dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine

Sotsiaalministeerium · 25. aprill 2018
Viit
1.2-2/37-7
Registreeritud
25. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Agnes Einman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf39 KB
  • 📎vastus_Tööinspektsioon_palgalõhe_ SoVS muutmine.bdoc136 KB

Sisu (failidest)

Tere! Vastus kirjale. Parimat Liisa Pakosta 914400 914400 0 Sotsiaalministeerium [email protected] Teie: 1.2-2/37-1 02.04.2018 Meie: 1-4/153-1 24.04.2018 Soolise võrdõiguslikkuse sea duse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seisuga 09.02.2018 Suur tänu võimaluse eest avaldada arvamust soolise võrdõiguslikkuse seaduse ( SoVS ) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Leiame, et avaliku sektori eeskuju soolise palgalõhe vähendamisel on hädatarvilik – lisaks tuleneb see juba kehtivast õigusruumist. Soolise palgalõhe vastu võitlemine on väga oluline küsimus. Samas on volinikul ülesanne analüüsida erinevate eelnõude mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas. Konkreetse eelnõu asemel annaks kohese ja suurema mõju avalikus sektoris palgaauditite kohene tegemine, vähemalt valitsusasutustes, ning tehtud töö ja tulemuste analüüsimine. Kordame seega oma varasemat ettepanekut: avalikus sektoris ühe ja sama või samaväärse töö raames soo tõttu ebavõrdse palga määramise tuvastamiseks on vajalik palgaerisuste tuvastamisega juba täna alustada ja selleks ei ole tingimata vajadust seadusi muuta. Põhjendame järgnevalt, miks see ettepanek on jätkuvalt asjakohane ning annaks kiiremini parema lõpptulemuse. Ka teistes riikides on esmalt katsetatud mehhanismi toimimist vabatahtlikult. Avalikus sektoris , millega eelnõu piirneb, piisab piltlikult öeldes ministri korraldusest oma pädevusvaldkonnas olevate valitsusasutuste kohta soovitud palgaauditi tegemiseks. Rõhutan, et ministeeriumitel ja teistel valitsusasutustel on SoVS § 9 lg 1-2 kohaselt eriliselt suur vastutus kõrvaldada kõik takistused naiste ja meeste võrdse kohtlemise teelt, mõistagi elimineerides soo tõtt u ebavõrdse palga maksmise sama või võrdväärse töö eest . Selles tegevuses on abiliseks Sotsiaalministeeriumi avaldatud konkreetsed juhised ja soovitused ( SoVS § 22 lg 1 kohaselt ). Juhul, kui valitsuse liikmed peavad oma haldusalas palgaauditeid olulisteks, siis saab nende tegemisega ministri korralduses valitsusasutustest koheselt pihta hakata. Palgalõhe põhjused on palju laiemad, kui eelnõus toodud sama või samaväärse töö eest soo tõttu erineva palga maksmine. Selle eelnõu tuumküsimusega tegeleb juba voliniku kantselei. Soolise palgalõhe suuremad põhjused asuvad väljaspool selle eelnõu katvusala – näiteks naiste väheses edutamises ja takistuses, miks naised ei jõua kõrgemapalgalistele ametikohtadele, samuti ka tööturu segregatsioonis. Seaduseelnõus pakutud kujul probleemi lahendamine on ressursimahukas, ent tõenäoliselt ei lahenda struktuursemaid probleeme. Samas on rida probleeme võimalik lahendada avaliku sektori palgajuhendite ja palgakorralduse normdokumentide abil, millist võimalust pole piisavalt kasutatud. Eelnõus on tehnilisi parandamisvõimalusi, millest tõsiseimaks peame diskrimineerivaks kvalifitseeruvat erinevat palga suurust võrdväärse töö eest olenevalt töösuhte liigist. Eelnõus on läbivalt kasutatud sõnastust „palk või töötasu“. Need sõnad on sama tähendusega. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks kasutatakse sünonüümide puhul väljendit üks või teine. SoVS § 11 1 lg 2 p 3 kohaselt on palgaandmete analüüsi andmeteks muuhulgas töötasu töölepingu seaduse tähenduses ja põhipalk avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Sellest jääb mulje, et ametnike puhul võetakse analüüsi algandmeteks põhipalk, aga töölepingu alusel töötajatel põhipalk + lisatasud, sest TLS § 5 p 5 kohaselt peab töölepingus olema märgitud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. Teiseks täiendatakse s eaduseelnõu kohaselt SoVS -i §-ga 14 1 , mille kohaselt Tööinspektsioon teeb järelevalvet SoVS -i § 11 2 üle. SoVS § 11 2 sisaldab eelnõu kohaselt 6 lõiget, nendest 3 lõiget (lõiked 1, 5 ja 6) räägivad Tööinspektsiooni õigustest ja tegevusest. Sellest järeldub, et Tööinspektsioon teeb järelevalvet iseenda tegevuse üle. Toetades küll igati Tööinspektsiooni täiendavat rahastamist inspektsiooni väga vastutusrikaste ja ühiskonnale väga vajalike ülesannete täitmisel, kordame siinkohal varasemaltki esile toodut , et Töö inspektsiooni uue , nõustamisega tegeleva võrdse palga kompetentsikeskuse rajamine ja selleks töötajate koolitamine tähendaks juba neljandat väga sarnase ülesandega riigistruktuuri. Avaliku sektori tervikliku palgapoliitikaga, sealhulgas juhendmaterjalide ja soolise palgalõhega tegelevad täna Rahand usministeerium ( riigiasutuste palgapoliitika vastutusvaldkond, vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika) ; Avaliku teenistuse aastaraamatud, soolise palgalõhe peatükid ), naiste ja meeste võrdse kohtlemisega ja sellealase nõustamisega valitsusasutustes tegeleb Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse struktuuriüksus ( SoVS §§ 22-23) ning nõustamise, edendamise ja diskrimineerimise tuvastamisega ka kasvõi terves asutuses ja omal algatusel (st ilma pöördumiseta) soolise võrdõiguslikkuse ja võrds e kohtlemise voliniku kantselei ( SoVS § 15 ja VõrdKS § 16 pp 1, 3, 4, 5, 6, 8, 9). Erasektoris on mõned vabast tahtest sü ndinud positiivsed näited, mida avalik sektor saaks koheselt kopeerida . S oolise palgalõhe analüüsi käigus kirjeldas üksainus ettevõte Eestis – Swedbank – omaettevõttes tervelt 350 erinevat tööd, rõhutades sealjuures praktikas ilmnenud vajadust osa töökohti iga-aastaselt või üle aasta ümber kirjeldada seoses tööelu kiirete muutustega. Väärtuslikuks tuleb pidada Swedbank’i kogemust ka selles osas, mis puudutab mitte ainult sama töö tegijate vahelist tehnilist võrdlust, vaid kogu juhtimise muutmist naiste karjääriredelil edasiliikumise toetamiseks – alates panga juurde loodud lastehoiust ja lõpetades sihikindla ja eraldi rahastatud karjäärinõustamisteenuse sisseviimisega. Eelnõu seletuskirjast ei ilmne rahaliste mõjude arvestuse osas, millises mahus ja milliste mehhanismide abil kavandatakse tõsta riigieelarvest töötajate palkasid selliselt, et sooline palgalõhe kaotada. Eelnõus ei ole palkade tõstmiseks ja avaliku sektori asutuste ja ettevõtete naissoost töötajate palkade tõstmiseks ette nähtud ühtegi eurot kuni aastani 2022 (seletuskiri, ptk 7) . Soolise palgalõhe alusel diskrimineerimise tuvastamiseks on Euroopa Liidu võrdõigusvolinikel kasutada keskselt valminud metoodika (veebis leitav: http://www.equineteurope.org/Equinet-Handbook-How-to-build-a-case-on-equal-pay ). Näeme oma töös juhendit kasutades , et juhul, kui avaliku sektori tööandja peab hakkama selgitama asjaolusid, miks pealtnäha sarnast tööd tegeva mehe ja naise palk on erinev, siis ei ole tööandja esimeseks reaktsiooniks diskrimineerimise omaksvõtt. Pigem vastupidi – tööandja hakkab leiutama selgitusi, miks ühe või teise töö või töötaja väärtus on tegelikkuses ikkagi kõrgem, toetudes kasvõi avalikus sektoris praegu eksisteerivatele sama punktiväärtusega tööde palgavahemikele või asjaolule, et tööde klassifikaator eeldab üksnes osalist töö vastavust klassifikaatorile . Sel moel aga kahjuks tsementeerib tööandja tegelikult väiksema palga saaja staatuse – olles nii põhjalikult kirjeldanud, miks tolle palk vääribki väiksem olema, on raske aasta pärast kannapööret teha ja sama töötajat teistega võrdseks tõsta. See väiksema palga saaja olukorda kokkuvõttes halvendav “kahvel” on põhjuseks, miks ka teistes riikides on esmalt aastaid katsetatud vabatahtlikkuse põhimõttel ettevõtte või asutuse sisest juhtimise muutmist – eesmärgiga jõuda õiglaste palkade ja õiglase töökeskkonnani. Et ennetada neid võimalikke negatiivseid kaasmõjusid, on Pa lgalõhe Vastu!plaan (vt ühinenenud organisatsioonid ja ettepanekud siit: https://humanrights.ee/2017/04/allkirjastasime-palgalohe-vastuplaani ) toetanud vabatahtlikke auditeid . Avalikus sektoris võib ka ilma igasuguse IT-tööriistata teha ära näiteks 20 esimest auditit ja seej ärel analüüsida saadud kogemusi, liikudes seejärel sihikindlalt edasi naiste palkade tõstmise suunas. Juhul, kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleil oleks ressurssi rohkem, saaksime tõhusalt ka omalt poolt kaasa aidata, kuna valdkondlikud ekspertteadmised on tänu üle- Euroopalistele vastavasisulistele koolitustele kantseleis olemas. Lisaks teeme ettepaneku, et praegu arutluse all olevasse riigieelarve strateegiasse viiakse sisse selge eesmärk tõsta palgataset seni alarahastatud, peamiselt naiste hõivega valdkondades ja tõsta palku ning parandada oluliselt karjääri - ning töö- ja pereelu kvaliteetse ühitamise võimalusi alaesindatud soole kõikides avaliku sektori juba kõrgema palgavahemikuga valdkondades. Sügava lugupidamisega, /allkiri digitaalselt/ Liisa Pakosta Võrdsete võimaluste volinik
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel