Tere,
Käesolevaga esitab TÜ Eesti Genoomika Instituut taotlused andmete saamiseks Vähiregistrist,
Müokardiinfarktiregistrist ja Surma põhjuste registrist.
Lugupidamisega
Helene Alavere
Helene Alavere M.D, MScHS | Andmekogumise osakonna juhtaja | TÜ Genoomika Instituut, Eesti Geenivaramu |
www.geenivaramu.ee
GSM +372 5062542 | tel +372 7374038 |
[email protected]
Sotsiaalministeerium Terviseinfo ja analüüsi osakond Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Meie 23 .04.2018…………........... TAOTLUS Käesolevaga soovib Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramu (edaspidi TÜ EGV), reg istri kood 74001073, saada andmeid M üokardiinfarktiregistrist (edaspidi MIR). Eelmine andmete vahetus toimus 2015. aastal. Andmete kasutamise eesmärk TÜ EGV eesmärk on koguda Eesti rahvastiku tervise- ja geeniandmed selleks, et uurida seoseid haiguste tekkimise ja keskkonnamõjude vahel. TÜ EGV andmeid on kogutud alates 2002 . aastast ja andmekogu baasil tehtavad uuringud ei ole piiratud käesoleva aja teadusesaavutustega. TÜ EGV tegevus näeb ette kogutud andmete uuendamist, täiendamist, kontrollimist ja vajadusel ka parandamist teiste st andmebaaside st. Andmete võrdlemine ja täiendamine võimaldab täiustada andmekogu usaldusväärsust ja se ll e kaudu ka TÜ EGV andmete põhjal läbiviidavate uurimustööde kõrget teaduslikku taset . Teaduslik põhjendus Euroopas on peamiseks surmapõhjuseks südame-ver esoonkonnahaigustest tingitud tüsis tused, moodustades surmajuhtumitest 40%. Nimetatud krooniliste süsteemsete tõvedega kaasnevad sageli füüsilise ja kognitiivse võimekuse langus ni ng pidev medikamentoosne ravi, mõjutades oluliselt elukvaliteeti. Kuigi tänapäeval on tehtud märkimisväärseid edusamme haigussümptomite leevendamisel ja ravimisel, on kardiovaskulaarhaiguste (KVH) molekulaarsete mehhanismide mõistmine ning tüsistuste spetsiifiline ennetamine siiski veel ebapiisav. Olulise kitsaskoha KVH kujunemise preventsioonil moodustavad tänases kliinilises praktikas kasutusel olevad riskihindamise mudelid (SCORE Euroopas ning Framingh am Heart Score Ameerika Ü hendriikides). Nimetatud analüüsisüsteemide alusel hinnatakse, kui suure tõenäosusega kujuneb indiviidil kümne aasta jooksul KVH-st tingitud fataalne tüsistus, näiteks müokardi infarkt või ajuinsult. Riskitegurite (sugu, vanus, kolesterooli ja verer õ hu näit, suitsetamine) analüüsimisel arvutatakse algoritmpõhiselt, kas indiviid kuulub kõrge, keskmise või madala riskiga gruppi. Vaatamata nimetatud riskimudelite küllaltki heale rakendatavusele, selgitavad tulemused vaid osa haigestumusest ning ei luba eristada haiguste alavorme. Samuti ei garanteeri jäme riskigruppidesse jaotamine kõikidel juhtudel täpset klassifitseerimist. Lisaks mainitule on probleemiks riski hindamise täpsus eakatel indiviididel, kes moodustavad KVH-st suurema osa. K orrektset hindamist takistavad sümptomite ebaspetsiifilisus ja heterogeensus ning kaasuvad haigused. Nimetatud riskimudelite puuduste ning KVH esinemissageduse jätkuva tõusutrendi tõttu nõuab riski hindamise täpsemaks muutmine efektiivsema strateegia kasutuselevõttu. Kuigi genoomsete ja molekulaarsete markerite analüüsimisel on avastatud tähelepanuväärseid seoseid, on nende rakendatavus kliinilises kontekstis veel puudulik. Uus metoodika peaks põhinema mitmete molekulaarsete tasemete ( genoomika , epigenoomika , transkriptoomika , proteoomika ja metaboloomika ) süsteemsel integreerimisel olemasolevatesse mudelitesse. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Eesti KVH- sse suremuse poolest esikohal. Nimetatud tõsiasi ilmestab probleemi olulisust ja lahenduste leidmise vajalikkust tänases Eestis. TÜ EGV astub selles vallas olulisi samme . Märkimisväärne fenotüübi-, genoomne ning molekulaame andmestik lubab välja töötada Eesti spetsiifilise versiooni, mis on oluline samm kohalikus personaalse meditsiini projekti arengus ning eeskujuks samalaadsete süsteemide rakendamisele Euroopas. TÜ EGV on alustanud pilootprojekti raames tagasiside andmist geenidoonoritele, mille üheks komponendiks on geneetiline riskiskoor KVH ja müokardi infarkti suhtes. Seaduslik alus TÜ EGV tegevust reguleerib Inimgeeniuuringute seadus (edaspidi IGUS) [kehtiv redaktsioon RT I, 14.03.2014, 30]. IGUS §14 lõige (3) Terviseseisundi kirjelduse koostab ja seda täiendab vastutav töötleja või volitatud töötleja geenidoonori ütluste ning geenidoonori kohta raviasutustes hoitavate andmete põhjal. Geenidoonorilt võib koguda andmeid vaid tema enda põetud haiguste kohta. Geenidoonorile võib esitada küsimusi tema suguvõsas ilmnenud harjumuste või haiguste kohta. Nimetatud küsimustega ei tohi olla võimalik tuvastada konkreetset isikut või põlvkonda. IGUS §22 lõige (5) on TÜ EGV-l õigus geenivaramusse kantavate andmete kontrolliks enne kodeerimist on vastutaval või volitatud töötlejal lubatud nende andmete võrdlemine teistes andmekogudes säilitatavate andmetega ja vajaduse korral parandamine. IGUS §24 lõige (2) punkt 3 sätestab - tagasikodeerimine on lubatud geenidoonori terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui geenidoonor ei ole keelanud oma andmete täiendamise. IGUS §12 lõige (7) - Geenidoonoriks saamise kirjaliku nõusoleku vormi, selle täitmise ja säilitamise korra kehtestab sotsiaalminister . TÜ EGV isikuandmete ja delikaatsete isikuandmete töötlemine on registreeritud Andmekaitse Inspektsioonis. Selleks, et isikuandmete töötlemine oleks vastavuses Isikuandmete kaitse seadusega on TÜ EGV määranud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku. Eelnevalt on TÜ EGV konsulteerinud ka Andmekaitse Inspektsiooniga, kelle arvamuse kohaselt võib TÜ EGV teha päringuid teistesse andmebaasidesse, kui need päringud on õigustatud. Isikuandmete kaitse seaduse §6 lõige 5 sätestab andmete kvaliteedi põhimõtte – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud antud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Taotletavate andmete koosseis ja hulk Doonorite andmebaasis on üle 52 000 isiku. TÜ EGV soovib saada nende isikute kohta järgmisi andmeid: Andmete väljastuse ks vajalikud andmed Geenidoonorite isikukood id (võ i selle puudumisel sünniaeg) Geenidoonorite perekonna- ja eesnim ed TÜ EGV a ndmebaasi täiendamiseks MIR-st Andmed südame-veresoonkonnahaiguse ja riskitegurite kohta: varasem südamelihase infarkt; eelmis (t)e südamelihase infarkti(de) aeg; stenokardia esinemine enne käesolevat atakki; krooniline südamepuudulikkus enne käesolevat atakki; varasem ajuinfarkt; anamneesis perifeersete veresoonte haigused; varasem koronaarangioplastika ; varasem aortokoronaarne šunteerimine ; patsiendi pikkus ja kaal; suitsetamine; diabeet; diabeedi diagnoosimine käesoleval hospitaliseerimisel; arteriaalne hüpertensioon; perekonnaanamneesis südame isheemiatõbi; düslipideemia . Andmed patsiendi seisundi kohta haiglasse saabumisel: ataki algusaeg; aeg esimeste sümptomite algusest kuni ravi alustamiseni; andmed patsiendi ületoomise kohta teisest haiglast või osakonnast; haiglasse saabumise kuupäev ja kellaaeg; prevaleeruv sümptom; pulsisagedus; sü s toolne vererõhk; Killipi klass; elektrokardiogrammi rütm; elektrokardiogrammis QRS kirjeldus; elektrokardiogrammis ST segmendi muutused. Andmed ravimi, uuringu ja tüsistuse kohta haiglaperioodil: osakonda saabumise kuupäev ja kellaaeg; ravimiuuringus osalemine; antiagregandid ; antikoagulandid ; glükoproteiin IIb / IIIa inhibiitorid ; β-blokaatorid; Ca-kanali blokaatorid; diureetikumid ; inotroopsed ravimid; südameglükosiidid ; antiarütmikumid ; nitraadid; AKE-inhibiitorid; angiotensiin II retseptori blokaatorid; statiinid ; muud lipiide langetavad ravimid; kontratseptiivid /hormoonasendusravi; antidiabeetiline ravi; trombolüütiline ravi; trombolüütiliseks raviks kasutatud ravim; teises haiglas trombolüüsi tegemine; põhjus, miks trombolüülsi ei tehtud; koronaarangiograafia teostamine ja teostamise aeg; koronaarangiograafia valem; koronaarangioplastika teostamine ja teostamise aeg; TIMI vool; stendi kasutamine; sulguri kasutamine ja paigaldamise kuupäev; aortokoronaarne šunteerirnine ja šunteerimise aeg; elektrokardiostirnulatsiooni kasutamine; ehhokardiograafia teostamine; väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial ; stresstesti tegemine; stresstesti tulemused; laboritulemused; südameseiskus; kardiogeenne šokk; kardiogeenne kopsuturse; uus südamelihase infarkt; ajuinfarkt; stenokardia püsimine ravi foonil; verejooks; mehhaanilised komplikatsioonid. Andmed müokardiinfarkti diagnoosi kohta: muutused biokeemilistes markerites; diagnoos väljakirjutamisel; võimalik iatrogeenne atakk; põhihaigus haigusloost (RHK 10 diagnoosid I 21 või I22 ); Q-saki olemasolu; kliiniline diagnoos või surmatunnistuse diagnoosid. Andmed ambulatoorse ravisoovituse kohta patsiendi väljakirjutamisel haiglast: aspiriin; antiagregandid ; antikoagulandid ; β-blokaatorid; AKE-inhibiitorid; angiotensiin II retseptori blokaatorid; Ca-kanali blokaatorid; nitraadid; statiinid ; antidiabeetiline ravi. Andmed haiglast lahkumise kohta: haiglast lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht; lahangu teostamine; lahanguleid; kokkuvõte lahanguleiust. Andmed andmete esitaja kohta: andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta; andmed teatise täitmise aja kohta. Jälgimisperioodi kohta a ndmed ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta. Taotletava juurdepääsu viis Isikukoodi de alusel koostatud andme kogu vä ljastamine toimuks turvalisel andmekandjal Sotsiaalministeeriumilt saadud loa alusel. Täpne andmevahetuse kord lepitakse kokku ja vormistatakse andmete üleandmise-vastuvõtmise aktis. Kinnitame, et saadud andmeid kasutatakse vaid taotletaval eesmärgil, ajavahemikul, viisil ja muudele andmete väljastamisel kindlaksmääratud tingimustele vastavalt. Lähtuvalt Inimgeeniuuringute seaduse § 8 punktist 3, mis kohustab hoidma salastatuna geenidoonoriks olemise või mitteolemise fakti, kohustub MIR hävitama TÜ EGV poolt saadetud geenidoonorite isikukoodide loendi pärast käesolevas taotluses nimetatud andmetöötluse tulemi edastamist TÜ EGV- le ning edastama TÜ EGV- le andmete hävitamise protokolli . Prof. Andres Metspalu TÜ Eesti Genoomika Instituut D irektor /allkirjastatud digitaalselt/ KontaktisikTÜ Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramu poolt on : Helene Alavere Andmekogumise osakonna juhataja , projek tijuht Isikua ndme te kaitse eest vastutav isik 5062542 helene.
[email protected]
Sotsiaalministeerium Terviseinfo ja analüüsi osakond Suur-Ameerika 1, 10129 Tallinn Meie: 23.04.2018………………… TAOTLUS Käesolevaga soovib Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramu (edaspidi TÜ EGV), reg istri kood 74001073, saada andmeid Eesti Vähiregistrist. Eelmine andmevahetus toimus 2017. aastal. Andmete kasutamise eesmärk TÜ EGV eesmärk on koguda Eesti rahvastiku tervise- ja geeniandmed, selleks, et uurida tekkepõhjusi haiguste ja keskkonnamõjude vahel. TÜ EGV andmed on kogutud alates 2002. aastast ja andmekogu baasil tehtavad uuringud ei ole piiratud käesoleva aja teadusesaavutustega. TÜ EGV tegevus näeb ette kogutud andmete uuendamist, täiendamist, kontrollimist ja vajadusel ka parandamist teistest andmebaaside st. Andmete võrdlemine ja täiendamine võimaldab täiustada andmekogu usaldusväärsust ja selle kaudu ka TÜ EGV andmete põhjal läbiviidavate uurimustööde kõrget teaduslikku taset. Seaduslik tagapõhi TÜ EGV tegevust reguleerib Inimgeeniuuringute seadus (edaspidi IGUS), mis on vastu võetud 13.12.2000, RT I 2000, 104, 685 (praegu kehtiva redaktsiooni jõustumise kuupäev 1.07.2014). IGUS §14 lõige (3) Terviseseisundi kirjelduse koostab ja seda täiendab vastutav töötleja või volitatud töötleja geenidoonori ütluste ning geenidoonori kohta raviasutustes hoitavate andmete põhjal. Geenidoonorilt võib koguda andmeid vaid tema enda põetud haiguste kohta. Geenidoonorile võib esitada küsimusi tema suguvõsas ilmnenud harjumuste või haiguste kohta. Nimetatud küsimustega ei tohi olla võimalik tuvastada konkreetset isikut või põlvkonda. IGUS §22 lõige (5) on TÜ EGV – l õigus geenivaramusse kantavate andmete kontrolliks enne kodeerimist on vastutaval või volitatud töötlejal lubatud nende andmete võrdlemine teistes andmekogudes säilitatavate andmetega ja vajaduse korral parandamine. IGUS §24 lõige (2) punkt 3 sätestab - tagasikodeerimine on lubatud geenidoonori terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui geenidoonor ei ole keelanud oma andmete täiendamise. Geenidoonorilt nõusoleku saamist reguleerib IGUS §12 „Geenidoonoriks saamise nõusolekuvorm, selle täitmise ja säilitamise kord“ on kinnitatud 17.12.2001 sotsiaalministri määrusega nr. 36 (praegu kehtiva redaktsiooni jõustumise kuupäev 18.07.2010). Nõusoleku vormi punkt 5 selgitab geenidoonorile, et EGV võib saada andmeid geenidoonori kohta teistest andmebaasidest järgmiselt: Kui ma soovin, siis võin esitada geenivaramu vastutavale töötlejale täiendavat informatsiooni enda kohta. Geenivaramu vastutav töötleja võib saada isikuandmeid ning andmeid minu terviseseisundi kohta teistest andmekogudest. Mul on õigus keelata minu kohta geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine); TÜ EGV isikuandmete ja delikaatsete isikuandmete töötlemine on registreeritud Andmekaitse Inspektsioonis. Selleks, et isikuandmete töötlemine oleks vastavuses Isikuandmete kaitse seadusega on TÜ EGV poolt määratud isikuandmete kaitse eest vastutav isik, Helene Alavere. Eelnevalt on TÜ EGV konsulteerinud ka Andmekaitse Inspektsiooniga, kelle arvamuse kohaselt võib TÜ EGV teha päringuid teistesse andmebaasides, kui need päringud on õigustatud. Taotletavate andmete koosseis ja hulk Doonorite andmebaasis on ligi 52 000 isikut. TÜ EGV soovib saada nende isikute kohta järgmisi andmeid: TÜ EGV geenidoonorite andmed, mis on vajalikud andmevahetuseks: - isikukood - ees- ja perekonnanimi Andmete valideerimiseks : - rahvus - sünnikoht - elukoht Andmebaasi täiendamiseks : - varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad - diagnoos (üksikasjaline vähipaige ) - diagnoosimise kuupäev - diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid - morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste - kasvaja levik - ravimeetodid, ravi olemus, ravi teostamise koht ja alustamise kuupäev Taotletava juurdepääsu viis Isikukoodide alusel koostatud andmekogu väljastamine toimuks turvalisel andmekandjal Sotsiaalministeeriumilt saadud loa alusel. Täpne andmevahetuse kord lepitakse kokku ja vormistatakse andmete üleandmise-vastuvõtmise aktis. Kinnitame, et saadud andmeid kasutatakse vaid taotletaval eesmärgil, ajavahemikul, viisil ja muudele andmete väljastamisel kindlaksmääratud tingimustele vastavalt. Lähtuvalt Inimgeeniuuringute seaduse § 8 punktist 3, mis kohustab hoidma salastatuna geenidoonoriks olemise või mitteolemise fakti, kohustub Vähiregister hävitama TÜ EGV poolt saadetud geenidoonorite isikukoodide loendi pärast käesolevas taotluses nimetatud andmetöötluse tulemi edastamist TÜ EGV- le ning edastama TÜ EGV- le andmete hävitamise protokolli. Prof. Andres Metspalu TÜ Genoomika Instituut Direktor / A llkirjastatud digitaalselt / Kontaktisik TÜ Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramu poolt on : Helene Alavere TÜ Genoomika Instituudi E esti Geenivaramu Andmeko gumise osakonna juhataja Isikuandmete kaitse eest vastutav isik 5062542
[email protected]
Sotsiaalministeerium Terviseinfo ja analüüsi osakond Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Meie: 2 3 .04.2018............................ TAOTLUS Käesolevaga soovib Tartu Ülikooli Ge noomika I nstituudi Eesti G eenivaramu (edaspidi TÜ EGV), Riia 23 b, Tartu registrikood 74001073 saada andmeid Surma põhjuste registrist. Andmete kasutamise eesmärk TÜ EGV eesmärk on koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta, edendada geeniuuringute arengut ning rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. TÜ EGV andmed on kogutud alates 2002. aastast ja andmekogu baasil tehtavad uuringud ei ole piiratud käesoleva aja teadusesaavutustega. TÜ EGV tegevus näeb ette kogutud andmete uuendamist, täiendamist, kontrollimist ja vajadusel ka parandamist teistest andmebaaside st . Andmete võrdlemine ja täiendamine võimaldab tõsta andmekogu usaldusväärsust ja selle kaudu ka TÜ EGV andmete põhjal läbiviidavate uurimustööde kõrget teaduslikku taset . Kuna TÜ EGV viib läbi teadusuuringuid, mille käigus pöördutakse tagasi geenidoonorite poole, siis on andmete linkimine Surma põhjuste registriga oluline, et välistada kirjade saatmine surnud geenidoonoritele. Seaduslik tagapõhi TÜ EGV tegevust reguleerib Inimgeeniuuringute seadus (edaspidi IGUS), mis on vastu võetud 13.12.2000, RT I 2000, 104, 685 (praegu kehtiva redaktsiooni jõustumise kuupäev 1.07.2014). Kõik geenidoonorid on allkirjastanud ,,Geenidoonoriks saamise nõusoleku vorm, selle täitmise ja säilitamise kord", milles geenidoonorit teavitatakse geenidoonoriks saamise tingimustest. Geenidoonori lt nõusoleku saamist reguleerib IGUS §12 „Geenidoonoriks saamise nõusolekuvorm, selle täitmise ja säilitamise kord “ on kinnitatud 17.12.2001 sotsiaalministri määrusega nr. 36 (praegu kehtiva redaktsiooni jõustumise kuupäev 18.07.2010). Nõusoleku vormi punkt 5 selgitab geenidoonorile, et EGV võib saada andmeid geenidoonori kohta teistest andmebaasidest järgmiselt: Kui ma soovin, siis võin esitada geenivaramu vastutavale töötlejale täiendavat informatsiooni enda kohta. Geenivaramu vastutav töötleja võib saada isikuandmeid ning andmeid minu terviseseisundi kohta teistest andmekogudest. Mul on õigus keelata minu kohta geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine); IGUS §14 lõige (3) Terviseseisundi kirjelduse koostab ja seda täiendab vastutav töötleja või volitatud töötleja geenidoonori ütluste ning geenidoonori kohta raviasutustes hoitavate andmete põhjal. Geenidoonorilt võib koguda andmeid vaid tema enda põetud haiguste kohta. Geenidoonorile võib esitada küsimusi tema suguvõsas ilmnenud harjumuste või haiguste kohta. Nimetatud küsimustega ei tohi olla võimalik tuvastada konkreetset isikut või põlvkonda; IGUS §22 lõige (5) on TÜ EGV – l õigus geenivaramusse kantavate andmete kontrolliks enne kodeerimist on vastutaval või volitatud töötlejal lubatud nende andmete võrdlemine teistes andmekogudes säilitatavate andmetega ja vajaduse korral parandamine; IGUS §24 lõige (2) punkt 3 sätestab – tagasikodeerimine on lubatud geenidoonori terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui geenidoonor ei ole keelanud andmete täiendamise; TÜ EGV isikuandmete ja delikaatsete isikuandmete töötlemine on registreeritud Andmekaitse inspektsioonis. Eelnevalt on TÜ EGV konsulteerinud Andmekaitse Inspektsiooniga, kelle arvamuse kohaselt võib TÜ EGV teha päringuid teistesse andmebaasidesse, kui need päringud on õigustatud. Taotletavate andmete koosseis ja hulk TÜ EGV andmebaasis on üle 52 000 isiku andmed. Andmevahetuse käigus töödeldavate andmete loetelu: TÜ EGV geenidoonorite andmed, mis on vajalikud andmevahetuseks: isikukood ees- ja perekonnanimi TÜ EGV geenidoonorite kohta Surma põhjuste registrist saadavad andmed andmebaasi täiendamiseks: surmaandmed aeg koht põhjus Taotletava juurdepääsu viis Isikukoodide alusel koostatud andmekogu väljastamine toimuks turvalisel andmekandjal Sotsiaalministeeriumilt saadud loa alusel. Täpne andmevahetuse kord lepitakse kokku ja vormistatakse andmete üleandmise-vastuvõtmise aktis. TÜ EGV k innita b , et saadud andmeid kasutatakse vaid taotletaval eesmärgil, ajavahemikul, viisil ja muudele andmete väljastamisel kindlaksmääratud tingimustele vastavalt. Lähtuvalt Inimgeeniuuringute seaduse § 8 punktist 3, mis kohustab hoidma salastatuna geenidoonoriks olemise või mitteolemise fakti, kohustub SPR hävitama TÜ EGV poolt saadetud geenidoonorite isikukoodide loendi pärast käesolevas taotluses nimetatud andmetöötluse tulemi edastamist TÜ EGV- le ning edastama TÜ EGV- le andmete hävitamise protokolli. Andres Metspalu TÜ Genoomika I nstituu t Direktor / Allkirjastatud digitaalselt / Kontaktisik TÜ Genoomika I nstituudi Eesti G eenivaramu poolt on Helene Alavere Isikuandmete kaitse eest vastutav isik A ndmekogumise osakonna juhataja , projek tijuht 5062542
[email protected]