EELNÕU
20.03.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn 2018. a
Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra
finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 alusel.
1. peatükk
TOETUSE ANDMINE
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini
Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi
rakendamist aastatel 2014–2021 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi ning Eesti
Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel
2014–2021 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi koos nimetatud
memorandum) alusel antavate rahaliste vahendite (edaspidi toetus) taotlemise, kasutamise,
väljamaksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning järelevalve ja tulemuste hindamise
tingimusi ja korda.
(2) Käesolevas määruses sätestatud mõistete sisustamisel juhindutakse memorandumist
ning Norra Finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmäärusest ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmäärusest (edaspidi koos
nimetatud rakendusmäärus).
(3) Norra Kuningriik, Islandi Vabariik ja Liechtensteini Vürstiriik ja Eesti Vabariik on
memorandumiga otsustanud, et riiklik kontaktasutus täidab lisaks rakendusmääruse artiklis
5.3 nimetatud ülesannetele sertifitseeriva asutuse ülesandeid rakendusmääruse artikli 5.4
alusel.
§ 2. Programmioperaatorid
(1) Memorandumi lisa B kohaselt on programmioperaatorid järgmistes programmides:
1) programm „Konkurentsivõime“ - programmioperaator Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
2) programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ - programmioperaator
Sotsiaalministeerium;
3) programm „Teadus ja haridus“ - programmioperaator Haridus- ja
Teadusministeerium;
4) programm "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" -
programmioperaator Keskkonnaministeerium;
5) programm "Sotsiaalne dialoog – inimväärne töö" - programmioperaator
Finantsmehhanismide Kantselei;
6) programm "Kodanikuühiskond" - programmioperaator Finantsmehhanismide
kantselei.
(2) Programmioperaator rakendab programmi koostöös doonori programmipartneritega.
Programmi „Konkurentsivõime“ elluviimisel osalevad lisaks programmioperaatorile
siseriiklikud programmipartnerid Sotsiaalministeerium ja Kaitseministeerium vastavalt
programmiettepanekus kokkulepitud valdkondadele. Programmi „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ elluviimisel osalevad lisaks programmioperaatorile siseriiklikud
programmipartnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja
Kultuuriministeerium vastavalt programmiettepanekus kokkulepitud valdkondadele.
(3) Programmioperaatorite ja programmipartnerite täpsemad õigused ja kohustused
määratakse programmilepingus.
§ 3. Kahepoolsete suhete fondi juhtimine
(1) Riiklik kontaktasutus haldab kahepoolsete suhete fondi kasutamist ja juhib ühiskomiteed
kooskõlas rakendusmääruse artikliga 4.2.
(2) Kui käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud programmis on kahepoolsete suhete
arendamiseks ettenähtud tegevused ja eelarve vastavalt memorandumile, tagab riiklik
kontaktasutus toetuse väljamakse vastavalt rakendusmääruse tingimustele.
(3) Kahepoolsete suhete fondi rahaliste vahendite kasutamist juhib ühiskomitee, mille
töökorra, fondi kasutamise põhimõtted ja tegevuskava kehtestab ühiskomitee oma otsusega.
(4) Ühiskomitee otsused ja tegevuskava on avalikud ulatuses, mis tagavad rakendusmääruse
avalikustamise põhimõtte täitmise ning millega ei rikuta kolmandate isikute õigusi ja mida
pole tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning
arvestades memorandumist ja rakendusmäärusest tulenevaid nõudeid.
(5) Kui ühiskomitee on oma otsusega määranud juriidilise isikule rahalise toetuse § 2 lõikes
1 nimetatud programmide välise ühisalgatuse jaoks, kohalduvad sellele juriidilisele isikule
käesolevas määruses kehtestatud õiguslik raamistik ning nõuded toetuse kasutamise kohta.
Riiklik kontaktasutus võib vajadusel sõlmida lepingu ühiskomitee poolt eelnevalt heaks
kiidetud projekti elluviimiseks ning toetusega kaasnevate õiguste ja kohustuste täpsemaks
määraltemiseks.
§ 4. Õiguslik raamistik
Programmi ettevalmistamisel ja elluviimisel kohustuvad programmioperaator ja
programmipartner järgima käesolevat määrust ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra
finantsmehhanismide 2014–2021 õiguslikku raamistikku, sealhulgas:
1) Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 38c Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismi 2014–2021 kohta ning Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist
lepingut Norra finantsmehhanismi 2014–2021 kohta;
2) memorandumit;
3) rakendusmäärust;
4) riikliku kontaktasutuse ja Finantsmehhanismide Komitee vahel või riikliku
kontaktasutuse ja Norra välisministeeriumi vahel sõlmitud programmilepingut;
5) perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadusest käesolevas määruses sätestatud
ulatuses;
6) Vabariigi Valitsuse 31.07.2014. a määrust nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“;
7) Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“;
8) Finantsmehhanismide Komitee ja Norra välisministeeriumi juhendeid;
9) riikliku kontaktasutuse ettekirjutusi rakendussüsteemi kohustuste täitmise ja
toimimise tagamiseks.
§ 5. Programmioperaatorile ülesannete täitmiseks volituste andmine
(1) Programmioperaator valmistab koostöös doonorriigi partneritega ette
programmiettepaneku pärast memorandumi allkirjastamist ning asub programmi
rakendamisega seotud kohustusi täitma alates programmilepingu sõlmimise kuupäevast.
(2) Programmioperaator võib oma ülesannete täitmise delegeerida lepinguga või määrata
õigusaktiga programmiettepanekus nimetatud asutusele. Ülesannete delegeerimine ei vabasta
programmioperaatorit vastutusest ülesannete täitmise eest.
(3) Programmioperaator esitab oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse riiklikule
kontaktasutusele kinnitamiseks 6 kuu jooksul alates programmilepingu allkirjastamisest.
Programmioperaatori juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus auditeeritakse vastavalt
rakendusmääruse artikkel 5.7 punktile 3.
(4) Programmioperaator võib programmi muuta kooskõlas rakendusmääruse artikliga 6.9
ja programmilepinguga.
(5) Programmioperaator tagab programmi rakendamisega seotud asutuste
avalikustamisega seotud kohustuste täitmise vastavalt rakendusmäärusele, rakendusmääruse
lisale III, kommunikatsiooni- ja kujundusjuhendile ning kommunikatsiooniplaanile.
§ 6. Kulude abikõlblikkus
(1) Programmi kulude abikõlblikkuse esimene kuupäev ja programmi toetuse
maksimumsumma on sätestatud memorandumis. Programmi kulude abikõlblikkuse viimane
kuupäev ja proportsioonid rakendusmääruse artiklis 8.1 loetletud nimetuste vahel
sätestatakse programmilepingus.
(2) Programmioperaator tagab programmioperaatori, programmipartneri, projekti
elluviija ja muu toetust saava asutuse tehtud kulude abikõlblikkuse kooskõlas
rakendusmääruse peatükiga 8 ning kulude abikõlblikuks lugemisel arvestab
programmilepingus sätestatud erisusi.
§ 7. Toetuse andmise korra ja tingimuste kehtestamine ja avalikustamine ning taotluste
hindajate nimekirja avalikustamine
(1) Programmioperaator kehtestab õigusaktiga või programmioperaatori poolt
moodustatud programmi koostöökomisjoni protokollilise otsusega programmi eesmärkide ja
tulemuste saavutamiseks toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja korra.
(2) Programmioperaator avalikustab programmi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks
toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja korra ning taotluste hindajate nimekirja
programmi tutvustamiseks loodud veebilehel.
§ 8. Projekti elluviija kohustus
Programmioperaator sätestab projekti elluviijaga sõlmitavas lepingus või õigusaktis muu
hulgas projekti elluviija kohustuse järgida §-s 4 nimetatud õiguslikku raamistikku.
§ 9. Toetuse väljamaksmine, väljamaksmise peatamine ja väljamaksmisest keeldumine
(1) Sertifitseeriv asutus ja riiklik kontaktasutus võivad kontrollida programmioperaatori
ja tema ülesandeid täitva asutuse väljamakseid.
(2) Sertifitseeriv asutus või riiklik kontaktasutus võib toetuse väljamaksmise peatada või
väljamaksmisest keelduda, kui:
1) kulu ei ole abikõlblik või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
2) tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud;
3) võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel;
4) sertifitseeriv asutus ei nõustu programmioperaatori poolt abikõlblikuks arvatud kulu
lisamisega rakendusmääruse artikli 9.3 ja 9.4 kohastesse vahefinantsaruandesse või
lõpparuande finantslisasse;
5) riiklik kontaktasutus, programmioperaator või tema ülesandeid täitev asutus ei täida
ülesandeid nõuetekohaselt, sealhulgas kui täiendavate abinõude kasutusele võtmiseks antud
täiendava aja jooksul ei täideta ülesandeid nõuetekohaselt või nende asutuste juhtimis- ja
kontrollisüsteem ei vasta nõuetele;
6) doonor peatab maksed või keeldub maksete tegemisest Eestile.
(3) Väljamaksmise võib peatada või väljamaksmisest keelduda projekti elluviija kõikide
projektide väljamaksete puhul kui tegemist on süsteemsete rikkumistega.
(4) Programmioperaator võib toetuse väljamaksmise peatada või väljamaksmisest
keelduda tema ülesandeid täitvale asutusele või projekti elluviijale, kelle tõttu toetuse
väljamaksmine programmioperaatorile peatati või väljamaksmisest keelduti.
§ 10. Rikkumisest teavitamine ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Riiklik kontaktasutus või programmioperaator teavitab rikkumistega tegelevat asutust
kohustuse või nõude täitmata jätmisest kümne tööpäeva jooksul struktuuritoetuse
registri kaudu selleks ettenähtud vormil. Eelnev kohutus kehtib ka juhul kui rikkumisest
teavitamise aluseks olnud teave täieneb või muutub.
(2) Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s
45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a
määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“.
(3) Programmioperaator tagastab toetuse, kui riiklik kontaktasustus või sertifitseeriv asutus
nõuab toetuse tagasimaksmist kas omal algatusel või tuginedes doonorite tehtud toetuse
tagasinõudmise otsusele.
(4) Kui programmioperaator peab lõike 3 alusel toetuse tagastama, on tal õigus teha
tagasinõudmise otsus tema ülesandeid täitva asutuse või projekti elluviija suhtes, kelle
tõttu programmioperaatorile tagasinõue esitati.
(5) Kui riiklik kontaktasutus peab vajalikuks programmileping ennetähtaegselt lõpetada,
otsustab selle Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul.
(6) Kui doonor lõpetab ühepoolselt programmilepingu, tagastab programmioperaator
doonorile tagasimaksmisele kuuluva toetuse ja teeb nõutud järeltoimingud. Kui
programmioperaatoril ei ole võimalik nõutud ajaks toetust tagastada või ta ei nõustu
tagasinõudega, otsustab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul millise asutuse
riigieelarvelisi vahendeid doonorile toetuse tagasimaksmiseks kasutatakse.
(7) Kui programmileping on lõpetatud, ei ole programmioperaatoril õigust doonorilt edasisi
toetuse makseid saada.
§ 11. Järelevalve toetuse kasutamise üle ja ligipääsu tagamine
(1) Programmioperaator tagab järelevalve toetuse kasutamise üle.
(2) Programmioperaator sätestab projekti elluviijaga sõlmitavas lepingus või õigusaktis
projekti elluviija ja muu toetust saava isiku kohustuse osutada järelevalve, auditi või
hindamise tegijale igakülgset abi ning tagada ligipääs toetuse kasutamisega seotud
ruumidele, territooriumile ning seadmetele.
(3) Programmioperaator osutab järelevalve, auditi või hindamise tegijale igakülgset abi,
sealhulgas tagab talle viivitamata ligipääsu esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile
programmi rakendamisega seotud dokumentidele ja informatsioonile ning õiguse viibida
programmioperaatori välistoetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil.
(4) Riiklik kontaktasutus võib otsustada programmioperaatori ülesannete täitmise
peatamise või lõpetamise, kui järelevalve või auditi tulemusel selgub, et juhtimis- ja
kontrollisüsteem ei vasta nõuetele või ülesandeid ei täideta.
§ 12. Aruandlus
(1) Programmioperaator esitab programmi vahefinantsaruande doonori vormil riiklikule
kontaktasutusele hiljemalt 30 kalendripäeva pärast aruandlusperioodi lõppu, kinnitades, et
kajastatud kulud on tehtud kooskõlas käesoleva määruse §-s 4 nimetatud õiguslikku
raamistikku kuuluvate õigusaktide, lepingute ja juhenditega.
(2) Programmioperaator esitab programmi aastaaruande doonori vormil riiklikule
kontaktasutusele hiljemalt 30 kalendripäeva enne selle doonorile esitamise tähtpäeva.
(3) Programmioperaator esitab programmi lõpparuande doonori vormil riiklikule
kontaktasutusele ja sertifitseerimisasutusele mitte hiljem kui 45 kalendripäeva möödumisel
programmi juhtimiskulude abikõlblikkuse lõppkuupäevast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud aruanded esitatakse riiklikule
kontaktasutusele digitaalselt allkirjastatuna.
(5) Programmioperaator esitab programmi väljamaksete prognoosi sertifitseerivale
asutusele tema kehtestatud tähtajaks e-postiga.
(6) Programmioperaator esitab riiklikule kontaktasutusele ja sertifitseerivale asutusele
tema nõutud informatsiooni, mis on vajalik riiklikule kontaktasutusele aruandluskohustuste
täitmiseks doonori ees, sealhulgas strateegilise aruande koostamiseks. Informatsioon
esitatakse riikliku kontaktasutuse poolt määratud tähtajaks.
(7) Programmioperaator esitab doonorile tema nõudmisel mõistliku aja jooksul kogu
dokumentatsiooni ja informatsiooni, mis on seotud programmi ja projektide rakendamisega.
II PEATÜKK
§ 13. Rakendussätted
Määrus kehtib 31. detsembrini 2025. aastal.
Jüri Ratas
Peaminister Toomas Tõniste
Rahandusminister Heiki Loot
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise
tingimused ja kord“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrusega sätestatakse Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi
(edaspidi koos finantsmehhanismid) 2014–2021 rakendamises osalevad asutused ning nende
peamised kohustused toetuse andmise ja kasutamise protsessis. Määrus asendab Euroopa
Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 rakendusmääruste artiklis 5.3
ettenähtud riikliku kontaktasutuse ja artiklis 5.6 ettenähtud programmioperaatorite (valdkonna eest
vastutavad ministeeriumid) vahelise programmi elluviimise lepinguid. Lisaks sätestab määrus
programmioperaatoritele siseriiklikud tähtajad aruandluse esitamiseks ning tööprotsesside kirjelduste
koostamiseks, et sertifitseeriv asutus, auditeeriv asutus ning riiklik kontaktasutus saaksid piisava
ajavaru nende dokumentide kontrolliks enne doonoritele esitamise tähtaja saabumist ning vajalikud
alused toetuse kasutamise üle järelevalve teostamiseks, väljamaksete peatamiseks või neist
keeldumiseks ning tagasinõudmisteks.
2016. aasta 28. mail allkirjastasid Euroopa Liit ja Norra Kuningriik lepingu Norra finantsmehhanismi
loomiseks ning Euroopa Liit ja Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik ning Norra Kuningriik
(edaspidi doonorriigid) Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) finantsmehhanismi loomiseks.
Finantsmehhanismide elluviimiseks sõlmivad doonorriigid iga abisaava riigiga kahepoolsed
vastastikuse mõistmise memorandumid mõlema eeltoodud finantsmehhanismi kohta. Vastastikuse
mõistmise memorandumites määratakse kindlaks toetuse kasutamise põhitingimused ning
rahastatavad valdkonnad.
Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise EMP
finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi
ning Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel
2014–2021 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi koos nimetatud
memorandumid) allkirjastati 9. mail 2017 aastal.
Eestile aastatel 2014–2021 antava välisabi suuruseks on EMP finantsmehhanismist 29,8 miljonit
eurot ja Norra finantsmehhanismist 33 miljonit eurot, kokku 62,9 miljonit eurot.
Finantsmehhanismide raames toetavad doonorriigid Eestis järgmiste valdkondade rahastamist ning
programmioperaatorid on:
programm „Konkurentsivõime“ - programmioperaator Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ - programmioperaator
Sotsiaalministeerium;
programm „Teadus ja haridus“ - programmioperaator Haridus- ja Teadusministeerium;
programm "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" - programmioperaator
Keskkonnaministeerium;
programm "Sotsiaalne dialoog – inimväärne töö" - programmioperaator Finantsmehhanismide
kantselei;
programm "Kodanikuühiskond" - programmioperaator Finantsmehhanismide kantselei.
Eelnimetatud valdkondade all elluviidavate programmide tingimused lepivad doonorriigid ja Eesti
1
kokku programmiettepanekutes ja programmilepingutes. Programmi taotlemise ja elluviimise eest
vastutab asjaomase valdkonna ministeerium. Finantsmehhanismide ettevalmistamist ja elluviimist
Eestis koordineerib Rahandusministeerium.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid
Rahandusministeeriumi Välisvahendite osakonna nõunik Marek Kübarsepp
(
[email protected], tel. 6 113 170). Määruse eelnõule tegi õigusliku analüüsi õigusosakonna
nõunik Agnes Peterson (
[email protected], tel. 6 113 161) ning keeleliselt toimetas Sirje Lilover
(
[email protected], tel. 6 113 638).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on anda õiguslik raamistik Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismide 2014 - 2021 rakendamiseks ning sätestada siseriiklikud tingimused, et Eesti
suudaks võetud kohustused doonorriikide ees täita.
Käesolev Vabariigi Valitsuse määrus asendab muuhulgas Norra Välisministeeriumi poolt 23.
septembril 2016 vastu võetud Norra Finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmääruse artiklis 6.8.
punktis 2 ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) Finantsmehhanismi Komitee poolt 8. septembril
2016 vastu võetud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2014-2021
rakendusmääruse (edaspidi koos nimetatud rakendusmäärus) artiklis 6.8. punktis 2 nimetatud
programmi elluviimislepinguid, kehtestades rakendusmääruse artiklis 6.8. punktis 3 nõutavad
minimaalsed õigused ja kohustused rakendussüsteemi siseriiklike asutuste vahel.
3. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis sätestatakse tähtajad ning antakse asutustele
siseriiklik rakenduslik õigusraam finantsmehhanismide rakendamiseks. Teine peatükk koosneb
rakendussättest.
I peatükk
Eelnõu § 1 käsitleb määruse reguleerimisala ning täpsustab, et riiklik kontaktasutus täidab kooskõlas
rakendusmäärusega ka sertifitseerimisasutuse rolli.
Eelnõu § 2 nimetab ära, milline asutus millises toetusvaldkonnas on programmioperaatoriks
määratud ning sätestab programmioperaatori kohustuse rakendada programmi koostöös siseriiklike ja
doonorite programmipartneriga, mis tuleneb rakendusmääruse artiklist 6.8 punktist 3.
Eelnõu § 3 nimetab uue instrumendina kahepoolsete suhete fondi ja selle rakendamise alused.
Kahepoolsete suhete fondi haldab riiklik kontaktasutus ning fondi juhib siseriiklikul tasemel selleks
moodustatud kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee. Ühiskomitee koosneb riikliku kontaktasutuse
esindajast ja doonorriikide esindajatest. Lõige 5 kohustab ühiskomitee poolt programmide välisele
ühisalgatusele ja juriidilise isikule määratud rahalise toetuse puhul rahalise toetuse saajat järgima
käesoleva määruse õiguslikku raamistikku ja nõudeid toetuse kasutamise kohta, samuti loob
riiklikule kontaktasutusele õiguse sõlmida toetuse kasutamiseks leping juriidilise isikuga, mille
tegevused ja rahastuse on heaks kiitnud ühiskomitee oma otsusega.
Eelnõu § 4 nimetab rahvusvahelised ja siseriiklikud õigusaktid, millest finantsmehhanismide
rakendamisel juhindutakse.
Eelnõu § 5 käsitleb programmioperaatori ülesannete täitmise algust, annab programmioperaatorile
volituse oma ülesandeid edasi delegeerida, paneb programmioperaatorile tähtaja, millal peab
juhtimis-kontorollisüsteemide kirjeldus olema riiklikule kontaktasutusele esitatud ning viitab
finantsmehhanismide rakendusmääruste punktidele, mille alusel toimub programmide muutmine,
2
avalikustamine ning kulude abikõlblikuks tunnistamine.
Eelnõu § 6 käsitleb programmi kulude abikõlblikkuse esimest ja viimast kuupäeva programmi
maksimaalset toetuse summat proportsioone vastavalt rakendusmäärusele ning programmioperaatori
kohustuse tagada programmioperaatori, programmipartneri, projekti elluviija ja muu toetust saava
asutuse tehtud kulude abikõlblikkuse.
Eelnõu § 7 käsitleb toetuse taotlemise ja kasutamise tingimuste ja korra ehk taotlusvoorude
tingimuste kehtestamist, tingimuste avalikustamist ning hindamisekspertide nimede avalikustamist.
Eelnõu § 8 paneb rakendusmäärusest tuleneva kohustuse programmioperaatorile tagada lepingus või
õigusaktis, et projekti elluviija täidab finantsmehhanismide rakendamisega seotud õigusaktidest
tulenevaid nõudeid.
Eelnõu § 9 annab riiklikule kontaktasutusele ja sertifitseerivale asutusele õiguse kontrollida toetuse
väljamakseid ning käsitleb väljamaksmise peatamise ja väljamaksmisest keeldumise aluseid. Toetuse
väljamaksmise peatamise korral makstakse toetus välja pärast seda, kui on kõrvaldatud toetuse
väljamaksmise peatamise alus (eelnõu § 9 lg 2 p-d 1–6) . Väljamaksete peatamise periood sõltub
konkreetsest juhtumist. Väljamaksmisest keeldumine tähendab seda, et toetust ei maksta välja. Lõige
4 reguleerib olukorda, kus toetuse väljamaksmine programmioperaatorile on peatatud või toetuse
väljamaksmisest programmioperaatorile on keeldutud. Sellisel juhul antakse programmioperaatorile
õigus toetuse väljamaksmise peatamiseks või väljamaksmisest keeldumiseks isikule, kelle tegevuse
või tegevusetuse tõttu väljamaksed programmioperaatorile peatati või kelle tõttu väljamaksetest
keelduti.
Eelnõu § 10 paneb riiklikule kontaktasutusele ja programmioperaatorile kohustuse teavitada
rikkumiste asutust kohustuse või nõude täitmata jätmisest (rikkumised) struktuuritoetuse registri
kaudu 10 päeva jooksul ning sätestab, et toetuse tagasinõudmisel (finantskorrektsioonid) lähtutakse
„Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus“ finantskorrektsiooni alustest ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 01.
septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
peatükist 4. Programmioperaatorile pannakse kohustus tagastada toetus, kui kontaktasutus või
sertifitseeriv asutus seda nõuab ning antakse õigus toetuse tagasinõudmiseks asutuselt, kelle tõttu
toetus on programmioperaatorilt tagasi nõutud, samuti käsitletakse programmioperaatori ja riikliku
kontaktasutuse tegevusi sellisel juhul, kui doonor lõpetab programmilepingu ühepoolselt.
Eelnõu § 11 paneb programmioperaatorile kohustuse tagada järelevalve programmivahendite
kasutamise üle ning kohustuse tagada programmioperaatoriväliste kontrolliteostajate ligipääs toetuse
kasutamisega seotud informatsioonile, sh sätestab ligipääsu tagamise kohustuse projekti elluviijaga
sõlmitavas lepingus või õigusaktis projekti elluviija ning teiste toetuse kasutamisega seotud isikute
ruumides ja territooriumil. Lisaks antakse riiklikule kontaktasutusele õigus otsustada
programmioperaatori ülesannete täitmise peatamise üle, kui järelevalve või auditi tulemusel ilmneb,
et tööprotsessid ei vasta nõuetele või ülesandeid ei täideta.
Eelnõu § 12 sätestab programmioperaatori poolt riiklikule kontaktasutusele / sertifitseerimisasutusele
esitatavate finantsvahearuande, aastaaruande, lõpparuande ning väljamaksete prognoosi tähtajad, viisi
ning vormi, et sertifitseeriv asutus ja riiklik kontaktasutus saaksid abisaaja riigi kohustused doonori
ees täita õigeaegselt. Lisaks pannakse programmioperaatorile kohustus anda riiklikule
kontaktasutusele / sertifitseerimisasutusele täiendavat informatsiooni, mis on vajalik
aruandluskohustuste täitmiseks doonori ees.
II peatükk
§ 13 kehtestab käesoleva määruse kehtivuse lõpptähtaja.
3
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei sisalda uusi ega võõrkeelseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu aluseks on :
28. mail 2016. aastal Euroopa Liidu ja doonorriikide vahel sõlmitud lepingud
finantsmehhanismide perioodi 2014–2021 rakendamiseks;
9. mail 2017. aastal Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra
Kuningriigi vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist
aastatel 2014–2021 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum;
9. mail 2017. aastal Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud Norra
finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlev vastastikuse mõistmise
memorandum ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021
rakendusmäärused.
Seega on eelnõu kooskõlas ELi õigusega.
6. Eelnõu mõjud
Määrusega sätestatakse NO/EMP finantsmehhanismide 2014–2021 rakendamises osalevad asutused
ning nende peamised õigused ja kohustused toetuse andmisel ja kasutamisel.
Finantsmehhanismide raames annavad doonorriigid Eestile riigile aastatel 2014–2021 tagastamatu
välisabi kogusummas 62,9 miljonit eurot.
Projektide elluviimisel investeeritakse eelnõu §-s 2 nimetatud esmatähtsatesse valdkondadesse, mille
tulemusena paraneb Eesti erinevate piirkondade sotsiaalmajanduslik olukord, s.o suureneb tööhõive,
luuakse paremad tingimused majanduskasvuks ning arendatakse Eesti Vabariigi ja doonorriikide
vahelisi bilateraalseid suhteid. Lisaks rahalisele panusele on võimalik riikidevahelise koostöö käigus
vahetada kogemusi ja saada teavet, mis omakorda võimaldab Eestil üldiselt paremini kavandada oma
majandustegevust.
7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
Eelnõu ei pane Eesti Vabariigile otseseid varalisi kohustusi. Varalised kohustused on võimalikud
kulutused ainult kaasfinantseerimise ulatuses ehk hinnanguliselt kuni 9,5 miljonit eurot.
Kaasfinantseerimise vahendid nähakse perioodil 2017–2021 ette konkreetse aasta riigieelarves.
Finantsmehhanismide rakendamine annab Eestile võimaluse investeerida mahukatesse
valdkondadesse, kuhu välisabi mitte kasutades peaks riigieelarvelisi investeeringuid tegema oluliselt
pikema aja jooksul. Samuti võimaldab nende rakendamine märkimisväärselt võimendada eelarveliste
ja teiste välisvahendite investeeringute mõju.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
9. Eelnõu kooskõlastamine
4
Eelnõu esitatakse asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
5
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 19.04.2018 nr 1.1-10/3230-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse määruse
„Aastatel 2014–2021 Euroopa
Majanduspiirkonna
finantsmehhanismist ja Norra
finantsmehhanismist vahendite
taotlemise ja kasutamise
tingimused ja kord“ eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Austatud proua Reps
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2014–2021 Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise
ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
Lisa:
seletuskiri 5 lehel */
Piret Eelmets 6113188
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Sotsiaalministeerium
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
2
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0382 - Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja
kasutamise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium;
Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6db1928-1e57-44af-a8b2-
7c853b4017b5
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6db1928-1e57-44af-a8b2-
7c853b4017b5?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main