dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõule arvamuse avaldamine

Sotsiaalministeerium · 20. aprill 2018
Viit
1.2-2/37-3
Registreeritud
20. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Agnes Einman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎1.2.-418832 19.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc384 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Jevgeni Ossinovski Teie: 02.04.2018 nr 1.2-2/37-1 Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium Meie: 18.04.2018 nr 1.2.-4/18/832 [email protected] Eelnõule arvamuse avaldamine Tänan, et esitasite mulle arvamuse avaldamiseks soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seoses esitatud eelnõuga on mul järgnevad märkused ja tähelepanekud. 1. Eelnõu seletuskirjas on lk 7 alguses viidatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 punktile 31, kuid tuleks viidata punktile 31. 2. Eelnõu 1 punkt 4 (SoVS § 11 lg 1 p 6 sõnastuse muutmine) 2.1. On tervitatav, et astutakse samme, et muuta vähemalt avalikus sektoris läbipaistvamaks nii ametnikele kui ka töötajatele erinevate makstavate tasude osas. Samas juhin tähelepanu võimalikule murekohale selle konkreetse muudatusega seonduvalt. 2.2. Muudatuses on öeldud: „andma vähemalt üks kord kahe aasta jooksul töötajatele ja nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest. Nimetatud teave peab muu hulgas sisaldama nais- ja meestöötajate keskmise palga või töötasu ning tööga seonduvalt makstavate hüvitiste ja antavate hüvede võrdlust organisatsiooni ametigruppide kaupa. Kui organisatsioonis ei ole töökohti ametigruppidesse jaotatud, esitatakse informatsioon ametikohtade kaupa.“ 2.3. Arusaadavalt soovitakse läheneda sellele nii, et ametnikele ja töötajatele antakse üldistatud ning statistilist teavet erinevate makstud tasude kohta, sh võrdlust ametigruppide kaupa. Samas, kui organisatsioon ei ole töökohti ametigruppidesse jaotanud, siis esitatakse informatsioon ametikohtade kaupa. 2.4. Kas ametikohtade kaupa antakse teavet sisuliselt organisatsioonisiseselt puhtalt nö ametnike kaupa või on siin all ka mõeldud avaliku sektori töötajaid? Palun selles osas seletuskirja täpsustada, kuna meil on praktikas olnud juhtumeid (millede vaidlused on praegugi kohtus), et kas ning mis ulatuses on võimalik avaliku teabe seaduse kohase teabenõude korras avaliku sektori asutuselt välja küsida avalikus sektoris olevate töötajatele makstud töötasude jmt tasude maksmise kohta teavet. Jah, tegemist ei ole üks-ühele võrreldavad (ühel juhul antakse teavet organisatsioonist välja; ning kavandatav regulatsioon käsitleks organisatsioonisiseselt teabe avaldamist), kuid siiski võib tekkida probleem töölepinguseaduse § 28 lg 2 punktiga 13. Seetõttu tuleks eelnõu seletuskirja selles osas täiendada. 2.5. Eeltoodu osas märgin, et avaldasin 16.04.2018 arvamuse nr 1.2.-4/17/2490 isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu osas, milles tegin ka ettepaneku muuta avalikus sektoris olevate töötajate töötasud avalikumaks – vt minu kirja punkti 4.2.1 1 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/eelnoule_arvamuse_avaldamine_- _iks_rs_eelnou.pdf. Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 3. Kavandatava SoVS § 11 lõikes 3 on toodud soopõhiste tööalaste statistika jaoks kogutavad andmete koosseisud. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas selgitatud, mida konkreetsete koosseisude all on mõeldud – nt ei selgu, mida tähendab „muud töötamisega seotud hüved“; samuti ei ole selgitatud, mida tähendab, et see tasu või hüve saadakse tööandjalt „otseselt või kaudselt“. Samuti juhin võimalikkusele, et kui personali koosseisu kohta kogutakse teavet organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides, siis võib juhtuda nii, et kui ühe tasandi või grupi moodustab sisuliselt üks inimene, siis võib olla tegemist isikuandmetega, kuna inimene võib olla kaudselt tuvastatav. 4. Kavandatav SoVS § 11 lg 4 4.1. Kavandatava SoVS § 11 lg 4 kohaselt soovitakse säilitada kavandatava SoVS § 11 lõikes 3 märgitud andmeid seitse aastat. Seletuskirjas on märgitud, et „Raamatupidamise seaduse § 12 punkti 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.“ 4.2. Selles osas juhin tähelepanu, et raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. 4.3. Ma väga kahtlen, et tööandja tehtav soopõhine statistiliste andmete kogumine on käsitletav majandustehinguna. Seetõttu leian, et eelnõu seletuskirjas ei ole kohaselt põhjendatud andmete säilitamistähtaega. 5. Kavandatav SoVS § 111 5.1. Eelnõu seletuskirjas (lk 11) on selle paragrahvi osas märgitud, et Tööinspektsioon (TI) teostab üks kord aastas (kuigi eelnõus ega seletuskirjas ei täpsustata millal täpselt) automatiseerituna töökeskkonna andmekogus esmase palgaandmete analüüsi. „TI hindab esmase palgaandmete analüüsi raames organisatsiooni töötasu andmeid riigi infosüsteemides olemas olevate andmete alusel ehk teeb sisuliselt tööandjaga kontakteerumata eelhinnangu ehk korrakaitseseaduse tähenduses ohuprognoosi. Kui ohuprognoosi tulemusel tekib kahtlus, et tööandja tegevus on diskrimineeriv vastavalt SoVS § 6 lõike 2 punktile 3, võib TI sekkuda ja teha keskmiselt kümne ja enama töötajaga avaliku sektori tööandajale ettekirjutuse naiste ja meeste võrdse palga auditi läbiviimiseks (palgaaudit).“ 1.1. Juhin Sotsiaalministeeriumi tähelepanu asjaolule, et korrakaitseseadus ei võimalda teostada massandmetöötlust – sellele asjaolule olen ka mitmel korral kirjutanud.2 Seetõttu ei poolda ma käsitlust, kus esmase palgaandmete analüüs toimuks korrakaitseseaduse alusel, tehes massandmetöötlust andmekogude põhjal. Sel juhul tekib ka küsitavus, et kui korrakaitseseaduse aluselt toimub massandmetöötlus kavandatava SoVS § 3 lg 2 punktis 3 märgitud „riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutuse ja mittetulundusühingu“ suhtes, siis kuidas õigustatakse muude, nö puhtalt avaliku sektori asutuste osas toimuvat massandmetöötlust. Sel juhul toimub ju Vabariigi Valitsuse seaduse alusel haldusjärelevalvemenetlus, mitte korrakaitseseaduse alusel „ohuprognoosi koostamine“. 1.2. Kavandatava SoVS § 111 lg 3 sõnastusest võib järeldada, et esmase palgaandmete analüüsiks saadakse andmed Maksu- ja Tolliametilt – seletuskirja kohaselt töötamise registrist ning maksudeklaratsioonide kaudu. Kuna selle muudatuste tõttu saadakse andmeid Maksu- ja Tolliametilt, siis on vaja teha ka vastavad muudatused töökeskkonna andmekogu põhimääruses (sh ka selle põhimääruse lisas, mis sätestab konkreetsemad andmete koosseisud), sh läbida ka kooskõlastusmenetlus riigi infosüsteemide haldussüsteemis (RIHA). Inspektsiooni teostatava kooskõlastuse kohta saate infot siit: http://www.aki.ee/et/avalik-teave/andmekogude- 2 12.08.2016 kiri nr 1.2.-4/16/932 (http://adr.rik.ee/aki/dokument/4789810); AKI 2017. aastal koostatud aastaraamatut 2016. aasta kohta, konkreetsemalt lk 11, 62 – kättesaadav: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/aastaraamat_2016.pdf. 2 (4) kooskolastamine. Hetkel ei ole eelnõus näiteks seda põhimääruse lisa muutmist kavandatud. 1.3. Kavandatava SoVS § 111 lg 5 kohaselt avalikustab avaliku sektori tööandja esmase palgaandmete analüüsi tulemused isikustamata kujul oma kodulehel. Selle kohustuse täitmisega seonduvalt võib tekkida probleem olukorras, kui inimene on kaudselt tuvastatav nende andmete alusel – samas ei ole eelnõus selgitatud, mida sel puhul tuleks ette võtta. Selle märkusega on seotud ka minu eelnevalt selle kirja punktis 2 toodud märkus avaliku sektori töötajate palgaandmete avalikkuse teema osas. Samuti ei ole seletuskirjas märgitud, kes teostab kontrolli selle nõude täitmist. 2. Kavandatava SoVS § 112 lg 1 sõnastusest ning seda selgitavast seletuskirjast ei ole üheselt aru saada, mis tingimustel ning millal tehakse see ettekirjutus – kas sisuliselt peale automaatse otsuse ehk esmase palgaandmete analüüsi toimumist olukorras, kus järelevalvatavalt pole tema seisukohti küsitud või toimub ka siin mingi järelevalvemenetlus. Soovitan seda täiendada eelnõu seletuskirjas. 3. Töökeskkonna andmekogule juurdepääs 3.1. Eelnõu § 3 muudatuste tulemusena antakse tööandjale juurdepääs töökeskkonna andmekogus sisalduvale esmasele palgaandmete analüüsile. Seletuskirjas (lk 18-19) on märgitud, et „Lisaks kavandatakse välja töötada tööandja võimalus sama andmekogu kaudu koostada vajaduse korral soolise palgalõhe auditeid ja välja töötada soolise palgalõhe vähendamiseks tegevuskava.“ 3.2. Kavandatava SoVS § 111 lõike 4 kohaselt võimaldatakse tööandjale juurdepääs esmase palgaandmete analüüsi tulemustele tema organisatsiooni kohta. Eelnõule lisati ka kaks lisa, millest esimese ehk töökeskkonna andmekogu põhimääruse punkti 2 (§ 12 täiendamine lõikega 8) kohaselt tagab TI töökeskkonna andmekogus tööandja juurdepääsu „esmasele palgaandmete analüüsile ja võrdse palga auditile tema organisatsiooni kohta“. 3.3. Kui tööandjale soovitakse sellele andmekogule anda juurdepääs ka teistel eesmärkidel, siis tuleb ka vastavalt seda lõiget muuta või lisada mõni uus lõige, sest eelnõuga kavandatav töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 täiendamine lõikega 31 ning SoVS § 111 täiendamine lõikega 4, vähemalt välja pakutud sõnastuses, ei kata eelnõu seletuskirjas märgitud „kavandatavat andmetöötlust“ (mis ilmselt käib tööõnnetuse andmekogu kavandatava § 12 lõike 8 kohta). 4. Eelnõu soovitakse jõustada 2020 juulis ehk peale isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist. Seetõttu on vajalik eelnõus ka läbi viia andmekaitseliste mõjude analüüs (ennekõike andmesubjekti ning teda mõjutavate tegevuste osas) – hetkel ei sisalda eelnõu seletuskiri selle kohast analüüsi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Viljar Peep Peadirektor Raavo Palu [email protected] 3 (4) 4 (4)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →