Pr Sandra Tänavots Teie nr
juht
Imastu Kool-Kodu Meie 24.04.2018 nr 7-9/171533/1801967
AS Hoolekandeteenused
[email protected]
[email protected]
Kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Imastu Kool-Kodusse
Austatud proua Tänavots
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 20.10.2017 ette teatamata AS Hoolekandeteenused Imastu
Kool-Kodu (edaspidi: koolkodu) kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud alaealiste
osakonda ning täiskasvanute ööpäevaringse erihooldusteenuse osakondi.
Tunnustust väärib, et kohtumäärusega alaealiste osakonnas on päevasel ajal tööl (klientide hulka
arvestades) üsna suur arv töötajaid, mis võimaldab iga lapsega individuaalselt tegelda.
Tegevusjuhendajad püüavad leida igale noorele kõige sobivama suhtlemisviisi ning meeldivat ja
arendavat tegevust. Hästi on läbi mõeldud saavutuste premeerimise süsteem. Kõigil noortel on
oma magamistuba, mis on sisustatud igaühe eripära arvesse võttes. Hea praktika on see, et
tegevusjuhendajad täidavad iga kliendi kohta põhjalikult tegevus- ja kalenderplaani. Töötajad
suhtuvad lastesse sõbralikult ja toetavalt.
Kriitiliselt tuleb ära märkida, et alaealiste osakonna eraldusruum ja tee sinna ei ole kliendile
piisavalt ohutud. Läbi tuleb mõelda töötajate turvalisust tagavad meetmed. Osakonna jalutusaed
on väike ega paku lastele huvitavat tegevust.
Positiivne on see, et täiskasvanute osakondades kasutatakse klientidele päevaplaani ja tegevuse
selgitamiseks piktogramme. Igal kliendil on ka oma päevaplaan. Magamistoad on puhtad ja
hubased ning võimaluse korral kaunistatud koos kliendiga. Personal suhtub klientidesse hoolivalt
ja sõbralikult.
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kava kohaselt on asutud koolkodu täiskasvanud kliente
ette valmistama teistesse hoolekandeasutusse ümberpaigutamiseks. Mõned hooldekodu elanikud
viiakse kergemale erihoolekandeteenusele. Nendega korraldatakse koosolekuid ning koostatakse
nn kolimismapp vajaliku abistava informatsiooniga. Õiguskantsler kordab AS-le
Hoolekandeteenused varem saadetud soovitust kaasata kliente võimalikult palju ümberkorraldusi
puudutavate otsuste tegemisse.
2
Sügava liitpuudega täiskasvanute osakondade tegevusjuhendajate töökohustuste ring on väga lai.
Kõikide ülesannete täitmiseks ning samas ka klientide turvalisuse tagamiseks olemasolevast
personalist ei piisa.
Sügava liitpuudega klientide osakonna tualettruumid tuleb korrastada.
Sügava liitpuudega klientide liikumisvabadust piiratakse õigusliku aluseta. Mõistagi on personali
töö keeruline, ent klientide ohutuse tagamiseks tuleb leida õiguspärased vahendid.
Meditsiiniõe teenus peab olema vajalikul määral kättesaadav.
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu koolkodu ruumides, tutvusid
asutuse dokumentidega ning vestlesid personali ja klientidega.
1. Kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud alaealiste osakond
Kohtumääruse alusel koolkodusse paigutatud alaealiste osakonnas (kinnises osakonnas) on kuus
kohta. Kontrollkäigu ajal oli selles osakonnas neli noort ja kaks tegevusjuhendajat. Päeval (kella
8−20) töötab osakonnas graafiku järgi 1−3 inimest, õhtul ja öösel (kella 20−8) üks
tegevusjuhendaja. Tööpäeviti on koolkodus meditsiiniõde, kes vastutab ka alaealiste klientide
ravimite tellimise ja dosaatoritesse jaotamise eest. Samuti aitab ta lahendada kergemaid
tervisemuresid. Vaktsineerimise ja lapse üldise arengu jälgimise eest vastutab lapse perearst.
1.1. Kinnise osakonna olmetingimused
Igal kinnise osakonna kliendil on oma tuba. Toa sisustamisel on lähtutud lapse eripärast ja
vajadustest. Mõnes toas on rohkem mööbliesemeid ja muud sisustust kui teises. Töötajate
selgituste kohaselt ei saa näiteks autismi põdeva nooruki toas olla liiga palju esemeid – see võib
teda ärritada. Mõnda tuppa ei ole turvalisuse kaalutlusel paigutatud rulood ega kardinaid.
Osakonnas on kaks tualettruumi. Ühes WC-s puudus kontrollkäigu ajal tualettpaber ja
kätepesuseep. Töötajate sõnul peavad tegevusjuhendajad osakonnas viibivaid noori
hügieenitoimingutel suunama, sest noored ei kasutaks muidu tualettpaberit ega seepi
otstarbekohaselt.
Osakonna ühistegevuse alal süüakse ning toimuvad tegevusjuhendaja või -terapeudi
juhendamisel käelised tegevused, kõne-, lugemis- ja arvutamisoskuste arendamine, mängud jms.
Noorte abivajadus on väga suur ning tihti vajavad nad ka lihtsamaid ülesandeid täites
individuaalset juhendamist.
Oluline on, et igasse magamistuppa pääseks piisavalt loomulikku valgust, kuid ere päikesevalgus
võib noort hoopis häirida: see võib segada kevad- ja suveõhtutel uinumist ning muuta suvepäeval
toa palavaks. Kõigil osakonnas viibivatel lastel peab olema võimalik soovi korral aken kinni
katta. Juhul kui tavakardinad või ruloo on mõnele alaealisele ohtlikud, peab koolkodu mõtlema
alternatiivsete lahenduste peale. Näiteks võib aknaraamide vahele või väljaspoole akent
paigaldada rulood vms.
Kinnises osakonnas on kõrge aiaga piiratud õueala, kus kontrollkäigu ajal oli teisaldatav
korvpallikorv ja pingid. Hoovis ei ole kiike, mänguala ega muid lastele sobivaid rajatisi, mis
teeksid õues viibimise atraktiivsemaks.
3
Kalenderplaani kohaselt jalutavad lapsed osakonna hoovis iga päev. Hea ilmaga ka paar korda
päevas. Alaealiste kinnise osakonna jalutushoov piirneb asenduskodu ja avatud ööpäevaringse
erihoolekande osakondade jalutusaladega, kuid on neist oluliselt väiksem. Mõistagi ei pruugi
kõik mänguplatsi elemendid olla kinnise osakonna noortele ohutud. Samas peaks koolkodu
kaaluma ka kinnise osakonna hoovi mänguväljaku rajamist.
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) on kinnise psühhiaatriakeskuse kohta märkinud1, et hästi varustatud õueala
stimuleerib patsientide tegevust ning mõjub terapeutiliselt. Koolkodu juhtkond peab koostöös
lastega vahetult töötava personaliga välja selgitama, millised õue sobivad ajaviitevahendid
oleksid kinnise osakonna noortele sobilikud ja võiksid neile rõõmu pakkuda. Seda enam, et need
lapsed näevad, millised võimalused on teiste osakondade klientidel. See võib noori kurvastada
ning põhjustada ärritust.
Õiguskantsler palub paigaldada kõikidesse koolkodu kinnise osakonna noorte magamistubadesse
sobivad aknakatted. Samuti palub õiguskantsler hankida kinnise osakonna mänguväljakule
sobivad rajatised.
1.2. Eraldusruumi kasutamine
Kinnises osakonnas asub eraldusruum, kus on videovalve ja ukse sees läbipaistev
lõhkumiskindlast materjalist ava. Eraldusruumi sisustus vastab tervisekaitse nõuetele. Samas on
eraldusruumis nn pimenurk, mida ukseavast ei näe. Tee eraldusruumi ei pruugi olla kliendile ja
personalile ohutu.
Eraldamise registri kohaselt eraldati koolkodu alaealine klient viimati 2014. aastal. Töötajate
sõnul käituvad noored ka praegu vahel agressiivselt, kuid neid rahustatakse muul viisil
(suunatakse tähelepanu mujale, vesteldakse, minnakse koos lapsega tema magamistuppa).
Rahulikku keskkonda aitab hoida ka see, et osakonda on sattunud sarnaste erivajadustega
alaealised (valdavalt autismist ja kaasnevast vaimsest alaarengust tingituna) ning töötajad on
õppinud nende käitumist hästi suunama. Varem oli osakonnas rohkem probleemseid olukordi,
sest koos elas väga erinevate erivajadustega lapsi (nii normintellektiga kui ka vaimse
alaarenguga) ning töötajatel oli palju keerulisem nende omavahelisi konflikte lahendada.
Kuigi eraldusruumi viimastel aastatel kasutatud ei ole, võib vajadus selleks tekkida ootamatult.
Eraldusruumi suunduvale noorele ei tohiks ette jääda lahtiseid esemeid, mida noor saaks haarata,
et endale või teistele vigastusi tekitada.
Eraldusruumi jõudmiseks tuleb rahutu noorukiga minna läbi ustega eraldatud ruumide ja kitsa
koridori, kus on üleriiete nagid, millest saab kinni haarata. Kuna eraldada tohib vaid endale või
teistele ohtlikku klienti (SHS § 107 lg 4 p 1), võib selline teekond kujuneda ohtlikuks nii
kliendile kui ka asutuse töötajatele. Õiguskantsler palub kaaluda võimalusi muuta eraldusruumi
viiv tee ohutumaks.
SHS § 1303 lg 4 p 2 kohaselt peab eraldusruumi paigutatud alaealine olema pidevalt
teenuseosutaja järelevalve all. Sestap ei tohiks eraldusruumis olla nn pimenurki, mida kliendi
seisundit jälgiv töötaja ei näe. Eraldusruumis on videokaamera, mis lubab küll näha ka
eraldusruumi nn pimenurka, kuid kogu ruumist peab olema ülevaade ka töötajal, kes valvab
eraldusruumi ukse juures. Tema ülesanne on klienti pidevalt jälgida ning ohuolukorras kohe
1
Vt pp 90-91.
4
reageerida − näiteks kutsuda teisi töötajaid, kui klient peaks end vigastama. Kuigi koolkodu
kasutab eraldusruumi väga harva, peab see siiski olema võimalikult ohutu, sh võimaldama
eraldatud nooruki tegevust vahetult jälgida.
1.3. Töötajate koolitamine ja turvalisus
Osakonnas viibivatel noortel on oma haiguse tõttu raske oma käitumisest aru saada või seda
juhtida. Kalenderplaani kannete kohaselt tuleb osakonnas ette ka vägivaldset käitumist –
enamasti lõhutakse mööblit ja riideid, kuid lüüakse ka ennast ja töötajaid. Keeruliste
olukordadega hakkamasaamine sõltub töötajate väljaõppest ja kogemusest. Samuti peab turvalise
töökeskkonna tagamiseks töötajal olema võimalik vajaduse korral abi kutsuda.
Koolkodu pakub uutele meeskonnaliikmetele asutusesisest koolitust ja toetab neid. Olemas on
veebipõhine õppekeskkond. Samuti osalevad töötajad koolkodu taotletud projektipõhiselt
rahastatavatel koolitustel. Samas polnud kontrollkäigu ajal sugugi kõik kinnise osakonna
töötajad läbinud tegevusjuhendajale ette nähtud koolitusi (SHS § 86). Ükski kinnise osakonna
tegevusjuhendaja ei olnud läbinud täienduskoolitust tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega
(SHS § 86 lg 5). Majandustegevuse registri andmetel on kõik töötajad end nõutud koolitustele
registreerinud 2017. aastal, kuid koolitustel osaleda pole õnnestunud kellelgi. SHS § 160 lõigete
3, 4 ja 5 järgi võib kuni 31.12.2019 osutada teenust ka tegevusjuhendaja, kes on vajalikule
koolitusele registreerunud.
SHS muudatustest lähtudes ei osutata alates 01.01.2018 alaealistele enam ööpäevaringset
erihooldusteenust, vaid SHS §-s 1301−1305 sätestatud kinnise lasteasutuste teenust. Uus
regulatsioon näeb ette varasemast mõnevõrra erinevad nõuded personali ettevalmistusele.
Personali haridust ja koolitust puudutav nõue on muutunud paindlikumaks, kuna kinniste
lasteasutuste teenust pakkuvad asutused on erisugused ja nende spetsialiseerumine võib olla
erinev. Seda ei tohiks mõista nii, et seadusandja soovis kinnise lasteasutuse töötajate
kvalifikatsiooninõudeid leevendada. Sisuliselt elavad koolkodus endiselt lapsed, kes vajavad
ööpäevaringset hoolt ja juhendamist ning võivad oma terviseseisundi tõttu ettearvamatult ja ka
ohtlikult käituda. Seetõttu on soovitatav, et koolkodu kinnise osakonna töötajad läbiksid
tegevusjuhendajate koolitused, millele nad on registreerunud.
Igal kinnise osakonna töötajal on võimalik kasutada kaasakantavat kutsunginuppu, mis saadab
teate abivajadusest osakonnajuhataja telefonile. Vestlusest töötajatega selgus, et nad ei kanna
kutsunginuppu kaasas ja kutsuvad abi pigem telefonitsi. Kui klient ründab töötajat ootamatult, ei
pruugi tal aga olla võimalik helistada. Õhtul ja öösel on kinnises osakonnas üks
tegevusjuhendaja, kellel võib olla keeruline iseseisvalt rahutu noorega hakkama saada ning
kaitsta samas ka osakonna teisi kliente. Töötajad peavad abi kutsumise võimalusest teadma ning
neid tuleb julgustada kutsunginuppu kandma. CPT on rõhutanud2, et kvaliteetse teenuse
osutamisel on oluline tagada personali turvalisus. Samuti peab läbi mõtlema, kellele suunata
hädaabisignaal siis, kui osakonnajuhatajat tööl ei ole.
Kinnise osakonna töötajad peavad läbi tegema vajalikud koolitused. Samuti palub õiguskantsler
mõelda läbi kaasaskantava kutsunginupu kasutamise strateegia ning julgustada töötajaid seda
vajadusel kasutama.
2
Vt p 187.
5
2. Täiskasvanute ööpäevaringse erihooldusteenuse osakonnad
Imastu Kool-Kodus on kaks sügava liitpuudega klientide osakonda. Kontrollkäigu ajal oli ühes
osakonnas 17 ja teises 18 klienti. Neis osakondades töötab graafiku kohaselt päeval 1−2 inimest
(kella 8−20) ning õhtul ja öösel (kella 20−8) üks inimene. Enamik sügava liitpuudega klientidest
on majutatud kahekohalistesse tubadesse, mõni tuba on ka kolmekohaline. Mõlemas osakonnas
on üks läbikäidav tuba.
Koolkodus on ka kaks osakonda ööpäevaringset erihooldust vajavatele inimestele, kes võivad
lähiajal üle minna kergemale teenusele. Nendes osakondades oli kontrollikäigu ajal vastavalt 10
ja 13 klienti. Mõlemas osakonnas on päeval tööl graafiku kohaselt 1−5 tegevusjuhendajat (kella
8−20). Graafikud on koostatud selliselt, et töötajad võivad päeva jooksul vahetuda (näiteks mõne
tööaeg on kella 8−16). Õhtul ja öösel on kahe osakonna peale üks tegevusjuhendaja (kella 20−8).
Kliendid on majutatud kahekohalistesse tubadesse.
2.1. Tegevusjuhendajate arv sügava liitpuudega klientide osakondades
Erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama klientide turvalisuse, abistama isikut enese eest
hoolitsemisel, arendama iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi ning täitma muid seadusega
ettenähtud ülesanded (SHS § 100 lg 1 ja lg 2). Nõuetekohase teenuse tagab muu hulgas asjaolu,
kas hoolekandeasutuses on piisavalt palju töötajaid.
SHS § 104 lg 2 näeb ette, et sügava liitpuudega psüühikahäirega isikutele ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamisel peab 15 isikuga tegelema vähemalt üks tegevusjuhendaja ööpäev
läbi. Lisaks näeb säte sõltuvalt klientide vajadustest ette vähemalt ühe tegevusjuhendaja
kohaloleku väljaspool ööaega. Seadus sätestab vaid miinimumnõude. Teenuseosutaja peab
personali suhtarvu määratlemisel lähtuma klientide tegelikest järelevalve- ja
juhendamisvajadustest.
Mõlemas sügava liitpuudega klientide osakonnas on üle 15 kliendi (17 ja 18 klienti). Seega peab
tegevusjuhendajaid olema õhtul ja öösel senisest rohkem. Miinimumnõude täitmiseks peab igas
sügava liitpuudega klientide osakonnas olema ööpäev läbi tööl kaks tegevusjuhendajat.
Sügava liitpuudega klientide osakonnas töötavate tegevusjuhendajate ülesannete ring on väga lai,
kuna kliendid vajavad abistamist ja individuaalset juhendamist ka kõige tavapärasemas
tegevuses (söömine, riietumine jms). Töötajad on tunnistanud, et suure osa tööajast võtab
klientide abistamine hügieenitoimingutes (hambapesu, WC-toimingud, mähkmevahetus) ning
nende pesemine. Kliente pestakse iga päev hügieenitoimingute käigus. Neid vannitatakse
vähemalt kaks korda nädalas, seejuures pesevad üht inimest korraga mõlemad tööl olevad
tegevusjuhendajad. Samal ajal on osakonna ülejäänud kliendid vahetu järelevalveta ning neile ei
ole võimalik korraldata juhendatud tegevust (käeliste oskuste arendamine, õues käimine vms).
Samuti peavad tegevusjuhendajad ruume koristama, millesse ei saa sügava liitpuudega kliente
nende igapäevaste oskuste arendamise eesmärgil üldiselt kaasata.
Tegevusjuhendajatel napib aega, et klientidega individuaalselt tegelda. Koolkodu esimesel
korrusel asuvate hästi sisustatud tegevustubade kasutamist piirab tegevusjuhendajate
töökoormus. Töötajad tunnistasid, et ei jõua alati koolkodu loodud lisavõimalusi kasutada.
Samuti ei jõua nad iga päev klientidega õues käia.
6
Sügava liitpuudega kliente tuleb ka tõsta ja toetada. Osakondades ei ole nüüdisaegseid
tõsteseadmeid, mis seda hõlbustaksid ning säästaksid töötajate tervist ja aega. Ka kontrollkäigul
osalenud tervishoiuekspert osutas töötajate terviseriskile, mis kaasneb klientide pideva
tõstmisega.
Tegevusjuhendajate töökoormust mõjutab neile pandud ülesannete ring. Erihoolekandeteenust
saab vahetult osutada vaid nõuetekohase kvalifikatsiooniga tegevusjuhendaja (SHS § 86), kes
peab esmajoones täitma teenuse sisuks olevaid tööülesandeid. Lisakohustuste (nt üld- ja
hügieeniruumide koristamine) andmine tegevusjuhendajatele ei pruugi olla otstarbekas.
CPT on seisukohal3, et ebapiisav personali arv ohustab töötajate tervist ning mõjutab ka
klientide heaolu. Samuti rõhutab4 CPT, et töötajate puudusega ei saa õigustada seda, et
patsiendid/kliendid ei pääse õue. CPT on märkinud5, et ratastooli kasutajatel peab olema võrdselt
teistega võimalus iga päev õues käia.
Õiguskantsler rõhutab, et õigusaktiga kehtestatud hoolekandeasutuse minimaalsest töötajate
arvust ei pruugi alati piisata kvaliteetse teenuse osutamiseks ja klientide põhiõiguste tagamiseks.
Klientide heaolu ja turvalisuse huvides palub õiguskantsler üle vaadata koolkodu sügava
liitpuudega klientide osakondade töökorraldus ning tegevusjuhendajate arv. See on vajalik
selleks, et pidevalt oleks tööl piisavalt palju, kuid vähemalt miinimumnõuetele vastav arv
tegevusjuhendajaid, ja et kliente ei jäetaks järelevalveta. Töökorraldus peab võimaldama
tegevusjuhendajal kliendiga ka individuaalselt tegelda. Samuti palub õiguskantsler kaaluda
klientide tõstmist hõlbustavate seadmete soetamist osakondadesse.
2.2. Liikumisvabaduse piiramine
Imastu Kool-Kodu sügava liitpuudega kliendid on majutatud osakondadesse, mille uksi saab
avada vaid töötaja. Lukustatud osakondadesse on elama paigutatud kliendid, kes vajavad oma
tervisliku seisundi tõttu pidevalt intensiivset järelevalvet. Kliendid saavad väljaspool osakonna
ruume liikuda koos saatjaga. Samuti on sügava liitpuudega klientide osakonnas (rühm nr 5) üks
tuba, mida saab väljastpoolt libliklukuga lukustada.
Põhiseadus lubab liikumisvabadust piirata vaid seaduses sätestatud juhul ja kindla menetluskorra
reegleid järgides (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20). Kohtumääruseta ööpäevaringsel
erihooldusteenusel viibiva inimese vabaduspõhiõigust võib piirata kindlatel ja erandlikel
tingimustel, kuid vaid kuni kolmeks tunniks isiku ohutusse eraldusruumi paigutamisega
(SHS § 107). Seega ei tohi kohtumääruseta teenusel viibivat klienti lukustada hoolekandeasutuse
ruumi (sealhulgas eraldatud sektsiooni) nii, et klient soovi korral sealt lahkuda ei saa.
Teenuseosutaja peab klientide ohutuse ja järelevalve (ka ruumidesse sisenemise ja ruumidest
väljumise kontrolli) tagama muul õiguspärasel viisil.
Klientide magamistubade ustel ei tohi olla väljastpoolt lukustamist võimaldavaid vahendeid
(riive, libliklukke jms), mille kasutamisel ei pääse klient ise toast välja. Sellises olukorras võib
tekkida oht, et klient eraldatakse selleks kohandamata ruumi. Kuigi kontrollkäigul kogutud
informatsiooni põhjal pole alust arvata, et sügava liitpuudega klientide osakonnas olevat ruumi
oleks kasutatud klientide ruumi lukustamiseks, palub õiguskantsler eemaldada ruumi väljastpoolt
lukustamist võimaldava luku. Õiguskantsler rõhutab, et eraldamisel ei tohi isikut jätta või
3
Vt p 186.
4
Vt p 125–126.
5
Vt p 183.
7
lukustada ükskõik millisesse ruumi − eraldamiseks kasutatav ruum peab vastama kõikidele
eraldusruumile esitatud nõuetele. Teenuseosutaja peab kindlustama nii teiste hooldekodu elanike
kui ka eraldatu turvalisuse6.
Mõistagi on sügava liitpuudega klientide seas väga keerulise käitumisega ja pidevat jälgimist
vajavaid inimesi ning see paneb osakonna töötajatele raske ülesande. Ent ka piiratud teovõimega
ja ümbritsevat ebaadekvaatselt tajuvate inimeste liikumisvabadust võib piirata üksnes juhtudel,
mis on seadusega piisavalt selgelt ja üheselt määratletud.
Õiguskantsler soovitab võimalikud murekohad töötajatega aegsasti läbi arutada, et klientide
ohutus oleks igal juhul kindlustatud õiguspäraste ja sobivate meetmetega. Selleks võib töötajaid
koolitada, tööülesandeid ümber jagada, klientidega rohkem tegelda või töötajate arvu
suurendada. Isikute vabaduspõhiõigust ei tohi seadusliku aluseta piirata, mh kliente osakonda
ega tuppa lukustada.
Vahel vajab klient tugevamat järelevalvet või halveneb tema tervislik seisund niivõrd, et
ööpäevaringne kohtumääruseta erihooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust. Sel
juhul peab teenuseosutaja sellest teavitama Sotsiaalkindlustusametit, isiku
rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsust ja eestkostjat, et klient suunataks teisele
teenusele.
2.3. Olmetingimused
Kui inimene on sunnitud viibima tingimustes, mille puhul ei ole arvestatud tema tervisliku
seisundiga, võib see tekitada temas alaväärsustunnet ja jõuetust. Sobivaks keskkonnaks loetakse
tingimusi, mis loovad positiivse, terapeutilise õhkkonna: tagavad igale inimesele piisava ruumi,
valgustuse, temperatuuri ja ventilatsiooni, rahuldava asutuse üldseisukorra ning kus erilist
tähelepanu on pööratud magamistubade ja vaba aja ruumide kaunistamisele7. Inimväärsed
elutingimused ei ole tagatud, kui kliendid on sunnitud kasutama ebahügieenilisi hügieeniruume8
või kui klientidel puudub võimalus olla privaatselt.
Ööpäevaringsel erihooldusteenusel olevate klientide magamistoad on hubased ning sisustatud
klientide soove ja seisundit arvestades. Samas on mõlemas sügava liitpuudega klientide
osakonnas üks läbikäidav magamistuba. Nii pääseb üks meessoost klient oma tuppa vaid
naiskliendi toa kaudu.
Magamistoad, pesemisruumid ja ühistegevuse alad olid kontrollkäigu ajal puhtad, ent sügava
liitpuudega klientide osakonna tualettruumid jätsid korrastamata mulje. Mõnes WC-potis oli
tekkinud ummistus, puudusid prill-lauad ja loputuspaagi kaaned.
CPT on märkinud9, et ka juhul, kui asutus on kavas lähiajal sulgeda ning paigutada kliendid
uutesse hoonetesse, peab kogu asutuse tegutsemise aja tagama seal puhtuse ja heal tasemel olme,
kusjuures vajaduse korral tuleb teha ka väiksemaid remonditöid.
6
Vt õiguskantsleri 11.03.2015 ringkiri nr 7-9/150232/1501086 ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele
(p 5, lk 6−7).
7
Report to the United Nations Interim Administration in Kosovo (UNMIK) on the visit to Kosovo carried out by the
European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from
21 to 29 March 2007, CPT/Inf (2009) 3, p 108.
8
EIK otsus Stanev vs Bulgaaria, avaldus nr 36760/06, p 209.
9
Vt p 206.
8
Hooldekodu klientide magamistuba on olemuslikult nende erasfäär, millest ei ole sobilik teistel
klientidel pidevalt läbi käia. See riivab kliendi privaatsust. Samuti on meesklient sundolukorras,
sest ta peab enda magamistuppa jõudmiseks minema läbi teise toa.
Erihoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded lubavad eri soost kliente ühte magamistuppa elama
panna üksnes nende kirjaliku avalduse alusel. CPT on psühhiaatriahaiglatega seoses märkinud10,
et naispatsiendid võivad olla eriti haavatavad ning neile tuleb tagada meespatsientidest eraldi
magamistoad, samuti kaitstud ja privaatsust võimaldavad tualettruumid. Isegi kui kliendid ei ole
kujunenud elukorralduse vastu, peab nende majutamiseks leidma parima viisi, mis kaitseks
nende inimväärikust ja eraelu.
Õiguskantsler palub jälgida, et kõikides täiskasvanute ööpäevaringse hooldekandeteenuse
osakondades saaksid kliendid kasutada heas korras tualettruume. Klientide toad ei tohiks olla
läbikäidavad.
2.4. Õendusabiteenus
Imastu Kool-Kodus pakub õendusabiteenust OÜ Eldred. Lepingu järgi osutab ettevõte teenust
270 tundi kuus, kusjuures õde peab koolkodus kohal olema 113 tundi kuus. 2017. aasta
septembris ja oktoobris viibis meditsiiniõde graafiku kohaselt koolkodus 143 tundi kuus.
Meditsiiniõde on enamasti kohal igal tööpäeval (6−8 tundi päevas). Ülejäänud ajal saab temaga
ühendust telefoni teel. Koolkodule osutab õendusabiteenust üks õde. Õde hoolitseb kõikide
koolkodus elavate klientide eest, kaasa arvatud asenduskodu laste eest.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama iseseisva õendusabiteenuse
kättesaadavuse 40 kliendile vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 4), mis tähendab ühe
kliendi kohta üks tund nädalas. Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele, tagab teenuseosutaja õendusabi
kättesaadavuse 20 isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 6), st ühe kliendi kohta
kaks tundi nädalas. Seadus sätestab siingi vaid nõutava miinimumi, kuid asutuse eripärast
lähtudes (nt sõltuvalt klientide diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse
osutamiseks olla õendusteenus vajalik oluliselt suuremas mahus.
Koolkodus oli kontrollkäigu ajal 58 ööpäevaringse erihoolduse klienti ning 4 kohtumäärusega
asutusse suunatud alaealist klienti. Sellist klientide hulka arvestades peaks õendusabiteenus
olema tagatud vähemalt 58 tundi nädalas ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibijatele ning
lisaks 8 tundi nädalas kohtumääruse alusel teenust saavatele alaealistele. Seega peaks õde 66
tundi nädalas tegelema vaid erihooldusteenuse klientidega. 2017. aasta oktoobris oli
meditsiiniõde koolkodus keskmiselt vaid 33 tundi nädalas.
Majandustegevuse registri andmetel vähenes koolkodus ööpäevaringset erihooldusteenust
saavate klientide arv. Alates 01.04.2018 on koolkodus 44 klienti, kellest 33 klienti on sügava
liitpuudega. Seega peaks alates aprillist 2018 tagama koolkodu erihoolekande klientidele nädalas
õendusabiteenust vähemalt 44 tunni ulatuses.
Kuigi seadus ei täpsusta, kas õde peab hoolekandeasutuses kohal viibima, leiab õiguskantsler, et
iseseisev õendusabi on tagatud vaid siis, kui õde saab kliendid vahetult üle vaadata ja nende
seisundit hinnata. Kokkulepe, et tegevusjuhendaja võib õele väljaspool graafikujärgset tööaega
10
Vt p 122.
9
helistada ja temaga konsulteerida, ei taga õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutamisel. Kliendi seisundit hindab sel juhul tegevusjuhendaja, kes võib meditsiinihariduse
puudumise tõttu teha seda valesti ja ohustada nii kliendi elu ja tervist. Kõik terviseseisundi
hindamist ja retseptiravimite manustamist puudutavad otsused peavad põhinema meediku
hinnangul, mis kujuneb kliendi vahetu ülevaatamise käigus.
Koolkodus on kliente, kellele on määratud vaid vajaduse korral manustatavad retseptiravimid.
Õiguskantsler on varem märkinud, et klientidele retseptiravimite andmise üle peab otsustama
meditsiinitöötaja, vaid nii tagatakse klientide tervise kaitse. Niisugused otsused ei ole
tegevusjuhendaja pädevuses, sest ta ei pruugi osata hinnata kõiki terviseriske kogumis (nt
kõrvalmõjud koos teiste ravimitega).
Õendusabiteenuse osutamise lepingu järgi tagatakse õendusabi kättesaadavus osaliselt telefoni
teel nõustamisega. Tegelikult ei ole teenuse osutamine korraldatud nii, et õde oleks õhtuti ja
öösiti ametlikult koduvalves ning kohustuks kliendi seisundi hindamiseks ka kohale tulema. Et
õendusabiteenus oleks tõhus ja tegelikult kättesaadav, tuleks koduvalve kokkulepe vormistada
kirjalikult ja määrata ära ka kellaajad, millal õde peab telefonivalves olema ning kliendi seisundi
hindamiseks kohale tulema. Samas ei saa seaduses sätestatud õendusabiteenuse kättesaadavuse
nõuet asendada koduvalvest kohale tulemise kokkuleppega. Koduvalvel saab olla vaid toetav
funktsioon olukorras, kus vajadus õendusabiteenuse järele on seadusega ette nähtud miinimumist
suurem.
Õiguskantsler palub Imastu Kool-Kodul tagada selline õendusabiteenus, mis arvestab asutuse
eripära ja seaduse nõudeid.
3. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus on lisatud kirjale. Palun Imastu Kool-
Kodul kujundada oma seisukoht tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja
soovituste suhtes ning saata see õiguskantslerile koos vastusega kirjas esitatud tähelepanekute
kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 31.05.2018.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, AS Hoolekandeteenused.
Maria Sults 693 8448;
[email protected]