Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 20.03.2018 nr 4/78
[email protected] Meie nr 4.1-1/922-2
Toom-Kooli 17 30.04.2018
10130, Tallinn
Ületunnitöö hüvitamine
Lugupeetud Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) pöördus Sotsiaalministeeriumi
poole seisukoha saamiseks ületunnitöö vaba ajaga tasustamise kohta.
Teie tõlgenduse kohaselt ei pea töötaja saama ületundide tegemise eest täiendavat hüvitist.
Teie käsitlus ületundide vaba ajaga tasustamisest loob olukorra, kus töötaja töötasu on
ületunde tehes sama suur, kui see oleks tema tavapäraste töötundide puhul.
Sotsiaalministeerium ei saa nõustuda sellise töötajat kahjustava lähenemisega.
Selgitame, et ületunnitöö tegemist tuleb lugeda erandlikuks ning töötaja õiguste kaitseks
peab ületunnitöö tegemine olema tööandja jaoks kallim, et motiveerida tööandjat seda
vähem kasutama. Nõue, et ületunnitöö peab olema kallim, tuleneb Eesti ratifitseeritud
parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta artikkel 4 lõikest 2.
Kaubanduskoja käsitlus praktikast, kus töötaja teeb eelneval päeval pikema tööpäeva, et
saada isiklikel põhjustel järgneval päeval vaba aega, ei ole käsitletav ületunnitööna. Sellises
olukorras on tegu poolte kokkuleppega tööaja korralduse muutmiseks. Vastava kokkuleppe
korral kokkulepitud tööajanorm ei muutu ning ületunde ei teki.
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) näeb ette kaks võimalust ületunnitöö hüvitamiseks.
Esimese eelduse kohaselt hüvitatakse ületunnitöö tegemine vaba aja andmisega tehtud
ületunnitööga võrdses ulatuses. Euroopa sotsiaalõiguste komitee on oma viimastes, 2014.
aasta järeldustes asunud seisukohale, et ületunnitöö hüvitamiseks täiendava vaba aja
andmine tehtud ületunnitööga võrdses mahus, ei ole hartaga kooskõlas. Komitee
tõlgendusest tulenevalt on ületunnitöö eest täiendava puhkeaja andmine hartaga kooskõlas
vaid eeldusel, et sellega kaasneb täiendav kompensatsioon. Sellest tulenevalt tuleb TLS-i
kohaselt vaba aega anda töötaja tööajast ning tasustada nagu tavaline tööaeg. Kui täiendava
vaba aja andmine ei oleks tasustatud, ei kaasneks ületunnitöö tegemisel töötajale täiendavat
kompensatsiooni, vaid töötaja sissetulek oleks võrdne sellega, kui töötaja ei oleks ületunde
teinud. Näiteks kui töötaja teeb neljapäeval ja reedel kokku kaheksa tundi ületunnitööd ning
tööandja annab seetõttu töötajale esmaspäeval vaba päeva, siis vaba aja eest tasu
maksmata oleks töötaja vastava kuu töötasu võrdne sellega, kui töötaja ei oleks ületunnitööd
teinud.
Teise võimalusena sätestab TLS ületunnitöö hüvitamise rahas. See aga eeldab kahepoolset
kokkulepet ning ületunnitöö eest tuleb maksta vähemalt 1,5 kordset tasu. Juhime
tähelepanu, 1,5 kordne tasu on seadusega tagatud miinimumnõudeks ega takista pooltel
kokku leppimast kõrgemas ületunnitöö tasus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et TLS-iga on vastuolus tõlgendus, mille kohaselt
olukorras, kus töötajale antakse ületundide eest vaba aega, ei ole vaba aeg tasustatav ning
töötajale ei ole ette nähtud lisaks vabale ajale täiendavat kompensatsiooni või hüvitist. Kui
ületunnitöö hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega, on tööandjal kohustus tasuda tehtud
ületunnitöö eest tavapärases tasus ning anda töötajale tööajast tasustatud vaba aega
ületunnitööga võrdelises ulatuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
tervise- ja tööminister
Lisaadressaadid:
Tööinspektsioon
Monika Koks 6269 199
[email protected]