Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse
HALDUSLEPING nr __
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda ministeeriumi põhimääruse alusel esindab kantsler Marika Priske (edaspidi
Sotsiaalministeerium)
ning
AS Hoolekandeteenused registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1, Tallinn, keda
põhikirja alusel esindab juhatuse esimees Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud Täitja)
keda edaspidi nimetatakse eraldi Pool või koos Pooled, sõlmivad käesoleva halduslepingu
(edaspidi Leping)
1. Lepingu objekt
1.1. Leping on sõlmitud sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke „Rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse teenuse pakkumine ja rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse
omavalitsustesse elama asumise toetamine Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumbriga 196668)
tulemusena ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 32
lg 3 alusel.
1.2. Lepinguga volitab Sotsiaalministeerium Täitjat täitma haldusülesannet VRKS alusel.
1.3. Haldusülesandeks on rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse
korraldamine, rahvusvahelise kaitse saajate toetamine peale rahvusvahelise kaitse saamist
kohalikku omavalitsusse elama asumisel ja ümberasustamise raames vastuvõetud
rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmine ning toetamine kohalikku omavalitsusse elama
asumisel (edaspidi teenus).
1.4. Leping sõlmitakse eesmärgiga tagada haldusülesande tulemuslik elluviimine ning
lepingu sõlmimisega kaasneb punktis 1.1 nimetatud seaduses sätestatud õigused,
kohustused ja vastutus.
1.5. Haldusülesande täitmist rahastatakse osaliselt Varjupaiga-, rände- ja
integratsioonifondist. Kui lepingu täitmise käigus muutub teenuse rahastamise allikas,
kohustub Sotsiaalministeerium Täitjat sellest teavitama. Vajadusel edastatakse Täitjale koos
teavitusega (välis)vahendite kasutamise tingimused.
2. Poolte kohustused:
2.1. Täitja kohustub haldusülesande täitmisel:
2.1.1. osutama teenust kooskõlas riigihanke alusdokumentide, esitatud pakkumuse ja
teenust reguleerivate õigusaktidega;
2.1.2. korraldama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse osutamise
enda valitud kohas. Peab tagama, et teenuse pakkumise asukohas on hästi
toimiv ühistranspordi ühendus suuremate keskustega, juurdepääs sotsiaal-,
haridus- ja tervishoiuteenustele. Ühes majutuskeskuses on lubatud majutada kuni
70 inimest;
2.1.3. teavitama Sotsiaalministeeriumi kirjalikult teenuse pakkumise asukoha
muutumisest;
2.1.4. korraldama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 34 lõike 2 punkti 3
alusel väljaspool majutuskeskust elavatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele;
2.1.5. korraldama rahvusvahelise kaitse saajatele kuni viimaste majutuskeskusest
väljakolimiseni majutuskeskuse teenuse osutamise ning abistama rahvusvahelise
kaitse saajaid elukoha leidmisel, suhtlemisel ametiasutustega ning tagama
ametiasutustes asjaajamisel tõlketeenuse kättesaadavus;
2.1.6. hoidma rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate kohta
teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena ja järgima rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate isikuandmete töötlemisel isikuandmete
kaitse nõudeid;
2.1.7. esitama pärast lepingu sõlmimist Sotsiaalministeeriumile vahetult teenust
osutavate töötajate CVd lepingu lisaks oleval vormil koos karistusregistri
väljavõttega. Töötaja vahetumisel või lisandumisel esitama
Sotsiaalministeeriumile eelnimetatud dokumendid uue töötaja kohta;
2.1.8. tagama, et vahetult teenust osutavad töötajad vastavad igal ajal lepingu täitmise
käigus hanke alusdokumentides sätestatud nõuetele ning töötaja mittevastavuse
korral ta asendama;
2.1.9. võimaldama vahetult majutuskeskuse teenust osutavatel töötajatel osaleda
Sotsiaalministeeriumi või teiste organisatsioonide poolt rahvusvahelise kaitse
taotlejate vastuvõtu, rahvusvahelise kaitse saajate integratsiooni ja muudel
sarnastel teemadel läbiviidavatel koolitustel, infoüritustel ja õppustel;
2.1.10. tegema Sotsiaalministeeriumiga koostööd majutuskeskuse tegevust ja
rahvusvahelise kaitse taotlejaid ning rahvusvahelise kaitse saajaid puudutavatest
avalikkusele suunatud sõnumitest teavitamisel;
2.1.11. teavitama Politsei- ja Piirivalveametit rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse teenuselt lahkunud rahvusvahelise kaitse taotlejatest;
2.1.12. teavitama Sotsiaalministeeriumi olukordadest, kui majutuskeskuse
majutusvõimekus on ületatud. Sotsiaalministeerium võib lisaks nimetatud
olukordadele nõuda täiendavat teavet teenuse osutamise kohta, kui see on
Sotsiaalministeeriumi ülesannete täitmiseks vajalik.
2.1.13. kooskõlastama teenuse osutamisega seotud planeeritavad allhanked eelnevalt
Sotsiaalministeeriumiga;
2.1.14. kasutama haldusülesande täitmiseks eraldatud rahalisi vahendeid sihipäraselt ja
esitama Sotsiaalministeeriumile aruanded ülesande täitmisega seotud kulude
kohta;
2.1.15. tagama majutuskeskuses elavate rahvusvahelise kaitse taotlejatele
majutuskeskuses sisekorraeeskirja kohaldamise vastavalt sotsiaalministri
19.11.2013 määrusele nr 37 „Varjupaigataotlejate majutuskeskuse
sisekorraeeskiri“;
2.1.16. tagama haldusülesande täitmisel teenust osutavate isikute olemasolu ja
vastavuse VRKSis toodud nõuetele;
2.1.17. pidama arvestust ning säilitama punktis 2.1.13 kohustuse täitmise kohta vajalikud
dokumendid ning esitama need Sotsiaalministeeriumile viimase nõudmisel;
2.1.18. täitma muid teenusega seotud ülesandeid, mis on sätestatud VRKSis.
2.2. Sotsiaalministeerium kohustub:
2.2.1. menetlema Sotsiaalministeeriumile esitatud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja
rahvusvahelise kaitse saajate avaldusi ja kaebusi.
2.2.2. esitama ettepanekud riigi eelarvestrateegia koostamisel haldusülesande
täitmiseks vajaminevate vahendite saamiseks riigieelarvest vastavalt punktis 3.2
nimetatud arengukavale.
2.2.3. eraldama Täitjale iga-aastaselt haldusülesande täitmiseks vajalikud vahendid
vastavalt punktis 3.3 nimetatud Lepingu lisale.
2.2.4. teostama järelevalvet haldusülesande täitmise üle, sh Täitja poolse
haldusülesande täitmisega seotud tegevuse õiguspärasuse ja rahaliste vahendite
sihtotstarbelise kasutamise;
2.2.5. andma Täitjale haldusülesande täitmiseks vajalikku informatsiooni.
3. Haldusülesande rahastamine ja aruandlus
3.1. Haldusülesande täitmiseks vajalikud rahalised vahendid eraldatakse Täitjale vastavalt
iga-aastasele riigieelarve seadusele ja osaliselt lepingu punktis 1.5 nimetatud vahenditest.
3.2. Iga aasta 15. jaanuariks esitab Täitja Sotsiaalministeeriumile kinnitatud kolme (3) aasta
arengukava koos finantsplaaniga, mis kajastab igal aastal täitmiseks võetud eesmärke ja
eesmärkide saavutamiseks planeeritud meetmeid, tegevusi, ajakava ja selleks vajaminevaid
rahalisi vahendeid.
3.3. Haldusülesande täitmiseks riigieelarves ettenähtud vahendite ja lepingu punktis 1.5
nimetatud vahendite kasutamise kord lepitakse iga-aastaselt Sotsiaalministeeriumi ja Täitja
vahel kokku ning vormistatakse käesoleva Lepingu lisana.
3.4. Vajadusel on Pooltel õigus korrigeerida teenuse mahtu iga-aastase halduslepingu lisa
sõlmimisel või vajaduse tekkimisel ka jooksva aasta jooksul.
4. Järelevalve haldusülesande täitmise üle
4.1. Järelevalvet haldusülesande täitmise üle teostatakse vastavalt VRKSile.
4.2. Järelevalve teostajal või tema poolt volitatud isikul on õigus teha kõiki järelevalve
toiminguid Täitja suhtes haldusülesande täitmise kontrollimiseks. Pooled järgivad kõiki
järelevalvet reguleerivaid asjakohaseid õigusakte.
4.3. Täitja tagab punktis 4.1 nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu oma
asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse punktis 4.2 nimetatud isikutele.
5. Haldusülesande täitmiseks sõlmitava lepingu muud tingimused
5.1. Täitja kohustub esitama majandusaasta aruande õigusaktides sätestatud tähtaegadel
ja korras. Sotsiaalministeeriumi nõudel edastab Täitja oma majandusaasta aruande
Sotsiaalministeeriumile.
5.2. Lepingu täitmiseks Täitja poolt antavat tagatist ei nõuta.
5.3. Täitja peab küsima Sotsiaalministeeriumilt nõusolekut järgmiste toimingute
tegemiseks:
5.3.1. Täitja teise juriidilise isikuga ühinemiseks, jagunemiseks või
ümberkujundamiseks, kui sellega ei kaasne Täitja kui eraõigusliku juriidilise isiku
lõppemine, mis on Lepingu lõpetamise aluseks;
5.3.2. Täitja vara võõrandamiseks, investeerimiseks või laenu võtmiseks, kui tehingu
maht on 1/10 või enam aktsia- või osakapitali suurusest;
5.3.3. tehingu tegemiseks, millega kaasneb Täitja ettevõtte või selle osa omandi või
valduse üleminek;
5.3.4. äriühingu aktsia- või osakapitali vähendamiseks, kui vähendatav osa moodustab
1/10 või enam aktsia- või osakapitali suurusest.
5.4. Sotsiaalministeerium annab punktis 5.3. nimetatud toiminguteks loa või keeldub loa
andmisest esitades sellekohased põhjendused 10 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.
5.5. Täitja teavitab Sotsiaalministeeriumit kirjalikult kui:
5.5.1. äriühingu aktsiate või osa omandiõiguse üleminekust, kui selle tulemusel
omandab aktsionär või osanik hääli vähemalt selles ulatuses, mis on äriühingu
üldkoosolekul nõutav põhikirja muutmise, aktsia- või osakapitali suurendamise või
vähendamise või äriühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või
ümberkujundamise otsuse vastuvõtmise tõkestamiseks;
5.5.2. täisühingu või usaldusühingu puhul selle juhtimise õiguse andmisest täisühingu
või usaldusühingu osanikule või muu eraõigusliku juriidilise isiku nõukogusse või
juhatusse uue liikme valimisest või määramisest;
5.5.3. Täitja põhikirjas või äriregistris nimetatud tegevusala või eesmärgi kohta tehtud
muudatusest.
6. Vastutus lepingu rikkumise eest ja vääramatu jõud
6.1. Pooled vastutavad kohustuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel
õigusaktidest ja Lepingust tulenevatel alustel.
6.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja
vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Vääramatuks jõuks loevad Pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene
nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad
vääramatu jõuna.
6.3. Lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral Poole
poolt on teisel Poolel õigus nõuda leppetrahvi, mis moodustab kuni null koma viis (0,5)
protsenti Sotsiaalministeeriumi poolt jooksva aasta kohta haldusülesande täitmiseks
eraldatud vahenditest vastavalt punktis 3.3 nimetatud Lepingu lisale.
6.4. Leppetrahv kuulub tasumisele neljateistkümne (14) päeva jooksul vastavasisulise
nõude esitamisest.
6.5. Leppetrahvi tasumine ei välista Poolte õigust nõuda kohustuste täitmist, samuti õigust
Lepingust taganeda sama või muu rikkumise eest Lepingus sätestatud alustel või seaduses
sätestatud muul alusel.
6.6. Sotsiaalministeeriumi hilinemisel/viivitamisel makse tasumisega, on Täitjal õigus
nõuda viivist 0,05% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva
eest, kuid mitte enam kui 20% tasumisega viivitatud summast.
6.7. Täitja poolt isikuandmete kaitse nõuete mittetäitmisel või konfidentsiaalsuskohustuse
rikkumisel on Sotsiaalministeeriumil õigus nõuda leppetrahvi kuni 30% Täitjale jooksva aasta
kohta haldusülesande täitmiseks eraldatud vahenditest vastavalt punktis 3.3 nimetatud
Lepingu lisale.
7. Lepingu muutmine
7.1. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. Lepingu
muutmine vormistatakse kirjalikult Lepingu lisana.
7.2. Pool peab viivitamatult informeerima teist Poolt olukorrast, kus talle pandud
haldusülesande täitmisega seotud kohustuste täitmine osutub oluliselt raskendatuks või
võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad Pooled kokku leppima edasise tegevuses ning
sõlmivad vajadusel kokkuleppe Lepingu muutmiseks.
7.3. Pool, kes soovib Lepingut muuta, esitab teisele poolele vastava ettepaneku. Teine
Pool on kohustatud ettepanekule vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul.
Muutmisettepanekust keeldumine peab olema põhjendatud.
7.4. Sotsiaalministeerium võib Lepingut ühepoolselt muuta, kui see on tingimata vajalik, et
vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist.
7.5. Sotsiaalministeerium võib Lepingut ühepoolselt muuta, kui:
7.5.1. muudetakse kohalduvaid õigusakte;
7.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
7.5.3. muutmist nõuab Riigikontroll;
7.5.4. muutmine on vajalik Lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks;
7.5.5. Täitja tegevus või tegevusetus on ohtu seadnud rahvusvahelise kaitse taotlejate
või rahvusvahelise kaitse saajate elu ja tervise.
8. Haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamine
8.1. Kui Leping mis tahes põhjusel lõpetatakse või lõpeb, kohustub Täitja tegema
koostööd isikuga, kes täidab haldusülesannet pärast Lepingu lõppemist või kellele on selline
õigus või kohustus Sotsiaalministeeriumi poolt antud.
8.2. Haldusülesande üleandmisel koostatakse Sotsiaalministeeriumi ja Täitja vahel eraldi
Lepingu lisa haldusülesande üleandmiseks vajalike toimingute tähtaegade ja
maksetingimuste kohta.
9. Konfidentsiaalsuskohustus
9.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama
nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu
nimetatud teabele.
9.2. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse
tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.3. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele
järelevalve teostajale, poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, kes
on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt
kohustatud informatsiooni avaldama.
9.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale lepingu lõppemist või lõpetamist
tähtajatult.
10. Hoolsuskohustus
10.1. Pooled kohustuvad oma kohustusi täitma piisava ja vajaliku hoolsusega ning
rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et haldusülesannet ootuspäraselt täita ja
tegema mõistlikke jõupingutusi haldusülesande täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja
ärahoidmiseks.
10.2. Pooled lähtuvad piisava ja vajaliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste
tasemest, mille kasutamist haldusülesande täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on
vastavuses avalike huvide, heade tavade ja hea usu põhimõttega.
11. Lepingu lõpetamine
11.1. Kui üks pooltest soovib Lepingu mõjuva põhjuse olemasolul lõpetada, peab ta sellest
teisele poolele kirjalikult ette teatama vähemalt neli (4) kuud. Lõpetamine toimub kirjaliku
kokkuleppe alusel.
11.2. Sotsiaalministeerium võib lõpetada lepingu ühepoolselt etteteatamise tähtaegu
järgimata lepingus ja halduskoostöö seaduses sätestatud alustel, kui:
11.2.1. Täitja on korduvalt või oluliselt rikkunud lepingut või muud haldusülesande täitmist
reguleerivat õigusakti ja Lepingu rikkumine on põhjustanud olulise kahju
kolmandale isikule või tema varale;
11.2.2. Täitja ei vasta vähemalt ühele halduskoostööseaduse § 12 lõike 2 punktides 1-3
loetletud tingimustest ega ole võimeline etteantud tähtaja jooksul puudust
kõrvaldama;
11.2.3. Täitja on korduvalt jätnud täitmata haldusülesande täitmise üle järelevalvava
asutuse ettekirjutuse;
11.2.4. selleks on õigus mõnel muul õigusaktis sätestatud alusel.
12. Lepingu jõustumine ja tähtaeg
Leping jõustub 26. aprillil 2018. a ja on sõlmitud neljaks (4) aastaks.
13. Vaidluste lahendamine
13.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel
põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.
13.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus õigusaktides sätestatud
korras.
14. Teadete esitamine ja volitatud esindajad
14.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated
olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks Poolte Lepingu lõpetamise avaldused,
samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest jms.
Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
14.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele Poolele Lepingus märgitud
kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist
Poolt. Juhul kui Pool on Lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei
ole sellest teist Poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse
teade Poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel Poole poolt teatatud
kontaktandmetel.
14.3. Kirjalik teade loetakse Poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga Poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud
kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
14.4. Sotsiaalministeeriumi esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on:
rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag, tel. 6269 223, e-post
[email protected] või
teda asendav ametnik.
14.5. Täitja esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Jana Selesneva, tel
53019763, e-post
[email protected] või teda asendav töötaja.
15. Lepingu lisad
15.1. Lisa 1 - aruandluse vorm;
15.2. Lisa 2 - teenust osutavate töötajate CV vorm;
15.3. Lisa 3 – halduslepingu 2018. aasta rahastamis- ja aruandlustingimuste lisa.
16. Lõppsätted
16.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, milles lepitakse kokku
Lepingu sõlmimise ajal ja pärast Lepingu sõlmimist ning mis on Lepingu lahutamatuteks
osadeks ja moodustavad koos Lepinguga poolte vahel ühtse tervikliku kokkuleppe. Lepingu
lahutamatuteks osadeks on ka sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke „Rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse teenuse pakkumine ja rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse
omavalitsustesse elama asumise toetamine Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumbriga 195780)
riigihanke alusdokumendid ja Täitja pakkumus.
16.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled kehtivatest õigusaktidest.
16.3. Leping on sõlmitud eesti keeles, kuuel (6) lehel. Leping allkirjastatakse poolte poolt
digitaalselt.
17. Poolte rekvisiidid ja allkirjad:
Sotsiaalministeerium AS Hoolekandeteenused
Registrikood: 70001952 Registrikood: 10399457
Suur-Ameerika 1 Merimetsa tee 1
10122 Tallinn 10614 Tallinn
Tel: 626 9301 Tel: 677 1250
Faks: 699 2209 E-post:
[email protected]
E-post:
[email protected] a/a 10022010166009
_________________ ______________________________
Marika Priske Maarjo Mändmaa
Kantsler Juhatuse esimees
Haldusleping nr :::::::::::, lisa 1
Majutuskeskuse teenuses viibinud rahvusvahelise kaitse taotlejad ja rahvusvahelise kaitse saajad
Periood
Suhtluskee Sünniae
Jrk Nimi Sugu Päritoluriik Saabus
l g
svahelise kaitse saajad
Staatus (taotleja,
Viibis kaitse saaja,
Lahkus teenusel ümberasustamise
(päeva) raames vastuvõetud
kaitse saaja)
Haldusleping nr ::::::::::, lisa 1
Finantsaruanne periood
Makse saaja
Teenuse saaja (rahvusvahelise kaitse (arve esitanud
Jrk. nr. Kulu liik (halduslepingu liigituses)
taotleja, rahvusvahelise kaitse saaja) ettevõtte
nimetus)
Arve
Summa Summa
Käibemaks
käibemaksuta käibemaksuga
Sotsiaalministeerium
Meeskonnaliikme CV
Nimi: _______________
Isikukood: _______________________
Kontaktandmed: _____________________ (e-mail, telefon)
Aadress: _________________________
OMANDATUD HARIDUS, SH TÄIENDUSKOOLITUSED
1. Haridus
Kõrghariduse olemasolul märkida
Haridustase kooli nimi
eriala
Vajadusel jätkata loetelu…
2. Täiendkoolitused
Esitada info täiendkoolituste kohta, mis seonduvad meeskonnaliikmele esitatud
tingimustega. (lisada täiendkoolituse tunnistuse koopia)
Koolituse toimumise aeg Koolituse
Koolitaja nimi ja lektor Koolituse sisu
kuu ja aasta täpsusega maht
Vajadusel jätkata loetelu…
3. Töökogemus
Tööle
asumise ja Töökoha/ametikoha
töösuhte nimetus ja olulisemate
Tööandja nimi lõppemise tööülesannete kirjeldus, Töökogemuse
aeg kuu ning sh tuua välja olulisemad
aasta saavutused
täpsusega
Vajadusel jätkata loetelu…
Meeskonnaliikme kinnitus (tulenevalt VRKS § 32 lg 14):
Kinnitan, et olen teovõimeline, valdan eesti keelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-
tasemel või sellele vastaval tasemel, olen Eesti kodanik ja mul ei ole kehtivat karistust kuriteo
eest*.
*lisada juurde karistusregistri väljavõte
/digitaalselt allkirjastatud/
Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse
HALDUSLEPINGU nr __________2018. aasta rahastamis- ja aruandlustingimuste lisa
nr 3
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn, keda ministeeriumi põhimääruse alusel esindab Marika Priske (edaspidi
nimetatud Sotsiaalministeerium) ja
AS Hoolekandeteenused, registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1, Tallinn, keda
põhikirja alusel esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud Täitja),
keda edaspidi nimetatakse eraldi Pool või koos Pooled,
sõlmisid käesoleva halduslepingu (edaspidi “Leping”) lisa alljärgnevas:
1. Lepingu hind
1.1. 2018. aasta Lepingu hind jaguneb järgnevalt:
1.1.1. majutuskeskuse teenuse osutamiseks valmisoleku tagamine: 239 048 eurot koos
käibemaksuga, mis sisaldab Vao teenuseüksuse kulu 155 603 eurot koos käibemaksuga ja
Vägeva teenuseüksuse kulu 83 445 eurot koos käibemaksuga perioodi 23. aprill kuni 31.
detsember 2018. a eest;
1.1.2. kulu ühe rahvusvahelise kaitse taotleja kohta: 170 eurot/kuus;
1.1.3. kulu ühe rahvusvahelise kaitse saaja kohalikku omavalitsusse elama asumise
toetamisel: 760 eurot/4 kuud;
1.1.4. kulu ühe ümberasustamise raames vastu võetud rahvusvahelise kaitse saaja kohalikku
omavalitsusse elama asumise toetamisel: 760 eurot/4 kuud;
1.1.5. majutuskeskuse teenusel viibivale rahvusvahelise kaitse taotlejale rahalise toetuse
maksmisel ja rahvusvahelise kaitse saaja kohalikku omavalitusse elama asumise toetamisel
lähtutakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses kehtestatud määradest.
2. Aruandlus
2.1. Täitja kohustub esitama Sotsiaalministeeriumile iga kuu 20. kuupäevaks aruande
majutuskeskuseteenusel viibinud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse
saajate kohta Lepingu lisas 1 toodud vormil.
2.2. Täitja kohustub esitama 2018. a lõpparuande punktides 1.1.2 - 1.1.5 nimetatud kulude
kohta Sotsiaalministeeriumile 30. jaanuariks 2019. a.
3. Rahastamine
3.1. Täitja esitab Sotsiaalministeeriumile Lepingu punktis 1.1.1 nimetatud valmisolekutasu
ettemaksuarve iga kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks.
3.2. Sotsiaalministeerium tasub Täitja poolt esitatud ettemaksuarve iga kvartali esimese kuu
viimaseks tööpäevaks.
3.3. Täitja esitab 2018. a teise kvartali Lepingu punktis 1.1.1 nimetatud valmisolekutasu
ettemaksuarve Sotsiaalministeeriumile 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates käesoleva
Lepingu allkirjastamisest.
3.4. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse osutamisel tehtud kulutused
kaetakse kümne tööpäeva jooksul alates punktis 2.1 nimetatud aruande ja arve esitamisest.
3.5. Punktis 1.1.2 - 1.1.5 toodud kulude kohta esitab Täitja arved Sotsiaalministeeriumile iga
kuu 25. kuupäevaks.
3.6. Nõuded Täitja poolt esitatavale arvele:
3.6.1. arvel tuleb eristada rahvusvahelise kaitse taotlejatele tehtud kulud, sh makstud
rahaline toetus, kulud ühe rahvusvahelise kaitse taotleja kohta ja valmisolekutasu.
3.6.2. arvel tuleb eristada rahvusvahelise kaitse saajale ja ümberasustamise raames vastu
võetud rahvusvahelise kaitse saajale teenuse osutamise kulud.
4. Halduslepingu lisa allkirjastatakse digitaalselt.
Sotsiaalministeerium AS Hoolekandeteenused
Registrikood: 70001952 Registrikood: 10399457
Gonsiori 29 Merimetsa tee 1
15027 Tallinn 10614 Tallinn
Tel: 626 9301 Tel: 677 1250
Faks: 699 2209 Faks:
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
a/a 10022010166009
_________________ ______________________________
Marika Priske Maarjo Mändmaa
Kantsler Juhatuse esimees