dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Sotsiaalministeerium · 26. aprill 2018
Viit
5.2-2/849-2
Registreeritud
26. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Õiguskantsleri Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Ly Pärenson

Failid

  • 📎6-11716731801997 25.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc236 KB

Sisu (failidest)

Leon Jankelevitsh Teie 29.03.2018 nr Tamro Eesti OÜ [email protected] Meie 25.04.2018 nr 6-1/171673/1801997 Vastus Teie lisaküsimustele apteegireformi põhiseaduspärasuse kohta Lugupeetud Leon Jankelevitsh Küsisite, kas olukorras, kus Sotsiaalministeerium loobus apteegireformi mõjuanalüüsi tegemast, on ravimiseaduse § 41 lõiked 2−6 ja § 42 lõige 5 (arvestades rakendusaktide puudumist) Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas. Samuti soovisite teada, kas põhiseadusega ning „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga“ (HÕNTE) on kooskõlas olukord, kus rohkem kui pool reformi üleminekuajast on läbi, kuid siiani puuduvad seaduse rakendusaktid. Teie esitatud täiendavad argumendid ei anna siiski alust varasemas vastuses esitatud seisukohti muuta. Teie kirjast ei selgu, millised hädavajalikud õigusnormid praegu apteegireformi rakendamiseks puuduvad. Nõustusite, et äriühingu osaluse omandamiseks ja võõrandamiseks vajalikud normid on olemas. Samuti on olemas kahju hüvitamise ja riigivastutuse normid. Ministeerium võib ette näha täiendavaid rakendusmeetmeid (subsideeritud laen, riigi tagatis laenule, apteekri lähtetoetuse tõstmine, proviisorõppe mahu suurendamine, müügikeskkonna loomine Ravimiameti veebilehel vms). Nii aitaks riik reformi sujuvamalt ellu viia. Mõned rakendusmeetmed (näiteks apteekri lähtetoetuse suuruse või eraldamise korra muutmine) võivad kaasa tuua ka õigusaktide muutmise. Samas ei muuda nende meetmete ega ka rakendusaktide puudumine reformi põhiseadusega vastuolus olevaks. Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti esindajad kinnitasid Riigikogus 3.04.2018 toimunud sotsiaal- ja õiguskomisjoni ühisistungil, et nad teavad reformi rakendamise probleeme ja tegelevad riskide maandamisega. Ehkki hea õigusloome tava, õiguspoliitika põhialuste ja normitehnika reeglite eiramine on taunitav, ei tingi see siiski automaatselt normide põhiseadusevastasust. Mh märgin, et HÕNTE on Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud eeskiri, mis reguleerib valitsuse õigusloome protsessi. See ei laiene Riigikogule. Kõnealused muudatused tehti ravimiseaduses Riigikogu menetluse käigus. Riigikogus kehtib „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri“. Valitsuse ja Riigikogu normitehnika eeskirjad on mõnevõrra erinevad, ent nende õiguslik olemus ja sisulised eesmärgid on sarnased. 2 Seega ei muuda ka Sotsiaalministeeriumi hiljutine loobumine mõjuanalüüsist kavandatud reformi automaatselt põhiseadusevastaseks (vt ka varasema vastuse p 18). Apteegireformi vaidlustamisel ei saa edukalt tugineda ka õigusselguse põhimõttele, sest ravimiseaduses aastatel 2014 ja 2015 tehtud muudatustest on võimalik aru saada, millised õigused ja kohustused kellelgi on. Parimate soovidega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: Sotsiaalministeerium, Ravimiamet Külli Taro 693 8441 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel