Vastavavalt jaotuskavale
24.04.2018 nr 18-1/18/2840
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise
riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
kohta seisukoha küsimine
Keskkonnaminister algatas 28.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/212 teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise ning selle
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 361 lõike 1
kohaselt enne KSH programmi avalikustamist peab strateegilise planeerimisdokumendi
koostamise korraldaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjakohaselt asutustelt.
KeHJS § 361 lõike 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise KSH programmi
saamisest alates seisukohad KSH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume
hinnata KSH eksperdirühma koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Münt
Asekantsler
Lisad: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi
aastateks 2020−2030 koostamise KSH programm
Riina Maruštšak
626 2979,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
MAVES
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riikliku programmi aastateks
2020–2030 koostamise keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi eelnõu
aprill 2018
Töö nimetus: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku
programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi eelnõu
Töö number: 18046
Tellija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
KSH juhtekspert: Karl Kupits
Ekspertgrupp: Kadri Normak
Madis Metsur
Artto Pello
Tuuli Vreimann
Marek Maasikmets
Mina, Karl Kupits, kinnitan, et:
• olen omandanud magistrikraadi;
• oman vähemalt viieaastast töökogemust keskkonnakaitsega seotud tegevusalal;
• olen läbinud keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse, mis käsitleb
hinnangute andmist muu hulgas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 40 lõikes 4 nimetatud valdkondadele, vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud
positiivse tulemusega vastava eksami;
• olen viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise eksperdina
keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdirühma töös;
• olen läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja oman vähemalt kahe
projekti juhtimise kogemust;
• tunnen keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega
seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja
objektiivne.
SISUKORD
1 MENETLUSKÄIK .....................................................................................................................................3
2 ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMM .................................................................3
3 KSH ULATUS ...........................................................................................................................................4
3.1 SISERIIKLIK ULATUS ...........................................................................................................................4
3.2 PIIRIÜLENE MÕJU...............................................................................................................................5
4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND NING KESKKONNAMÕJU .................................6
4.1 ERITI PEENED OSAKESED ...................................................................................................................6
4.2 VÄÄVELDIOKSIID................................................................................................................................7
4.3 LÄMMASTIKOKSIIDID ........................................................................................................................8
4.4 MITTEMETAANSED LENDUVAD ORGAANILISED ÜHENDID ............................................................9
4.5 AMMONIAAK .................................................................................................................................. 10
4.6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE .................................................................................................... 12
5 SEOTUD STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID.................................................... 12
6 HINDAMISMETOODIKA .................................................................................................................. 12
7 SEOTUD ISIKUD JA ASUTUSED..................................................................................................... 13
7.1 EKSPERTGRUPP ............................................................................................................................... 13
7.2 SEOTUD ASUTUSED JA ORGANISATSIOONID ............................................................................... 14
8 AJAKAVA ............................................................................................................................................... 16
9 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ................................................................................... 16
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
1 MENETLUSKÄIK
Keskkonnaministeerium algatas 28.03.2018 ministri käskkirjaga nr 1-2/18/212 teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030
(edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) koostamise ning selle
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Vastavalt KeHJS § 33 lg 1 KSH tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument
koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi,
jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle
alusel kavandatakse § 6 lg 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt
olulise keskkonnamõjuga, lähtudes § 6 lõigetes 2–4 sätestatust.
Õhusaasteainete vähendamise programm on horisontaalne strateegia ning puudutab
tõenäoliselt suuremat osa eelloetletud valdkondi. Pole välistatud, et programmi tagajärjel
viiakse ellu KeHJS § 6 lg 1 loetletud tegevusi.
Sellest lähtuvalt otsustati KSH algatada selle vajadust põhjendamata.
KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS toodud menetlusele.
Sellest lähtuvalt on KSH eesmärk (§ 311):
• arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide
koostamisel ning kehtestamisel;
• tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
• edendada säästvat arengut.
KSH-d juhib Karl Kupits, kes vastab KeHJS § 34 lg 4 toodud nõuetele (Lisa 1).
2 ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMM
2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon Euroopa puhta õhu programmi,
millega ajakohastati õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030.
Programm koosneb keskmise võimsusega põletusseadmeid käsitlevatest nõuetest
(direktiiv 2015/2193), uue nn NEC-direktiivi nõuetest (2016/2284) ning hiljuti muudetud
Göteborgi protokolli ratifitseerimise ettepanekust.
Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk on saada ülevaade Eesti paiksetest ja
liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste edasise
vähendamise võimalustest ja potentsiaalist. Samuti sisaldab programm õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030 ning võimalikke saasteainete
vähendamise meetmeid, et täita asjakohaseid riiklikke vähendamise kohustusi.
Tallinn, 20. aprill 2018 3
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Õhusaasteainete vähendamise programm koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2016/2284/EL, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike
heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/25/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (edaspidi direktiiv) nõuetele.
Direktiiviga kehtestatakse aastateks 2020 ja 2030 riiklikud saasteainete heitkoguste
vähendamise kohustused järgmistele õhusaasteainetele: eriti peened osakesed (PM2,5),
vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised
ühendid (LOÜ) ning ammoniaak (NH3).
Eraldi osana koostatakse ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks hea
põllumajandustava riiklik juhend.
Põhimõtteliselt võib õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise jagada nelja
ossa:
• Surve selgitamine – milline on olemasolev ja ettenähtav saasteainete heite
kogus.
• Seisundi selgitamine – mis on välisõhu seisund uuritavate näitajate osas ning
mis on seisundi prognoos arvestades surve infot.
• Meetmed ettenähtud eesmärkide saavutamiseks – millistes sektorites millised
tegevused tuleb ellu viia, et oleks saavutatud nõuetele vastav välisõhu kvaliteet.
• Hea põllumajandustava ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks
3 KSH ULATUS
3.1 Siseriiklik ulatus
Hindamise ulatuseks on õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed nende
rakendamise mahus. Õhusaasteainete vähendamise programmis koostatakse
saasteainete kavandatavatele heitkogustele mitu erinevat stsenaariumi, sealhulgas
meetmete rakendamisel ja ilma meetmeteta. Stsenaariumite koostamine põhineb
vastavate majandusharude ja riigisisestel arengukavadel. KSH annab panuse erinevate
stsenaariumite mõju kirjeldamisele.
KSH ulatus hõlmab eneses välja töötatud meetmeid. KSH-s antakse hinnang meetmete
seosest teiste strateegiliste arengudokumentidega.
Hindamisulatusse ei kuulu välja töötatav põllumajandustava ammoniaagi heitkoguste
kontrollimiseks.
Kuna KSH koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnatakse KSH
käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel.
Tallinn, 20. aprill 2018 4
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
3.2 Piiriülene mõju
Riigikogu on ratifitseerinud Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni
muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli1.
Eraldiseisvalt on piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepe sõlmitud Läti
Vabariigiga2. Sarnane kokkulepe on sõlmitud ka Soome Vabariigiga3. Mõlemas lepingus
on toodud loetelu tegevustest (mõlemal lepingul erinev), mille korral korraldatakse
piiriülene keskkonnamõju hindamine.
Õhusaasteainete vähendamise programm otseselt ühtegi keskkonnakasutuse tegevust
ette ei näe. Direktiiviga kehtestatakse teatavate õhusaasteainete vähendamise nõuded
kõigile Euroopa Liidu (edaspidi EL) riikidele. Seoses sellega on kõik EL riigid kohustatud
koostama õhusaasteainete vähendamise programmi, mille eesmärgiks on teatavate
õhusaasteainete ohje. Teatavasti võivad õhusaasteained kanduda tekkeallikatest kaugele
ning üle riigipiiride, mistõttu on sellel ka globaalne mõõde. Õhusaasteainete
vähendamise programmi edukas rakendamine kõikides EL riikides peab endaga kaasa
tooma olulise piiriülese positiivse mõju eeldusel, et liikmesriigid vähendavad saasteainete
heitkoguseid.
Eestis koostatav õhusaasteainete vähendamise programmi mõju väljaspoole riiki on
eelduslikult positiivne ning piiriülest olulist keskkonnakasutust ei plaanita. Seetõttu on
mõistlik asuda seisukohale, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne
piiriülene mõju KeHJS § 46 tähenduses.
1
Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise protokolli ratifitseerimise seadus. Riigikogu seadus 13.01.2010.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13270997
2
Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe riigipiire ületava
keskkonnamõju hindamisest. Vabariigi Valitsuse leping 14.03.1997.
https://www.riigiteataja.ee/akt/78665
3
Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise piiriülese keskkonnamõju
hindamise kokkulepe. Vabariigi Valitsuse välisleping 21.02.2002.
https://www.riigiteataja.ee/akt/110017
Tallinn, 20. aprill 2018 5
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND NING
KESKKONNAMÕJU
Õhusaasteainete vähendamise programm keskendub väliõhus olevatele kindlatele
saasteainetele:
• eriti peened osakesed (PM2,5),
• vääveldioksiid (SO2),
• lämmastikoksiidid (NOx),
• mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)
• ammoniaak (NH3).
Õhusaaste avaldab mõju inimtervisele ja looduskeskkonnale.
Alljärgnev põhineb Keskkonnaagentuuri infol4.
4.1 Eriti peened osakesed
Eriti peened osakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame ja
veresoonkonna haigusi mõjutades eelkõige elanikkonna tundlikumat osa: vanureid ja
lapsi.
Põhiosa Eestis välisõhku paisatud eriti peenetest osakestest tekib peamiselt põlevkivil
baseeruvas energeetikasektoris (2015. aastal umbes 37%). Eestis välisõhku paisatud eriti
peenetest osakestest pärineb 32% mittetööstuslikust põletamisest (eelkõige puidu
põletamisest) ning põletamisest töötlevas tööstuses 15%. Muudest sektoritest on
olulisemad transport ja põllumajandus.
Ajavahemikul 2000–2015 on eriti peenete osakeste heitkogused vähenenud 9%, mis on
peamiselt tingitud elektritoodangu vähenemisest.
Eestil tuleb vähendada eriti peenete osakeste heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 15%
ning 2030. aastaks 41%, võrreldes baasaasta tasemega (2005).
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 1).
4
http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/ohugraafikud
Tallinn, 20. aprill 2018 6
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Joonis 1 PM2,5 heitkogused
4.2 Vääveldioksiid
Väävli- ja lämmastikühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis
happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude
elustikku, aga ka hooneid ja muud vara. Hapestumine on tingitud inimtegevuse tagajärjel
välisõhku paisatud vääveldioksiidist, lämmastikoksiididest (NOx) ja ammoniaagist (NH3).
Peamised vääveldioksiidi heiteallikad on Eestis põlevkivi baasil (põlevkivi on kõrge väävli-
ja tuhasisaldusega fossiilkütus) töötavad Narva Elektrijaamad, mille osakaal
üldheitkogustest oli 2015. aastal 53,8%. Võrreldes 1990. aastaga on vääveldioksiidi
heitkogused vähenenud 88,3%, mis on seotud põlevkivi ja raskekütteõli kasutamise
vähenemisega ajavahemikul 1990–2015 vastavalt 30% ja 99,95% võrra. Sama
ajavahemiku jooksul on karmistatud ka vedelkütuste väävlisisalduse norme ning on
suurenenud taastuvenergiaallikate osakaal.
Viimastel aastatel on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemisele kaasa aidanud Eesti ja
Balti elektrijaamades mõnede energiaplokkide renoveerimine, kus vana
tolmpõletustehnoloogia on asendatud uue keevkihttehnoloogiaga. Kaasajastatud
tehnoloogia on võimaldanud tõsta katelde efektiivsust ja vähendada vajamineva
põlevkivi kogust. Uutes kateldes toimub vääveldioksiidi sidumine juba põletamisprotsessi
käigus, mistõttu on vääveldioksiidi heitmed viidud praktiliselt nullilähedasteks. Lisaks
energiaplokkide renoveerimisele on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemist mõjutanud
vanade energiaplokkide demonteerimine Balti Elektrijaamas ning väävliärastusseadmete
kasutuselevõtmine.
Tallinn, 20. aprill 2018 7
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Eestil tuleb vähendada vääveldioksiidi heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 32% ning
2030. aastaks 68%, võrreldes baasaasta tasemega (2005).
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 2).
Joonis 2 SO2 heitkogused
4.3 Lämmastikoksiidid
Välisõhku paisatud lämmastikoksiididest (NOx) pärines 2015. aastal 47,3% liikuvatest
heiteallikatest. Oluline heiteallikas oli ka energiasektor (25,5%), vähemal määral pärinesid
lämmastikoksiidide heitmed mittetööstuslikust põletamisest (17,2%). Sarnaselt
vääveldioksiidiga on peamisteks paikseteks lämmastikdioksiidide heiteallikateks
suuremad, peamiselt põlevkivi kasutavad, elektrijaamad.
Võrreldes 1990. aastaga on lämmastikoksiidide heitkogused 2015. aastaks vähenenud
60,2%. Peamiselt on heitkoguste vähenemise põhjustanud muutused energia- ja
transpordisektoris. Lämmastikoksiidide heitkogused liikuvatest heiteallikatest on
vähenenud 61,7%. Heitkogused vähenesid enim 1990. aastate alguses, sest ajavahemikul
1990–1993 vähenes oluliselt nii bensiini kui ka diislikütuse kasutamine
maanteetranspordis – vastavalt 58% ja 45%. Alates 1994. aastast on kütuste kasutamine
transpordisektoris stabiliseerunud. Viimastel aastatel on kasvanud diislikütuse
kasutamise osakaal, kuid samal ajal on suurenenud uute, katalüsaatoritega autode arv.
Eestil tuleb vähendada lämmastikoksiidide heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 18% ning
2030. aastaks 30%, võrreldes baasaasta tasemega (2005).
Tallinn, 20. aprill 2018 8
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 3).
Joonis 3 NOx heitkogused
4.4 Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), süsinikoksiid (CO), metaan (CH4)
ja lämmastikoksiidid (NOx) põhjustavad maapinnalähedase osooni teket, mis on tugeva
oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka kahjuliku
toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Maapinnalähedane osoon
ei eraldu otse tehnoloogiliste või põlemisprotsesside käigus, vaid tekib fotokeemilise
reaktsiooni tulemusena ja on peamiselt suurlinnades esineva sudu üks komponent.
Põhiosa Eestis välisõhku paisatud mittemetaansetest lenduvatest orgaanilistest
ühenditest tekib tööstuslikest protsessidest ja lahustite kasutamisest (2015. aastal umbes
35%). Loomakasvatusest pärineb 22% ning mittetööstuslikust põletamisest 15%.
Võrdlusena olid aastal 1990 peamised allikad maanteetransport ja keemiatööstus.
Ajavahemikul 1990–2015 on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud
65%. See on peamiselt tingitud töötlevas tööstuses ja energeetikas toimunud
Tallinn, 20. aprill 2018 9
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
muutustest, autobensiini kasutamise vähenemisest ja viimastel aastatel ka
bensiinimootoriga autode arvu vähenemisest.
Eestil tuleb vähendada mittementaansete lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid
2020.–2029. aastateks 10% ning 2030. aastaks 28%, võrreldes baasaasta tasemega (2005).
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 4).
Joonis 4 LOÜ heitkogused
4.5 Ammoniaak
Väävli- ja lämmastikühendid (sh ammoniaak) moodustavad õhuniiskusega reageerides
happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi,
veekogude elustikku, aga ka hooneid ning muud vara. Hapestumine on tingitud
inimtegevuse tagajärjel välisõhku paisatud vääveldioksiidist (SO2), lämmastikoksiididest
(NOx) ja ammoniaagist (NH3).
Põhiosa Eestis välisõhku paisatud ammoniaagist tekib põllumajanduses (2015. aastal
umbes 90,8%). Loomakasvatusest pärineb 75,4% ning lämmastikväetiste kasutamisest
15,4% Eestis välisõhku paisatud ammoniaagist. Marginaalne hulk ammoniaagist pärineb
maanteetranspordist ja puidu põletamisest kodumajapidamistes.
Tallinn, 20. aprill 2018 10
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
Ajavahemikul 1990–2015 on ammoniaagi heitkogused vähenenud 46,4%, mis on
peamiselt tingitud muutustest majandussektoris. Näiteks on vähenenud haritava maa
pindala, kasutatavate väetiste kogused ning põllumajandusloomade arv. Võrreldes 1990.
aastaga on väetiste kasutamine vähenenud ligikaudu 38,6%, veiste ja sigade arv on
vähenenud vastavalt 66,2% ja 64,6%.
Eestil tuleb vähendada ammoniaagi heitkoguseid 2020.–2030. aastateks 1%, võrreldes
baasaasta tasemega (2005).
Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 5).
Joonis 5 NH 3 heitkogused
Eeldatakse, et õhusaasteainete vähendamise programmi raames heitkoguste
vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks
2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid
peaaegu poole võrra.
Tallinn, 20. aprill 2018 11
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
4.6 Mõju Natura 2000 aladele
Õhusaasteainete vähendamise programmi edukas rakendamine toob kaasa saastainete
vähenemise välisõhus, millega eelduslikult vähenevad hapestavate ühendite ning
üleliigse lämmastikuühendite mõju tundlikele ökosüsteemidele.
Pole teada, et õhusaasteainete vähendamise programmi tulemusena plaanitaks olulist
keskkonnakasutust Natura 2000 alal või selle mõjualas.
5 SEOTUD STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID
KSH käigus analüüsitavad arengukavad on:
• Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"
• Uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020"
• Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020
• Eesti ekspordipoliitika põhialused
• Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020
• Transpordi arengukava 2014–2020
• Energiamajanduse arengukava aastani 2030
• Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
• Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020
• Täiendatud "Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020"
• Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050
• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
• Looduskaitse arengukava aastani 2020
• Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020
• Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
• Eesti maaelu arengukava 2014–2020
6 HINDAMISMETOODIKA
KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele.
KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset. Keskkonnamõju on
oluliselt negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt positiivne, kui see vähendab
eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse
Tallinn, 20. aprill 2018 12
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi
säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi
või vara säilimisele.
KSH põhineb kahel astmel: vastavus analüüs ja välismõju analüüs.
Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse programmi kooskõla teiste strateegiliste
planeerimisdokumentidega (vt peatükk „5 Seotud strateegilised
planeerimisdokumendid“) ja keskkonnapoliitikaga.
Välismõjude analüüsi eesmärk on selgitada õhusaasteainete vähendamise programmi
mõju teda puudutavatele valdkondadele, milleks on inimtervis, looduskaitse, tootmine
(sh põllumajandus), transport. Mõju hindamine toimub kvalitatiivselt ehk kirjeldavalt.
Kõrvutatakse erinevad stsenaariumid ning antakse hinnang nende võimalikule mõjule.
Stsenaariumite võrdlemise kriteeriumid töötatakse välja KSH aruande koostamise käigus.
KSH aruandes Natura 2000 teemat ei käsitleta.
7 SEOTUD ISIKUD JA ASUTUSED
7.1 Ekspertgrupp
KSH ja õhusaasteainete vähendamise programmi koostamine toimub paralleelselt ning
sidusalt. KSH ekspert osaleb õhusaasteainete vähendamise programmi väljatöötamises
mahus, mis puudutab strateegilist mõju ning õhusaasteainete vähendamise programmi
koostavad eksperdid osalevad KSH aruande koostamises mahus, mis puudutab surve,
seisundi, eesmärkide ja meetmete kirjeldamist.
KSH juhtekspert, sh inimtervis, tootmine ja Karl Kupits (Maves AS), pädevuse kinnitus vt
transport Lisa 1.
Mõju looduskeskkonnale Artto Pello (Maves AS)
Mõju veekeskkonnale Kadri Normak (Maves AS)
Seos keskkonnapoliitikaga Madis Metsur (Maves AS)
Seos teiste strateegiate ja arengukavadega Tuuli Vreimann (Maves AS)
Õhusaasteainete vähendamise programmi Marek Maasikmets (Eesti Keskkonnauuringute
juhtekspert Keskus OÜ)
Õhusaasteainete vähendamise programmi Hanna-Lii Kupri (Eesti Keskkonnauuringute
koostajad (atmosfääriõhu survetegurite Keskus OÜ)
Tallinn, 20. aprill 2018 13
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
kirjeldus, seisundi kirjeldus, meetmete Stanislav Stõkov (Eesti Keskkonnauuringute
koostamine,) Keskus OÜ)
Merilyn Möls (Eesti Keskkonnauuringute
Keskus OÜ)
Igor Miilvee (Eesti Keskkonnauuringute
Keskus OÜ)
Regina Alber (Eesti Keskkonnauuringute
Keskus OÜ)
7.2 Seotud asutused ja organisatsioonid
Õhusaasteainete vähendamise programm on horisontaalne strateegia, mis puudutab
valdavat osa keskkonnakasutusega tegelevaid valdkondi ja poliitikakujundajaid.
Seotud asutuste katusorganisatsioonid on:
• Asfaldiliit
• Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit
• Autoettevõtete Liit
• Balti Keskkonnafoorum
• Eesti Aiandusliit
• Eesti Biogaasi Assosatsioon
• Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
• Eesti Biokütuste Ühing, TTÜ
• Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
• Eesti Elektritööstuse Liit
• Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon MTÜ
• Eesti Gaas
• Eesti Gaasiliit
• Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Eesti Keemiatööstuse Liit
• Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
• Eesti Keskkonnaühenduste Koda
• Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
• Eesti Linnade liit
• Eesti Looduskaitse Selts
• Eesti Maaomavalitsuste Liit
• Eesti Maaomavalitsuste Liit
• Eesti Maaülikool
• Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
• Eesti Masinatööstuse Liit
• Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Tallinn, 20. aprill 2018 14
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
• Eesti Mäetööstuse Liit
• Eesti Mäetööstuste Liit
• Eesti Mööblitootjate Liit
• Eesti Piimaliit
• Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
• Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
• Eesti Soojustehnikainseneride Selts
• Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon
• Eesti Taastuvenergia Koda
• Eesti Taimekasvatuse Liit
• Eesti Toiduainetetööstuse Liit
• Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
• Eesti Turbaliit
• Eesti Tuuletehnoloogia Liit
• Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
• Eesti Õliühing
• Eestimaa Looduse Fond
• Eestimaa Talupidajate Keskliit
• Harjumaa Ühistranspordikeskus
• Keskkonnaagentuur
• Keskkonnaamet
• Keskkonnainvesteeringute Keskus
• Keskkonnainvesteeringute Keskus
• Keskkonnaministeerium
• Linnalabor MTÜ
• Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon
• Maaeluministeerium
• Maanteeamet
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• Põllumajandusuuringute Keskus
• Rahandusministeerium
• Rahandusministeerium
• Sotsiaalministeerium
• Säästva Eesti Instituut
• Tallinna Energiaagentuur
• Tallinna Linn
• Tallinna Tehnikakõrgkool
• Tallinna Tehnikaülikool
• Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskond
• Tartu Regiooni Energiaagentuur
• Tartu Ülikool
• Teede Infokeskus
• Terviseamet
• World Energy Council Eesti
Tallinn, 20. aprill 2018 15
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES
8 AJAKAVA
Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise ja KSH algatamine 28.03.2018.
Õhusaasteainete vähendamise programmi lähteülesande tutvustamine ja
juuni 2018
KSH programmi avalik eelarutelu
KSH programmi avalik arutelu juuli 2018
Õhusaasteainete vähendamise eesmärkide poliitikasuundade ja meetmete november
kirjeldus 2018.
KSH aruande avalik arutelu märts 2019
9 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD
Koostatakse pärast seisukohtade laekumist.
Tallinn, 20. aprill 2018 16
Kinnitus K innit an , et ta vasta n Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 4 punktides 1 – 5 esitatud nõuetele, tunne n keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning o len keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. allkirjastatud digitaalselt Karl Kupits Lisatud magistrikraadi diplom keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse tunnistus juhtimisalase koolituse tunnistus