dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Sotsiaalministeerium · 25. aprill 2018
Viit
1.2-7/1430-1
Registreeritud
25. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2018
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. mai 2018

Failid

  • 📎Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta seisukoha küsimine.bdoc2625 KB

Sisu (failidest)

Vastavavalt jaotuskavale 24.04.2018 nr 18-1/18/2840 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Keskkonnaminister algatas 28.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/212 teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 361 lõike 1 kohaselt enne KSH programmi avalikustamist peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjakohaselt asutustelt. KeHJS § 361 lõike 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise KSH programmi saamisest alates seisukohad KSH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KSH eksperdirühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Asekantsler Lisad: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020−2030 koostamise KSH programm Riina Maruštšak 626 2979, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 MAVES Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu aprill 2018 Töö nimetus: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö number: 18046 Tellija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ KSH juhtekspert: Karl Kupits Ekspertgrupp: Kadri Normak Madis Metsur Artto Pello Tuuli Vreimann Marek Maasikmets Mina, Karl Kupits, kinnitan, et: • olen omandanud magistrikraadi; • oman vähemalt viieaastast töökogemust keskkonnakaitsega seotud tegevusalal; • olen läbinud keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse, mis käsitleb hinnangute andmist muu hulgas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõikes 4 nimetatud valdkondadele, vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami; • olen viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise eksperdina keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdirühma töös; • olen läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja oman vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust; • tunnen keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. SISUKORD 1 MENETLUSKÄIK .....................................................................................................................................3 2 ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMM .................................................................3 3 KSH ULATUS ...........................................................................................................................................4 3.1 SISERIIKLIK ULATUS ...........................................................................................................................4 3.2 PIIRIÜLENE MÕJU...............................................................................................................................5 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND NING KESKKONNAMÕJU .................................6 4.1 ERITI PEENED OSAKESED ...................................................................................................................6 4.2 VÄÄVELDIOKSIID................................................................................................................................7 4.3 LÄMMASTIKOKSIIDID ........................................................................................................................8 4.4 MITTEMETAANSED LENDUVAD ORGAANILISED ÜHENDID ............................................................9 4.5 AMMONIAAK .................................................................................................................................. 10 4.6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE .................................................................................................... 12 5 SEOTUD STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID.................................................... 12 6 HINDAMISMETOODIKA .................................................................................................................. 12 7 SEOTUD ISIKUD JA ASUTUSED..................................................................................................... 13 7.1 EKSPERTGRUPP ............................................................................................................................... 13 7.2 SEOTUD ASUTUSED JA ORGANISATSIOONID ............................................................................... 14 8 AJAKAVA ............................................................................................................................................... 16 9 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ................................................................................... 16 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES 1 MENETLUSKÄIK Keskkonnaministeerium algatas 28.03.2018 ministri käskkirjaga nr 1-2/18/212 teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) koostamise ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Vastavalt KeHJS § 33 lg 1 KSH tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse § 6 lg 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Õhusaasteainete vähendamise programm on horisontaalne strateegia ning puudutab tõenäoliselt suuremat osa eelloetletud valdkondi. Pole välistatud, et programmi tagajärjel viiakse ellu KeHJS § 6 lg 1 loetletud tegevusi. Sellest lähtuvalt otsustati KSH algatada selle vajadust põhjendamata. KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS toodud menetlusele. Sellest lähtuvalt on KSH eesmärk (§ 311): • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. KSH-d juhib Karl Kupits, kes vastab KeHJS § 34 lg 4 toodud nõuetele (Lisa 1). 2 ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMM 2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon Euroopa puhta õhu programmi, millega ajakohastati õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Programm koosneb keskmise võimsusega põletusseadmeid käsitlevatest nõuetest (direktiiv 2015/2193), uue nn NEC-direktiivi nõuetest (2016/2284) ning hiljuti muudetud Göteborgi protokolli ratifitseerimise ettepanekust. Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk on saada ülevaade Eesti paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste edasise vähendamise võimalustest ja potentsiaalist. Samuti sisaldab programm õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030 ning võimalikke saasteainete vähendamise meetmeid, et täita asjakohaseid riiklikke vähendamise kohustusi. Tallinn, 20. aprill 2018 3 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES Õhusaasteainete vähendamise programm koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/25/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (edaspidi direktiiv) nõuetele. Direktiiviga kehtestatakse aastateks 2020 ja 2030 riiklikud saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused järgmistele õhusaasteainetele: eriti peened osakesed (PM2,5), vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ning ammoniaak (NH3). Eraldi osana koostatakse ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks hea põllumajandustava riiklik juhend. Põhimõtteliselt võib õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise jagada nelja ossa: • Surve selgitamine – milline on olemasolev ja ettenähtav saasteainete heite kogus. • Seisundi selgitamine – mis on välisõhu seisund uuritavate näitajate osas ning mis on seisundi prognoos arvestades surve infot. • Meetmed ettenähtud eesmärkide saavutamiseks – millistes sektorites millised tegevused tuleb ellu viia, et oleks saavutatud nõuetele vastav välisõhu kvaliteet. • Hea põllumajandustava ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks 3 KSH ULATUS 3.1 Siseriiklik ulatus Hindamise ulatuseks on õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed nende rakendamise mahus. Õhusaasteainete vähendamise programmis koostatakse saasteainete kavandatavatele heitkogustele mitu erinevat stsenaariumi, sealhulgas meetmete rakendamisel ja ilma meetmeteta. Stsenaariumite koostamine põhineb vastavate majandusharude ja riigisisestel arengukavadel. KSH annab panuse erinevate stsenaariumite mõju kirjeldamisele. KSH ulatus hõlmab eneses välja töötatud meetmeid. KSH-s antakse hinnang meetmete seosest teiste strateegiliste arengudokumentidega. Hindamisulatusse ei kuulu välja töötatav põllumajandustava ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks. Kuna KSH koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnatakse KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. Tallinn, 20. aprill 2018 4 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES 3.2 Piiriülene mõju Riigikogu on ratifitseerinud Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli1. Eraldiseisvalt on piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepe sõlmitud Läti Vabariigiga2. Sarnane kokkulepe on sõlmitud ka Soome Vabariigiga3. Mõlemas lepingus on toodud loetelu tegevustest (mõlemal lepingul erinev), mille korral korraldatakse piiriülene keskkonnamõju hindamine. Õhusaasteainete vähendamise programm otseselt ühtegi keskkonnakasutuse tegevust ette ei näe. Direktiiviga kehtestatakse teatavate õhusaasteainete vähendamise nõuded kõigile Euroopa Liidu (edaspidi EL) riikidele. Seoses sellega on kõik EL riigid kohustatud koostama õhusaasteainete vähendamise programmi, mille eesmärgiks on teatavate õhusaasteainete ohje. Teatavasti võivad õhusaasteained kanduda tekkeallikatest kaugele ning üle riigipiiride, mistõttu on sellel ka globaalne mõõde. Õhusaasteainete vähendamise programmi edukas rakendamine kõikides EL riikides peab endaga kaasa tooma olulise piiriülese positiivse mõju eeldusel, et liikmesriigid vähendavad saasteainete heitkoguseid. Eestis koostatav õhusaasteainete vähendamise programmi mõju väljaspoole riiki on eelduslikult positiivne ning piiriülest olulist keskkonnakasutust ei plaanita. Seetõttu on mõistlik asuda seisukohale, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne piiriülene mõju KeHJS § 46 tähenduses. 1 Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seadus. Riigikogu seadus 13.01.2010. https://www.riigiteataja.ee/akt/13270997 2 Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest. Vabariigi Valitsuse leping 14.03.1997. https://www.riigiteataja.ee/akt/78665 3 Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepe. Vabariigi Valitsuse välisleping 21.02.2002. https://www.riigiteataja.ee/akt/110017 Tallinn, 20. aprill 2018 5 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND NING KESKKONNAMÕJU Õhusaasteainete vähendamise programm keskendub väliõhus olevatele kindlatele saasteainetele: • eriti peened osakesed (PM2,5), • vääveldioksiid (SO2), • lämmastikoksiidid (NOx), • mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) • ammoniaak (NH3). Õhusaaste avaldab mõju inimtervisele ja looduskeskkonnale. Alljärgnev põhineb Keskkonnaagentuuri infol4. 4.1 Eriti peened osakesed Eriti peened osakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi mõjutades eelkõige elanikkonna tundlikumat osa: vanureid ja lapsi. Põhiosa Eestis välisõhku paisatud eriti peenetest osakestest tekib peamiselt põlevkivil baseeruvas energeetikasektoris (2015. aastal umbes 37%). Eestis välisõhku paisatud eriti peenetest osakestest pärineb 32% mittetööstuslikust põletamisest (eelkõige puidu põletamisest) ning põletamisest töötlevas tööstuses 15%. Muudest sektoritest on olulisemad transport ja põllumajandus. Ajavahemikul 2000–2015 on eriti peenete osakeste heitkogused vähenenud 9%, mis on peamiselt tingitud elektritoodangu vähenemisest. Eestil tuleb vähendada eriti peenete osakeste heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 15% ning 2030. aastaks 41%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 1). 4 http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/ohugraafikud Tallinn, 20. aprill 2018 6 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES Joonis 1 PM2,5 heitkogused 4.2 Vääveldioksiid Väävli- ja lämmastikühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku, aga ka hooneid ja muud vara. Hapestumine on tingitud inimtegevuse tagajärjel välisõhku paisatud vääveldioksiidist, lämmastikoksiididest (NOx) ja ammoniaagist (NH3). Peamised vääveldioksiidi heiteallikad on Eestis põlevkivi baasil (põlevkivi on kõrge väävli- ja tuhasisaldusega fossiilkütus) töötavad Narva Elektrijaamad, mille osakaal üldheitkogustest oli 2015. aastal 53,8%. Võrreldes 1990. aastaga on vääveldioksiidi heitkogused vähenenud 88,3%, mis on seotud põlevkivi ja raskekütteõli kasutamise vähenemisega ajavahemikul 1990–2015 vastavalt 30% ja 99,95% võrra. Sama ajavahemiku jooksul on karmistatud ka vedelkütuste väävlisisalduse norme ning on suurenenud taastuvenergiaallikate osakaal. Viimastel aastatel on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemisele kaasa aidanud Eesti ja Balti elektrijaamades mõnede energiaplokkide renoveerimine, kus vana tolmpõletustehnoloogia on asendatud uue keevkihttehnoloogiaga. Kaasajastatud tehnoloogia on võimaldanud tõsta katelde efektiivsust ja vähendada vajamineva põlevkivi kogust. Uutes kateldes toimub vääveldioksiidi sidumine juba põletamisprotsessi käigus, mistõttu on vääveldioksiidi heitmed viidud praktiliselt nullilähedasteks. Lisaks energiaplokkide renoveerimisele on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemist mõjutanud vanade energiaplokkide demonteerimine Balti Elektrijaamas ning väävliärastusseadmete kasutuselevõtmine. Tallinn, 20. aprill 2018 7 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES Eestil tuleb vähendada vääveldioksiidi heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 32% ning 2030. aastaks 68%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 2). Joonis 2 SO2 heitkogused 4.3 Lämmastikoksiidid Välisõhku paisatud lämmastikoksiididest (NOx) pärines 2015. aastal 47,3% liikuvatest heiteallikatest. Oluline heiteallikas oli ka energiasektor (25,5%), vähemal määral pärinesid lämmastikoksiidide heitmed mittetööstuslikust põletamisest (17,2%). Sarnaselt vääveldioksiidiga on peamisteks paikseteks lämmastikdioksiidide heiteallikateks suuremad, peamiselt põlevkivi kasutavad, elektrijaamad. Võrreldes 1990. aastaga on lämmastikoksiidide heitkogused 2015. aastaks vähenenud 60,2%. Peamiselt on heitkoguste vähenemise põhjustanud muutused energia- ja transpordisektoris. Lämmastikoksiidide heitkogused liikuvatest heiteallikatest on vähenenud 61,7%. Heitkogused vähenesid enim 1990. aastate alguses, sest ajavahemikul 1990–1993 vähenes oluliselt nii bensiini kui ka diislikütuse kasutamine maanteetranspordis – vastavalt 58% ja 45%. Alates 1994. aastast on kütuste kasutamine transpordisektoris stabiliseerunud. Viimastel aastatel on kasvanud diislikütuse kasutamise osakaal, kuid samal ajal on suurenenud uute, katalüsaatoritega autode arv. Eestil tuleb vähendada lämmastikoksiidide heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 18% ning 2030. aastaks 30%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Tallinn, 20. aprill 2018 8 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 3). Joonis 3 NOx heitkogused 4.4 Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), süsinikoksiid (CO), metaan (CH4) ja lämmastikoksiidid (NOx) põhjustavad maapinnalähedase osooni teket, mis on tugeva oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka kahjuliku toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Maapinnalähedane osoon ei eraldu otse tehnoloogiliste või põlemisprotsesside käigus, vaid tekib fotokeemilise reaktsiooni tulemusena ja on peamiselt suurlinnades esineva sudu üks komponent. Põhiosa Eestis välisõhku paisatud mittemetaansetest lenduvatest orgaanilistest ühenditest tekib tööstuslikest protsessidest ja lahustite kasutamisest (2015. aastal umbes 35%). Loomakasvatusest pärineb 22% ning mittetööstuslikust põletamisest 15%. Võrdlusena olid aastal 1990 peamised allikad maanteetransport ja keemiatööstus. Ajavahemikul 1990–2015 on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud 65%. See on peamiselt tingitud töötlevas tööstuses ja energeetikas toimunud Tallinn, 20. aprill 2018 9 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES muutustest, autobensiini kasutamise vähenemisest ja viimastel aastatel ka bensiinimootoriga autode arvu vähenemisest. Eestil tuleb vähendada mittementaansete lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 10% ning 2030. aastaks 28%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 4). Joonis 4 LOÜ heitkogused 4.5 Ammoniaak Väävli- ja lämmastikühendid (sh ammoniaak) moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku, aga ka hooneid ning muud vara. Hapestumine on tingitud inimtegevuse tagajärjel välisõhku paisatud vääveldioksiidist (SO2), lämmastikoksiididest (NOx) ja ammoniaagist (NH3). Põhiosa Eestis välisõhku paisatud ammoniaagist tekib põllumajanduses (2015. aastal umbes 90,8%). Loomakasvatusest pärineb 75,4% ning lämmastikväetiste kasutamisest 15,4% Eestis välisõhku paisatud ammoniaagist. Marginaalne hulk ammoniaagist pärineb maanteetranspordist ja puidu põletamisest kodumajapidamistes. Tallinn, 20. aprill 2018 10 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES Ajavahemikul 1990–2015 on ammoniaagi heitkogused vähenenud 46,4%, mis on peamiselt tingitud muutustest majandussektoris. Näiteks on vähenenud haritava maa pindala, kasutatavate väetiste kogused ning põllumajandusloomade arv. Võrreldes 1990. aastaga on väetiste kasutamine vähenenud ligikaudu 38,6%, veiste ja sigade arv on vähenenud vastavalt 66,2% ja 64,6%. Eestil tuleb vähendada ammoniaagi heitkoguseid 2020.–2030. aastateks 1%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 5). Joonis 5 NH 3 heitkogused Eeldatakse, et õhusaasteainete vähendamise programmi raames heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra. Tallinn, 20. aprill 2018 11 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES 4.6 Mõju Natura 2000 aladele Õhusaasteainete vähendamise programmi edukas rakendamine toob kaasa saastainete vähenemise välisõhus, millega eelduslikult vähenevad hapestavate ühendite ning üleliigse lämmastikuühendite mõju tundlikele ökosüsteemidele. Pole teada, et õhusaasteainete vähendamise programmi tulemusena plaanitaks olulist keskkonnakasutust Natura 2000 alal või selle mõjualas. 5 SEOTUD STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID KSH käigus analüüsitavad arengukavad on: • Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" • Uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020" • Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 • Eesti ekspordipoliitika põhialused • Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 • Transpordi arengukava 2014–2020 • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 • Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 • Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 • Täiendatud "Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020" • Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 • Looduskaitse arengukava aastani 2020 • Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020 • Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 • Eesti maaelu arengukava 2014–2020 6 HINDAMISMETOODIKA KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset. Keskkonnamõju on oluliselt negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt positiivne, kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse Tallinn, 20. aprill 2018 12 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH põhineb kahel astmel: vastavus analüüs ja välismõju analüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse programmi kooskõla teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega (vt peatükk „5 Seotud strateegilised planeerimisdokumendid“) ja keskkonnapoliitikaga. Välismõjude analüüsi eesmärk on selgitada õhusaasteainete vähendamise programmi mõju teda puudutavatele valdkondadele, milleks on inimtervis, looduskaitse, tootmine (sh põllumajandus), transport. Mõju hindamine toimub kvalitatiivselt ehk kirjeldavalt. Kõrvutatakse erinevad stsenaariumid ning antakse hinnang nende võimalikule mõjule. Stsenaariumite võrdlemise kriteeriumid töötatakse välja KSH aruande koostamise käigus. KSH aruandes Natura 2000 teemat ei käsitleta. 7 SEOTUD ISIKUD JA ASUTUSED 7.1 Ekspertgrupp KSH ja õhusaasteainete vähendamise programmi koostamine toimub paralleelselt ning sidusalt. KSH ekspert osaleb õhusaasteainete vähendamise programmi väljatöötamises mahus, mis puudutab strateegilist mõju ning õhusaasteainete vähendamise programmi koostavad eksperdid osalevad KSH aruande koostamises mahus, mis puudutab surve, seisundi, eesmärkide ja meetmete kirjeldamist. KSH juhtekspert, sh inimtervis, tootmine ja Karl Kupits (Maves AS), pädevuse kinnitus vt transport Lisa 1. Mõju looduskeskkonnale Artto Pello (Maves AS) Mõju veekeskkonnale Kadri Normak (Maves AS) Seos keskkonnapoliitikaga Madis Metsur (Maves AS) Seos teiste strateegiate ja arengukavadega Tuuli Vreimann (Maves AS) Õhusaasteainete vähendamise programmi Marek Maasikmets (Eesti Keskkonnauuringute juhtekspert Keskus OÜ) Õhusaasteainete vähendamise programmi Hanna-Lii Kupri (Eesti Keskkonnauuringute koostajad (atmosfääriõhu survetegurite Keskus OÜ) Tallinn, 20. aprill 2018 13 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES kirjeldus, seisundi kirjeldus, meetmete Stanislav Stõkov (Eesti Keskkonnauuringute koostamine,) Keskus OÜ) Merilyn Möls (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ) Igor Miilvee (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ) Regina Alber (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ) 7.2 Seotud asutused ja organisatsioonid Õhusaasteainete vähendamise programm on horisontaalne strateegia, mis puudutab valdavat osa keskkonnakasutusega tegelevaid valdkondi ja poliitikakujundajaid. Seotud asutuste katusorganisatsioonid on: • Asfaldiliit • Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit • Autoettevõtete Liit • Balti Keskkonnafoorum • Eesti Aiandusliit • Eesti Biogaasi Assosatsioon • Eesti Biogaasi Assotsiatsioon • Eesti Biokütuste Ühing, TTÜ • Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit • Eesti Elektritööstuse Liit • Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon MTÜ • Eesti Gaas • Eesti Gaasiliit • Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Eesti Keemiatööstuse Liit • Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon • Eesti Keskkonnaühenduste Koda • Eesti Lihaveisekasvatajate Selts • Eesti Linnade liit • Eesti Looduskaitse Selts • Eesti Maaomavalitsuste Liit • Eesti Maaomavalitsuste Liit • Eesti Maaülikool • Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus • Eesti Masinatööstuse Liit • Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Tallinn, 20. aprill 2018 14 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES • Eesti Mäetööstuse Liit • Eesti Mäetööstuste Liit • Eesti Mööblitootjate Liit • Eesti Piimaliit • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda • Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon • Eesti Soojustehnikainseneride Selts • Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon • Eesti Taastuvenergia Koda • Eesti Taimekasvatuse Liit • Eesti Toiduainetetööstuse Liit • Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit • Eesti Turbaliit • Eesti Tuuletehnoloogia Liit • Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon • Eesti Õliühing • Eestimaa Looduse Fond • Eestimaa Talupidajate Keskliit • Harjumaa Ühistranspordikeskus • Keskkonnaagentuur • Keskkonnaamet • Keskkonnainvesteeringute Keskus • Keskkonnainvesteeringute Keskus • Keskkonnaministeerium • Linnalabor MTÜ • Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon • Maaeluministeerium • Maanteeamet • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Põllumajandusuuringute Keskus • Rahandusministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Säästva Eesti Instituut • Tallinna Energiaagentuur • Tallinna Linn • Tallinna Tehnikakõrgkool • Tallinna Tehnikaülikool • Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskond • Tartu Regiooni Energiaagentuur • Tartu Ülikool • Teede Infokeskus • Terviseamet • World Energy Council Eesti Tallinn, 20. aprill 2018 15 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu MAVES 8 AJAKAVA Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise ja KSH algatamine 28.03.2018. Õhusaasteainete vähendamise programmi lähteülesande tutvustamine ja juuni 2018 KSH programmi avalik eelarutelu KSH programmi avalik arutelu juuli 2018 Õhusaasteainete vähendamise eesmärkide poliitikasuundade ja meetmete november kirjeldus 2018. KSH aruande avalik arutelu märts 2019 9 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Koostatakse pärast seisukohtade laekumist. Tallinn, 20. aprill 2018 16 Kinnitus K innit an , et ta vasta n Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 4 punktides 1 – 5 esitatud nõuetele, tunne n keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning o len keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. allkirjastatud digitaalselt Karl Kupits Lisatud magistrikraadi diplom keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse tunnistus juhtimisalase koolituse tunnistus
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel