Leon Jankelevitsh Teie 29.03.2018 nr
Tamro Eesti OÜ
[email protected] Meie 25.04.2018 nr 6-1/171673/1801997
Vastus Teie lisaküsimustele apteegireformi põhiseaduspärasuse kohta
Lugupeetud Leon Jankelevitsh
Küsisite, kas olukorras, kus Sotsiaalministeerium loobus apteegireformi mõjuanalüüsi tegemast,
on ravimiseaduse § 41 lõiked 2−6 ja § 42 lõige 5 (arvestades rakendusaktide puudumist) Eesti
Vabariigi põhiseadusega kooskõlas. Samuti soovisite teada, kas põhiseadusega ning „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskirjaga“ (HÕNTE) on kooskõlas olukord, kus rohkem kui pool
reformi üleminekuajast on läbi, kuid siiani puuduvad seaduse rakendusaktid.
Teie esitatud täiendavad argumendid ei anna siiski alust varasemas vastuses esitatud seisukohti
muuta.
Teie kirjast ei selgu, millised hädavajalikud õigusnormid praegu apteegireformi rakendamiseks
puuduvad. Nõustusite, et äriühingu osaluse omandamiseks ja võõrandamiseks vajalikud normid
on olemas. Samuti on olemas kahju hüvitamise ja riigivastutuse normid.
Ministeerium võib ette näha täiendavaid rakendusmeetmeid (subsideeritud laen, riigi tagatis
laenule, apteekri lähtetoetuse tõstmine, proviisorõppe mahu suurendamine, müügikeskkonna
loomine Ravimiameti veebilehel vms). Nii aitaks riik reformi sujuvamalt ellu viia. Mõned
rakendusmeetmed (näiteks apteekri lähtetoetuse suuruse või eraldamise korra muutmine) võivad
kaasa tuua ka õigusaktide muutmise. Samas ei muuda nende meetmete ega ka rakendusaktide
puudumine reformi põhiseadusega vastuolus olevaks.
Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti esindajad kinnitasid Riigikogus 3.04.2018 toimunud
sotsiaal- ja õiguskomisjoni ühisistungil, et nad teavad reformi rakendamise probleeme ja
tegelevad riskide maandamisega.
Ehkki hea õigusloome tava, õiguspoliitika põhialuste ja normitehnika reeglite eiramine on
taunitav, ei tingi see siiski automaatselt normide põhiseadusevastasust. Mh märgin, et HÕNTE
on Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud eeskiri, mis reguleerib valitsuse õigusloome
protsessi. See ei laiene Riigikogule. Kõnealused muudatused tehti ravimiseaduses Riigikogu
menetluse käigus. Riigikogus kehtib „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri“.
Valitsuse ja Riigikogu normitehnika eeskirjad on mõnevõrra erinevad, ent nende õiguslik olemus
ja sisulised eesmärgid on sarnased.
2
Seega ei muuda ka Sotsiaalministeeriumi hiljutine loobumine mõjuanalüüsist kavandatud
reformi automaatselt põhiseadusevastaseks (vt ka varasema vastuse p 18).
Apteegireformi vaidlustamisel ei saa edukalt tugineda ka õigusselguse põhimõttele, sest
ravimiseaduses aastatel 2014 ja 2015 tehtud muudatustest on võimalik aru saada, millised
õigused ja kohustused kellelgi on.
Parimate soovidega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Sotsiaalministeerium, Ravimiamet
Külli Taro 693 8441
[email protected]