Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrus „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi määrus) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi
HOS) § 37 lõike 2 alusel. Selles kirjeldatakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM)
korraldatavaid elutähtsaid teenuseid, nähakse ette nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja
teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse häirete ja katkestuste
ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse
ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning
elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate teenuste ostmiseks teistelt ettevõtetelt.
Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine
ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist.
Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise,
seadme, personali, varu ja muu sellisega.
SoM-i korraldatavaks elutähtsaks teenuseks on vältimatu abi, mis tähendab, et abi
edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva
tervisekahjustuse. Elutähtsa teenuse osutajateks loetakse tervishoius vaid haiglavõrgu haigla
(edaspidi HVA haigla) ja kiirabibrigaadi pidajaid, sest nemad tegelevad iga päev vältimatu abi
osutamisega ja kannavad olulist rolli ka hädaolukorra lahendamises.
Elutähtsaks teenuseks ei loeta igat HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatavat teenust, sest
teenuseosutajad osutavad mitmeid teenuseid, kus abi ajutine edasilükkamine ei põhjusta
abivajaja surma või püsivat tervisekahjustust. Nendel juhtudel ei ole tegemist vältimatu abi
osutamisega ja seda osa teenusest HOS-i mõistes elutähtsaks ei loeta. Seega loetakse
elutähtsaks vaid kõige kriitilisemat osa HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatavatest
teenusest ning teenust ohustavate olukordade ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb
teenuseosutajatel rakendada meetmeid.
Vaatamata meetmete rakendamisele ei ole HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja alati võimelised
iseseisvalt ennetama teenuse toimepidevuse häiret või katkestust või taastama teenuse
osutamist, mistõttu on olukorra lahendamiseks vajalik riigi abi. Sellisel juhul on tegemist vältimatu
abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest
põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist juhib riiklikul tasandil Terviseamet. Selleks, et
Terviseamet saaks informatsiooni õigel ajal, peab teenuseosutaja Terviseametit teavitama, sest
vaid Terviseametil on võimalik olukorra lahendamiseks tervise- ja tööministri kehtestatud
tervishoiu valmisoleku tasemete alusel kasutusele võtta lisameetmeid, mida tavaolukorras ette
nähtud ei ole (näiteks anda alust peatada vajaduse korral plaanilised tegevused, lubada 2-
liikmelisi kiirabibrigaade jne).
Määrus jõustub üldises korras. Sätted, mis puudutavad nõudeid HVA haigla ja kiirabibrigaadi
pidaja osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse ennetamiseks,
sealhulgas valmisoleku sihttaset, millest teenuseosutajad lähtuvad, jõustuvad 1. jaanuaril 2020.
aastal.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna nõunik Kristel Siiman (
[email protected], tel 626 9163) ja Terviseameti erakorralise
meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai (
[email protected], tel 650 9859).
2
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily
Mals (
[email protected], tel 626 9333).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus on seotud 1. juulil 2017. a jõustunud HOS-i redaktsiooniga. Määrus ei ole seotud
Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb seitsmest paragrahvist.
Määruse §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.
Lõigetega 1 ja 2 täpsustatakse, et määruses kehtestatakse SoM-i korraldatavate elutähtsate
teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Samuti nähakse määrusega ette nõuded elutähtsa
teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse
katkestuse ennetamiseks. Lisaks sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa
teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud
hädaolukorraga, ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise
ohust teavitamise korraldus.
Määruse §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad terminid.
Lõikes 1 kirjeldatakse SoM-i korraldatavaid elutähtsaid teenuseid (edaspidi elutähtis teenus)
lähtuvalt HOS-i ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) sätetest. Teenuse
kirjelduse kehtestamine on vajalik selleks, et eristada teenuseosutaja tegevusest seda osa, mis
on HOS-i kohaselt elutähtis ehk millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille
katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse
toimimist. Seda põhjusel, et teenuseosutajad ei paku kõigest ühte teenust, vaid tervet hulka
teenuseid, mis võivad paista kui üks tervik, kuid siiski ei ole tervikuna tegemist ühiskonna
toimimise või inimese elu ja tervise seisukohalt kriitilise tegevusega.
HOS § 36 lõike 2 kohaselt on SoM-i korraldatavaks elutähtsaks teenuseks vältimatu abi TTKS-i
tähenduses. Vältimatuks abiks loetakse tervishoiuteenust, mida tervishoiutöötaja osutab
olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või
püsiva tervisekahjustuse. Tegemist on väga laia mõistega, mistõttu võib vältimatu abi osutamine
teatud juhtudel muutuda vajalikuks mistahes tervishoiuteenuse osutamise käigus.
Kriisireguleerimise seisukohalt on olulised need tervishoiuteenuse osutajad, kes tegelevad iga
päev vältimatu abi andmisega. Nendeks on TTKS § 22 lõike 41 alusel nimetatud HVA haigla
pidajad, kes osutavad ööpäev läbi aktiivravi ja seeläbi on neil võimekus tagada näiteks nii
erakorralise meditsiini, intensiivravi-, kirurgilise ravi kui ka verekabineti teenus, mis on olulised
kvaliteetse vältimatu abi osutamiseks. HVA haiglateks on Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a
määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ kohaselt: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu
Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla (piirkondlikud haiglad); AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS
Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla (keskhaiglad); AS
Järvamaa Haigla, Kuressaare Haigla SA, SA Läänemaa Haigla, AS Rakvere Haigla, AS Lõuna-
Eesti Haigla, SA Narva Haigla, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Hiiumaa Haigla, AS
Põlva Haigla, SA Raplamaa Haigla (üldhaiglad); SA Jõgeva Haigla (kohalik haigla) ning alates 7.
aprillist 2018. a SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (taastusravihaigla).
Samuti on elutähtsa teenuse osutajateks TTKS § 17 lõike 11 alusel nimetatud kiirabibrigaadi
pidajad, kellega on Terviseamet sõlminud kiirabi osutamise halduslepingu ning kelle
3
kiirabibrigaadid on Häirekeskuses operatiivarvestuses ja koheses väljasõiduvalmiduses.
Nendeks kiirabibrigaadi pidajateks on: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Kiirabi, AS
Karell Kiirabi, SA Tartu Kiirabi, SA Pärnu Haigla, SA Narva Haigla, SA Kuressaare Haigla, AS
Valga Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, OÜ Tõrva Tervisekeskus ja SA Tallinna Lastehaigla.
Siiski ei osuta eespool nimetatud teenuseosutajad iga päev ainult vältimatut abi, vaid ka mitmeid
teisi teenuseid, sealhulgas plaanilist ravi, mille ajutine edasilükkamine või osutamata jätmine ei
põhjusta abivajaja surma või püsivat tervisekahjustust. Seega ei ole nende teenuste puhul
tegemist vältimatu abi osutamisega. Erinevate häirete puhul, kui teenuse osutamine tavapärases
mahus on takistatud, või kriisiolukorras, kui kõik tegevused ja ressursid on suunatud olukorra
lahendamisele, tuleb esmalt keskenduda nendele kriitilistele tegevustele, mis on olulised just
vältimatu abi tagamiseks.
Lõigetega 2 ja 3 avatakse terminid „elutähtsa teenuse toimepidevuse häire“ ja „elutähtsa teenuse
toimepidevuse katkestus“, mille kasutamisel on lähtutud siseministri 21. juuni 2017. a määrusest
nr 29 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani
kasutuselevõtmise nõuded ja kord“.
Eelnevast tulenevalt loetakse käesoleva määruse tähenduses elutähtsa teenuse toimepidevuse
häireks sellist takistust elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse teenust ajutiselt
osalises mahus ja mis võib omakorda viia elutähtsa teenuse katkestuseni. Teenuse osutamist
võivad häirida näiteks elektri-, vee- ja kaugküttehäired, samuti ressursside puudus ja teenuse
osutamise mahu järsk suurenemine, kuid kogu haigla või kiirabibrigaadi pidaja toimimine siiski ei
lakka. Katkestuse puhul on tegemist juba olukorraga, kui elutähtsa teenuse osutamise tase
langeb alla minimaalse taseme, mis on kehtestatud käesolevas määruses, või lakkab täielikult
ning seda ei suudeta nõutud aja jooksul taastada.
Määruse §-s 3 esitatakse kiirabibrigaadi pidaja osutatava elutähtsa teenuse kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded.
Lõikes 1 kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule
osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ning hädaolukorras või muus
sarnases olukorras. Tegemist on käesoleva määruse olulisima komponendiga, kuna just siin
nähakse ette teenuse miinimumtase, mida teenuseosutaja peab olema suuteline tagama.
Eelnevast tulenevalt peab kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral,
hädaolukorras ja muus sarnases olukorras (näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal) tagama
ööpäev läbi vähemalt 1/3 kiirabi osutamise halduslepingus ette nähtud koheses
väljasõiduvalmiduses kiirabibrigaade selleks, et olla valmis teenindama Vabariigi Valitsuse 23.
jaanuari 2002. a määruses nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase
koostöö kord“ sätestatud C(charlie)-prioriteediga ja D(delta)-prioriteediga väljakutseid.
Kiirabibrigaadi pidaja osutab iga päev Häirekeskuse antava väljasõidukorralduse alusel
kiirabiteenust nii vältimatut abi mittevajavale isikule, kelle seisund on stabiilne ega ole
erakorraline (A- ja B-prioriteediga väljakutsed), kui ka vältimatut abi vajavale isikule, kelle seisund
on raske või eluohtlik (C- ja D-prioriteediga väljakutsed). Kuigi kiirabibrigaadi pidaja ei saa
prioriteetide alusel kiirabikutsete täitmise üle ise otsustada, on Terviseametil võimalik vajaduse
korral hädaolukorras või riigikaitseseaduses nimetatud olukordades piirata A- ja B-prioriteediga
kutsete teenindamist teatud teeninduspiirkonnas või riigis tervikuna. Seega peab kiirabibrigaadi
pidaja olema valmis teenindama vähemalt C- ja D-prioriteediga väljakutseid. Koheses
väljasõiduvalmiduses tähendab seda, et kiirabibrigaad on nõutavalt komplekteeritud, ettenähtud
varustusega ja võimeline alustama väljasõitu ühe minuti jooksul väljasõidukorralduse saamise
hetkest arvates.
Nõue tagada vähemalt 1/3 kiirabibrigaadi pidaja tavapärasest kiirabiressursist lähtub tervise- ja
tööministri 28. märtsi 2016. a määrusest nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi
osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud
4
ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. Tegemist on
miinimumtasemega, mis peab olema tagatud igal ajahetkel ning kui seda taset ei ole võimalik
tagada, on teenus katkenud ja võib olla tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete
tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukordaga või selle tekke ohuga. Siiski
ei tähenda miinimumtaseme tagamata jätmine iga kiirabibrigaadi pidaja puhul alati hädaolukorda
või selle ohtu, vaid siinkohal hinnatakse olukorda riigis tervikuna. Kui kiirabiteenust on võimalik
tagada tavaolukorra ajutise asendamise mehhanismi kaudu, rakendatakse esmalt seda.
Lõikega 2 kehtestatakse kiirabibrigaadi pidaja osutatava elutähtsa teenuse taastamise korraldus.
Määruse kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral
taastama 12 tunni jooksul vähemalt 2/3 ja 24 tunni jooksul kõikide kiirabi osutamise
halduslepingus ette nähtud kiirabibrigaadide kohese väljasõiduvalmiduse. Kui kiirabibrigaadi
pidaja ei suuda ettenähtud aja jooksul nõutud teenuse taset taastada, loetakse teenus
konkreetses kiirabi teeninduspiirkonnas katkenuks. Sarnaselt miinimumtaseme kehtestamisega
ei tähenda ka ühes teeninduspiirkonnas teenuse katkemine alati riigi tasemel hädaolukorda või
selle tekke ohtu, vaid olukorda hinnatakse riigis tervikuna.
Lõikes 3 on esitatud minimaalne loetelu ohtudest, mis võivad kaasa tuua kiirabibrigaadi pidaja
elutähtsa teenuse toimepidevuse häire ja mida teenuseosutaja peab oma elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama. Kui toimepidevuse riskianalüüsis selgub, et ohu
realiseerumine on tõenäoline ja/või selle tagajärjed on tõsised, tuleb seda arvestada ka
toimepidevuse plaani koostamisel.
Määruses esitatud loetelu aluseks on võetud elutähtsate teenuste1 omavaheline ristsõltuvus, mis
tähendab, et ühe elutähtsa teenuse katkemine toob omakorda kaasa ka teiste teenuste
katkemise. Näiteks on kiirabibrigaadi pidajale elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik
mobiiltelefoni- ja andmesideteenus selleks, et oleks tagatud Häirekeskuselt väljasõidukorralduse
vastuvõtmise võimekus. Selleks tuleb teenuseosutajal rakendada meetmeid, mis võimaldavad ka
mobiiltelefoni- või andmesideteenuse häire korral elutähtsa teenuse jätkusuutliku osutamise
(näiteks ostetakse andmesideteenust paralleelselt kahelt lepingupartnerilt, et oleks tagatud
teenuse dubleeritus). Siinkohal tuleb meetmeid rakendada vaid oma asutuse ja täidetavate
ülesannete põhiselt. See tähendab, et kiirabibrigaadi pidaja peab omalt poolt tagama küll
Häirekeskuselt väljasõidukorralduste vastuvõtmise võimekuse, kuid kui Häirekeskus ise ei saa
abivajajatelt hädaabikõnesid vastu võtta, ei ole ka kiirabibrigaadi pidajal võimalik ühtegi meedet
omalt poolt planeerida. See vastutus jääb Häirekeskusele.
Samuti tuleb meetmeid rakendada nendeks juhtudeks, kui tegemist on hädaolukorra ohtlike
ulatuslike sündmustega2, mis otseselt mõjutavad ka kiirabibrigaadi pidaja vältimatu abi osutamist.
Näiteks võib raske rongiõnnetusega kaasneda palju kannatanuid ja seetõttu on vajalik osutada
vältimatut abi tavapärasest suuremas mahus. Selleks peab aga kiirabibrigaadi pidaja olema
valmis käivitama lisabrigaade, kutsuma tööle täiendavat personali, osutama teenust 2-liikmelise
brigaadiga jms.
Lisaks võib teenuseosutaja oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldada ka muid olukordi, mis
võivad tema hinnangul ohustada tal elutähtsa teenuse osutamist.
Lõikega 4 on reguleeritud kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate
teenuste sisseostmine teistelt ettevõtetelt.
1
Elutähtsad teenused on: elektri, maagaasi ja vedelkütusega varustamine; riigitee ja kohaliku tee
sõidetavuse tagamine; telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenus; elektrooniline isikutuvastamine ja
digitaalne allkirjastamine; vältimatu abi TTKS-i tähenduses; makseteenus ja sularaharinglus; kaugkütte ja
veega varustamine ning kanalisatsioon.
2
Aluseks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada
hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad
asutused“.
5
Määruse kohaselt tuleb kiirabibrigaadi pidajal võimaluse korral lähtuda elutähtsa teenuse
osutamist toetavate teenuste ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras,
sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.
Kriisi korral on väga tähtis, et elutähtsa teenuse osutamine ei katkeks mõne lepingupartneri
nõrga valmisoleku tõttu. Käesoleva sättega on võimalik suunata kiirabibrigaadi pidajat valima
keskmisest suurema valmisolekuga koostööpartnereid, kes suudavad arvestada ka teenuse
toimepidevuse vajadusega. Näiteks on otstarbekas valida lepingupartneriks eelkõige sellist
tankla pidajat, kes suudab ka elektrikatkestuse korral väljastada vedelkütust. Siiski ei tähenda
see säte, et kiirabibrigaadi pidaja peab alati otsima või valima suurema valmisolekuga
koostööpartnereid isegi siis, kui see tooks kaasa ebamõistlikult suured kulud või olukorra, kus
turul vastava võimega lepingupartnereid ei leidugi. Oluline on leida rakendatavates meetmetes
proportsionaalne tasakaal, arvestades sealjuures nii saadavat kasu kui ka võimalikke ohte.
Lõikes 5 on sätestatud nõuded kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks.
2016. aastal analüüsis Siseministeerium koostöös SoM-i ja teiste ministeeriumite ning elutähtsa
teenuse osutajatega (sealhulgas kiirabibrigaadi ja HVA haigla pidajad) elutähtsate teenuste
omavahelist sõltuvust, et selgitada välja mõju, mis võib kaasneda elutähtsa teenuse ulatusliku ja
pikaajalise katkestusega, ning planeerida selle alusel ennetavad meetmed. Analüüsist selgus, et
kõikide elutähtsa teenuse osutajate teadlikkus neid mõjutavatest elutähtsatest teenustest on
väike. Ühtlasi on halb teenuseosutajate valmidus tulla toime erinevate kriisidega. Näiteks
paaripäevase ulatusliku elektrikatkestuse korral on oluliselt häiritud või katkeb enamiku
elutähtsate teenuste osutamine. See omakorda mõjutab suurel määral elanike elu ja tervist ning
riigiasutuste tööd ja on ohuks riigi toimimisele tervikuna.
Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning ühiskonna haavatavust elutähtsate teenuste tõttu,
on oluline, et nii elanikkond, riigiasutused kui ka teenuseosutajad alustaksid enda
vastupanuvõime suurendamisega. Seda lähenemist toetab ka NATO kaitseministrite 11.
veebruari 2016. a kohtumisel heaks kiidetud raport tsiviilsektori valmisolekust, mis muu hulgas
toob välja vajaduse tagada iga NATO liikmesriigi vastupanuvõime seitsme baasvõimekuse abil.
Baasvõimekuste tagamist nähakse iga riigi kohustusena NATO leppe artikli 3 raames –
liikmesriigid arendavad eraldi ja ühiselt, pidevalt, tulemuslikult ja üksteist aidates oma
vastupanuvõimet relvastatud rünnakule. Baasvõimekuste laiem eesmärk on tagada tsiviilsektori
toimimine kriisiolukorras. Selle oluliseks osaks on elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine.
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni otsuse3 kohaselt on valmisoleku parandamiseks esmalt vaja, et
teenuseosutajad teadvustaksid, missugused on lüngad nende võimetes osutada oma teenust
teiste elutähtsate teenuste ja tarnete katkestuse korral ning kuidas suurendada teenuseosutaja
autonoomsust ja valmisolekut vähemalt 72 tunnini.
Sellest tulenevalt tuleb kiirabibrigaadi pidajal kavandada lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist
elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on
võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 tunniks. Kuna kiirabibrigaad on nii
tavaolukorras kui ka hädaolukorras tervishoius esmane reageerija sündmuskohal ja temast
sõltub otseselt, kas vältimatut abi vajav isik jõuab haiglasse, siis on ootus, et kiirabibrigaadi
pidaja tagaks võimalikult kõrge valmisoleku taseme erinevateks häireteks.
Kuigi määruses on kehtestatud teenuse tagamise sihttase, on teenuseosutajale jäetud
valikuvabadus missuguseid meetmeid kavandatakse. Siiski ei tähenda see seda, et
teenuseosutaja peab olema valmis rakendama kohe kõiki meetmeid, et tagada vastupanuvõime
72 tundi. Oluline on riskianalüüsis ja plaanis kirjeldada, milliseid meetmeid teenuseosutaja
rakendab juba praegu ja millised on võimelüngad, millele tuleb leida lahendusi edaspidi.
Sealjuures on võimelünkade leevendamiseks või lahendamiseks oluline välja tuua võimalikud
3
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni 7. septembri 2016. a istungi protokoll 17.10.2016 nr 9-6/59-1.
6
edasised tegevused koos kaasnevate kulude (sealhulgas rahalised kulud ja võimalikud ohud, kui
meedet ei rakendata) ja tuludega. Kuna riskianalüüs ja plaan kooskõlastatakse Terviseametiga,
on see omakorda aluseks edasistele tegevustele riigi tasandil. Näiteks on edaspidi võimalik
planeerida teenuseosutajatele teatud meetmete rahastamist riigieelarvelistest vahenditest,
planeerida valdkondadeüleselt ühiseid meetmeid või võtta vastu teadlikke otsuseid, et mingeid
riske aktsepteeritakse jms.
Määruse §-s 4 esitatakse HVA haigla elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.
Lõikes 1 kehtestatakse nõuded HVA haigla elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule osutada
teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ning hädaolukorras või muus sarnases
olukorras.
Määruse kohaselt peab HVA haigla pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral,
hädaolukorras ja muus sarnases olukorras (näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal) tagama
abi andmise võimekuse ööpäev läbi, lähtudes ravikindlustuse seaduse § 32 alusel kehtestatud
määruse lisa 26 (triaaži juhend) põhimõtetest. Abi tuleb anda vähemalt:
1) eluohtlikus seisundis patsiendile, kelle elu on otseselt ohus (edaspidi punane
triaažikategooria),
2) erakorralisele patsiendile, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik (edaspidi oranž
triaažikategooria), ja
3) patsiendile, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ja kes vajab diagnoosi või ravi, kuid
kelle seisund on stabiilne (edaspidi kollane triaažikategooria).
HVA haigla pidajad osutavad tavaolukorras erinevaid ambulatoorseid ja statsionaarseid
tervishoiuteenuseid, kuid kõikide nende teenuste puhul ei põhjusta abi ajutine edasilükkamine või
andmata jätmine abivajaja surma või püsivat tervisekahjustust. Näiteks ei ole ambulatoorse
eriarstiabi visiidi puhul patsiendi ööpäevaringne viibimine haiglas üldse vajalik. Ka kogu
statsionaarset eriarstiabi ei saa lugeda elutähtsaks, sest plaanilist raviteenust, mida osutatakse
stabiilses seisundis patsiendile ja mis on ette planeeritud, on võimalik vajaduse korral ajutiselt
edasi lükata. Seega ei ole nendel juhtudel tegemist vältimatu abi ehk elutähtsa teenuse
osutamisega.
Erinevate häirete või katkestuste puhul, kui teenuse osutamine tavapärases mahus on takistatud,
või kriisiolukorras, kui kõik tegevused ja ressursid on suunatud olukorra lahendamisele, ei ole
võimalik tagada kõiki teenuseid korraga, vaid esmalt tuleb keskenduda nendele kriitilistele
tegevustele, mis on olulised eelkõige inimese elu ja tervise päästmiseks. Seega on triaaž vajalik
nendes olukordades, kus abivajajaid on rohkem kui neid ühekorraga käsitleda suudetaks,
mistõttu on juhendis täpsemalt kirjeldatud soovituslikku patsiendi seisundi hindamist lähtuvalt
objektiivsest leiust ja patsiendi kaebustest. Samadest printsiipidest on soovitatav lähtuda ka
teistes osakondades, kus osutatakse vältimatut abi. Kui hädaolukorras või riigikaitseseaduses
nimetatud olukorras on vajalik kasutada masskannatanute suure hulga tõttu katastroofimeditsiinis
tunnustatud mõnda muud triaažisüsteemi, annab selleks kooskõlastuse Terviseamet, arvestades
valmisoleku tasemes kehtestatut.
Lähtuvalt tunnustatud meditsiinipraktikast on vältimatu abi osutamiseks oluline tagada eelkõige
erakorralise meditsiini, anestesioloogia-, kirurgilise ravi, intensiivravi- ja verekabineti teenuse
järjepidev toimimine ning selleks vajalik diagnostika- ja laborivõimekus. Kuna aga HVA haigla
pidajad erinevad osutatavate teenuste ja osutamise mahu poolest (näiteks ei osuta kõik
sünnitusabi), on elutähtsa teenuse osutamiseks vajalike kriitiliste tegevuste määramine jäetud
teenuseosutaja enda pädevusse. Kriitilised tegevused määratakse kindlaks elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüsis ja riskianalüüsid kooskõlastatakse omakorda Terviseametiga.
Lõikega 2 kehtestatakse HVA haigla osutatava elutähtsa teenuse taastamise korraldus.
Määruse kohaselt peab HVA haigla pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral tagama
igal ajahetkel elutähtsa teenuse osutamise võimekuse vähemalt haiglas viibivale punase, oranži
7
ja kollase triaažikategooria patsiendile. Seejärel tuleb ühe tunni jooksul taastada võimekus
osutada elutähtsat teenust väljastpoolt haiglat saabuvale punase, oranži ja kollase
triaažikategooria patsiendile.
Sätte eesmärk on tagada, et elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral ei sattuks ohtu näiteks
intensiivravis kunstlikul hingamisel viibivad patsiendid või et keset operatsiooni ei jääks vajalik
aparatuur seisma. Seetõttu tuleb võimekus osutada vältimatut abi juba hospitaliseeritud
patsientidele tagada kohe (näiteks automaatne elektrigeneraatori käivitumine nendes
osakondades, vajaduse korral ventileerimine käsitsi jms). Tegemist on miinimumtasemega, mis
peab olema tagatud igal ajahetkel ning kui seda taset ei ole võimalik tagada, on teenus
konkreetses haiglas katkenud. Kui HVA haigla suudab tagada küll hospitaliseeritud patsientidele
elutähtsa teenuse osutamise, kuid ei suuda ettenähtud aja jooksul taastada teenuse osutamist
väljastpoolt haiglat saabuvatele vältimatut abi vajavatele patsientidele, loetakse teenus
konkreetses haiglas samuti katkenuks. Teenuse katkemine üksikus või väikses haiglas ei pruugi
olla aga alati riigi tasemel hädaolukord või selle tekkimise oht, vaid olukorda hinnatakse riigis
tervikuna. Kui teenust on võimalik tagada tavaolukorras kehtiva mehhanismi kaudu, näiteks
üksikute patsientide ümbersuunamine teise haiglasse, rakendatakse esmalt seda. Siiski võib olla
juba vaja Terviseameti koordineerivat rolli.
Lõikes 3 on esitatud minimaalne loetelu ohtudest, mis võivad kaasa tuua HVA haigla elutähtsa
teenuse toimepidevuse häire. Kui toimepidevuse riskianalüüsis selgub, et ohu realiseerumine on
tõenäoline ja/või selle tagajärjed on tõsised, tuleb seda arvestada ka toimepidevuse plaani
koostamisel.
Sarnaselt kiirabibrigaadi pidajatega on ka HVA haigla elutähtsat teenust ohustavate olukordade
puhul aluseks võetud elutähtsate teenuste omavaheline ristsõltuvus. Näiteks ei ole HVA haiglal
võimalik vältimatut abi osutada ilma elektrivarustuseta, sest lisaks valgustusele on elektrit vaja ka
erineva kriitilise tähtsusega aparatuuri jm süsteemide toimimiseks. Selleks tuleb teenuseosutajal
rakendada meetmeid, mis võimaldavad ka elektrikatkestuse korral tagada haiglas viibivate
vältimatut abi vajavate isikute elu ja tervis (näiteks hoone tehnovõrk on dubleeritud, olulisematele
süsteemidele ja osakondadele tagatakse vajaduse korral tagavaravool generaatoritega jms).
Siinkohal tuleb meetmeid rakendada vaid oma asutuse ja täidetavate ülesannete põhiselt.
Samuti tuleb meetmeid rakendada nendeks juhtudeks, kui tegemist on hädaolukorra ohtlike
ulatuslike sündmustega, mis otseselt mõjutavad ka HVA haiglal vältimatu abi osutamist. Näiteks
võib raske rongiõnnetusega kaasneda palju kannatanuid ja seetõttu on vajalik osutada vältimatut
abi tavapärasest enam. Selleks peab aga HVA haigla olema valmis üles seadma lisavoodeid
koos vajaliku aparatuuriga, kutsuma tööle täiendavat personali jms.
Lisaks võib teenuseosutaja oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldada ka muid olukordi, mis
võivad tema hinnangul ohustada vältimatu abi tagamist.
Lõikega 4 antakse volitusnorm Terviseameti peadirektori käskkirja kehtestamiseks. Käskkirjas
määratakse HVA haiglatele vältimatu abi vajaduse suurenemise ulatus, millega peab
teenuseosutaja tavaolukorras hakkama saama.
Tegemist ei ole uue kohustusega, sest 1. juulini 2017. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 10. juuli
2002. a määrus nr 222 „Tervishoiukorraldus hädaolukorras“ andis aluse samasisulise käskkirja
kehtestamiseks. Seega on Terviseameti peadirektori 3. juuni 2015. a käskkirjaga nr 33
„Haiglavõrgu arengukava loetellu kuuluvate haiglate kriisireguleerimisalaste ülesannete
kinnitamine“ juba määratud HVA haiglate üliraskes ja raskes seisundis traumapatsientide
käsitlemise võimekus.
Lõikes 5 on reguleeritud haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate
teenuste sisseostmine teistelt ettevõtetelt.
8
Sarnaselt kiirabibrigaadi pidajaga tuleb ka haiglavõrgu haigla pidajal võimaluse korral lähtuda
elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust
ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.
Lõikes 6 on sätestatud nõuded HVA haigla elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks.
Erinevalt kiirabibrigaadi pidajatest, kes osutavad ühesugust teenust lähima brigaadi põhimõttel,
ei ole HVA haigla pidajate puhul piiratud ressursse arvestades otstarbekas muuta kõiki
teenuseosutajaid maksimaalselt vastupidavateks, vaid esmajärjekorras keskenduda kõige
olulisematele. Seega peab HVA haigla pidaja lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist kavandama
elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada oluliste ehitiste,
seadmete, varustuse ja infosüsteemide töö piirkondlikus ja keskhaiglas vähemalt 72 tunniks ning
üld- ja kohalikus haiglas vähemalt 16 tunniks.
Kuna enim mõjutab elutähtsate teenuste osutamist elektriga varustamine, on üld- ja kohalikule
haiglale kehtestatud sihttaseme puhul tegemist tavaolukorra baasvõimekusega, mis võimaldab
tagada elutähtsa teenuse osutamise näiteks ka elektrivarustuse plaaniliste katkestuste ning põhi-
ja jaotusvõrgu rikkest põhjustatud katkestuste kõrvaldamise ajal4. Pikemate katkestuste puhul
evakueeritakse vältimatut abi vajavad patsiendid vajaduse korral edasi piirkondlikku või
keskhaiglasse.
Kuigi määruses on kehtestatud teenuse tagamise sihttase, on teenuseosutajale jäetud
valikuvabadus missuguseid meetmeid kavandatakse. Siiski ei tähenda see seda, et
teenuseosutaja peab olema valmis rakendama kohe kõiki meetmeid, et tagada vastupanuvõime
vastavalt 72 tundi ja 16 tundi. Oluline on riskianalüüsis ja plaanis kirjeldada, milliseid meetmeid
teenuseosutaja rakendab juba praegu ja millised on võimelüngad, millele tuleb leida lahendusi
edaspidi. Sealjuures on võimelünkade leevendamiseks või lahendamiseks oluline välja tuua
võimalikud edasised tegevused koos kaasnevate kulude (sealhulgas rahalised kulud ja
võimalikud ohud, kui meedet ei rakendata) ja tuludega. Kuna riskianalüüs ja plaan
kooskõlastatakse Terviseametiga, on see omakorda aluseks edasistele tegevustele riigi tasandil.
Näiteks on edaspidi võimalik planeerida teenuseosutajatele teatud meetmete rahastamist
riigieelarvelistest vahenditest, planeerida valdkondadeüleselt ühiseid meetmeid või võtta vastu
teadlikke otsuseid, et mingeid riske aktsepteeritakse jms.
Määruse §-s 5 kehtestatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle
tekkimise ohust teavitamise korraldus.
Lõike 1 kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja ja HVA haigla pidaja teavitama Terviseametit
viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest või selle tekkimise ohust,
kuid mitte hiljem kui ühe tunni jooksul.
Lõikega 2 täpsustatakse, et Terviseametile edastatav teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) häire või katkestuse toimumise aeg ja kestus;
2) häire või katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) teenuse taastamiseks või häire või katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja
rakendatavad meetmed;
4) esialgne prognoositav kahju patsientidele;
5) esialgne prognoositav mõju teistele tervishoiuteenuse osutajatele.
See võimaldab Terviseametil hinnata tekkinud olukorda ja kaasnevat mõju abivajajatele,
patsientidele või teistele teenuseosutajatele ning planeerida vajaduse korral sekkumist riiklikul
tasandil. Täpsem teavitamise korraldus koos kontaktpunkti ja -isikutega lepitakse kokku
hädaolukorra lahendamise plaanis, mis koostatakse Terviseameti juhtimisel hiljemalt 1. juuliks
2019. a ning mille üheks osapooleks on ka käesolevas määruses nimetatud teenuseosutajad.
4
Aluseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. aprilli 2005. a määrus nr 42 „Võrguteenuste
kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“.
9
Lõige 3 sätestab, et juhul kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on
põhjustanud sündmus, mis võib kaasa tuua hädaolukorra või hädaolukorra ohu, mille
lahendamine ei kuulu Terviseameti pädevusse, peab kiirabibrigaadi pidaja ja HVA haigla pidaja
kohe teavitama ka sündmusest tekkivat hädaolukorda juhtivat asutust. Näiteks haiglahoone
tulekahju puhul tuleb kohe teavitada ka Päästeametit, küberintsidendi korral Riigi Infosüsteemi
Ametit jne.
Määruse §-s 6 kehtestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust
või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille
lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus.
Lõike 1 kohaselt on vältimatu abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega
häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukord, kui esinevad kõik kolm järgmist kriteeriumi:
1) kiirabibrigaadi pidaja või HVA haigla pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise
võimekust,
2) olukorra lahendamist on vaja juhtida riiklikult ja
3) valdkonna eest vastutav minister ehk tervise- ja tööminister on Terviseameti ettepanekul
kehtestanud tervishoiu valmisoleku taseme tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59
lõike 1 alusel.
Kui ulatuslikest sündmustest tekkinud hädaolukorra puhul otsustab hädaolukorra lahendamist
juhtiv asutus, kas tegemist on hädaolukorraga või mitte, ning hädaolukorra lahendamise plaanis
lepitakse osapoolte vahel kokku selle lahendamise korraldus, siis elutähtsa teenuse ulatuslikust
või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorra tingimused tuleb
määrata käesolevas määruses. Kuna määruse tasemel ei ole võimalik ega mõistlik kehtestada
lõplikku loetelu erinevatest olukordadest, on käesoleva määruse kohaselt hädaolukorra
kriteeriumiks vajadus võtta olukorra lahendamiseks kasutusele tavapärasest erinevad meetmed,
mille rakendamise õigus tekkib tervishoius valmisoleku tasemete kehtestamisega.
Tervishoiu valmisoleku tasemete aluseks on tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr
23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel
ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu
korral ja hädaolukorra ajal“. Samad valmisoleku tasemed kehtestatakse vajaduspõhiselt ka
ulatuslikest sündmustest tekkinud hädaolukordade ja riigikaitseliste olukordade lahendamiseks.
Tervishoius on kolm valmisoleku taset:
1) tervishoiu valmisoleku tase 1 – sellisel juhul ei ole veel kriisi tekkinud, kuid selle tekkimine on
tõenäoline. Kriisiks valmisoleku taseme 1 väljakuulutamise eesmärk on olla valmis eeldatava
kannatanute hulgaga hakkama saamiseks nii, et säiliks teenuseosutajate tavapärane abi
osutamise võime, näiteks aktiveeritakse kriisipiirkonnas kiirabi lisabrigaadid, haiglad kutsuvad
tööle lisapersonali ning on valmis avama lisavoodeid;
2) tervishoiu valmisoleku tase 2 – sellisel juhul on oht kriisi tekkimiseks realiseerunud ning
tegemist on sündmusega, millega võib kaasneda kannatanuid, kelle eeldatav hulk ületab
oluliselt kriisipiirkonnas ja selle lähedal asuvate tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi
osutamise võimekuse. Taseme 2 kehtestamise eesmärk on tagada kriisipiirkonnas eelkõige
vältimatu abi osutamine, mujal piirkondades jätkatakse abi osutamist tavapärasel tasemel.
Selleks peatatakse näiteks kriisipiirkonna haiglates plaaniline ravi ning selle arvelt
vabastatakse voodikohti, kiirabibrigaadid võivad olla 2-liikmelised ning need teenindavad vaid
kõrge prioriteediga väljakutseid, perearstid võtavad vastu vaid vältimatut abi vajavaid isikuid
ning peatavad kõik ennetavad tegevused, lisaks võtavad kõik teenuseosutajad vastavalt
vajadusele kasutusele oma tegevusvaru. Kui olemasolevatest tervishoiutöötajatest ei piisa,
korraldab Terviseamet vastavalt vajadusele kriisipiirkonnas tervishoiutöötajate
ümbersuunamist, lähtudes põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse appi teiste
10
tervishoiuteenuse osutajate juures töötavad tervishoiutöötajad. Vajaduse korral kaasatakse
ka vabatahtlikke abistajaid, näiteks tervishoiuüliõpilasi või Eesti Punast Risti;
3) tervishoiu valmisoleku tase 3 – sellisel juhul on tegemist ulatusliku kriisiga, mis võib hõlmata
kogu riiki ning kannatanute eeldatav hulk ületab oluliselt kogu riigis vähemalt poolte
tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse. Valmisoleku taseme 3
kehtestamise eesmärk on tagada üksnes vältimatu abi osutamine ning plaaniline tegevus on
ootel. Olukorra lahendamiseks rakendatavad meetmed on kriisipiirkonnas ja kogu riigis
sarnased valmisoleku tasemega 2.
Ka elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalisest katkestusest või ka häirest
põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks koostab elutähtsat teenust korraldav asutus plaani5,
milles on esitatud olukorrad, mida loetakse hädaolukorraks; hädaolukorra lahendamisel
osalevate asutuste ja isikute loetelu ning nende ülesanded; plaani rakendamise tingimused,
sealhulgas valmisoleku tasemete kehtestamine.
Lõige 2 sätestab, et vältimatu abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega
häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorda juhib Terviseamet, lähtudes HOS-ist, TTKS-i
erisätetest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning hädaolukorra lahendamise plaanist.
HOS § 14 lõike 1 kohaselt juhib hädaolukorra lahendamist Vabariigi Valitsuse määratud
täidesaatva riigivõimu asutus või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, kui
hädaolukorra on põhjustanud elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.
Vältimatu abi kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavaks asutuseks on SoM, kes muu
hulgas juhib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest tekkinud
hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab
riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi HOS-i 3. peatükis sätestatu kohaselt. Samas
võimaldab HOS § 37 lõige 5 eespool nimetatud ülesanded delegeerida oma valitsemisalas
asuvale ametile või inspektsioonile.
Terviseamet vastutab ulatuslikust tervishoiusündmusest tekkiva riski analüüsi koostamise eest6
ja eelduste kohaselt määratakse amet ka Vabariigi Valitsuse poolt ulatuslikust
tervishoiusündmusest tekkivat hädaolukorda lahendavaks asutuseks. Lisaks näevad TTKS-i
erisätted ette Terviseameti koordineerivat rolli tervishoiuvaldkonna hädaolukordadeks
valmistumisel ja nende lahendamisel. Kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus võib
tekkida paralleelselt mõne muu ulatusliku sündmusega, mida juba juhib Terviseamet, on
kaksikjuhtimise vältimiseks ka elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest
või katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamine koos vastava hädaolukorra lahendamise
plaani koostamisega delegeeritud Terviseametile7.
Samuti koordineerib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või
katkestusest põhjustatud hädaolukorra puhul avalikkuse teavitamist Terviseamet. Siiski lepitakse
täpsem avalikkuse teavitamise korraldus (sh erinevate osapoolte rollid) kokku hädaolukorra
lahendamise plaanis, mis valmib 1. juuliks 2019. a.
Määruse §-s 7 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 3
lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a.
Määruse jõustumise tähtajad tulenevad Vabariigi Valitsuse 20. juuli 2017. a nõupidamise
otsusest. Selle kohaselt peab SoM kehtestama elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded
5
Aluseks siseministri 21. juuni 2017. a määrus nr 30 „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja
koostamise kord“.
6
Aluseks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada
hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad
asutused“.
7
Aluseks tervise- ja tööministri 7. septembri 2017. a käskkiri nr 94 „Sotsiaalministeeriumi korraldatava
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine“.
11
esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2018. a. Lisaks peab SoM tagama elutähtsa
teenuse nõuete kehtestamisel kesk- ja piirkondlike haiglate võimekuse osutada vältimatut arstiabi
kuni 72-tunniliste elutähtsate teenuste katkestuste korral esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1.
jaanuariks 2020. a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi
ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks
kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse
olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõjude olulisuse tuvastamiseks
hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,
mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Käesoleva määruse sihtrühmadeks on otseselt HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad, kes on
elutähtsa teenuse osutajad, ning tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid. Lisaks on mõjutatud
Terviseamet, kes täidab elutähtsat teenust korraldava asutuse rolli, sealhulgas juhib vältimatu abi
kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud
hädaolukorra lahendamist.
Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse rakendamisega teatud sotsiaalsed, sh
demograafilised mõjud; mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja
looduskeskkonnale; mõju riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisust
on analüüsitud alapunktides 4.1–4.4.
4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Muudatuse sihtrühm I: elutähtsa teenuse osutajad (HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad)
Siseministeeriumi andmetel on 10. aprilli 2018. a seisuga elutähtsa teenuse osutajaid 130,
nendest otseselt mõjutatud sihtrühmaks on 20 HVA haigla pidajat ja 11 Terviseametiga kiirabi
osutamise halduslepingut omavat kiirabibrigaadi pidajat ehk umbes 24%, seega võib mõjutatud
sihtrühma hinnata suureks.
Käesoleva määruse rakendamise puhul ei ole tegemist täiesti uute kohustustega. Nõuded
kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele, sh HVA haiglatele ja kiirabibrigaadi pidajatele, tulenevad
HOS § 38 lõikest 3 ning käesolev määrus vaid täpsustab neid. HOS-i kohaselt on elutähtsa
teenuse osutaja kohustatud näiteks:
koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani;
rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama
sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning
infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks
oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite
omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;
tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja
teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja
kiire taastamise võime;
teavitama viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust elutähtsa teenuse
katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast
sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust.
Uue regulatsioonina antakse suuniseid, millist osa teenusest peaks teenuseosutaja lugema
elutähtsaks, milliseid ohte tuleks riskianalüüsis kirjeldada ning millisel tasemel peaks teenus
12
olema tagatud ka häirete korral jm. Lisaks määratakse sihteesmärgina piirkondliku ja keskhaigla
ning kiirabibrigaadi pidajatele läbi mõelda, kuidas tagada elutähtsa teenuse järjepidev toimimine
vähemalt 72 tunniks ning üldhaigla ja kohaliku haigla pidajal 16 tunniks, samuti täpsustatakse,
millist osa tervikteenusest tuleb hädaolukorras või häire puhul tagada; täpsustatakse, et elutähtsa
teenuse häirest või katkestusest või selle ohust tuleb Terviseametit teavitada viivitamata, kuid
mitte hiljem kui ühe tunni jooksul.
Teenuseosutajate jaoks ei ole tegemist ainult uute ülesannetega, kuid kuna valmisoleku
tagamine on järjepidev protsess ja teatud lisaülesanded käesoleva määrusega tekkivad, võib
sihtrühma käitumises kaasneda muudatusi. Samas on Terviseamet võtnud teenuseosutajate
valmisoleku tagamise osas koordineeriva rolli, mistõttu eeldatavasti kohanemisraskusi ei kaasne.
Seega võib mõju hindamise metoodikale tuginedes mõju ulatust ja sagedust hinnata keskmiseks.
Kuna muudatusega saavutatakse parem valmisolek erinevateks ohtudeks, sh hädaolukordadeks,
ei kaasne muudatusega märkimisväärselt negatiivse iseloomuga mõjusid.
Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju oluline – mõjutatud
sihtrühm on suur, kuid mõju avaldumise sagedus ja selle ulatus on keskmised, samas ei kaasne
muudatusega otseselt negatiivse iseloomuga mõjusid.
Muudatuse sihtrühm II: tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid
Määruse sihtrühmaks on HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatavat teenust vajavad isikud
ehk patsiendid. TTKS § 6 kohaselt on vältimatut abi õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil
viibival inimesel. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuari 2017. a seisuga Eesti rahvaarv
1 315 6358, lisaks külastas 2016. aastal Eesti majutusasutusi 3 043 593 väliskülastajat
(lisanduvad veel majutusasutuses mitteööbinud väliskülastajad)9. Kõik eespool nimetatud isikud
võivad olla küll potentsiaalsed patsiendid, kuid tõenäosus, et kõik neist vajavad abi, on siiski
väike. Näiteks oli Tervise Arengu Instituudi andmetel 2016. aastal erakorralise meditsiini
osakonda või traumapunkti saabunud, sh kiirabiga toodud, erakorralisi patsiente kokku 480 183,
mis moodustab 11% kogu Eesti rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest.
Seetõttu võib lugeda määruse mõjutatud sihtrühma suurust keskmiseks, kuid kuna elutähtsa
teenuse toimepidevuse katkestusi toimub harva, võib mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust
pidada väikeseks. Lisaks ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, sest see võimaldab osutada
abivajajatele kvaliteetset ja jätkusuutlikku vältimatut abi ka teenuse katkestuse korral.
Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud
sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väikesed ning
muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub.
4.2. Mõju majandusele
Muudatuse sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad (HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad)
Siseministeeriumi andmetel on 10. aprilli 2018. a seisuga elutähtsa teenuse osutajaid 130,
nendest otseselt mõjutatud sihtrühmaks on 20 HVA haigla pidajat ja 11 Terviseametiga kiirabi
osutamise halduslepingut omavat kiirabibrigaadi pidajat ehk umbes 24%, seega võib mõjutatud
sihtrühma hinnata suureks.
2016. aastal Siseministeeriumi tehtud elutähtsate teenuste analüüsi käigus selgus, et
tervishoiuteenuse osutajate valmisolek osutada elutähtsat teenust on halb. Näiteks ulatusliku
elektrikatkestuse korral langeb arstiabiteenuse osutamise tase oluliselt juba ühe päeva
möödumisel ning tekib vajadus piirata patsientide vastuvõttu. Autonoomse elektritoitega on
8
Statistikaameti kogutavad põhinäitajad, allikas: http://www.stat.ee/pohinaitajad
9
Statistikaameti andmed, allikas: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JA+ELUKOHARIIGI+J%C4RGI+
%28KUUD%29&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2
13
varustatud üksnes teatud haiglate korpused või osakonnad (eelkõige erakorralise meditsiini,
intensiivravi- ja operatsiooniplokk) ja seda kuni 12 tundi. Mõnes haiglas puudub selline võimekus
üldse või on ainult mõni tund. Parem valmisolek on suurematel haiglatel, kus mõned korpused on
varustatud autonoomse elektritoitega 40–48 tunniks. Vaid ühel suuremal haiglal on tagatud
kriitilised tegevused elektrikatkestuse korral kuni 72 tunniks.
Kuna valmisoleku tagamine on järjepidev protsess, võib sihtrühma käitumises kaasneda teatuid
muudatusi ning nendel teenuseosutajatel, kelle senine valmisolek on vähene, võib esineda ka
kohanemisraskusi. Samas ei ole teenuseosutajad kohustatud ilma riigi kokkulepeteta
lisameetmeid rakendama, mistõttu võib mõju sagedust lugeda keskmiseks. Mõju ulatust võib
lugeda keskmiseks, sest kuigi teenuseosutajad on juba praegu iseseisvalt vastavalt oma
majanduslikele võimalustele ja juhtide prioriteetidele võimekust arendanud, on saavutatud
sihttase erinev. Seda põhjusel, et seni ei ole riiklikult sihttase määratud olnud, seega võib
muudatusega kaasnevat mõju lugeda ühtpidi positiivseks. Samas, kui riiklikul tasemel koostöös
Terviseameti ja Eesti Haigekassaga ei kavandata teenuseosutajatele vajalikke lisaressursse, ei
ole teenuseosutajatel võimalik kehtestatud sihttaset saavutada.
Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju oluline – mõjutatud
sihtrühm on suur, mõju avaldumise sagedus ja selle ulatus keskmine ning muudatusega võib
kaasneda teatud juhtudel negatiivse iseloomuga mõju.
4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale
Muudatuse järel paraneb eelkõige tervishoiusüsteemi valmisolek võimalikuks hädaolukorraks
ning oskus hädaolukorras kiiresti ja eesmärgipäraselt tegutseda. Sama mõju on kogu HOS-il eri
valdkondades. Sellest tulenevalt avaldab HOS tervikuna (sh koos TTKS-i muudatusega) kaudselt
positiivset mõju ka riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. Täpsem
mõjude analüüs on esitatud HOS-i seletuskirja mõjude osas10.
4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatuse sihtrühm: Terviseamet
Terviseametis korraldab tervishoiukriisideks valmistumist erakorralise meditsiini osakond, kus
töötab 5 ametnikku, moodustades ligikaudu 3% kõikidest Terviseameti töötajatest11. Seega võib
mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks.
Käesoleva määrusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid, samuti võib määruse mõju
ulatust ja sagedust lugeda väikeseks, sest Terviseametile otseselt lisatöökohustusi juurde ei tule,
määrus annab vaid suunised elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamisele praktikas. Lisaks
on Terviseamet elutähtsa teenuse toimepidevuse järelevalvelist rolli kandnud ka kuni 1. juulini
2017. a kehtinud HOS-i alusel, seega ei ole tegemist täiesti uue kohustusega.
Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel määruse mõju ebaoluline – mõjutatud
sihtrühm on väike, mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike ning muudatusega ei kaasne
negatiivse iseloomuga mõjusid.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
HVA haiglate igapäevast toimimist rahastab ravikindlustuse seaduse alusel Eesti Haigekassa ja
kiirabibrigaadi pidajaid on seni rahastanud TTKS-i alusel Terviseamet, alates 1. jaanuarist 2018.
a rahastab ka kiirabibrigaadi pidajaid Eesti Haigekassa. Lisaks on TTKS § 52 lõike 1 punktis 7
10
HOS eelnõu (205 SE): http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e396188-c9c2-4673-9fb6-
ad324ec9a36c/H%C3%A4daolukorra%20seadus/
11
2017. aasta 1. aprilli seisuga töötas Terviseametis 153 ametnikku
14
sätestatud, et SoM-i kaudu riigieelarvest rahastatakse valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste
osutamiseks hädaolukorras ja riigikaitseolukordades, tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru
moodustamist ja uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise
planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate väljaõpet.
Kuigi TTKS annab aluse ka riigieelarvest muu hulgas teenuseosutajate valmisoleku
rahastamiseks, ei ole seda seni tehtud, kuna puuduvad täpne ülevaade ja kokkulepped, millised
ressursid on vajalikud igapäevaseks toimimiseks, seega rahastatud teenuste hinna kaudu ning
millised ressursid on vajalikud eraldi kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel.
Seega on enamik teenuseosutajaid rakendanud ohtude vältimiseks või nende lahendamiseks
eelkõige neid meetmeid (näiteks lühiajalise elektrikatkestuse puhuks on varutud generaatorid ja
UPS-id; sidehäirete puhul toimib vähemalt majasisene IT-süsteemide töö jm), mida on võimalik
olnud praeguse rahastuse raames korraldada nii, et ravi maht ei väheneks ja ravi kvaliteet ei
halveneks. Kuna seni ei ole toimepidevuse sihttase olnud määratud (s.o eesmärgiga piirkondliku
ja keskhaigla ning kiirabibrigaadi pidajate puhul 72 tundi, üld- ja kohalikul haiglal 16 tundi), ei olda
ka pikemateks katkestusteks süsteemselt ette valmistatud.
Kui kõik eespool nimetatud teenuseosutajad peaksid tagama vastupanuvõimekuse autonoomselt
(näiteks suudavad kõik haiglad ise hakkama saada ka pikaajalise kaugküttekatkestusega
võrreldes praeguse võimekusega, kui talvel kaugküttehäirete korral jahtuks haiglahoone väga
kiiresti ja muutuks seeläbi kasutuskõlbmatuks), tähendaks see esialgse hinnakalkulatsiooni
kohaselt ühekordsete lisainvesteeringutena tervishoidu elektri-, kütte-, vee- ja
kanalisatsiooniteenuste katkestuste korral vastupanuvõimekuse suurendamiseks kokku ligikaudu
kuni 121 322 120 eurot, millele lisanduksid iga-aastased ülalpidamis- ja hoolduskulud. Sealjuures
ei oleks tegemist vaid Eesti Haigekassa rahastatavate kuludega.
Arvestades riigi piiratud ressursse, on mõistlik kulude optimeerimiseks tagada baasid
valdkonnapõhiselt. Riigi tasemel peaks olema tagatud ressursid, mille soetamine on kulukas ja
mille kasutamist eeldavate juhtumite arv praktikas on äärmiselt väike (näiteks ei peaks iga haigla
ise tagama võimekust kaugküttehäire korral kasutusele võtta oma konteinerkatlamaja, vaid see
on valdkondadeülene riigi poolt tagatav ressurss). Samuti tuleks seda arvestada riigivaru
moodustamisel
Eelnevast põhimõttes lähtuvalt on kantslerite 13. novembri 2017. a nõupidamisel heaks kiidetud
kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsioon12, mille üheks jätkutegevuseks on SoM-i,
Terviseameti ja Eesti Haigekassa koostöös kriisideks valmistumise ja valmisoleku säilitamise
kulude katmise põhimõtete väljatöötamine ehk eesmärk on kokku leppida, millistest vahenditest
ja milliste põhimõtete kohaselt kaetakse tervishoiuteenuse osutajatele kriisideks valmisoleku
loomiseks ja valmisoleku hoidmiseks tehtud kulud. Millised baasvõimekused peaksid olema
tagatud teenuseosutajate enda poolt ja millised riigi tasemel, selguvad täpsemalt Terviseameti
eestvedamisel koostatavate haiglavõrgu haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüsi ja plaanide valmimise järel (valmivad 2018. a sügisel). Seejärel
esitatakse Vabariigi Valitsusele täpsem ülevaade valdkonnas arendatavast võimekusest koos
rakendamise täpse ajakavaga, sh lisavahendite vajadusega.
6. Määruse jõustumine
12
Koostati kriisiaja tervishoiukorralduse eksperdirühma tegevuse raames (Riigikantselei,
Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti ühisprojekt 2016–2017)
Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule ja
Terviseametile.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, Rahandusministeerium esitas normtehnilised
märkused mitteametlikult. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Eesti Haiglate Liidult ja Terviseametilt saabusid märkused ja ettepanekud. Eesti Haigekassal
eelnõu kohta märkusi ei olnud. Eesti Kiirabi Liit oma seisukohti ei esitanud.
Koostati kooskõlastustabel, milles on selgitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise või
mittearvestamise põhjuseid (lisas).
LISA
Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu
kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt peab Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi pidaja
Eesti Haiglate Liit kiirabibrigaadi pidaja taastama elutähtsa peab tagama kohese väljasõiduvalmiduse 1/3 puhul oma kiirabibrigaadidest
teenuse katkestuse korral lõikes 2 igal ajahetkel, 2/3 puhul 12 tunni jooksul ja kõikide kiirabibrigaadide puhul 24
kehtestatud taseme ühe tunni jooksul. tunni jooksul.
Samas on kiirabi otseses sõltuvuses
sõidutee sõidetavusest. Lisaks selgitame, et kiirabibrigaadi pidaja peab omalt poolt tagama, et tema
Juhime tähelepanu majandus- ja kiirabibrigaadid oleksid koheses väljasõiduvalmiduses, st kiirabibrigaadid on
taristuministri 9. jaanuari 2018. a määruse nõutavalt komplekteeritud, ettenähtud varustusega ja võimelised alustama
nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja väljasõitu ühe minuti jooksul väljasõidukorralduse saamise hetkest arvates.
toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse Teenus tuleb tagada oma asutuse vaatest ehk see ei tähenda seda, et
tagamisel“ § 4 lõikele 1, mille kohaselt on kiirabibrigaadi pidaja peab hakkama tagama kiirabibaasist välja sõites
riigitee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg: omakorda ka riigi- või kohalike teede läbisõidetavust või näiteks Häirekeskuse
1) põhimaanteel 12 tundi; hädaabikõnede vastuvõtu võimekust. Nende teenuste tagamise kohustus koos
2) tugimaanteel 24 tundi; vastutusega jääb siiski nendele asutustele, kes ka tavapäraselt teenuse
3) kõrvalmaanteel ja muul riigiteel 72 tundi. tagamise eest vastutavad (Maanteeamet, kohalik omavalitsus, Häirekeskus).
Vastav selgitus on esitatud ka määruse seletuskirja.
Juhime tähelepanu eelnõu § 4 lõigete 2 ja 3 Arvestatud.
ebaloogilisele sõnastusele. Kui elutähtis Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et HVA haigla pidaja peab
teenus on juba häirunud ei ole võimalik ja tagama elutähtsa teenuse osutamise vähemalt eluohtlikus ja erakorralises
tegelikult ei ole ka vajalik eelnõus loetletud seisundis patsiendile (s.o punase, oranži ja kollase triaažikategooria
üksuste (EMO, kirurgia jt) järjepidev patsiendid). Milliseid üksuseid või tegevusi konkreetne HVA haigla pidaja
toimimine. Vältimatu abi osutataksegi elutähtsa teenuse osutamiseks vajab, kirjeldab teenuseosutaja ise oma
nende üksuste ladusa koostegevuse elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. Kriitiliste tegevuste ja üksuste
tulemusena, ei saa olla võimalik, et vajaduse proportsionaalsust saab omakorda hinnata ka Terviseamet
loetletud üksused töötavad järjepidevalt, riskianalüüside ja plaanide kooskõlastamise käigus.
kuid vaatamata sellele on elutähtsa teenuse
osutamine häiritud – sellisel juhul on ju Lisaks on määrust ja seletuskirja täiendatud selliselt, et HVA haigla pidaja
elutähtsa teenuse toimepidevuse häire kavandab lähtuvalt riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi
17
põhjustatud mingite muude üksuste, ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse
funktsioonide või (kriitiliste) tegevuste osutamine vastavalt teenuseosutajale kas vähemalt 72 tunniks (piirkondlik ja
probleemidest ja need tuleks identifitseerida keskhaigla) või 16 tunniks (üld- ja kohalik haigla). Seda, milliste ehitiste,
ja nende tegevus taastada. Elutähtsa seadmete, varustuse või infosüsteemide töö on elutähtsa teenuse osutamiseks
teenuse osutamine häirubki seetõttu, et vajalik ning mille töö on seetõttu vaja tagada ka häire ja/või katkestuse korral,
näiteks EMO ei ole oma tegevuses kirjeldab teenuseosutaja täpsemalt elutähtsa teenuse toimepidevuse
järjepidevalt toimiv või operatsioonitoad ei riskianalüüsis.
tööta. Ilmselt on mõeldud aga seda, et
nimetatud üksused (teatud üksused, kus
toimuvad nn kriitilised tegevused) peavad
olema varustatud kõikvõimalike mõistlike
avariilahendustega, mis tagaks elutähtsa
teenuse toimimise vähemalt 72 tunni
jooksul mingi olulise ohu realiseerumisest
alates. Seda tuleks ja saaks ju
selgesõnaliselt ja loogiliselt korrektselt
sätestadagi.
Elutähtsa teenuse toimepidevuse põhine Selgitame, et käesoleva määruse mahuks on asutusepõhine lähenemine ehk
lähenemine on küll üksikasutuse tasemel määrusega kehtestatakse nõuded HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja
lähenemine, kuid sellel on omad piirid, osutatava elutähtsa teenuse toimepidevusele.
millest alates selline lähenemine on
ebeefektiivne. Kõik meetmed, mida Riigi tasandi lähenemine ehk Terviseameti kui hädaolukorda juhtiva asutuse
kaalutakse iga üksikasutuse põhiselt kohustused ja õigused tulenevad peamiselt HOSi-st, riigikaitseseadusest ja
peaksid muuhulgas olema võrreldud TTKS-i erisätetest. Terviseameti ülesanne on koordineerida HVA haiglate ja
alternatiivsete süsteemipõhiste kiirabibrigaadi pidajate elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja
võimalustega (sh kulude tähenduses). Kuid plaanide koostamist (valmivad HOS-i kohaselt 1. juulil 2018. a).
see printsiip peaks olema rakendatud juba Riskianalüüsides ja plaanides tuleb teenuseosutajatel kirjeldada oma
riskihindamise tasemel. Üksnes selle olemasolevaid võimed ja võimelünki ning tuua välja, milliste meetmete
mõjutava ohuteguri ulatuses, millel on rakendamisega oleks võimalik võimekust parandada, sealjuures tuues välja nii
realistlikult võime mõjutada samaaegselt kaasnevad tulud kui ka kulud. Seejärel esitatakse Vabariigi Valitsusele täpsem
paljusid / kõiki vältimatu abi osutajaid – ülevaade valdkonnas arendatavast võimekusest koos rakendamise täpse
seega ületada tervishoiusüsteemi ajakavaga, sh lisavahendite vajadusega.
reservvõimekust või muuta selle
kasutamise võimatuks, on põhjust ja Lisaks koostab Terviseamet riigi tasandi hädaolukorra lahendamise plaani
vajadust üksikasutuste tasemel (ilmselt (valmib 1. juuliks 2019. a), võttes sealjuures arvesse ka teenuseosutajate
18
valikuliselt) rakendada ennetavaid, mõju olemasolevaid võimeid ja võimelünki ning plaanis lepitakse täpsemalt kokku eri
neutraliseerivaid meetmeid. Kuid see osapoolte ülesanded ja rollid. Selle hädaolukorra lahendamise plaani üheks
eeldaks esmalt või vähemalt samaaegselt osapooleks on kindlasti ka tervishoiuteenuse osutajad.
süsteemi põhiselt planeerimist. Sest ainult
siis on üksikteenuse osutaja põhised
täiendavad lühiajalist toimepidevust
tagavad meetmed otstarbekad ja
efektiivsed, kui tõepoolest on olemas
samaaegne realistlik riikliku / regionaalse
alternatiivse lahenduse kasutuselevõtt 72
tunni möödudes. Võttes arvesse vältimatu
abi mahtu mistahes üksikus üldhaiglas või
kõikide üldhaiglate osutatava teenustena
kokku on ülejäänud tervishoiusüsteem
suure tõenäosusega võimeline vältimatu abi
osutamise teenuse lühiajaliselt üle võtma.
Ja see eeldaks üksnes riiklikku
organiseerimisvõimekust ja valmidust.
Praegu jääb aga eelnõust mulje, et riiklikud Selgitame, et Eesti kriisireguleerimisel on neli põhimõtet:
abinõud piirduvadki üksnes 1) detsentraliseeritus ehk iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna
valmisolekutasemete kehtestamisega. kriisireguleerimisülesannete täitmise eest;
Kusjuures kui valmisolekutasemete 2) ülesannete jäävus ehk iga asutus ja isik täidab oma põhitegevusega
kehtestamine taastab tõepoolest elutähtsa seotud ülesandeid ka hädaolukorra ja eriolukorra ajal;
teenuse toimepidevuse, siis tuleks seda 3) subsidiaarsus ehk kriisireguleerimisülesandeid täidetakse lähimuse
meedet kasutada koheselt alates häire põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil;
tekkimisest. Kuid kui riiklike meetmetena 4) ametkondade koostöö ehk hädaolukordade ennetamisel, nendeks
nähakse ette üksnes nö õigusruumi põhiselt valmistumisel ja nende lahendamisel teevad asutused ja isikud
õigustamist, miks vältimatu abi või muud koostööd ning pakuvad üksteisele abi.
tervishoiuteenused on häirunud (õigusruumi
/ajutine/ kohandamine vastavaks tegeliku Samadest printsiipidest lähtub ka tervishoiuvaldkonnas kriisideks valmisoleku
olukorraga), ei ole see kindlasti mitte tagamine ehk riigi tasandil on ootus, et kiirabibrigaadi ja HVA haigla pidajad
küllaldane. Mis tähendab seda, et iga suudavad ise tagada tervishoiuteenuse osutamise vähemalt vältimatut abi
teenuseosutaja tõepoolest ongi kohustatud vajavatele isikutele nii palju ja nii kaua kui vähegi võimalik. Tervishoius
iga hinna eest ise hoidma üleval teenuse valmisoleku tasemete kehtestamine annab olukorrale aga hädaolukorra
osutamise võimekust ja reaalse ohu mõõtmed ja vabastab nii HOS-ist kui ka teistest eriseadusest, sh TTKS,
19
realiseerumise tulemusel tekkinud kahjuga vajalikke riigi tasandi meetmeid koos hädaolukorraaegse rahastamise
ise hakkama saama. See oleks võimalik printsiipidega. Samuti annab iga konkreetne valmisoleku tase veel eraldi
ainult siis, kui igapäevane teenuse hind meetmed, mis võimaldavad teenuseosutajale õiguslikult tavapärasest erinevalt
sisaldaks selleks vahendeid. toimida, näiteks peatada suures mahus plaanilist tegevust ning saata stabiilsed
ja vältimatut abi mittevajavad patsiendid koju jm. Seega on riigi tasandil
võimalik leevendada mittekriitilises seisundis patsientide pealevoolu ja
vajaduse korral paluda täiendavat rahvusvahelist abi, kui riigi tasandil ei ole
võimalik tervishoiuteenuste otsest osutamist tagada.
Lisaks täpsustame, et oleme käesoleva aasta jooksul koostöös Terviseameti ja
Eesti Haigekassaga kokku leppimas, milline on teenuse osutamise
baasvõimekus rahastatud tavapärase teenuse hinna kaudu ning millise
võimekuse puhul on tegemist kriisideks valmisoleku tagamisega, mis peaks
seetõttu olema rahastatud TTKS § 52 lõike 1 punkti 7 alusel. Selliste
kokkulepete saavutamiseks on eelnevalt vaja saada täpne ülevaade
teenuseosutajate praegusest võimekustest ja võimelünkadest, et saavutada
vastavalt 72 või 16 tundi valmisolekut. See aga selgub elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüsidest ja plaanidest, mille koostamise aluseks on
omakorda käesolev määrus.
Kui praegusest eelnõust lähtuda, et iga Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi ja HVA
elutähtsa teenuse toimepidevuse asutus on haigla pidaja peab planeerima lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa
rakendanud meetmed, mis tagavad teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik
elutähtsa teenuse toimepidevuse vähemalt tagada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 tunniks (kiirabi, regionaal- ja
72 tunni jooksul alates ohu realiseerumisest keskhaigla) või 16 tunniks (üld- ja kohalik haigla).
ja pärast seda rakenduvad riiklikud
meetmed, mis võtavad toimepidevuse Seega tuleb teenuseosutajatel elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamise üle või pärast 72 tundi on riskianalüüsides ja plaanides kirjeldada oma olemasolevaid võimed ja
realiseerunud oht kõrvaldatud ja funktsioon võimelünki ning tuua välja, milliste meetmete rakendamisega oleks võimalik
taastunud, siis ei ole loogiliselt arutledes võimekust parandada, sealjuures tuues välja nii kaasnevad tulud kui ka kulud.
üleüldse võimalik olukord, kus elutähtis Kui käesoleva aasta jooksul saavad kokku lepitud ka valmisoleku rahastamise
teenus saaks olla häiritud. Häiritud võib olla põhimõtted (vt selgitust eespool), peab teenuseosutaja kindlasti ise rakendama
muu tervishoiuteenuse osutamine neid meetmeid, mis on kaetud teenuse hinna kaudu, ja riiklikult rahastavaid
(tõenäoliselt ongi), kuid kindlasti mitte meetmeid on võimalik rakendada vaid riikliku rahastamise olemasolul. Riiklikult
elutähtsa teenuse toimepidevus. Tegelikult rahastatavate meetmete puhul võib lahenduseks olla ka see, et mingi
saaks ja tuleks elutähtsa teenuse (spetsiifilisem) võimekus tagatakse hoopiski riigi tasandil (nt ei eeldata, et iga
20
toimepidevuse häirest rääkida üksnes haigla või kiirabi endale isiklikku tanklat ehitab). Täpsem valmisolek ja olukorra
selles kontekstis, et kuni ei ole kas igal lahendamise korraldus lepitakse kokku hädaolukorra lahendamise plaanis, mis
elutähtsa teenuse toimepidevuse asutusel valmib 1. juuliks 2019. a.
omi meetmeid (avariielektri tootmise
võimekust jmt) ja/või riiklikke Lisaks selgitame, et käesolev määrus annab õigusliku aluse elutähtsa teenuse
tervikmeetmeid (või võimekust mingi üldine toimepidevuse häireteks ja katkestusteks, mis tähendab, et HVA haiglalt ja
funktsioon – näiteks mingi ulatusliku kiirabibrigaadi pidajatelt ei eeldata igas olukorras 100% autonoomset toimimist
piirkonna või valikuliselt haigla vastavalt kuni 72 või 16 tundi. Kuna riiklikud abimeetmed rakenduvad vastavalt
elektrienergiaga varustamine taastada) veel olukorrale ja vajadusele, on oluline Terviseameti viivitamatu teavitamine
loodud, on elutähtsa teenuse vastavalt käesoleva määruse §-le 5.
toimepidevuse häire võimalik ja
kardetavasti paratamatu. Ainult selles
kontekstis vajaks elutähtsa teenuse
toimepidevuse häire seadustamist. Isegi
kõige ideaalsemas olukorras (on teadmine,
millesse tuleb täiendavalt investeerida ja
leitakse koheselt kasutatav
finantseerimisskeem) võtab tegevus
avariivõimekuste ja riiklike
lahendusmehhanismide loomiseks ja
juurutamiseks aega ning paratamatult tekib
selles perioodis olukord, kus elutähtsa
teenuse enese toimepidevus kannatab. See
periood ja selle sisu – mis kvaliteedi ja
kättesaadavusega teenus on siis nö
erandkorras lubatud, vajab õiguslikult
reguleerimist. Kui seda ei sätestata, siis
tegelikult kogu vastutus langeb üksnes
haiglate ja kiirabibrigaadi pidajatele. Et
tegemist on õiguslikult „tavaolukorraga“,
kehtivad kõik vastutuse mehhanismid, sh
patsientide nõudeõigus. Ja ka siinkohal
sama mõte teise nurga alt – kui vaatamata
avariivõimekuste ja lahenduste
puudumisele eeldatakse, et on võimalik
elutähtsa teenuse toimepidevus tagada, siis
21
ei peaks ju ükski teenuseosutaja midagi
täiendavalt investeerima ja siis ei ole
üleüldse vajalikud ka paljud muud
tegevused alates riskihindamisest kuni
plaanide koostamiseni.
§ 3 lg 2 ja § 4 lg 2 ja 3 räägitakse elutähtsa Arvestatud.
Rahandusministeerium teenuse toimepidevuse häirest, samas on § Mõisted on eelnõus ja seletuskirjas läbivalt ühtlustatud.
2 lg 2 defineeritud elutähtsa teenuse häire
(katkestuse puhul seda pole) – siinkohal
võiks selguse mõttes kasutada mõisteid
ühtemoodi.
§ 4 lg 5 on viidatud elutähtsa teenuse Määruse sõnastusest ja seletuskirjast on välja võetud üksusepõhine
katkestuse korral teenuse taastamise lähenemine. Oluline on, et HVA haigla pidaja tagab erakorralises või
tasemed ainult lõikes 2 nimetatud teenuste eluohtlikus seisundis patsiendile elutähtsa teenuse osutamise. Siiski tuleb
osas. Samas on lõikes 3 täpsustatud ka teenuseosutajal kirjeldada täpsemalt vajalikke üksusi koos tegevustega oma
muid teenuseid osutava haigla nõudeid, elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ning sealjuures tuleb arvestada
aga ses osas teenuse taastamise nõuet ei ka osutatavate teenuste erisustega (näiteks sünnitusabi osutamine ja
ole. Kas see ongi eesmärk ja kui mitte, siis nakkusohtlike patsientide isoleerimine jne). Teenuse taastamise nõue kehtib
tuleks lõikes 5 lisada viide lõikele 3. elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikele kõikidele üksustele.
Teeme ettepaneku täiendada määruse Arvestatud.
Siseministeerium eelnõu paragrahvi 1 lõikega 2 järgmises Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
sõnastuses:
„§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse
tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse tähenduses vältimatu abi kui
elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis
teenus) kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded.
(2) Määruses sätestatakse nõuded
elutähtsa teenuse tasemele,
valmisolekule ja teenuse katkestuse
ennetamiseks. Samuti sätestatakse
22
tingimused, mille puhul on tegemist
elutähtsa teenuse ulatuslikust või
raskete tagajärgedega katkestusest
põhjustatud hädaolukorraga ning
hädaolukorrast või selle ohust
teavitamise korraldus.“
Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu Arvestatud osaliselt.
§ 2 lõige 1 järgmiselt: Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt tehtud ettepanekule muudetud,
„(1) Elutähtis teenus on abivajajale tema v.a see, et HVA haigla osutatav teenus on eriarstiabi, mis hõlmab nii
surma või püsiva tervisekahjustuse ambulatoorset kui ka statsionaarset teenust, seda põhjusel, et näiteks
vältimiseks: erakorralise meditsiini osakonnas osutatakse oma olemuselt ambulatoorset
1) tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (ehk patsiendid ei viibi seal ööpäev läbi) vältimatut abi.
§ 17 lõikes 11 nimetatud kiirabibrigaadi
pidaja osutatav kiirabi teenus sama
seaduse § 16 lõike 1 tähenduses ja
2) tervishoiuteenuse korraldamise seaduse
§ 22 lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla
osutatav statsionaarse eriarstiabi sama
seaduse § 20 lõike 1 tähenduses.“
Eelnevast ettepanekust tulenevalt tuleb Arvestatud.
vaadata üle ka määruse eelnõu § 2 lõike 3 Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
sõnastus.
Siseministeeriumi hinnangul piisab
viitamisest üksnes elutähtsale teenusele.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et kuna Arvestatud.
määruse eelnõuga tuleb sätestada teenuse Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et:
miinimumtase, mis peab olema kättesaadav 1) kiirabibrigaadi pidaja peab tagama väljasõiduvalmiduse 1/3 puhul oma
igas olukorras ning see ei tohi katkeda, siis kiirabibrigaadidest igal ajahetkel – see on miinimumtase; 2/3 puhul
on küsitav elutähtsa teenuse katkestuse tuleb väljasõiduvalmidus tagada 12 tunni jooksul ja kõikide
määratluses viitamine määruse eelnõu § 3 kiirabibrigaadide väljasõiduvalmidus peab olema tagatud 24 tunni
lõikele 2 ja § 4 lõigetele 2 ja 3. jooksul;
2) HVA haigla pidaja peab tagama alati ööpäev läbi vältimatu abi
23
osutamise haiglas viibivatele erakorralises ja eluohtlikus seisundis
patsientidele (punane, oranž ja kollane triaazikategooria) – see on
miinimumtase; 1 tunni jooksul tuleb taastada võimekus vastu võtta ka
väljastpoolt haiglat saabuvaid erakorralises ja eluohtlikus seisundis
patsiente.
Palume vaadata elutähtsa teenuse Arvestatud.
katkestuse määratlus üle ning vajadusel Määruses ja seletuskirjas on elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse
korrigeerida sõnastust. määratlus muudetud järgmiselt:
„Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus käesoleva määruse tähenduses
on elutähtsa teenuse osutamise taseme langus alla käesoleva määruse § 3
lõikes 1 või § 4 lõikes 1 kehtestatud taseme või selle täielik lakkamine, kui
teenuse osutamist ei suudeta taastada § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 kehtestatud
aja jooksul.“
See tähendab seda, et elutähtsa teenuse toimepidevus loetakse katkenuks, kui
teenuseosutaja ei suuda tagada miinimumtaset või ei suuda taastada teenuse
osutamist määruses nõutud aja jooksul (vt eelnevat selgitust).
Teeme ettepaneku sõnastada määruse Arvestatud.
eelnõu § 3 lõige 2 järgmiselt: Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt tehtud ettepanekule muudetud,
„(2) Hädaolukorras või muus sarnases välja on võetud sõnad „Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud“ ja
olukorras peab kiirabibrigaadi pidaja jäetud vaid „kiirabi osutamise halduslepingus“. Seda põhjusel, et alates 2019.
tagama ööpäev läbi vähemalt ühe aastast sõlmitakse kiirabi osutamise halduslepinguid Eesti Haigekassa ja
kolmandiku Terviseameti ja kiirabibrigaadi kiirabibrigaadi pidaja vahel ning uus sõnastus hõlmab nii praegu kui edaspidi
pidaja vahel sõlmitud kiirabi osutamise kehtivat korda.
halduslepingus ette nähtud
väljasõiduvalmiduses kiirabibrigaade
selleks, et osutada kiirabi vähemalt
Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a
määruses nr 44 „Kiirabi, haiglate ning
päästeasutuste ja politsei kiirabialase
koostöö kord“ sätestatud C(charlie)-
prioriteedi ja D(delta)-prioriteediga
väljakutsete korral.“
Samasisuline ettepanek on ka määruse
24
eelnõu § 4 lõigete 2 ja 3 kohta.
Määruse eelnõu § 3 lõige 4 kohaselt võib Arvestatud.
kiirabiteenus olla katkenud terves riigis tund Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
aega. Tulenevalt HOS-st tuleb
teenuseosutajal hoida minimaalset teenuse
taset kriisiajal igal juhul. Üksnes juhul, kui
teenuseosutajad on teinud kõik endast
oleneva ning objektiivselt ei saa eeldada, et
nad ei saa teha rohkem, saab öelda, et on
tegemist tervishoiualase hädaolukorraga
ning sellisel juhul tuleb Terviseametil
rakendada hädaolukorra lahendamise
plaani teenuse täieliku katkemise
vältimiseks. Vältimatu arstiabi teenuse
täieliku lakkamisega kaasnevad äärmiselt
tõsised tagajärjed inimeste elu ja tervisele.
Seepärast ei tohiks selline olukord olla
tavapärane ja aktsepteeritav riigi poolt.
Palume määruse eelnõu selles osas
täiendada.
Samasisuline märkus puudutab ka määruse
eelnõu § 4 lõikeid 2 ja 3.
Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu Arvestatud.
§ 3 lõike 3 sissejuhatava osa sõnastus Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
järgmiselt:
„(3) Kiirabibrigaadi pidaja peab oma
toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama
vähemalt järgmisi ohte ning arvestama
nendega toimepidevuse plaani
koostamisel:“
Samasisuline ettepanek puudutab ka
määruse eelnõu § 4 lõiget 4.
25
Määruse eelnõu § 3 lõike 3 punktides Arvestatud.
esinevad mõningad ebatäpsused. Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
Punktides 1 ja 4 on toodud välja üksnes
elektri ja veevarustuse ning kanalisatsiooni
häired, seega pole arvestatud nende
teenuste katkestustega. Mõistlikum oleks
hõlmata sõnastusega ka katkestusi. Näiteks
„elektrivarustuse häire ja katkestus
kiirabibaasis“ jne.
Punktis 2 kasutatakse mõistet „sideteenus“. Arvestatud.
Tegemist on sisustamata õigusmõistega Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
ehk see ei ole õigusaktides lahti selgitatud.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
kasutada mõistet „telefoni-, mobiiltelefoni-
ja andmesideteenus“. Samuti ettepanek
jätta välja „infosüsteemide häired“, kuna
need on hõlmatud juba punktiga 10.
Punktide 6 ja 11 puhul on ebaselge Arvestatud.
turvaintsidendi ja küberintsidendi Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
eristamine. Kas mõlemal juhul peetakse
silmas IT-alast intsidenti? Kui jah, siis
selguse huvides ettepanek jätta üksnes
punkt 11. Kui on soov reguleerida ohte, mis
on seotud baasi või kiirabi füüsilise turbega,
siis teeme ettepaneku see ka nii sätestada.
Näiteks on võimalik „turvaintsidendi“ asemel
kasutada „rünnak kiirabibaasi ja
kiirabibrigaadi vastu, sealhulgas äkkrünnak,
pommiähvardus, pantvangikriis“.
Teeme ettepaneku täiendada määruse Arvestatud osaliselt.
eelnõu § 3 lõikega 3 järgmises sõnastuses: Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi ja HVA
26
„(3) Kiirabibrigaadi pidaja lähtub elutähtsa haigla pidajad lähtuvad võimaluse korral elutähtsa teenuse osutamist toetavate
teenuse osutamist toetavate teenuste teenuste ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras,
ostmisel lepingupartneri võimest osutada sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.
teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste Siiski ei tähenda see säte seda, et teenuseosutaja peab alati otsima või valima
elutähtsate teenuste katkestuste korral“. suurema valmisolekuga koostööpartnereid, isegi siis, kui see tooks kaasa
ebamõistlikult suured kulud või isegi olukorra, kus turul vastava võimega
Samasisuline ettepanek puudutab ka lepingupartnereid ei leidugi. Oluline on leida rakendatavates meetmetes
määruse eelnõu §-i 4. proportsionaalne tasakaal, arvestades sealjuures nii saadavat kasu kui ka
võimalikke ohte.
Kuna nimetatud säte reguleerib elutähtsa
teenuse osutamist toetavate teenuste Lisaks on täpsustatud määruse reguleerimisala määruse § 1 lõikes 1.
ostmist, siis tuleb selle käsitlemist kajastada
ka eelnõu reguleerimisalas.
Määruse eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt peab Arvestatud.
kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
katkestuse korral taastama C ja D kutsete
teenindamise võimekuse ühe tunni jooksul.
Nimetatud säte on vastuolus HOS-ga. Nagu
viitasime eespool, tuleb määruse eelnõuga
sätestada elutähtsa teenuse miinimumtase,
mida tuleb tagada kriisiolukorras ja alla
mille ei tohi tase langeda. Määruse eelnõu
§ 3 lõikes 4 tuleb sätestada, kui kiiresti
tuleb teenuseosutajal taastada tavapärane
teenuse tase.
Juhime tähelepanu, et kuna „tavapärane
teenuse tase“ on sisustamata õigusmõiste,
siis õigusselguse huvides soovitame avada
määruse eelnõus, mida selle all mõeldakse.
Samasisuline ettepanek puudutab ka
määruse eelnõu § 4 lõiget 5.
Märkimist vajab ka asjaolu, et määruse Arvestatud.
eelnõus eristatakse nii elutähtsa teenuse Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
27
häireid kui ka katkestusi. Määruse eelnõu §
4 lõikest 6 ja § 3 lõikest 5 selgub, et
teenuseosutajal tuleb rakendada üksnes
katkestusi ennetavaid meetmeid. Samas on
ülimalt oluline, et teenuseosutaja rakendaks
ka teenuse häireid ennetavaid meetmeid.
Arvestades veel sellega, et teenuse häire
väljendub olulises teenuse kvaliteedi
languses. Selles osas teeme ettepaneku
täiendada määruse eelnõu § 3 lõiget 5 ja §
4 lõiget 6 viitega elutähtsa teenuse häirele.
Teeme ettepaneku täiendada määruse Arvestatud osaliselt.
eelnõu § 4 lõige 6 järgmiselt: Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi ja HVA
„(6) Haiglavõrgu haigla pidaja peab haigla pidaja kavandab lähtuvalt riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja
lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa
rakendama elutähtsa teenuse häireid ja teenuse osutamine vastavalt teenuseosutajale kas vähemalt 72 tunniks või 16
katkestusi ennetavaid meetmeid, tunniks.
sealhulgas tagama vältimatu abi Seda, milliste ehitiste, seadmete, varustuse või infosüsteemide töö on
osutamiseks oluliste ehitiste, seadmete, elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik ning mille töö tuleb seetõttu tagada ka
varustuse ja infosüsteemide töö, mille abil häire ja/või katkestuse korral, kirjeldab teenuseosutaja täpsemalt elutähtsa
on võimalik tagada vältimatu abi osutamine teenuse toimepidevuse riskianalüüsis.
vähemalt 72 tunniks.“
Teeme ettepaneku täiendada määruse Arvestatud osaliselt.
eelnõu §-i 5 järgmiselt: Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi ja HVA
„(1) Haiglavõrgu haigla ja kiirabibrigaadi haigla pidaja ei teavita viivitamata Terviseametit mitte hädaolukorrast või selle
pidaja teavitab hädaolukorrast või selle tekke ohust, vaid elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest või
ohust viivitamata Terviseametit. selle tekkimise ohust hiljemalt ühe tunni jooksul. Seda põhjusel, et
hädaolukorra üheks kriteeriumiks on ka tervise- ja tööministri kehtestatud
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 valmisoleku tase, mille üle ei saa aga teenuseosutaja otsustada. Seega peab
nimetatud teavitus peab sisaldama teenuseosutaja teavitama Terviseametit elutähtsa teenuse toimepidevuse
vähemalt järgmist teavet: häirest või katkestusest või selle tekke ohust.
1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;
2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja Terviseameti teavitamise sisu osas ettepanekut ei arvestatud. Lisaks on
hetkeolukorra lühikirjeldus; lähtuvalt eelnevast täiendatud, et teavitada tuleb nii katkestusest kui ka
28
3) teenuse taastamiseks või teenuse häiretest.
katkestuse mõju vähendamiseks
rakendatud ja rakendatavad meetmed;
4) esialgsed andmed prognoositava kahju
kohta patisentidele;
5) esialgsed andmed prognoositava mõju
kohta teistele tervishoiuteenuse
osutajatele.“
Määruse eelnõust ega seletuskirjast ei Seletuskirja on vastavalt täiendatud.
selgu, missugune on teenuseosutajate roll Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või
avalikkuse teavitamises. Kas ka nendelt katkestusest põhjustatud hädaolukorra puhul koordineerib avalikkuse
oodatakse mingit osalust või avalikkuse teavitamist Terviseamet. Siiski lepitakse täpsem avalikkuse teavitamise
teavitamisega tegeleb üksnes korraldus (sh eri osapoolte rollid) kokku hädaolukorra lahendamise plaanis, mis
hädaolukorda lahendav asutus ehk valmib 1. juuliks 2019. a.
Terviseamet? Palume seda asjaolu
täpsustada.
Eelnõu § 3 lg 2 viitab Terviseameti ja Arvestatud.
Terviseamet kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
osutamise halduslepingule. Teeme
ettepaneku kaaluda määruse eelnõu
sõnastuse muutmist viisil, et määruse
tekstis ei nimetata lepingu osapooli, kuivõrd
alates järgmisest aastast sõlmib vastava
halduslepingu kiirabipidajatega Eesti
Haigekassa.
Eelnõu sama punkti juures tuleb kaaluda, Arvestatud osaliselt.
kas kiirabipidajale seatakse nõue tagada Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et kiirabibrigaadi pidaja
elutähtsa teenuse toimepidevuse häire peab igal ajahetkel tagama 1/3 oma halduslepingus ette nähtud arvu
korral ööpäev läbi vähemalt üks kolmandik kiirabibrigaade selleks, et olla eelkõige valmis teenindama C- ja D-prioriteediga
kiirabi osutamise halduslepingus ette väljakutseid. Korralduse, kas C- ja D-prioriteediga väljakutseid teenindatakse
nähtud väljasõiduvalmiduses riigis tervikuna või konkreetses teeninduspiirkonnas, annab Terviseamet
kiirabibrigaade või hoopis C(charlie)- koostöös Häirekeskusega.
prioriteedi ja D(delta)-prioriteediga
29
väljakutsete teenindamine. Pöörame
tähelepanu, et erinevates olukordades ei
pruugi need olla samaväärsed nõuded.
Eelnõu § 4 lg 2 puhul täiendada sõnastust Arvestatud osaliselt.
viisil, et tegu on tingimusliku nõudega ning Määruse sõnastust ja seletuskirja on muudetud nii, et HVA haigla pidaja peab
see kehtib vaid siis, kui haiglavõrgu haigla tagama elutähtsa teenuse osutamise vähemalt eluohtlikus ja erakorralises
pidaja omab ka tavapäraselt erakorralise seisundis patsiendile (s.o punase, oranži ja kollase triaažikategooria
meditsiini, anestesioloogia-, kirurgilise ravi, patsiendid). Milliseid üksuseid või tegevusi konkreetne HVA haigla pidaja
intensiivravi- ja verekabineti ning nende elutähtsa teenuse osutamiseks vajab, kirjeldab teenuseosutaja ise oma
teenuste osutamiseks hädavajalikke elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. Kriitiliste tegevuste ja üksuste
toetavaid teenuseid. Teeme ettepaneku vajaduse proportsionaalsust saab omakorda hinnata ka Terviseamet
lisada sättele täiendav lause: „Nõue kehtib riskianalüüside ja plaanide kooskõlastamise käigus.
tingimusel, et haiglavõrgu haigla pidaja
nimetatud teenuseid tavapäraselt osutab“.
Sama eelnõupunkti juures pöörame Arvestatud.
tähelepanu, et sotsiaalministri 19.01.2007. Määruse sõnastust ja seletuskirja on vastavalt muudetud.
a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu
maksmise kohustuse Eesti Haigekassa
poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise
metoodika“ lisa 26 annab juhised triaaži
teostamiseks erakorralise meditsiini
osakondades ning ühtlasi kategoriseerib
erakorralise meditsiini osakonna patsiendid.
Teeme ettepaneku lähtuda määruse eelnõu
§ 4 lg 2 juures nimetatud
triaažikategooriatest ning sätestada
haiglavõrgu haigla pidaja kohustusena
tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse
häire korral ööpäev läbi vähemalt punase
(I) ja oranži (II) triaažikategooria patsientide
teenindamine.
Eelnõu § 4 lg 3 sõnastuse juures Arvestatud osaliselt.
30
täpsustada, et psühhiaatrilise abi all Määrusest ja seletuskirjast on välja võetud üksusepõhine lähenemine. Oluline
mõeldakse ennekõike akuutset on, et HVA haigla pidaja tagab erakorralises või eluohtlikus seisundis
psühhiaatrilist abi. Samuti loobuda viitest patsiendile elutähtsa teenuse osutamise. Siiski tuleb teenuseosutajal kirjeldada
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje täpsemalt vajalikke üksusi koos tegevustega oma elutähtsa teenuse
seaduse § 2 punktis 3 sätestatud eriti toimepidevuse riskianalüüsis ning sealjuures tuleb arvestada ka osutatavate
ohtlikele nakkushaigustele. Kehtiva teenuste erisustega (näiteks sünnitusabi osutamine ja nakkusohtlike
õiguskorra kohaselt on toodud kinnine patsientide isoleerimine jne). Kriitiliste tegevuste ja üksuste vajaduse
loetelu eriti ohtlikest nakkushaigustest, proportsionaalsust saab omakorda hinnata ka Terviseamet riskianalüüside ja
mida tavapäraselt (v.a. tuberkuloos) ei plaanide kooskõlastamise käigus.
esine. Samas ei pisenda see haigla
nakkusosakondade toimepidevuse
kriitilisust, kuivõrd ka muud seaduses eriti
ohtlike nakkushaigustena mitte-
klassifitseeritud nakkusjuhtumid võivad
vajada vältimatut abi nii isoleerimise kui ka
ravi eesmärgil.
Eelnõu § 4 lg 6 puhul pöörame tähelepanu, Arvestatud.
et käesolevalt kirjeldatu kohaselt Määruse sõnastust on vastavalt muudetud.
määratakse kõigile haiglavõrgu haigla
pidajatele kohustus tagada vältimatu abi
osutamiseks oluliste ehitiste, seadmete,
varustuse ja infosüsteemide töö vähemalt
72 tunniks. Samas seletuskirjas ja
eelnevates eelnõu versioonides on
määratud 72-tunnise toimepidevuse
tagamise kohustus ainult kesk- ja
regionaalhaiglatele ning üld- ja kohalikele
haiglatele vähemalt 16 tunniks. Teeme
ettepaneku eelnõus täpsustada vältimatu
abi tagamise kohustused regionaal- ja
keskhaiglatele ning üld- ja kohalikele
haiglatele.
Eelnõu §-i 5 täiendada sättega, mille Arvestatud osaliselt.
kohaselt kiirabipidaja ja haiglavõrgu Määruse sõnastust ja seletuskirja on täiendatud nii, et kiirabibrigaadi ja HVA
31
arengukava haigla on lisaks Terviseametile haigla pidaja peab viivitamata teavitama lisaks Terviseametile mitte ainult Riigi
kohustatud teavitama ka Riigi Infosüsteemi Ametit küberintsidentidest, vaid mistahes teist juhtivat asutust
Infosüsteemide Ametit, kui hädaolukord või mõnest muust sündmusest, mis on põhjustanud elutähtsa teenuse
selle vahetu tekkimise oht on tingitud toimepidevuse häire või katkestuse ja mille lahendamine ei kuulu Terviseameti
küberintsidendist. ainupädevusse.
wjfjewf
MINISTRI MÄÄRUS
21.04.2018 nr 17
Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate
teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
tähenduses vältimatu abi kui elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded.
(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise
valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti
sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete
tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning elutähtsa teenuse
toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus.
§ 2. Terminid
(1) Elutähtis teenus käesoleva määruse tähenduses on abivajajale tema surma või püsiva
tervisekahjustuse vältimiseks:
1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõikes 11 nimetatud kiirabibrigaadi pidaja
osutatav kiirabi sama seaduse § 16 lõike 1 tähenduses;
2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla
osutatav eriarstiabi sama seaduse § 20 lõike 1 tähenduses.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa
teenuse osutamisel esinev takistus, mille tõttu osutatakse teenust ajutiselt osalises mahus ja
mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni.
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa
teenuse osutamise taseme langus alla käesoleva määruse § 3 lõikes 1 või § 4 lõikes 1
kehtestatud taseme või selle täielik lakkamine, kui teenuse osutamist ei suudeta taastada
käesoleva määruse § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 kehtestatud aja jooksul.
§ 3. Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras
peab kiirabibrigaadi pidaja tagama ööpäev läbi vähemalt ühe kolmandiku kiirabi osutamise
2
halduslepingus ette nähtud koheses väljasõiduvalmiduses kiirabibrigaade selleks, et olla
valmis teenindama Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruses nr 44 „Kiirabi, haiglate
ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ sätestatud C(charlie)-prioriteediga
ja D(delta)-prioriteediga väljakutseid.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral taastab kiirabibrigaadi pidaja 12 tunni
jooksul vähemalt kahe kolmandiku ja 24 tunni jooksul kõikide kiirabi osutamise
halduslepingus ette nähtud kiirabibrigaadide kohese väljasõiduvalmiduse.
(3) Kiirabibrigaadi pidaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt
järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) elektrivarustuse häire ja katkestus kiirabibaasis;
2) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse häire ja katkestus;
3) tulekahju kiirabibaasis;
4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus kiirabibaasis;
5) vedelkütusega varustamise häire ja katkestus;
6) rünnak kiirabibaasis või kiirabibrigaadi vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus,
pantvangikriis;
7) avarii kiirabiautoga;
8) kiirabibrigaadi liikmete ajutine puudumine;
9) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela
katkemine;
10) olulise seadme ulatuslik tehniline rike;
11) olulise infosüsteemi häire ja rike;
12) küberintsident;
13) kiirabibrigaadi tegutsemine nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral;
14) kiirabibaasi evakueerimise või mahajätmise vajadus;
15) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine.
(4) Kiirabibrigaadi pidaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel
võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas
teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.
(5) Kiirabibrigaadi pidaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse
häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse
osutamine vähemalt 72 tunniks.
§ 4. Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras
peab haiglavõrgu haigla pidaja, lähtudes ravikindlustuse seaduse § 32 alusel kehtestatud
määruse lisa 26 põhimõtetest, tagama ööpäev läbi abi andmise vähemalt:
1) eluohtlikus seisundis patsiendile, kelle elu on otseselt ohus (edaspidi punane
triaažikategooria);
2) erakorralisele patsiendile, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik (edaspidi oranž
triaažikategooria);
3) patsiendile, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ja kes vajab diagnoosi või ravi,
kuid kelle seisund on stabiilne (edaspidi kollane triaažikategooria).
(2) Haiglavõrgu haigla pidaja tagab elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral teenuse
osutamise võimekuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tasemel vähemalt haiglas
viibivale punase, oranži ja kollase triaažikategooria patsiendile ning seejärel taastab ühe
tunni jooksul võimekuse osutada vältimatut abi väljastpoolt haiglat saabuvale punase, oranži
ja kollase triaažikategooria patsiendile.
3
(3) Haiglavõrgu haigla pidaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt
järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) elektrivarustuse häire ja katkestus;
2) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse häire ja katkestus;
3) tulekahju hoones;
4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus;
5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus;
6) rünnak haigla vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis;
7) tervishoiutöötajate ja -spetsialistide ajutine puudumine;
8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela
katkemine;
9) olulise seadme ulatuslik tehniline rike;
10) olulise infosüsteemi häire ja rike;
11) küberintsident;
12) haiglasisese ulatusliku nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste oht;
13) haigla evakueerimise või haiglahoone mahajätmise vajadus;
14) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 14 sätestatud vältimatu abi vajaduse suurenemise
ulatuse määrab Terviseameti peadirektor käskkirjaga.
(5) Haiglavõrgu haigla pidaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel
võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas
teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.
(6) Haiglavõrgu haigla pidaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa
teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa
teenuse osutamine regionaal- ja keskhaiglas vähemalt 72 tunniks ning üld- ja kohalikus
haiglas vähemalt 16 tunniks.
§ 5. Elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust
teavitamine
(1) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja teavitab elutähtsa teenuse
toimepidevuse häirest või katkestusest või selle tekkimise ohust Terviseametit viivitamata,
kuid hiljemalt ühe tunni jooksul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) häire või katkestuse toimumise aeg ja kestus;
2) häire või katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) teenuse taastamiseks või häire või katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja
rakendatavad meetmed;
4) esialgne prognoositav kahju patsientidele;
5) esialgne prognoositav mõju teistele tervishoiuteenuse osutajatele.
(3) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja teavitab viivitamata lisaks
Terviseametile ka hädaolukorra seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud hädaolukorra lahendamist
juhtivat asutust, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on põhjustanud
sündmus, mis võib kaasa tuua sellise hädaolukorra või hädaolukorra ohu, mille lahendamine
ei kuulu Terviseameti pädevusse.
§ 6. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest
põhjustatud hädaolukord
(1) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest
põhjustatud hädaolukorraks loetakse elutähtsa teenuse toimepidevuses esinevaid tõsiseid ja
4
ulatuslikke häireid või teenuse osutamise täielikku lakkamist, mille korral esinevad kõik
järgmised kriteeriumid:
1) kiirabibrigaadi pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt
käesoleva määruse § 3 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud
aja jooksul või haiglavõrgu haigla pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise
võimekust vähemalt käesoleva määruse § 4 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi
lõikes 2 kehtestatud aja jooksul;
2) olukorra lahendamist on vajalik juhtida riiklikult;
3) valdkonna eest vastutav minister on Terviseameti ettepanekul kehtestanud tervishoiu
valmisoleku taseme tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 1 alusel.
(2) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest
põhjustatud hädaolukorda juhib Terviseamet, lähtudes hädaolukorra seadusest,
tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning
hädaolukorra lahendamise plaanist.
§ 7. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub üldises korras.
(2) Määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler