MINISTRI MÄÄRUS
25.04.2018 nr 18
Sotsiaalministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõike 8 ja
§ 32 lõike 8 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7 alusel ning
kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-dega 36 ja 64.
§ 1. Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruses nr 37 „Varjupaigataotlejate
majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjas asendatakse sõna „Varjupaigataotlejate“ sõnadega „Rahvusvahelise
kaitse taotlejate“;
2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolev sisekorraeeskiri reguleerib majutuskeskuses elavate rahvusvahelise kaitse
taotlejate (edaspidi taotleja) ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute (edaspidi kaitse saaja)
suhteid majutuskeskusega ning kehtestab majutuskeskuses elavate taotlejate ja kaitse
saajate käitumisreeglid.“;
3) paragrahvi 2 lõikeid 1, 3, 4 ja 6, § 4 lõiget 1, § 5 lõikeid 1–9 ja 11–13, § 6 sissejuhatavat
lauseosa ning § 8 teksti täiendatakse pärast sõna „taotleja“ sõnadega „ja kaitse saaja“
vastavas käändes;
4) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ühte tuppa ei majutata eri soost taotlejaid ega kaitse saajaid, kes ei ole ühe perekonna
liikmed, välja arvatud juhul, kui taotlejad või kaitse saajad on selleks ise soovi avaldanud.“;
5) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud siseneda teise taotleja või kaitse saaja tuppa ilma
toas elava isiku nõusolekuta.“;
6) paragrahvi 5 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud teha lahtist tuld ja suitsetada selleks mitte
ettenähtud kohas majutuskeskuse ruumides ja territooriumil.“.
§ 2. Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruses nr 40 „Varjupaigataotleja ja
väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest
rahastamise ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
2
1) määruse pealkirjas asendatakse sõna „Varjupaigataotleja“ sõnadega „Rahvusvahelise
kaitse taotleja“;
2) paragrahvis 1, § 2 lõikes 1, § 3 lõigetes 2 ja 3 ning § 5 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna
„varjupaigataotleja“ sõnadega „rahvusvahelise kaitse taotleja“ vastavas käändes.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Ministri määruse „Sotsiaalministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõus esitatakse muudatused, mis on vajalikud sotsiaalministri määrustes
kasutatavate mõistete kooskõlla viimiseks 1. mail 2016. a jõustunud välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduses (RT I, 06.04.2016, 1) kasutatavate mõistetega.
Eelnõuga tehakse muudatused järgmistes määrustes:
1) sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määrus nr 37 „Varjupaigataotlejate majutuskeskuse
sisekorraeeskiri“ (edaspidi määrus nr 37), mis on kehtestatud välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 32 lõike 8 alusel ning kooskõlas VRKS seaduse §-
dega 36 ja 64;
2) sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Varjupaigataotleja ja väljasaadetava
tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“
(edaspidi määrus nr 40), mis on kehtestatud VRKS § 11 lõike 8 ning väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7 alusel.
Muudatustega asendatakse määrustes läbivalt sõna „varjupaigataotleja“ sõnadega
„rahvusvahelise kaitse taotleja“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mistõttu ei too määrustes
mõistete muutmine kaasa sätete sisu muutumist.
Lisaks täpsustatakse määruse nr 37 adressaatide loetelu ning määrust täiendatakse
majutuskeskuses suitsetamise keeluga.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna
rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag (tel 6269 223;
[email protected]). Eelnõu
väljatöötamisse olid kaasatud AS-i Hoolekandeteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse juht Jana Selesneva ja juhatuse esimees Maarjo Mändmaa (tel 530 18241,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals
(tel 626 9333,
[email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud 1. mail 2016. a jõustunud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Eelnõu ei ole
seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõuga muudetakse:
1) määruse nr 37 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.11.2013, 1;
2) määruse nr 40 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.12.2013, 8.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse määruse nr 37 ja teises
määruse nr 40 muudatused.
2
Eelnõu § 1 punktiga 1 ning §-ga 2 asendatakse määruste pealkirjades ja määruse nr 40 tekstis
sõna „varjupaigataotleja” sõnadega „rahvusvahelise kaitse taotleja” vastavas käändes. Määruse
nr 40 tekstis tehakse vastav muudatus §-s 1, § 2 lõikes 1, § 3 lõigetes 2 ja 3 ning § 5 lõigetes 2 ja
3. Muudatus on tingitud vajadusest tagada õigusselgus ühesuguste mõistete kasutamise kaudu.
VRKS-is asendati vastavad mõisted 1. mail 2016. a jõustunud muudatusega. Üheselt mõistmise
tagamiseks on vajalik, et ka vastava seaduse alusel antud määrustes kasutataks samasugust
terminoloogiat.
Määrustes esinevate mõistete muutmine ei too kaasa määruste sätete sisu muutumist.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse määruse nr 37 adressaatide loetelu. Praegu on määruse
nr 37 § 1 lõikes 1 esitatud adressaadina üksnes majutuskeskuses elavad rahvusvahelise kaitse
taotlejad, kuid määrus nr 37 on oma sisult suunatud kõigile majutuskeskuse teenust kasutavatele
isikutele. Vastavalt VRKS § 3 lõikele 1 on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalane, kes on
esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust. Pärast vastava
taotluse kohta positiivse otsuse saamist saab isikust rahvusvahelise kaitse saaja.
Seega viibivad majutuskeskuses peale rahvusvahelise kaitse taotlejate ka need kaitse saajad,
kes on eelnevalt kaitset taotlenud ja selle ka saanud. Politsei- ja Piirvalveameti statistika
andmetel on aastatel 2000–2018 rahvusvahelise kaitse saanud 232 välismaalast, kellel on
tuvastatud kaitsevajaduse alus ja kellele on antud menetluse lõppedes Eestis elamisluba.
Aastatel 2000–2018 on täiendava kaitse saanud 238 välismaalast.
Isikul ei ole kohest kohustust majutuskeskusest lahkuda. Kuigi VRKS § 73 lõikest 3 tulenevalt on
majutuskeskusest lahkumise tähtaeg rahvusvahelise kaitse saajatele kuni neli kuud, on isikust
mitteolenevatel põhjustel (raskused elukoha leidmisel, kõrge maksumus jms) majutuskeskuses
viibimise aeg sageli pikem. Vajadus majutust tagada kestab kuni uue elukoha leidmiseni. Seega
laieneb määruses nr 37 sätestatu ka juba rahvusvahelise kaitse saanud isikutele.
Lisaks rahvusvahelise kaitse taotlejatele majutatakse majutuskeskuses Euroopa Liidu rändekava
alusel ümberasustamise ja -paigutamise raames vastu võetud juba rahvusvahelise kaitse saanud
inimesi, kellele ei ole veel alalist eluaset leitud. Järgmise kahe aasta jooksul paigutatakse
eeldatavalt 80 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest ümberasustamise raames ettenähtud ajaks
majutuskeskusesse. Kuivõrd tegemist on rahvusvahelise kaitse saanud isikutega, täpsustatakse
muudatustega, et ka nende suhtes kehtib majutuskeskuses määrusega nr 37 kehtestatud
sisekorraeeskiri.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 37 § 2 lõikeid 1, 3, 4 ja 6, § 4 lõiget 1, § 5
lõikeid 1–9 ja 11–13, § 6 sissejuhatavat lauseosa ning § 8 teksti pärast sõna „taotleja“ sõnadega
„ja kaitse saaja“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 2 muudatusega, millega laiendatakse
nende isikute ringi, kes on kohustatud järgima määrusega nr 37 kehtestatud sisekorraeeskirja.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse nr 37 § 2 lõike 2 sõnastust seoses eelnõu § 1
punkti 2 muudatusega. Samuti asendatakse sättes nõusoleku andmine sooviavalduse
esitamisega, et viia selle sõnastus kooskõlla sätte eesmärgiga.
Eelnõu § 1 punktiga 5 sõnastatakse määruse nr 37 § 2 lõige 5 järgmiselt: „Taotlejal ja kaitse
saajal on keelatud siseneda teise taotleja või kaitse saaja tuppa ilma toas elava isiku
nõusolekuta.“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 2 muudatusega.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse nr 37 § 5 lõiget 10 suitsetamise keeluga.
Tubakaseaduse § 29 lõikes 1 on esitatud loetelu asukohtadest, kus suitsetamine on keelatud.
Sama sätte punkti 10 kohaselt on suitsetamine keelatud õigusaktis ettenähtud muus kohas.
Viimasest tulenevalt ei ole tegemist suletud loeteluga. Arvestades majutuskeskuse eesmärki
tagada isikutele, sh alaealistele, ajutine elukoht, on tervisekaitse seisukohalt põhjendatud piirata
majutusasutuse ruumides ja selle territooriumil suitsetamist üksnes selleks ettenähtud kohtades.
3
Samuti lisatakse lõikesse eelnõu § 1 punktiga 2 tehtav muudatus seoses isikute ringi
täiendamisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1. Mõistete muutmine
Määrustes mõistete muutmise näol on tegemist tehnilise muudatusega, mistõttu ei too see kaasa
sätete sisu muutumist. Mõistete seadusega kooskõlla viimisega ei kaasne vajadust juba
reguleeritud tegevusi ümber korraldada või muuta. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
4.2. Määruses nr 37 sihtrühma laiendamine
Kavandatav muudatus määruste sihtrühma täpsustamisel tagab ennekõike selgemalt mõistetava
arusaamise majutuskeskuse kasutajatest. Määruse nr 37 kehtiva tekstiga võrreldes laiendab
muudatus sihtrühma, kellele sisekorraeeskiri kohaldub.
Varem kehtis majutuskeskuse sisekorraeeskiri majutuskeskuses viibivatele rahvusvahelise kaitse
taotlejatele. Kavandatav muudatus täpsustab sihtrühma, kelleks on nii majutuskeskuses viibivad
rahvusvahelise kaitse taotlejad kui rahvusvahelise kaitse saajad.
Seoses eespool esitatud põhjendustega laieneb senine majutuskeskuse sisekorraeeskiri
edaspidi ka rahvusvahelise kaitse saajatele. Muudatus ei oma mõju majandusele,
regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele ega riigi julgeolekule ja välissuhetele. Suurimaks mõju valdkonnaks on mõju
elukeskkonnale ja sellega seonduv sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju
rahvusvahelise kaitse saajatele, aga teatud määral ka kaitse taotlejatele.
Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on suur, sest nii rahvusvahelise kaitse taotlejad kui ka
rahvusvahelise kaitse saajad viibivad majutuskeskuses ühel ajal. Majutuskeskuses viibimise aeg
sõltub taotlejate puhul rahvusvahelise kaitse menetluse kestusest ning rahvusvahelise kaitse
saajate puhul alalise elukoha leidmisele kuluvast ajast. Kuigi VRKS-ist tulenevalt on
majutuskeskusest lahkumise tähtaeg rahvusvahelise kaitse saajatele kuni neli kuud, on neist
mitteolenevatel põhjustel (raskused elukoha leidmisel, kõrge maksumus jms) majutuskeskuses
viibimise aeg sageli pikem. Majutuskeskuses viibitakse ööpäev läbi ja kokkupuuted teiste
majutuskeskuses viibijatega on tihedad, mistõttu on ühiselu reeglite korrastamisel ja laiendamisel
oluline mõju mõlemale sihtrühmale. Ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on vähene või
olematu. Muudatuse mõju ulatus on pigem positiivne, kuna rahvusvahelise kaitse saajatele
tagatakse majutuskeskuses kohanemist soodustav elukeskkond, millega kaasneb esmase
kohanemise toetamine ja võimalikult kiire edasise iseseisva toimetuleku tagamine uues
elukeskkonnas ja igapäevaelu korralduses.
Tulenevalt eelnevast saab muudatuse mõju sihtrühmale hinnata keskmiseks.
4.3. Määruses nr 37 suitsetamise piirangu kehtestamine
Võrreldes kehtiva määrusega nr 37 lisandub eelnõuga majutuskeskuse ruumides ja selle
territooriumil suitsetamise keelu kirjalik täpsustamine. Suitsetamine on lubatud majutuskeskuses
viibijatele üksnes selleks majutuskeskuse poolt ettenähtud ja märgistatud kohas.
Sihtrühma majutamiseks tagavad kaks majutuskeskust kokku kuni 120 kohta
(http://www.hoolekandeteenused.ee/vaokeskus/pages/est/avaleht.php), tagades majutuse
rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. Majutuskeskuse
4
sisekorraeeskirja kavandatav muudatus puudutab kõiki majutuskeskuses viibivaid isikuid,
tagades mittesuitsetajatele majutuskeskuse ruumides ja territooriumil suures ulatuses suitsuvaba
keskkonna. Arvestades, et tavapäraselt suitsetab umbes 30–40% majutuskeskuses viibijatest, on
mõju sagedus keskmine.
Kavandatav muudatus ei oma mõju keskkonnale, majandusele, regionaalarengule, riigiasutuste
ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ega riigi julgeolekule ja
välissuhetele. Suurimaks mõju valdkonnaks on sotsiaalne mõju kogu sihtrühma tervishoiule ja
suitsetavate isikute õiguste osalisele piiramisele suitsetamise keelu kehtestamisega määruses.
Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühmale ja majutuskeskuse teenuse osutajale ei
kaasne erilisi muutusi ja puudub tarvidus muudatusega suunatud tegevusteks. Majutuskeskuse
ruumides ja selle territooriumil suitsetamine oli juba varem lubatud vaid selleks ettenähtud ja
märgistatud kohtades. Määruses kavandatud suitsemise keeldu täpsustav muudatus hõlbustab
majutuskeskuse töötajate tööd sisekorraeeskirja tutvustamisel ning tagab korrektsema ja
tähelepanelikuma sisekorraeeskirja järgimise suitsetajate poolt.
Sisekorraeeskirja tutvustatakse nii kirjalikult kui ka suuliselt isikute majutuskeskusesse
saabumisel. Seeläbi püütakse tagada tuleohutusnõuete ühtne järgimine ja eri kultuuriruumidest
pärit inimeste arusaam reeglitest. Muutusega kaasneb majutuskeskuses viibivatele suitsetajatele
piirav mõju suitsetamise keelu kehtestamise näol. Ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on
vähene, sest suitsetamine ei ole iseenesest keelatud, vaid võimaldatud selleks ettenähtud kohas.
Tulenevalt eelnevast saab muudatuse mõju sihtrühmale hinnata keskmiseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi.
Majutuskeskuse kulud kaetakse riigieelarve kaudu. Määruse rakendamine ei oma mõju
majutuskeskuse ülalpidamis- ega tegevuskuludele. Alates 2013. aasta aprillist pakub
rahvusvahelise kaitse taotlejatele majutuskeskuse teenust AS Hoolekandeteenused.
Sisekorraeeskirjas oleva sihtrühma täpsustamine laiendab küll sihtrühma, aga ei suurenda
majutuskeskuse kulusid, vaid pigem viib õigusnormid praktikaga kooskõlla. Vaatamata sihtrühma
täpsustamisele ja ühtlasi ka laiendamisele jääb AS-i Hoolekandeteenused poolt pakutud kahe
majutuskeskuse mahuks kuni 120 kohta ja majutuskohtade arv ei suurene.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks AS-le
Hoolekandeteenused. Mõlemad ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu märkusteta, AS
Hoolekandeteenused kinnitas oma vastuskirjas, et nende varasemate ettepanekutega on
eelnõus arvestatud.