ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Jevgeni Ossinovski Teie: 02.04.2018 nr 1.2-2/37-1
Tervise- ja tööminister
Sotsiaalministeerium Meie: 18.04.2018 nr 1.2.-4/18/832
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite mulle arvamuse avaldamiseks soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seoses esitatud eelnõuga on mul järgnevad
märkused ja tähelepanekud.
1. Eelnõu seletuskirjas on lk 7 alguses viidatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1
punktile 31, kuid tuleks viidata punktile 31.
2. Eelnõu 1 punkt 4 (SoVS § 11 lg 1 p 6 sõnastuse muutmine)
2.1. On tervitatav, et astutakse samme, et muuta vähemalt avalikus sektoris
läbipaistvamaks nii ametnikele kui ka töötajatele erinevate makstavate tasude osas.
Samas juhin tähelepanu võimalikule murekohale selle konkreetse muudatusega
seonduvalt.
2.2. Muudatuses on öeldud: „andma vähemalt üks kord kahe aasta jooksul töötajatele ja
nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta
organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest.
Nimetatud teave peab muu hulgas sisaldama nais- ja meestöötajate keskmise palga
või töötasu ning tööga seonduvalt makstavate hüvitiste ja antavate hüvede võrdlust
organisatsiooni ametigruppide kaupa. Kui organisatsioonis ei ole töökohti
ametigruppidesse jaotatud, esitatakse informatsioon ametikohtade kaupa.“
2.3. Arusaadavalt soovitakse läheneda sellele nii, et ametnikele ja töötajatele antakse
üldistatud ning statistilist teavet erinevate makstud tasude kohta, sh võrdlust
ametigruppide kaupa. Samas, kui organisatsioon ei ole töökohti ametigruppidesse
jaotanud, siis esitatakse informatsioon ametikohtade kaupa.
2.4. Kas ametikohtade kaupa antakse teavet sisuliselt organisatsioonisiseselt puhtalt nö
ametnike kaupa või on siin all ka mõeldud avaliku sektori töötajaid? Palun selles osas
seletuskirja täpsustada, kuna meil on praktikas olnud juhtumeid (millede vaidlused on
praegugi kohtus), et kas ning mis ulatuses on võimalik avaliku teabe seaduse kohase
teabenõude korras avaliku sektori asutuselt välja küsida avalikus sektoris olevate
töötajatele makstud töötasude jmt tasude maksmise kohta teavet. Jah, tegemist ei ole
üks-ühele võrreldavad (ühel juhul antakse teavet organisatsioonist välja; ning
kavandatav regulatsioon käsitleks organisatsioonisiseselt teabe avaldamist), kuid
siiski võib tekkida probleem töölepinguseaduse § 28 lg 2 punktiga 13. Seetõttu tuleks
eelnõu seletuskirja selles osas täiendada.
2.5. Eeltoodu osas märgin, et avaldasin 16.04.2018 arvamuse nr 1.2.-4/17/2490
isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu osas, milles tegin ka
ettepaneku muuta avalikus sektoris olevate töötajate töötasud avalikumaks – vt minu
kirja punkti 4.2.1
1
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/eelnoule_arvamuse_avaldamine_-
_iks_rs_eelnou.pdf.
Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
3. Kavandatava SoVS § 11 lõikes 3 on toodud soopõhiste tööalaste statistika jaoks
kogutavad andmete koosseisud. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas selgitatud, mida
konkreetsete koosseisude all on mõeldud – nt ei selgu, mida tähendab „muud töötamisega
seotud hüved“; samuti ei ole selgitatud, mida tähendab, et see tasu või hüve saadakse
tööandjalt „otseselt või kaudselt“. Samuti juhin võimalikkusele, et kui personali koosseisu
kohta kogutakse teavet organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides, siis võib juhtuda
nii, et kui ühe tasandi või grupi moodustab sisuliselt üks inimene, siis võib olla tegemist
isikuandmetega, kuna inimene võib olla kaudselt tuvastatav.
4. Kavandatav SoVS § 11 lg 4
4.1. Kavandatava SoVS § 11 lg 4 kohaselt soovitakse säilitada kavandatava SoVS § 11
lõikes 3 märgitud andmeid seitse aastat. Seletuskirjas on märgitud, et
„Raamatupidamise seaduse § 12 punkti 1 kohaselt peab
raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat
alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.“
4.2. Selles osas juhin tähelepanu, et raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt on
raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral
võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu
toimumise asjaolusid ja tõepärasust.
4.3. Ma väga kahtlen, et tööandja tehtav soopõhine statistiliste andmete kogumine on
käsitletav majandustehinguna. Seetõttu leian, et eelnõu seletuskirjas ei ole kohaselt
põhjendatud andmete säilitamistähtaega.
5. Kavandatav SoVS § 111
5.1. Eelnõu seletuskirjas (lk 11) on selle paragrahvi osas märgitud, et Tööinspektsioon
(TI) teostab üks kord aastas (kuigi eelnõus ega seletuskirjas ei täpsustata millal
täpselt) automatiseerituna töökeskkonna andmekogus esmase palgaandmete analüüsi.
„TI hindab esmase palgaandmete analüüsi raames organisatsiooni töötasu andmeid
riigi infosüsteemides olemas olevate andmete alusel ehk teeb sisuliselt tööandjaga
kontakteerumata eelhinnangu ehk korrakaitseseaduse tähenduses ohuprognoosi. Kui
ohuprognoosi tulemusel tekib kahtlus, et tööandja tegevus on diskrimineeriv vastavalt
SoVS § 6 lõike 2 punktile 3, võib TI sekkuda ja teha keskmiselt kümne ja enama
töötajaga avaliku sektori tööandajale ettekirjutuse naiste ja meeste võrdse palga
auditi läbiviimiseks (palgaaudit).“
1.1. Juhin Sotsiaalministeeriumi tähelepanu asjaolule, et korrakaitseseadus ei võimalda
teostada massandmetöötlust – sellele asjaolule olen ka mitmel korral kirjutanud.2
Seetõttu ei poolda ma käsitlust, kus esmase palgaandmete analüüs toimuks
korrakaitseseaduse alusel, tehes massandmetöötlust andmekogude põhjal. Sel juhul
tekib ka küsitavus, et kui korrakaitseseaduse aluselt toimub massandmetöötlus
kavandatava SoVS § 3 lg 2 punktis 3 märgitud „riigi ja kohaliku omavalitsuse
osalusega äriühingu, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutuse ja
mittetulundusühingu“ suhtes, siis kuidas õigustatakse muude, nö puhtalt avaliku
sektori asutuste osas toimuvat massandmetöötlust. Sel juhul toimub ju Vabariigi
Valitsuse seaduse alusel haldusjärelevalvemenetlus, mitte korrakaitseseaduse alusel
„ohuprognoosi koostamine“.
1.2. Kavandatava SoVS § 111 lg 3 sõnastusest võib järeldada, et esmase palgaandmete
analüüsiks saadakse andmed Maksu- ja Tolliametilt – seletuskirja kohaselt töötamise
registrist ning maksudeklaratsioonide kaudu. Kuna selle muudatuste tõttu saadakse
andmeid Maksu- ja Tolliametilt, siis on vaja teha ka vastavad muudatused
töökeskkonna andmekogu põhimääruses (sh ka selle põhimääruse lisas, mis sätestab
konkreetsemad andmete koosseisud), sh läbida ka kooskõlastusmenetlus riigi
infosüsteemide haldussüsteemis (RIHA). Inspektsiooni teostatava kooskõlastuse
kohta saate infot siit: http://www.aki.ee/et/avalik-teave/andmekogude-
2
12.08.2016 kiri nr 1.2.-4/16/932 (http://adr.rik.ee/aki/dokument/4789810); AKI 2017. aastal koostatud
aastaraamatut 2016. aasta kohta, konkreetsemalt lk 11, 62 – kättesaadav:
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/aastaraamat_2016.pdf.
2 (4)
kooskolastamine. Hetkel ei ole eelnõus näiteks seda põhimääruse lisa muutmist
kavandatud.
1.3. Kavandatava SoVS § 111 lg 5 kohaselt avalikustab avaliku sektori tööandja esmase
palgaandmete analüüsi tulemused isikustamata kujul oma kodulehel. Selle kohustuse
täitmisega seonduvalt võib tekkida probleem olukorras, kui inimene on kaudselt
tuvastatav nende andmete alusel – samas ei ole eelnõus selgitatud, mida sel puhul
tuleks ette võtta. Selle märkusega on seotud ka minu eelnevalt selle kirja punktis 2
toodud märkus avaliku sektori töötajate palgaandmete avalikkuse teema osas. Samuti
ei ole seletuskirjas märgitud, kes teostab kontrolli selle nõude täitmist.
2. Kavandatava SoVS § 112 lg 1 sõnastusest ning seda selgitavast seletuskirjast ei ole üheselt
aru saada, mis tingimustel ning millal tehakse see ettekirjutus – kas sisuliselt peale
automaatse otsuse ehk esmase palgaandmete analüüsi toimumist olukorras, kus
järelevalvatavalt pole tema seisukohti küsitud või toimub ka siin mingi
järelevalvemenetlus. Soovitan seda täiendada eelnõu seletuskirjas.
3. Töökeskkonna andmekogule juurdepääs
3.1. Eelnõu § 3 muudatuste tulemusena antakse tööandjale juurdepääs töökeskkonna
andmekogus sisalduvale esmasele palgaandmete analüüsile. Seletuskirjas (lk 18-19)
on märgitud, et „Lisaks kavandatakse välja töötada tööandja võimalus sama
andmekogu kaudu koostada vajaduse korral soolise palgalõhe auditeid ja välja
töötada soolise palgalõhe vähendamiseks tegevuskava.“
3.2. Kavandatava SoVS § 111 lõike 4 kohaselt võimaldatakse tööandjale juurdepääs
esmase palgaandmete analüüsi tulemustele tema organisatsiooni kohta. Eelnõule lisati
ka kaks lisa, millest esimese ehk töökeskkonna andmekogu põhimääruse punkti 2 (§
12 täiendamine lõikega 8) kohaselt tagab TI töökeskkonna andmekogus tööandja
juurdepääsu „esmasele palgaandmete analüüsile ja võrdse palga auditile tema
organisatsiooni kohta“.
3.3. Kui tööandjale soovitakse sellele andmekogule anda juurdepääs ka teistel
eesmärkidel, siis tuleb ka vastavalt seda lõiget muuta või lisada mõni uus lõige, sest
eelnõuga kavandatav töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 täiendamine lõikega
31 ning SoVS § 111 täiendamine lõikega 4, vähemalt välja pakutud sõnastuses, ei kata
eelnõu seletuskirjas märgitud „kavandatavat andmetöötlust“ (mis ilmselt käib
tööõnnetuse andmekogu kavandatava § 12 lõike 8 kohta).
4. Eelnõu soovitakse jõustada 2020 juulis ehk peale isikuandmete kaitse üldmääruse
jõustumist. Seetõttu on vajalik eelnõus ka läbi viia andmekaitseliste mõjude analüüs
(ennekõike andmesubjekti ning teda mõjutavate tegevuste osas) – hetkel ei sisalda eelnõu
seletuskiri selle kohast analüüsi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Viljar Peep
Peadirektor
Raavo Palu
[email protected]
3 (4)
4 (4)