dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute edastamine

Sotsiaalministeerium · 20. aprill 2018
Viit
5.2-2/1382-1
Registreeritud
20. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tervise Arengu Instituut
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Eleri Lapp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
20. mai 2018

Failid

  • 📎1-5_199.bdoc762 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Maris Jesse Terviseala asekantsler Sotsiaalministeerium [email protected] 20.04.2018 nr 1-5/199 Lp Maris Jesse, Tervise Arengu Instituut peab vajalikuks juhtida tähelepanu ja arvestada järgmiseid asjaolusid TAI vastutusvaldkonna terviseregistrite põhimääruste koostamisel. Seoses tuberkuloosi- , vähi- ja vähi sõeluuringute registrite põhimäärustega järgmised ettepanekud, mille täiendatud ja kommenteeritud versioonid leiate antud kirja lisas: 1. TAI soovib täpsustada vastutava töötleja ülesannete kehtima hakkamise kuupäeva. Juhul kui registrite vastutava töötleja ülesanded planeeritakse TAI-le üle alates 25. maist 2018, jääb TAI-l puudu vajalikust ettevalmistusajast, et viia oma tegevused ja protseduurireeglid kooskõlla vastutavale töötlejale vajalike tingimustega. Algselt oli planeeritud vastutava töötleja ülesanded TAI-le üle anda alates 01.01.2019. Samuti on vastutaval töötlejal kohustus läbi viia perioodilised ISKE auditid, mille kuludega arvestamine kusagilt ei nähtu. 2. Andmekogumine peab lähtuma minimaalsuse põhimõttest. Andmekogumisel tuleb rangelt järgida minimaalsuse põhimõtet (üldmääruse art 5 lg 1 p c). Registris mittevajalike andmete kogumine alandab üldist andmekvaliteeti. Oleme selle vastu, et lisada vähiregistrisse ja vähi sõeluuringute registrisse info isiku haridustaseme kohta ja vähiregistrisse ravikindlustuse olemasolu kohta, samuti ei vaja vähi sõeluuringute register andmeid kodakondsuse kohta. Selliseid tunnuseid teised vähi- ja vähiskriininguregistrid ei kogu, sest taoline kogumine ei ole kooskõlas registrite eesmärkidega ja nende olemasolu ei aita kaasa vähi mõjurite uurimisele. Kui tekib põhjendatud vajadus käsitleda rahvastiku haiguseriske, sh vähiriske vastavalt haridusele, siis tehakse selleks uuring, mille käigus jälgitakse pika aja jooksul eri haridusega inimesi ja nende haigusi. Selliseid uuringuid on maailmas tehtud, kuid nende tegemiseks võetakse teave hariduse kohta mujalt, mitte vähiregistrist, ning kogu andmestik kogutakse andmekogude linkimise teel. Kui mõnel huvigrupil tärkab soov teada, kas üks või teine tunnus/tegur muudab rahvastiku(osa) vähiriski (vähki haigestumise riski), siis seose uurimiseks ei lisata vähiregistri andmekoosseisu inimese ametit, tööstaaži, tegevusala, Tšernobõlis viibimise fakti ja kestust, tervisekäitumise iseärasusi, teisi haigusi ega paljut muud sarnast, vaid andmed saadakse igakordse andmekogude linkimisega. Vähi diagnoosiga isikute ravikindlustuse kohta kogub andmeid Haigekassa. Ravikindlustuse andmete kogumine lisaks ka vähiregistris ei ole põhjendatud. Kodakondsuse andmete kogumine vähisõeluuringute registris ei ole põhjendatud, register on rahvastikupõhine ja uuringusse kutsutakse kõik vastava sünniaastaga isikud sõltumata kodakondsusest. 3. Vähi sõeluuringute registri põhimäärusest tuleb võtta ära uuringutulemustest teatamise kohustus. Registri eesmärk ei saa olla uuringutulemuste ja teiste terviseandmete edastamine sõeluuringus osalenud isikutele, mis on tervishoiuteenuse osutamise lepingu osaks ning seetõttu tervishoiuteenuse osutaja kohustus vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja võlaõigusseadusele. Lisaks puuduvad paljudel isikutel rahvastikuregistris täpsed aadressid ja näiteks 2017. aastal ei olnud võimalik ligi veerandile sõeluuringus osalenutele vastust teavitada posti teel. Hetkel registri põhimääruses (§ 8 lõige 5) oleva teavitamise kohustusega on tegemist olulise isikuandmete lekkimise riskiga, kuna posti teel terviseandmete teatamine ei ole Andmekaitse Inspektsiooni poolt aktsepteeritud informeerimise kanal ja sellega seoses on esinenud kaebusi ja intsidente, kus paberkujul teavitamise tõttu on saanud delikaatsed isikuandmed teatavaks asjasse puutumatutele kolmandatele isikutele. Lisaks esineb registril probleeme andmete saamisel tervise infosüsteemist ja sel viisil ei saa inimesed olulist terviseinfot kätte. Turvaline andmete edastamise viis on juba välja töötatud ja uuringute vastus kuvatakse nii perearstile kui uuringus osalenud isikule patsiendiportaalis digilugu.ee. 4. Vähisõeluuringute registri andmekoosseis tuleb kirjeldada samal põhimõttel kui praegu kehtivas määruses ja teiste registrite põhikirjades, st andmekoosseis on vaja üles loetleda. Registrite andmekoosseis kinnitatakse pikaks ajaks ja andmeid kogutakse sama metoodikaga aastaid. Pole mõistlik andmeid kirjeldada viidetes Tervise Infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisule. Esiteks on sellisel kujul andmekoosseis põhimääruses arusaamatu ja loetamatu. Ministri määrusega kinnitatud Tervise Infosüsteemi andmekoosseis ei ole kehtestatud, arvestades kõnealuste registrite tööd ja vajadusi, mistõttu olukorras, kus Tervise Infosüsteemi andmekoosseisu muudetakse, satuks ohtu registrite pidamise eesmärgi täitmine ja järjepidevus. Juhul kui muudetakse eelnevaid õigusakte, tekib kohe vajadus muuta registri põhimäärust või muutuks seeläbi registri andmekoosseis, mis ei oleks mõeldav. 5. Registrite pidamise eesmärkide tuleb kindlasti täpsustada ja lisada „ ja muuks“ teaduslikuks uurimistööks. Epidemioloogilised uuringud on teadusuuringud, nende tegemine tähendab teadustöö tegemist. Sõnastus „epidemioloogilisteks uuringuteks ja teaduslikuks uurimistööks“ annab aga selgelt mõista, et epidemioloogilised uuringud ei olegi teadustöö. Epidemioloogilisel uuringul on kaks tähendust vaid nakkushaiguste, sh tuberkuloosi korral. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Veidebaum Teadusdirektor direktori kohusetäitja Piret Viiklepp 659 3917 [email protected] Margus Miller 659 3905 [email protected] Tervise- ja tööministri määruse „V ähi sõeluuringute registri põhimäärus “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, kuid olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Täpsustatud on säilitustähtaegu, sealhulgas logide säilitamistähtajad, et täita isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtet, mis senisel kujul kehtivas isikuandmete kaitse seaduses ei kajastu (tuletatav minimaalsuse põhimõtte kaudu). Säilitamise piirangu põhimõtte eesmärk on sundida vastutavat töötlejat mõtlema, kui kaua on tal teatud isikuandmeid vaja, et oma töötlemise eesmärki saavutada. Säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. 17.02.2011. a vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon. Rahvatervise seadusega loodi korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, andmete üldine andmekoosseis ja andmete esitajate ring. Tänases õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon põhimäärusega, sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded, täpsustatud andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed, andmetele juurdepääsu õigused ja väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused. Vähi sõeluuringute register on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise Arengu Instituudi juures olev register , mis tegutseb alates 2015. a astast . Vähi sõeluuringute register on riikliku sõeluuringute korraldamisega seotud teabe allikas Eestis. Ühtlasi on vähi sõeluuringute register rahvusvahelise vähiseire osa. Samuti toimub vähi sõeluurin g ute tegemise ja sellega seonduvate näitajate ja indikaatorite pidev hindamine. Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon vähi sõeluuringute registri pidamiseks terviktekstina. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et meditsiiniregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus olulisi sisulisi täiendusi tehtud ei ole. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Eleri Lapp ( [email protected] , 626 9137), digitaalvõimek use arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala ( [email protected] , 626 9755) ja Tervise Arengu Instituudi v ähi sõeluuringute registri juhataja kohusetäitja Margit Marjamäe ( [email protected] , 659 3 99 0). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338)ja Tervise Arengu Instituudi jurist Margus Miller ( [email protected] , 659 3905). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ( [email protected] , 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 14 7 lõike 4 alusel. Eelnõuga muudetakse Riigi Teatajas RT I, 06.07 .201 6 , 24 avaldatud redaktsiooni. 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb 22 paragrahvist. Paragrahvi s 1 sätestatakse vähi sõeluuringute registri (edaspidi registri ) asutamine, pidamise eesmärk ning registri nimetus eesti j a inglise keeles. Lõike s2 sätestatakse registri eesmärk . Vähi sõeluuringute register on andmekogu, mida peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, uuringukutsete ja tulemuste edastamiseks ning sõeluuringute käigus tehtud laboratoorsete analüüside, saadud uuringuandmete ja raviandmete analüüsimiseks, et hinnata ja tagada sõeluuringute kvaliteet ja , tõhusus , e hindamine ja vähi varajane avastamine, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja muuks teaduslikuks uurimistööks ning tervisepoliitika väljatöötamiseks. Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas vähi sõeluuringute registri eesmärk on tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika korraldamiseks ja rahvatervise alaseks teadu stööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse. Registrisse kogutud andmete abil on võimalik koguda tõenduspõhist informatsiooni vähiennetuse ja varajase avastamise strateegiate planeerimiseks ja elluviimiseks Eestis.Vajalikud andmed ei puuduta pelgalt uuringute tulemusi või inimese edasist terviseseisundit, vaid ka teavet selle kohta, kui palju kutsututest jääb sõeluuringu programmist välja, missuguseid lisauuringuid programmi käigus tehakse, kuidas ravitakse avastatud vähieelseid seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid ning milline on varajase avastamise ja ravi mõju elukvaliteedile ja elumusele. Nimetatud info olemasolul on riigil võimalik rakendada vähiravi ressursse otstarbekamalt, suunata ennetustegevust ja võtta vastu argumenteeritud otsused protsessi muutmiseks, kui ilmnevad asjaolud, mis võimaldavad sõeluuringu hõlmatust suurendada või parandada selle kvaliteeti. Lisaks on registri üheks ülesandeks hõlbustada ja kaasajastada kutsete edastamise protsessi. Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO) , teadusasutused , Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa . Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse, statistikat ja uurimistöid ning töötada välja tervisepoliitika muudatusi ja korraldada tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul tasemel rahvastiku tervis e seisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja muid teaduslikke uurimistöid. Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et andmete alusel saab teha nii epidemioloogilisi uuringud kui ka muid teaduslikke uurimistöid. Teadusuuringute läbiviimine eeldab isikuandmete linkimist teiste andmekogudega ning saadud andmeid analüüsides otsuste ja järelduste tegemist. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult lai a põhjaline, ning neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et tehakse nii epidemioloogilisi uuringud kui ka teaduslikke uurimistöid. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd ei ole epidemioloogilised , s eal h ulgas rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud registri baasil . Mõlemat tüüpi uuringute (epidemioloogiliste ja muude teadusuuringute) tegemine eeldab isikuandmete linkimist teiste andmekogudega ning saadud andmeid analüüsides otsuste ja järelduste tegemist. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult lai a põhjaline, ning neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Välja on toodud m õlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise probleeme. Registrisse kogutavad andmed võimaldavad sõeluuringute kvaliteediindikaatorite rahvusvahelist võrdlust. Indikaatoriteks on näiteks sõeluuringule kutsutute arv sihtrahvastikus (vanuserühmade kaupa), sõeluuringutega hõlmatuse osakaal sihtrahvastikus ja kutsutute hulgas, Pap-testi, peitveretesti ja mammogrammiga hõlmatus vastaval ajaperioodil sihtrahvastikus sõeluuringuprogrammis ja väljaspool seda (vanuserühmade kaupa), esmase ja lisauuringu tulemused , ja tehnilistel põhjustel korratud testide arv , histoloogilise uuringu tulemus esineva patoloogia korral, sõeluuringute käigus avastatud vähi juhud vanuserühmade kaupa, ravi jne. Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on vähi sõeluuringute register , ja lõikes 4 selle inglis keelne nimetus – Estonian Cancer Screening Register . Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse inglisekeelset nimetust. Nimetus Estonian Cancer Screening Registry asendatakse nimetusega Estonian Cancer Screening Register . Inglise keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu, mida tähistatakse sõnaga register . Seega on varasem a ingliskeel s e nimetusega reguleeritud asutuse/struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu/registri olemasolu ja tähendust. Paragrahvi s 2 sätestatakse registri vastutav töötleja. Kehtivas määruses on vastutav töötleja Sotsiaalministeerium ja volitatud töötlejaon Tervise Arengu Instituut (TAI). Põhimäärusega kavandatud muudatuse järgi määratakse vastutavaks töötlejaks TAI. Muudatus on tehtud lähtuvalt sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi TAI, kes on selle andmekogu ainus töötleja. V astutava töötleja ülesandeid määruses välja toodud ei ole. Vastutava töötleja ülesanded on järgmised: 1) juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud; 3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 5) andmevahetuse sujumiseks sõlmib kokkuleppeid õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) vastutab registritoimingute õiguspärasuse ning turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 7) lisaks täidab muid ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse. Paragrahvi s 3 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest. Registrile esitatavad alusandmed on elektroonsed ja regis tri sse kantud andme i d töödeldakse elektroonselt. Paragrahvis 4 sätestatakse registri andmete kaitse. See hõlmab andmete käideldavust : , mis 1) käideldavus – eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ja vajaliku ning nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile ; ; 2) terviklus – andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine ; 3) konfidentsiaalsus – andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. tähendab eelnevalt kokkulepitud vajalikul/nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus (st vajalikul/nõutaval ajahetkel ja vajaliku/nõutava aja jooksul) selleks volitatud tarbijaile (isikutele või tehnilistele vahenditele) andmete kaitset juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest; terviklust ehk andmete kaitset juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest ning konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kaitset volitamata töötlemise eest. Registrisse kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass on K1T2S2 ja turbeaste on keskmine (M). Paragrahvis 5 sätestatakse, et registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmed on informatiivse tähendusega. Paragrahv is 6 määratakse registrisse andmete esitajad. Andmeid on kohustatud esitama kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes teevad vastaval aastal sõeluuringu sihtrühma kuuluvale patsiendile esmased analüüsid või uuringud ning avastatud patoloogia korral lisauuringud ja ravi. Tervihoiuteenuse osutajad on kohustatud esitama registrile andmeid tervise infosüsteemi vahendusel vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud standardile. Tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) vahendusel esitavad registrile andmed kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes teevad vastaval aastal sõeluuringu sihtrühma kuuluvale patsiendile esmased analüüsid või uuringud ning avastatud patoloogia korral lisauuringud ja ravi. Antud register põhineb suuresti TISi esitatud andmetel ja tegemist ei ole uue kohustusega võrreldes kehtiva korraga. Registrisse jõuavad andmed TTOdelt, kellel on Eesti Haigekassaga (edaspidi EHK) sõlmitud leping sõeluuringute tegemiseks ja kes teevad vastaval aastal sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele esmased uuringud, samuti TTOd, kes avastatud patoloogia korral teevad lisauuringuid ja patsiente ravivad. Sõeluuringute mõistes on oluline, et võetaks arvesse ka neid uuringuid ja analüüse, mis tehakse sõeluuringuprogrammi kuuluvatele inimestele programmiväliselt. Paragrahv is 7 sätesta takse andmeandjad sõeluuringu sihtrühma ja kutsutavate isikute määramiseks . Lõikes 1 nimetatakse registrile rahvastikregistri poolt edastatavad isikute üldandmed, mida kasutatakse sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute väljaselgitamiseks . Sõeluuringuprogrammi kutsutakse inimesed vastavalt sünniaastale ja register teeb päringu rahvastikuregistrist isiku üldandmete saamiseks. Lisaks isikukoodile kogutakse ka sünniaega(kuupäev, kkppaa). Üldjuhul on alati isikukoodis sisalduv sünniaeg ja isiku rahvastikuregistris olev sünniaeg võrdsed, kuid võib olla ka erandeid, kus see nii ei ole. Sõeluuringule kutsutakse aga inimesed teatud intervalli järel, mis tugineb isiku vanusele. Tavapäraselt tekib selline olukord juhul, kui isikuga seotud sünnidokumendi sisestamisel selgub, et isiku sünniaeg isikukoodis ja registris erineb aktis olevast sünniajast. Siis parandatakse isiku sünniaeg, kuid isikukood jääb samaks seni, kuni isik vormistab Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) uued isikut tõendavad dokumendid. PPA tellib uute dokumentide väljastamiseks isikule uuele sünniajale vastava koodi ja isik saab seeläbi ka rahvastikuregistris uue isikukoodi. See sõltub isiku enda tahtest – kui ta on alles hiljuti dokumente vahetanud, ei pruugi see muudatus olla kohene, vaid sõltub sellest, millal inimene dokumentide vahetuse uuesti ette võtab. Juhul kui selline olukord ilmneb juba surnud isiku puhul, parandatakse ainult sünniaeg ja isikukood jääb samaks. Eelnevast tulenevalt võib sõeluuringusse jõuda vale sünniaastaga inimene ja register vajab kontrolliks lisaks isikukoodile ka sünniaega. Lisaks ees- ja perekonnanimele kogutakse ka sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute varasemad perekonnanimed,et oleks tagatud järjepidevus, kuna seda on kasutatud eelmise kutse saatmisel (kutse saadetakse nime, mitte isikukoodi põhjal). Kui isikul perekonnanimi muutub, ei saa register muidu kontrollida, kas, millal ja mis aadressile talle varasemaid kutseid on saadetud. Samuti jääb varasema nime ja perekonnanime kohta registri logisse alles märge, mida me registri poolt ei kustu ta ta. Isiku nimi (nii ees- kui perekonnanimi) võib muutuda jooksvalt aasta jooksul, vastavalt sellele tuleb muuta posti teel saadetava kutse saaja nime. Kokkuvõttes on i sikukood, sünniaeg , sugu ning ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasem ad perekonnanim ed vajalik ud isiku üheseks tuvastamiseks. Sõeluuringute seisukohalt on oluline ka isiku kodakondsuse andmed (punkt 5). Seda selleks, et eristada neid inimesi, kes osalevad sõeluuringuprogrammis, kuid kes pole Eesti kodanikud. Sõeluuringutes osalevad ja uuringuid tehakse ka ravikindlustust mitteomavatele isikutele ja sõltumata nende kodakondsusest (sh välismaalastele), kuid antud juhul tasuvad sõeluuringus osalejad selle eest ise. Sõeluuringutes on õigus osaleda kõigil Eestis alaliselt elavatel isikutel, sõltumata kodakondsusest ja register kogub teavet kõikide sõeluuringul osalenud isikute kohta. Juhul kui sõeluuringus osaleja kolib tagasi asukohamaale, jätkab ta sõeluuringutes osalemist seal, kuigi sihtrühma kuulujate vanus ja uuringute intervall võib eri riikides olla erinev. Punktide 5 ja 6 järgi päritakse rahvastikuregistris t andmed isiku elukoha (aadress ja sihtnumber) ja kontaktandmed (telefoni number ja e-posti aadress) . Need on olulised, et register saaks isiku sõeluuringusse osalema kutsuda. Hetkel saadab register sõeluuringu kutse ainult otsepostiga rahvastikuregistris märgitud aadress ile. Võimalusel hakatakse k utseid saatma e-postiaadressil e , samuti sõeluuringu meeldetuletusi lühisõnumina mobiilinumbrile. Kutsed saadetakse isiku e-postiaadressile, kui see on teada, samuti paberil otsepostina registreeritud elukoha aadressil. Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise andmed punktis 7 hõlmavad endas andmeid mõnda teise riiki mineku ja ka Eestisse tagasituleku kohta , selle määravad ära isiku elukoht (riik) ja elukoha alguse kuupäev. See teave on vajalik Eesti kodanikel sõeluuringu käigus avastatud vähi juhtude, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, mis kuulu vad sõeluuringuregistri pidamise olulisemate eesmärkide hulka. Mõlemal juhul kasutatakse näitajate arvutamisel Statistikaameti esitatavaid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu tabeleid, mille s on arvesse võetud teave isikute sisse- ja väljarändest. Vähi levimuse ja vähihaigete elumuse näitajaid ei saa tõepäraselt arvutada, kui rahvastikunäitajates on sisse- ja väljaränne arvestatud, esmashaigestumuse korral aga mitte. Eestist lahkumise andmed on vajalikud ka selleks , et eristada isiku i d, kes on Eestist lahkunud ning kellele ei ole vaja sõeluuringu kutset saata. Eestisse saabumise andmed on vajalik ud selleks, et kui sihtrühma kuuluv isik on Eestisse tagasi kolinud ning kindlustatud , saabsaata k uts e sõeluuringus osalemiseks . Surmakuupäev on vajalik registri andmete täpsustamiseks ja andmekvaliteedi tagamiseks ning selleks, et sõeluuringule ei kutsutaks juba surnud isikuid . Lõikes 2 määratletakse , et § 7 lõike 1 andmete põhjal väljaselgitatud sõeluuringu sihtrühmast kutsutavate isikute väljaselgitami ne. seks välista takse need isikud, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning 12 kuu jooksul tehtud mammograafiline või koloskoopiline uuring. Rinnavähi sõeluuringu sihtrühmast välistatakse isikud, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning 12 kuu jooksul tehtud mammograafiline uuring. Emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühmast välistatakse isikud, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud pahaloomuline kasvaja . Jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühmast välistatakse isikud, kellel on elu jooksul diagnoositud jämesoole pahaloomuline kasvaja ning 120 kuu jooksul tehtud koloskoopiline uuring. Antud täpsustus on toodud, et vältida mittevajalikke uuringuid ja radioloogiliste uuringute korral liigset kiirguskoormust. Samuti ei kutsuta enam isikut sõeluuringusse tagasi, kui eelmisel sõeluuringul ont eostatud lisauuring sõelkoloskoopia, s est see on väga põhjalik uuring , seega tõenäoliselt järgmise 10 aasta j ooksul peitvere testi ei ole vaja teha. Täiendavalt kogub register teavet ka nende uuringute kohta, mis on tehtud sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele isikutele, kuid programmiväliselt. Vastavad andmed on olulised, et tagada sihtrühma andmete terviklikkus ja analüüsida sõeluuringuväliste uuringute osakaalu. Lõikes 3 sätestatakse , et § 7 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab tervise infosüsteem (edaspidi TIS) registrile isiku üldandmed , uuringute ja diagnoosidega seotud andmed. Üldandmete selgitused on § 7 lõike 1 punkti 1 juures. Lisaks isiku üldandmetele edastab TIS andmed tehtud uurin g ute ja diagnooside kohta. Punkti de 2 ja 3 järgi edastatakse andmed Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu järgi, edastades nii uuringu koodi kui nimetuse ja kuupäeva millal uuring tehti. Punktides 4–6 on välja toodud põhi- või kaasuva haiguse diagnoos i ja nimetus e edastamine, mida tehakse rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK–10) toodud diagnooside järgi. Register pärib RHK- koodi 10 järgi: rinnavähi sõeluuringuga seotud diagnoosid : rinnavähk C50 ja rinnavähk in situ D05 ; emakakaelavähi sõeluuringuga seotud diagnoosid: h äbeme pahaloomuline kasvaja C51 , t upe pahaloomuline kasvaja C52 , e makakaela pahaloomuline kasvaja C53 , e makakeha pahaloomuline kasvaja C54 , e maka täpsustamata osade pahaloomuline kasvaja C55 ja e makakaelavähk in situ D06 ; jämesoolevähi sõeluuringuga seotud diagnoosid: käärsoole pahaloomuline kasvaja C18, pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline kasvaja C19 ja pärasoole pahaloomuline kasvaja C20. Lisaks edastatakse kuupäev , millal diagnoos panid ja selle aluseks oleva dokumendi koostamise või haigusjuhtumi lõpetamise kuupäev . Peale esmase nimekirja saamist pärib register andmeid (rinnavähi-, emakakaelavähi ja/või jämesoolevähi diagnoos) TIS-ist ja vähiregistrist ( lõige 4 ), et eemaldada vähi diagnoosiga isikud kutsutute nimekirjast. Register kontrollib vähiregistrist andmeid vähemalt kord aastas ka sõeluuringuprogrammi sihtrühma kuulujate (nii uuringul osalenute kui mitteosalenute) kohta, et hinnata sõeluuringu tõhusust ja kvaliteeti. Lisaks pärib register vähemalt kord aastas andmeid ka surmapõhjuste registrist (§ 12lõige 6), et kontrollida sõeluuringute mõju elumusele. Surmapõhjuste registrist kogutakse teavet ka surmapõhjuste kohta , et analüüsida sõeluuringute tõhusust . Surma kuupäeva saab register surmapõhjuste registrist või rahvastikuregistrist. Punkti 7 järgi edastatakse TISist andmed HPV immuniseerimis te kohta. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ lisades 1 , 2 ja 10 nimetatud andmekoosseisud. Lisa 1 puhul on tegemist ambulatoorse epikriisiga, lisa 2 statsionaarse epikriisiga ja lisa 10 puhul immuniseerimise teatisega TISi edastatavate andmete koosseisuga. Nimetatud andmed mida nendelt TIS dokumentide andmekoosseisudelt päritakse on immuniseerimise kuupäev ja kordsus , info selle kohta, mille suhtes immuniseeriti, ja i mmuunpreparaadi nimetus ja märge immuniseerimise lõpetamise kohta . Register vajab neid andmeid selleks, et edaspidi sama isiku sõeluuringu programmis osalemisel arvestada seda sõeluuringu esmas e testi valikul ja sõeluuringu intervalli arvestamise …. Nimetatud muudatus rakendub alates 01.01.2020 , sest andmevahetus vajab eelnevalt registri arendustööde tegemist. Lõikes 4 nimetatakse registrile vähiregistri poolt edastatavad a ndme d . Vähiregister edastab registrile, sarnaselt TISile, isiku üldandmed ja diagnoosidega seotud andmed. Üldandmete selgitused on § 7 lõike 1punkti 1 juures. Lisaks päritakse detailsemaid andmeid kasvaja kohta (punktid 3–6) nt morfoloogiline diagnoos, pahaloomulisuse aste, levik, TNM kood ja kasvaja staadium i kui ka uurimismeetod. Need on registrile vajalikud, sest võimaldavad kontrollida sõeluuringu käigus teostatud uuringute kvaliteeti ja analüüsida sõeluuringu käigus esmaselt avastatud kasvajate levikut ning staadiumi , sh valitud ravimeetodi vastavust sellele. Lõige 5 sätestab, et §-s 7 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab ravikindlustuse andmekogu ravikindlustuse olemasolu ja lõppkuupäeva. R egister kasutab neid andmeid kutsutavate isikute nimekirjade moodustamiseks ja uuringu kutsete saatmiseks. Lõike 6 järgi moodustatakse §-i 7 eelnevate l õigete ( 1–5 ) alusel väljaselgitatud sõeluuringule kutsutavatele isikutele TISi s kutsed sõeluuringus osalemiseks ja registrisse ka ntakse sõeluuringu kutse number. Vahetult enne sõeluuringu sihtrühmale kutsete moodustamist ja lõpliku nimekirja kinnitamist tehakse kontrollpäringud TISi, vähiregistrile ja ravikindlustuse andmekogule. Kontrollpäring on vajalik, ses t sõeluuringu paber kutseid ei saadeta ravikindlustust mitteomavatele isikutele – , samuti neile, kel on vastava paik me vähk diagnoositud viimase viie aasta või jämesoolevähi sõeluuringu puhul elu jooksul või on tehtud viimase 12 kuu jooksul mammograafi iline või 120 kuu jooksul koloskoopi line uuring. Loodud kutsed kuvatakse edastatakse sõeluuringusse kutsutavatele isikutele läbi TISi patsiendiportaalis . Vastutaval t öötlejal on õigus sihtgrupi kaasamiseks kasutada kutsete edastamiseks erinevaid elektroonilisi vahendeid või kirjalikku otseposti teel saatmist ( lõige 7 ). Paragrahv is 8 sätesta takse registri le edastatavad andmed rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute põhiuuringute kohta. Lõig e te s 1 – 3 nimetatakse TISi poolt edastatavad rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andme d. Punkti de s 1 edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku üheseks tuvastamiseks , punktides 2 edastatakse meditsiinidokumendi andmed , nagu dokumendi number, kuupäev , dokumendi tüüp, versioon, dokumendi OID koo d. Dokumendi number, kuupäev ja v ersioon on vajalikud dokumendi unikaalsuse kontrollimiseks. Dokumendi tüüp on t ehniline andmeväli, mis näitab, kas tegemist on nt saatekirja vastuse, ambulatoorse või statsionaarse epikriisiga . Dokumendi OID kood on t ehniline andmeväli, mis näitab objekti ehk dokumendi un ikaalset numbrikombinatsiooni, see on v ajalik päringutes duplikaatsuse kontrolliks. Punktides 2 ja3 edastatakse andmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2alusel kehtestatud määruse „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ lisa des 1 , 2 ja 4 nimetatud andmekoosseisud.Lisa 1 puhul on tegem ist ambulatoorse epikriisiga, lisa 2 statsionaarse epikriisi ga ja lisa 4 puhul saatekirja vastusega TISi edastatavate andmete koosseisuga. Rinnavähi sõeluuringu põhiuuringu (lõige 1) puhul edastatakse registrile sõeluuringu mammograafia andmed . EH K järgi radioloogilise uuringu ( mammograafia ) kood ja nimetus on vajalikud esmasuuringute päringute tegemiseks. Uu mis on lisades 1 ja 2 punkti 1 ning lisa 4 punkti 6 all. Välja on toodud andme välja d , mida registrisse nendelt dokumentidelt ei pärita . ring meditsiiniradioloogia ja nukleaarmeditsiini prot seduuride loetelu järgi on teostatud radioloogilise uuringu või protseduuri nimetus kehtiva klassifikaatori järgi , siinkohal on tegemist mammograafia uuringu täpsustusega ( mõlemast rinnast, kahes projektsioonis CC ( kraniokaudaal suund ) ja MLO ( põikisuund ) ) . Radioloogilise uuringu liik on radioloogilise uuringu liik hetkel kehtiva klassifikaatori alusel , siinkohal on tegemist mammograafia uuringuga . Iga ülesvõtte juurde tuleb ka lisada kummast rinnast on ülesvõte tehtud , selleks on vaja märkida üles kehapiirkond. Ülesvõtte andmetest on vajalikud Accession Number ja SUID , mis on tehnilis e d andmeväljad radioloogiliste uuringute korral, mis võimaldab kontrollida duplikaatide kontrollil dokumendi unikaalsust. Vajalikud on ka uuringu teostamise aeg koos uuringu teosta nud tervishoiuasutuse andme tega (nimi ja äriregistri kood) . Eelnevalt koguti ka uuringu teostanud tervishoiu töötaja nime ja registreerimisnumbrit või isikukoodi, aga leidsime, et andmete minimaalsuse printsiibist lähtudes ei ole seda enam mõistlik koguda. Kui tervishoiu asutus tahab teha tagasisidet tööt ajatele on võimalik neil võtta teostatud uuringute kohta andmed välja. R adioloogili se uuringu kodeeritud tulemus ja kirjeldus koos uuringu hindamise a jaga, sest sõeluuringu aasta lõpus võetakse aasta kokku tehtud uuringu tulemuste ja hinnangute põhjal. Vajalikud on ka r adioloogilise uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number,tervishoiuas utuse nimi ja äriregistri kood) , et anda tagasisidet haiglatele, kui päringutes selgub, et on esinenud intervallvähki. Intervallvähiks peetakse vähki, mis tekib umbes 1 aasta pärast sõeluuringul käimist ning negatiivse sõeluuringu tulemuse saamist. Uuringu tu lemusi on vaja kodeerituna, sest registri analüütikute ülesandeks ei ole arsti vabateksti vä ljalt andmete kodeerimine vaid juba kodeeritud andmete analüüsimine. Emakakaela sõeluuringu põhiuuringu (lõige 2) puhul edastatakse registrile emakakaela tsütoloogilise uuringu andmed . LOINC kood ja uuringu nimetus ning EHK järgi uu ringu alternatiivkood ja nimetus on vajalikud e smasuuringute päringu tegemiseks. Patoloogiauuringu ID on vajalik erinevate samalt isikult võetud proovimaterjalide üheseks identifitseerimiseks. Vajalikud on andmed proovimaterjali võtmise aja kohta ning täpsustus, mis tüüpi materjal ning millisest paikmest võeti. Patoloogiauuringutel märgitakse hindamise aeg. Uuringul h innatakse adekvaatust ning antakse uuringumaterjalile patomorfoloogiline kirjeldus. Patoloogia uuringu tulemusi oleks vaja samuti kodeeritult, sest registri analüütikute ülesandeks ei ole arsti vabateksti väljalt andmete kodeerimine vaid juba kodeeritud andmete analüüsimine. P atoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number, tervishoiuas utuse nimi ja äriregistri kood) on vajalikud hindaja üheseks indentifitseerimiseks , tervishoiuasutuse andmed on vajalikud hindamiseks, kas kõikidest asutustest andmed laekuvad. TISist edastatakse andmed HPV immuniseerimis te kohta. Nimetatud andmed , mida nendelt TIS dokumentide andmekoosseisudelt päritakse on immuniseerimise kuupäe v ja kordsus, i mmuunpreparaadi nimetus ja toimeaine ning märge immuniseerimise lõpetamise kohta. Register vajab neid andmeid selleks, et edaspidi sama isiku sõeluuringuprogrammis osalemisel arvestada seda sõeluuringu esmase testi valikul ja sõeluuringu intervalli arvestamiseks., Nimetatud muudatus rakendub alates 01.01.2020 , sest andmevahetus vajab eelnevalt registri arendustööde tegemist. , mis on lisades 1 ja 2 punkti 1 ning lisa 4 punkti 8all. Välja on toodud andme välja d , mida registrisse nendelt dokumentidelt ei pärita. Jämesoolevähi sõeluuringu (lõige 3) põhiuuringu puhul edastatakse registrile peitveretesti andmed . mis on lisades 1 ja 2 punkti 1 ning lisa 4 punkti 7all. Välja on toodud andme välja d , mida registrisse nendelt dokumentidelt ei pärita . ( Eesti Haigekassa jämesoolevähi sõeluuringu korraldusjuhend 1.0. ) LOINC kood ja uuringu nimetus on vajalikud esmasuuringute päringu tegemiseks. P arameetri kood i ja nimetus LOINC järgi näitab, et tegemist on analüüsiga. R e ferentsväärtus või otsustuspiir võrdleb testi tulemust standardväärtusega ehk mille järgi määratakse, kas test on olnud positiivne või negatiivne. P roovimaterjali võtmise aeg , labor atoorse uuringuanalüüsi tulemus kodeeritult , tulemuse hindamise aeg ning laboratoorse uuringu tulemuse hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number või isikukood, tervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood). Uuringu tulemusi on vaja kodeerituna, sest registri analüütikute ülesandeks ei ole arsti vabateksti väljalt andmete kodeerimine vaid juba kodeeritud andmete analüüsimine. Lõike 4 järgi edastab r avikindlustuse andmekogu rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute põhiuuringute , osuta t ud teenuste, tervishoiuteenuse osutajate andmed ja isiku üldandmed. A ndmed eri paikmete sõeluuringu sihtrühmas teostatud esmasuuringute kohta on vajalikud , et tagada registri andmete kõiksus. Sõeluuringu põhiuuringu ja lisauuringute toimumise, tulemuste, tegija ja hindaja andmeid kogutakse selleks, et hinnata sõeluuringu kvaliteeti ja tõhusust. Vastavad andmed dokumenteerib TTO haigla infosüsteemis ja andmed liiguvad TTOdelt registrisse digitaalselt TIS i vahenduse l X-tee andmevahetuskihi kaudu. Paragrahv is 9 sätesta takse registrile edastatavad andmed rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute lisauuringute kohta. Lõigetes 1–3 nimetatakse TISi poolt edastatavad rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu lisa uuringu te andmed. Punktides 1 edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku üheseks tuvastamiseks , punktides 2 edastatakse meditsiinidokumendi andmed, nagu dokumendi number, kuupäev, dokumendi tüüp, versioon, dokumendi OID kood. Dokumendi number, kuupäev ja versioon on vajalikud dokumendi unikaalsuse kontrollimiseks. Dokumendi tüüp on t ehniline andmeväli, mis näitab, kas tegemist on nt saatekirja vastuse, ambulatoorse või statsionaarse epikriisiga . Dokumendi OID kood on t ehniline andmeväli, mis näitab objekti ehk dokumendi un ikaalset numbrikombinatsiooni, see on v ajalik päringutes duplikaatsuse kontrolliks. Punktides 2ja3 edastatakse andmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2alusel kehtestatud määruse „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ lisades 1 , 2 ja 4 nimetatud andmekoosseisud.Lisa 1 puhul on tegemist ambulatoorse epikriisiga, lisa 2 statsionaarse epikriisiga ja lisa 4 puhul saatekirja vastusega TISi edastatavate andmete koosseisuga. Rinnavähi sõeluuringu lisa uuringu te (lõige 1) puhul edastatakse registrile radioloogiliste ja patoloogia uuringute andmed. Need on lisades 1 ja 2 punkti de 1 ja 1 ning lisa 4 punkti de 6 ja 8 all. Välja on toodud andme välja d , mida registrisse nendelt dokumentidelt ei pärita. R innavähi sõeluuringu esimene lisauuring on tavaliselt ultraheli , peen- või jämenõelbiopsia , vastavalt rinnavähi sõeluuringu juhendile tehakse vajadusel MRT jt radioloogi liste uuringute alla kuuluvad uuringu d . Radioloogiliste uuringute andmeväljade kirjeldused on leitavad paragrahv 8 lõige 1 juures, patoloogia uuringute andmed paragra hv 8 lõige 2 juures. Emakakaela sõeluuringu lisa uuringu te (l õige 2) puhul edastatakse registrile HPV analüüsi, kolposkoopilise uuringu ja histoloogilise patoloogilise uuringu andmed. HPV analüüs kuulub laboratoorsete analüüside hulka. Laboratoorsete analüüside andmeväljade kirjeldused on leitavad paragrahv 8 lõige 3 juures , patoloogia uuringu andmed on leitavad paragrahv 8 lõige 2 juures. Kolposkoopia uuringu tulemus edastatakse uu ring/protseduur andmeplokki. Uuringu vastuses tuleb täita kolp oskoopiauuringu kood ja nimetus , mida kasutatakse päringute tegemiseks. Samuti kolposkoopia uuringu teostamise kuupäev , tulemus ja kirjeldus . U uringu teostaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number, tervishoiuas utuse nimi ja äriregistri kood) . Samuti oleks vaja ka uuringu tulemus kodeerituna, sest registri analüütikute ülesandeks ei ole arsti vabateksti väljalt andmete kodeerimine vaid juba kodeeritud andmete analüüsimine. Need on lisades 1 ja 2 punktide 1 ja 1 ning lisa 4 punktide5ja 8 all. Välja on toodud andme välja d , mida registrisse nendelt dokumentidelt ei pärita. Jämesoolevähi sõeluuringu lisa uuringu (lõige 3) puhul edastatakse registrile koloskoopi lise ja histoloogilise patoloogilise uuringu andmed. Patoloogia uuringu andmed on leitavad paragrahv 8 lõige 2 juures. Uuringu vastuses on vajalik koloskoopia uuringu kood ja nimetus EHK järgi. Ravimenetluse uuringu kood ja nimetus EHK järgi, juhul kui uuringu käigus selgub, et on vajalik teostada ka nt polüüpide eemaldamine, sealjuures tuleb lisada ravimenetluse kirjeldus, põhjendus vabatekstina. Vajalikud on andmed koloskoopia uuringu teostamine kuupäeva kohta kui ka selle kohta, mis uuring katkestati või ära jäeti ( nt halb soole ettevalmistus, keeldumine jms). Register kogub ka kvalitatiivseid näitajaid (soole ettevalmistuse kvaliteet, umbsoolde jõudmine, koloskoobi väljatoomise aeg), et hinnata sõeluu ringu kvaliteediindikaatoreid. Koloskoopia uuringu leid on vajalik märkida kodeeritult, sest registri analüütikute ülesandeks ei ole arsti vabateksti väljalt andmete kodeerimine vaid juba kodeeritud andmete analüüsimine. Leiu täpsustus , leiu paikme kood ning leiu paikme kirjeldus on vajalik, et teada kust täpselt jämesooles avastati kasvajaline või muu leid. Kui leiti polüüpe on vajalik täpsem informatsioon polüübi suuruse, kuju, koe visuaalse hinnangu kohta. Kui polüüp eemaldati, siis ka eemaldamise täielikkus. Kui eemaldatud polüübist või muust koest võetakse koetükk, siis on vajalik histoloogia tellimuse olemasolu fakt, et hiljem linkida omavahel sõelkoloskoopia ning histoloogia vastus. Koloskoopia tüsistuste informatsioon (tüsistuste tekimine ning kirjeldus, nt verejooksu tekkimine, perforatsioon jm) on oluline kvaliteediindikaator, Koloskoopia uuringu teostaja andmed on v ajalikud koos tervishoiuasutuse andmetega kus see teostati. Need on lisades 1 ja 2 punkti de 1 ja 1 ning lisa 4 punkti de8 ja 9 all. Välja on toodud andme väljad, mida registrisse nendelt dokumentidelt ei pärita . Eesti Haigekassa jämesoolevähi sõeluuringu korraldusjuhend 1.0. Lõike 4 järgi edastab ravikindlustuse andmekogu rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute lisauuringute kohta, samas andmekoosseisus, mis § 8 lõikes 4. Paragrahv is 10 sätesta takse , et registrile edastatakse andmed läbiviidud rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute järgse ravi kohta. Lõikes 1 nimetatakse andmed sõeluuringu järgselt osutatud ravi kohta, mida edastab TIS. Punktis 1 edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku üheseks tuvastamiseks. Punktis 2 edastatakse meditsiinidokumendi andmed, nagu dokumendi number, kuupäev, dokumendi tüüp, versioon, dokumendi OID kood. Dokumendi number, kuupäev ja versioon on vajalikud dokumendi unikaalsuse kontrollimiseks. Dokumendi tüüp on t ehniline andmeväli, mis näitab, kas tegemist on nt saatekirja vastuse, ambulatoorse või statsionaarse epikriisiga . Dokumendi OID kood on t ehniline andmeväli, mis näitab objekti ehk dokumendi un ikaalset numbrikombinatsiooni, see on v ajalik päringutes duplikaatsuse kontrolliks. Punktide 3 2 ja 4 3 järgi edastatakse uuringu või protseduuri ja operatsiooni kood id ja nimetus ed EHK tervishoiuteenuste loetelu järgi ning nende toimumise kuupäevad. Punktis 5 4 päritakse dokumendi andmed , pärides nii numb r i, nimetus ja kuupäeva. Punkti 6 5 järgi päritakse andmed uuringu, protseduuri või operatsiooni teinud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistri kood ning tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötajate riikliku registri kood. Sõeluuringuprogrammi terviklikkuse seisukohalt on oluline hinnata nende patsientide ravi kohta edastatud teavet, kellel leiti uuringute tulemusena pahaloomuline kasvaja. Vastavate tulemuste hindamine aitab tagada parema kvaliteedi nii sõeluuringuprogrammi siseselt kui ka teha vajalikke muudatusi programmi toimimises. Lisaks isiku üldandmetele töödeldakse vähi sõeluuringute registris sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku tervise, surma ja andmete esitaja andmeid. Need on vajalikud registri eesmärkide täitmiseks , et analüüsida sõeluuringuprogrammide tulemuslikkust ja tõhusust . Parag rahvis 11 sätestatakse registrile sõeluuringu käigus kinnitatud esmaste diagnooside andmete edastamine TISi ( lõikes 1 ) ja vähiregistri ( lõikes 2 ) poolt . Lõikes 1 nimetatakse andmed sõeluuringu järgselt osutatud ravi kohta, mida edastab TIS. Punktis 1 edastatakse isiku üldandmed, mis on vajalikud andmete linkimiseks ja isiku üheseks tuvastamiseks. P unktis 2 edastatakse meditsiinidokumendi andmed, nagu dokumendi number, kuupäev, dokumendi tüüp, versioon, dokumendi OID kood. Dokumendi number, kuupäev ja versioon on vajalikud dokumendi unikaalsuse kontrollimiseks. Dokumendi tüüp on t ehniline andmeväli, mis näitab, kas tegemist on nt saatekirja vastuse, ambulatoorse või statsionaarse epikriisiga . Dokumendi OID kood on t ehniline andmeväli, mis näitab objekti ehk dokumendi un ikaalset numbrikombinatsiooni, see on v ajalik päringutes duplikaatsuse kontrolliks. Punktides 3 ja 4 edastatakse uuringu kood ja nimetu s EHK tervishoiuteenuste loetelu järgi ning selle toimumise kuupäev . Punktis 5 andmeväljal anamnees või märkused tuuakse välja patsiendi ütluspõhiste terviseprobleemide kirjeldus, mille all ka nt tarvitatavad ravimid ja teadaolevad allergiad, ning lisaks tuuakse välja ka kahjulikud harjumused, põetud haigused ja varasem ravi. Iga visiidi käigus on kohustuslik võtta või täiendada üldist anamneesi. Märkuse väli on mõeldud soovi korral täitmiseks ja vastavalt arsti ära nägemisele. Punktis 6 paragrahvi 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnooside andmed vajalikud uuringu käigus kinnitunud diagnoosi kinnitamiseks. Diagnoosi liik (punk t 6 ) n äitab, kas tegu on põhihaiguse või kaasuva haiguse diagnoosiga ning sealjuures on vajalik diagnoosimise kuupäev. Punkt 7 andmed on vajalikud d iagnoosi edastamise aluseks oleva dokumendi koostamise või haigusjuhtumi lõpetamise kuupäev a teada saamiseks. Ravi andmete analüüsiks on vajalikud sõeluuringu järgse ravi andmed. Sellega sõeluuringute register saab analüüsida sõeluuringus osalenud isikute ravitulemust. Lõike 2 selgitused on § 7 lõike 4 juures. Andmed on vajalikud sõeluuringu käigus avastatud kasvajate diagnoosi ja ravi kohta teabe kogumiseks. Paragrahvis 12 määratakse registrile andmeid esitavad muud isikud ja kirjeldatakse sõeluuringu episoodi kokkuvõtvad andme i d . Lõike 1 järgi mõistetakse e pisoodina antud aastal, vastava paikme sihtrühma kuuluvale isikule sõeluuringu käigus tehtud uuringute ja sõeluuringu lõpptulemuse kogumit. Lõikes 2 tuuakse välja, et § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks moodustab register veel täiendavaid andmeid, kasutades selleks TISi, vähiregistri ja surma põhjuste registri andmeid. Lõikes 3 määratletakse milliseid andmeid TISist edastavate andmete põhjal register moodustab. Punkt 1 – episoodi aasta on tehniline andmeväli. Igal konkreetsel aastal on kutsutud kindla sünniaastaga naised ja mehed (jämesool) sõeluuringule. Punkt 2 – vähipaige . Igal konkreetsel aastal on kutsutud kindla sünniaastaga naised rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringule ning mehed jämesoolevähi sõeluuringule. Punkt 3– episoodi number , näitab mitmenda paikmega seotud episoodiga on tegemist. Episoodi numbrid algavad 1-st ja suurenevad järgnevatel aastatel 1 võrra. Punkt 4 – kutsumata jätmise põhjus . Näiteks rinnavähi puhul ei kutsuta sõeluuringule naisi, kes on eelnenud 12 kuu jooksul mammograafilisel uuringul käinud või kellel on eelneva 5 aasta jooksul diagnoositud rinnavähk. Mittekutsumise põhjus: uuringul käinud või on diagnoositud vähk. Episoodi lõpptulemus: uuringul käinud ja/või vähk diagnoositud. Punkt ides 5 – 11nimetatud andmed on vajalikud avastatud kasvaja diagnoosimeetodi, kasvaja leviku ja ravi adekvaatsuse analüüsimiseks. Punkt 11 – episoodi lõpptulemus e all kogutakse andmeidjärgmiselt: näiteks „ osales sõeluuringul, tulemus negatiivne “ , „ osales sõeluuringul, tulemus teadmata “ , „ leitud vähk “ , „ leitud vähieelsed muutused “. Punkt 12 – tagasikutsutav ja tagasi kutsumise aasta. Tegemist on tehnilise andmeväljaga, mis salvestatakse isiku eelmise episoodi sulgemise teabe põhjal, et isikut jämesoolevähi sõeluuringus edaspidi kohorti sisse või välja arvata. Näiteks juhul kui on laekunud esmase uuringu andmed, siis tagasikutsutud vastavalt paikmele 2 (rind) või 5 (emakakael) aasta pärast, kui laekunud lisauuringu andmed, siis inimene on kutsutute hulgast alatiseks välja arvatud. Lõikes 4 sätestatakse registrisse kantavad kutsete saatmise ja uuringu tulemuste teavitamise andmed. Kandes nii kutse saatmise kuupäev ja viis kui ka korduskutsete saatmise kuupäev ja viis. Samuti kantakse tulemusest teavitamise kuupäev, viis ja tüüp . Lisaks ka juhuslikustatud valimi andmed , mida saab kasutada uutele sõeluuringumeetoditele või teavitamise viisidele üle minnes . Tulemustest teavitamise tüüp on tehniline andmeväli jämesoolevähi sõeluuringu korral. See kirjeldab, millise uuringu tulemus on saadetud. Registris on andmed jaotisena: peitveri, peitveri korrata, koloskoopia . Sõeluuringu kutse ja korduskutse(te) saatmise andmed on olulised, et hinnata, kas inimene sai kutse ja kas ta osales sõeluuringul. Lisaks on nimetatud andmed olulised, et tagada sõeluuringuprogrammi üleriigiline koordineerimine ja korraldamine. Sa muti kutsetega hõlmatu te hindamiseks . Lõikes 5 määratakse väh iregistri poolt edastatavad (§ 7 lõikes 4 nimetatud) andmed, mida kasutatakse sõeluuringuprogrammi kvaliteedi hindamiseks. Selgitused on toodud § 7 lõike 4 juures. Neid andmeid kasutatakse selleks, et eristada sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulisi kasvajajaid muul viisil diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest. Samuti selleks, et analüüsida erinevusi, sõeluuringute tõhusust ja esitada neid andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele (Euroopa Vähiregistrite Ühendus, Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsioon jt). Lõikes 6 sätestatakse surma põhjuste registri poolt registrile edastatavad andmed isiku surma (kuupäev) ja selle põhjuste (esitades nii vahetu-, varasem-, alg- ja välispõhjus kui ka muud surma soodustanud olulised seisundid) kohta . Surma andmed on vajalikud , et analüüsida sõeluuringuprogrammide tõhusust. Surma põhjuse kohta andmete kogumine aitab eristada suremust pahaloomulise kasvaja tõttu ja muudel põhjustel ning seeläbi vähihaigete elumuse muutusi tänu sõeluuringutele. Andmed võimaldavad analüüsida vähi esinemist, sealhulgas elumust. Samuti on surma põhjuste registri andmed vajalikud vähijuhtude täielikkuse tagamisel vastavalt rahvusvahelistele reeglitele (Rahvusvaheline Vähiregistrite Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Vähiuurimisinstituut, Maailma Terviseorganisatsioon). Lõikes 7 sätestatakse Eesti h ariduse infosüsteemi poolt isiku h aridustaseme andmete edastamine. Täpsemalt edastatakse registrile lõpetatud haridustaseme nimetus. Andmed päritakse sõeluuringu episoodi kokkuvõtte tegemisel, kord aastas. Linkimise aluseks on sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku isikukood ja päringu ajalise mõõtme aluseks võetakse sõeluuringu kutse saatmise kuupäev. Nimetatud muudatus rakendub alates 01.01.2020, sest andmevahetus Eesti hariduse infosüsteemiga vajab eelnevalt arendustööde tegemist. Tervisetulemite kui ka suremuses erinevuste esinemist rahvastikurühmade, kui ka sugude, rahvuste jt vahel seostatakse otseselt erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajatega. Kõige enam seostatakse neid haridustaseme, tööturu staatuse ja sissetuleku tasemetega. Näeme vajadust lisada andmeallikana Eesti h ariduse inf osüsteem (haridustaseme andmed), et analüüsida eri sotsiaalmajanduslike r ahvast ikurühmade osalemist sõeluuringutes, ebavõrdsust tervishoiu teenuste kättesaadavust ja parandada eri rahvastikurühmade teadlikkust läbi tõhusamate teavituskampaaniate . Samuti tehakse tervisestatistika ja analüüside sisulis e kvalitee d i tõstmiseks ning suurendada tervisepoliitika kujundamiseks vajalikku tõenduspõhisust . S tatistikaameti rahvaloenduse andmetele tuginedes oli kõrgharidusega meeste eeldatav eluiga (78,2 aastat) võrreldes kesk- ja põhiharidusega meeste eeldatava elueaga vastavalt 8,5 ja 11,6 aastat pikem. Sama näitaja oli naistel (kõrgharidusega naiste eeldatav eluiga – 86,2 aastat) võrreldes kesk- ja põhiharidusega mõnevõrra väiksmate erinevustega (vastavalt 6,6 ja 8,8 aastat pikem). Tervena elada jäänud aastate puhul on erinevused sarnased – kõrgharidusega meestel 58,3 aastat ja naistel 60,9 aastat ning võrreldes kesk- ja põhiharidu sega meestel vastavalt 5,3 aastat ja 12,4 aastat pikem ja naistel vastavalt 6,6 ja 12,5 aastat. Eesti elanike haridusest tulenevad erinevused on suurimad EL riikide hulgas ja suured lõhed on ka meeste ja naiste näitajate vahel. Eurostat on valiku riikide kohta prognoosinud eeldatava eluea andmeid haridustasemete kaupa. Need näitavad, et 30-aastastel põhiharidusega Eesti meestel on elada jäänud veel 33,7 aastat ja naistel 45,3 aastat. Seejuures kõrgeim on see näitaja Itaalias, kus põhiharidusega mehed elavad Eesti meestest 15,6 ja naised 9,5 aastat kauem, sarnane erinevus on ka nt Rootsi näitajatega. Paragrahvis 13 on sätestatud registri poolt jämesoolevähi sõeluuringu korral u ur ingu tulemustest teavitamis e kord. Lõike 1 kohaselt teavitab register vaid jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu tulemuse te puhul . Seda tehakse posti teel inimese rahvastikuregistris olevale elukoha aadressile ( lõige 2 ) . Sõeluuringu käigus peitveretesti analüüsi teinud isikule teatatakse, et tema väljaheites ei leitud peitverd või teatatakse, et tema väljaheites leiti peitverd ning ta vajab lisauuringuid, mistõttu palutakse tal pöörduda oma perearsti poole . Paragrahvis 14 kirjeldatakse a ndmevahetuse viis i teiste andmekogudega , mis toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil . Register teeb regulaarselt andmevahetust teiste registritega (rahvastikuregister, vähiregister, surmapõhjuste register ja ravikindlustuse andmekogu), et andmeid rikastada . Teised andmekogud, kellega andmevahetus toimub ja andmeid päritakse on vajalik r egistrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks, täpsustuste tegemiseks ja andmete tervikluse tagamiseks. Paragrahvi ga 1 5 sätestatakse a ndmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine Lõi k e 1 kohaselt vastutab registrile e dastatud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Lõi k e 2 kohaselt on registri vastutaval töötlejal registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitajatele täpsustavaid päringuid. Seda tehakse seaduses sätestatud korras. L õik e s 3 tuuakse välja, et kui r egistrisse kantud andmete s avastatakse vig u või ebatäpsus i, teeb parand used vastutav töötleja. Paragrahv 1 6 reguleerib registriandmete logimist . Selle kohaselt tagab vastutav töötleja infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, muutmise, väljastamise ja päringu kohta. Paragrahv 1 7 sätestab andmetele j uurdepääs u , andmete väljastamis e ja säilitamise korra. Registrisse kogutakse andmeid, mis on vastavuses Euroopa Liidu kvaliteedinõuetega sõeluuringuregistri andmekoosseisudele ja mille on heaks kiitnud Euroopa Komisjoni juures tegutsev sõeluuringute eksperdigrupp. Registri andmeid ei kasutata aktiivses ravitöös ehk raviarstidel ei ole juurdepääsu registri andmetele. Juurdepääs kolmandatele isikutele võimaldatakse üksnes kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega (edaspidi IKS). Isikul endal on õigus teha päringuid tema enda andmete töötlemise kohta. Lisaks toimub isikustatud kujul andmete väljastamine teadustöö eesmärgil, kui selleks on vastava teadusuuringu tegija hinnangul ülekaalukas avalik huvi ja töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta tema kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi. IKS § 16 lõige 3 sätestab, et teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta on lubatud, kui isikuandmete töötleja on isikuandmete kaitseks võtnud kasutusele piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed, delikaatsete isikuandmete puhul on registreerinud nende töötlemise ning Andmekaitse Inspektsioon on enne isikuandmete töötlemise algust kontrollinud IKS §-s 16 sätestatud tingimuste täitmist, kuulates vastavas valdkonnas seaduse alusel loodud eetikakomitee olemasolu korral eelnevalt ära ka nimetatud eetikakomitee seisukoha. Lõi kes 1 sätestatakse juurdepääs r egistri andmetele . Selle kohaselt võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega , arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. L õik e 2 kohasel t vastutab r egistrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja. Lõige 3 s ätestab, et v astutav töötleja tagab registri andmetele ligipääsu avalikkusele vähi sõeluuringute registri veebilehe kaudu . Andmed avaldatakse statistiliste aruannete na isikustamata kujul . Samuti avaldatakse andmeid andmete kasutajatele TAI tervisestatistika ja - uuringute avalikus andmebaasis. L õik e 4 k ohaselt tuleb v astutav al töötleja p idada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljasta t ud . Paragrahv i s 1 8 k ehtestatakse registrisse kantud andmete ja logia ndmete säilitami s e tähtajad. Lõikes 1 määratakse r egistri sse kantud andmete tähtajatu säilita mine alates andmete süsteemi kandmisest . Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muuhulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse andmeid tähtajatult ka kehtiva põhimä äruse alusel . Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe, on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatul on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll: seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust teiste registritega ning var em kogutud andmete ja isikustatud andmete olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimi n e eri uuringute käigus annab võimaluse ühendada andmeid isikutasandil mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike-, väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimali k jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik erinevate põlvkondade isikustatud andmeid ja korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende; v õrdlus teiste riikide andmestikega. Registri andmestik, mis ideaaljuhul hõlmab kõiki Eestis diagnoositud haigus- ja surmajuhte, mille abil saab teha mitmeid haigestumuse, elumuse ja suremuse võrdlusi teiste rii kide samalaadsete andmestikega. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja mustrite jälgimine määravad kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitsel. Lõike s 2 sätestatakse r egistri logiandme te säilita mine kuni kolm aastat alates andmete tekkimisest. Paragrahv is 1 9 sätestatakse , et järelevalve t registri pidamise üle te hakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 20 k ehtestab registri rahastamise. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga, rahastatakse selle pidamist vastutavale töötlejale selleks eraldatud riigieelarve vahenditest. Paragrahv 2 1 s ätestab registri l õpetamise , mille otsustab va ldkonna eest vastutav minister. Samuti otsustatakse r egistri lõpetamisel kuidas ja kas andmedantakse ülevõi hävitatakse koos , määrates selleks kindla tähtaja . Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 22 s ätestab määruse jõustu mise aja. Määrus jõustub 25. mai l 201 8 . a. Määruse paragrahvi 7 lõike 3 punkt 7 ja paragrahvi 12 lõige 7 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a, sest vajavad eelnevalt registri arendustööde tegemist. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. 4 . Määruse mõjud Mõju sihtrühm: rahvastik . Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta : Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika otsuste tegemiseks, vähihaigestumuse ennetustegevuste planeerimiseks, võttes kasutusele uusi sõeluuringu meetodeid . Registri andmete põhjal saab analüüsida sõeluuringuprogrammide kvaliteeti ja tõhusust. Rakendatud tegevuste tulemusena paraneb rahvastiku terviseseisund. Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja heaolule. Mõju sihtrühm: S otsiaalministeeriumi haldusala asutuse Tervise Arengu Instituudi töötajad (registri töötajad) . Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, seega ei too see kaasa ka töökorralduslikke muudatusi S otsiaalministeeriumi haldusala asutuse töötajatele ega tervisevaldkonna poliitikakujundajatele. S uurem ate täiendus tena tehakse – HPV immuniseerimise andmete pärimine TISist ja andmeandjana lisatakse Eesti hariduse infosüsteem. Andmevahetuse sujuvamaks ja automaatsemaks muutmiseks on vajalik teh a tehnilisi arendustegevusi, mille orienteeruv kulu on 10 4 000 eurot ja selleks vajalikud kulud kaetakse TAI eelarvest. taotletakse lisaeelarvega Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta : Määrusel ei ole mõju tervishoiuteenuse osutajatele, kes esitavad registrile andmeid endistviisi. Käesolevas määruses tehtavate muudatustega ei lisandu uusi kohustusi TTOdele, samuti ei muutu ne nde jaoks registrile andmete esitamine, mida nad teevad endistviisi. Samuti ei muutu andmete esitamise kohustus, mis jääb neile ka edaspidi, et tagada ülevaade vähihaigestumuse, esmasjuhtude diagnoosimise ja ravimeetodite kasutamise kohta. 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja i nfotehnoloogilise arendustegevusega. Vähi sõeluuringute register on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest . 2018. aastal on T AI teenuse „ Vähktõve ennetus ja sõeluuringud “ eeldatavad eelarvelised kulud 106 000 eurot(s eal h ulgas toetused 55 000 eurot ja majanduskulud 51 000 eurot ) . Täiendavalt on vajalik teha infotehnoloogiline arendustegevus täiendavate andmete pärimiseks (HPV immuniseerimise kohta) ja uute andmeväljade lisamiseks, mi s kehtestatakse vastavalt standardile Sotsiaalministeeriumi poolt andmevahetuseks Eesti hariduse infosüsteemi ga , mille ligikau d n e maksumus on kokku 1 4000 eurot ja see kaetakse TAI eelarvest taotletakse lisaeelarvest. . 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 25 . mai l 201 8 . a. Määruse paragrahvi 7 lõike 3 punkt 7 ja paragrahvi 12 lõige 7 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a. 7 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude info süsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks e -posti teel Eesti Arstide Liidule ja Eesti Haiglate Liidule . -864235 -144145 EELNÕU (kirjuta siia eelnõu versiooni kuupäev) MINISTRI MÄÄRUS nr DOCPROPERTY delta_docName { Vähi sõeluuringute registri põhimäärus } Määrus kehtestatakse r ah vatervise seaduse § 14 7 lõike 4 alusel 1. peatükk Üldsätted § 1. R egistr i asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Määrusega asutatakse v ähi sõeluuringute register (edaspidi register ) . (2) Registrit peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, uuringukutsete ja tulemuste edastamiseks ning sõeluuringute käigus tehtud laboratoorsete analüüside, saadud uuringuandmete ja raviandmete analüüsimiseks, et hinnata ja tagada sõeluuringute kvaliteet i ja tõhusus t , , tõhususe hindamine ja vähi varajane avastamine, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja muu ks teaduslikuks uurimistööks ning tervisepoliitika väljatöötamiseks . ( 3 ) Registri ametlik nimetus on vähi sõeluuringute register. ( 4 ) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Cancer Screening Regist e r . § 2. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut . 2. peatükk Registri ülesehitus § 3 .Registri ülesehitus (1 ) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest. ( 2 ) Registri alusandmed on elektroonsed. (3 ) Registri andmeid töödeldakse elektroonselt. § 4 .Registriandmete kaitse (1) Registriandmete kaitse hõlmab järgmist : 1) käideldavus – eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ja vajaliku ning nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile ; ; 2) terviklus – andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine ; 3) konfidentsiaalsus – andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. . 1) käideldavus – andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest ; 2) terviklus – andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest; 3) konfidentsiaalsus – andmete kaitse volitamata töötlemise eest. (2) Registri sse kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K1T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine. § 5 . Andmete õiguslik tähendus Registriandmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete koosseis, töötlemine ja logimine § 6. Andmete esita jad ja esitamise viis Andmeid on kohustatud esitama kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes teevad vastaval aastal sõeluuringu sihtrühma kuuluvale patsiendile esmased analüüsid või uuringud ning avastatud patoloogia korral lisauuringud ja ravi. Tervihoiuteenuse osutajad on kohustatud esitama registrile andmeid T t ervise infosüsteemi vahendusel vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud standardile . esitavad registrile andmed kõiktervishoiuteenuse osutajad, kes teevad vastaval aastal sõeluuringu sihtrühma kuuluvale patsiendile esmased analüüsid või uuringud ning avastatud patoloogia korral lisauuringud ja ravi. § 7 . Andmeandjad sõeluuringu sihtrühma ja kutsutavate isikute määramiseks (1) Eesti rahvastikuregister edastab registrile sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute väljaselgitamiseks isiku te üldandmed: 1) isikukood ; 2) sünniaeg ; 3) sugu; 4 ) isiku ees- ja perekonnanimi , s eal h ulgas varasemad perekonnanimed ; 5 ) kodakondsus ; 5 ) elukoh t – aadress ja sihtnumber ; 6 ) kontakt andmed – telefoni number ja e-posti aadress ; 7 ) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise a ndmed ; 8 ) surma kuupäev . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 väljaselgitatud sõ eluuringu sihtrühma st kutsutavate isikute väljaselgitamiseks välista takse isikud , kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagn oositud pahaloomuline kasvaja ning 12 kuu jooksul tehtud mammograafi line või koloskoopiline uuring. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 väljaselgitatud sõeluuringu sihtrühmast kutsutavate isikute väljaselgitamiseks välistatakse: 1) Rinna vähi sõeluuringust isikud, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositu d pahaloomuline kasvaja ning12 kuu jooksul tehtud mammograafiline uuring ; 2) Emakakaela vähi sõeluuringust isiku d , kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud pahaloomuline kasvaja ; 3 ) Jämesoolevähi sõeluuringust isikud, kellel on elu jooksul diagnoositud jämesoole pahaloomuline kasvaja ning 120 kuu jooksul tehtud koloskoopiline uuring. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks , edastab tervise infosüsteem järgmised andmed : 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andmed; 2) uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu) ; 3) uuringu toimumise kuupäev ; 4) põhi- või kaasuva haiguse diagnoos ja nimetus ( RHK -kood ) - 10 ) ; Rinnavähi sõeluuringuga seotud diagnoosid: rinnaväh k C50 ja rinnavähk in situ D05; E makakaelavähi sõeluuringuga seotud diagnoosid: häbeme pahaloomuline kasvaja C51, tupe pahaloomuline kasvaja C52, emakakaela pahaloomuline kasvaja C53, emakakeha pahaloomuline kasvaja C54, emaka täpsustamata osade pahaloomuline kasvaja C55 ja emakakaelavähk in situ D06; J ämesoolevähi sõeluuringuga seotud diagnoosid: käärsoole pahaloomuline kasvaja C18, pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline kasvaja C19 ja pärasoole pahaloomuline kasvaja C20. 5) diagnoosimise kuupäev; 6 ) diagnoosi edastamise aluseks oleva dokumendi koostamise või haigusjuhtumi lõpetamise kuupäev ; 7 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2alusel kehtestatud määruse lisa 1 ja lisa 2 punkti des 1 6 .1 ja 1 6 . 3.2ning lisa 10 punkti de s 5 .1 ja 5.3.2 nimetatud andmekoosseis. inimese pappilooomi viiruse vasta se vaktsiiniga ( HPV ) , toimeaine ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks, edastab v ähiregister järgmised andmed: Uuringu 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andme d ; 2 ) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnoos id ; 3 ) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste ; 4 ) kasvaja levik , TNM ja staadium; 5 ) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod id ; 6 ) diagnoosimise kuupäev . ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab ravikindlustuse andmekogu perearsti ees- ja perekonnanime ning tervishoiutöötajate riikliku registri koodi, ravikindlustuse olemasolu ja lõppkuupäev a . (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1– 5 alusel väljaselgitatud sõeluuringule kutsutavatele isikutele moodustatakse tervise infosüsteemis kutsed sõeluuringus osalemiseks ja registrisse kantakse sõeluuringu kutse number. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kutse edastatakse kuvatakse isikule läbi tervise infosüsteemi s . Vastutaval töötlejal on õigus sihtgrupi kaasamiseks kasutada kuts ete edastamiseks erinevaid elektroonilisi vahendeid või kirjalikku otseposti teel saatmist. § 8 . Teostatud rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute põhiuuringute andmed (1) Tervise infosüsteemi edastatava rinnavähi sõeluuringu põhiuuringu andmeteks on: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) meditsiini dokumendi andmed (dokumendi tüüp , dokumendi number , dokumendi OID kood, versioon, kinnitamise kuupäev ) andme ; 3 ) radioloogilise u uringu kood ja nimetus EHK järgi ; 4 ) u uring meditsiiniradioloogia ja nukleaarmeditsiini pr otsedu uride loetelu järgi ; 5 ) radioloogilise u uringu liik ; 6 ) ra dioloogilise u uringu teostamise aeg ; 7 ) k ehapiirkond ; 8 ) ü lesvõtte andmed (Accession Number , SUID ) ; 9 ) radioloogilise u uri ngu teosta ja andmed ( t ervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning r egistreerimistõendi number või isikukood , t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ) ; 1 0 ) radioloogilise u uringu hindamise aeg ; 1 1 ) radioloogilise uuringu kirjeldus 1 2 ) radioloogilise u uringu kodeeritud tulemus 1 3 ) radioloogilise u uringu hinda ja andmed ( t ervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number , t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ) . (2) Tervise infosüsteemi edastatava emakakaela vähi sõeluuringu põhiuuringu andmeteks on: 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andmed; 2 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 1 ja lisa 2 punktis 1 nimetatud andm ekoosseis, välja arvatud 1..3 ; 3) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 4 punktis 8 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 8..3 . 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) meditsiinidokumendi andmed (dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi OID kood, versioon, kinnitamise kuupäev) ; 3 ) patoloogia u uringu nimetus ja kood LOINC järgi ; 4 ) patoloogia u uringu alter natiivkood ja nimetus EHK järgi ; 5 ) p atoloogia uuringu ID ; 6 ) patoloogia uuringu p roovimaterjali võtmise aeg ja tüüp ; 7 ) patoloogia u uringu paige ; 8 ) m ärkused ; 9 8 ) p roovimaterjali adekvaatsus kodeeritult ; 9 ) patoloogia u uringu hindamise aeg ; 10 ) p atomorfoloogiline kirjeldus ; 11 ) pat oloogia uuringu tulemus kodeeritult ; 12 ) patoloogia u uringu hindaja andmed (t ervisho iutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number , t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ). 13 ) inimese papil l oomi viiruse ( human p apil l oma virus - HPV) vastase vaktsiiniga immuniseerimise kuupäev; 9) immuunpreparaadi nimetus , toimeaine kood ; 10) manustamise kordsus; 11) märge immuniseerimise lõpetamise kohta (kuupäev) . (3) Tervise infosüsteemi edastatava jämesoole sõeluuringu põhiuuringu andmeteks on: 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andmed; 2 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 1 ja lisa 2 punktis 1 3 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 1 3 .7.3 ; 3 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 4 punktis 7 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 7.10.3. 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andmed; 2) meditsiinidokumendi andmed (dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi OID kood, versioon, kinnitamise kuupäev) ; 3 ) laboratoorse a nalü üsi kood ja nimetus LOINC järgi ; 4 ) laboratoorse a nalü üsi p arameetri ko od ja nimetus LOINC järgi ; 5 ) laboratoorse a nalü üsi r eferents väärtus või otsustuspiir ; 6 ) p roovimaterjali võtmise a eg ; 7 ) laboratoors e a nalüüsi tulemus kodeeritult ; 8 ) laboratoorse analüüsi t ulemuse hindamise aeg ; 9 ) laboratoorse analüüsi t ulemuse hindaja andmed ( t ervishoiutöötaja ees- ja perekonn animi ning registreerimistõ endi number või isikukood , t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ). ( 4 ) Ravikindlustuse andmekogu edastab rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute põhiuuringute järgmised andmed: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) osutatud tervishoiuteenuse nimetus ja kood (tervi shoiuteenuste loetelu); 3 ) raviarvele kantud teenuse osutamise kuupäev; 4) tervishoiuteenust osutanud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistri kood 5 ) sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku perearsti ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood . (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1–3 nimetatud uuringute vastused edastatakse isikule TTO poolt läbi tervise infosüsteemi . § 9. Teostatud rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute lisa uuringute andmed (1) Tervise infosüsteemi edastatava rinnavähi sõeluuringu lisauuringu andmeteks on: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) meditsiinidokumendi andmed (dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi OID kood, versioon, kinnitamise kuupäev) ; 3) radioloogilise u uringu kood ja nimetus EHK järgi ; 4) u uring meditsiiniradioloogia ja nukleaarmeditsiini pr otseduuride loetelu järgi; 5) radioloogilise uuringu liik; 6) radioloogilise u uringu teostamise aeg ; 7) kehapiirkond; 8) ü lesvõtte andmed (Accession Number , SUID ); 9) radioloogilise u uri ngu teostaja andmed (t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ); 10) radioloogilise u uringu hindamise aeg ; 11) radioloogilise uuringu kirjeldus 12) radioloogilise u uringu kodeeritud tulemus 13) radioloogilise uuringu hindaja andmed (t ervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number, t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood). 14) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 15) meditsiinidokumendi andmed (dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi OID kood, versioon, kinnitamise kuupäev) ; 16) patoloogia u uringu nimetus ja kood LOINC järgi ; 17) patoloogia u uringu alter natiivkood ja nimetus EHK järgi; 18 ) patoloogia uuringu ID ; 19) patoloogia uuringu p roovimaterjali võtmise aeg ja tüüp; 20) patoloogia u uringu paige ; 21) p roovimaterjali adekvaatsus kodeeritult; 22) patoloogia u uringu hindamise aeg ; 23) p atomorfoloogiline kirjeldus ; 24) patoloogia uuringu tulemus kodeeritult; 25) patoloogia uuringu hindaja andmed (t ervisho iutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number , t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ). 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andmed; 2 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 1ja lisa 2 punktis 1 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 1.6.3, 1.7.3, 1.11.3; 3) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 1ja lisa 2 punktis 1 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 1..3; 4) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 4punktis 6 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 6.6.3, 6.7.3, 6.113; 5 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 al usel kehtestatud määruse lisa 4 punktis 8 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 8..3. kodeeritult (2) Tervise infosüsteemi edastatava emakakaelavähi sõeluuringu lisauuringu andmeteks on: 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andmed; 2 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 1 ja lisa 2 punktis 1 nimetatud andmekoosseis , välja arvatud 1.5.3 ; 3 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 1ja lisa 2 punktis 1 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 1..3; 4) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 4 punktis 5 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 5.5.3; 5 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 4 punktis 8 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 8..3 ; 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andmed; 2) meditsiinidokumendi andmed (dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi OID kood, versioon, kinnitamise kuupäev) ; 3 ) kolposkoopia u uringu kood ja nimetus ; 4 ) kolposkoopia uuringu t eostamise kuupäev ; 5 ) kolposkoopia u uringu tulemus kodeeritult ; 6) kolposkoopia uuringu kirjeldus ; 7 ) kolposkoopia u uringu teostaja andmed (t ervishoiutöötaja ees- ja perekonn animi ning r egistreerimistõendi number , t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ); 8 ) laboratoorse a nalü üsi kood ja nimetus LOINC järgi; 9 ) laboratoorse a nalü üsi p arameetri ko od ja nimetus LOINC järgi; 10 ) laboratoorse a nalü üsi r eferents väärtus või otsustuspiir; 11 ) p roovimaterjali võtmise a eg; 12 ) laboratoorse analüüsi tulemus kodeeritult; 13 ) laboratoorse analüüsi t ulemuse hindamise aeg ; 14 ) laboratoorse analüüsi tulemuse hindaja andmed ( t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ). 1 5 ) patoloogia u uringu nimetus ja kood LOINC järgi ; 1 6 ) patoloogia u uringu alter natiivkood ja nimetus EHK järgi; 1 7 ) patoloogia uuringu ID ; 1 8 ) patoloogia uuringu p roovimaterjali võtmise aeg ja tüüp; 19 ) patoloogia u uringu paige ; 2 0 ) p roovimaterjali adekvaatsus kodeeritult; 2 1 ) patoloogia u uringu hindamise aeg ; 2 2 ) p atomorfoloogiline kirjeldus ; 2 3 ) patoloogia uuringu tulemus kodeeritult; 2 4 ) patoloogia uuringu hindaja andmed (t ervisho iutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number , t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ). (3) Tervise infosüsteemi edastatava jämesoole sõeluuringu lisauuringu andmeteks on: 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andmed; 2 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 1 ja lisa 2 punktis 1 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 1.1.9.3 ; 3 ) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 1 ja lisa 2 punkti s 1 nimetatud andm ekoosseis, välja arvatud 1..3 ; 4) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 4 punktis 8 nimetatud and mekoosseis, välja arvatud 8..3 ; 5) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruse lisa 4 punktis 9 nimetatud andmekoosseis, välja arvatud 9.1.9.3 . 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andmed; 2) meditsii nidokumendi andmed (dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi OID kood, versioon, kinnitamise kuupäev) ; 3 ) koloskoopia u uringu kood ja nimetus EHK järgi ; 4 ) ravimenetluse uuringu kood ja nimetus EHK järgi ; 5 ) r avimenetluse kirjeldus ; 6 ) koloskoopia uuringu t eostamise kuupäev ; 7 ) koloskoopia u uringu ära jäämise või katkemise põhjus ; 8 ) koloskoopia u uringu kvalitatiivsed näitajad (s oole ettevalmistuse kvaliteet , u mbsoolde jõudmine , k olos koobi väljatoomise aeg ); 9 ) k oloskoopia uuringu leid kodeeritult ja leiu täpsustus ; 10 ) koloskoopia uuringu l eiu paige ja leiu paikme kirjeldus ; 1 1 ) p olüüp (p olüübi suurus , p olüübi kuju , p olüübi koe endoskoopiline hinnang , p olüübi eemaldamise täielikkus ; 1 2 ) h istoloogia tellimuse olemasolu ; 1 3 ) k oloskoopia uuringu tüsistused (t üsistused ja t üsistuse kirjeldus ); 1 4 ) koloskoopia u uringu teostaja andmed (t ervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number , t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ; 15) patoloogia u uringu nimetus ja kood LOINC järgi ; 16) patoloogia u uringu alter natiivkood ja nimetus EHK järgi; 17 ) patoloogia uuringu ID ; 18) patoloogia uuringu p roovimaterjali võtmise aeg ja tüüp; 19) patoloogia u uringu paige ; 20) p roovimaterjali adekvaatsus kodeeritult; 21) patoloogia u uringu hindamise aeg ; 22) p atomorfoloogiline kirjeldus ; 23) patoloogia uuringu tulemus kodeeritult; 24) patoloogia uuringu hindaja andmed (t ervisho iutöötaja ees- ja perekonnanimi ning registreerimistõendi number , t ervishoiuasutuse nimi ja äriregistri kood ). (4) Ravikindlustuse andmekogu edastab rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi lisauurin gute andmed käesoleva määruse paragrahvi 8 lõikes 4 nimetatud andmed. § 10 . Läbiviidud rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute järgse ravi andmed ( 1 ) Tervise infosüsteemi edastatava sõeluuringujärgse ravi andmeteks on : 1) paragrahvi 7 lõike 1punktis 1 nimetatud andmed; 2) meditsiinidokumendi andmed (dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi OID kood, versioon, kinnitamise kuupäev) ; 3 ) uuringu või protseduuri kood ja nimetus ( tervishoiuteenuste loetelu ) ning toimumise kuupäev; 4 ) operatsiooni kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu) ning toimumise kuupäev; 5 ) dokumendi andmed – number, nimetus ja kuupäev; 6 ) uuringu, protseduuri või operatsiooni teinud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äri registrikood ning tervishoiu töötaja ees- ja perekonnanimi , tervishoiutöötajate riikliku registrikood . § 11. Sõeluuringu käigus kinnitunud esmased diagnoosid (1) T ervise infosüsteem edastab järgmised andmed: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed; 2) meditsiinidokumendi andmed (dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi OID kood, versioon, kinnitamise kuupäev) numbe r ja kinnitamise kuupäev ; 3 ) uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu) ; 4 ) uuringu toimumise kuupäev ; 5 ) anamnees või märkused; 6 ) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnooside andmed ; 7 ) diagnoosi liik ja diagnoosimise kuupäev ; 8 ) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 6 nimetatud andmed ; 9 ) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud andmed; ( 2 ) Vähiregister edastab käesoleva määruse paragrahvi 7 lõikes 4 nimetatud andmed. § 12 . Andmeandjad ja s õeluuringu episoodi kokkuvõtvad andmed (1) Käesoleva paragrahvi tähenduses mõistetakse episoodina antud aastal, vastava paikme sihtrühma kuuluvale isiku l e sõeluuringu käigus te htud uuringute ja sõeluuringu lõpptulemuse kogumit . (2) Käesoleva määruse paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks moodustab register täiendavad andmed. (3 ) T ervise infosüsteemi st edastatavate andmete põhjal: 1 ) episoodi aasta; 2 ) vähipaige; 3 ) episoodi number; 4 ) kutsumata jätmise põhjus; 5 ) uuringu toimumise fakt ja eesmärk; 6 ) uuringumaterjali hindamiseks kasuta tud meetod; 7 ) kasvaja suurus ( mm ) ; 8 ) lümfisõlmede haaratus; 9 ) hormoonretseptorite staatus; 10 ) ravi toimumise fakt; 11 ) episoodi lõpptulemus ; 12 ) ta gasi kutsu tav ja tagasikutsumise aasta . ( 4 ) Registrisse kantakse kutsete saatmise ja uuringu tulemus t e teavitamise andmed: 1) kutse saatmise kuupäev ja viis; 2 ) korduskutsete saatmise kuupäev ja viis; 3) tulemusest teavitamise kuupäev,viis ja tüüp; 3 ) juhu slikusta tud valim mise teel määratud kutse saatmise kuu . (5) Vähiregister edastab paragrahvi 7 lõikes 4 nimetatud andmed sõeluuringuprogrammi kvaliteedi hindamiseks. ( 6 ) Surma põhjuste register edastab registrile surma kuupäev a ja surma põhjuse ( vahetu surmapõhjus, varasem põhjus, surma algpõhjus ja välispõhjus ning muud surma soodustanud olulised seisundid ) andmed. (7) Eesti h ariduse infosüsteem edastab registrile andmed isiku haridustaseme kohta (lõpetatud haridustaseme nimetus ). § 13 . Uuringu tulemustest teavitamine (1) Jämesoolevähi sõeluuringu korral edastab register patsiendile põhiuuringu tulemuse . (2) Uuringu tulemuste andmed edastatakse posti teel inimese rahvastikuregistris olevale elukoha aadressile. § 1 4 . A ndm e vahetuse viis teiste an d mekogudega Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil . § 1 5 . Andmete õigsuse tagamine, nende r egistri ss e kandmine ja muutmine (1) Registrile e dastatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. ( 2 ) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete e si tajale täpsustavaid päringuid seaduses sätestatud korras . ( 3 ) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel parandab an d med vastutav töötleja . § 1 6 . Andmete logimine Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kan d e vaatamise, muut mi se , väljastamise ja päringu kohta . 4 . peatükk J uurdepääs andmetele , andmete väljastamine ja säilitamine § 1 7 . Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamin e (1) Juurdepääs r egistri andmetele võimaldatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega , arvestades rahvatervise seaduse s sätestatud erisusi . (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. ( 3 ) Vastutav töötleja tagab avalikkusele ligipääsu registri andmetele veebilehe kaudu. Andmed avaldatakse isikustamata agregeeritud kujul . Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registriandmete põhjal koostatud statistilistele aruannetele isikustamata kujul . ( 4 ) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. § 1 8 . Andmete säilitamine (1) Registri a nd med säilitatakse registris tähtajatult alates andmete kandmisest süsteemi . (2) Registri logiandmed säilitatakse kolm aastat andmete tekkimisest. 5 . peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja l ikvideerimine § 1 9 . Registri j ärelevalve Järelevalvet registri pidamise üle te hakse õigusaktides sätestatud korras. § 20 . Registri rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 21 . Registri l õpetamine (1) Registri l õpeta mi s e otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri l õpetamisel otsustatakse andmete üleandmine või hävitamine , määrates selleks ko nkreetse tähta ja . (3) Register l õpetatakseavaliku teabe seaduses sätestatud korras. 6 . peatükk Rakendussäte § 22 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 25 . mail 201 8 . a. Määruse paragrahv i 7lõike 3 punkt 7 ja paragrahvi 12 lõige 7 jõustu vad 1. jaanuaril 2020. a. FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMTEXT FORMDROPDOWN FORMTEXT Marika Priske FORMTEXT Kantsler -864235 -144145 0 0 EELNÕU (kirjuta siia eelnõu versiooni kuupäev) MINISTRI MÄÄRUS nr DOCPROPERTY delta_docName { Vähiregistri põhimäärus } Määrus kehtestatakse r ah vatervise seaduse § 14 2 lõike 4 alusel 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Käesoleva m äärusega asutatakse vähiregister (edaspidi register ). (2) Registrit peetakse vähihaigestumuse, -levimuse ja - elumuse analüüsiks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, sealhulgas tervisepoliitika väljatöötamiseks ning diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja muuks teaduslikuks uurimistööks. ( 3 ) Registri ametlik nimetus on vähiregister. ( 4 ) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Cancer Regist e r . § 2. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. 2. peatükk Registri ülesehitus § 3 . Registri ülesehitus ( 1 ) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest. (2) Registri alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse elektrooniliselt registrisse. ( 3 ) Registri andmeid töödeldakse elektroonselt ja pa berkujul . § 4 . Registri andmete kaitse (1) Registri andmete kaitse hõlmab järgmist : 1) käideldavus – eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ja vajaliku ning nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile ; ; 2) terviklus – andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine ; 3) konfidentsiaalsus – andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile . 1) käideldavus – andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest; 2) terviklust – andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest; 3) konfidentsiaalsus – andmete kaitse volitamata töötlemise eest. (2) Registri sse kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K1T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine. § 5 . Andmete õiguslik tähendus Registri andmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete koosseis, töötlemine ja logimine § 6 . Andmete esita jad ja esitamise viis (1) Registri le esitavad vähijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja vähihaigele ravi osutavad tervishoiuteenuse osutajad , sealhulgas patoloogid ning riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviijad. (2) Registrile esitatakse andmed iga vähi juhu kohta , järgmiste rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK - 10) toodud diagnooside järgi: 1) pahaloomulised kasvajad, sealhulgas vereloome- ja lümfoidkoe kasvajad (C00 – C97); 2) in situ kasvajad (D00–D09); 3) peaaju ja kesknärvisüsteemi , samuti peaaju piirkonnas paiknevate sisesekretsiooninäärmete healoomulised ning ebaselge ja määratlemata loomusega kasvajad ( D32.0–D33.9, D35.2– D35.4, D42.0–D43.9, D44.3–D44.5) ; 4) lümfoid- ja vereloomekoe ning nende sarnaste kudede muud kasvajad (D45 – D47). ( 3 ) R egistrile esitatakse andmed 30 kalendripäeva jooksul pärast vähi diagnoosimist, ravi või arstliku surmateatise väljakirjutamist, või vähi diagnoosimist mikroskoopilise uuringu või lahangu alusel. ( 4 ) Registrile esitatakse andmed paber il , elektroonselt või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu . Andmete esitamise korra l muul elektroonsel viisil kasutatakse esitamisel digitaalallkirja e- identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse sätestatud korras. § 7 . Tervishoiuteenuse osutaja esita tavad andmed ( 1 ) Vähihaige üld andmed: 1) isikukood ; 2) sünniaeg; 3 ) sugu; 4 ) ees- ja perekonnanimi , s eal h ulgas varasemad perekonnanimed ; 5 ) sünni koht (riik) ; 6 ) elukoht ; 7 ) rahvus. ( 2 ) Diagnoosi , kasvaja leviku , ravi ja surma andmed: 1 ) var asem pahaloomulise kasvaja diagnoos , sealhulgas üksikasjalik paige ja diagnoosimise kuupäev ; 2) diagnoos (üksikasjalik paige ); 3 ) morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; 4 ) kasvaja levik , TNM ja staadium; 5 ) diagnoosimise kuupäev ; 6 ) kõik diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid; 7 ) k asvajaspetsiifili n e ravi ja selle olemus, tervishoiuasutuse nimi ja ravi a lustamise kuupäev ; 8 ) surma kuupäev ja põhjus . ( 3 ) tervishoiuteenuse osutaja ja a ndmete e sitamise andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja nimi; 2) andmete esitaja ees- ja perekonna nimi , ametikoht , telefon ja tervishoiutöötaja te riikliku registri kood ; 3 ) vastava tervishoiuteenuse dokumendi number; 4) andmete esitamise kuupäev . § 8 . Patoloog i ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst liku ekspert iisi läbiviija e si ta tavad andmed (1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1– 4 nimetatud andmed , välja arvatud varasemad perekonnanimed . ( 2) Uuringumaterjali ja uuringu t ulemuse andmed: 1) uuringumaterjali number; 2 ) uuringumaterjali võtmise kuupäev; 3 ) kliiniline saatediagnoos ; 4 ) uuringu liik; 5 ) uuringumaterjali võtmise koht ; 6 ) algkolle (üksikasjalik paige ); 7 ) muudes elundites leitud kasvajakude; 8 ) morfoloogiline diagnoos ja kasvaja diferentseerumise aste; 9 ) kasvaja TNM uuringu alusel . ( 3 ) T ervishoiuteenuse osutaja , riikliku ekspertiisiasutuse ja a ndmete e sitamise andmed: 1) uuringu tellinud tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse nimi ning tervishoiutöötaja või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija ees- ja perekonnanimi; 2 ) uuringu teinud patoloogi või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija ees- ja perekonnanimi; 3 ) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 1 , 2 ja 4 nimetatud andme d ja vastavad andmed riikliku ekspertiisiasutuse kohta . § 9 . Muud isikud andmeandjana (1 ) R ahvastikuregister edastab registrile : 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1– 7 nimetatud andmed ; 2) isanim i; 3) Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed ; 4) surmakuupäev . (2 ) Surma põhjuste register edastab registrile : 1) paragrahvi 7 lõike 1 punkti de s 1– 7 nimetatud andmed , välja arvatud varasemad perekonnanimed ; 2) surma kuupäev ja põhjus ( vahetu surmapõhjus, varasem põhjus, surma algpõhjus ja välispõhjus ning muud surma soodustanud olulised seisundid ) 3) surma põhjuse määramise viis ; 4 ) surma põhjuse määraja amet ikoht ja määranud asutuse nimi. (3) Vähi sõeluuringute register edastab registrile järgmised andmed isikul sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulise kasvaja kohta: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed, välja arvatud varasemad perekonnanimed ; 2) uuringu paige ; 3) patomorfoloogiline lõppdiagnoos ; 4 ) uuringu materjali võtmise kuupäev. ( 4 ) Eesti h ariduse infosüsteem edastab registrile andmed isiku haridustaseme andmed (lõpetatud haridustaseme nimetus) . ( 5 ) Ravikindlustuse andmekogu edastab ravikindlustuse olemasolu andmed. ( 6 ) (4) Andmevahetus andme andjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroon set teabevahetust võimaldavat viisil . § 1 0 . Andmete õigsuse tagamine, nende registrisse kandmine ja muutmine (1) Vastutav töötaja kannab andmed registrisse 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saa bu mist. (2) R egistr i vastutav töötleja avaldab andmete kogumise juhised oma kodulehel. ( 3 ) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. ( 4 ) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse kanne 30 kalendripäeva jooksul. ( 5 ) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid seaduses sätestatud korras . ( 6 ) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel parandab andmed vastutav töötleja . § 1 1 . Andmete logimine Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kan d e vaatamise, muu tmise, väljastamise ja päringu kohta . 4. peatükk J uurdepääs andmetele , andmete väljastamine ja säilitamine § 1 2 . Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs r egistri andmetele võimaldatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega , arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi . (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele ligipääsu registri andmetele veebilehe kaudu . juurdepääsu registri andmete põhjal koostatud statistilistele aruannetele isikustamata kujul . Andmed avaldatakse isikustamata agregeeritud kujul . (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. § 1 3 . Andmete säilitamine (1) Registri a ndmed säilitatakse registris tähtajatult . alates andmete kandmisest süsteemi . (2) Registri alus andmed säilitatakse tähtajatult. (3) Registri logiandmed säilitatakse kolm aastat andmete tekkimisest . 5. peatükk Registri järelevalve, ra hastamine ja l õpetamine § 1 4 . Registri j ärelevalve Järelevalvet registri pidamise üle te hakse õigusaktides sätestatud korras. § 1 5 . Registri rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 1 6 . Registri l õpeta mine (1) Regist ri l õpeta mise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri l õpeta misel otsustatakse andmete üleandmine või hävitamine , määrates selleks ko nkreetse tähta ja . ( 3 ) Register l õpeta takse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk Rakendussäte § 1 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 25 . mail 201 8 . a. FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMTEXT FORMDROPDOWN FORMTEXT Marika Priske FORMTEXT Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „V ähiregistri põhimäärus “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduva st Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse st (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) . Isikuandmete kaitse üldmääruse v alguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus ( isikuandmete kaitse üldmääruse art ikli 5 l õike 1 p unkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise ( isikuandmete kaitse üldmääruse art ikli 5 l õike 1 p unkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, kuid olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Täpsustatud on säilitustähtaeg u , sealhulgas logide säilitamistähtajad, et täita isikuandmete kaitse üldmääruse art ikli 5 l õike 1 p unktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtet, mis senisel kujul kehtivas isikuandmete kaitse seaduses ei kajastu (tuletatav minimaalsuse põhimõtte kaudu). Säilitamise piirangu põhimõtte eesmärk on sundida vastutavat töötlejat mõtlema, kui kaua on tal teatud isikuandmeid vaja, et oma töötlemise eesmärki saavutada. Säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. 17.02.2011 . a vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon. Rahvatervise seadusega lood i korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, andmete üldine andme koosseis ja andmete esitajate ring. Tänases õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon põhimäärusega , sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded , täpsustatud andmekoosseis , andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed , andme tele juurdepääsu õigused ja väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused. Vähi register on Sotsiaalminist eeriumi valitsemisalas Tervise Arengu Instituudi juures olev register, mis vähiregister tegutseb alates 1978. aastast, kuid vanimad andmed pärinevad juba aastast 1968. Vähiregistri ülesanne on koguda võimalikult täpseid ja tõeseid andmeid kõigi Eestis diagnoositud vähijuhtude kohta. Vähiregister on riikliku vähihaigestumusstatistika allikas Eestis. Vähiregistri andmetel põhineb Eesti vähiseire – vähi esinemise, sealhulgas ajatrendi pidev hindamine. Ühtlasi on vähiregister rahvusvahelise vähiseire osa. Samuti toimub vähi haigestumuse, esinemisnäitajate ja indikaatorite pidev hindamine. Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon vähiregistri pidamiseks terviktekstina. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et meditsiiniregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisus olulisi sisulisi täiendusi tehtud ei ole. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Eleri Lapp ( [email protected] , 626 9137) , d igi taalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala ( [email protected] , 626 9755 ) ja Tervise Arengu Instituudi v ähiregistri juhataja Margit Mägi ( [email protected] , 659 3830 ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigus nõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338) ja Tervise Arengu Instituudi jurist Margus Miller ( [email protected] , 659 3905). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandus ministeeriumi ühis osakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ( [email protected] , 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 14 2 lõike 4 alusel. Eelnõuga muudetakse määruse Riigi Teatajas RT I, 28.05.2011, 10 avaldatud redaktsiooni. 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb 1 7 paragrahvist. Paragrahvi s 1 sätestatakse vähi registri (edaspidi registri ) asutamine, registri pidamise eesmärk ning registri nimetus eesti j a inglise keeles. Lõike s 2 sätestatakse registri eesmärk . Vähiregister on andmekogu, mida peetakse vähihaigestumuse, -levimuse ja elumuse analüüsiks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, sealhulgas tervisepoliitika väljatöötamiseks ning diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringutek s ja muuks teaduslikuks uurimistööks. R egistri peamine ülesanne on arvestuse pidamine Eesti rahvastikus diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta, et epidemioloogiliste näitajate abil iseloomustada võimalikult täpselt vähi esinemist rahvastikus. Lisaks on registri andmete põhjal tehtavate uuringute alusel võimalik välja töötada uusi vähiravimeetodeid. Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude , sealhulgas vähiregistri eesmärk on tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika korraldamiseks ja rahvatervisealaseks teadu stööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse. Kogutud andmete peamisteks tarbijateks on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO) , teadusasutused ja So tsiaalministeerium . Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse, statistikat ja uurimistöid ning töötada välja tervisepoliitika muudatusi ja korraldada tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse parem tervishoiuteenuste planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul tasemel rahvastiku tervis e seisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning tehakse epidemioloogilisi uuring uid ja muid teaduslikke uurimistöid. Võrreldes kehtiva määrusega on t äpsustatud, et andmeid kasutatakse diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks. Diagnostika ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, mida ei saa üksteist eristada. Jättes välja diagnostika, ei ole näiteks võimalik hinnata kui kiiresti sai inimene kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda. Kogutavate andmete põhjal on võimalik planeerida parendusmeetmeid diagnostika ja ravi käsitluse tõhustamiseks, rahvastiku tervise hüveks. Lisaks on välja toodud, et registri andmeid kasutatakse vähi haigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse mõõtmiseks . Tegemist on epidemioloogiliste mõistetega, mida kasutatakse rahvastiku hulgas esinevate haiguste ja nende mõjurite kirjeldamiseks. Mõiste „elulemus“ on asendatud mõistega „elumus“, sest keeleliselt on tegemist täpsema terminiga, kuigi teadlaste hulgas on laialt levinud pigem „ elulemuse “ kasutamine. Tegemist on eeskätt meditsiinistatistikas kasutatav a termin iga , millega väljendatakse ajavahemikku, mi llal haige (n t vähihaige) võib kas haiguse diagnoosimise, ravimite, ravimeetodite või muude haigest sõltu matu te tegurite rakendamisega oma eluiga pikendada, seda võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Elumuse arvutamiseks kasutatakse muu hulgas suremuse andme i d, mis tõttu ei ole mõistet „suremus“ eraldi välja toodud. Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et andmete aluse l saab teha tehakse nii epidemioloogilisi uuringud kui ka muid teaduslikke uurimistöid. Kõik tehtavad teaduslikud uurimistööd ei ole epidemioloogilised , s eal h ulgas rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud registri baasil . Mõlemat tüüpi uuringute (epidemioloogiliste ja muude teadusuuringute) tegemine Teadusuuringute läbiviimine eeldab isikuandmete linkimist teiste andmekogudega ning saadud andmeid analüüsides otsuste ja järelduste tegemist. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult lai a põhjaline, ning neid peab olema võimalik kasutada erinevat tüüpi teadustöödeks. Välja on toodud m õlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise probleeme. Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on vähiregister , ja lõikes 4 selle ingliskeelne nimetus – Estonian Cancer Register . Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse ingliskeelset nimetust. Nimetus Estonian Cancer Registry asendatakse nimetusega Estonian Cancer Register . Inglise keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu , mida tähistatakse sõnaga register . Seega on varasem a ingliskeel s e nimetusega reguleeritud asutuse/ struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu / registri olemasolu ja tähendust. Paragrahvi s 2 sätestatakse registri vastutav töötleja. Kehtivas määruses on vastutav töötleja Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI). Põhimäärusega kavandatud muudatuse järgi määrata kse v astutavaks töötlejaks TAI. Muudatus on tehtud lähtuvalt sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi T AI , kes on selle andmekogu ainus töötleja. V astutava töötleja ülesande id määruses välja toodud ei ole . V astutav a töötleja ülesanded on järgmised: 1) juhib r egistri pidamist, vastutades registri haldamise s eaduslikkuse ja arendamise eest ; 2) k ehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab , et andmete töötlemise ga tegelevad vaid selleks määratud isiku d ; 3) v astutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registri sse kantud andmete õigsuse eest ning t agab andmete kogumise, halda mise, säilitamise ja hävitamise ; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi in fosüsteemi teiste andmekogudega ; 5) a ndmevahetuse sujumiseks sõlmib kokkuleppe i d õigusaktides sätestatud ulatuses ; 6) v astutab registritoimingu te õiguspäras use ning turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest ; 7) l isaks täidab muid ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse . Paragrahvi s 3 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest. Registrile esitatavad alusandmed on elektroonsed või paberil ning paberil andmed kantak se registrisse elektroonselt . S eega töödeldakse r egistri sse kantud andme i d elektroonselt ja paberkujul . Paragrahvi s 4 sätestatakse registri andmete kaitse . S ee hõlmab : 1) käideldavus – eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ja vajaliku ning nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile ; ; 2) terviklus – andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine ; 3) konfidentsiaalsus – andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. 1) andmete käideldavust, mis tähendab andmete kaitse t juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest ; 2) t erviklust ehk andmete kaitse t juhusliku või ta htliku volitamata muutmise eest ning 3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kaitse t volitamata töötlemise eest. Registrisse kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja i nfotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass on K1T2S2 ja turbeaste on keskmine (M) . Paragrahv is 5 sätesta takse , et registri sse kogutavatel andmete l ei ole õiguslikku tähendust. A ndmed on informatiivse tähendusega. Paragrahv is 6 määratakse registrisse andmete esitajad. Registrisse esitavad vähi juhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja vähi haigele ravi osutavad TTOd ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviijad. Lisaks on TTOde hulgas eristatud patoloogid, kes esitavad andmeid tehtud uuringu ja selle tulemuse kohta, mis on sa ma andmekoosseisuga, mida esitavad riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviijad. Nimetatud täpsustus on välja toodud, sest patoloogide poolt esitatud andmete koosseis erineb teiste tervishoiutöötajate poolt esitatud andmete st tingituna patoloogide tegevuse iseärasustest . P atoloogide esitatavad andmed on olulised registri andmete õigsuse ja täielikkuse tagamisel. Lõikes 2 esitatakse täpsustus milliseid vähijuhte rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnenda s väljaande s (RHK–10) toodud diagnooside järgi esitatakse registrile : Punktis 1 toodu järgi esitatakse andmed pahaloomulis t e kasvaja te , sealhulgas vereloome- ja lümfoidkoe kasvaja te (C00 – C97) ning p unkti 2 järgi in situ kasvaja te (D00–D09) kohta . Punkti 3 järgi esitatakse andmed peaaju ja kesknärvisüsteemi, samuti peaaju piirkonnas paiknevate sisesekretsiooninäärmete healoomulis t e ning ebaselge ja määratlemata loomusega kasvaja te (D32.0–D33.9, D35.2–D35.4, D42.0–D43.9, D44.3–D44.5) kohta . Punkti 4 järgi esitatakse andmed lümfoid- ja vereloomekoe ning nende sarnaste kudede muud e kasvaja te (D45 – D47) kohta . Vastavalt Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni (IACR) nõuetele kuuluvad vähiregistris kogutavate vähijuhtude alla kõik loetletud diagnoosid. Lisaks pahaloomulistele kasvajatele esitatakse in situ ehk preinvasiivsete vähkide andmed. Punktis 2 nimetatud kasvajate puhul on tegemist kasvajatega, mis sageli kliiniliselt käituvad kui pahaloomulised kasvajad, mistõttu on rahva tervise seisukohalt oluline pidada arvestust ka nende kasvajate kohta. Punktis 3 nimetatud kasvajad on eraldi välja toodud seetõttu, et alates 2000. aastast käsitletakse neid kui pahaloomulisi kasvajaid, vastavalt Maailma Terviseorganisatsioon r ahvusvahelise h aiguste ja tervisega seotud probleemide k lassifikatsiooni le onkoloogia osa le (RHK- 10) O) . Lõige 3 sätestab, et andmeid esita takse 30 kalendripäeva jooksul pärast vähi diagnoosimist, ravi või arstliku surmateatise väljakirjutamist või vähi diagnoosimist mikroskoopilise uuringu või lahangu alusel. Lõikes 4 täpsustatakse millisel viisil andmeid esitatakse. Seda tehakse nii paber il , elektroonselt kui k a riigi andmevahetuskihi kaudu. K ui andmeid esitatakse muul elektroonsel viisil (nt e-posti teel) , need digiallkirjastatakse ja edastatakse krüpteeritult . Paragrahv is 7 sätesta takse TTOde poolt esitatavad andmed. Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad vähi haige üldandmed . Isikukood, sünniaeg (kuupäev) , sugu, ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasem ad perekonnanim ed on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks. K õikidel vähiregistrisse kantud elus või surnud isikutel ei ole isikukoodi, sest r egistris on vähijuhte juba alates 1968. aastast . Samuti ei ole isikukoodid nende kasutuselevõtust alates jäänud kõigil isikutel samaks. Näiteks, kui isikukood e välja andma hakati, juhtus päris palju, et isiku sünniaeg (kuupäev) sai valesti kirja. Selle vea avastanud isik lasi endale uue dokumendi teha ja seal on uus (teine) isikukood. Need erinevad isikukoodid, tuleb üheks isikuks (õige isikukoodiga) kokku viia. Seega ei piisa isiku tuvastamiseks alati ainult isikukoodist, vaja on ka nime, sugu ning sageli varasemaid nimesi d, kuna need võivad aja jooksul muutuda . R egistrisse laekub andmeid sama isiku kohta aja jooksul juurde (elumuse analüüsiks jälgitakse isikut registris kuni surmani) ja seetõttu on võimalik siduda hilisemad vähijuhud isikukoodieelse perioodi haigestumise and metega nime ja sünniaja alusel. Rahvastikuregistrisse ja rahvaloenduste käigus kogutakse andmeid rahvuse kohta ning riiklik statistika avaldab andmeid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta ka põhiliste rahvuste järgi. Sarnaselt käsitletakse ka tervisevaldkonna (meditsiini)registreid, seega kuulub rah vus kõigi nende andmekoosseisu. Sageli on haiguste esinemine rahvuseti eri nev. R ahvastiku tervise uurimise seisukohalt on kohustus neid erinevusi analüüsida ning otsida erinevusi tingivaid põhjuseid ja tegureid (sh tervisekäitumisest, alkoholi-, narkootiliste ainete- või tubaka tarvitamisest, toitumisest, geneetilistest teguritest tingitud põhjused jm). Välistatud ei ole ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja haigete elumuse erinevused rahvuse t i. Seega on teave rahvuse kohta oluline sotsiaalse ebavõrdsuse anal üüsimiseks. Register on rahvastikupõhi ne ja kogutud andmed hõlmavad kõiki Eesti rahvastiku s diagnoositud haig usjuhte olenemata isiku te ravikindlustuse või kodakondsuse olemasolust . Eestis on küllalt suur mitte-eestlaste osakaal ning andmeid ei saa võrrelda ja analüüsida ilma rahvuse kohta andmete kogumiseta. Rahvuse andmed on olulised rahvastikunäitajad, mis reeglina saadakse isiku enda ütluse järgi, see on ka isikule kõige arusaadavam. Puuduvaid andmeid täpsustatakse päringuga r ahvastikuregistrist. Lisaks rahvuse andmetele tuleb arvestada viimaste aastate migratsioonilainega kaasnenud rahvaste rännet, mille korral sünnikoh a ( registrisse kogutakse teave sünnirii gi k ohta ) andmete kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustad a haiguste t eket . Vähihaige elukoh a andmed on vajalikud, et analüüsida tervise ebavõrdsust, mis on tingitud piirkondlikust ebavõrdsusest , ning hinnata tervishoiuteenuste kättesaadavus t er i piirkondades (maakondlikult). Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse r egistri andmekoosseisust välja andmed perekonnaseis u kohta . Kogutud andmeid ei kustutata, vaid säilitatakse samadel alustel nagu registrisse kantud andmeid, sest teadustööde tegemise huvides on vajalik neid veel säilitada , kuid edaspidi ei ole nende kogumine rahvatervise seisukohast vajalik. Tegemist on vaid ühe sotsiaalse näitajaga , mida saab vajadusel hinnata eraldi teadusuuringu käigus. Perekonnaseisu a ndmete esitamise tase on madal, see puudub enamikel (60%) juhtudest. Samuti kasutatakse neid väga harv a ja ka enamikes teistes riikides vähiregistrites neid andmeid rutiinselt ei koguta. Lisaks on antud andmevälja kogumise l õpetamisel lähtutud andmekogumise minimaalsuse põhimõt t est . Juhtudel, kui teadusuuringute tegemise käigus tuntakse huvi antud andmete vastu, on seda võimaik teha teistes andmekogudes kogutud andmete linkimise teel, samuti on võimalik kasutada varasemalt kogutud andmeid, sest registris need säilitatakse. Lõikes 2 nimetatakse d iagnoosi, kasvaja leviku, ravi ja surma andmed . Punkti 1 järgi esitatakse varasem a pahaloomulise kasvaja diagnoos, sealhulgas üksikasjalik paige ja diagnoosimise kuupäev . Need andmed on vajalikud andmekvaliteedi tagamiseks, et teada, kas tegemist on uue vähiga või samal isikul varem diagnoositud haiguse retsidiivi (haiguse taaspuhkemise) või metastaasiga või levikuga. Punkt i 2 järgi esitatakse diagnoos (üksikasjalik paige). Andmed on vajalikud vähijuhtude täpseks klassifitseerimiseks rahvusvahelise h aiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise k lassifikatsiooni onkoloogia osa (RHK-O) topograafia alusel . Punkt i 3 järgi esitatakse morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste . Andmed on vajalikud vähijuhtude täpseks klassifitseerimiseks rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni onkoloogia osa (RHK-O) morfoloogia alusel. Punkt i 4 järgi esitatakse andmed kasvaja levik u , TNMi ja staadi u mi kohta . Leviku andmed esitatakse järg mise loetelu põhjal: i n situ ; lokaalne; metastaseerunud ainult regionaalsetesse lümfisõlmedesse; levik naaberorganitesse; kaugmetastaasid; kaugelearenenud protsess, täpsed andmed puuduvad; määra tle mata. Lisaks esitatakse andmed kasvaja leviku ulatuse ja staadiumi kohta pahaloomuliste kasvajate TNM i klassifikatsiooni järgi. Neid andmeid kasutatakse vähi esinemise analüüsiks, samuti ravitõhususe hindamiseks. Punkt i 5 järgi esitatakse diagnoosimise kuupäev , mida kasutatakse vähi esinemise analüüsiks . Punkt i 6 järgi esitatakse kõi k diagnoosi kinnitanud uurimismeetodi d . Uurimismeetodid esitatakse järg mise lo etelu põhjal: kliiniline; instrumentaalne kliiniline uuring ( nt ultraheli, röntg en- , endosk oopiline- , rad io isot oopuuring jne); operatsioon histoloogilise uuringuta; biokeemiline või immunoloogiline eriuuring; tsütoloogiline või hematoloogiline uuring; metastaasi histoloogiline uuring; algkolde histoloogiline uuring; lahang histoloogilise uuringuga; lahang histoloogilise uuringuta . Nimetatud uurimismeetodite andmed on vajalikud, et uurida kasvaja diagnoosimise iseärasusi, samuti vähidiagnoosi valiidsust, näiteks kas kasvaja on morfoloogilise kinnitusega või mitte. Punkt i 7 järgi esitatakse andmed kasvajaspetsiifili s e ravi liigi, sealhulgas ravi ja operatsiooni kirjelduse ja selle olemus e kohta. Ravi andmed esitatakse järg mise loetelu põhjal: kirurgiline ravi – radikaalne, palliatiivne või määratlemata; k iiritusravi – radikaalne, palliatiivne või määratlemata; k eemiaravi ; hormoonravi; m uu ravi ; ei saanud eriravi ja selle mittesaamise põhjused – kõrge vanus või kaasuvad haigused, kaugelearenenud kasvaja, haige keeldumine, saadetud teise asutusse (kuhu) või muu põhjus (milline) ; andmed ravi kohta puuduvad. Lisaks esitatakse iga ravi liigi kohta tervishoiuasutuse nimi ja ravi alustamise kuupäev . Kirurgilise ravi korral esitatakse ka operatsiooni toimumise kuupäev. Andmed on vajalikud, et analüüsida, millist kasvajaspetsiifilist ravi raviliigiti on vähihaige saanud ja millal pärast diagnoosimist on esmane ravi teostatud , ning ravikäsitlus t hin nata . Punkt i 8 järgi esitab TTO andmed surma kuupäeva ja põhjuse kohta. Need andmed esitatakse , kui vähihaige suri ja neid kasutatakse registri andmekvaliteedi, sealhulgas vähijuhtude andmete täielikkus e tagamiseks. Lõikes 3 nimetatakse registrile esitatava te a ndmete esitamise ja TTO andmed . Esita takse TTO nim i ; a ndme te esitaja ees- ja perekonnanim i, ametikoh t , telefon ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood ; vastava tervishoiuteenuse dokumendi number ja registrile andmete esitamise kuupäev. Need andmed on vajalikud , et pöörduda andmete esitaja poole andmete täpsustamiseks, et tagada andmekvaliteet. Paragrahv is 8 sätesta takse registrisse patoloogi ja r iikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija poolt esitatavad andmed . Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad vähi haige üldandmed (isikukood, sünniaeg, sugu ning ees-ja perekonnanimi) . Selgitused on § 7 lõike 1 juures. L õikes 2 nimetatakse registrile esitatavad uuringumaterjali ja uuringu tulemuse andmed , mida kasutatakse v ähijuhu andmekvaliteedi, sealhulgas valiidsuse ja vähi juhtude täielikkuse tagamiseks ning mis annavad täiendavat lisainformatsiooni vähijuhtude morfoloogiliste iseärasuste kohta. P unktide 1 ja 2 järgi kogutakse andmeid uuringumaterjali üheseks tuvastamiseks. Uuringu tegemist ja tulemusi kirjeldavaid andmeid kogutakse p unktid e 3 – 9 järgi. Punktis 4 esitatakse uuringu liik jaotisena: lahang, histoloogiline uuring ja tsütoloogiline uuring ning punktis 5 esitatakse uuringumaterjali võtmise koht jaotisena: a lgkoldest , m etastaasist või määra tlem ata . Lõikes 3 nimetatud andmed on uuringu tellija (TTO või riikliku ekspertiisiasutuse nimi ning tervishoiutöötaja või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija ees- ja perekonnanimi), uuringu tegija (uuringu teinud patoloogi või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija ees- ja perekonnanimi) ja andmete esitaja kohta (TTO või riiklik ekspertiisiasutus) . Täpsemad selgitused on § 7 lõike 3 juures . Paragrahv is 9 nimetatakse muud isikud, ke s edastavad registrile andmeid. Nimetatud andmeandjatel t päritavaid andmeid kasutatakse r egistrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks , täpsustuste tegemiseks j a andmete tervikluse tagamiseks. Lõike s 1 sätestatakse , et rahvastikuregist e r edastab registrile määruse § 7 lõike 1 punktides 1– 7 nimetatud andme d , isanime, isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andme d ning surmakuupäeva . Rahvastikuregistrist päritakse andmeid registri a ndmete täpsustamiseks , kui need ei laeku TTOdelt või r iikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija telt. Täiendavad s elgitused on § 7 lõike 1 juures. Isanimi on vajalik eelkõige venekeelsete / vene rahvusest isikute puhul . Isanime kasutatakse isiku üheseks tuvastamise ning eelneva alusandmestiku ja juhtudega kokku viimiseks, et tagada alusandmestiku täielikkus. Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise andmed hõlmavad endas andmeid mõnda teise riiki mineku ja ka Eestisse tagasituleku kohta, selle määravad ära isiku elukoht (riik) ja elukoha alguse kuupäev. See teave on vajalik vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, mis kuulub vähiregistri pidamise olulisemate eesmärkide hulka. Mõlemal juhul kasutatakse näitajate arvutamisel Statistikaameti esitatavaid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu tabeleid, mille s on arvesse võetud teave isikute sisse- ja väljarändest. Vähi levimus e ja vähihaigete elumus e näitajaid ei saa tõepäraselt arvutada, kui rahvastikunäitajates on sisse- ja väljaränne arvestatud, haigete korral aga mitte. Surmakuupäev on vajalik registri andmete täpsustamiseks ja andmekvaliteedi tagamiseks. Lõi k e s 2 sätestatakse s urma põhjuste regist ri poolt registrile edastata vad andmed isiku surma , selle põhjus t e (vahetu , varasem, alg ja välispõhjus ning muud surma soodustanud olulised seisundid ) ja surma põhjuse määramise kohta. Samuti edastatakse surma põhjuse määranud tervishoiuasutuse andmed, mis on vajalikud vähijuhtude andmete täpsustamiseks. Andmed võimaldavad analüüsida vähi esinemist, sealhulgas elumust. Samuti on surma põhjuste registri andmed vajalikud vähijuhtude täielikkuse tagamisel vastavalt rahvusvahelistele reeglitele (Rahvusvaheline Vähiregistrite Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Vähiuurimisinstituut, Maailma Terviseorganisatsioon). Lõikes 3 määratakse vähi sõeluuringute registri poolt registrile edastatavad andmed isikul sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulise kasvaja kohta . V ähi sõeluuringute register edastab vähihaige isikukood i, ees- ja perekonnanime, uuringu pai km e (rind, emakakael ja jämesool), patomorfoloogili s e lõppdiagnoos i ja uuringu materjali võtmise kuupäev a . Neid andmeid kasutatakse selleks , et eristada sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulisi kasvajajaid muul viisil diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest , s amuti s elleks, et analüüsida erinev usi ja sõeluuringute tõhusust ning esitada neid andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele (Euroopa Vähiregistrite Ühendus, Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsioon jt). Võrreldes kehtiva määrusega on selle lõike puhul tegemist täiendava andmeandjaga. L õikes 4 sätestatakse Eesti h ariduse infosüsteem i poolt isiku haridustaseme andme te edastamine ja lõikes 5 ravikindlustuse andmekogu poolt ravikindlustuse olemasolu andmete edastamine . Täpsemalt edastatakse Eesti hariduse infosüsteemist registrile lõpetatud haridustaseme nimetus ja ravikindlustuse olemasolu fakti. Andmed päritakse vähihaigestumuse aasta kokkuvõtte tegemisel ehk kord aastas , kui kalendriaasta juhtud on statistiliselt kokku võetud . Linkimise aluseks on vähihaige isikukood ja päringu ajalise mõõtme aluseks võetakse vähi diagnoosi saamise kuupäev. Nimetatud muudatus ed rakendu vad alates 01.01.2020, sest andmevahetus Eesti hariduse infosüsteemiga vajab eelnevalt arendustööde tegemist. Tervise tulemite s j a suremuses erinevuste esinemist rahvastikurühmade ning sugude, rahvuste jt vahel seostatakse otseselt erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajatega. Kõige enam seostatakse neid haridustasem e, tööturu staatuse ja sissetuleku tasem et ega. Näeme vajadust lisada andmeallika te na Eesti h ariduse infosüsteem (haridustaseme andmed) ja ravikindlustuse andmekogu (ravikindlustuse olemasolu) , et analüüsida eri sotsiaalmajanduslike rahvastikurühmade ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaadavus es ja parandada eri rahvastikurühmade teadlikkust läbi tõhusamate teavituskampaaniate. Samuti tehakse seda tervisestatistika ja analüüside sisulise kvaliteedi tõstmiseks ning seeläbi suurendada tervisepoliitika kujundamiseks vajalikku tõenduspõhisust. Elanikkonna haigestumuse statistikat ei ole praegu võimalik välja tuua, kuid statistikaameti rahvaloenduse andmetele tuginedes oli kõrgharidusega meeste eeldatav eluiga (78,2 aastat) võrreldes kesk- ja põhiharidusega meeste eeldatava elueaga vastavalt 8,5 ja 11,6 aastat pikem. Sama näitaja oli naistel (kõrgharidusega naiste eeldatav eluiga – 86,2 aastat) võrreldes kesk- ja põhiharidusega naistega mõnevõrra väiks e mate erinevustega (vastavalt 6,6 ja 8,8 aastat pikem). Tervena elada jäänud aastate puhul on erinevused sarnased – kõrgharidusega meestel 58,3 aastat ja naistel 60,9 aastat ning kesk- ja põhiharidusega meestel vastavalt 5,3 aastat ja 12,4 aastat pikem ja naistel vastavalt 6,6 ja 12,5 aastat. Eesti elanike haridusest tulenevad erinevused on suurimad EL riikide hulgas ja suured lõhed on ka meeste ja naiste näitajate vahel. Eurostat on valiku riikide kohta prognoosinud eeldatava eluea andmeid haridustasemete kaupa. Need näitavad, et 30-aastastel põhiharidusega Eesti meestel on elada jäänud veel 33,7 aastat ja naistel 45,3 aastat. Seejuures on see näitaja kõrgeim Itaalias, kus põhiharidusega mehed elavad Eesti meestest 15,6 ja naised 9,5 aastat kauem, sarnane erinevus on ka nt Rootsi näitajatega. Lõikes 6 4 määratakse a ndmevahetus e toimumine andmeandjatega . See toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroon set teabevahetust võimaldavat viisil. Paragrahvi s 1 0 sätestatakse a ndmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine Lõige 1 sätestab, et v astutav töötleja kannab andmed registrisse 30 kalendri päeva jooksul pärast andmete saabumist. Lõi k e s 2 tuuakse välja, et andmete kogumise juhised avaldab vastutav töötleja oma kodulehel, mis hõlmab ka andmete kogumise vormi . Juhised on suunatud andmete esitajatele (TTOdele) . Samuti on avaldatud vormi kasutamine neile kohustuslik. Lõi k e 3 kohaselt vastutab r egistrile esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Lõige 4 kehtestab r egistrisse kantud andmete muutumise korra l kan d e parandamise tähtaja , s.o 30 kalendripäeva. Muud etud andmete esitajate k s on andmete esitajad ja kanded parandab vastutav töötleja. L õik e 5 kohaselt on registri vastutaval töötlejal r egistrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja a ndmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitajatele täpsustavaid päringuid. S eda tehakse seaduses sätestatud korras . L õik e s 6 tuuakse välja, et kui r egistrisse kantud andmete s avastatakse vig u või ebatäpsus i, teeb parand used vastutav töötleja. Paragrahv 1 1 reguleerib registriandmete logimist . Selle kohaselt tagab vastutav töötleja infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, muutmise, väljastamise ja päringu kohta. Paragrahv 1 2 sätestab andmetele j uurdepääs u , andmete väljastamis e ja säilitamise korra. Lõi kes 1 sätestatakse juurdepääs r egistri andmetele . Selle kohaselt võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega , arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. L õik e 2 kohas e l t vastutab r egistrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja. Lõige 3 sätestab, et v astutav töötleja tagab avalikkusele ligipääsu registri andmetele ligipääsu avalikkusele vähiregistri veebilehe kaudu . Andmed avaldatakse statistiliste aruannete na isikustamata , kujul agregeeritud kujul . Samuti avaldatakse andmeid andmete kasutajatele TAI tervisestatistika ja -uuringute avalikus andmebaasis. L õik e 4 kohaselt tuleb v astutav al töötleja p idada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljasta t ud . Paragrahv i s 1 3 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logia ndmete säilitami s e tähtajad. Lõikes 1 määratakse r egistri sse kantud andmete tähtajatu säilita mine . alates andmete süsteemi kandmisest . Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul , et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestum u se pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse andmeid tähtajatult ka kehtiva põhimääruse alusel. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatul t on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll: s eoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu ling itavust teiste registritega ning var em kogutud andmete ja isikustatud andmete olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimi ne eri uuringute käigus annab võimaluse ühendada andmeid isikutasandil mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike, väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku sündimusele, haigestumusele, suremusele, elum usele ja haiguste levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimali k jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik erinevate põlvkondade isikustatud andmeid ja korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende; v õrdlus teiste riikide andmestikega. Registri andmestik, mis ideaaljuhul hõlmab kõiki Eestis diagnoositud haigus- ja surmajuhte, mille abil saab teha mitmeid haigestumuse, elumuse ja suremuse võrdlusi teiste rii kide samalaadsete andmestikega. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja mustrite jälgimine määra vad kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitsel. Lõike s 2 sätestatakse, et r egistri alusandme id (elektroonsed ja paberil) säilitatakse tähtajatult . Alusandmete tähtajatu säilitamine on vajalik, sest andmete tõlgendamisel ja kontrollimisel on vajadus ka aastaid hiljem algandmete juurde tagasi minna ja . K k õik paber i l alusandmed ei ole elektroonselt registrisse kantud , vaid seda tehakse aja jooksul . A lgandmete juurde tagasi mineku vajadus tuleneb ka näiteks haigust e diagnoosimise kriteeriumite , ravimeetodite ja haiguste klassifikaatorite muutu mise korral, et tagada andmete ajas võrreldavus. Isik võib elu jooksul mitu korda haigestuda ja kõiki alusandmeid ei ole registrisse kantud, sest registr il on andmed alates 1968. aastast. Varasemate haigusjuhtude omavaheline sidumine on vajalik isiku tervikkäsitluse jaoks. N äiteks kui isik haigestus es i m est korda 1970ndatel ja uuesti haigestus 2000nd a t e l, on registri alusandmete põhjal võimalik see isik siduda varasemate juhtudega ja ühtlasi tema andmed registrisse kanda . Samuti on järjest sagenenud andmete kasutamine n äiteks teadustööks, mille käigus registriandmeid lingitakse kokku teiste andmekogudega. Tänu sellele on välja tulnud ebakõlasid, mida on võimalik alusandmete põhjal kontrollida ja vajaduse korra l korrigeerida. Seega paraneb andmete kasutatavuse ga ka registriandmete kvaliteet. Meditsiiniregistrite kui teisest e andmeallikate alusdokumen did omavad püsivat teadus-, ajaloo- ja kultuuriväärtust. Lõike s 3 sätestatakse r egistri logiandme te säilita mine kuni kolm aastat alates andmete tekkimisest. Paragrahv is 1 4 sätestatakse , et järelevalve t registri pidamise üle te hakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 1 5 kehtestab registri rahastamis e . Kuna tegemist on riikliku andmekoguga , rahastatakse selle pidamist vastutavale töötlejale selleks eraldatud riigieelarve vahenditest. Paragrahv 1 6 sätestab registri l õpetamise , mille otsustab va ldkonna eest vastutav minister. Samuti otsustatakse r egistri lõpetamisel kuidas ja kas andme d antakse üle või hävita takse , määrates selleks kindla tähtaja . Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 1 7 s ätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 25. mai l 201 8 . a. Määruse paragrahvi 9 lõike d 4 ja 5 1. jaanuaril 20 20 . a, sest vajavad eelnevalt registri arendustööde tegemist. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. 4 . Määruse mõjud Mõju sihtrühm: rahvastik . Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta : Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Samas kasutatakse registri andmeid tervishoiupoliitika otsuste tegemiseks, vähihaigestumuse ennetustegevuste planeerimiseks, võttes kasutusele uusi vähiravi meet odeid , et analüüsida rakendatud meetmete ja ravi tõhusust . Rakendatud tegevuste tulemusena paraneb rahvastiku terviseseisund. Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja heaolule. Mõju sihtrühm: S otsiaalministeeriumi haldusala asutuse Tervise Arengu Instituudi töötajad . Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, seega ei too see kaasa ka töökorralduslikke muudatusi S otsiaalministeeriumi haldusala asutuse töötajatele ega tervisevaldkonna poliitikakujundajatele. Ainuke suurem täiendus tehakse andmevahetuse s – andmeandjana lisatakse vähi sõeluuringute register. Andmevahetuse sujuvamaks ja automaatsemaks muutmiseks on vajalik teha tehnilisi arendustegevusi, mi lle orienteeruv kulu on 4000 eurot ja selleks on vaja taotleda lisaeelarvet. vajalikud kulud kaetakse TAI eelarvest. Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta : Määrusel ei ole mõju tervishoiuteenuse osutajatele, kes esitavad registrile andmeid endistviisi. Käesolevas määruses tehtavate muudatustega ei lisandu uusi kohustusi TTOdele, samuti ei muutu nende jaoks registrile andmete esitamine, mida nad teevad endistviisi. Samuti ei muutu andmete esitamise kohustus, mis jääb neile ka edaspidi, et tagada ülevaade vähihaigestumuse, esmasjuhtude diagnoosimise ja ravimeetodite kasutamise kohta. 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja i nfotehnoloogilise arendustegevusega. Vähi register on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest . 2018. aastal on eelarves ette nähtud 90 700 eurot , sealhul g as 86 000 eurot personali- ja 4700 eurot majanduskulud (bürookulud, teatiste trükikulud, lähetused jne) . Täiendavalt on vajalik teha infote h noloogiline arendustegevus andmevahetuseks vähi sõeluuringute registriga, mille ligikaud n e maksumus 4000 eurot , milleks on vaja taotleda lisaeelarvet kaetakse TAI eelarvest . Samuti on vajalik teha infotehnoloogilisi arendustegevusi andmevahetuseks Eesti hariduse infosüsteemi ja ravikindlustuse andmekoguga, mille muudatused rakenduvad 1 . jaanuaril 20 20. a ja ligikaudne maksumus on 15 000 eurot. 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 25 . mai l 201 8 . a. 7 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks e -posti teel Eesti Arstide Liidule ja Eesti Haiglate Liidule. Tervise- ja tööministri määruse „T uberkuloosi registri põhimäärus “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduva st Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse st (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) . Isikuandmete kaitse üldmääruse v alguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus ( isikuandmete kaitse üldmääruse art ikli 5 l õike 1 p unkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. Seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega on üle vaadatud andmekoosseisude kirjeldused, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise ( isikuandmete kaitse üldmääruse art ikli 5 l õike 1 p unkt c). Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, kuid olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Täpsustatud on säilitustähtaeg u , sealhulgas logide säilitamistähtajad, et täita isikuandmete kaitse üldmääruse art ikli 5 l õike 1 p unktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtet, mis senisel kujul kehtivas isikuandmete kaitse seaduses ei kajastu (tuletatav minimaalsuse põhimõtte kaudu). Säilitamise piirangu põhimõtte eesmärk on sundida vastutavat töötlejat mõtlema, kui kaua on tal teatud isikuandmeid vaja, et oma töötlemise eesmärki saavutada. Säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. 17.02.2011 vastu võetud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega kehtestati rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon. Rahvatervise seadusega lood i korrektne õiguslik alus andmekogude pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestati andmekogude üldine eesmärk, üldine andme koosseis ja andmete esitajate ring. Olemasolevas õiguspraktikas kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon põhimäärusega , sealhulgas vastutav töötleja ja tema ülesanded, turvanõuded , täpsustatud andmekoosseis , andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad ja saadavad andmed , andme tele juurdepääsu õigused ja väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused . Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise Arengu Instituudi juures olev tuberkuloosiregister on andmekogu, mis tegutseb alates 1997. aastast, kui sõlmiti leping Kivimäe Haigla ja Meditsiinistatistika B üroo vahel tuberkuloosiregistri pidamiseks. Alates 09.11.2001 kuni 31.01.2009 oli tuberkuloosiandmekogu volitatud töötlejaks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja alates 01.02.2009 sai volitatud töötlejaks Tervise Arengu Instituut. Vanimad andmed tuberkuloosiregistris pärinevad 1987. aastast . Tuberkuloos on õhu teel leviv piisknakkus, mis on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt eriti ohtlik nakkushaigus. Tuberkuloosiregistri andmete alusel analüüsitakse tuberkuloosihaigestumust , tuberkuloosi levimust ja tuberkuloosiravi tulemusi, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamist. Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon tuberkuloosiregistri pidamiseks terviktekstina. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud täpsustusi ja korrigeeritud määruse struktuuri, et meditsiiniregistrite põhimäärused oleksid sarnase struktuuriga. Andmekoosseisu s olulisi sisulisi täiendusi tehtud ei ole. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse e elnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Eleri Lapp ( [email protected] , 626 9137) , d igi taalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala ( [email protected] , 626 9755 ) ja Tervise Arengu Instituudi t uberkuloosi registri juhataja Piret Viiklepp ( [email protected] , 659 917 ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Sotsiaalministeeriumi õigus nõunik Nele Nisu ( [email protected] , 626 9338) ja Tervise Arengu Instituudi jurist Margus Miller ( [email protected] , 659 3905). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandus ministeeriumi ühis osakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ( virge.tammaru@ fin.ee , 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 14 5 lõike 4 alusel. Eelnõuga muudetakse määruse Riigi Teatajas RT I, 28.05.2011, 1 1 avaldatud redaktsioon i. 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb 1 7 paragrahvist. Paragrahvi s 1 sätestatakse tuberkuloosi registri (edaspidi regist e r ) asutamine, registri pidamise eesmärk ning registri nimetus eest i ja inglise keeles. Lõike s 2 kehtestatakse registri eesmärk . Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, -levimuse ja -elumuse analüüsiks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, sealhulgas tervisepoliitika väljatöötamiseks ning diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja muuks teaduslikuks uurimistööks. R egistrisse kogutakse andmeid tuberkuloosijuhtude registreerimiseks , kogu des kõik , nii elupuhuselt kui surma järel diagnoositud juhud. Andmekogusse kogutud andmete põhjal analüüsitakse tuberkuloosijuhtude ravi kulgemist ja tõhusust. Lisaks riigisisesele analüüsile on Eestil kohustus andmeid edastada rahvusvahelistele organisatsioonidele, kuna Eesti tuberkuloosihaigestum u st jälgivad ja teiste riikidega võrdlevad ka ka WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) ja ECDC ( Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskus). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus). Rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude, sealhulgas tuberkuloosir egistri eesmärk on tagada andmed tõhusaks tervisepoliitika väljatöötamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, haiguste ennetamiseks, tõrjemeetmete kavandamiseks, statistika korraldamiseks ja rahvatervisealaseks teadus tööks. Teadus- ja uurimistööde põhjal on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning planeerida raha ja inimressursse. Kogutud andmete peamisteks tarbijatek s on tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO) , teadusasutused ja Sotsiaalministeerium. Saadud teabe põhjal on võimalik teha analüüse, statistikat ja uurimistöid , töötada välja tervisepoliitika muudatusi ning korraldada tervishoiuteenuseid. Analüüside tulemuste alusel tagatakse t ervishoiuteenuste parem planeerimine, tehakse arendustegevusi ravikvaliteedi parendamiseks, analüüsitakse riiklikul tasemel rahvastiku tervis e seisundit, edastatakse andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning tehakse epidemioloogilisi uuringuid ja teaduslikke uurimistöid. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud, et andmeid kasutatakse diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks. Diagnostika ja ravi on patsiendi käsitluses olulised komponendid, mida ei saa üksteisest eristada. Jättes välja diagnostika, ei ole võimalik hinnata kui kiiresti sai inimene kinnitatud diagnoosi. Samas annab kiirem diagnoos võimaluse inimestel kiiremini ravile jõuda , peatada tuberkuloosinakkuse edasine levik ja ära hoida järgneda võivaid haigusjuhte . Kogutavate andmete põhjal on võimalik planeerida parendusmeetmeid diagnostika ja ravi käsitluse tõhustamiseks, rahvastiku tervise hüveks. Lisaks on välja toodud, et registri andmeid kasutatakse tuberkuloosi haigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse mõõtmiseks . Tegemist on epidemioloogiliste mõistetega, mida kasutatakse rahvastiku hulgas esinevate haiguste ja nende mõjurite kirjeldamiseks. Mõiste „elulemus“ on asendatud mõistega „elumus“, sest keeleliselt on tegemist täpsema terminiga, kuigi teadlaste hulgas on laialt levinud pigem „ elulemuse “ kasutamine. Tegemist on eeskätt meditsiinistatistikas kasutatava terminiga, millega väljendatakse ajavahemikku, mi llal haige (nt tuberkuloosi haige) võib haiguse diagnoosimise, ravimite, ravimeetodite või muude haigest sõltu matute tegurite rakendamisega oma eluiga pikendada, seda võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Elumuse arvutamiseks kasutatakse muu hulgas suremuse andme i d, mis tõttu ei ole mõistet „suremus“ eraldi välja toodud. Eesmärgi sõnastuses on välja toodud, et andmete alusel saab teh a nii epidemioloogilisi uuringud kui ka teaduslikke uurimistöid. Kõik tehtavad teaduslikud uurimis tööd ei ole epidemioloogilised, s eal h ulgas rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud registri baasil . K õik epidemioloogilised uuringud ei ole teadusuuringud, nt tuberkuloosinakkuse levikut puudutavad epidemioloogilised uuringud peab tegema Terviseamet poolt , et asuda tegutsema nakkuspuhangu ärahoidmiseks. Registri andmete põhjal peaks saama teha nii epidemioloogilisi kui teadusuuringuid . Mõlemat tüüpi uuringute tegemine eeldab isikuandmete linkimist teiste andmekogudega ning saadud andmeid analüüsides otsuste ja järelduste tegemist. Registri andmete kasutatavus peab olema võimalikult lai a põhjaline, muu h ulgas peab olema võimalus kasutada neid teadustöödeks. Välja on toodud mõlemad mõisted, et lahendada praktikas tekkinud andmekogude andmete kasutamise probleeme. Lõikes 3 sätestatakse registri ametlik nimetus, mis on tuberkuloosiregister ja lõikes 4 selle ingliskeelne nimetus – Estonian Tuberculosis Register . Võrreldes kehtiva määruse tekstiga korrigeeritakse ingliskeelset nimetust . Nimetus Estonian Tuberculosis Registry asendatakse nimetusega Estonian Tuberculosis Register . Inglise keeles tähistab registry institutsiooni (asutust, asutuse struktuuriüksust), mitte andmekogu , mida tähistatakse sõnaga register . Seega on varasem ingliskeel se nimetusega reguleeritud asutuse/ struktuuriüksuse tööd, mitte aga andmekogu / registri olemasolu ja tähendust. Paragrahvi s 2 sätestatakse registri vastutav töötleja. Kehtivas määruses on vastutav töötleja Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut (TAI) . Põhimäärusega kavandatud muudatuse järgi määrata kse v astutavaks töötlejaks TAI. Muudatus on tehtud lähtuvalt sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Andmekogu vastutavaks töötlejaks on edaspidi T AI , kes on selle andmekogu ainus töötleja. V astutava töötleja ülesandeid määruses välja toodud ei ole. Vastutava töötleja ülesanded on järgmised: 1) juhib r egistri pidamist, vastutades registri haldamise s eaduslikkuse ja arendamise eest; 2) k ehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab , et andmete töötlemise ga tegelevad vaid selleks määratud isiku d; 3) v astutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registri sse kantud andmete õigsuse eest ning t agab andmete kogumise, halda mise, säilitamise ja hävitamise; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi in fosüsteemi teiste andmekogudega; 5) andmevahetuse sujumiseks sõlmib kokkuleppe i d õigusaktides sätestatud ulatuses ; 6) v astutab registritoimingu te õiguspäras use ning turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest ; 7) lisaks täidab muid ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse . Paragrahvi s 3 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest. Registrile esitatavad alusandmed on elektroonsed või paberil ning paberil andmed kantak se registrisse elektroonselt . S eega töödeldakse registri andmeid elektroonselt ja paberkujul . Paragrahvi s 4 sätestatakse registri andmete kaitse . S ee hõlmab : 1) käideldavus – eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ja vajaliku ning nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile ; ; 2) terviklus – andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine ; 3) konfidentsiaalsus – andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. andmete käideldavust, mis tähendab andmete kaitse t juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest ; t erviklust ehk andmete kaitse t juhusliku või ta htliku volitamata muutmise eest ning konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kaitse t volitamata töötlemise eest. Registrisse kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja i nfotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass on K1T2S2 ja turbeaste on keskmine (M). Paragrahv is 5 sätesta takse , et registri sse kogutavatel andmete l ei ole õiguslikku tähendust. A ndmed on informatiivse tähendusega. Paragrahv is 6 määratakse registrisse andmete esitajad. Registrisse esitavad tuberkuloosijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja tuberkuloosihaigele ravi osutavad TTO d ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviijad. Lisaks on TTO-de hulgas eristatud uuringu teinud laboratooriumi d , sest nende poolt esitatud andmete koosseis erineb teiste tervishoiutöötajate poolt esitatud andme test. Tuberkuloosi korral teevad uuringuid mükobakterioloogia laboratooriumid, kes esitavad andmeid tuberkuloosibakteri mikroskoopilise l ja külvimeetodil saadud tulemustest, ravimtundlikkusest, tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemustest jt. Lõige 2 sätestab, et §-s 7 –10 nimetatud andmeid esita takse 14. kalendripäeva jooksul alates tuberkuloosi diagnoosimisest või ravi lõpetamisest ning lõikes 3 täpsustatakse millisel viisil andmeid esitatakse. Seda tehakse nii paber il , elektroonselt kui k a riigi andmevahetuskihi kaudu. K ui andmeid esitatakse muul elektroonsel viisil, need digiallkirjastatakse ja edastatakse krüpteeritult . Paragrahv is 7 sätesta takse TTOde poolt esitatavad andmed. Lõikes 1 nimetatakse registrile esitatavad tuberkuloosihaige üldandmed . Isikukood, sünniaeg (kuupäev ) , sugu, ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasem perekonnanimi ja isanimi on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks. K õikidel tuberkuloosiregistrisse kantud elus või surnud isikutel ei ole isikukoodi . R egistris on andme i d alates 1987. aastast, mil isikukoodid veel puudusid. Tuberkuloosi võivad põdeda isikud , kellel Eesti isikukood puudub mitmetel põhjustel, nt dokumendid vormistamata, puudub elamisluba , s eal h ul g as kinnipeetavad, elamisloa taotlejad jt. Samuti ei ole isikukoodid nende kasutuselevõtust alates jäänud kõigil isikutel samaks. Näiteks, kui isikukood e välja andma hakati, juhtus päris palju, et isiku sünniaeg sai valesti kirja. Selle vea avastanud isik lasi endale uue dokumendi teha ja seal on uus (teine) isikukood. Need erinevad isikukoodid, tuleb üheks isikuks (õige isikukoodiga) kokku viia. Seega ei piisa isiku tuvastamiseks alati ainult isikukoodist, vaja on ka nime, sugu ning sageli varasemaid nimesi d, kuna need võivad aja jooksul muutuda. R egistrisse laekub andmeid sama isiku kohta aja jooksul juurde (elumuse analüüsiks jälgitakse isikut registris kuni surmani) ja seetõttu on võimalik siduda hilisemad tuberkuloosi juhud isikukoodi eelse perioodi haigestumise and metega nime ja sünniaja alusel. Rahvastikuregistrisse ja rahvaloenduste käigus kogutakse andmeid rahvuse kohta ning riiklik statistika esitab andmeid rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta ka põhiliste rahvuste järgi. Sarnaselt käsitletakse ka tervisevaldkonna (meditsiini) registreid, seega kuulub rahvus kõigi nende andmekoosseisu. Sageli on haiguste esinemine rahvuseti eri nev. R ahvastiku tervise uurimise seisukohalt on kohustus neid erinevusi analüüsida ning otsida erinevusi tingivaid põhjuseid ja tegureid (sh tervisekäitumisest, alkoholi, narkootiliste ainete või tubaka tarvitamisest, toitumisest, geneetilistest teguritest tingitud põhjused jm). Välistatud ei ole ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja haigete elumuse erinevused rahvuseti. Seega on teave rahvuse kohta oluline sotsiaalse ebavõrdsuse anal üüsimise jaoks. Register on rahvastiku põhi ne ja kogutud andmed hõlmavad kõiki Eestis haigestunud (sündinud, surnud) isikuid olenemata ravikindlustuse või kodakondsuse olemasolust. Eestis on küllalt suur mitte-eestlaste osakaal ning andmeid ei sa a võrrelda ega analüüsida ilma rahvuse kohta andmete kogumiseta. Rahvuse andmed on olulised rahvastikunäitajad, mis reeglina saadakse isiku enda ütluse järgi, see on ka isikule kõige arusaadavam. P uuduvaid andmeid täpsustatakse r ahvastikuregistrist. Lisaks rahvuse andmetele tuleb arvestada viimaste aastate migratsioonilainega kaasnenud rahvaste rännet, mille korral sünnikoh a ( registrisse kogutakse teave sünnirii gi k ohta ) andmete kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustada haiguste esinemist ja levikut (nt tuberkuloosi esinemine suure tuberkuloosihaigestumusega riikidest pärinevate isikute hulgas, nakatumine oli toimunud kodumaal väljarändamisele eelnenud perioodil, nende Eestis sündinud lastel suurem risk saada haigus oma haigestunud ja nakkuslikelt lähisugulastelt, sest haigus on avaldunud alles pärast kodumaalt väljarändamist). Neid andmeid peavad oluliseks kõik Lääne- E uroopa riigid, kus tuberkuloosi haigestumise osakaal on hiljuti riiki sisenenud muudest rahvustest varjupaigataotlejate ja sõjapõgenike ning nende järeltulijate seas tunduvalt kõrgem , suurem kui riigi põlisrahvastiku seas , samuti võib erineda tervishoiuteenuste kättesaadavus . Perekonnaseis, haridus ja elukoht on vajalikud, et analüüsida ebavõrdsust tervises , mis on tingitud nii sotsiaalsest kui piirkondlikust ebavõrdsusest. Lisaks võimaldab nimetatud näitajate analüüsimine ka lisa teavet võimalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse erisuste kohta eri piirkondades (maakondlikult). Nimetatud teave on vajalik ka tuberkuloositõrjemeetmete ellu viimiseks ja uute juhtude ära hoidmiseks. Elukoha puhul kogutakse andmeid rahvastikuregistrist ja lisaks k a andmeid tegelikku elukoha kohta TTO-delt. Viimane on vajalik, et tagada tuberkuloosinakkusega kokku puutunud isikute teavitamine nakkusohus viibimise ja tervisekontrolli vajalikkuse kohta . A lates 2018 . aastast kogub soovitab ECDC (Euroopa h H aiguste e E nnetamise ja k K ontrolli k K eskus) Euroopa riikidel koguda r iikidelt andmeid tuberkuloosi haigestunud isikute riiki saabumise täpse aja (kui kuupäev on teadmata, siis aasta) kohta, kui haigestunud isiku sünnimaa pole andmeid esitav maa. Põhjuseks on viimaste aastate immigratsioonilainega kaasnenud ravimresistentsete tuberkuloosivormide leviku suurenemine tõus pagulaste, asüülitaotlejate ja sõjapõgenike seas. Praegu kogutav Eestis elamise aeg aastates ( alla 1 aasta, 1-2 aastat, 3-4 aastat, 5 ja rohkem aastat) ei võimalda edastada tuvastada täpset Eestisse saabumise aastat või kuupäeva. Ravikindlustuse olemasolu andmed on vajalik ud , sest tuberkuloosi haigestumist mõjutavad paljud sotsiaalsed riskifaktorid, sh ka ravikindlustus, millest omakorda on tingitud tervishoiuteenuste ebavõrdne kättesaadavus. Sageli esinevad haavatavatel gruppidel mitmed sotsiaalsed ja muud riskitegurid koos (nt sõltuvusainete tarbimine, madal haridustase, muu rahvus, ravikindlustuse ja püsiva elukoha puudumine, töötus jm) ja riskiteguritest ülevaate omamisel saab tõhusamalt ja suunatumalt rakendada sekkumistegevusi sihtrühmadele haiguse varasemaks avastamiseks ja tuberkul oosinakkuse leviku peatamiseks. Lõikes 2 nimetatakse registrile esitatavad t egevusala ja sotsi aalmajandusliku seisundi andmed . Punkti 1 järgi esitatakse tegevusala – amet ja töökoht diagnoosi misele eelneva kuue kuu jooksul ja punktis 2 ka asutuse tegevusala ja EMTAK i ( Eesti majanduse t egevusalade k lassifikaator ) kood. T egevusala on oluline, kuna töökoha või firma nimetus ei pruugi iseloomustada asutuse töö iseloomu (hoolekande- või sotsiaalasutus, õppe- või huvihariduse asutus jm), mille puhul on vajalik tegutseda tuberkuloosi nakkuse edasise leviku peatamiseks Kui tuberkuloosi haigestunud isik on laste- või õppeasutuse õpilane või hoolekandeasutuse hoolealune, on vaja lisaks asutuse tegevusalale ja EMTAK koodile, lisada ka asutuse nimi ja aadress . K una Eestis kehtib ühekordne andmete kogumise printsiip , siis ja alates 14.03.2013 kogub Eestis tuberkuloo si haigestumise andmeid ainult t uberkuloosiregister (Vabariigi V alitsuse määrus 14. märtsi 2013. a määrus nr 40) . Samas on t uberkuloosiregistril kohustus Terviseametile edastada isikustatud andmed, kui tegu tuberkuloosi puhangu ohuga, st kui Terviseametil on vaja teha epidemioloogiline analüüs ja asuda tegutsema , et hoida ära eriti ohtliku nakkushaiguse puhangut st kui nakkuslik tuberkuloos on diagnoositud järgmistel juhtudel: laste- või õppeasutuse õpilane, h oolekandeasutuse hoolealune . Punkti 3 kohaselt esitatakse asutuse aadress , kui samast töökollektiivist või asutusest on tuberkuloosi haigestunud rohkem kui üks isik või kui haigestunud on haridusasutuse töötaja, tervishoiuteenuste osutaja, hoolekandea sutuse töötaja või toidukäitleja. Punktide 4 ja 5 kohaselt esitatakse asutuse nimi ja aadress , kui isik viibib hoolekande- või kinnipidamisasutuses või haridusasutuses. Eestis kogub tuberkuloo si haigestumise andmeid ainult tuberkuloosiregister , samas on t uberkuloosiregistril kohustus Terviseametile edastada isikustatud andmed, kui on tegu tuberkuloosi puhanguga või - puhangu ohuga ehk juhul, kui Terviseametil on vaja teha epidemioloogiline analüüs ja asuda tegutsema , et hoida ära eriti ohtliku nakkushaiguse edasist levikut. Eriti on see vajalik juhtudel , kui nakkuslik kopsutuberkuloos on diagnoositud järgmistel isikutel: - laste- või õppeasutuse töötaja ; - t ervishoiuteenuse osutaja ; - hoolekandeasutuse töötaja; - t oidukäitleja ; - k ui samast töökollektiivist või asutusest on tuberkuloosi haigestunud rohkem kui üks isik. Punkti 6 järgi esitatakse andmed elamisviis i kohta. Elamisviis tähendab seda kas tuberkuloosi haigestunud isikul on püsiv elukoht või juhuslik elukoht ning kas tegu on kodutu või immigrandiga. Punkti 7 järgi esitatakse vara sem viibimine kinnipidamiskohas, märkides tuberkuloosihaige ütluste kohaselt „ jah “ , „ ei “ või „ pole teada “ . See on vajalik, et välja selgitada patsiendi kuulumist haavatavasse rühma Punkti 8 järgi esitatakse andmed teadaolev a tuberkuloosi kontakti kohta. Tegemist on t äpsust usega teadaoleva tuberkuloosikontakti kohta nt perekontakt, töökontakt või muu kontakt, samuti märgitakse , kui patsiendil puudus varasem kontakt tuberkuloosihaigega. See on vajalik nakkuse leviku teede väljaselgitamiseks. Punktis 9 esitatakse andmed kopsutuberkuloosi põdeva patsiendi diagnoosimise - ja ravieelsel nakkuslikul perioodil reisimise ja välisriigis viibimise kohta. Reeglina peetakse nakkuslikuks perioodi ks 3 kuud enne ravi alustam ist. K ui kopsudes hulgaliselt lagunemisi ja köha ja muud kaebused on kestnud kauem, siis võib nakkuslik periood olla ka pikem , nt kuus kuud. Nakkusliku perioodi pikkuse määrab raviarst uuringu andmete põhjal. Nakkuslikku perioodi pikkuse alusel selgitatakse välja võimalikud kontaktsed ja teavitatakse neid nakkusohus viibimisest ja tervisekontrolli vajadusest. Tuberkuloosi puhul on tegu õhu teel leviva piisknakkusega ja rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt on riikide kohus teavitada , kui nakkusohtlik tuberkuloosijuht on diagnoositud inimesel, kes on nakkuslikul perioodil reisinud (sh viibinud lennu-, laeva-, bussi- või autoreisil kest u sega 8 tundi või kauem , lennureisil arvestatakse 8 tunni sisse ka lennu ooteaeg lennujaamas) või kui nakkuslikku tuberkuloosi põdev isik on nakkuslikul perioodil elanud, töötanud või õppinud välisriigis. (22.10.2013 jõustunud otsus nr 1082/2013/EL, rakendusotsus 2017/253, Euroopa Komisjoni soovitus C(2017) 4197, 23.06.2017) . Otsust nr 1082/2013/EL kohaldatakse rahvatervisealaste meetmete suhtes tõsiste piiriüleste terviseohtude korral, mis kuuluvad mis tahes järgmistesse kategooriatesse: a) bioloogilist päritolu ohud, mille hulka kuuluvad: i. nakkushaigused; ii. nakkushaigustega seotud antimikroobne resistentsus (AMR) . Antud asjaolu on aluseks epidemioloogilise uuringu tegemiseks , nakkuskontaktsete väljaselgitamiseks ja neile nakkusohust viibimisest teavitamiseks, kui nad on nakkusallikaga samal lennureisil viibides istunud samas reas või kaks rida ees- või tagapool. Nimetatud otsus kohustab liikmesriike Euroopa Komisjoni varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) kaudu teavitama nakkuslikest rahvatervise ohtudest, mis võivad levida piiriüleselt sh ohustada lennu- või muul reisil viibinud teiste riikide kodanikke. Need andmed on tuberkuloosiregister kohustatud edastama Terviseametile , kes Eestis vastutab EWRSi kaudu teabe edastamise ja vastuvõtmise eest . Kui tuberkuloosihaige isik on nakkuslikul perioodil enne tuberkuloosi diagnoosimist ja ravi algust reisinud, välisriigis elanud, töötanud või õppinud, edastatakse vastav info asukohamaa vastutavale asutusele, et epidemioloogilise uuringu (kaardistamise) teel välja selgitada nakkusohus viibinud isikud, kes on nakkuslik k u kopsutuberkuloosi põdeva haigega enne tema ravi algust kokku puutunud, neid nakkusohust teavitada ja teha tervisekontroll. Lõikes 3 nimetatakse registrile esitatavad t uberkuloosi riskitegurite andmed . Punkti 1 järgi esitatakse andmed immuunusust mõjutava te tegurite kohta , mis võisid soodustada tuberkuloosi haigestumist, näiteks immuunsust mõjutav ravi, keemiaravi, kiiritusravi, bioloogiline ravi, ravi glükokortikoididega jt. Punkti 2 järgi kogutakse andmeid sõltuvusainete kasutami s e kohta, näiteks kas tuberkuloosihaige suitsetab, tarvitab narkootilisi aineid või kuritarvitab alkoholi . Lõikes 4 nimetatakse registrile esitatavad t uberkuloosi haigestumise, ravi ja surma andmed . Kogutavad andmed on vajalikud tuberkuloosi diag noosi ja paikme täpsustamiseks ning ravi tulemuste, ravi efektiivsuse ja ravi käigu analüüsimiseks, samuti haiges tumise andmete edastamiseks WHOl e ja ECD E Cle. Lisaks on k ogutavad andmed vajalikud, et tagada andmekvaliteeti, st kas tegu on esmase või korduva haigestumise juhuga, kas tegu on kopsu- või kopsuvälise haiguse vormiga, kas tegu on ravile alluva või ravimre sistentse tuberkuloosivormiga. Punkti de s 1 ja 3 (kaasuva haiguse ja seisundi puhul) järgi esitatakse diagnoos i koodid rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statisti lise klassifikatsiooni s kümnendas väljaande (RHK -10 ) toodud diagnooside järgi , samuti tuberkuloosi paige . Andmed on vajalikud haiguse ulatuse määramiseks ja analüüsimiseks . Punktis 2 esitatakse täpsustavad andmed – kopsutuberkuloosi leid, vorm ja lagunemine – on vajalikud kopsutuberkuloosi ulatuse määramiseks ja analüüsimiseks, st kas haigus on diagnoositud varajases staadiumis või kaugelearenenud vormina . Punkti 4 järgi esitatakse diagnoosimise viis ja kuupäev järgmises vormis: tuberkuloos diagnoositud kaebustega arsti poole pöördumisel, profülaktiliselt, kontaktsena või pärast surma. Andmed on vajalikud nakkuse ülekande teede väljaselgitamiseks . Punktides 5 – 20 nimetatud andmed on vajalikud tuberkuloosiravi käigu, kasutatud ravimite ja ravitõhususe hindamiseks, samuti ravi ebaõnnestumise põhjuste väljaselgitamiseks ja edaspidiste tervishoiukorralduslike otsuste tegemiseks. Lõikes 5 nimetatakse registrile esitatavad t e htud uuringute andmed . mille alusel on tuberkuloos diagnoositud ja millises materjalis on avastatud tuberkuloositekitaja. Punktis 1 nimetatud röga või muu materjali uuringud näita vad millise materjali uurimise alusel tuberkuloosi diagnoos kinnitus. Punktis 2 nimetatud histoloogilise uuringu t ulemus on vajalik neil juhtudel , kui mükobakterioloogi a laboratooriumisse on materjal jäänud saatmata, kuid kudede histoloogilisel uuringul diagnoositakse tuberkuloosile viitav leid (proovitükis, operatsioonimaterjalis või lahangu leiuna), sellise uuringu järel diagnoositud tuberkuloos on kodeeritud histoloogili selt kinnitunud tuberkuloosina. Punktis 3 järgi esitatakse HIV - testi tegemise teave, selle tulemus ja kuupäev . K ogutakse HIV - testi andmeid, s ee tähendab HIV-positiivsel kuupäev, kui diagnoositi esmakordselt HIV-kandlus, HIV-negatiivse vastuse korral testi tegemise kuupäev. HIV i andmed on vajalikud hindamaks kaksik diagoosiga patsientide osakaalu, sest HIV- positiivsetel on suurem ris k haigestud a tuberkuloosi. HIV i testimise andmeid tuberkuloosihaigetel koguvad nii WHO kui ECDC , kuhu register andmeid esitab . Punkti 4 järgi kogutakse täiendavat teavet HIV - positiivsel tuberkuloosihaigel antiretroviirusravi alustamise kohta – kuupäev, immuunsuse näitajad tuberkuloosiravi alustamisel. Antiretroviirusravi andmed on vajalikud, et hinnata kas isik sai eelnevalt HIV ravi või oli eelneva HIV ravi katkestanud. Immuunsuse näitajatest CD4 rakkude arv näitab inimese immuunsuse seisundit tuberkuloosi diagnoosimisel ja viiruskoormus seda, kui nakkav on isik. Kui patsient oli eelnevalt HIV-ravil, siis on adekvaatse ravi korral viiruskoormus alla määratava ja CD4 rakkude arv üle 500. Kui CD4 rakkude arv on väiksem , on tegu AIDS-i haigestumiseg a . Lõikes 6 nimetatakse registrile esitatavad tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamise andmed. See võimaldab tuberkuloosi diagnoosimise ja ravi andmeid analüüsida asutuste kaupa, samuti võimaldab osalis t e andmete esitamise korral esitada täpsustavaid järelepärimisi andmekvaliteedi tagamiseks. Paragrahv 8 sätestab registrisse r iikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija ja uuringu teinud laboratooriumi esitatavad andmed . Lõikes 1 nimetatakse andmed, mida esitavad r iikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija d Punkti 1 järgi esitatakse registrile § 7 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetatud tuberkuloosihaige üldandmed . Selgitused on § 7 lõike 1 juures. Punktis 2 nimetatakse registrile esitatavad s urma andmed . Selgitused on § 10 lõike 2 juures. Lisaks kogutakse andmeid tuberkuloosibakteri leiu ja histoloogilise uuringu tulemuse kohta , kui vastavad uuringud on ekspertiisiasutuse poolt tehtud. Need kinnitavad tuberkuloosi diagnoosi surmapõhjusena või kaasuva haigusena . Lõikes 3 nimetatakse registrile esitatavad andmete esitamise ja ekspertiisiasutuse andmed . S elgitus ed on § 7 lõike 6 juures. Lõikes 2 nimetatakse andmed, mida esitavad uuringu läbiviinud laboratooriumid. P aragrahv 9 sätestab registrile esitatavad uuringumaterjali ja uuringu tulemuse andmed , mida esitavad u uringu teinud laboratooriumi d . Punkti 1–4 järgi kogutakse andmeid uuringumaterjali üheseks tuvastamiseks. Uuringu tegemist ja tulemusi kirjeldavaid andmeid kogutakse punktide 5–10 järgi. Punktis 5 nimetatud „mikroskoopilise uuringu tulemus“ on võrreldes kehtiva määrusega muudetud. Varasem nimetus „s koopia tulemus“ asendatakse mõistega „mikroskoopilise uuringu tulemus“, sest uus väljend on täpsem . V astav sõnastus on läbi arutatud ja tuberkuloosi ravijuhendi töörühm on selle heaks kiitnud . Punktis 6 nimetatud külvide tulemuste andmeid kogutakse järgmises vormis: positiivne, negatiivne või tegemata; Punktis 7 nimetatud haigustekitaja liigi all kogutakse andmed mükobakteri liigi kohta nt Mycobacterium Tuberculosis , Mycobacterium bovis , Mycobacterium Africanum , mis kõik võivad põhjustada inimesel tuberkuloosina avalduvat haigestumist. Punktis 8 nimetatud ravimtundlikkuse andme i d ravimite kaupa nii fenotüübilise kui genotüübilise metoodika järgi on võrreldes kehtiva määrusega täiendatud. Juurde on lisatud „nii fenotüübilise kui genotüübilise metoodika järgi“. Täiend us on tehtud seetõttu, et see on täpsem ning genotüübilise metoodika alusel tehakse kiirtestid ja põhiravimite resitentsuse analüüsid. V astav sõnastus on läbi arutatud ja tuberkuloosi ravijuhendi töörühm on selle heaks kiitnud . Andmed esitatakse vormis: tundlik või resistentne. Punkti 9 järgi esitatakse tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemused. Kehtivas määruse loetelus olevad nimetused (tüve number, RFLP kood, Beijng tüvi, klaster) jäetakse välja , sest viimastel aastatel on lisandunud uued meetodid , nt fingerprinting , MIRU-VNTR meetod, kogu genoomi sekveneerimine ( whole genome sequencing ) jt . V anemaid meetodeid enam ei kasutata ja uusi lisandub vastavalt teaduse arengule. Seetõttu on ei ole loet e lu lisamine otstarbekas. Tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemused võimaldavad tuvastada nakkusallikat ja välja selgitada nakkuse leviku teid. Punktis 10 on nimetatud M. t uberculosis `e gammainterferooni määramise (IGRA-test) testi tulemus; Varasem nimetud „ Quantiferon testi tulemus “ asendatakse „ M. t uberculosis `e gammainterfero oni määramise (IGRA-test) testi tulemus “ . Uus väljend on täpsem . V astav sõnastus on läbi arutatud ja tuberkuloosi ravijuhendi töörühm on selle heaks kiitnud . Quantiferon test o n ühe firma poolt toodetav IGRA- test , antud test võimaldab määrata tuberkuloosi nakatumist . Punktides 11–12 nimetatud andmed on uuringu tellija (TTO nimi ning tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi) ja uuringu tegija (TTO nimi) kohta. Täpsemad selgitused on § 7 lõike 6 juures. Paragrahvis 9 määratakse registrile andmeid esitavad muud isikud . Lõike s 1 sätestatakse rahvastikuregistr i poolt edastatavate andmetena § 7 lõike 1 punktides 1–10 nimetatud isiku üldandmed, samuti varasemad ees- ja perekonnanimed, isanimi, isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed ning surmakuupäev . Rahvastikuregistrist päritakse andmeid registri a ndmete täpsustamiseks , kui need ei laeku tervishoiuteenuse osutajatelt või r iikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija telt. Täiendavad s elgitused on § 7 lõike 1 juures. Isanimi on vajalik erandjuhtudel , eelkõige venekeelsete / vene rahvusest isikute puhul. Isanime kasutatakse samuti isiku üheseks tuvastamise ning eelneva al usandmestiku ja juhtudega kokku viimiseks. Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise kuupäev – a lates 2018 . soovitab ECDC (Euroopa h aiguste e nnetamise ja k ontrolli k eskus) Euroopa riikidel koguda andmeid tuberkuloosi haigestunud isikute riiki saabumise täpse aja (kui kuupäev on teadmata, siis aasta) kohta, kui haigestunud isiku sünnimaa pole andmeid esitav maa. Põhjuseks on viimaste aastate immigratsioonilainega kaasnenud ravimresistentsete tuberkuloosivormide leviku tõus pagulaste, asüülitaotlejate ja sõjapõgenike seas. Praegu kogutav Eestis elamise aeg aastates (alla 1 aasta, 1-2 aastat, 3-4 aastat, 5 ja rohkem aastat) ei võimalda teada saada täpset Eestisse saabumise aega. 2018 . aastal alustas ECDC (Euroopa H aiguste E nnetam ise ja K ontrolli K eskus) riikidelt andmete kogumist tuberkuloosi haigestunud isikute riiki saabumise aja kohta, k ui haigestunud isiku sünnimaa pole andmeid esitav maa. Põhjuseks on viimaste aastate immigratsioonilainega kaasnenud ravimresistentsete tuberkuloosivormide leviku suurenemine pagulaste, asüülitaotlejate ja sõjapõgenike seas. Praegu kogutav Eestis elamise aeg aastates ei võimalda sisestada täpset aastat või kuupäeva. Isiku kontaktandmed on vajalikud, sest neid edastatakse T erviseametile, kes korraldab sekkumistegevus i , tuberkuloositõrje t ja selgitab välja nakkusohus viibinud isiku d . Eestis kehtib ühekordne andmete kogumise printsiip ja Eestis kogub tuberkuloo si haigestumise andmeid ainult tuberkuloosiregister. S amas on t uberkuloosiregistril kohustus edastad a T erviseametile isikustatud andmeid, kui on tegu tuberkuloosi puhangu ohuga. Seda juhtudel , kui Terviseametil on vaja teha epidemioloogiline analüüs ja asuda tegutsema, et ära hoida eriti ohtliku nakkushaiguse puhangut st kui nakkuslik tuberkuloos on diagnoositud järgmistel juhtudel ja järgmistel isikutel: laste- või õppeasutuse õpilane; hoolekandeasutuse hool ealune; laste- või õppeasutuse töötaja; tervishoiuteenuste osutaja; hoolekandeasutuse töötaja; toidukäitleja; kui samast töökollektiivist või asutusest (näiteks sotsiaalmajutuse asutus, kontor vms) on tuberkuloosi haigestunud rohkem kui üks isik. Surmakuupäev on vajalik registri andmete täpsustamiseks ja andmekvaliteedi tagamiseks. Lõi k e s 2 sätestatakse s urma põhjuste regist ri poolt registrile edastatavad andmed isiku surma , selle põhjuste (vahetu , varasem, alg - ja välispõhjus kui ka surma soodustanud olulised seisundid ) ja surma põhjuse määramise kohta. Samuti edastatakse surma põhjuse määranud tervishoiuasutuse andmed, mis on vajalikud andmete täpsustamiseks. Kogutavate andmetega tagatakse registriandmete täielikkus ja registreeritakse surma järel diagnoositud tuberkuloosijuhud . K ui need on ekspertiisiasutuse poolt jäänud saa tmata, saab esitada täpsustava järelepärimise. Surma andmete alus el saab analüüsida tuberkuloosi suremust, tuberkuloosihaigete surmapõhjused (nt surnud tuberkuloosi või muul põhjusel , nt kasvaja või AIDS vm s ) ja tuberkuloosihaigete elumust. Lõikes 4 määratakse a ndmevahetus e toimumine andmeandjatega . See toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil. Paragrahvi s 1 0 sätestatakse a ndmete registrisse kandmine, andmete õigsuse tagamine, andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine . Lõige 1 sätestab, et v astutav töötleja kannab andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast andmete saabumist. Lõikes 2 tuuakse välja, et andmete kogumise juhised avaldab vastutav töötleja oma kodulehel, mis hõlmab ka andmete kogumise vormi. Juhised on suunatud andmete esitajatele ( TTOdele ) . Samuti on avaldatud vormi kasutamine neile kohustuslik. L õik e 3 kohaselt vastutab r egistrile esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Lõige 4 kehtestab r egistrisse kantud andmete muutumise korral kande parandamise tähtaja, s.o 14 kalendripäeva. Muud etud andmete esitajaks on andmete esitajad ja kanded parandab vastutav töötleja. Võrreldes kehtiva s põhimääruses sätestatuga (30 kalendripäeva jooksul) on tähtaega lühendatud, sest praktikas toimub see kiiremini kui 30 kalendripäeva jooksul. Lisaks võimaldab see kiirendada andmete kasutusel e võtmist. Lõike 5 kohaselt on registri vastutaval töötlejal registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitaj atele täpsustavaid päringuid seaduses sätestatud korras. Lõikes 6 tuuakse välja, et kui avastatakse registrisse kantud andmetes vigu või ebatäpsusi, teeb parandused vastutav töötleja. Paragrahv 1 1 reguleerib registriandmete logimist . Selle kohaselt tagab v astutav töötleja infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, muutmise, väljastamise ja päringu kohta. Paragrahv 1 2 sätestab j uurdepääs u andmetele ja andmete väljastamis e korra. Lõikes 1 sätestatakse juurdepääs registri andmetele. Selle kohaselt võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega , arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi. Lõike 2 kohas el t vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja. Lõige 3 sätestab, et vastutav töötleja tagab registri andmetele ligipääsu avalikkusele vähiregistri veebilehe kaudu . Andmed avaldatakse statistiliste aruannetena isikustamata agregeeritud kujul. Samuti avaldatakse andmeid andmete kasutajatele TAI tervisestatistika ja -uuringute avalikus andmebaasis. Lõike 4 kohaselt tuleb vastutaval töötleja pidada arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljasta t ud. Paragrahv iga 1 3 kehtestatakse registrisse kantud andmete ja logia ndmete säilitami s e tähtajad. Lõikes 1 määratakse r egistri sse kantud andmete tähtajatu säilita mine . alates andmete süsteemi kandmisest . Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ja andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul , et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestum u se pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse ka kehtiva põhimääruse alusel andmeid tähtajatult. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe, on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatul on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll: s eoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu ling itavust teiste registritega ja var em kogutud andmete ning isikustatud andmete olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimi ne eri uuringute käigus annab võimaluse ühendada andmeid isikutasandil mille alusel saab uurida p ikaajalisi sotsiaalmajanduslike , väliskeskkonna ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku sündimusele, haigestumusele, suremusele, elum usele ja haiguste levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimali k jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik erinevate põlvkondade isikustatud andmeid ja korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende; v õrdlus teiste riikide andmestikega. Registri andmestik, mis ideaaljuhul hõlmab kõiki Eestis diagnoositud haigus- ja surmajuhte, mille abil saab teha mitmeid haigestumuse, elumuse ja suremuse võrdlusi teiste rii kide samalaadsete andmestikega. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja mustrite jälgimine määravad kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitsel. Lõike s 2 sätestatakse, et r egistri alusandme id (elektroonsed ja paberil) säilitatakse tähtajatult. Alusandmete tähtajatu säilitamine on vajalik, sest andmete tõlgendamisel ja kontrollimisel on vajadus ka aastaid hiljem algandmete juurde tagasi minna. Kõik paberil alusandmed ei ole elektroonselt registrisse kantud, vaid seda tehakse aja jooksul. Algandmete juurde tagasi mineku vajadus tuleneb ka näiteks haiguste diagnoosimise kriteeriumite, ravimeetodite ja haiguste klassifikaatorite muutumise korral, et tagada andmete ajas võrreldavus. Isik võib elu jooksul mitu korda haigestuda ja kõiki alusandmeid ei ole registrisse kantud, sest registr il on andmed alates 1968 19 87 . aastast. Varasemate haigusjuhtude omavaheline sidumine on vajalik isiku tervikkäsitluse jaoks. Näiteks kui isik haigestus esimest korda 1970ndatel 1980ndatel ja uuesti haigestus 2000nd a t e l, on registri alusandmete põhjal võimalik see isik siduda varasemate juhtudega ja ühtlasi tema andmed registrisse kanda . Samuti on järjest sagenenud andmete kasutamine näiteks teadustööks, mille käigus registriandmeid lingitakse kokku teiste andmekogudega. Tänu sellele on välja tulnud ebakõlasid, mida on võimalik alusandmete põhjal kontrollida ja vajaduse korral korrigeerida. Seega paraneb andmete kasutatavusega ka registriandmete kvaliteet. Meditsiiniregistrite kui teisest e andmeallikate alusdokumen did omavad püsivat teadus-, ajaloo- ja kultuuriväärtust. Lõike s 3 sätestatakse r egistri logiandme te säilita mine kuni kolm aastat alates andmete tekkimisest. Paragrahv 1 4 kehtestab, et järelevalve t registri pidamise üle te hakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 1 5 kehtestab registri rahastamis e . Kuna tegemist on riikliku andmekoguga , rahastatakse selle pidamist vastutavale töötlejale selleks eraldatud riigieelarve vahenditest. Paragrahv 1 6 s ätestab registri lõpetamise, mille otsustab valdkonna eest vastutav minister. Samuti otsustatakse registri lõpetamisel kuidas ja kas andme d antakse üle või hävita takse, määrates selleks kindla tähtaja. Register lõpetatakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 1 7 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 25. mai l 201 8 . a. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka registri andmete töötlemise eesmärk. 4 . Määruse mõjud Mõju sihtrühm: rahvastik . Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta : Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule . Samas kasutatakse registri andme id tervis hoiu poliitika otsuste tegemiseks, võttes kasutusele tuberkuloositõrje meetmeid, et vähendada nakkuse levikut, analüüsida tuberkuloositõrje meetmete ja ravi tõhusust . Rakendatud tegevuste tulemusena paran eb rahva stiku terviseseisund. Seega on tehtava muudatuse puhul kaudselt tegemist olulise mõjuga rahvastiku tervisele ja heaolule. Mõju sihtrühm: S otsiaalministeeriumi haldusala asutus e T ervise A rengu I nstituudi töötajad . Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: T uberkuloosi näol tegu eriti ohtliku nakkushaigusega (vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele), s eega saab registriandmete põhjal jälgida tuberkuloosi haigestumise ja suremuse trende Eestis, rakendatud tuberkuloositõrjemeetmete ja raviskeemide tõhusust , muu hulgas ravimresistentsete tüvede arengut ja levikut ning planeerida uute meetmete väljatöötamist. Samuti võimaldavad kogutud andmed võrrelda tuberkuloosihaigestumise andmeid Eestis teiste riikide vastavate näitajatega ajas , kuna r egister esitab tuberkuloosi haigestumise, ravimresistentsuse, ravitulemuste ja tuberkuloositõrje meetmete kohta igal aastal andmed ja raporti WHOle ja ECDCle (Euroopa h aiguste s eire ja tõrje keskus) . Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta , seega ei too see kaasa ka töökorralduslikke muudatusi S otsiaalministeeriumi haldusala asutuse töötajatele ega tervisevaldkonna poliitikakujundajatele. Mõju sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta : Käesolevas mä äruse s tehtavate muudatuste ga ei lisandu uusi kohustusi TTOdele, samuti ei muutu neile registrile andmete esita mine, mida nad teevad endistviisi. Kuna tuberkuloosi näol on tegu eriti ohtliku nakkushaigusega (vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele), siis on andmete esitamine kohustuslik, et tagada ülevaade Eestis diagnoositud ja ravitud tuberkuloosijuhtude üle. 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja i nfotehnoloogilise arendustegevusega. Tuberkuloosiregister on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest . 2018. aastal on eelarves ette nähtud 48 000 eurot . 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 25 . mai l 201 8 . a. 7 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude info süsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks e-posti teel Eesti Arstide Liidule ja Eesti Haiglate Liidule ja Eesti Kopsuarstide Seltsile . -864235 -144145 0 0 EELNÕU (kirjuta siia eelnõu versiooni kuupäev) MINISTRI MÄÄRUS nr DOCPROPERTY delta_docName { Tuberkuloosiregistri põhimäärus } Määrus kehtestatakse r ah vatervise seaduse § 14 5 lõike 4 alusel 1. peatükk Üldsätted § 1. R egistr i asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Käesoleva määrusega asutatakse t uberkuloosiregister (edaspidi register ) . (2) Registrit peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, -levimuse ja -elumuse analüüsiks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, sealhulgas tervisepoliitika väljatöötamiseks ning diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja muuks teaduslikuks uurimistööks. ( 3 ) Registri ametlik nimetus on tuberkuloosiregister. ( 4 ) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Tuberculosis Regist e r . § 2. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. 2. peatükk Registri ülesehitus § 3 . Registri ülesehitus ( 1 ) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest. (2) Registri alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse registrisse elektroonselt . (3) Registri andmeid töödeldakse elektrooniliselt ja paberkujul . § 4 . Registri andmete kaitse (1) Registri andmete kaitse hõlmab järgmist : 1) käideldavus – eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ja vajaliku ning nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile ; andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest ; 2) terviklus – andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest ; 3) konfidentsiaalsus – andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile . andmete kaitse volitamata töötlemise eest . (2) Registrisse kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K1T2S2. (4) Registri turbeaste on keskmine. § 5 . Andmete õiguslik tähendus Registri andmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete koosseis, töötlemine ja logimine § 6 . Andmete esita jad ja esitamise viis (1) Registri l e esitavad tuberkuloosijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja tuberkuloosihaigele ravi osutavad tervishoiuteenuse osutajad ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviijad. ( 2 ) Paragrahvides 7 –10 nimetatud andmed esitatakse 14. kalendripäeva jooksul alates tuberkuloosi diagnoosimisest või ravi lõpetamisest . ( 3 ) Registrile esitatakse andmed paber i l , elektroonselt või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu . Andmete esitamise korra l muul elektroonsel viisil kasutatakse digitaalallkirja e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse s sätestatud korras. § 7 . Tervishoiuteenuse osutaja esita tavad andmed (1) Tuberkuloosihaige üld andmed: 1) isikukood, 2) sünniaeg; 3 ) sugu; 4 ) ees- ja perekonna nimi 5 ) sünni koht (riik) ; 6 ) elukoht , sealhulgas tegelik elukoht ; 7 ) Eestis se saabumise kuupäev ; 8 ) rahvus; 9 ) perekonnaseis; 10 ) haridus; 11 ) ravikindlustusega hõlmatus . (2) Tegevusala ja sotsiaalmajandusliku seisundi andmed: 1) tegevusala – amet ja töökoht diagnoosimisele eelneva kuue kuu jooksul; 2 ) asutuse tegevusala ja EMTAK kood; 3) asutuse aadress , kui samast töökollektiivist või asutusest on tuberkuloosi hai gestunud rohkem kui üks isik või kui haigestunud on h aridusa sutuse , t ervishoiuteenust osuta v a asutuse või hoolekandeasutuse töötaja või t oidukäitleja ; 4) asutuse nimi ja aadress , kui isik viibib h oolekande - või kinnipidamisasutuses; 5) asutuse nimi ja aadress , kui isik õpib haridusasutuses; 6) elamisviis ; 7) varasem viibimine kinnipidamiskohas ; 8) teadaolev tuberkuloosikontakt ; 9) andmed diagnoosimise- ja ravieelsel nakkuslikul perioodil reisimise ja välisriigis viibimise kohta . (3) Tuberkuloosi riskitegurite andmed: 1) immuun u sus e mõjuta j ad; 2) sõltuvusainete kasutamine. (4 ) Tuberkuloosi haigestumise , ravi ja surma andmed: 1) diagnoos (RHK-kood) ja pai ge ; 2 ) kopsutuberkuloosi leid, vorm ja lagunemine; 3) kaasuva haigus e ja seisundi diagnoos (RHK-kood); 4) diagnoosimise viis ja kuupäev ; 5) seisund ravi alustamisel; 6 ) retsidiivil varasema ravi alustamise kuupäev; 7 ) ravi alustamise kuupäev ja multiresistentse ravi alustamise kuupäev; 8 ) ravi käi k , sealhulgas ambulatoorne ja statsionaarne ravi ; 9 ) ravi jooksul kasutatud ravimi d ( sh toimeaine, annus , k est v us ravimi manustamise alguse-ja lõpu kuupäev , ravipäevade arv ning ja ravimite kõrvaltoimed ); 10 ) ravi katkestamise või mitteefektiivse ravi põhjus; 11 ) tuberkuloosihaige kehakaal ravi alustamisel ja lõpetamisel; 1 2 ) tuberkuloosihaige pikkus; 13 ) raviotsused, märkused ravi käigu ja ravi korralduse rikkumise kohta; 1 4) tahtest olenemat a ravi kohaldamine ning algus- ja lõpu kuupäev; 15 ) k irurgili n e ravi, operatsiooni nimetus ja kuupäev; 16 ) operatsiooni teinud tervishoiutöötaja nimi ; 17 ) konsiiliumi otsus ja kuupäev ; 1 8 ) ravi lõp etamise kuupäev; 1 9 ) seisund ravi lõpus; 2 0) surma kuupäev ja põhjus . ( 5 ) Te h tud uuringute andmed : 1 ) röga või muu materjali uuringud; 2) histoloogilise uuringu tulemus; 3 ) HIV - test i , tulemus ja kuupäev; 4 ) HIV - positiivsel tuberkuloosihaigel antiretroviirusravi alustamise kuupäev, immuunsuse näitajad tuberkuloosiravi alustamisel . ( 6 ) T ervishoiuteenuse osutaja ja a ndmete e sitamise andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja nimi; 2) andme te esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja tervishoiutöötaja te riikliku registri kood; 3 ) tuberkuloosiravi eest vastutav a tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ; 4 ) andme te esitamise kuupäev . § 8 . Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst liku ekspert iisi läbiviija ja uuringu teinud laboratooriumi esita tavad andmed ( 1) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija esitab järgmised andmed: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 – 4 ja 6 nimetatud andmed; 2) paragrahvi 7 lõike 4 punkti de s 1 , 3 ja 20 nimetatud andmed ; 3 ) tuberkuloosibakteri leid; 4 ) histoloogilise uuringu tulemus ; 5) uuringu teinud riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 6 ) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 1 , 2 ja 4 nimetatud a ndmete esitamise ja ekspertiisiasutuse andmed. (2) U uringu läbiviinud laboratoorium i esita b järgmised andmed : 1) paragrahvi 7 lõike 1 pun k tides 1 ja 4 nimetatud andmed ; 2 ) uuringu materjali nimetus; 3 ) uuringu saabumise kuupäev ja uuringu vastuse kuupäev; 4 ) analüüsi number; 5 ) mikroskoopilise uuringu tulemus; 6 ) külvide tulemused; 7 ) haigustekitaja liik; 8 ) r avimtundlikkuse andmed ravimite kaupa nii fenotüübilise kui genotüübilise metoodika järgi ; 9 ) tuberkuloosibakteri tüpiseerimise tulemused ; 1 0 ) M. t uberculosis `e gammainterferooni määramise (IGRA-test) testi tulemus ; 11 ) uuringu tellija ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötajate riikliku registri kood ja tervishoiuteenuse osutaja nimi paragrahvi 7 lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ; 12 ) uuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja nimi. § 9 . Muud isikud andmeandjana (1) R ahvastikuregister edastab registrile järgmised andmed : 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 – 10 nimetatud andmed ; 2) varasem ees- ja perekonnanimi; 3) isanimi; 4) kontaktandmed; 5) Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed ; 6) surmakuupäev . ( 2 ) Surma põhjuste register edastab registrile järgmised andmed : 1) paragrahvi 7 lõike 1 punkti des 1 ja 4 nimetatud andmed; 2) surmakuupäev ja surma põhjus (vahetu surmapõhjus, varasem põhjus, surma algpõhjus ja välispõhjus ning muud surma soodustanud olulised seisundid) ; 3) surma põhjuse määramise viis; 4) surma põhjuse määraja ametikoht ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 5) surma põhjuse määranud asutuse nimi . ( 3 ) Andmevahetus andme andjat ega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroon se t teabevahetust võimaldava l viisil . § 1 0 . Andmete r egistri sse kandmine, andmete õigsuse tagamine , andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine (1) Vastutav töötleja kannab andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast andmete saabumist. (2) R egistr i vastutav töötleja avaldab andmete kogumise juhised oma kodulehel. ( 3 ) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. ( 4 ) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse kann e 14 kalendri päeva jooksul. ( 5 ) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete e sitajale täpsustavaid päringuid seaduses sätestatud korras . ( 6 ) Registrisse kantud andmete vigade või ebat äpsuste avastamisel parandab vastutav töötleja andmed . § 1 1 . Andmete logimine Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kan d e vaatamise, muu tmise, väljastamise ja päringu kohta. 4. peatükk J uurdepääs andmetele , andmete väljastamine ja säilitamine § 1 2 . Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs r egistri andmetele võimaldatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega , arvestades rahvatervise seaduses sätestatud erisusi . (2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. ( 3 ) Vastutav töötleja tagab avalikkusele ligipääsu registri andmetele avalikkusele veebilehe kaudu . juurdepääsu registri andmete põhjal koostatud statistilistele aruannetele isikustamata kujul Andmed avaldatakse isikustamata agregeeritud kujul . ( 4 ) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud . § 1 3 . Andmete säilitamine (1) R egistri andmed säilitatakse registris tähtajatult . alates andmete kandmisest süste emi . (2) Registri alusandmed säilitatakse tähtajatult. (3 ) Registri logiandmed säilitatakse kolm aastat andmete tekkimisest . 5. peatükk Registri järelevalve, rahastamine ja l õpetamine § 1 4 . Registri j ärelevalve J ärelevalve t registri pidamise üle te ha kse õigusaktides sätestatud korras . § 1 5 . Registri rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 1 6 . Registri l õpeta mine (1) Registri l õpeta mi se otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registri l õpeta mise l otsustatakse andmete üleandmine või hävitamine , määrates selleks ko nkreetse tähta ja . (3) Register l õpeta takse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk Rakendussäte § 1 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 25 . mail 201 8 . a. FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMTEXT FORMDROPDOWN FORMTEXT Marika Priske FORMTEXT Kantsler Tere, Edastan Tervise Arengu Instituudi kirja. Reg nr: 1-5/199 Reg kp: 20.04.2018 Lugupidamisega, Terje Hein Vanemassistent [email protected] 659 3900
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel