruse nõutavalt komplekteeritud, ettenähtud varustusega ja võimelised alustama nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja väljasõitu ühe minuti jooksul väljasõidukorralduse saamise hetkest arvates. toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse Teenus tuleb tagada oma asutuse vaatest ehk see ei tähenda seda, et tagamisel“ § 4 lõikele 1, mille kohaselt on kiirabibrigaadi pidaja peab hakkama tagama kiirabibaasist välja sõites riigitee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg: omakorda ka riigi- või kohalike teede läbisõidetavust või näiteks Häirekeskuse 1) põhimaanteel 12 tundi; hädaabikõnede vastuvõtu võimekust. Nende teenuste tagamise kohustus koos 2) tugimaanteel 24 tundi; vastutusega jääb siiski nendele asutustele, kes ka tavapäraselt teenuse 3) kõrvalmaanteel ja muul riigiteel 72 tundi. tagamise eest vastutavad (Maanteeamet, kohalik omavalitsus, Häirekeskus). Vastav selgitus on esitatud ka määruse seletuskirja. Juhime tähelepanu eelnõu § 4 lõigete 2 ja 3 Arvestatud. ebaloogilisele sõnastusele. Kui elutähtis Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et HVA haigla pidaja peab teenus on juba häirunud ei ole võimalik ja tagama elutähtsa teenuse osutamise vähemalt eluohtlikus ja erakorralises tegelikult ei ole ka vajalik eelnõus loetletud seisundis patsiendile (s.o punase, oranži ja kollase triaažikategooria üksuste (EMO, kirurgia jt) järjepidev patsiendid). Milliseid üksuseid või tegevusi konkreetne HVA haigla pidaja toimimine. Vältimatu abi osutataksegi elutähtsa teenuse osutamiseks vajab, kirjeldab teenuseosutaja ise oma nende üksuste ladusa koostegevuse elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. Kriitiliste tegevuste ja üksuste tulemusena, ei saa olla võimalik, et vajaduse proportsionaalsust saab omakorda hinnata ka Terviseamet loetletud üksused töötavad järjepidevalt, riskianalüüside ja plaanide kooskõlastamise käigus. kuid vaatamata sellele on elutähtsa teenuse osutamine häiritud – sellisel juhul on ju Lisaks on määrust ja seletuskirja täiendatud selliselt, et HVA haigla pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire kavandab lähtuvalt riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi 17 põhjustatud mingite muude üksuste, ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse funktsioonide või (kriitiliste) tegevuste osutamine vastavalt teenuseosutajale kas vähemalt 72 tunniks (piirkondlik ja probleemidest ja need tuleks identifitseerida keskhaigla) või 16 tunniks (üld- ja kohalik haigla). Seda, milliste ehitiste, ja nende tegevus taastada. Elutähtsa seadmete, varustuse või infosüsteemide töö on elutähtsa teenuse osutamiseks teenuse osutamine häirubki seetõttu, et vajalik ning mille töö on seetõttu vaja tagada ka häire ja/või katkestuse korral, näiteks EMO ei ole oma tegevuses kirjeldab teenuseosutaja täpsemalt elutähtsa teenuse toimepidevuse järjepidevalt toimiv või operatsioonitoad ei riskianalüüsis. tööta. Ilmselt on mõeldud aga seda, et nimetatud üksused (teatud üksused, kus toimuvad nn kriitilised tegevused) peavad olema varustatud kõikvõimalike mõistlike avariilahendustega, mis tagaks elutähtsa teenuse toimimise vähemalt 72 tunni jooksul mingi olulise ohu realiseerumisest alates. Seda tuleks ja saaks ju selgesõnaliselt ja loogiliselt korrektselt sätestadagi. Elutähtsa teenuse toimepidevuse põhine Selgitame, et käesoleva määruse mahuks on asutusepõhine lähenemine ehk lähenemine on küll üksikasutuse tasemel määrusega kehtestatakse nõuded HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja lähenemine, kuid sellel on omad piirid, osutatava elutähtsa teenuse toimepidevusele. millest alates selline lähenemine on ebeefektiivne. Kõik meetmed, mida Riigi tasandi lähenemine ehk Terviseameti kui hädaolukorda juhtiva asutuse kaalutakse iga üksikasutuse põhiselt kohustused ja õigused tulenevad peamiselt HOSi-st, riigikaitseseadusest ja peaksid muuhulgas olema võrreldud TTKS-i erisätetest. Terviseameti ülesanne on koordineerida HVA haiglate ja alternatiivsete süsteemipõhiste kiirabibrigaadi pidajate elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja võimalustega (sh kulude tähenduses). Kuid plaanide koostamist (valmivad HOS-i kohaselt 1. juulil 2018. a). see printsiip peaks olema rakendatud juba Riskianalüüsides ja plaanides tuleb teenuseosutajatel kirjeldada oma riskihindamise tasemel. Üksnes selle olemasolevaid võimed ja võimelünki ning tuua välja, milliste meetmete mõjutava ohuteguri ulatuses, millel on rakendamisega oleks võimalik võimekust parandada, sealjuures tuues välja nii realistlikult võime mõjutada samaaegselt kaasnevad tulud kui ka kulud. Seejärel esitatakse Vabariigi Valitsusele täpsem paljusid / kõiki vältimatu abi osutajaid – ülevaade valdkonnas arendatavast võimekusest koos rakendamise täpse seega ületada tervishoiusüsteemi ajakavaga, sh lisavahendite vajadusega. reservvõimekust või muuta selle kasutamise võimatuks, on põhjust ja Lisaks koostab Terviseamet riigi tasandi hädaolukorra lahendamise plaani vajadust üksikasutuste tasemel (ilmselt (valmib 1. juuliks 2019. a), võttes sealjuures arvesse ka teenuseosutajate 18 valikuliselt) rakendada ennetavaid, mõju olemasolevaid võimeid ja võimelünki ning plaanis lepitakse täpsemalt kokku eri neutraliseerivaid meetmeid. Kuid see osapoolte ülesanded ja rollid. Selle hädaolukorra lahendamise plaani üheks eeldaks esmalt või vähemalt samaaegselt osapooleks on kindlasti ka tervishoiuteenuse osutajad. süsteemi põhiselt planeerimist. Sest ainult siis on üksikteenuse osutaja põhised täiendavad lühiajalist toimepidevust tagavad meetmed otstarbekad ja efektiivsed, kui tõepoolest on olemas samaaegne realistlik riikliku / regionaalse alternatiivse lahenduse kasutuselevõtt 72 tunni möödudes. Võttes arvesse vältimatu abi mahtu mistahes üksikus üldhaiglas või kõikide üldhaiglate osutatava teenustena kokku on ülejäänud tervishoiusüsteem suure tõenäosusega võimeline vältimatu abi osutamise teenuse lühiajaliselt üle võtma. Ja see eeldaks üksnes riiklikku organiseerimisvõimekust ja valmidust. Praegu jääb aga eelnõust mulje, et riiklikud Selgitame, et Eesti kriisireguleerimisel on neli põhimõtet: abinõud piirduvadki üksnes 1) detsentraliseeritus ehk iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna valmisolekutasemete kehtestamisega. kriisireguleerimisülesannete täitmise eest; Kusjuures kui valmisolekutasemete 2) ülesannete jäävus ehk iga asutus ja isik täidab oma põhitegevusega kehtestamine taastab tõepoolest elutähtsa seotud ülesandeid ka hädaolukorra ja eriolukorra ajal; teenuse toimepidevuse, siis tuleks seda 3) subsidiaarsus ehk kriisireguleerimisülesandeid täidetakse lähimuse meedet kasutada koheselt alates häire põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil; tekkimisest. Kuid kui riiklike meetmetena 4) ametkondade koostöö ehk hädaolukordade ennetamisel, nendeks nähakse ette üksnes nö õigusruumi põhiselt valmistumisel ja nende lahendamisel teevad asutused ja isikud õigustamist, miks vältimatu abi või muud koostööd ning pakuvad üksteisele abi. tervishoiuteenused on häirunud (õigusruumi /ajutine/ kohandamine vastavaks tegeliku Samadest printsiipidest lähtub ka tervishoiuvaldkonnas kriisideks valmisoleku olukorraga), ei ole see kindlasti mitte tagamine ehk riigi tasandil on ootus, et kiirabibrigaadi ja HVA haigla pidajad küllaldane. Mis tähendab seda, et iga suudavad ise tagada tervishoiuteenuse osutamise vähemalt vältimatut abi teenuseosutaja tõepoolest ongi kohustatud vajavatele isikutele nii palju ja nii kaua kui vähegi võimalik. Tervishoius iga hinna eest ise hoidma üleval teenuse valmisoleku tasemete kehtestamine annab olukorrale aga hädaolukorra osutamise võimekust ja reaalse ohu mõõtmed ja vabastab nii HOS-ist kui ka teistest eriseadusest, sh TTKS, 19 realiseerumise tulemusel tekkinud kahjuga vajalikke riigi tasandi meetmeid koos hädaolukorraaegse rahastamise ise hakkama saama. See oleks võimalik printsiipidega. Samuti annab iga konkreetne valmisoleku tase veel eraldi ainult siis, kui igapäevane teenuse hind meetmed, mis võimaldavad teenuseosutajale õiguslikult tavapärasest erinevalt sisaldaks selleks vahendeid. toimida, näiteks peatada suures mahus plaanilist tegevust ning saata stabiilsed ja vältimatut abi mittevajavad patsiendid koju jm. Seega on riigi tasandil võimalik leevendada mittekriitilises seisundis patsientide pealevoolu ja vajaduse korral paluda täiendavat rahvusvahelist abi, kui riigi tasandil ei ole võimalik tervishoiuteenuste otsest osutamist tagada. Lisaks täpsustame, et oleme käesoleva aasta jooksul koostöös Terviseameti ja Eesti Haigekassaga kokku leppimas, milline on teenuse osutamise baasvõimekus rahastatud tavapärase teenuse hinna kaudu ning millise võimekuse puhul on tegemist kriisideks valmisoleku tagamisega, mis peaks seetõttu olema rahastatud TTKS § 52 lõike 1 punkti 7 alusel. Selliste kokkulepete saavutamiseks on eelnevalt vaja saada täpne ülevaade teenuseosutajate praegusest võimekustest ja võimelünkadest, et saavutada vastavalt 72 või 16 tundi valmisolekut. See aga selgub elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsidest ja plaanidest, mille koostamise aluseks on omakorda käesolev määrus. Kui praegusest eelnõust lähtuda, et iga Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi ja HVA elutähtsa teenuse toimepidevuse asutus on haigla pidaja peab planeerima lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa rakendanud meetmed, mis tagavad teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik elutähtsa teenuse toimepidevuse vähemalt tagada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 tunniks (kiirabi, regionaal- ja 72 tunni jooksul alates ohu realiseerumisest keskhaigla) või 16 tunniks (üld- ja kohalik haigla). ja pärast seda rakenduvad riiklikud meetmed, mis võtavad toimepidevuse Seega tuleb teenuseosutajatel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise üle või pärast 72 tundi on riskianalüüsides ja plaanides kirjeldada oma olemasolevaid võimed ja realiseerunud oht kõrvaldatud ja funktsioon võimelünki ning tuua välja, milliste meetmete rakendamisega oleks võimalik taastunud, siis ei ole loogiliselt arutledes võimekust parandada, sealjuures tuues välja nii kaasnevad tulud kui ka kulud. üleüldse võimalik olukord, kus elutähtis Kui käesoleva aasta jooksul saavad kokku lepitud ka valmisoleku rahastamise teenus saaks olla häiritud. Häiritud võib olla põhimõtted (vt selgitust eespool), peab teenuseosutaja kindlasti ise rakendama muu tervishoiuteenuse osutamine neid meetmeid, mis on kaetud teenuse hinna kaudu, ja riiklikult rahastavaid (tõenäoliselt ongi), kuid kindlasti mitte meetmeid on võimalik rakendada vaid riikliku rahastamise olemasolul. Riiklikult elutähtsa teenuse toimepidevus. Tegelikult rahastatavate meetmete puhul võib lahenduseks olla ka see, et mingi saaks ja tuleks elutähtsa teenuse (spetsiifilisem) võimekus tagatakse hoopiski riigi tasandil (nt ei eeldata, et iga 20 toimepidevuse häirest rääkida üksnes haigla või kiirabi endale isiklikku tanklat ehitab). Täpsem valmisolek ja olukorra selles kontekstis, et kuni ei ole kas igal lahendamise korraldus lepitakse kokku hädaolukorra lahendamise plaanis, mis elutähtsa teenuse toimepidevuse asutusel valmib 1. juuliks 2019. a. omi meetmeid (avariielektri tootmise võimekust jmt) ja/või riiklikke Lisaks selgitame, et käesolev määrus annab õigusliku aluse elutähtsa teenuse tervikmeetmeid (või võimekust mingi üldine toimepidevuse häireteks ja katkestusteks, mis tähendab, et HVA haiglalt ja funktsioon – näiteks mingi ulatusliku kiirabibrigaadi pidajatelt ei eeldata igas olukorras 100% autonoomset toimimist piirkonna või valikuliselt haigla vastavalt kuni 72 või 16 tundi. Kuna riiklikud abimeetmed rakenduvad vastavalt elektrienergiaga varustamine taastada) veel olukorrale ja vajadusele, on oluline Terviseameti viivitamatu teavitamine loodud, on elutähtsa teenuse vastavalt käesoleva määruse §-le 5. toimepidevuse häire võimalik ja kardetavasti paratamatu. Ainult selles kontekstis vajaks elutähtsa teenuse toimepidevuse häire seadustamist. Isegi kõige ideaalsemas olukorras (on teadmine, millesse tuleb täiendavalt investeerida ja leitakse koheselt kasutatav finantseerimisskeem) võtab tegevus avariivõimekuste ja riiklike lahendusmehhanismide loomiseks ja juurutamiseks aega ning paratamatult tekib selles perioodis olukord, kus elutähtsa teenuse enese toimepidevus kannatab. See periood ja selle sisu – mis kvaliteedi ja kättesaadavusega teenus on siis nö erandkorras lubatud, vajab õiguslikult reguleerimist. Kui seda ei sätestata, siis tegelikult kogu vastutus langeb üksnes haiglate ja kiirabibrigaadi pidajatele. Et tegemist on õiguslikult „tavaolukorraga“, kehtivad kõik vastutuse mehhanismid, sh patsientide nõudeõigus. Ja ka siinkohal sama mõte teise nurga alt – kui vaatamata avariivõimekuste ja lahenduste puudumisele eeldatakse, et on võimalik elutähtsa teenuse toimepidevus tagada, siis 21 ei peaks ju ükski teenuseosutaja midagi täiendavalt investeerima ja siis ei ole üleüldse vajalikud ka paljud muud tegevused alates riskihindamisest kuni plaanide koostamiseni. § 3 lg 2 ja § 4 lg 2 ja 3 räägitakse elutähtsa Arvestatud. Rahandusministeerium teenuse toimepidevuse häirest, samas on § Mõisted on eelnõus ja seletuskirjas läbivalt ühtlustatud. 2 lg 2 defineeritud elutähtsa teenuse häire (katkestuse puhul seda pole) – siinkohal võiks selguse mõttes kasutada mõisteid ühtemoodi. § 4 lg 5 on viidatud elutähtsa teenuse Määruse sõnastusest ja seletuskirjast on välja võetud üksusepõhine katkestuse korral teenuse taastamise lähenemine. Oluline on, et HVA haigla pidaja tagab erakorralises või tasemed ainult lõikes 2 nimetatud teenuste eluohtlikus seisundis patsiendile elutähtsa teenuse osutamise. Siiski tuleb osas. Samas on lõikes 3 täpsustatud ka teenuseosutajal kirjeldada täpsemalt vajalikke üksusi koos tegevustega oma muid teenuseid osutava haigla nõudeid, elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ning sealjuures tuleb arvestada aga ses osas teenuse taastamise nõuet ei ka osutatavate teenuste erisustega (näiteks sünnitusabi osutamine ja ole. Kas see ongi eesmärk ja kui mitte, siis nakkusohtlike patsientide isoleerimine jne). Teenuse taastamise nõue kehtib tuleks lõikes 5 lisada viide lõikele 3. elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikele kõikidele üksustele. Teeme ettepaneku täiendada määruse Arvestatud. Siseministeerium eelnõu paragrahvi 1 lõikega 2 järgmises Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. sõnastuses: „§ 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi kui elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. (2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele, valmisolekule ja teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse 22 tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.“ Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu Arvestatud osaliselt. § 2 lõige 1 järgmiselt: Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt tehtud ettepanekule muudetud, „(1) Elutähtis teenus on abivajajale tema v.a see, et HVA haigla osutatav teenus on eriarstiabi, mis hõlmab nii surma või püsiva tervisekahjustuse ambulatoorset kui ka statsionaarset teenust, seda põhjusel, et näiteks vältimiseks: erakorralise meditsiini osakonnas osutatakse oma olemuselt ambulatoorset 1) tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (ehk patsiendid ei viibi seal ööpäev läbi) vältimatut abi. § 17 lõikes 11 nimetatud kiirabibrigaadi pidaja osutatav kiirabi teenus sama seaduse § 16 lõike 1 tähenduses ja 2) tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 22 lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla osutatav statsionaarse eriarstiabi sama seaduse § 20 lõike 1 tähenduses.“ Eelnevast ettepanekust tulenevalt tuleb Arvestatud. vaadata üle ka määruse eelnõu § 2 lõike 3 Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. sõnastus. Siseministeeriumi hinnangul piisab viitamisest üksnes elutähtsale teenusele. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kuna Arvestatud. määruse eelnõuga tuleb sätestada teenuse Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et: miinimumtase, mis peab olema kättesaadav 1) kiirabibrigaadi pidaja peab tagama väljasõiduvalmiduse 1/3 puhul oma igas olukorras ning see ei tohi katkeda, siis kiirabibrigaadidest igal ajahetkel – see on miinimumtase; 2/3 puhul on küsitav elutähtsa teenuse katkestuse tuleb väljasõiduvalmidus tagada 12 tunni jooksul ja kõikide määratluses viitamine määruse eelnõu § 3 kiirabibrigaadide väljasõiduvalmidus peab olema tagatud 24 tunni lõikele 2 ja § 4 lõigetele 2 ja 3. jooksul; 2) HVA haigla pidaja peab tagama alati ööpäev läbi vältimatu abi 23 osutamise haiglas viibivatele erakorralises ja eluohtlikus seisundis patsientidele (punane, oranž ja kollane triaazikategooria) – see on miinimumtase; 1 tunni jooksul tuleb taastada võimekus vastu võtta ka väljastpoolt haiglat saabuvaid erakorralises ja eluohtlikus seisundis patsiente. Palume vaadata elutähtsa teenuse Arvestatud. katkestuse määratlus üle ning vajadusel Määruses ja seletuskirjas on elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korrigeerida sõnastust. määratlus muudetud järgmiselt: „Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise taseme langus alla käesoleva määruse § 3 lõikes 1 või § 4 lõikes 1 kehtestatud taseme või selle täielik lakkamine, kui teenuse osutamist ei suudeta taastada § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 kehtestatud aja jooksul.“ See tähendab seda, et elutähtsa teenuse toimepidevus loetakse katkenuks, kui teenuseosutaja ei suuda tagada miinimumtaset või ei suuda taastada teenuse osutamist määruses nõutud aja jooksul (vt eelnevat selgitust). Teeme ettepaneku sõnastada määruse Arvestatud. eelnõu § 3 lõige 2 järgmiselt: Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt tehtud ettepanekule muudetud, „(2) Hädaolukorras või muus sarnases välja on võetud sõnad „Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud“ ja olukorras peab kiirabibrigaadi pidaja jäetud vaid „kiirabi osutamise halduslepingus“. Seda põhjusel, et alates 2019. tagama ööpäev läbi vähemalt ühe aastast sõlmitakse kiirabi osutamise halduslepinguid Eesti Haigekassa ja kolmandiku Terviseameti ja kiirabibrigaadi kiirabibrigaadi pidaja vahel ning uus sõnastus hõlmab nii praegu kui edaspidi pidaja vahel sõlmitud kiirabi osutamise kehtivat korda. halduslepingus ette nähtud väljasõiduvalmiduses kiirabibrigaade selleks, et osutada kiirabi vähemalt Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruses nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ sätestatud C(charlie)- prioriteedi ja D(delta)-prioriteediga väljakutsete korral.“ Samasisuline ettepanek on ka määruse 24 eelnõu § 4 lõigete 2 ja 3 kohta. Määruse eelnõu § 3 lõige 4 kohaselt võib Arvestatud. kiirabiteenus olla katkenud terves riigis tund Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. aega. Tulenevalt HOS-st tuleb teenuseosutajal hoida minimaalset teenuse taset kriisiajal igal juhul. Üksnes juhul, kui teenuseosutajad on teinud kõik endast oleneva ning objektiivselt ei saa eeldada, et nad ei saa teha rohkem, saab öelda, et on tegemist tervishoiualase hädaolukorraga ning sellisel juhul tuleb Terviseametil rakendada hädaolukorra lahendamise plaani teenuse täieliku katkemise vältimiseks. Vältimatu arstiabi teenuse täieliku lakkamisega kaasnevad äärmiselt tõsised tagajärjed inimeste elu ja tervisele. Seepärast ei tohiks selline olukord olla tavapärane ja aktsepteeritav riigi poolt. Palume määruse eelnõu selles osas täiendada. Samasisuline märkus puudutab ka määruse eelnõu § 4 lõikeid 2 ja 3. Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu Arvestatud. § 3 lõike 3 sissejuhatava osa sõnastus Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. järgmiselt: „(3) Kiirabibrigaadi pidaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ning arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:“ Samasisuline ettepanek puudutab ka määruse eelnõu § 4 lõiget 4. 25 Määruse eelnõu § 3 lõike 3 punktides Arvestatud. esinevad mõningad ebatäpsused. Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. Punktides 1 ja 4 on toodud välja üksnes elektri ja veevarustuse ning kanalisatsiooni häired, seega pole arvestatud nende teenuste katkestustega. Mõistlikum oleks hõlmata sõnastusega ka katkestusi. Näiteks „elektrivarustuse häire ja katkestus kiirabibaasis“ jne. Punktis 2 kasutatakse mõistet „sideteenus“. Arvestatud. Tegemist on sisustamata õigusmõistega Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. ehk see ei ole õigusaktides lahti selgitatud. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kasutada mõistet „telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenus“. Samuti ettepanek jätta välja „infosüsteemide häired“, kuna need on hõlmatud juba punktiga 10. Punktide 6 ja 11 puhul on ebaselge Arvestatud. turvaintsidendi ja küberintsidendi Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. eristamine. Kas mõlemal juhul peetakse silmas IT-alast intsidenti? Kui jah, siis selguse huvides ettepanek jätta üksnes punkt 11. Kui on soov reguleerida ohte, mis on seotud baasi või kiirabi füüsilise turbega, siis teeme ettepaneku see ka nii sätestada. Näiteks on võimalik „turvaintsidendi“ asemel kasutada „rünnak kiirabibaasi ja kiirabibrigaadi vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis“. Teeme ettepaneku täiendada määruse Arvestatud osaliselt. eelnõu § 3 lõikega 3 järgmises sõnastuses: Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi ja HVA 26 „(3) Kiirabibrigaadi pidaja lähtub elutähtsa haigla pidajad lähtuvad võimaluse korral elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuse osutamist toetavate teenuste teenuste ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, ostmisel lepingupartneri võimest osutada sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste Siiski ei tähenda see säte seda, et teenuseosutaja peab alati otsima või valima elutähtsate teenuste katkestuste korral“. suurema valmisolekuga koostööpartnereid, isegi siis, kui see tooks kaasa ebamõistlikult suured kulud või isegi olukorra, kus turul vastava võimega Samasisuline ettepanek puudutab ka lepingupartnereid ei leidugi. Oluline on leida rakendatavates meetmetes määruse eelnõu §-i 4. proportsionaalne tasakaal, arvestades sealjuures nii saadavat kasu kui ka võimalikke ohte. Kuna nimetatud säte reguleerib elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste Lisaks on täpsustatud määruse reguleerimisala määruse § 1 lõikes 1. ostmist, siis tuleb selle käsitlemist kajastada ka eelnõu reguleerimisalas. Määruse eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt peab Arvestatud. kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. katkestuse korral taastama C ja D kutsete teenindamise võimekuse ühe tunni jooksul. Nimetatud säte on vastuolus HOS-ga. Nagu viitasime eespool, tuleb määruse eelnõuga sätestada elutähtsa teenuse miinimumtase, mida tuleb tagada kriisiolukorras ja alla mille ei tohi tase langeda. Määruse eelnõu § 3 lõikes 4 tuleb sätestada, kui kiiresti tuleb teenuseosutajal taastada tavapärane teenuse tase. Juhime tähelepanu, et kuna „tavapärane teenuse tase“ on sisustamata õigusmõiste, siis õigusselguse huvides soovitame avada määruse eelnõus, mida selle all mõeldakse. Samasisuline ettepanek puudutab ka määruse eelnõu § 4 lõiget 5. Märkimist vajab ka asjaolu, et määruse Arvestatud. eelnõus eristatakse nii elutähtsa teenuse Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. 27 häireid kui ka katkestusi. Määruse eelnõu § 4 lõikest 6 ja § 3 lõikest 5 selgub, et teenuseosutajal tuleb rakendada üksnes katkestusi ennetavaid meetmeid. Samas on ülimalt oluline, et teenuseosutaja rakendaks ka teenuse häireid ennetavaid meetmeid. Arvestades veel sellega, et teenuse häire väljendub olulises teenuse kvaliteedi languses. Selles osas teeme ettepaneku täiendada määruse eelnõu § 3 lõiget 5 ja § 4 lõiget 6 viitega elutähtsa teenuse häirele. Teeme ettepaneku täiendada määruse Arvestatud osaliselt. eelnõu § 4 lõige 6 järgmiselt: Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi ja HVA „(6) Haiglavõrgu haigla pidaja peab haigla pidaja kavandab lähtuvalt riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa rakendama elutähtsa teenuse häireid ja teenuse osutamine vastavalt teenuseosutajale kas vähemalt 72 tunniks või 16 katkestusi ennetavaid meetmeid, tunniks. sealhulgas tagama vältimatu abi Seda, milliste ehitiste, seadmete, varustuse või infosüsteemide töö on osutamiseks oluliste ehitiste, seadmete, elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik ning mille töö tuleb seetõttu tagada ka varustuse ja infosüsteemide töö, mille abil häire ja/või katkestuse korral, kirjeldab teenuseosutaja täpsemalt elutähtsa on võimalik tagada vältimatu abi osutamine teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. vähemalt 72 tunniks.“ Teeme ettepaneku täiendada määruse Arvestatud osaliselt. eelnõu §-i 5 järgmiselt: Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi ja HVA „(1) Haiglavõrgu haigla ja kiirabibrigaadi haigla pidaja ei teavita viivitamata Terviseametit mitte hädaolukorrast või selle pidaja teavitab hädaolukorrast või selle tekke ohust, vaid elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest või ohust viivitamata Terviseametit. selle tekkimise ohust hiljemalt ühe tunni jooksul. Seda põhjusel, et hädaolukorra üheks kriteeriumiks on ka tervise- ja tööministri kehtestatud (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 valmisoleku tase, mille üle ei saa aga teenuseosutaja otsustada. Seega peab nimetatud teavitus peab sisaldama teenuseosutaja teavitama Terviseametit elutähtsa teenuse toimepidevuse vähemalt järgmist teavet: häirest või katkestusest või selle tekke ohust. 1) katkestuse toimumise aeg ja kestus; 2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja Terviseameti teavitamise sisu osas ettepanekut ei arvestatud. Lisaks on hetkeolukorra lühikirjeldus; lähtuvalt eelnevast täiendatud, et teavitada tuleb nii katkestusest kui ka 28 3) teenuse taastamiseks või teenuse häiretest. katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta patisentidele; 5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teistele tervishoiuteenuse osutajatele.“ Määruse eelnõust ega seletuskirjast ei Seletuskirja on vastavalt täiendatud. selgu, missugune on teenuseosutajate roll Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või avalikkuse teavitamises. Kas ka nendelt katkestusest põhjustatud hädaolukorra puhul koordineerib avalikkuse oodatakse mingit osalust või avalikkuse teavitamist Terviseamet. Siiski lepitakse täpsem avalikkuse teavitamise teavitamisega tegeleb üksnes korraldus (sh eri osapoolte rollid) kokku hädaolukorra lahendamise plaanis, mis hädaolukorda lahendav asutus ehk valmib 1. juuliks 2019. a. Terviseamet? Palume seda asjaolu täpsustada. Eelnõu § 3 lg 2 viitab Terviseameti ja Arvestatud. Terviseamet kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. osutamise halduslepingule. Teeme ettepaneku kaaluda määruse eelnõu sõnastuse muutmist viisil, et määruse tekstis ei nimetata lepingu osapooli, kuivõrd alates järgmisest aastast sõlmib vastava halduslepingu kiirabipidajatega Eesti Haigekassa. Eelnõu sama punkti juures tuleb kaaluda, Arvestatud osaliselt. kas kiirabipidajale seatakse nõue tagada Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire peab igal ajahetkel tagama 1/3 oma halduslepingus ette nähtud arvu korral ööpäev läbi vähemalt üks kolmandik kiirabibrigaade selleks, et olla eelkõige valmis teenindama C- ja D-prioriteediga kiirabi osutamise halduslepingus ette väljakutseid. Korralduse, kas C- ja D-prioriteediga väljakutseid teenindatakse nähtud väljasõiduvalmiduses riigis tervikuna või konkreetses teeninduspiirkonnas, annab Terviseamet kiirabibrigaade või hoopis C(charlie)- koostöös Häirekeskusega. prioriteedi ja D(delta)-prioriteediga 29 väljakutsete teenindamine. Pöörame tähelepanu, et erinevates olukordades ei pruugi need olla samaväärsed nõuded. Eelnõu § 4 lg 2 puhul täiendada sõnastust Arvestatud osaliselt. viisil, et tegu on tingimusliku nõudega ning Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et HVA haigla pidaja peab see kehtib vaid siis, kui haiglavõrgu haigla tagama elutähtsa teenuse osutamise vähemalt eluohtlikus ja erakorralises pidaja omab ka tavapäraselt erakorralise seisundis patsiendile (s.o punase, oranži ja kollase triaažikategooria meditsiini, anestesioloogia-, kirurgilise ravi, patsiendid). Milliseid üksuseid või tegevusi konkreetne HVA haigla pidaja intensiivravi- ja verekabineti ning nende elutähtsa teenuse osutamiseks vajab, kirjeldab teenuseosutaja ise oma teenuste osutamiseks hädavajalikke elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. Kriitiliste tegevuste ja üksuste toetavaid teenuseid. Teeme ettepaneku vajaduse proportsionaalsust saab omakorda hinnata ka Terviseamet lisada sättele täiendav lause: „Nõue kehtib riskianalüüside ja plaanide kooskõlastamise käigus. tingimusel, et haiglavõrgu haigla pidaja nimetatud teenuseid tavapäraselt osutab“. Sama eelnõupunkti juures pöörame Arvestatud. tähelepanu, et sotsiaalministri 19.01.2007. Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud. a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ lisa 26 annab juhised triaaži teostamiseks erakorralise meditsiini osakondades ning ühtlasi kategoriseerib erakorralise meditsiini osakonna patsiendid. Teeme ettepaneku lähtuda määruse eelnõu § 4 lg 2 juures nimetatud triaažikategooriatest ning sätestada haiglavõrgu haigla pidaja kohustusena tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral ööpäev läbi vähemalt punase (I) ja oranži (II) triaažikategooria patsientide teenindamine. Eelnõu § 4 lg 3 sõnastuse juures Arvestatud osaliselt. 30 täpsustada, et psühhiaatrilise abi all Määrusest ja seletuskirjast on välja võetud üksusepõhine lähenemine. Oluline mõeldakse ennekõike akuutset on, et HVA haigla pidaja tagab erakorralises või eluohtlikus seisundis psühhiaatrilist abi. Samuti loobuda viitest patsiendile elutähtsa teenuse osutamise. Siiski tuleb teenuseosutajal kirjeldada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje täpsemalt vajalikke üksusi koos tegevustega oma elutähtsa teenuse seaduse § 2 punktis 3 sätestatud eriti toimepidevuse riskianalüüsis ning sealjuures tuleb arvestada ka osutatavate ohtlikele nakkushaigustele. Kehtiva teenuste erisustega (näiteks sünnitusabi osutamine ja nakkusohtlike õiguskorra kohaselt on toodud kinnine patsientide isoleerimine jne). Kriitiliste tegevuste ja üksuste vajaduse loetelu eriti ohtlikest nakkushaigustest, proportsionaalsust saab omakorda hinnata ka Terviseamet riskianalüüside ja mida tavapäraselt (v.a. tuberkuloos) ei plaanide kooskõlastamise käigus. esine. Samas ei pisenda see haigla nakkusosakondade toimepidevuse kriitilisust, kuivõrd ka muud seaduses eriti ohtlike nakkushaigustena mitte- klassifitseeritud nakkusjuhtumid võivad vajada vältimatut abi nii isoleerimise kui ka ravi eesmärgil. Eelnõu § 4 lg 6 puhul pöörame tähelepanu, Arvestatud. et käesolevalt kirjeldatu kohaselt Määruse sõnastust on vastavalt muudetud. määratakse kõigile haiglavõrgu haigla pidajatele kohustus tagada vältimatu abi osutamiseks oluliste ehitiste, seadmete, varustuse ja infosüsteemide töö vähemalt 72 tunniks. Samas seletuskirjas ja eelnevates eelnõu versioonides on määratud 72-tunnise toimepidevuse tagamise kohustus ainult kesk- ja regionaalhaiglatele ning üld- ja kohalikele haiglatele vähemalt 16 tunniks. Teeme ettepaneku eelnõus täpsustada vältimatu abi tagamise kohustused regionaal- ja keskhaiglatele ning üld- ja kohalikele haiglatele. Eelnõu §-i 5 täiendada sättega, mille Arvestatud osaliselt. kohaselt kiirabipidaja ja haiglavõrgu Määruse sõnastust ja seletuskirja on täiendatud nii, et kiirabibrigaadi ja HVA 31 arengukava haigla on lisaks Terviseametile haigla pidaja peab viivitamata teavitama lisaks Terviseametile mitte ainult Riigi kohustatud teavitama ka Riigi Infosüsteemi Ametit küberintsidentidest, vaid mistahes teist juhtivat asutust Infosüsteemide Ametit, kui hädaolukord või mõnest muust sündmusest, mis on põhjustanud elutähtsa teenuse selle vahetu tekkimise oht on tingitud toimepidevuse häire või katkestuse ja mille lahendamine ei kuulu Terviseameti küberintsidendist. ainupädevusse. wjfjewf MINISTRI MÄÄRUS 21.04.2018 nr 17 Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi kui elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. (2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus. § 2. Terminid (1) Elutähtis teenus käesoleva määruse tähenduses on abivajajale tema surma või püsiva tervisekahjustuse vältimiseks: 1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõikes 11 nimetatud kiirabibrigaadi pidaja osutatav kiirabi sama seaduse § 16 lõike 1 tähenduses; 2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla osutatav eriarstiabi sama seaduse § 20 lõike 1 tähenduses. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamisel esinev takistus, mille tõttu osutatakse teenust ajutiselt osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise taseme langus alla käesoleva määruse § 3 lõikes 1 või § 4 lõikes 1 kehtestatud taseme või selle täielik lakkamine, kui teenuse osutamist ei suudeta taastada käesoleva määruse § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 kehtestatud aja jooksul. § 3. Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab kiirabibrigaadi pidaja tagama ööpäev läbi vähemalt ühe kolmandiku kiirabi osutamise 2 halduslepingus ette nähtud koheses väljasõiduvalmiduses kiirabibrigaade selleks, et olla valmis teenindama Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruses nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ sätestatud C(charlie)-prioriteediga ja D(delta)-prioriteediga väljakutseid. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral taastab kiirabibrigaadi pidaja 12 tunni jooksul vähemalt kahe kolmandiku ja 24 tunni jooksul kõikide kiirabi osutamise halduslepingus ette nähtud kiirabibrigaadide kohese väljasõiduvalmiduse. (3) Kiirabibrigaadi pidaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel: 1) elektrivarustuse häire ja katkestus kiirabibaasis; 2) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse häire ja katkestus; 3) tulekahju kiirabibaasis; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus kiirabibaasis; 5) vedelkütusega varustamise häire ja katkestus; 6) rünnak kiirabibaasis või kiirabibrigaadi vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis; 7) avarii kiirabiautoga; 8) kiirabibrigaadi liikmete ajutine puudumine; 9) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine; 10) olulise seadme ulatuslik tehniline rike; 11) olulise infosüsteemi häire ja rike; 12) küberintsident; 13) kiirabibrigaadi tegutsemine nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral; 14) kiirabibaasi evakueerimise või mahajätmise vajadus; 15) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine. (4) Kiirabibrigaadi pidaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. (5) Kiirabibrigaadi pidaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 tunniks. § 4. Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab haiglavõrgu haigla pidaja, lähtudes ravikindlustuse seaduse § 32 alusel kehtestatud määruse lisa 26 põhimõtetest, tagama ööpäev läbi abi andmise vähemalt: 1) eluohtlikus seisundis patsiendile, kelle elu on otseselt ohus (edaspidi punane triaažikategooria); 2) erakorralisele patsiendile, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik (edaspidi oranž triaažikategooria); 3) patsiendile, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ja kes vajab diagnoosi või ravi, kuid kelle seisund on stabiilne (edaspidi kollane triaažikategooria). (2) Haiglavõrgu haigla pidaja tagab elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral teenuse osutamise võimekuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tasemel vähemalt haiglas viibivale punase, oranži ja kollase triaažikategooria patsiendile ning seejärel taastab ühe tunni jooksul võimekuse osutada vältimatut abi väljastpoolt haiglat saabuvale punase, oranži ja kollase triaažikategooria patsiendile. 3 (3) Haiglavõrgu haigla pidaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel: 1) elektrivarustuse häire ja katkestus; 2) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse häire ja katkestus; 3) tulekahju hoones; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus; 5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus; 6) rünnak haigla vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis; 7) tervishoiutöötajate ja -spetsialistide ajutine puudumine; 8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine; 9) olulise seadme ulatuslik tehniline rike; 10) olulise infosüsteemi häire ja rike; 11) küberintsident; 12) haiglasisese ulatusliku nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste oht; 13) haigla evakueerimise või haiglahoone mahajätmise vajadus; 14) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 14 sätestatud vältimatu abi vajaduse suurenemise ulatuse määrab Terviseameti peadirektor käskkirjaga. (5) Haiglavõrgu haigla pidaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. (6) Haiglavõrgu haigla pidaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine regionaal- ja keskhaiglas vähemalt 72 tunniks ning üld- ja kohalikus haiglas vähemalt 16 tunniks. § 5. Elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamine (1) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja teavitab elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest või selle tekkimise ohust Terviseametit viivitamata, kuid hiljemalt ühe tunni jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) häire või katkestuse toimumise aeg ja kestus; 2) häire või katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) teenuse taastamiseks või häire või katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 4) esialgne prognoositav kahju patsientidele; 5) esialgne prognoositav mõju teistele tervishoiuteenuse osutajatele. (3) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja teavitab viivitamata lisaks Terviseametile ka hädaolukorra seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on põhjustanud sündmus, mis võib kaasa tuua sellise hädaolukorra või hädaolukorra ohu, mille lahendamine ei kuulu Terviseameti pädevusse. § 6. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukord (1) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse elutähtsa teenuse toimepidevuses esinevaid tõsiseid ja 4 ulatuslikke häireid või teenuse osutamise täielikku lakkamist, mille korral esinevad kõik järgmised kriteeriumid: 1) kiirabibrigaadi pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 3 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul või haiglavõrgu haigla pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 4 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul; 2) olukorra lahendamist on vajalik juhtida riiklikult; 3) valdkonna eest vastutav minister on Terviseameti ettepanekul kehtestanud tervishoiu valmisoleku taseme tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 1 alusel. (2) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorda juhib Terviseamet, lähtudes hädaolukorra seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning hädaolukorra lahendamise plaanist. § 7. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub üldises korras. (2) Määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel