dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri määruste muutmine

Sotsiaalministeerium · 25. aprill 2018
Viit
18
Registreeritud
25. aprill 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Triin Raag (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎18 25.04.2018 Ministri määrus.bdoc444 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 25.04.2018 nr 18 Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõike 8 ja § 32 lõike 8 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7 alusel ning kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-dega 36 ja 64. § 1. Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruses nr 37 „Varjupaigataotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas asendatakse sõna „Varjupaigataotlejate“ sõnadega „Rahvusvahelise kaitse taotlejate“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolev sisekorraeeskiri reguleerib majutuskeskuses elavate rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidi taotleja) ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute (edaspidi kaitse saaja) suhteid majutuskeskusega ning kehtestab majutuskeskuses elavate taotlejate ja kaitse saajate käitumisreeglid.“; 3) paragrahvi 2 lõikeid 1, 3, 4 ja 6, § 4 lõiget 1, § 5 lõikeid 1–9 ja 11–13, § 6 sissejuhatavat lauseosa ning § 8 teksti täiendatakse pärast sõna „taotleja“ sõnadega „ja kaitse saaja“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ühte tuppa ei majutata eri soost taotlejaid ega kaitse saajaid, kes ei ole ühe perekonna liikmed, välja arvatud juhul, kui taotlejad või kaitse saajad on selleks ise soovi avaldanud.“; 5) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud siseneda teise taotleja või kaitse saaja tuppa ilma toas elava isiku nõusolekuta.“; 6) paragrahvi 5 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud teha lahtist tuld ja suitsetada selleks mitte ettenähtud kohas majutuskeskuse ruumides ja territooriumil.“. § 2. Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruses nr 40 „Varjupaigataotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 2 1) määruse pealkirjas asendatakse sõna „Varjupaigataotleja“ sõnadega „Rahvusvahelise kaitse taotleja“; 2) paragrahvis 1, § 2 lõikes 1, § 3 lõigetes 2 ja 3 ning § 5 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „varjupaigataotleja“ sõnadega „rahvusvahelise kaitse taotleja“ vastavas käändes. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Ministri määruse „Sotsiaalministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõus esitatakse muudatused, mis on vajalikud sotsiaalministri määrustes kasutatavate mõistete kooskõlla viimiseks 1. mail 2016. a jõustunud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 06.04.2016, 1) kasutatavate mõistetega. Eelnõuga tehakse muudatused järgmistes määrustes: 1) sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määrus nr 37 „Varjupaigataotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ (edaspidi määrus nr 37), mis on kehtestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 32 lõike 8 alusel ning kooskõlas VRKS seaduse §- dega 36 ja 64; 2) sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Varjupaigataotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ (edaspidi määrus nr 40), mis on kehtestatud VRKS § 11 lõike 8 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7 alusel. Muudatustega asendatakse määrustes läbivalt sõna „varjupaigataotleja“ sõnadega „rahvusvahelise kaitse taotleja“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mistõttu ei too määrustes mõistete muutmine kaasa sätete sisu muutumist. Lisaks täpsustatakse määruse nr 37 adressaatide loetelu ning määrust täiendatakse majutuskeskuses suitsetamise keeluga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag (tel 6269 223; [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud AS-i Hoolekandeteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse juht Jana Selesneva ja juhatuse esimees Maarjo Mändmaa (tel 530 18241, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 1. mail 2016. a jõustunud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse: 1) määruse nr 37 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.11.2013, 1; 2) määruse nr 40 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.12.2013, 8. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse määruse nr 37 ja teises määruse nr 40 muudatused. 2 Eelnõu § 1 punktiga 1 ning §-ga 2 asendatakse määruste pealkirjades ja määruse nr 40 tekstis sõna „varjupaigataotleja” sõnadega „rahvusvahelise kaitse taotleja” vastavas käändes. Määruse nr 40 tekstis tehakse vastav muudatus §-s 1, § 2 lõikes 1, § 3 lõigetes 2 ja 3 ning § 5 lõigetes 2 ja 3. Muudatus on tingitud vajadusest tagada õigusselgus ühesuguste mõistete kasutamise kaudu. VRKS-is asendati vastavad mõisted 1. mail 2016. a jõustunud muudatusega. Üheselt mõistmise tagamiseks on vajalik, et ka vastava seaduse alusel antud määrustes kasutataks samasugust terminoloogiat. Määrustes esinevate mõistete muutmine ei too kaasa määruste sätete sisu muutumist. Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse määruse nr 37 adressaatide loetelu. Praegu on määruse nr 37 § 1 lõikes 1 esitatud adressaadina üksnes majutuskeskuses elavad rahvusvahelise kaitse taotlejad, kuid määrus nr 37 on oma sisult suunatud kõigile majutuskeskuse teenust kasutavatele isikutele. Vastavalt VRKS § 3 lõikele 1 on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalane, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust. Pärast vastava taotluse kohta positiivse otsuse saamist saab isikust rahvusvahelise kaitse saaja. Seega viibivad majutuskeskuses peale rahvusvahelise kaitse taotlejate ka need kaitse saajad, kes on eelnevalt kaitset taotlenud ja selle ka saanud. Politsei- ja Piirvalveameti statistika andmetel on aastatel 2000–2018 rahvusvahelise kaitse saanud 232 välismaalast, kellel on tuvastatud kaitsevajaduse alus ja kellele on antud menetluse lõppedes Eestis elamisluba. Aastatel 2000–2018 on täiendava kaitse saanud 238 välismaalast. Isikul ei ole kohest kohustust majutuskeskusest lahkuda. Kuigi VRKS § 73 lõikest 3 tulenevalt on majutuskeskusest lahkumise tähtaeg rahvusvahelise kaitse saajatele kuni neli kuud, on isikust mitteolenevatel põhjustel (raskused elukoha leidmisel, kõrge maksumus jms) majutuskeskuses viibimise aeg sageli pikem. Vajadus majutust tagada kestab kuni uue elukoha leidmiseni. Seega laieneb määruses nr 37 sätestatu ka juba rahvusvahelise kaitse saanud isikutele. Lisaks rahvusvahelise kaitse taotlejatele majutatakse majutuskeskuses Euroopa Liidu rändekava alusel ümberasustamise ja -paigutamise raames vastu võetud juba rahvusvahelise kaitse saanud inimesi, kellele ei ole veel alalist eluaset leitud. Järgmise kahe aasta jooksul paigutatakse eeldatavalt 80 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest ümberasustamise raames ettenähtud ajaks majutuskeskusesse. Kuivõrd tegemist on rahvusvahelise kaitse saanud isikutega, täpsustatakse muudatustega, et ka nende suhtes kehtib majutuskeskuses määrusega nr 37 kehtestatud sisekorraeeskiri. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 37 § 2 lõikeid 1, 3, 4 ja 6, § 4 lõiget 1, § 5 lõikeid 1–9 ja 11–13, § 6 sissejuhatavat lauseosa ning § 8 teksti pärast sõna „taotleja“ sõnadega „ja kaitse saaja“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 2 muudatusega, millega laiendatakse nende isikute ringi, kes on kohustatud järgima määrusega nr 37 kehtestatud sisekorraeeskirja. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse nr 37 § 2 lõike 2 sõnastust seoses eelnõu § 1 punkti 2 muudatusega. Samuti asendatakse sättes nõusoleku andmine sooviavalduse esitamisega, et viia selle sõnastus kooskõlla sätte eesmärgiga. Eelnõu § 1 punktiga 5 sõnastatakse määruse nr 37 § 2 lõige 5 järgmiselt: „Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud siseneda teise taotleja või kaitse saaja tuppa ilma toas elava isiku nõusolekuta.“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 2 muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse nr 37 § 5 lõiget 10 suitsetamise keeluga. Tubakaseaduse § 29 lõikes 1 on esitatud loetelu asukohtadest, kus suitsetamine on keelatud. Sama sätte punkti 10 kohaselt on suitsetamine keelatud õigusaktis ettenähtud muus kohas. Viimasest tulenevalt ei ole tegemist suletud loeteluga. Arvestades majutuskeskuse eesmärki tagada isikutele, sh alaealistele, ajutine elukoht, on tervisekaitse seisukohalt põhjendatud piirata majutusasutuse ruumides ja selle territooriumil suitsetamist üksnes selleks ettenähtud kohtades. 3 Samuti lisatakse lõikesse eelnõu § 1 punktiga 2 tehtav muudatus seoses isikute ringi täiendamisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõistete muutmine Määrustes mõistete muutmise näol on tegemist tehnilise muudatusega, mistõttu ei too see kaasa sätete sisu muutumist. Mõistete seadusega kooskõlla viimisega ei kaasne vajadust juba reguleeritud tegevusi ümber korraldada või muuta. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 4.2. Määruses nr 37 sihtrühma laiendamine Kavandatav muudatus määruste sihtrühma täpsustamisel tagab ennekõike selgemalt mõistetava arusaamise majutuskeskuse kasutajatest. Määruse nr 37 kehtiva tekstiga võrreldes laiendab muudatus sihtrühma, kellele sisekorraeeskiri kohaldub. Varem kehtis majutuskeskuse sisekorraeeskiri majutuskeskuses viibivatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Kavandatav muudatus täpsustab sihtrühma, kelleks on nii majutuskeskuses viibivad rahvusvahelise kaitse taotlejad kui rahvusvahelise kaitse saajad. Seoses eespool esitatud põhjendustega laieneb senine majutuskeskuse sisekorraeeskiri edaspidi ka rahvusvahelise kaitse saajatele. Muudatus ei oma mõju majandusele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ega riigi julgeolekule ja välissuhetele. Suurimaks mõju valdkonnaks on mõju elukeskkonnale ja sellega seonduv sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju rahvusvahelise kaitse saajatele, aga teatud määral ka kaitse taotlejatele. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on suur, sest nii rahvusvahelise kaitse taotlejad kui ka rahvusvahelise kaitse saajad viibivad majutuskeskuses ühel ajal. Majutuskeskuses viibimise aeg sõltub taotlejate puhul rahvusvahelise kaitse menetluse kestusest ning rahvusvahelise kaitse saajate puhul alalise elukoha leidmisele kuluvast ajast. Kuigi VRKS-ist tulenevalt on majutuskeskusest lahkumise tähtaeg rahvusvahelise kaitse saajatele kuni neli kuud, on neist mitteolenevatel põhjustel (raskused elukoha leidmisel, kõrge maksumus jms) majutuskeskuses viibimise aeg sageli pikem. Majutuskeskuses viibitakse ööpäev läbi ja kokkupuuted teiste majutuskeskuses viibijatega on tihedad, mistõttu on ühiselu reeglite korrastamisel ja laiendamisel oluline mõju mõlemale sihtrühmale. Ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on vähene või olematu. Muudatuse mõju ulatus on pigem positiivne, kuna rahvusvahelise kaitse saajatele tagatakse majutuskeskuses kohanemist soodustav elukeskkond, millega kaasneb esmase kohanemise toetamine ja võimalikult kiire edasise iseseisva toimetuleku tagamine uues elukeskkonnas ja igapäevaelu korralduses. Tulenevalt eelnevast saab muudatuse mõju sihtrühmale hinnata keskmiseks. 4.3. Määruses nr 37 suitsetamise piirangu kehtestamine Võrreldes kehtiva määrusega nr 37 lisandub eelnõuga majutuskeskuse ruumides ja selle territooriumil suitsetamise keelu kirjalik täpsustamine. Suitsetamine on lubatud majutuskeskuses viibijatele üksnes selleks majutuskeskuse poolt ettenähtud ja märgistatud kohas. Sihtrühma majutamiseks tagavad kaks majutuskeskust kokku kuni 120 kohta (http://www.hoolekandeteenused.ee/vaokeskus/pages/est/avaleht.php), tagades majutuse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. Majutuskeskuse 4 sisekorraeeskirja kavandatav muudatus puudutab kõiki majutuskeskuses viibivaid isikuid, tagades mittesuitsetajatele majutuskeskuse ruumides ja territooriumil suures ulatuses suitsuvaba keskkonna. Arvestades, et tavapäraselt suitsetab umbes 30–40% majutuskeskuses viibijatest, on mõju sagedus keskmine. Kavandatav muudatus ei oma mõju keskkonnale, majandusele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ega riigi julgeolekule ja välissuhetele. Suurimaks mõju valdkonnaks on sotsiaalne mõju kogu sihtrühma tervishoiule ja suitsetavate isikute õiguste osalisele piiramisele suitsetamise keelu kehtestamisega määruses. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühmale ja majutuskeskuse teenuse osutajale ei kaasne erilisi muutusi ja puudub tarvidus muudatusega suunatud tegevusteks. Majutuskeskuse ruumides ja selle territooriumil suitsetamine oli juba varem lubatud vaid selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades. Määruses kavandatud suitsemise keeldu täpsustav muudatus hõlbustab majutuskeskuse töötajate tööd sisekorraeeskirja tutvustamisel ning tagab korrektsema ja tähelepanelikuma sisekorraeeskirja järgimise suitsetajate poolt. Sisekorraeeskirja tutvustatakse nii kirjalikult kui ka suuliselt isikute majutuskeskusesse saabumisel. Seeläbi püütakse tagada tuleohutusnõuete ühtne järgimine ja eri kultuuriruumidest pärit inimeste arusaam reeglitest. Muutusega kaasneb majutuskeskuses viibivatele suitsetajatele piirav mõju suitsetamise keelu kehtestamise näol. Ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on vähene, sest suitsetamine ei ole iseenesest keelatud, vaid võimaldatud selleks ettenähtud kohas. Tulenevalt eelnevast saab muudatuse mõju sihtrühmale hinnata keskmiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Majutuskeskuse kulud kaetakse riigieelarve kaudu. Määruse rakendamine ei oma mõju majutuskeskuse ülalpidamis- ega tegevuskuludele. Alates 2013. aasta aprillist pakub rahvusvahelise kaitse taotlejatele majutuskeskuse teenust AS Hoolekandeteenused. Sisekorraeeskirjas oleva sihtrühma täpsustamine laiendab küll sihtrühma, aga ei suurenda majutuskeskuse kulusid, vaid pigem viib õigusnormid praktikaga kooskõlla. Vaatamata sihtrühma täpsustamisele ja ühtlasi ka laiendamisele jääb AS-i Hoolekandeteenused poolt pakutud kahe majutuskeskuse mahuks kuni 120 kohta ja majutuskohtade arv ei suurene. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks AS-le Hoolekandeteenused. Mõlemad ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu märkusteta, AS Hoolekandeteenused kinnitas oma vastuskirjas, et nende varasemate ettepanekutega on eelnõus arvestatud.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel