Justiitsministeerium Teie 23.03.2018 nr 8-1/2455
[email protected] Meie 30.04.2018 nr 1.2-3/953-7
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks isikuandmete kaitse seaduse
rakendamise seaduse eelnõu.
Sotsiaalministeerium kooskõlastab esitatud eelnõu vaid kooskõlastuskirja punktis 2
viidatud märkustega arvestamise korral. Nimelt ei ole esitatud eelnõu oma põhimõtetelt
erinevate ministeeriumide valitsemisalade lõikes ühtne. Sotsiaalministeerium esitab lisaks
käesoleva kooskõlastuskirjaga ka oma valitsemisala seaduste täiendused ja parandused.
1. Sotsiaalministeeriumi muudatused on seotud eelkõige alljärgnevaga:
a) andmekogude ja infosüsteemide eesmärkide selgem sõnastus (nt rahvatervise
seaduse alusel loodud andmekogud, ravikindlustuse andmekogu regulatsioon,
sotsiaalkaitse infosüsteem);
b) mõned muudatused säilitamistähtaegades (nt NETS, SHS, TVTS, VereS);
c) terviklik lähenemine eetikakomiteede osas (nt IGUS, TTKS, TAKS), mille tingib osalt
uus suund isikuandmete kaitse seaduses (DIAT registrist loobumine ja inspektsiooni
lubade andmine);
d) seaduste täiendamine töötlemispiirangutega andmekogudes, milles töödeldakse
eriliiki andmeid, samuti surnud andmesubjekti andmete töötlemise lubatavus
lähedase elu ja tervise kaitseks (RTerS, TTKS);
e) tehnilised muudatused nagu tervishoiuteenuse osutamises osalejate regulatsiooni
korrastamine ühtses määruses või olemasoleva regulatsiooni kaasajastamine
nakkushaige tahtest olenematu ravi kohaldamiseks (nt TTKS, NETS ja sh TsMS).
Kirjale on lisatud esitatud eelnõu ja seletuskirja versioon, milles kajastuvad kõik muudatused
ja parandused (muudetud osa eristatud taustavärviga).
2. Teiste eelnõu punktide osas on Sotsiaalministeeriumil järgmised märkused:
a) Andmekogu volitusnorm
Andmekogu volitusnorm on kord „asutab ja kehtestab“, kord vaid „kehtestab“
olenemata sellest, et tegemist on mõlemal juhul olemasoleva andmekoguga. Seetõttu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tuleb avaliku teabe seaduses viidatud volitusnormi aluseks võttes tagada ühtne joon
läbivalt.1 Eelnõu sellisest põhimõttest ei lähtu.
b) Erinevalt on käsitletud ka eriliiki, st väga delikaatsete andmete regulatsiooni
ministeeriumide valitsemisalade seadustes
Tulenevalt eelnõu üldisest loogikast sätestatakse töödeldavate eriliiki andmete
üldistatud koosseis (mida üldse kogutakse) ning vähemalt nende maksimaalne
säilitamise tähtaeg (kui kaua täpselt) seaduses (vt sama eelnõu seletuskirja 3.2
alapunktid 2.3 ja 2.4).2 Sellist joont ei ole kooskõlastatavas eelnõus tervikuna hoitud.
Toome alljärgnevalt mõned näited.
- Abipolitseiniku seaduse muutmine (eelnõu § 2)
Eelnõu § 2 punktis 1 küll täiendatakse volitusnormi viitega andmete säilitamise
tähtaegadele, kuid vaadates selle reguleeritavat sisu, tuleks lähtuda eelviidatud
loogikast – üldistatud andmekoosseis ja säilitamine kajastada seaduses.
- Avaliku teenistuse seaduse muutmine (eelnõu § 6)
Eelnõu § 6 lõige 2 sätestab arhiveeritud isikuandmete säilitamise. Selle punktis 2
tuuakse andmed nii „tervisekontrolli läbiviimise“ kui ka „terviseseisundi“ kohta.
Kehtiva määruse § 8 alusel töödeldakse konkreetselt vaid andmeid tervisekontrolli
läbiviimise aja kohta (§ 8 lg 3 p 12), samuti andmeid isiku tervisliku seisundi
vastavuse kohta lähtuvalt ametikoha nõuetest, kui nõuded tulenevad seadusest (§ 8
lg 3 p 20). Kuna antud juhul ei ole tegemist spetsiifilise valdkonna seadusega (nt
TTKS ja tervishoiuteenuse osutamine), mille käigus tekib erinev hulk terviseandmeid,
tuleks Sotsiaalministeeriumi hinnangul viidet täpsustada. Eelnõu sõnastus on liiga lai
ning annab võimaluse erinevateks tõlgendusteks. Võimalik on viidata nt
tervisekontrolli läbiviimise aja ning terviseseisundi vastavuse andmetele, mis
kitsendab lubatud andmetöötlust ja on ka andmesubjekti jaoks selgem.
- Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine (eelnõu § 8)
Eelnõu § 8 punk 2 reguleerib kasutuseeskirja ja isikuandmete töötlemist ning selle
lõige 3 sätestab: „Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib
rahvusraamatukogu töödelda isiku terviseandmeid, et tuvastada isiku õigus saada
puudega isikule võimaldatavaid teenuseid.“ Seletuskirjast (lk 12) ei selgu, milliseid
terviseandmeid eesmärgi täitmiseks töödeldakse. Ilmselt ei ole mõeldud siin
laiapõhjalist terviseandmestikku, milleks säte justkui võimaluse annab. Esmalt tekib
küsimus, kas koopiamasina kasutamiseks peab andmesubjekt avaldama oma
terviseandmeid, kuna teenuse kasutamiseks saab ta abi paluda ka kohapeal. Puude
fakti töötlemise lubatavus oleks tunduvalt selgem ja kitsam käsitlus kui rääkida
terviseandmetest üldiselt. Seetõttu ei pruugi olla sõnastus selge ja selle
proportsionaalsust keeruline hinnata. Raamatukogul on võimalik küsida puude
tõestamiseks vastavat kaarti, mille tõttu ei pea me eelnõu sõnastust sobivaks.
1 3
AvTS § 43 lg 1: „Andmekogu asutatakse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga.“
2
„Eelnõus on seadustesse (v.a riigi julgeolekut, riigikaitset ja põhiseaduslikke institutsioone puutuvas osas)
kavandatud muudatused tehtud lähtuvalt järgmistest põhimõtetest ja skeemist:“, kus tuli sätestada nii
andmekategooriad kui ka säilitamise tähtajad. Vt täpsemalt põhimõtteid (lk 6-7).
3
Vaadates kogu regulatsiooni terviklikult, tuleks vähemalt üldine andmekoosseis nagu
nt puude raskusaste ja liik (kui viimane on üldse vajalik ja eesmärgipärane) ja
andmete maksimaalne säilitamise tähtaeg, tuua seaduse tasandil. Loomulikult võib
määrusega töötlemise korda täpsustada.
Samasisuline märkus andmete koosseisu ja säilitamise osas kehtib ka eelnõu § 70
kohta.
- Julgeolekuasutuste seaduse (eelnõu § 22) ja konsulaarseaduse muutmine
(eelnõu § 35)
Eelnõu § 22 ei sisalda töödeldavate andmete üldistatud kategooriaid. Nii §-s 22 kui ka
§-s 35 puuduvad säilitamise tähtajad. Mõlemad viidatud eelnõu §-d reguleerivad
eriliiki andmete töötlemist.
- Prokuratuuriseaduse muutmine (eelnõu § 65)
Eelnõu § 65 punktid 1 ja 2 ei ole oma mõttelt selged – seda nii andmetöötluse
eesmärgi kui ulatuse osas. Tegemist on seaduse täiendamisega, millega soovitakse
kehtestada andmetöötlemise alus. Erinev on töötlemine olukorras, kus haldusorgan
töötleb isiku enese poolt avaldatud andmeid või siis, kui haldusorgan asub avaldatud
andmeid kontrollima teistest allikatest. Viimasel juhul on andmetöötlus palju laiem
isiku poolt avaldatust.
Kategooria „terviseandmed“ on liiga üldine. Ilmselt ei kuulu siia terviseandmete
terviklik töötlus, töödeldakse kas isiku avaldatud andmeid (piirang tuleneb avalduses
toodust) või töödeldakse õigusaktis sätestatud piiranguid (sellisel juhu peab see
tulenema õigusaktist) või toimub see mõlemal juhul. Seega jääb selgusetuks mille
osas täpselt andmetöötlust läbi viiakse (a) ja milline on töötluse ulatus (b). Enne
töötlemist peab olema selge nii koosseis kui ka töötlemise periood (intervall ehk
intensiivsus, kitsam riive ehk selle tagasiulatuvus). Seletuskiri on napisõnaline.
c) Muudatused, mida käesolev eelnõu ei sisalda
Lisaks eelmainitule on mitmeid seadusi, kus erinevate valitsemisalade õigusaktid
sätestavad tervisekontrolli läbimise kohustuse, mille alusel töödeldakse eriliiki
andmeid.3 Kui tegemist on tervisekontrollidega mille aluseks on võetud töötervishoiu
ja tööohutuse seadus (TTOS), siis on võimalik eriseadustes viidata TTOSile ning
sätestada üldreegel just selles. Antud juhul ei ole eriliiki andmete säilitamise tähtajad
seadustes kajastatud, mis aga sisalduvad olemasolevates määrustes.
d) Sotsiaalministeeriumil puudub täna selge arusaam üld- ja eriseaduse vastastikusest
kohaldamisest – selgusetuks jääb just see, kelle õigus prevaleerib surnud isiku
andmete töötlemisel. Meie varasemat seisukohta isikuandmete kaitse seaduse
eelnõu raames, ei ole andmesubjekti surmajärgse olukorra käsitlemisel arvestatud,
seetõttu tuleks kaaluda edaspidi võimalike erisuste vajadust eriseadustes.
3
nt RdtS alusel kehtestatud määrus nr 84 kui raudteetöötajate tervisekontroll (säilitatakse75 a); MSOSi alusel
kehtestatud määrus nr 51 kui meremeeste ja tuukrite tervisekontroll ( 75 a); LMSi alusel kehtestatud määrus nr 30
kui lõhkematerjali kiitlejate tervisekontroll (75. a); TurvaS alusel kehtestatud tervisekontroll, määrus nr 78 (15 a);
KVTSi alusel kehtestatud tervisekontroll (arstliku komisjoni otsuse ning tervisekaardi säilitustähtajad ja
arhiveerimine 75 a) jne.
4
Dilemma tekib juhul, kui isik on oma eluajal teinud tahteavalduse nt terviseandmete
töötlemiseks patsiendiportaalis (kõik sulgenud, või soovinud vastupidist). Kas seda
tuleks käsitleda isikuga lahutamatult seotud tahteavalduseks ning see jääb kehtima
ka isiku surmajärgselt või mitte. Jaatava vastuse korral on olukord sarnane juhuga,
kus isik lubab või ei luba surmajärgselt oma elundeid või kudesid siirdamiseks
loovutada või anda surnukeha õppe- ja teadustööks. Mõlemal juhul (nii spetsiifiline
tahteavaldus kui ka nt testament) tehakse see isiku eluajal.4
Küsimus on seega palju sügavam kui pärandvara jagamise üldine põhimõte. Isiku
soov nii oma andmete töötlemisel kui ka tema füüsilist keha puudutavates küsimustes
on väga lähedalt seotud enesemääramisõigusega. Kas ja kuivõrd tuleks erisused
eriseadustes kehtestada, sõltub isikuandmete kaitse seaduse eelnõu tõlgendamisest
(vt IKS § 9 ning selle lõiked 1 ja 2).5 Justiitsministeeriumil tuleks koostöös
Sotsiaalministeeriumiga kujundada ühtne tõlgendus, et hinnata erisuste vajaduse
sisseviimist eriseadustes. Kindlasti väärib teema eraldi käsitlemist, kuna üha arenev
tehnoloogia võimaldab isikul järjest enam ette määrata teatud toimereegleid (eriti
nendega arvestamine just isikule oluliste ja delikaatsete teemade puhul).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski Kaia Iva
tervise- ja tööminister sotsiaalkaitseminister
Lisa:
- IKS RS EN - kooskõlastusring_SOM täiendused_23.04.2018
- IKS RS SK - kooskõlastusring_SOM täiendused_23.04.2018
Nele Nisu 6269 338
[email protected]
4
Nt sisaldab RKESS imperatiivset viidet (§ 17 lg 4):
„Teised isikud ei või keelata rakkude, kudede või elundite eemaldamist, kui surnud isik on eemaldamise ja
siirdamisega eluajal nõustunud. Teised isikud ei või lubada rakkude, kudede või elundite eemaldamist, kui surnud
isik on siirdamiseks eemaldamisest eluajal keeldunud.“
5
Viidatud säte (§ 9):
(1) Andmesubjekti nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ja 30 aastat pärast andmesubjekti surma, kui
andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti. Kui andmesubjekt on surnud alaealisena, siis kehtib tema nõusolek 60
aastat pärast andmesubjekti surma.
(2) Pärast andmesubjekti surma on tema isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija nõusolekul, välja
arvatud juhul, kui:
1) isikuandmete töötlemiseks ei ole nõusolekut vaja;
2) andmesubjekti surmast on möödunud 30 aastat;
3) alaealiselt surnud andmesubjekti surmast on möödunud 60 aastat;
4) isikuandmete töötlemine toimub muul õiguslikul alusel.
EELNÕU
23.04.2018
Muudetud seadused:
§ 7. Eesti Haigekassa seaduse muutmine
§ 19. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine
§ 56. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
§ 57. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine
§ 73. Rahvatervise seaduse muutmine
§ 74. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmi-
ne
§ 75. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine
§ 76. Ravikindlustuse seaduse muutmine
§ 77. Ravimiseaduse muutmine
§ 82. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
§ 83. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
§ 89. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
§ 91. Töölepingu seaduse muutmine
§ 92. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
§ 92. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine
§ 93. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
§ 94. Töövõimetoetuse seaduse muutmine
§ 96. Vereseaduse muutmine
§ 108. Seaduse jõustumine
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus
§ 1. Abieluvararegistri seaduse muutmine
Abieluvararegistri seaduse § 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abikaasadevahelise varasuhte kindlakstegemise eesmärgil on abieluvararegistri registri-
kaardile kantud andmetega õigus tutvuda isikul, kellel on selleks abikaasaga tehingu tegemi-
sest tulenev huvi. Abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvumiseks peab isik
identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Abieluvararegistri registrikaardile kantud
isikul on õigus saada registrist teavet selle kohta, kes on tema abieluvararegistri registrikaar-
diga tutvunud.“.
§ 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine
Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõnad „ja vormi nõuded“ sõnadega „, vormi nõuded ja
tervisekontrolli andmete säilitamise tähtaja“;
2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
(11) Abipolitseiniku ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust abi-
politseinikuna politsei tegevuses osalemiseks. Lisaks tuleb ankeedis märkida abipolitseinikuks
kandideeriva isiku sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa), samuti abi-
eluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puu-
dumisel sünniaeg ja -koht), kontaktandmed ning töökoht. Isikuandmeid säilitatakse kümme
aastat isiku abipolitseinikuks kandideerimisest või tema abipolitseiniku staatuse lõppemisest.
Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse;
3) paragrahvi 7 lõike 2 esimene ja teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Alkoholiregistri eesmärk on avaldada teavet Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alko-
holi kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet nimetatud alkoholi käit-
lemise üle.”;
2) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Alkoholiregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Alkoholiregistrisse kantakse:
1) taotleja, alkoholi tootja ja Eestisse toimetaja või vastuvõtja nimed ja kontaktandmed;
2) andmed alkoholi nimetuse, liigi, etanoolisisalduse ja tarbijapakendi kohta ning muud asja-
kohased andmed;
3) andmed ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veini partii numbrite, koguste ja
saajate kohta ning muud asjakohased andmed.”;
4) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses:
„§ 762. Riiklik alkoholiregister
Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud riikliku alkoholiregistrina käsitatakse riiklikku al-
koholiregistrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel 2002. aasta 1. septembril
kehtinud redaktsioonis.”.
§ 4. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 119 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 192 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) FOKA registri eesmärk on käesoleva seaduse alusel kogutavate fluoritud kasvuhoone-
gaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite
2(72)
ning käitlemistoimingutega seotud andmete haldamine digitaalses keskkonnas. Andmete ko-
gumise laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ai-
nete atmosfääri väljutatavate heitkoguste vähenemine.“;
3) paragrahvi 203 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käitlemisloa omajate nimekiri koos teabega käitlemisloaga lubatud käitlemisvaldkondade ja
käitlemistoimingute kohta on avalikult kättesaadav majandustegevuse registri veebilehel.“.
§ 5. Avaliku teabe seaduse muutmine
Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 321 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kasutamise“ sõnadega „, Eesti teabevära-
vas isikuandmete töötlemise“;
2) paragrahvi 35 lõike 1 punktis 11 ja § 36 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „ delikaatseid
isikuandmeid“ sõnadega „isikuandmete eriliike“.
§ 6. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Avaliku teenistuse seaduse 12. peatükki täiendatakse §-ga 106¹ järgmises sõnastuses:
„§ 106¹. Andmete säilitamine
(1) Töötaja teenistus- või töösuhte lõppemisel või tähtajatul üleviimisel teise asutusse säilita-
tavad isikuandmed arhiveeritakse. Selle isiku andmed, kes täidab seaduses sätestatud juhul
asutuse ülesandeid, ning nende isikute andmed, kellele asutus teeb väljamakseid, arhiveeritak-
se, kui isik ei täida enam seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid või ei ole asutusel enam
tarvis isikule väljamakseid teha.
(2) Arhiveeritud isikuandmeid säilitatakse järgmiselt:
1) avaliku ja eriteenistuse staaži arvestamiseks ja elektroonilise teenistuslehe pidamiseks vaja-
likke andmeid 75 aastat;
2) teenistuses oleva või töötava isiku arvelduskonto numbrit, aadressi, andmeid kõrvaltege-
vustega tegelemise ja piirangute ning konkurentsipiirangu, tervisekontrolli läbiviimise, läbi-
viidud arengu- ja hindamisvestluste ning atesteerimisvestluste, terviseseisundi, teenistus- või
tööülesannete täitmiseks vajalike lubade kohta ning andmeid asutuses teenistuses olevate ja
töötavate isikute abikaasade, alaealiste laste ja teiste ülalpeetavate kohta üks aasta;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata personali- ja palgaarvestuse andmeid viis aas-
tat, kui seadusest ei tulene teisiti.
(3) Riigitöötaja iseteenindusportaalis säilitatakse personali- ja palgaarvestusega seotud raama-
tupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil andmed raama-
tupidamises kajastati. Pärast säilitustähtaja möödumist algdokumendid hävitatakse.“.
§ 7. Eesti Haigekassa seaduse muutmine
Eesti Haigekassa seaduses tehakse järgmised muudatused:
3(72)
1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest, ravikindlustuse
seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevate
muude ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu;“;
2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) teavitab haigekassa põhikirjas sätestatud korras kindlustatud isikuid ravikindlustushüvi-
tiste saamise tingimustest elektroonilisel või muul viisil;“;
3) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
4) seadust täiendatakse peatükiga 41. järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
HAIGEKASSA ANDMEKOGU
§ 461. Haigekassa andmekogu
Haigekassa andmekogu peetakse seadustest tulenevate haigekassa avalike ülesannete täitmise
eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine
ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikind-
lustuse seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning
haigekassa eelarves ettenähtud kuludele.
§ 462. Haigekassa andmekogu vastutav töötleja
Haigekassa andmekogu vastutav töötleja on haigekassa.
§ 463. Haigekassa andmekogusse kantavad andmed
(1) Haigekassa andmekogusse kantakse järgmised andmed:
1) isiku üldandmed — isikukood ja sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, elukoht, arvelduskonto
ja kontaktandmed;
2) kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed;
3) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed;
4) rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed;
5) tervishoiuteenuse osutaja ja muud tervishoiuteenusega seotud andmed;
6) haigekassale ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning
muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks muud vajalikud andmed.
(2) Haigekassa andmekogu andmeid säilitatakse 75 aastat alates andmekogusse kandmisest
või 30 aastat isiku surmast. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätes-
tatule.
(3) Kohtutäituril on õigus töödelda haigekassa andmekogu ajutise töövõimetuse hüvitise
andmeid kindlustatud isiku hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks.
(4) Haigekassa andmekogu kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande te-
gemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva.
4(72)
(5) Haigekassa andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise
aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide haigekassasse saabumist.
§ 464. Andmete kogumise õigus
(1) Haigekassal on õigus saada isikult õigusaktides sätestatud juhtudel andmeid, sealhulgas
eriliiki isikuandmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud üles-
annete täitmiseks.
(2) Haigekassal on õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt
ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel isiku
andmeid, ning muid andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega
pandud ülesannete täitmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ei või nõuda tasu haigekassale and-
mete väljastamise eest.
(4) Andmete väljastamiseks kohustatu peab oma kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hil-
jem kui haigekassa poolt andmete nõudmisel teatatud tähtaja jooksul, või põhjendama haige-
kassale kirjalikult kohustuse nõuetekohase täitmise võimatust.
§ 465. Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus
(1) Haigekassa andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav mi-
nister määrusega.
(2) Haigekassa andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis;
2) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
3) andmete vastuvõtmise ja väljastamise üle arvestuse pidamise kord;
4) andmeandjate loetelu, andmetele juurdepääsu ning nende väljastamise kord;
5) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
6) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord;
7) andmete säilitamise täpsem kord;
8) muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 484 järgmises sõnastuses:
„§ 484. Haigekassa andmekoguga seotud õigused ja kohustused
Ravikindlustuse seaduse alusel asutatud ravikindlustuse andmekoguga seotud õigused ja ko-
hustused lähevad üle käesoleva seaduse alusel asutatud haigekassa andmekogule.“.
§ 8. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine
Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
5(72)
„(3) Rahvusraamatukogu võib töödelda kogudes ja andmebaasides sisalduvaid isikuandmeid
ja isikuandmete eriliike eelkõige käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5, lõike 2 punkti-
des 1 ja 3 ning lõikes 3 nimetatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teks-
ti- ja andmekaeveks ning orbteoste väljaselgitamiseks teostatava hoolika otsingu läbiviimi-
seks.“;
2) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Kasutuseeskiri ja isikuandmete töötlemine
(1) Rahvusraamatukogu lugejaks registreerimise alused ja kord, kogude ja teenuste kasutami-
se korraldus, sisekord ning lugeja vastutus kehtestatakse Rahvusraamatukogu kasutuseeskir-
jas.
(2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi või õpilaspileti
alusel. Teaviku kojulaenutamise õiguse saamiseks on kuni 18-aastase isiku puhul vajalik lap-
sevanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Lugejate andmebaasi kantakse järgmised
lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul kojulaenutamise õiguse saamiseks lapsevanema või sea-
dusliku esindaja isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg;
3) elukoht (postiaadress);
4) telefoninumber;
5) selle olemasolul elektronposti aadress.
(3) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvusraamatukogu töödelda isiku ter-
viseandmeid, et tuvastada isiku õigus saada puudega isikule võimaldatavaid teenuseid.
(4) Materiaalse vara säilimise ja turvalisuse tagamiseks on kasutuseeskirjas õigus näha ette:
1) piirangud lugemisalasse kaasavõetavate esemete suhtes;
2) külastaja kohustus esitada lugemisalasse sisenemisel ja sealt väljumisel kaasasolevad ese-
med läbivaatamiseks.
(5) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma kasutuseeskirja tin-
gimusi.“.
§ 9. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvides 37 ja 39 asendatakse sõna „salvestus“ sõnaga „salvestis“ vastavas käändes;
2) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 38. Saadete salvestamise kohustus
(1) Rahvusringhääling salvestab kõik edastatud saated.
(2) Saate salvestist säilitatakse vähemalt 30 päeva saate edastamise hetkest arvates.
6(72)
(3) Kui saate sisu kohta esitatakse vastulause või vaidlustatakse selle sisu enne käesoleva pa-
ragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, säilitatakse saate salvestist vastulause edasta-
miseni Rahvusringhäälingu programmis või vaidluse lõpliku lahendamiseni.
(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist hinnatakse, kas saate
salvestist tuleb säilitada teatud tähtaja jooksul või alatiselt.
(5) Saate salvestise säilitamise hindamiseks moodustab juhatus komisjoni, kes hindab salves-
tise kultuurilist ja ajaloolist olulisust, avalikkuse huvi, salvestise sisu aktuaalsust selle suuna-
misel üldsusele ning salvestatud materjali kasutamise vajadust uute saadete ja muu meediasi-
su tootmisel. Saate salvestise hindamiseks ja säilitamise tähtaja määramiseks koostatakse ju-
hend, mis kooskõlastatakse Rahvusarhiiviga ja mille kinnitab nõukogu.
(6) Kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestised säilitatakse alatiselt.
(7) Muude saadete salvestiste puhul ei tohi säilitamise tähtaeg ületada kümmet aastat ning pä-
rast säilitamiseks määratud tähtaega salvestised kustutatakse.
(8) Saate salvestis, mida säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul, on arhi-
vaal arhiiviseaduse tähenduses. Kui arhivaal antakse üle avalikule arhiivile, tehakse seda tasu-
ta.“.
§ 10. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine
Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 366 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „Eesti Hariduse Infosüsteem“ sõna-
dega „Eesti hariduse infosüsteem“;
2) paragrahvi 366 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti hariduse infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada andmed hariduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks;
2) anda õppeasutustele ja avalikkusele usaldusväärset teavet haridussüsteemi ja selle osapool-
te kohta;
3) tagada andmed õppijatele tugiteenuste osutamiseks ja toetuste andmiseks;
4) anda usaldusväärset teavet haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks
juhtimiseks;
5) võimaldada õppeasutustes toimuva õppetöö välishindamist;
6) dokumenteerida ja menetleda õppe- ja haridusasutuste majandustegevusteateid, koolitus- ja
tegevuslubasid ning õppekavasid ja residentuuri programme.
(2) Eesti hariduse infosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.“;
3) paragrahvi 366 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Eesti hariduse infosüsteemis töödeldakse andmeid:
1) õppijate, õpetajate ja õppejõudude kohta;
2) haridust tõendavate dokumentide kohta;
3) õppe- ja haridusasutuste kohta;
4) õppekavade ja residentuuri programmide, majandustegevusteadete, koolitus- ja tegevuslu-
bade ning välishindamise tulemuste kohta;
7(72)
5) õppijate tugiteenuste ja toetuste kohta.
(22) Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 21
nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda.
(23) Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.“;
4) paragrahvi 366 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Eesti hariduse infosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu
ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“.
§ 11. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 421 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L
119, 04.05.2016, lk 1–88).“;
2) paragrahvi 581 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 65 lõike 8 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Erakooliseaduse muutmine
Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 55 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) erakool on täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,
04.05.2016, lk 1–88) tulenevad eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded;“;
2) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) õpilase isikuandmete töötlemise tingimused ja kord;“.
§ 13. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine
Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
8(72)
1) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemise, andmise ja
pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse re-
gistreerimise taotlemise ning elamisõiguse lõpetamise korra;
2) tähtajalise elamisõiguse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse lahendamisel töö-
deldavate andmete täpsema koosseisu ning isikuandmete säilitamise tähtaja;
3) tähtajalise elamisõiguse taotlemise, andmise ja pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku
ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatavate tõendite
ja andmete loetelu.“;
2) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemise, andmise ja
pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse re-
gistreerimise taotlemise ning elamisõiguse lõpetamise otsustamiseks võib töödelda järgmisi
isikuandmeid:
1) taotleja Eesti isikukood, eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg, sünnikoht riigi täpsusega,
sugu, kodakondsus, perekonnaseis ning suhe Euroopa Liidu kodanikuga;
2) andmed taotleja rahvuse, emakeele ja hariduse kohta;
3) taotleja perekonnaliikmete Eesti isikukood, eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg, sugu,
kodakondsus, elukoht, suhe taotlejaga, majanduslik seos taotlejaga;
4) taotleja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, telefon, e-posti aadress;
5) andmed selle kohta, et taotlejal on mõnes teises riigis elamisõigus;
6) taotleja kriminaalkorras karistamise andmed;
7) andmed taotleja seoste kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;
8) andmed taotleja sidemete kohta relvi valdavate, sõjaliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi
harrastavate organisatsioonidega;
9) andmed taotleja kuulumise kohta Eesti või välisriigi organisatsioonidesse.“;
3) paragrahvi 525 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõiguse piiramise
otsus ei tohi põhineda eriliiki isikuandmetel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 527 sätesta-
tud juhul, ega profiilianalüüsi tulemusel. Kui profiilianalüüsi tulemusena võib esineda Euroo-
pa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõiguse piiramise alus, siis
peab ametiisik profiilianalüüsi tulemuse üle kontrollima.“.
§ 14. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised muuda-
tused:
1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike andmete õigsust
võib kontrollida neid andmeid sisaldavatest registritest.”;
2) paragrahvi 98 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Registri vastutav töötleja on PRIA.”;
3) paragrahvi 98 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
9(72)
§ 15. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduse § 47 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandme-
te töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnista-
mise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut, kui
isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 41 ja 42 sätestatud tingi-
musi.“.
§ 16. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 90 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(2) Kui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja edas-
tamisel kolmanda riigi ametiasutusele isikuandmete kaitse seadust ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isi-
kuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).“.
§ 17. Haldusmenetluse seaduse muutmine
Haldusmenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Haldusmenetluses tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba lii-
kumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmää-
rus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevat isikuandmete töötlemise korda.“;
2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti või toimingu tegemise eesmärgil töödelda
isikuandmeid menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolude kohta, kui seadusega või sea-
duse alusel ei ole ette nähtud teisiti.“;
3) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) millised on haldusmenetluses töödeldavad isikuandmed ning andmesubjekti õigused;“.
§ 18. Hasartmänguseaduse muutmine
Hasartmänguseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 37 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:
10(72)
„(13) Andmekogus olevaid kandeid isiku kohta säilitatakse kuni viis aastat isiku viimasest
õnnemängu mängukoha külastusest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatak-
se.“;
2) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri (edaspidi nimekiri) on andmeko-
gu, mille eesmärk ja ülesanne on pakkuda isikutele võimalust piirata enda poolt hasartmängu-
de mängimist, et vähendada isikule ja ühiskonnale kaasneda võivaid negatiivseid sotsiaalseid
ja majanduslikke tagajärgi. Nimekirja asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“.
§ 19. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine
Inimgeeniuuringute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punkti 1 täiendatakse peale sõna „tingimused“ sõnadega „ning andmekoos-
seis;“
2) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) DNA kirjeldus ehk geenikaart,– geeniuuringute tulemusena loodud DNA digitaalne mu-
del, sisaldades inimese genoomis esinevate geenivariantide kogu, mis on sisendiks geenidoo-
nori geneetiliste riskide raportite koostamisele;“;
3) paragrahvi 2 punkti 5 täiendatakse teise lausega:
„Terviseseisundi kirjelduse osa, mis on koostatud DNA kirjelduse andmete alusel erinevate
haiguste, seisundite ja muude omaduste kohta, nimetatakse geneetiliste riskide raportiks;“;
4) paragrahvi 2 punktis 11, §-s 5, § 7 lõikes 2, § 8 lõigetes 1 ja 4, § 12 lõikes 1, § 17 lõikes 2,
§ 18 lõikes 2, § 20 lõikes 1, § 22 lõigetes 3, 4 ja 5, § 23 pealkirjas ning lõikes 4, § 271 lõikes 2
ja §-s 28 asendatakse sõnad „kodeerimine“ ja „kodeerima“ sõnadega „pseudonüümimine“ ja
„pseudonüümima“ vastavas käändes;
5) paragrahvi 2 punktis 12, §-s 5, § 8 lõikes 4, § 10 lõikes 1, § 12 lõike 4 punktis 6, § 16 lõi-
kes 2, § 21 pealkirjas ning lõigetes 1, 5 ja 6, § 22 lõikes 3, § 23 lõikes 3, § 24 pealkirjas ning
lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas lauses ning selle punktis 1, § 271 lõikes 2 ja §-s 28 asenda-
takse sõna „tagasikodeerimine“ sõnaga „depseudonüümimine“ vastavas käändes;
6) paragrahvi 3 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vastutaval töötlejal on õigus korraldada koeproovide võtmist, koostada terviseseisundi
kirjeldusi ja sugupuusid, neid pseudonüümida, depseudonüümida, säilitada, hävitada ja väljas-
tada, teha geeniuuringuid ning koguda, säilitada, hävitada ja väljastada geeniandmeid.
(3) Vastutav töötleja võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel anda töötle-
mise õiguse, välja arvatud õiguse pseudonüümida ja depseudonüümida, lepingu alusel üle vo-
litatud töötlejale.“;
11(72)
7) paragrahvi 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Volitatud töötlejale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määruse-
ga.“;
8) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Geenivaramus töödeldavad andmed
Geenivaramus töödeldavate andmete koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
9) paragrahvi 7 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse peale sõna „tutvumise“ sõnadega „ja talle andmete
väljastamise“;
11) paragrahvi 11 lõikest 4 jäetakse välja sõna „geneetilisele“;
12) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse peale tekstiosa „ning kasutada neid geeniuuringuteks,“
tekstiosaga „individuaalsete terviseriskide hindamiseks ning haiguste ennetamiseks,“;
13) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 12 lõikes 7, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 4, § 21 lõikes 6 asendatakse sõnad
„valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister määrusega“;
15) paragrahvi 12 lõigetest 5–7 jäetakse välja sõna „kirjalik" vastavas käändes;
16) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahv 15 muudetake ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Koeproovi omandiõigus ning terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu ning nendega
seotud isikuandmete kasutamise õigus
(1) Vastutaval töötlejal tekib omandiõigus koeproovile selle võtmise hetkel. Terviseseisundi
kirjelduse, sugupuu ja geenidoonori kirjaliku nõusoleku kasutamise õigus ning nendes sisal-
duvate isikuandmete töötlemise õigus tekib vastutaval töötlejal nende koostamise hetkel.
(2) Vastutava töötleja omandis olev koeproov ei ole võõrandatav. Vastutava töötleja tegevuse
lõpetamisel läheb vastutava töötleja omandis oleva koeproovi omandiõigus, terviseseisundi
kirjelduse, sugupuu ja geenidoonori kirjaliku nõusoleku ning nendega seotud isikuandmete
töötlemise õigus üle Eesti Vabariigile.
(3) Geenivaramu vastutav töötleja teavitab enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õi-
guste üleminekut geenidoonorit uuest vastutavast töötlejast, kasutades selleks kas geenidoo-
nori kontaktandmeid või muid kanaleid, nagu üleriigilise levikuga ajaleht või ametlik väljaan-
ne Ametlikud Teadaanded.
12(72)
(4) Geenidoonoril ei ole õigust nõuda koeproovi võtmise, terviseseisundi kirjelduse või sugu-
puu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise eest tasu.“;
18) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgid ei piira geenidoonori poolt andmete
kasutamist tema nõusolekul muudel eesmärkidel.“;
19) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi säilitatakse pseudonüümituna või
pseudonüümimata kujul tähtajatult, kui need ei kuulu hävitamisele käesoleva seaduse § 21
lõikes 1 või 2 sätestatud juhul.
20) paragrahvi 18 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tartu Ülikooli senat võib kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovi säilitamiseks ja
uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi juhul, kui koeproov väljastatakse isikus-
tamata kujul ning vastutav töötleja tagab tõhusa kontrolli koeproovi kasutuse üle olukorras,
mis on õigusaktidega keelatud.“;
21) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Selleks, et võimaldada tõhusalt kontrollida koeproovide kasutamist väljaspool Eesti Va-
bariigi territooriumi, on vastutav töötleja kohustatud teatama iga kalendriaasta jaanuarikuus
Sotsiaalministeeriumile eelmise kalendriaasta kohta järgmise teabe:
1) vastutavale töötlejale teatavaks saanud juhtumid, kui väljaspool Eestit säilitatud koeproove
on kasutatud Eesti seaduses keelatud viisil, ning seoses selliste rikkumistega vastutava töötle-
ja ette võetud ja kavandatav tegevus;
2) väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused;
3) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit, sealhulgas kokkulep-
ped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit.“;
22) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 29. Uuringueetikakomitee
(1) Geenivaramu töötlemisele annab hinnangu sõltumatu teadlastest ja eri elualade esindaja-
test koosnev uuringueetikakomitee.
(2) Uuringueetikakomitee töö eesmärk on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine,
uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada õiguste kaitse-
mehhanismid ja uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.
(3) Uuringueetikakomitee lähtub oma tegevuses valdkonnale kehtestatud eetikanormidest ja
rahvusvahelistest konventsioonidest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)
nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmää-
rus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja eriseadustes sätestatud põhimõtetest.
13(72)
(4) Uuringueetikakomitee hindab uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 toodud
tingimustele ning eetiliste riskide suurust ning uuringu läbiviija tausta, leides tasakaalu põhi-
õiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel.
(5) Uuringueetikakomitee moodustab, selle töökorra, liikmete arvu ja määramise korra ning
uuringu läbivaatamise tasumäärad kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
§ 20. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduse § 62 lõikest 5 ja § 63 lõikest 3 jäetakse välja sõna „vähemalt“.
§ 21. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 152 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi andmekogu) on Vabariigi Valitsuse
poolt asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja
käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning
kehtetuks tunnistamisega seotud andmete ja neid dokumente taotlenud isikute andmete tööt-
lemise kaudu.
(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välisle-
pingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus isiku tuvastamisega, käes-
oleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning keh-
tetuks tunnistamisega seotud andmeid ja neid dokumente taotlenud isikute andmeid ning vas-
tavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid.
(4) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(5) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse and-
mekogu põhimääruses.
(6) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta alu-
seks andmetena isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõenda-
vate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise kohta.“.
§ 22. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „korra“ sõnadega „ning terviseuuringute
andmete säilitamise tähtaja“;
2) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
14(72)
„(1) Julgeolekuasutuse ametnikule tehakse tervisekontroll, mille eesmärk on julgeolekuasutu-
se ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine. Julgeolekuasutuse
ametniku terviseandmeid võib töödelda vastav julgeolekuasutus.“.
§ 23. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 261 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Probleemtooteregister on andmekogu, kuhu koondatakse andmed probleemtoote tootjate
kohta ning kuhu kogutakse, kus hoitakse ja töödeldakse Eestis valmistatud, Eestis turule las-
tud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ning probleemtoodetest tekkinud jäätmete kordus-
kasutamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise andmeid ning mille eesmärk on arvestuse pida-
mine õigusaktides sätestatud taaskasutamise sihtarvude täitmise, registrisse kantud andmete
alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamine ja järelevalve teostamine.“;
2) paragrahvi 261 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Probleemtooteregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määruse-
ga.“;
3) paragrahvi 106 lõikest 3 jäetakse välja sõna „vähemalt“.
§ 24. Karistusregistri seaduse muutmine
Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 3 ja 31 asendatakse sõnad „delikaatsetele isikuandmetele“
sõnadega „eriliiki isikuandmetele“;
2) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Igaühel on õigus saada registrist andmeid enda ja juriidilise isiku kohta. Teise füüsilise
isiku kohta andmete küsimisel tuleb päringus näidata andmete küsimise õiguslik alus või
eesmärk.“;
3) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) andmete küsimise õiguslik alus või eesmärk, kui andmeid taotletakse teise inimese koh-
ta“;
4) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Registri väljavõttes füüsilise isiku kohta ei märgita andmeid väärteo eest mõistetud karis-
tuse kohta.“;
5) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „16“ arvuga „11“;
15(72)
7) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse arv „4“ arvuga „10“;
8) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;
9) seadust täiendatakse §-ga 352 järgmises sõnastuses:
„§ 352. Isikuandmete avalikustamise lõpetamine
Kuni 2018. aasta 1. detsembrini avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmi-
se aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes asendatakse isiku nimi initsiaalide või tähe-
märgiga pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist.“.
§ 25. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustiku §-s 1571 asendatakse sõnad „delikaatsete isikuandmete“ sõnadega „eriliiki
isikuandmete“.
§ 26. Kaubandustegevuse seaduse muutmine
Kaubandustegevuse seaduse § 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 27. Keeleseaduse muutmine
Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas
andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
2) paragrahvi 27 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid:
1) tasemeeksami sooritaja andmed;
2) tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed;
3) testiandmed;
4) hindamisandmed;
5) vaiete andmed;
6) tunnistuste andmed;
7) statistilised andmed.“;
3) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva pa-
ragrahvi lõikes 7 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda.
(7) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statis-
tiline tähendus.“.
16(72)
§ 28. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine
Keskkonnajärelevalve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 81 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Keskkonnainspektsioon peab järgmisi andmekogusid:
1) objekti kontrollimise andmekogu süsteem (edaspidi objekti kontrollimise andmekogu), mil-
le eesmärk on Keskkonnainspektsioonile seadusega pandud eesmärkide täitmiseks järeleval-
vemenetlusega seotud andmete, keskkonnakasutuse kohta esitatud teadete ning kalalaevade
sadamasse saabumise eelteadete töötlemine ja analüüs;
2) õiguserikkumiste andmekogu, mille eesmärk on enne 2014. aasta 1. jaanuari alustatud hal-
dusmenetlusega, enne 2011. aasta 1. juulit alustatud väärteomenetlusega ning enne 2011. aas-
ta 1. septembrit alustatud kriminaalmenetlusega seotud andmete töötlemine ja analüüs.“;
2) paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:
„9) haldusmenetlused;
10) nõuded;
11) erimeetmete kohaldamise protokollid.“;
3) paragrahvi 82 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) enne 2014. aasta 1. jaanuari koostatud ettekirjutused;“;
4) paragrahvi 82 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) andmed enne 2014. aasta 1. jaanuari ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendite
eemaldamise kohta.“.
§ 29. Keskkonnaregistri seaduse muutmine
Keskkonnaregistri seaduse § 55 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 30. Keskkonnatasude seaduse muutmine
Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 332 täiendatakse pärast sõnu „maksukorralduse seaduses sätestatud“ sõnaga
„maksuhalduri“;
2) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Deklareeritud keskkonnatasude statistika pannakse avalikult kasutatavasse teabevõrku.“.
§ 31. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 104 lõigetes 4 ja 7, § 175 lõikes 1, § 181 lõikes 1 ja § 217 lõikes 1 asendatakse
arv „220“ arvuga „219“;
17(72)
2) paragrahvi 181 lõiked 2 ja 3 ning § 217 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 218 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isikuandmete, välja arvatud eriliiki isikuandmete töötlemine on kindlustustegevuses li-
saks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatule lubatud:
1) lepingueelsete läbirääkimiste käigus andmesubjektiga seotud isikuid puudutava kindlustus-
riski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike toimingute tegemiseks;
2) andmesubjekti kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, kui
käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
3) tagasinõuete esitamiseks.
(2) Terviseseisundi või puude andmete töötlemine on lubatud kindlustusandja kindlustusle-
pingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks,
kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse
ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist
andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta.
(3) Süüteo toimepanemist või selle ohvriks langemist puudutavate andmete töötlemine enne
avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpe-
tamist on lubatud kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kind-
laksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks.“;
4) paragrahvi 219 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja või muu kolmas isik
edastab kindlustusandja nõudel isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isiku-
andmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagami-
seks või tagasinõuete esitamiseks. Nimetatud eesmärgil ei ole kindlustusandjale andmete
edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine lubatud, kui eriseaduses on nende andmete
kohta sätestatud saladuse hoidmise kohustus, edastamise või juurdepääsu võimaldamise keeld
või kui tegemist on eriliiki isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva
seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmetega ja kindlustusandja vajab neid kõne-
alustes sätetes nimetatud isikuandmete töötlemise eesmärgil.“;
5) paragrahvi 219 lõikes 2 asendatakse sõnad „delikaatsete isikuandmetega“ sõnadega „erilii-
ki isikuandmetega“;
6) paragrahv 220 tunnistatakse kehtetuks.
§ 32. Kodakondsuse seaduse muutmine
Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (edaspidi andme-
kogu) on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, mille pidamise põhimääruse
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
18(72)
(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek Eesti kodakondsuse
saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kau-
du.
(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välisle-
pingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus Eesti kodakondsuse saa-
nud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste esitamisel saadud andmeid
ning vastavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid.
(4) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötleja võib määra-
ta andmekogu põhimääruses.
(5) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse and-
mekogu põhimääruses.
(6) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta alu-
seks andmetena Eesti kodakondsuse saamise, taastamise, kaotamise või omamise kohta.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 23 järgmises sõnastuses:
„§ 23. Eriliiki isikuandmete töötlemine
Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda eriliiki isi-
kuandmeid.“;
3) paragrahvi 9 lõiked 5–8 tunnistatakse kehtetuks;
4) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite ja tun-
nistuste andmekogu
(1) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite ja tunnistuste üle
arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus andmekogu (edaspidi eksamite ja tunnistuste
andmekogu).
(2) Eksamite ja tunnistuste andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete
koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Eksamite ja tunnistuste andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.
(4) Eksamite ja tunnistuste andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid:
1) eksami sooritaja andmed;
2) eksami läbiviimisega seotud andmed;
3) testiandmed;
4) hindamisandmed;
5) vaiete andmed;
6) tunnistuste andmed;
7) statistilised andmed.
19(72)
(5) Eksamite ja tunnistuste andmekogus võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nime-
tatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda.
(6) Eksamite ja tunnistuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tä-
hendus.“.
§ 33. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine
Kohtuekspertiisiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 91 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimääruse, sealhulgas andmete täpsema koosseisu ja
säilitamise tähtaja, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
2) paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „jälgede töötlemine“ sõnadega „ekspertiisi-
de ja uuringute tegemise eesmärgil“;
3) paragrahvi 95 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „andmete töötlemine“ sõnadega „ekspertii-
side ja uuringute tegemise eesmärgil“;
4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja koostamisel võib töödelda isiku tuvastamise
andmeid, kontaktandmeid, hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja varasema töökogemuse
andmeid, isiku varalisi andmeid ja elulookirjelduse andmeid.“.
§ 34. Konkurentsiseaduse muutmine
Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 49² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
2) paragrahvi 492 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium.
(22) Registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: nimi, isikukood, elukoht (linn, vald).
(23) Registri andmete alusdokumente ja registri andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast
abi andmist. Tähtaja möödumisel andmed kustutatakse.“.
§ 35. Konsulaarseaduse muutmine
Konsulaarseaduse § 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
20(72)
„(1) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab vald-
konna eest vastutav minister määrusega.
(2) Konsulaarametniku konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamise toimingud registreeritakse
ametitoimingute raamatus. Konsulaarametniku ametitoimingute raamatut peetakse digitaalse
andmekoguna.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel loodud andmekogu eesmärk on võimaldada konsu-
laarametnikul osutada konsulaarteenust (edaspidi teenus) ja teha konsulaarabitoimingut
(edaspidi toiming) ning registreerida teenus ja toiming. Sellel eesmärgil võib töödelda järgmi-
si isikuandmeid:
1) teenuse või toimingu taotleja isikuandmed, sealhulgas terviseandmed;
2) teenuse või toimingu taotleja sugulase või kontaktisiku, taotlejaga koos elavate perekonna-
liikmete isikuandmed, sealhulgas nende terviseandmed;
3) teenuse töötleja isikuandmed.
(4) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium.
(5) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogus sisalduvate andmete säilitamise tähtaeg
sätestatakse andmekogu põhimääruses.“.
§ 36. Korrakaitseseaduse muutmine
Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve meetme ja vahetu sunni kohaldamisel
ning süüteoennetuses kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L
119, 04.05.2016, lk 1–88) käesolevast seadusest tulenevate Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2016/679 artikli 23 alusel kehtestatud piirangutega.“;
2) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Isikuandmete töötlemine riikliku järelevalve teostamisel
Korrakaitseorgan võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 23 alu-
sel piirata nimetatud määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja
õiguste ulatust, kui see on vajalik riikliku järelevalve teostamiseks ning selline piirang austab
põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsio-
naalne.“.
§ 37. Korruptsioonivastase seaduse muutmine
Korruptsioonivastase seaduse § 13 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
21(72)
„(41) Registri asutamise ja pidamise eesmärk on korruptsioonivastase seaduse alusel selleks
kohustatud ametiisiku andmete töötlemine ametikohustuste täitmist mõjutada võivate huvide
teadvustamise võimaldamiseks.
(42) Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium.“.
§ 38. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgnevad muudatused:
1) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi
teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel
tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad
andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu
tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest
arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.“;
2) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Krediidiandja või -vahendaja töötaja, juht, aktsionär või osanik, kellel on juurdepääs
kliendi isikuandmetele, on kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud isikuandmeid
tähtajatult, kui isikuandmete kaitse seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete
vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.“;
3) paragrahvi 58 lõikest 4 jäetakse välja sõna „vähemalt“.
§ 39. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule,
kui:
1) krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb käesolevas paragrahvis
sätestatust või
2) klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku.“;
2) paragrahvi 89 lõiked 22 ja 23 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:
„(24) Kui krediidiasutused kasutavad automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüse,
oma juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis on neil õigus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
22(72)
kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–
88) artikli 13 lõike 2 punkti f ja artikli 14 lõike 2 punkti g kohaldamisel automatiseeritud
otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi kasutatavat loogikat kirjeldada üksnes üldistatud kujul ja
ulatuses, mis ei sea ohtu vastava juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande
sisulist täitmist.“.
§ 40. Kriminaalhooldusseaduse muutmine
Kriminaalhooldusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Hindamisel on lubatud töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha
andmeid, isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas isikuomadusi, hariduse ja õpingute
andmeid, elulookirjelduse andmeid ning töökoha ja varasema töökogemuse andmeid.“;
2) paragrahvi 18 lõike 4 tekst loetakse teiseks lauseks ning lõiget täiendatakse esimese lause-
ga järgmises sõnastuses:
„Kui isik ei soovi tegutseda kriminaalhooldusabilisena, kustutatakse isik kriminaalhooldus-
abiliste nimekirjast.“.
§ 41. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 92 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) tabatud tagaotsitava isiku tuvastamise andmed.“;
2) paragrahvi 991 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse
DNA-registrisse kantud andmeid säilitatakse vastavalt kohtuekspertiisi seadusele.“;
3) paragrahvi 1691 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „, täisealise süüdistatava nime ja
alaealise süüdistatava nimetähed“;
4) paragrahvi 214 lõike 2 punktis 4 ning § 4081 lõikes 3 asendatakse sõnad „delikaatsed isiku-
andmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“ vastavas käändes;
5) paragrahvi 3151 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „, täisealise süüdistatava ni-
me ja alaealise süüdistatava nimetähed“;
6) paragrahvi 349 lõikest 5 jäetakse välja „, menetlusosaliste nimed“;
7) paragrahvi 4081 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Avaldatud kohtulahendis asendatakse isikute nimed ja muud isikuandmed initsiaalide või
tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta.“;
23(72)
8) paragrahvi 433 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kriminaalmenetlusalase koostöö raames isikuandmete edastamisel kolmandale riigile ja
rahvusvahelisele organisatsioonile tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduse 3. peatüki 7. jaos
sätestatud korda.“;
9) paragrahvid 4893, 4894 ja 4895 tunnistatakse kehtetuks;
§ 42. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine
Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 43. Kutseseaduse muutmine
Kutseseaduse § 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„(1) Kutseregister on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja süstematiseerida tea-
vet kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse andjate ning kehtivate kutsete ja kut-
setunnistuste kohta.
(2) Kutseregistri asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise
tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Kutseregistri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.
(4) Kutseregistrisse kogutakse andmeid kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse
andjate, kutsetunnistuste ja konkursita valitud kutse andja antud kutsete kohta.
(5) Kutseregistri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud and-
mete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda.
(6) Kutseregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.“.
§ 44. Loomakaitseseaduse muutmine
Loomakaitseseaduse § 131 lõikes 5 asendatakse sõnad „isikute andmed” sõnadega „isiku ees-
ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja”.
§ 45. Loomatauditõrje seaduse muutmine
Loomatauditõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Põllumajandusloomade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.”;
24(72)
2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Põllumajandusloomade registri eesmärk on loomataudide ärahoidmiseks ja likvideerimi-
seks ning nende eest inimese kaitsmiseks võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet
järgmiste isikute ja nende tegevuse kohta:
1) loomatauditõrje seaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud ette-
võtja ja loomatauditõrje seaduse § 196 lõikes 3 nimetatud isik;
2) loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tege-
vusloa saanud ettevõtja ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasu-
tamiseks tegevusloa saanud ettevõtja;
3) põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja;
4) toiduseaduse alusel põllumajanduslooma tapmise korraldamiseks tegevusloa saanud ette-
võtja.”;
3) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Põllumajandusloomade registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.“;
4) paragrahvi 11 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „loomapidaja” sõnadega „nimi ja kontakt-
andmed ning tema”;
5) paragrahvi 11 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Põllumajandusloomade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa sea-
duses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses, loomakaitseseaduses ja põllu-
majandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi.”;
6) seadust täiendatakse §-ga 645 järgmises sõnastuses:
„§ 645. Põllumajandusloomade register
Käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse põl-
lumajandusloomade registrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel 2000. aas-
ta 6. juunil kehtinud redaktsioonis.”.
§ 46. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine
Loovisikute ja loomeliitude seaduse § 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Loomeliitude andmekogu
(1) Loomeliidu toetuse maksmiseks ja loomeliidu üle järelevalve teostamiseks asutab vald-
konna eest vastutav minister loomeliitude andmekogu.
(2) Loomeliitude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määru-
sega.
(3) Loomeliitude andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.
(4) Andmekogu koosneb loomeliidu andmetest, loovisiku andmetest ja andmetest loovisiku
liikmesuse kohta loomeliidus.
25(72)
(5) Andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel ja andmeid
loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust säilitatakse
kuni kuus aastat.
(6) Andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg
sätestatakse andmekogu põhimääruses.“.
§ 47. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse alusel PRIA kaudu antava riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toe-
tuse ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse alusel PRIA kaudu antud toetuste
kohta kannab PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel
ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse järgmised andmed:
1) abi või toetuse taotleja ja saaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise kor-
ral sünniaeg, andmed tema elukoha, asukoha või tegevuskoha ja arvelduskonto kohta ning
tema kontaktandmed, samuti andmed füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku likvideerimise
kohta;
2) abi või toetuse saamiseks esitatud taotluse andmed ja taotluse menetlemise käigus saadud
andmed.”;
2) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:
„§ 471. Andmete kontrollimine
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks vajalike andmete
õigsust võib kontrollida neid andmeid sisaldavatest registritest.”.
§ 48. Maagaasiseaduse muutmine
Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõike 42 esimesest lausest jäetakse välja sõna „vähemalt“;
2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) „Käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud teave kustutatakse pärast viie aasta möödu-
mist.“.
§ 49. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine
Mahepõllumajanduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
26(72)
„(1) Mahepõllumajanduse registri (edaspidi register) asutab ja põhimääruse kehtestab vald-
konna eest vastutav minister määrusega.
(2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.
(3) Registri eesmärk on tõhusa järelevalve teostamiseks mahepõllumajanduslike nõuete täit-
mise üle pidada arvestust isikute ja nende käesoleva seaduse alusel tunnustatud ettevõtete
kohta.”;
2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Registrisse kantakse isiku nimi, registri- või isikukood, isikukoodi puudumise korral
sünniaeg, andmed tema elu- või asukoha ja tegevuskoha kohta ning tema kontaktandmed, isi-
ku esindaja olemasolu korral tema nimi ja kontaktandmed ning andmed isiku käesoleva sea-
duse alusel tunnustatud ettevõtte kohta.”.
§ 50. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastu-
ses:
„(2 1) Andmete registrisse kandja säilitab isikuandmeid sisaldavaid andmete registrisse kand-
mise aluseks olevaid dokumente kuni kümme aastat alates loa kehtivuse lõppemisest ja seejä-
rel kustutab need.“.
§ 51. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 51 lõigetest 6 ja 7 jäetakse välja sõna „vähemalt“;
2) paragrahvis 633 asendatakse sõnad „delikaatsete isikuandmete“ sõnadega „eriliiki isiku-
andmete“.
§ 52. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maksukohustuslaste registri (edaspidi register) asutab ja selle põhimääruse kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“;
2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:
„(1¹) Registri pidamise eesmärgid on:
1) andmete kogumine maksuseadustest ja teistest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;
2) arvestuse pidamine maksude määramiseks, maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja
maksude sissenõudmiseks;
27(72)
3) käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestu-
se pidamine.“.
§ 53. Metsaseaduse muutmine
Metsaseaduse § 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara,
seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse registris (edaspidi metsaregister).“.
§ 54. Muinsuskaitseseaduse muutmine
Muinsuskaitseseaduse § 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kultuurimälestiste registri (edaspidi register) eesmärk on tagada mälestiste säilimiseks ja
järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine ning mälestiste kohta teabe andmine ja
avalikustamine.
(2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Registri vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet.
(4) Registri üldandmed on:
1) mälestise andmed;
2) mälestise asukoha andmed;
3) andmed mälestise omaniku või valdaja kohta.
(5) Kui mälestiseks olemine lõpetatakse või mälestise omaniku või valdaja andmed muutu-
vad, säilitatakse mälestisega seotud isikuandmeid, mis on vajalikud asja kohta ajaloolise üle-
vaate saamiseks.
(6) Registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätes-
tatakse registri põhimääruses.
(7) Kinnismälestise asukoht ja kaitsevöönd kantakse riigi maakatastrisse.
(8) Veealused mälestised kannab Veeteede Amet koostöös Muinsuskaitseametiga navigat-
sioonikaardile.“.
§ 55. Muuseumiseaduse muutmine
Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16. Isikuandmete töötlemine ja autoriõiguse erisused
28(72)
(1) Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjel-
davad andmed tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andme-
kogu kaudu, arvestades tingimusi, mis on ette nähtud autoriõiguse seadusega, isikuandmete
kaitse seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,
04.05.2016, lk 1–88).
(2) Kui museaal või seda kirjeldavad andmed sisaldavad isikuandmeid, võib isikuandmeid
töödelda käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks, arvestades käesolevas paragrahvis toodud
tingimusi.
(3) Digitaalne museaal, museaali digitaalne kujutis ning museaali, digitaalset museaali ja
museaali digitaalset kujutist kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaas-
nevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, on taaskasutatavad avaliku
teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse
seadusega ettenähtud erisusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse
kasutatav digitaalne museaal või museaali digitaalne kujutis kuulub.
(4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisal-
duvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist muuseumide andmekogus,
välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta
ülemäära andmesubjekti õigusi.
(5) Kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine,
võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muu-
seumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht, avalik-
õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel
taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsuse hulgas levitamise keelamise põh-
just.“.
§ 56. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks võib nakkushaige tahtest olenemata
kohaldada talle haiglaravi, kui nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rik-
kunud ravirežiimi.
(2) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel.
(3) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku en-
da või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Otsuse
kohaldada tahtest olenematut ravi kohtu loata teeb arst isiku haiglasse saabumisel või haiglas
ravil viibival isikul tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pä-
rast isiku arstlikku läbivaatust. Otsuse vormistamise aeg loetakse tahtest olenematu haiglaravi
alguseks.
29(72)
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse alusel võib tahtest olenematut ravi kohal-
dada 48 tunni jooksul tahtest olenematu haiglaravi algusest. Ravi kohaldamise otsusest teavi-
tab arst nakkushaiget viivitamata ja tema lähedast inimest või seaduslikku esindajat 12 tunni
jooksul otsuse vormistamisest.
(5) Nakkushaige või tema poolt volitatud isik korraldab nakkushaige vara kaitse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse või lõikes 3 nimetatud otsuse alu-
sel võib tervishoiuteenuse osutaja kasutada vajadusel politsei abi nakkushaige haiglasse toi-
metamiseks, andes politseile käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud nakkushaiguste tõrje nõuete-
le vastavad kaitsevahendid, samuti juhendades nende kasutamist.
(7) Tervishoiuteenuse osutaja informeerib politseid esimesel võimalusel eriti ohtlikku nak-
kushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik ja keeldunud ravist või rikkunud ra-
virežiimi ning kelle asukoht on teadmata, edastades politseile käesoleva paragrahvi lõike 2
kohase kohtumääruse või lõike 3 kohase otsuse koopia.
(8) Politsei informeerib viivitamata tahtest olenematu ravi kohaldamise otsuse esitanud ter-
vishoiuteenuse osutajat käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku asukoha tuvastami-
sest.“;
2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja
isiku haiglasse paigutamiseks, samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse võib
esitada ka isiku raviarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.“ ;
3) paragrahvi 5 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 5 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui on ära langenud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud asjaolud, esitab isiku ravi-
arst kohtule avalduse nakkushaige tahtest olenematu ravi lõpetamiseks.“;
5) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2 ning § 13 lõikes 4 asendatakse tekst „42 lõike 2“ vastavas
käändes tekstiosaga „42 lõike 3“ vastavas käändes;
6) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse sõnad „sanitaar-meditsiiniliste eeskirjade“ sõnaga „tervi-
se-eeskirjade“;
7) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmisest sõnastuses:
„(4) Doonorivere säilitusproovi säilitatakse viis ning laboris teostatud uuringuprotseduuride ja
nende käigus saadud uuringutulemuste dokumente 15 aastat.“;
8) paragrahvi 19 lõikest 5 ja §-s 21 lõikest 61 jäetakse välja sõna „identifitseerivate“;
9) paragrahvi 19 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
30(72)
„(6) Terviseametil on õigus saata nakkushaiguse diagnoosimiseks uurimismaterjali pseudo-
nüümitud viisil välisriigi asjaomasesse laborisse või rahvusvahelisse referentlaborisse nak-
kushaiguste ennetamise ning tõrje eesmärgi tagamiseks.“;
10) paragrahv 20 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 20. Nakkushaigusjuhtumite registreerimine ja nakkushaiguste register
(1) Nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste andmekogus (edaspidi register),
mida peetakse nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks, nakkushaiguste levikutendentside
selgitamiseks, nende ennetamiseks ja tõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks,
nakkushaiguste haigestumuse, levimuse ja suremuse analüüsiks, diagnostika ja ravi käsitluse
hindamiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogiliseks uuringuks ja teaduslikuks uurimis-
tööks.
(2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määruse-
ga, milles sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud ning töötlejate ülesanded;
2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed;
5) muud korraldusküsimused.“;
(3) Andmed nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja
haigestumise ärahoidmise kohta registreeritakse arsti poole pöördumise kohas.
(4) Registris töödeldakse järgmisi andmeid:
1) nakkushaige üldandmed olenevalt teatisest – ees- ja perekonnanimi, isikukood ja sünniaeg
ning sugu;
2) nakkushaige muud andmed olenevalt teatisest – haridus, amet, töökoht või õppeasutus,
kontaktandmed, sealhulgas elukoht, sünnikoht, rahvus ning sotsiaal-majanduslik seisund;
3) nakkushaige terviseandmed olenevalt teatisest – diagnoosi, haigestumise, immuniseerimi-
se, uurimismaterjali, uuringumeetodi ja -tulemuse, haigustekitaja ja selle tundlikkuse, testimi-
se põhjuste, nakatumise asjaolude ja oletatava levikutee, hospitaliseerimise ning ravi kohta;
4) HIV levikul emalt lapsele või seksuaalsel teel nakatunu nakkusallikas, riskirühma kuulu-
mine, sünnitusviis, profülaktika raseduse ajal ja sünni järel, parenteraalsel nakatumisel ka na-
katumise viis;
5) AIDSi indikaatorhaigused;
6) nakkushaige surma kuupäev ja põhjus;
7) tervishoiuteenuse osutaja andmed;
8) teatise registreerimise andmed.
(5) Registri andmeid säilitatakse tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põ-
himääruses sätestatule.
(6) Registri vastutav töötleja on Terviseamet.“;
31(72)
11) paragrahvi 21 lõikes 61 ja lõikes 7 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse“ sõnadega
„valdkonna eest vastutava ministri“;
12) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud ohutegurite või piiriüleste terviseohtude tuvas-
tamisest on Terviseamet kohustatud Maailma Terviseorganisatsioonile teatama ohuteguri või
rahvatervist ohustava sündmuse tuvastamisest alates 24 tunni jooksul.“.
§ 57. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 101 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi (edaspidi varajase hoiatuse
infosüsteem) peetakse uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe jälgimiseks, nendega seo-
tud riskide hindamiseks ja kontrollmeetmete rakendamiseks ning teabe vahetamiseks amet-
kondade vahel.“;
(2) Varajase hoiatuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vas-
tutav minister määrusega, milles sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud ning töötlejate ülesanded;
2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed;
5) muud korraldusküsimused.“;
2) paragrahvi 101 lõikes 3 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Tervise Aren-
gu Instituut“;
3) paragrahvi 101 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 101 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Varajase hoiatuse infosüsteemi andmed ei ole avalikud. Infosüsteemile on juurdepääs
käesoleva seaduse §-s 102 nimetatud asutustel seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmi-
seks ning kooskõlas andmete töötlemise ja infosüsteemi eesmärgiga.“;
5) paragrahvi 102 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 102. Varajase hoiatuse infosüsteemi juurdepääs, andmete esitajad ja andmete esitami-
se kord“;
6) paragrahvi 102 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahv 103 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 103. Varajase hoiatuse infosüsteemi kantavad andmed
32(72)
Andmete esitaja esitab uue psühhoaktiivse aine kohta infosüsteemi järgmised talle teadaole-
vad andmed:
1) aine identifitseerimiseks ja teistest ainetest eristamiseks vajalikud andmed;
2) teave aine tootmise, levitamise ja käitlemise kohta;
3) teave aine kasutamise kohta;
4) teave aine farmakoloogilise toime kohta;
5) ettepanek käitlemispiirangute rakendamiseks.“;
8) paragrahvi § 111 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse narkomaania esinemise
analüüsiks, leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldami-
seks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks
uuringuteks ja teaduslikuks uurimistööks.
(2) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda registrisse kantud patsienti tuvastada.
(3) Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
(4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister mää-
rusega, milles sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud ning töötlejate ülesanded;
2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) muud korraldusküsimused.
(5) Andmekogusse kantakse andmed:
1) iga alustatud narkomaaniaravi juhu kohta;
2) iga pikaajalise narkomaaniaravi lõpetamise kohta.
(6) Narkomaaniaravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal on kohustus psühhiaatria tervishoiu-
teenuse osutamise korral esitada saadud andmed andmekogule vastavalt selle põhimääruses
sätestatud tingimustele ja korrale.“.
§ 58. Nimeseaduse muutmine
Nimeseadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Isikuandmete töötlemine
Käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhul-
gas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse isikule uue isikunime andmiseks, isikunime kohaldami-
seks ning isikunimede korrastamiseks. Isikuandmeid töödeldakse käesolevas seaduses ja rah-
vastikuregistri seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 59. Pakendiseaduse muutmine
Pakendiseaduse § 25 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pakendiregister on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeid
turule lastud pakendatud kauba pakendite, õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti tarbimise,
33(72)
tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning
taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta käesolevast seadusest ja pakendiaktsiisi seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks, Euroopa Komisjonile pakendijäätmete alase teabe esitami-
seks ning järelevalve teostamiseks.
(2) Pakendiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“.
§ 60. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine
Perekonnaseisutoimingute seadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:
„§ 11. Isikuandmete töötlemine
Käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhul-
gas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse perekonnaseisutoimingu või perekonnaseisukande te-
gemiseks ning ametnikule või muule isikule perekonnaseisutoimingu tegemise õiguse andmi-
seks. Isikuandmeid töödeldakse käesolevas seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud
alustel ja korras.“.
§ 61. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmine
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastu-
ses:
„(5) Registri vastutav töötleja (edaspidi vastutav töötleja) on Rahandusministeerium.“.
§ 62. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastu-
ses:
„(6) Registri vastutav töötleja (edaspidi vastutav töötleja) on Rahandusministeerium.“.
§ 63. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 61 lõike 1 punktis 3 ja § 77 lõikes 21 asendatakse sõnad „delikaatsed isikuand-
med“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 748 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Politsei on kohustatud kinnitama andmesubjektile tema soovil, kas tema isikuandmeid töö-
deldakse ja nende töötlemise korral esitama nõutavad isikuandmed või põhjendama andmete
väljastamisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva kolmekümne päeva jooksul.“;
3) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
34(72)
„(1) Siseministeerium asutab andmekogu, mille eesmärk on tagada siseturvalisus ja avalik
kord inimeste ja transpordivahendite piiriületusel kogutud andmete töötlemise kaudu.“;
4) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Schengeni infosüsteemi riiklik register (edaspidi register) asutatakse eesmärgiga tagada
kiire ja tõrgeteta teabevahetus Schengeni konventsiooni liikmesriikide vahel, et tuvastada isi-
kud, kes kujutavad ohtu liikmesriikide avalikule korrale ja julgeolekule, tuvastada kolmanda
riigi kodanikud, kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, ning lihtsustada politseikoostööd
ja õigusalast koostööd.
(2) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Registri põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise
kord;
6) andmekogust andmete saajad;
7) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
8) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
9) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja
kord;
10) tehnilised ja organisatoorsed kaitsemeetmed, et tagada andmesubjektide põhiõiguste ja -
vabaduste kaitse;
11) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.
(4) Registris töödeldakse isikuandmeid ja nende eriliike kooskõlas isikuandmete kaitse seadu-
sega ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks.“;
5) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vormi“ sõnadega „ja isikuankeedis küsitud
andmete säilitamise tähtaja“;
7) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „korra“ sõnadega „ja teenistuslehe säilita-
mise tähtaja“;
8) paragrahvi 71 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „nõuded“ sõnadega „ning tervisekontrolli
andmete säilitamise tähtaja“;
9) paragrahvi 10810 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „loetelu“ sõnadega „, andmete säilitami-
se tähtaja“.
§ 64. Postiseaduse muutmine
Postiseaduses tehakse järgmised muudatused:
35(72)
1) paragrahvi 34 lõikest 1 jäetakse välja sõna „mittedelikaatseid“;
2) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Aadressiregistri vastutav töötleja on postiteenuse osutaja.“.
§ 65. Prokuratuuriseaduse muutmine
Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 151 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimiseks võib töödelda isiku tuvas-
tamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, kodakondsuse ja isikut tõendava doku-
mendi andmeid, hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja varasema töökogemuse andmeid,
elulookirjelduse andmeid, karistatuse ja kantud karistuste andmeid ja terviseandmeid, era- ja
perekonnaelu andmeid, sealhulgas isiku sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed,
abikaasa, endine abikaasa), alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikoodi
puudumisel sünniaega ja -kohta) ja kontaktandmeid.
(22) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat prokurö-
riteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist.“;
2) paragrahvi 151 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kandideeriva isiku“ sõnadega „sobivuse
hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja“.
§ 66. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 32. Testide andmekogu
(1) Testide andmekogu on testide ja testimisega seonduvate andmete töötlemiseks peetav
andmekogu, mille eesmärk on võimaldada:
1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi
lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja
küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste
hindamisvahendite (edaspidi testide) ettevalmistamist;
2) testide koostamist, läbiviimist ja hoidmist;
3) testide hindamist;
4) testitulemuste säilitamist, analüüsimist ja tulemustest teavitamist;
5) eksamitunnistuste väljastamist;
6) haridust tõendavate dokumentide plankide haldamist.
(2) Testide andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säili-
tamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.
36(72)
(4) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid:
1) tasemeeksami sooritaja andmed;
2) tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed;
3) testiandmed;
4) hindamisandmed;
5) vaiete andmed;
6) tunnistuste andmed;
7) statistilised andmed.
(5) Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimeta-
tud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda.
(6) Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.“.
2) paragrahvi 63 lõikes 8 asendatakse sõnad „delikaatsete isikuandmete“ sõnadega „eriliiki
isikuandmete“.
§ 67. Päästeseaduse muutmine
Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „nõuded“ sõnadega „ning vabatahtliku
päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaja“;
2) paragrahvi 35 lõikes 5 asendatakse sõnad „ja vormi nõuded“ sõnadega „ning terviseandme-
te säilitamise tähtaja“;
3) paragrahvi 41 lõiget 14 täiendatakse pärast sõnu „ning maksmise korra ja ulatuse“ sõnade-
ga „, samuti hüvitiste maksmiseks kogutud andmete säilitamise tähtaja“.
§ 68. Päästeteenistuse seaduse muutmine
Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „tervisenõuded,“ sõnadega „ning tervise-
andmete säilitamise tähtaja“;
2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Tervisenõuetele vastavuse kontrollimise eesmärk on päästeasutuse ülesannete täitmist
takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine.“;
3) paragrahvides 71 ja 72 asendatakse sõnad „delikaatsetele isikuandmetele“ sõnadega „eriliiki
isikuandmetele“;
4) paragrahvi 72 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vormi“ sõnadega „ja isikuankeedis küsitud
andmete säilitamise tähtaja“.
37(72)
§ 69. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 48 lõige 1 muudetakse ja sõnasta-
takse järgmiselt:
„(1) Kohustatud isik rakendab käesolevast seadusest tulenevate nõuete kohaldamisel isiku-
andmete kaitse reegleid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“.
§ 70. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine
Rahvaraamatukogu seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:
„§ 151. Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine
(1) Rahvaraamatukogu lugeja on raamatukogu registreeritud kasutaja. Rahvaraamatukogu ko-
gub isikuandmeid lugejatele raamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pi-
damiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning käesoleva seaduse § 17 lõikes
1 ja 2 nimetatud tasude nõudmiseks.
(2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi või õpilaspileti
alusel. Teaviku kojulaenutamise õiguse saamiseks on kuni 18-aastase isiku puhul vajalik lap-
sevanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Lugejate andmebaasi kantakse järgmised
lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul kojulaenutamise õiguse saamiseks lapsevanema või sea-
dusliku esindaja isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg;
3) elukoht (postiaadress);
4) telefoninumber;
5) selle olemasolul elektronposti aadress.
(3) Puudega isikule raamatukogu teenuse osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda isiku
terviseandmeid, et tuvastada isiku õigus saada puudega isikule pakutavaid rahvaraamatukogu
teenuseid.
(4) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasu-
tamise eeskirja tingimusi. Lugeja annab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tundmise koh-
ta allkirja.
(5) Lugejate andmete õigsust kontrollitakse igal aastal lugeja esimesel külastusel raamatukok-
ku.
(6) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja kuni 18-aastase isiku pu-
hul lapsevanema või seadusliku esindaja andmed (välja arvatud sünniaeg), kui lugeja pole
raamatukogu külastanud kolm aastat. Kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustu-
si, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Neid
andmeid säilitatakse kuni kohustuste täitmiseni.“.
§ 71. Rahvastikuregistri seaduse muutmine
Rahvastikuregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:
38(72)
1) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „isikuandmete kaitse seadust“ sõnadega „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)“;
2) paragrahvi 11 lõikes 3, § 13 lõikes 5, § 16 lõike 1 punktis 1, § 19 lõikes 4, § 57 lõikes 1, §
61 lõikes 1, § 69 lõikes 2 ja § 80 lõikes 3 asendatakse sõnad „isikuandmete kaitse seadus“ sõ-
nadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679“ vastavas käändes.
§ 72. Rahvastikuregistri seaduse (RT I, 17.11.2017, 1) muutmine
Rahvastikuregistri seaduses (RT I, 17.11.2017, 1) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 1asendatakse sõnad „isikuandmete kaitse seadust“ sõnadega „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)“;
2) paragrahvi 9 lõikes 4, § 11 lõikes 5, § 14 lõike 1 punktis 1, § 46 lõike 2 punktis 3 ja § 56
lõikes 1 asendatakse sõnad „isikuandmete kaitse seadus“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) 2016/679“ vastavas käändes.
§ 73. Rahvatervise seaduse muutmine
Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse §-des 142–147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi põhimääruses
sätestatakse:
1) volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud ning erinevate töötlejate ülesanded;
2) kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmeandjad, nendelt saadavad andmed ja andmete esitamise viis;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord;
6) muud korraldusküsimused.“
(2) Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja §-s 147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi and-
meid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse andmesubjekti nõus-
olekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgi-
tamiseks.
(3) Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja §-s 147 nimetatud andmekogude või infosüsteemi pi-
damise eesmärgi täitmiseks võib andmekogu pidaja töödelda selliseid isiku varasemaid üld-
andmeid nagu ees- ja perekonnanimi, isikukood ja sugu.“;
2) paragrahvi 142 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
39(72)
„(1) Vähiregister on andmekogu, mida peetakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihai-
gete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika
väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uuri-
mistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.“;
3) paragrahvi 142 lõikes 2 ja § 145 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohtuarstlikul eksperdil“ sõna-
dega „kohtuarstliku ekspertiisi läbiviijal“;
4) paragrahvi 142 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vähiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, isanimi, rahvus, sün-
nikoht ja elukoht;
2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
3) vähihaige terviseandmed – tehtud uuring, selle tulemus ja tegija, pahaloomulise kasvaja
diagnoos ja levik, sealhulgas sõeluuringu käigus diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning
osutatud ravi;
4) surma aeg ja põhjus;
5) andmete esitaja.“;
5) paragrahvi 142 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Vähiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vasta-
valt põhimääruses sätestatule.“;
6) paragrahvi 142 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vähiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister mää-
rusega.“;
7) paragrahvi 142 lõikes 5, 143 lõikes 5, § 145 lõikes 5 ja § 147 lõikes 5 asendatakse sõna „Sot-
siaalministeerium“ sõnadega „Tervise Arengu Instituut“;
8) paragrahv 143 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 143. Raseduse infosüsteem
(1) Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema
ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks,
tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja
teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(2) Tervishoiuteenuse osutajal, kes osutab eriarstiabi tegevusloa raames sünnitusabi ja güne-
koloogia või pediaatria teenust ja iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa raames
kodusünnitusabi, on kohustus esitada andmeid raseduse infosüsteemi.
(3) Raseduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
1) raseda ja bioloogilise ema isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, rahvus, elu-
koht, perekonnaseis, abielu sõlmimise või vabaabielu algusaeg, tegevusala, haridus;
2) lapse üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, rahvus;
3) isa üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, rahvus, elukoht, tege-
vusala, haridus;
40(72)
4) bioloogilise ema raseduse ja sünnituse kulgemise, sealhulgas raseduse katkemise või kat-
kestamise ja rasestumisvastaste meetodite andmed ning riskitegurid;
5) muud raseda, bioloogilise ema ja lapse terviseandmed – haigusseisund, diagnoos, osutatud
ravi ja selle kestvus, ravimid;
6) bioloogilise ema ja lapse surma aeg ja põhjus;
7) andmete esitaja.
(4) Raseduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav mi-
nister määrusega.
(5) Raseduse infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatak-
se vastavalt põhimääruses sätestatule.
(6) Raseduse infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.“;
9) paragrahvi 143 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sünniregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
10) paragrahvi 144 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Müokardiinfarktiregister on andmekogu, mida peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja
müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervise-
poliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadus-
liku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.“;
11) paragrahvi 144 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Müokardiinfarktiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, elukoht;
2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
3) müokardiinfarktihaige terviseandmed – haiglaeelselt, haiglas oleku ajal ja haiglaravi järg-
selt tehtud uuring ja selle tulemus, südame-veresoonkonnahaigused, sealhulgas müokardiin-
farkti diagnoos, kaasuvad diagnoosid ja riskitegurid, müokardiinfarktihaige seisund, ravi ja
ravimid ning esinenud tüsistused;
4) surma aeg, põhjus ja suremispaik;
5) andmete esitaja.“;
12) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Müokardiinfarktiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilita-
takse vastavalt põhimääruses sätestatule.“;
13) paragrahvi 144 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Müokardiinfarktiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
14) paragrahvi 145 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
41(72)
„(1) Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimi-
seks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberku-
loosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks,
tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja
teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.“;
15) paragrahvi 145 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tuberkuloosiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, isanimi, sünnikoht,
rahvus, elukoht, kontaktandmed, perekonnaseis, haridus, tegevusala ja koht, ravikindlustuse
olemasolu;
2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
3) tuberkuloosihaige terviseandmed – tehtud uuring ja selle tulemus ja tegija, diagnoos, seal-
hulgas kaasuvad diagnoosid ja riskitegurid, tuberkuloosihaige seisund enne ravi, osutatud ra-
vi, selle tulemus, lõpetamise põhjused, sealhulgas tahtest olenemata ravi ning ravimid;
4) surma aeg ja põhjus;
5) andmete esitaja.“;
16) paragrahvi 145 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Tuberkuloosiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatak-
se vastavalt põhimääruses sätestatule.“;
17) paragrahvi 145 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tuberkuloosiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav mi-
nister määrusega.“;
18) paragrahvi 146 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vee terviseohutuse infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mine-
raalvee ning allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks, statis-
tika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.“;
19) paragrahvi 146 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vee terviseohutuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab vastava valdkonna
eest vastutav minister määrusega.“;
20) paragrahvi 146 lõikes 5 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnaga „Terviseamet“;
21) paragrahvi 147 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vähi sõeluuringute register on andmekogu, mida peetakse vähi sõeluuringute korraldami-
seks, sõeluuringutega seotud uuringute ja sellele järgneva ravi andmete analüüsimiseks, vähi
varajaseks avastamiseks sõeluuringute kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, samuti tervisepo-
liitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste
uuringute tegemiseks.“;
22) paragrahvi 147 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
42(72)
„(3) Vähi sõeluuringute registris töödeldakse järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, elukoht, kontaktand-
med ja ravikindlustuse olemasolu;
2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed;
3) saadetud sõeluuringu kutse ja korduskutse;
4) sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku terviseandmed – varem diagnoositud pahaloomulised
kasvajad, tehtud sõeluuringu põhi- ja lisauuring, analüüs või protseduur ja selle tulemus, tegi-
ja ja hindaja, pahaloomulise kasvaja diagnoos ja levik, sealhulgas varem diagnoositud paha-
loomulised kasvajad ning sõeluuringujärgne osutatud ravi;
5) sõeluuringuväliselt sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele isikutele tehtud sõeluuringu põhi-
uuring, analüüs või protseduur;
6) surma aeg ja põhjus;
7) andmete esitaja.“;
23) paragrahvi 147 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Vähi sõeluuringute registris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säi-
litatakse vastavalt põhimääruses sätestatule.“;
24) paragrahvi 147 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vähi sõeluuringute registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“.
§ 74. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmi-
ne
Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamises seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Doonori ja retsipiendi isikuandmeid töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehte-
tuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)
ning neid võib avaldada ainult hankijale, käitlejale, siirdajale ja isikule, kellele need on vajali-
kud tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.“;
2) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„Hankija ja käitleja säilitavad rakkude, kudede ja elundite jälgitavuse tagamiseks vajalikke
dokumente 30 aastat ning ohutust ja kvaliteeti kajastavaid dokumente kümme aastat pärast
rakkude, kudede või elundite kliinilist kasutamist või hävitamist.
3) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõnad „delikaatseid isikuandmeid“ sõnadega „eriliiki
isikuandmeid“.
§ 75. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine
43(72)
Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvid 16, 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvis 25 asendatakse sõnad „delikaatsed isikuandmed“ sõnadega „eriliiki isikuand-
med“.
§ 76. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „ravikindlustuse andmekogu“ sõnadega „haigekassa
andmekogu“ vastavas käändes;
2) seadust täiendataks §-ga 131 järgmises sõnastuses:
„§ 131. Kindlustuskaitse tõendamine
(1) Isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb haigekassa andmekogusse kantud andmete
alusel.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse algami-
se, peatumise ja lõppemise kanded tehakse haigekassa andmekogusse töötamise registri and-
mete alusel.
(3) Kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande võib haigekassa oma algatusel teha juhul,
kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud ning ta on või-
maluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Haigekassa on kohusta-
tud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise
peale on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul, arvates teate kät-
tesaamisest.
(4) Haigekassa andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut
tõendava dokumendi. Kindlustuskaitse tõendamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Eu-
roopa Majanduspiirkonna riigis ja Šveitsis esitab haigekassa andmekogusse kantud isik Eu-
roopa ravikindlustuskaardi või Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (edaspi-
di asendussertifikaat).
(5) Haigekassa andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib kindlustuskaitse tõendamiseks
Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi.
(6) Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise tingimused ja korra keh-
testab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa ravikindlustus-
kaarti või asendussertifikaati kasutada.“;
3) seaduse 2. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks.
44(72)
§ 77. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 33 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Euroopa Liidu elektroonilise retsepti alusel ravimite väljastamine toimub tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse §-s 507 lõikes 1 nimetatud terviseandmete piiriülese andmevahetusplat-
vormi vahendusel isikule, kellele retsept on välja kirjutatud.“;
2) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Proviisorite ja farmatseutide registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded;
2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest and-
mekogudest;
5) muud korraldusküsimused.“;
3) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Proviisorite ja farmatseutide registrisse kogutakse järgmisi andmeid:
1) eluloolised andmed;
2) kvalifikatsiooni tõendavad andmed;
3) töökohta puudutavad andmed;
4) registreerimisandmed.“;
(12) Proviisorite ja farmatseutide registri andmeid säilitatakse registris 30 aastat pärast isiku
surma. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule.“;
4) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Retseptikeskuses töödeldakse järgmisi andmeid:
1) retsepti väljakirjutamise ja väljastamisega seotud andmed;
2) meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja väljastamisega soetud andmed;
3) kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmed.“;
5) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Retseptikeskuse asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega, milles sätestatakse:
1) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
2) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
3) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed;
4) muud korraldusküsimused.“.
§ 78. Relvaseaduse muutmine
Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:
45(72)
1) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 3 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 24. Teenistus- ja tsiviilrelvade register
(1) Tsiviilkäibes olevad relvad, kõik relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvad relvad ning las-
kekõlbmatud relvad ja teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse, mille
eesmärk on koguda ja säilitada teavet Eestisse saabunud ning Eestis asuvate tsiviilkäibes luba-
tud teenistus- ja tsiviilrelvade, relva- ja padrunikollektsioonide, laskekõlbmatute relvade ning
nende omanike ja valdajate kohta, samuti tüübikinnituse saanud relva- ja padrunimudelite
ning nende modifikatsioonide kohta.
(2) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(3) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse ja registris andmete säilitamise tähtaja
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ei kanta:
1) piiramata tsiviilkäibega relva;
2) kumminuia;
3) ekspordiks valmistatud relva;
4) transiitveosena veetavat relva;
5) ametirelvade hulka kuuluvat külmrelva, pneumorelva ja elektrišokirelva.
(5) Relv kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse Eestisse sisseveol, Eesti tootjalt Eesti
tellijale üleandmisel ning relva igakordsel registreerimisel omaniku või valdaja nimele.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:
„§ 241. Sõjaväerelvade register
(1) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade registrisse, mille eesmärk on Kaitseväele lahingu-
tegevuseks ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete ja -
kohustuste täitmiseks soetatud relvade üle arvestuse pidamine.
(2) Sõjaväerelvade registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(3) Sõjaväerelvade registri põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 353 järgmises sõnastuses:
„§ 353. Andmete säilitamine
(1) Tulirelvade ja tulirelva oluliste osade andmeid, sealhulgas nendega seonduvaid isikuand-
meid, säilitatakse 30 aastat pärast tulirelvade või tulirelva oluliste osade hävitamist.
46(72)
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud relvade ja tulirelva oluliste osade andmed ja nen-
dega seonduvad isikuandmed peavad olema kättesaadavad:
1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja kehtetuks tunnistamise ees-
märgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks kümne aasta jooksul pärast tulirelva
või tulirelva oluliste osade hävitamist;
2) asutustele, kes on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vas-
tutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta jooksul
pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse
isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uuri-
mise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööra-
mise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil,
või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata juhul säilitatakse käesoleva seaduse alusel
läbiviidud haldusmenetluses kogutud isikuandmeid, mida ei kanta relvatoimikusse, nende ko-
gumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui viis aastat menetluses
otsuse tegemisest või selle otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni.“.
§ 79. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduse § 181 täiendatakse lõigetega 5¹–53 järgmises sõnastuses:
„(51) Registri vastutav töötleja töötleb andmeid riigihankel osaleva ettevõtjaga seotud füüsilis-
te isikute kohta, sealhulgas andmeid isiku hariduse, kutsekvalifkatsiooni, kogemuse, süüteo
korras karistatuse, maksuvõla ja muu sellise kohta, mille esitamist on hankijal õigus riigihan-
gete seaduse alusel nõuda.
(5²) Registris teostatud seisundit ja lepinguta lõpetatud seisundit kandvate riigihangete and-
meid, vaidlustusmenetluse tulemuste andmeid ja digitaalseid riigihanke dokumente hoitakse
registris tähtajatult.
(53) Pärast viie aasta möödumist riigihanke lõppemisest on registris asuvatele andmetele juur-
depääsu õigus:
1) registri peakasutajal;
2) riigihanke eest vastutaval isikul selle riigihanke andmetele;
3) pakkuja peakasutajal oma pakkumuste andmetele.“.
§ 80. Ruumiandmete seaduse muutmine
Ruumiandmete seaduse § 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 81. Seadme ohutuse seaduse muutmine
Seadme ohutuse seaduse § 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
47(72)
„(1) Tehnilise järelevalve infosüsteem on andmekogu (edaspidi andmekogu), mille pidamise
eesmärk on seaduses sätestatud juhtudel riikliku järelevalve teostamise võimaldamine ning
seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine.“.
§ 82. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 55 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 66 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Erihoolekandeteenuse osutaja kogutud ja säilitatavate dokumentide andmeid säilitatakse
kuni kümme aastat pärast teenuse osutamise lõppemist.“;
4) paragrahvi 141 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab vald-
konna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja;
2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
3) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja registrisse kandmise kord;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed;
6) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord;
7) muud korraldusküsimused.
(3) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.“;
5) paragrahvi 1421 punktides 1 ja 5 asendatakse sõnad „ kontaktandmed“ sõnadega „ eluko-
ha- ja kontaktandmed“;
6) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 21 järgmiselt:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete kandmisel sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistrisse lähtutakse käesoleva seaduse §-s 1421 nimetatud andmekoosseisudest.“;
7) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 1451 järgmises sõnastuses:
„§ 1451. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmete säilitamine
(1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud menetluste andmeid säilitatakse isi-
kustatult viis aastat pärast menetluse lõpukuupäeva.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud säilitamistähtaja möödumist kantakse
andmed digitaalsesse arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult viis aastat.
(3) Käesoleva seaduse § 151 lõike 4 alusel töödeldud ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andme-
registrisse kantud andmeid säilitatakse isikute 27-aastaseks saamiseni.
48(72)
(4) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud lapsendamise ja hoolduspere soovi-
avaldusi säilitatakse 50 aastat arvates menetluse lõpukuupäevast.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud säilitamistähtaega andmed anonüümi-
takse.
(6) Alusandmed ja logid säilitatakse vastavalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põ-
himääruses sätestatule.“.
§ 83. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) pidamise eesmärk on seadustest tule-
nevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmine, sealhulgas:
1) riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumine, määramine ja maksmine;
2) ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja eri-
hoolekandeteenuse korraldamine;
3) ülesannete analüüsimine ja statistika tegemine.
(2) Infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister mää-
rusega, milles sätestatakse:
1) volitatud töötleja;
2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
3) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende infosüsteemi kandmise kord;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise liigid ning nende täpsem säilitamise kord;
6) muud korraldusküsimused.
(3) Infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.“;
2) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Infosüsteemi andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) riiklike pensionide määramise ja maksmise alusandmeid säilitatakse 75 aastat pärast isiku
surma;
2) riiklike toetuste, hüvitiste, elatisabi ja ohvriabi, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni
ning erihoolekandeteenuse andmeid säilitatakse kümme aastat pärast vastava õiguse lõppe-
mist;
3) puude raskusastme tuvastamise ja otsuse andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi
punktis 4 sätestatud andmeid, säilitatakse kümme aastat pärast isiku surma;
4) lapse puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid säilitatakse 60 aastat pärast lapse
viimase puude raskusastme tuvastamise otsuse kestuse lõppemist;
5) lapsinvaliidsuse tuvastamise andmeid ja lapseea invaliidsuse tuvastamise andmeid säilita-
takse 50 aastat pärast lapsinvaliidsuse või lapseea invaliidsuse viimase ekspertiisiotsuse kes-
tuse lõppemist;
6) logid vastavalt põhimääruses sätestatule.“;
49(72)
3) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud säilitustähtaegade möödumisel
andmed anonüümitakse.“.
§ 84. Spordiseaduse muutmine
Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vabariigi Valitsus asutab spordi andmekogu, mille eesmärk on:
1) sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks ja
sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks andmete kogumine;
2) treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning treenerikutse
andmiseks vajaliku teabe kogumine ja väljastamine.
(2) Spordi andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Andmekogu koosneb Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide ja spordiehitiste and-
metest ning treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta
isikute isikuandmetest. Isikuandmetena kogutakse isiku üldandmeid ning hariduse, kutse ja
tööhõive andmeid.
(4) Andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg
sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(5) Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.
(6) Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik
juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.“;
2) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Treeneri tööjõukulu toetuse taotlemiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätesta-
tud isikuandmeid säilitatakse maksimaalselt kolm aastat.“.
§ 85. Söödaseaduse muutmine
Söödaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigi toidu ja sööda käitlejate registri (edaspidi register) eesmärk on tõhusa ametliku
kontrolli tagamiseks pidada arvestust:
1) toidu ja sööda käitlejate kohta, kellel on tegevusluba;
2) toidu ja sööda käitlejate kohta, kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käit-
lemiseks;
3) ettevõtjate kohta, kes on esitanud majandustegevusteate toiduga kokkupuutuvate materjali-
de ja esemete valmistamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.”;
50(72)
2) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Registrisse kantakse isiku ja tema tegevuse kohta majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed.
(12) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
3) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.”;
4) seadust täiendatakse §-ga 423 järgmises sõnastuses:
§ 423. Riigi toidu ja sööda käitlejate register
Käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrina käsitatakse riigi
toidu ja sööda käitlejate registrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel 2014.
aasta 1. juulil kehtinud redaktsioonis.”.
§ 86. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ (1) Sordiregistri (edaspidi register) põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(2) Registri eesmärk on tagada sordi säilimine ja tõhus järelevalve käesolevas seaduses sätes-
tatud nõuete täitmise üle.
(3) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.”;
2) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registrisse kantakse käesolevas seaduses ettenähtud andmed sordi kohta ning taotleja,
sordi omaniku, sordi aretaja, sordi esindaja ja sordi säilitaja nimi, registri- või isikukood või
isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed, isiku esindaja olemasolu korral tema
nimi ja kontaktandmed, samuti sordi omaniku õiguste omandamise viis ja sordi säilitaja
OECD kood.”.
§ 87. Taimekaitseseaduse muutmine
Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taimetervise registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Taimetervise registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.
51(72)
(3) Taimetervise registri eesmärk on tagada taimetervise kaitse ja tõhus järelevalve taimeter-
visenõuete täitmise üle.
(4) Registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud
andmed järgmiste isikute ja nende tegevuse kohta:
1) taimekaitseseaduse alusel majandustegevusteate esitanud ettevõtjad;
2) taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel majandustegevusteate esitanud või te-
gevusloa saanud ettevõtjad.
(5) Taimetervise registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri
kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;
2) paragrahvi 80 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taimekaitsevahendite registri eesmärk on tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendi-
te nõuetekohasus ja tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite üle.
(2) Taimekaitsevahendite registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(3) Taimekaitsevahendite registrisse kantakse andmed turule lastud taimekaitsevahendite ning
nende hoiu- ja turustamiskohtade kohta ning taimekaitsevahendite tootjate, turustajate, väga
mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetajate ja kasutajate nimi, registri- või isikukood
või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed elukoha, asukoha või tegevuskoha kohta
ja kontaktandmed.
(4) Taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.ˮ.
§ 88. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti Teadusinfosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada andmed teaduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks;
2) anda teadus- ja arendusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet teadus- ja aren-
dustegevuse korralduse, süsteemi ja selle osapoolte kohta;
3) anda usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse statistika ning uuringute tegemiseks
ja strateegiliseks juhtimiseks;
4) pidada arvestust teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute üle;
5) pidada arvestust teadus- ja arendusasutuste teadustöötajate, teadus- ja arendustegevust ad-
ministreeriva personali ning finantseerimise või evalveerimise taotlustes nimetatud isikute
üle;
6) tagada teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute tegevuse planee-
rimiseks ja finantseerimiseks ning eelarvete koostamiseks vajalikud andmed;
7) tagada teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute tegevuse tulemuslikkuse
hindamiseks vajalikud andmed;
8) võimaldada teadus- ja arendustegevuse evalveerimist;
9) dokumenteerida ja menetleda teadus- ja arendustegevuse finantseerimise taotlusi.
(2) Eesti Teadusinfosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.
52(72)
(3) Eesti Teadusinfosüsteemi valdkondlikud klassifikaatorid kinnitab valdkonna eest vastutav
minister käskkirjaga.
(4) Eesti Teadusinfosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja
säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(5) Eesti Teadusinfosüsteemi kogutakse andmeid:
1) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute kohta;
2) teadus- ja arendustegevuse finantseerimise programmide, taotluste, nende menetlemise ja
tulemuste kohta;
3) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotluste, nende menetlemise ja tulemuste kohta;
4) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute teadus- ja arendustegevuse edukuse
ja tulemuslikkuse kohta.
(6) Eesti Teadusinfosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 5 ni-
metatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda.
(7) Eesti Teadusinfosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.“;
2) seadust täiendatakse peatükiga 21 järgmise sõnastuses:
21. peatükk
UURINGUEETIKOMITEE
§ 93. Uuringueetikakomitee
(1) Isikuandmete töötlemisele teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika eesmärgil annab
hinnangu uuringueetika komitee.
(2) Uuringueetikakomitee töö eesmärk on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine,
uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada õiguste kaitse-
mehhanismid ja uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.
(3) Uuringueetikakomitee lähtub oma tegevuses valdkonnale kehtestatud eetikanormidest ja
rahvusvahelistest konventsioonidest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)
nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmää-
rus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja eriseadustes sätestatud põhimõtetest.
(4) Uuringueetikakomitee hindab uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse § 6 toodud
tingimustele ning eetiliste riskide suurust ning uuringu läbiviija tausta, leides tasakaalu põhi-
õiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel.
§ 94. Uuringueetikakomitee liige
(1) Uuringueetikakomitee liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht
on Eesti Vabariigis. Uuringueetikakomitee liige peab olema oma valdkonna tunnustatud asja-
tundja, kellel on uuringueetikakomitee liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja
laitmatu reputatsioon. Vähemalt üks uuringueetikakomitee liige peab omama pädevust and-
mekaitse valdkonnas.
53(72)
(2) Uuringueetikakomitee liikme volituste tähtaeg on viis aastat kui vastava eetikakomitee
töökord ei sätesta teisiti.
(3) Uuringueetikakomitee liikme võib ennetähtaegselt tagasi kutsuda ainult mõjuva põhjuse
ilmnemisel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus osa-
leda eetikakomitee töös või eetikakomitee liikme vastu pankrotimenetluse alustamise korral.
§ 95. Uuringueetika komitee moodustamine
Uuringueetikakomitee moodustatakse teadus- ja arendusasutuse või ülikooli või rakendus-
kõrgkooli või muu asutuse juhi otsusega, milles määratakse uuringueetikakomitee liikmed,
nende arv, töökord ning uuringu läbivaatamise tasu määrad.“.
§ 89. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad „delikaatsed isikuandmed“ sõnadega „eriliiki isi-
kuandmed“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on
õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks ning ravikvaliteedi
tagamiseks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud eesmärkidel ja ulatuses vaja-
likke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“;
3) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud surnu isikuandmete töötlemine temaga seotud
esimese põlve üleneja või alaneja, samuti õe või venna elu ja tervise kaitseks.“;
4) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 42. Tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete dokumenteerimine ning säilitami-
ne
(1) Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik kasutada riigi infosüstee-
mi klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid.
(2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt. Pa-
berdokumendid, mis on digiteeritud, võib ennetähtaegselt hävitada, kui on tagatud nende ter-
viklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervishoiuteenuste dokumenteeri-
mise tingimused ja korra, milles esitatakse:
1) tervishoiuteenuse osutaja andmed;
2) patsiendi üldised isikuandmed;
3) patsiendi terviseandmed;
4) muud teenuse osutamisega seotud andmed.
54(72)
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kogutud andmetest säilitatakse ambulatoorse ning
statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud
teenuse andmete kinnitamisest.
(5) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast säilitatakse järgmisi tervis-
hoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid järgmiselt:
1) õpilase tervisekaardi andmeid kooli lõpetamisest või koolist lahkumisest ning kiirabikaardi
andmeid viis aastat teenuse osutamisest, saatekirja ja saatekirja vastust viis aastat andmete
kinnitamisest;
2) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu teostamiseks võetud terviseandmeid sisaldav koe-
proov säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30
aastat andmete kinnitamisest;
3) lahangu protokolli andmeid 30 aastat andmete kinnitamisest;
4) verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli andmeid 30
aastat isiku surmast.
(6) Digitaalselt säilitatavate andmete töötlemisel määratakse logide säilitamise tähtaeg käes-
oleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud ministri määruses.“;
5) paragrahvi 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb:
1) kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane;
2) erialata arst ja eriala omandamise eesmärgil arst-resident;
3) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna;
4) isik, kes tegeleb retseptide ravimite väljastamisega või kes vahetult müüb meditsiinisead-
meid meditsiiniseadme kaardi alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja arst-residendi tegevus loetakse selle isiku tegevu-
seks, kelle juhendamisel ja vastutusel nad tegutsevad. Erialata arsti rakendab tervishoiuteenu-
se osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isikute osalemine tervishoiuteenuse osu-
tamisel on reguleeritud vastavalt ravimiseaduse ja meditsiiniseadme seadusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute
kutsed, erialad ja osalemise kord sätestatakse vastava valdkonna ministri määrusega.“;
6) paragrahvi 8 lõike 43 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Nimistute võrdlemiseks on Terviseametil õigus saada andmeid haigekassa andmekogust.“;
7) paragrahvi 271 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervishoiutöötajate registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega, milles sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded;
2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest and-
mekogudest;
5) muud korraldusküsimused.“;
55(72)
8) paragrahvi 271 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tervishoiutöötajad esitavad andmed tervishoiutöötajate registrisse.“;
9) paragrahvi 271 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 271 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Andmeid tervishoiutöötajate kohta säilitatakse tervishoiutöötajate registris 30 aastat pä-
rast isiku surma. Logisid ja alusandmeid hoitakse vastavalt põhimääruses sätestatule.“;
11) paragrahvi 271 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“;
12) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 501 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded;
2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andme-
kogudest;
5) muud korraldusküsimused.“;
14) paragrahvi 501 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris töödeldakse järgmisi
andmeid:
1) tegevusloa omaja andmed;
2) tegevusloa omaja majandustegevuse üldandmed;
3) tegevusloa omaja töötajate andmed;
4) ettevõtjale ja temaga seotud isikule tehtud ettekirjutuse andmed.
(22) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registri andmeid säilitatakse tegevusloa keh-
tivuse või majandustegevuse lõppemisest 30 aastat. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vasta-
valt põhimääruses sätestatule.“;
15) paragrahvi 501 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 501 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“;
17) seadust täiendatakse peatükiga 32 järgmises sõnastuses:
„32. peatükk
TERVISEANDMETE PIIRIÜLENE ANDMEVAHETUSPLATVORM
§ 507. Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm
56(72)
(1) Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm (edaspidi andmevahetusplatvorm) on
digitaalne keskkond patsiendi haigusloo kokkuvõtte ja ravimiseaduse § 33 lõikes 11 nimetatud
elektroonilise retsepti vahendamiseks Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Ma-
janduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi vahel, kui viimane on andmevahetusplatvormiga lii-
tunud.
(2) Käesoleva peatüki tähenduses on patsiendi haigusloo kokkuvõte tema kohta käivate tervi-
se infosüsteemis olevate andmete põhjal koostatud terviseseisundi kokkuvõte.
§ 508. Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad andmed
(1) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi ravimiseaduse § 33 lõikes 11
nimetatud elektroonilise retseptiga seotud andmeid:
1) patsiendi üldised isikuandmed;
2) väljakirjutatud ravimi andmed;
3) retsepti koostaja andmed;
4) ravimi väljamüügi info.
(2) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse patsiendi haigusloo kokkuvõtte alusel
järgmisi andmeid:
1) patsiendi üldised isikuandmed;
2) tervishoiuteenuse osutaja andmed;
3) patsiendi terviseandmed;
4) muud isiku tervise seisundit kajastavad olulised andmed.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmevahetusplatvormi vahendusel töö-
deldavate andmete täpsema koosseisu, andmevahetuse korraldus ning logide säilitamise täht-
aja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 509. Andmevahetusplatvormi andmevahetus, haldamine ja juurdepääs
(1) Andmevahetusplatvorm vahendab retsepti andmeid ravimiseaduse § 81 lõikes 1 alusel
asutatud retseptikeskusest ja haigusloo kokkuvõtte andmeid käesoleva seaduse § 592 lõikes 2
alusel asutatud tervise infosüsteemist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete vahetamiseks kontrollitakse esmalt rah-
vastikuregistri andmete alusel isiku ees-ja perekonnanime ning isikukoodi.
(3) Andmevahetusplatvormi toimimise tagab Sotsiaalministeerium.
(4) Välisriigi edastatud andmete korral tagatakse juurdepääs andmevahetusplatvormile käes-
oleva seaduse §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale vastavalt tema pädevusele. Isikute juurde-
pääs välisriigis tagatakse kooskõlas vastava liikmesriigi õigusega.
(5) Patsiendil on õigus tervise infosüsteemi vahendusel keelata käesolevas peatükis nimetatud
andmete edastamine käesoleva seaduse §-s 507 lõikes 1 nimetatud teise välisriiki.“;
18) paragrahvi 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab sta-
tistilised andmed veebipõhiselt asutuse põhimääruses sätestatud korras.“;
57(72)
19) paragrahvi 57 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 591 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiutee-
nuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi
õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registri-
te pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks.“;
21) paragrahvi 591 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tervise infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega,
milles sätestatakse:
1) infosüsteemi volitatud töötleja kui volitatud töötleja on määratud ning erinevate töötlejate
ülesanded;
2) infosüsteemi kogutavate andmete koosseis ja edastamise kord;
3) andmete õigsuse tagamise kord;
4) isiku tahteavaldused ja nende menetlemise kord;
5) andmetele juurdepääsu ja väljastamise täpsem kord;
6) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;
7) muud korraldusküsimused.“;
22) paragrahvi 591 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
1) patsiendi üldandmed – isikukood ja sünniaeg, sugu, perekonna- ja eesnimi, kontaktandmed;
2) patsiendi muud andmed – töökoha, õppeasutuse, perearsti, ravikindlustuse andmed ning
tahteavalduse, eestkostja või esindaja andmed;
3) patsienti puudutavad meditsiinilised andmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad
andmed;
4) dokumendi koostaja andmed – nimi, registreerimistõendi number, tegevusluba, eriala ja
kontaktandmed;
5) andmetöötluse logid.
(5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatult, arvestades järgmisi erisusi:
1) kiirabikaarte viis aastat alates dokumendi kinnitamisest;
2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaraviga seotud ülesvõtted, mida säi-
litatakse 15 aastat alates tervise infosüsteemi vastuvõtmisest;
3) logisid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib infosüsteemi ees-
märkide täitmiseks töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri üldandmeid nagu isiku
ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sugu.“;
23) paragrahvi 592 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja korra.“;
24) paragrahvi 593 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
58(72)
„(2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele
tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks. Surnud andmesubjekti isiku-
andmete töötlemine on lubatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud eesmärkidel.“;
25) paragrahvi 593 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel
osalejal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, mille ulatuse määrab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
26) paragrahvi 593 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Patsiendil on õigus keelata tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 43 lõike 1
punktides 1–3 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osaleja juurdepääs tervise infosüstee-
mis olevatele isikuandmetele.“;
27) paragrahvi 593 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemis ole-
vatele isikuandmetele isiku ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks. “;
28) paragrahvi 593 lõiked 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 593 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul, väljastatakse isikuandmeid üksnes
andmesubjekti enda nõusolekul, ilma andmesubjekti nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ja
riikliku statistika vajadusteks või süüteo ning kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks.“;
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut, välja arvatud nõusolekupõhine väljastamine,
kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta.“;
30) paragrahvi 594 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
§ 594. Uuringueetikakomitee
(1) Uuringueetikakomitee hindab tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadus-
teks isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust.
(2) Uuringueetikakomitee töö eesmärk on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine, uurin-
gutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada õiguste kaitsemehha-
nismid ja uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.
(3) Uuringueetikakomitee lähtub oma tegevuses valdkonnale kehtestatud eetikanormidest ja
rahvusvahelistest konventsioonidest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)
nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmää-
rus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja eriseadustes sätestatud põhimõtetest.
(4) Taotlus isikuandmete väljastamiseks teadusuuringu või statistika vajadusteks esitatakse
tervise infosüsteemi vastutavale töötlejale. Taotlus peab vastama heale teadusuuringute tavale.
59(72)
(5) Uuringueetikakomitee hindab uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse § 6 toodud
tingimustele ning eetiliste riskide suurust ning uuringu läbiviija tausta, leides tasakaalu põhi-
õiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel.
(6) Uuringueetikakomitee moodustab, selle töökorra, liikmete arvu ja määramise korra ning
uuringu läbivaatamise tasumäärad kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
31) seadust täiendatakse §-ga 722 järgmises sõnastuses:
„§ 722. Paragrahvi 42 lõigete 3, 4 ja 5 rakendamine
„Käesoleva seaduse § 42 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud tähtaegu rakendatakse alates seaduse
jõustumisest koostatud dokumentidele. Enne seaduse jõustumist koostatud dokumente säilita-
takse varem kehtestatud korras.“.
§ 90. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 534 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse nakkushaige tema nõusolekuta paigutamiseks
haiglasse ja talle haiglaravi kohaldamiseks võib esitada ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik.“;
2) paragrahvi 462 lõikes 3 asendatakse sõnad „delikaatseid isikuandmeid“ sõnadega „eriliiki
isikuandmeid“.
§ 91. Töölepingu seaduse muutmine
Töölepinguseaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatu-
le.“.
§ 92. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi
30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid
10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist.“.
§ 92. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
60(72)
„(1) Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrit
(edaspidi register) peetakse tööturuteenuste osutamise ja -toetuste maksmiseks tööealise ela-
nikkonna võimalikult kõrge tööhõive määra saavutamise ning pikaajalise töötuse ja tööturult
tõrjutuse ennetamiseks, töötajate vaba liikumise soodustamiseks, töökoha täitmiseks välis-
maalasega loa andmiseks ning sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja ana-
lüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks.
(2) Registri asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
2) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavaid andmeid.“;
3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Registrisse kantud andmeid säilitatakse alates nende registrisse kandmisest kuni kümme
aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses sätestatud menetluse lõppemist või
isiku surma. Säilitustähtaja möödumisel registrisse kantud andmed pseudonümiseeritakse
kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Täpsemad säilitustähtajad ja säili-
tamise tingimused ning kord sätestatakse registri põhimääruses.“.
§ 93. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
Töötuskindlustuse seaduse § 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse töötavate käesoleva sea-
duse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute, kindlustatute ja nende töötuskindlustusstaaži üle
arvestuse pidamiseks, töötuskindlustushüvitise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral
hüvitise määramiseks ja maksmiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andme-
te tagamiseks.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa.
(3) Andmekogu sisaldab ja selles töödeldakse järgmisi andmeid:
1) kindlustatute isikuandmed – nimi, isikukood, kontaktandmed;
2) tööandja andmed – nimi ja registri- või isikukood;
3) andmeid kindlustatute kindlustusstaaži kohta;
4) andmeid hüvitiste määramise ja maksmise kohta;
5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavaid andmeid.
(4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister mää-
rusega.
(5) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme
aastat pärast isiku surma. Säilitustähtaja möödumisel andmekogusse kantud andmed anonüü-
mitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Täpsemad säilitustähtajad
ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse andmekogu põhimääruses.“.
61(72)
§ 94. Töövõimetoetuse seaduse muutmine
Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõikest 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse
töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega töötaja
eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike
andmete tagamiseks.“;
2) paragrahvi 22 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed.“;
3) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) töövõime hindamise andmeid nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast
isiku surma;
2) töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid nende andmekogusse
kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses sätestatud
menetluse lõppemist või isiku surma;
3) andmekogusse kantud andmed anonüümitakse hiljemalt säilitustähtaja möödumisel kord
aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
(6) Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse andmekogu põ-
himääruses.“;
4) paragrahvi 221 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks.
§ 95. Vangistusseaduse muutmine
Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Täitmisplaani koostamise eesmärgil võib töödelda kinnipeetava ja vahistatu isiku tuvas-
tamise andmeid, karistuse andmeid ja isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas vanuse, soo
ja iseloomuomadusi ning terviseandmeid.“;
2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspi-
di vangiregister) on andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisega seonduvate
ülesannete tõhus täitmine;
2) anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või krimi-
naalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta;
3) pidada arvestust vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel vii-
bivate isikute üle;
62(72)
4) tagada vangla julgeolek ja kord;
5) võimaldada uuringute, statistiliste ülevaadete ja kriminaalpoliitiliste otsuste tegemist;
6) võimaldada järelevalve teostamist vanglate ja arestimajade üle;
7) tagada ülevaade jälitusmenetluse toimingutest.“;
3) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse sõnadega „seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“;
4) paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 54. Vangiregistrisse kantud andmete arhiveerimine, andmete kustutamine ja juurde-
pääs arhiveeritud andmetele
(1) Isiku kohta kogutud andmed, välja arvatud isiku karistuse kandmise või kriminaalhooldu-
se algusaeg, koht ja alus, karistuse kandmiselt vabastamise või kriminaalhoolduse lõppemise
aeg ja koht ning isiku tuvastamist võimaldavad nimi ja isikukood või selle puudumisel sünni-
aeg, kantakse vangiregistri arhiivi ja nende töötlemist piiratakse järgmistel juhtudel:
1) isik on surnud;
2) väärteo eest mõistetud aresti kandmisest on möödunud üks aasta;
3) tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest või
üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat või kaks aastat juhul, kui isik oli süü-
teo toimepanemise ajal alaealine;
4) alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat või kolm aastat juhul,
kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine;
5) viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat või
viis aastat juhul, kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine;
6) üle kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viisteist aastat;
7) pärast kohtuotsuse jõustumist eelvangistuse kandmise korral, kui isik mõistetakse õigeks
või teda karistatakse rahalise karistusega.
(2) Isiku karistuse kandmise või kriminaalhoolduse algusaeg, koht ja alus, karistuse kandmi-
selt vabastamise või kriminaalhoolduse lõppemise aeg ja koht ning isiku tuvastamist võimal-
davad nimi ja isikukood ja sünniaeg ning arhiivis olevad andmed kustutatakse väärteo eest
mõistetud aresti korral, kui andmete arhiveerimisest on möödunud kümme aastat ja kuriteo
eest mõistetud karistuse korral viiskümmend aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates.
(3) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 16 sätestatud andmed arhiveeritakse, kui isiku vii-
masest vanglasse sisenemisest on möödunud kolm aastat, ja kustutatakse, kui viimasest vang-
lasse sisenemisest on möödunud kümme aastat. Kui isiku sisenemine vanglasse oli seotud
konkreetse kinnipeetavaga või vahistatuga, kohaldatakse andmete arhiveerimisele käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaegasid.
(4) Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, kui isik asub kandma
vangistust, eelvangistust, aresti või ta määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul aktivee-
ritakse arhiveeritud andmed.
(5) Andmete arhiivist väljastamine on lubatud uurimisasutusele kriminaalmenetluses esimese
astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt
kuni kolm aastat vangistust, asjaolude väljaselgitamiseks ning julgeolekuasutusele julgeole-
kuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks või riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks. Andmete arhiivist väljastamise ja selle
ulatuse üle otsustab vangiregistri vastutav töötleja viieteistkümne päeva jooksul taotluse saa-
misest arvates. Taotleja on kohustatud oma taotlust põhjendama.“;
63(72)
5) paragrahvi 61 lõikes 2 ja § 108 lõikes 6 asendatakse sõnad „delikaatseid isikuandmeid“ sõ-
nadega „eriliiki isikuandmeid“;
6) paragrahvi 16 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „täitmiskava koostamise“ tekstiosaga
„eesmärgil töödeldavad kinnipeetava isikuandmed, täitmiskava koostamise“;
7) paragrahvi 181 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „kinnipidamise õiendi“ tekstiosaga „and-
mise eesmärgil töödeldavad kinnipeetava isikuandmed, õiendi“;
8) paragrahvi 441 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Andmekogusse sisestatud andmeid säilitatakse kinnipeetava vabanemisest või surmast
arvates seitse aastat. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.“;
9) paragrahvi 62 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnas-
tuses:
„(2) Kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamiseks võib vanglateenistus töödelda kinnipeeta-
va isikuandmeid, mis kirjeldavad isiku usulisi veendumusi.“;
10) paragrahvi 761 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „vabastamise õiendi“ tekstiosaga „andmi-
se eesmärgil töödeldavad isikuandmed, õiendi“;
11) paragrahvi 86 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „tuvastamise eesmärgil“ tekstiosaga „kor-
rakaitseseaduse §-s 33 sätestatud korras“;
12) paragrahv 1081 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1081. Vanglakomisjoni liikme nimetamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 108 nimetatud vanglakomisjoni liikmeks astuda soovija sobivuse
hindamisel võib töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, kodakondsuse and-
meid, karistatuse ja kantud karistuste andmeid, hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja va-
rasema töökogemuse andmeid, elulookirjelduse andmeid ning era- ja perekonnaelu andmeid.
Isikuandmete vastutav töötleja on Justiitsministeerium.
(2) Vanglakomisjoni liikmeks võib nimetada isiku:
1) kes on vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi
kodanik;
2) keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda ei ole kriminaalmenetlu-
ses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks;
3) kellel on vähemalt keskharidus;
4) kellel on keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel eesti keele os-
kus;
5) kellel on piisav arusaam vangistuse eesmärkidest ja vangistuse täideviimisest;
6) kes on valmis kaasa aitama kinnipeetava taasühiskonnastamisele;
7) kellel ei ole komisjoni liikme ülesannete täitmist takistada võivaid isiklikke suhteid kinni-
peetavate ega vahistatutega.
64(72)
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmeid säilitatakse seitse aastat isiku vang-
lakomisjoni liikmeks astuda soovija sobivuse hindamisest või vanglakomisjoni liikme volitus-
te lõppemisest.“;
13) paragrahvi 1141 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vanglasse tööle asuda sooviva isiku sobivuse hindamiseks ametikohale võib töödelda
isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, kodakondsuse ja isikut tõen-
dava dokumendi andmeid, era- ja perekonnaelu andmeid, sealhulgas isiku vanemate, õe, ven-
na, lapse, abikaasa, endise abikaasa ja elukaaslase isiku tuvastamise andmeid ning kontakt-
andmeid, hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja varasema töökogemuse andmeid, eluloo-
kirjelduse andmeid, karistatuse ja kantud karistuste andmeid ja terviseandmeid. Isikuandmete
vastutav töötleja on Justiitsministeerium.“;
14) paragrahvi 1141 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi vormi, isiku sobivuse hinda-
miseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu kehtestab ja andmete kontrollimise õi-
gust omavad ametnikud määrab valdkonna eest vastutav minister.“;
15) paragrahvi 1141 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat tööle kandidee-
rimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist asutusest, kus isik töötas.“;
16) paragrahvi 122 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõ-
nastuses:
„(2) Vanglaametnikule esitatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib töödelda isiku
hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja varasema töökogemuse andmeid, kehalise etteval-
mistuse andmeid ning isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas tema teadmisi, oskusi ja
isiksuseomadusi.“;
17) seadust täiendatakse §-ga 1727 järgmises sõnastuses:
„§ 1727. Andmete säilitamine vangiregistris
Vangiregistrisse kantud andmete säilitamine ja arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud
andmetele ja andmete kustutamine kooskõlas vangistusseaduse §-s 54 sätestatuga tagatakse
vangiregistris alates 2020. aasta 1. oktoobrist.“.
§ 96. Vereseaduse muutmine
Vereseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vere kvaliteetse käitlemise ja ravi kvaliteedi tagamise eesmärgil on valdkonna eest vastu-
taval ministril õigus asutada määrusega riiklik vereteenistuse infosüsteem (edaspidi infosüs-
teem), mille põhimääruses kehtestatakse:
1) volitatud töötleja ja nende ülesanded;
65(72)
2) kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andme-
kogudest;
5) andmete säilitamise täpsem kord ja tingimused ning säilitustähtajad;
6) muud korraldusküsimused.
(2) Vereteenistuse infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:
„§ 151. Vere käitlemise andmete säilitamine
(1) Käesoleva seaduse tähenduses tuleb verekäitlejal vere käitlemise ohutuse ja verevalvsuse
tagamiseks säilitada andmeid alates andmete tekkimisest järgmiselt:
1) vere käitlemise täieliku jälgitavuse tagamiseks vajalikke andmeid 30 aastat;
2) isiku doonoriks sobivuse hindamise käigus kogutud andmeid 15 aastat, välja arvatud vere
loovutamise alalise piirangu kehtestamise aluseks olevad andmed, mida säilitatakse kuni keh-
tiva doonorluse ea lõpuni;
3) doonori immunohematoloogiliste ja nakkusuuringutega seotud andmeid 15 aastat, välja ar-
vatud vere loovutamise alalise piirangu kehtestamise aluseks olevad andmed ja uuringutule-
mused ning doonori veregrupi ning veregrupisüsteemide fenotüüpide ja molekulaardiagnosti-
ka uuringutulemused, mida säilitatakse kuni kehtiva doonorluse ea lõpuni;
4) doonori vereloovutuste kohta peetakse arvestust isiku doonoriks sobivuse ea lõpuni.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja säilitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andme-
tele verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli tervis-
hoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud tingimustel ja korras.“.
§ 97. Veterinaarkorralduse seaduse muutmine
Veterinaarkorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) andmed kehtiva kutsetegevuse loa kohta ja kutsealase töökäigu kirjelduse.”;
2) paragrahvi 221 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ning volitatud”;
3) paragrahvi 221 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad „volitatud töötleja” sõnadega „vastutav
töötleja” vastavas käändes;
4) paragrahvi 221 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) ees- ja perekonnanimi, eelmine või eelmised ees- ja perekonnanimi või -nimed, isikukood
või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi nimetus ja number,
kontaktandmed ja eelmise töökoha riik;”;
5) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) elulookirjelduse, mis sisaldab muu hulgas ees- ja perekonnanime, eelmist või eelmisi ees-
ja perekonnanime või -nimesid, isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaega ja isi-
66(72)
kut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha riiki ning
kutsealase töökäigu kirjeldust;”.
§ 98. Väetiseseaduse muutmine
Väetiseseaduse § 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Väetiseregistri (edaspidi register) põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minis-
ter määrusega.
(2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.
(3) Registri eesmärk on tagada väetise ohutus ning tõhus järelevalve väetiste ja väetiste käit-
lemise nõuetekohasuse üle.
(4) Registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud
andmed majandustegevusteate esitanud väetiste käitlejate ja turustamisotstarbeliste väetiste
kohta.
(5) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätes-
tatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.ˮ.
§ 99. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muutmine
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse § 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahvusnimekirja kantakse järgmised isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) elukoht;
4) avaldaja allkiri ja kuupäev.“.
§ 100. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 131 lõikes 1 asendatakse sõnad „delikaatseid isikuandmeid“ sõnadega „eriliiki
isikuandmeid“;
2) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste
täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuand-
meid.“;
3) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Isikult DNA-proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-s 33 sätestatud korrast.“;
67(72)
4) paragrahvi 77 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste,
täiendava kaitse saajate ning ajutise kaitse saajate kohta peetakse rahvusvahelise kaitse and-
mise registrit (edaspidi register).
(2) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Registri eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse taotlejate,
ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ning ajutise kaitse
saajate ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu.
(4) Registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepin-
gus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus käesoleva seaduse alusel ela-
misloataotluse esitanud ja elamisloa saanud isikute isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isiku-
andmeid, ning käesoleva seaduse alusel läbiviidud rahvusvahelise kaitse menetluse või ajutise
kaitse menetlusega seotud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning kohanemisprog-
rammiga seotud toimingute ajal saadud andmeid ning vastavate menetluste käigus antud hal-
dusaktide ja sooritatud toimingute andmeid.
(5) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ja volitatud töötleja määratakse
registri põhimääruses.
(6) Registrisse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse registri
põhimääruses.“.
§ 101. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Viisaregistri asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vas-
tutav minister määrusega.“;
2) paragrahvi 102 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(8) Andmekogu vastutav töötleja on Siseministeerium ja volitatud töötleja määratakse and-
mekogu põhimääruses.
(9) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse and-
mekogu põhimääruses.“;
3) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu asutab Vabariigi
Valitsus ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
4) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ja volitatud töötleja määra-
takse andmekogu põhimääruses.
68(72)
(42) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse and-
mekogu põhimääruses.“;
5) paragrahvi 228 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Elamislubade ja töölubade registri asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtes-
tab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
6) paragrahvi 228 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ja volitatud töötleja määra-
takse andmekogu põhimääruses.
(42) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse and-
mekogu põhimääruses.“;
7) paragrahvi 270 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse taotlemise, selle omamise
õiguspärasuse kontrollimise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise, samuti välja-
sõidukohustuse täitmise menetluses võib menetlust läbiviiv haldusorgan töödelda isikuand-
meid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“;
8) paragrahvi 270 lõikes 3 ning § 271 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „delikaatsed isiku-
andmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“ vastavas käändes.
§ 102. Välissuhtlemisseaduse muutmine
Välissuhtlemisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast sõnu „kokkuleppega loodud institutsioo-
nid“ sõnadega „ning nende isikkoosseisu.“;
2) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 alusel loodud andmekogu eesmärk on välisriikide
ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvus-
vahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisude kaitse, et tagada
riike esindavate diplomaatiliste esinduste ülesannete tõhus täitmine. Sellel eesmärgil võib
töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) diplomaatilise isikutunnistuse taotleja isikuandmed;
2) esinduse töötaja perekonnaliikme isikuandmed;
3) andmekogu kasutajate isikuandmed.
(22) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 alusel loodud andmekogu vastutav töötleja on Vä-
lisministeerium. Andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.“;
3) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„(71) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel loodud andmekogu eesmärk on välissuht-
lemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja isikuandmete ja biomeetriliste andmete
69(72)
töötlemine, mis võimaldab arvestust pidada välja antud, kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse
kaotanud diplomaatiliste passide üle.
(72) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel loodud andmekogu vastutav töötleja on Vä-
lisministeerium. Andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.“.
§ 103. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1)
paragrahvis 62 asendatakse tekstiosa „21–28“ tekstiosaga „21–25, 28“;
2) paragrahv 312 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sissesõidukeeldude andmekogu asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Sissesõidukeeldude andmekogu eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaa-
laste suhtes kohaldatud sissesõidukeeldude andmete töötlemise kaudu ning rahvusvaheliste
sanktsioonide rakendamine.“;
4) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ja volitatud töötleja määra-
takse andmekogu põhimääruses.
(11) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse
andmekogu põhimääruses.“;
5) paragrahvi 336 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sissesõidukeeldude andmekogusse ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüs-
teemi kantud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, võib töödelda seadusega või
seaduse alusel antud õigusaktidega haldusorganile ettenähtud ülesannete täitmiseks.“;
6) paragrahvi 3311 lõiked 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet on kohustatud daktüloskopeerima Eesti
välispiiri ebaseaduslikult ületanud või seadusliku aluseta Eestis viibivat vähemalt 14-aastast
välismaalast. Daktüloskopeerimisel saadud andmed edastatakse Eurodac-süsteemi kesküksu-
sele võrdlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 603/2013 26.
juuni 2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr
604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks,
kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud
rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb
liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks
Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr
1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala
suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 180,
29.06.2013, lk 1–30).
70(72)
(2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida ka seadusliku
aluseta Eestis viibivat alla 14-aastast välismaalast, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.
(3) Alaealise daktüloskopeerimisel arvestatakse eelkõige nimetatud isiku õigusi ja huve.
(31) Politsei-ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida välismaalast,
kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu.
(4) Välismaalase suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest, võidakse kohaldada vahetut sun-
di.
(5) Daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 603/2013 alusel kehtestatud vormil riiklikusse sõrmejälgede registrisse.“;
7) paragrahvi 3312 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase DNA-proovide võtmisel lähtutakse korra-
kaitseseaduse §-s 33 sätestatud korrast.“;
8) paragrahvi 3312 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võidakse kohaldada vahetut
sundi.“.
§ 104. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse sõnad „delikaatsete isikuandmete“ sõnadega „eriliiki
isikuandmete“;
2) paragrahvi 160 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „, menetlusosaliste nimed“.
§ 105. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõikes 6 asendatakse sõnad „vähemalt kümne
aasta jooksul“ sõnadega „kümme aastat“.
§ 106. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 23 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Sotsiaalkindlustusamet ja Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri
määratud asutus säilitab riigitagatise rakendumisel saadud isikuandmeid kuni seitse aastat ar-
vates laenusaaja, tema käendaja või pantija poolt kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud
summa ning § 21 lõikes 3 ettenähtud intressi maksmisest või riigi poolt krediidiasutusele lae-
nusaaja poolt võlgnetava laenusumma maksmisest käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1, 2 ja 3
sätestatud juhul. Pärast nimetatud tähtaja möödumist isikuandmed kustutatakse.“.
71(72)
§ 107. Üleliigse laovaru tasu seaduse kehtetuks tunnistamine
Üleliigse laovaru tasu seadus tunnistatakse kehtetuks.
§ 108. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 25. mail.
(2) Käesoleva seaduse § 90 punkt 16 jõustub 2018. aasta 1. juulil.
(3) Käesoleva seaduse § 73 punkt 8, § 75 punkt 1 ning § 92 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanua-
ril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, ……….…..2017
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ………….…....2017
(allkirjastatud digitaalselt)
………………………….
72(72)
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu
seletuskiri
1 Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse muudatusi paljudesse õigusaktidesse, et viia need vastavusse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning ühtlustada neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes
isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest
vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste
andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus
2008/977/JSK (edaspidi ka õiguskaitseasutuste direktiiv).
Eelnõu puudutab eelkõige seda, kuidas avalik võim töötleb isikuandmeid. Isikuandmete kaitse
on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PS § 26) ning igaühe õigusest vabale
eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud
juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste
kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale
eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja
vabadustega.
Tulenevalt eeltoodud põhiseaduslikest põhimõtetest peab isiku eneseteostuse vabadusse
sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus. Isikuandmete
kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu käsitlebki avaliku võimu poolset isikuandmete
töötlemist ehk tema sekkumisvolitusi. Peamiste küsimustena käsitleti eelnõu raames järgmisi:
- Avaliku võimu eesmärk töödelda isikuandmeid ja isikuandmete töötlemise
põhjendatus. Nimetatud küsimust silmas pidades kontrolliti, kas isikuandmete
töötlemise eesmärgid on piisavalt selged.
- Isikuandmete töötlemise ulatus ning selle vastavus minimaalsuse põhimõttele. Uuriti,
millises ulatuses isikuandmete töötlemine on vajalik avaliku võimu soovitava eesmärgi
täitmiseks ning kas senine isikuandmete töötlemise ulatus on põhjendatud.
- Seoses eesmärgipärasuse ja minimaalsusega täpsustati isikuandmete töötlemise
tähtaegasid ning isikuandmete arhiveerimist ja kustutamist.
1.2 Ettevalmistajad
Eelnõu koostamise aluseks on ministeeriumide esitatud valdkonnaseaduste muutmise
ettepanekud. Eelnõu ja seletuskirja on sisuliselt toimetanud Justiitsministeeriumi
õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunikud Sandra Mikli (620 8245),
[email protected], Sander Põllumäe (620 8188), Sander.Pollumä
[email protected], ),
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Katariina Kärsten
(
[email protected], 620 8177, käesoleval ajal õiguskorralduse talituse nõunik).
Varem on eelnõu koostamisega tegelenud Merike Kaev ja Liis Piilberg.
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome
korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (620 8181,
[email protected]).
2(101)
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 28.12.2016 korraldusega nr 439 kinnitatud
„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019“ täitmisega.
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga (SE ..).
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (SE
..).
Eelnõuga muudetakse järgmisi õigusakte:
1. abieluvararegistri seadus (RT I, 04.07.2017, 76);
2. abipolitseiniku seadus (RT I, 17.12.2015, 33);
3. alkoholiseadus (RT I, 04.07.2017, 10);
4. atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 03.07.2017, 15);
5. avaliku teabe seadus (RT I, 04.07.2017, 11);
6. avaliku teenistuse seadus (RT I, 28.12.2017, 48);
7. Eesti Haigekassa seadus (RT I, 28.12.2017, 41)
8. Eesti Rahvusraamatukogu seadus (RT I, 06.01.2016, 8);
9. Eesti Rahvusringhäälingu seadus (RT I, 13.03.2014, 20);
10. Eesti Vabariigi haridusseadus (RT I, 23.03.2015, 254);
11. elektrituruseadus (RT I, 30.06.2017, 28);
12. erakooliseadus (RT I, 04.07.2017, 35);
13. Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I, 26.04.2017, 8);
14. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (RT I, 04.07.2017,
63);
15. Finantsinspektsiooni seadus (RT I, 31.12.2017, 3)
16. finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus (RT I, 26.06.2017, 5)
17. halduskohtumenetluse seadustik (RT I, 28.11.2017, 3);
18. hasartmänguseadus (RT I, 17.11.2017, 28);
19. inimgeeniuuringute seadus (RT I, 14.03.2014, 30);
20. investeerimisfondide seadus (RT I, 30.12.2017, 28);
21. isikut tõendavate dokumentide seadus (RT I, 22.03.2017, 3);
22. julgeolekuasutuste seadus (RT I, 05.05.2017, 2);
23. jäätmeseadus (RT I, 04.07.2017, 43);
24. karistusregistri seadus (RT I, 05.12.2017, 4);
25. karistusseadustik (RT I, 30.12.2017, 29);
26. kaubandustegevuse seaduse (RT I, 12.07.2014, 59);
27. keeleseadus (RT I, 31.12.2015, 22);
28. keskkonnajärelevalve seadus (RT I, 14.03.2014, 49);
29. keskkonnaregistri seadus (RT I, 08.07.2014, 18);
30. keskkonnatasude seadus (RT I, 30.06.2017, 34);
31. kindlustustegevuse seadus (RT I, 17.11.2017, 50);
32. kodakondsuse seadus (RT I, 03.01.2017, 17);
33. kohtuekspertiisiseadus (RT I, 30.12.2015, 21);
34. konkurentsiseadus (RT I, 20.12.2017, 7);
35. konsulaarseadus (RT I, 12.03.2015, 27);
36. korrakaitseseadus (RT I, 02.12.2016, 6);
37. korruptsioonivastane seadus (RT I, 17.11.2017, 29);
38. krediidiandjate ja -vahendajate seadus (RT I, 26.06.2017, 16)
39. krediidiasutuste seadus (RT I, 30.12.2017, 31);
3(101)
40. kriminaalhooldusseadus(RT I, 05.12.2017, 7);
41. kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 05.12.2017, 8);
42. kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus (RT I, 16.06.2017, 11);
43. kutseseadus (RT I, 23.03.2015, 261);
44. loomakaitseseadus (RT I, 28.12.2017, 22);
45. loomatauditõrje seadus (RT I, 28.12.2017, 24);
46. loovisikute ja loomeliitude seadus (RT I, 08.07.2016, 11);
47. maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus (RT I, 14.03.2017, 3);
48. maagaasiseadus (RT I, 30.06.2017, 26);
49. mahepõllumajanduse seadus (RT I, 28.12.2017, 26);
50. majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (RT I, 31.12.2017, 5);
51. makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (RT I, 07.12.2017, 3)
52. maksukorralduse seadus (RT I, 28.12.2017, 37);
53. metsaseadus (RT I, 06.07.2017, 4);
54. muinsuskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 128);
55. muuseumiseadus (RT I, 06.01.2016, 11);
56. nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 04.07.2017, 85);
57. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (RT I,
03.05.2016, 6);
58. nimeseadus (RT I, 30.12.2017, 13);
59. pakendiseadus (RT I, 07.04.2017, 3);
60. perekonnaseisutoimingute seadus (RT I, 04.07.2017, 78);
61. perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (RT I, 30.06.2015, 52);
62. perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (RT I, 01.07.2017, 15);
63. politsei ja piirivalve seadus (RT I, 06.07.2017, 6);
64. postiseadus (RT I, 03.03.2017, 19);
65. prokuratuuriseadus (RT I, 28.12.2017, 13);
66. põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I, 28.11.2017, 26);
67. päästeseadus (RT I, 28.12.2017, 53);
68. päästeteenistuse seadus (RT I, 06.07.2017, 8);
69. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RT I, 17.11.2017, 38);
70. rahvaraamatukogu seadus (RT I, 04.07.2017, 55);
71. rahvastikuregistri seadus (RT I, 30.12.2017, 11);
72. rahvastikuregistri seadus (RT I, 17.11.2017, 1)
73. rahvatervise seadus (RT I, 28.11.2017, 27);
74. rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus (RT I,
09.03.2017, 2);
75. raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus (RT I, 20.02.2015, 11);
76. ravikindlustuse seadus (RT I, 28.12.2017, 56);
77. ravimiseadus (RT I, 28.12.2017, 56);
78. relvaseadus (RT I, 16.06.2017, 25);
79. riigihangete seadus (RT I, 01.07.2017, 1);
80. ruumiandmete seadus (RT I, 05.01.2018, 4);
81. seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015, 4);
82. sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 03.04.2018, 20);
83. sotsiaalseadustiku üldosa seadus (RT I, 30.12.2015, 3);
84. spordiseadus (RT I, 28.12.2017, 75);
85. söödaseadus (RT I, 10.11.2017, 7);
86. taimede paljundamise ja sordikaitse seadus (RT I, 28.12.2017, 27);
87. taimekaitseseadus (RT I, 28.12.2017, 28);
88. teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (RT I, 04.12.2014, 14);
89. tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 28.12.2017, 54);
4(101)
90. tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 04.07.2017, 31)
91. töölepingu seadus (RT I, 28.11.2017, 43);
92. tööturuteenuste ja -toetuste seadus (RT I, 28.12.2017, 70);
93. töötuskindlustuse seadus (RT I, 07.07.2017, 33);
94. töövõimetoetuse seadus (RT I, 28.11.2017, 31);
95. vangistusseadus (RT I, 07.07.2017, 10);
96. vereseadus (RT I, 12.07.2014, 154);
97. veterinaarkorralduse seadus (RT I, 28.12.2017, 29);
98. väetiseseadus (RT I, 28.12.2017, 30);
99. vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus (RT I, 2002, 62, 376; 23.03.2015, 254);
100. välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (RT I, 28.11.2017, 32);
101. välismaalaste seadus (RT I, 04.07.2017, 123);
102. välissuhtlemisseadus (RT I, 03.01.2017, 22);
103. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (RT I, 28.11.2017, 33);
104. väärteomenetluse seadustik (RT I, 30.12.2017, 22);
105. väärtpaberite registri pidamise seadus (RT I, 30.12.2017, 33);
106. õppetoetuste ja õppelaenu seadus (RT I, 28.11.2017, 34);
107. üleliigse laovaru tasu seadus (RT I, 01.09.2015, 36).
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõu sisaldab ka
kohtumenetluse seaduste muudatusi (PS § 104 lg 2 p 14).
2 Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi
rakendumine eri õigusvaldkondades. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete
kaitse üldmäärusega on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada seadusliku aluse põhimõtte
korrektset järgimist. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks töötlemiseks ette näha
täpsemad alused, eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus.
3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. Euroopa Liidu põhiõiguste
harta (harta) artikli 8 lõikes 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping)
artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. Riigisiseselt
on põhiõigus kaitstud PS §-de 19 ja 26 alusel.
Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 4 kohaselt peaks isikuandmete töötlemine
olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid
seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude
põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Isikuandmete kaitse üldmääruse
põhjenduspunkti 7 kohaselt peaks füüsilistel isikutel olema kontroll oma isikuandmete üle
ning tugevdada tuleks õigus- ja tegelikku kindlust füüsiliste isikute, ettevõtjate ja avaliku
sektori asutuste seisukohast. Õiguskaitseasutuste direktiivi põhjenduspunkti 2 kohaselt on
vastava õigusakti rakendamise eesmärk aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel
rajaneva ala lõplikule väljakujunemisele.
Kuigi isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv õigusakt, tuleb avaliku võimu
teostamise õiguslikud alused ning isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 nimetatud
piirangud reguleerida riigisisese õigusega.
5(101)
3.1 Eelnõu reguleerimisala määratlemine
1. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikes 2 sätestatakse: „Liit austab
liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane
nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja
kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse
terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi
julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.“1 Sellest tulenevalt ei kuulu isikuandmete
kaitse selles osas, mis puudutab riigi julgeoleku tagamist, Euroopa Liidu pädevusse. Eelkõige
kuuluvad riigi julgeoleku tagamise valdkonda riigi sõjaline kaitsmine ning julgeolekuasutuste
tegevus. Sama artikli väljendist „austab liikmesriikide [--] rahvuslikku identiteeti, mis on
omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele“ saab järeldada, et riigi
põhiseaduslike institutsioonide olemuslike ülesannete täitmine jääb liidu pädevusest välja.
Nendes valdkondades saavad liikmesriigid suveräänselt kujundada isikuandmete kaitse
regulatsiooni, arvestades põhimõtteid, mis sisalduvad Euroopa Nõukogu 28.01.1981 sõlmitud
isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonis (ratifitseeritud
Riigikogu 06.12.2000 seadusega; RT II 2001, 1, 3). Isikuandmete kaitse üldmääruse
põhjenduspunktis 16 selgitatakse: „Käesolevas määruses ei käsitleta põhiõiguste ja -vabaduste
kaitse küsimusi ega andmete vaba liikumist, mis on seotud väljapoole liidu õiguse
kohaldamisala jääva tegevusega, näiteks riigi julgeolekut puudutava tegevusega, ega
isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga
seonduva tegevuse läbiviimisel.“ Kõnesolevas eelnõus reguleeritakse isikuandmete kaitset
selles osas, mida isikuandmete kaitse üldmäärus ega muud õigusaktid ei reguleeri, kuid mis
vajab seadusliku aluse, olulisuse põhimõtte, hea halduse põhimõtte ja õigusselguse huvides
õiguslikku reguleerimist.
2. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 19 selgitatakse: „Füüsiliste isikute
kaitset isikuandmete töötlemisel pädevate asutuste poolt süütegude tõkestamise, uurimise,
avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise,
sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja ennetamise eesmärgil
ning selliste andmete vaba liikumist käsitletakse eraldiseisvas liidu tasandi õigusaktis.
Seetõttu ei tuleks käesolevat määrust kohaldada nimetatud eesmärkidel teostatavate
isikuandmete töötlemise toimingute suhtes.[--]“ Selles osas, kus isikuandmete töötlemine on
reguleeritud õiguskaitsevaldkonna direktiiviga, on see riigisiseses õiguses vastavusse viidud
kõnesoleva eelnõuga samal ajal menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse eelnõus.
3. Isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi kohaldumine ei
sõltu riigisisesest õiguslikust regulatsioonist, vaid Euroopa Liidu õigusest ja Euroopa Liidu
Kohtu tõlgendustest.
Eelnõu koostamisel on lähtutud arusaamast, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete
kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine järgmistes
õigusvaldkondades:
1. Põhiseaduslikud institutsioonid nende põhiülesannete täitmisel, sealhulgas
seadusloome ja riigieelarve vastuvõtmine. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib
laieneda isikuandmete töötlemisele põhiseaduslike institutsioonide kantseleiliste,
personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel.
1
https://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/oj_c_2016_202_full_et_txt.pdf
6(101)
2. Julgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel, mis seisneb eelkõige
teabehanke raames isikuandmete töötlemises. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib
laieneda julgeolekuasutuste tegevusele kantseleiliste, personali- ja varahalduse
ülesannete täitmisel ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamisele.
3. Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevus riigi sõjalisel kaitsmisel ja selle ettevalmistamisel
ning Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei tegevus riigi sõjalise kaitse
planeerimisel. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda isikuandmete
töötlemisele Kaitseministeeriumi, Riigikantselei, Kaitseväe ja Kaitseliidu
kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel, kui need ei ole
lahutamatult seotud riigi sõjalise kaitse ja selleks ettevalmistumisega.
Õiguskaitsevaldkonna direktiivi ülevõtmine riigisisesesse õigusesse nähakse ette eelkõige
isikuandmete kaitse seadusega. Sarnaselt isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsiooniga
jäävad ülevõetava direktiivi kohaldamisalast välja ülaltoodud punktid 2–4.
3.2 Seaduste muutmise põhimõtted
Eelnõus on seadustesse (v.a riigi julgeolekut, riigikaitset ja põhiseaduslikke institutsioone
puutuvas osas) kavandatud muudatused tehtud lähtuvalt järgmistest põhimõtetest ja skeemist2:
1. Eristatakse, mis liiki andmete töötlemisega on tegemist:
1.1. tavalised isikuandmed – vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 1 ning
põhjenduspunktid 26 ja 30.
1.2. eriliiki isikuandmed – vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 1 ning
põhjenduspunktid 35 ja 51 või IKS eelnõu § 18 punkt 1.
2. Kui tegemist on tavaliste isikuandmetega, siis alus töötlemiseks võiks sisaldada vähemalt
järgmisi elemente:
2.1. eesmärk – täpne ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärane, teisisõnu, miks on
vaja isikuandmeid töödelda, millist avalikes huvides olevat ülesannet on vaja täita,
mida ei ole võimalik teha ilma isikuandmete töötlemiseta. Avalikes huvides olevad
ülesanded on sellised ülesanded, mis annavad panuse üldisele heaolule (korrakaitse ja
politsei ülesanded, maksupoliitika, järelevalve, hoolekanne, rahvatervis jne). Seega
konstruktsioon isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on
liiga üldine;
2.2. vastutav/volitatud töötleja. Oluline on ennekõike vastutava töötleja väljatoomine
seaduses. Kui isikuandmete töötlemist reguleeritakse ka määruse tasandil, siis
volitatud töötleja peaks seal olema märgitud. Vastutava töötleja defineerimisel vt
üldmääruse art 4 p 7. Sageli võib vastutav töötleja olla eelkõige ministeerium;
2
Justiitsministeerium palus oma 19.09.2016 kirjas nr 10-4/6761-1 isikuandmete kaitse üldmääruse ning
õiguskaitsevaldkonna direktiivi ülevõtmise ja rakendamise ettevalmistamiseks kõigil ministeeriumidel ja
allasutustel vaadata läbi reformipaketti kuuluvad õigusaktid. Justiitsministeerium ootab tagasisidet, mis hõlmaks
võimalikult detailset ülevaadet kõigi nende vastutusvaldkonnas kehtivate õigusnormide kohta, millel on
puutumus isikuandmete töötlemisega (sh andmekogusid puudutavad regulatsioonid). Oma 25.09.2017 kirjas nr
8-1/6846 palus Justiitsministeerium, et kõik ministeeriumid ja allasutused saadaksid oma vastutusvaldkonda
jäävate õigusnormide kohta, millel on puutumus isikuandmete töötlemisega, muudatusettepanekud hiljemalt
16.10.2017. Justiitsministeerium korraldas 16.11.2017 ümarlaua, kus arutati kõikide ministeeriumi esindajatega
täpsemalt koostöövõimalusi, et aidata kaasa andmekaitse reformi edukale rakendamisele. Justiitsministeeriumi
28.11.2017 kirjas nr 8-1/6846 kordas minister palvet teistele ministeeriumidele teha koostööd andmekaitse
reformi rakendamisel.
7(101)
2.3. andmekategooriad ehk mis liiki andmeid töödeldakse – nt andmed tegevuslubade
kohta, andmed varasema töökogemuse kohta, hariduse vms kohta;
2.4. tähtaeg ehk kui kaua ja millisel kujul säilitatakse võimaldab andmesubjekte tuvastada
ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks. Nt siin on mõeldud ka
andmete säilitamist pseudonüümitud kujul.
2.4.1. alamaktis võiks olla reguleeritud täpsemalt ahiveerimise kord, sh arhiivile
juurdepääsu tagamise kord; lisaks või reguleerida isikuandmete *de-
pseudonüümimist ja/või anonüümimist;
2.4.2. üldine reegel: tagatakse andmete säilitamise aja piirdumine rangelt
minimaalsega. Näiteks andmeid säilitatakse alates kogumisest ühe aasta jooksul.
Andmete säilitamistähtaja möödumisel andmed kustutatakse. Kustutamine
tähendab andmete jäädavat kustutamist. Andmete arhiveerimine on samuti
andmete töötlemine, seega arhiveerimine ei asenda kustutamist.
Arhiveerimisvajadus peab olema reguleeritud samade reeglite järgi, sh eesmärk,
ulatus, tähtajad jt;
2.4.3. isikuandmete töötlemise seaduslikkus avaliku sektori poolt – isikuandmete
töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku
võimu teostamiseks, sh tuleb arvestada, et töötlemisvajadus ei saa taanduda
sellele, mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete täitmiseks, nt kui
vaatame asutuste jt põhimäärusi ja seal sätestatud ülesandeid;
2.4.4. avalik sektor ei tohiks oma töötlemistoimingutes tugineda nõusolekule kui
seaduslikule alusele. Nõusolek, mille kohta peaaegu alati kehtib „igal ajal
tagasivõtmise“ õigus, samuti arvestades nõusoleku puhul ka vabatahtlikkuse
elementi, ei tohiks nõusolek anda isikuandmete töötlemiseks kehtivat õiguslikku
alust konkreetsel juhul, kui andmesubjekt ja vastutav töötleja on selgelt
ebavõrdses olukorras, eriti juhul, kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus,
ning seega on ebatõenäoline, et nõusolek anti selle konkreetse olukorra kõigi
asjaolude puhul vabatahtlikult. Andmesubjektidel peaks olema võimalik anda
oma nõusolek üksnes teatavatele teadusuuringuvaldkondadele või
teadusprojektide osadele kavandatud eesmärgiga lubatud ulatuses ehk siinkohal
võib olla tegemist nii erasektori esindaja kui ka avaliku sektori esindajaga.
3. Kui tegemist on eriliiki isikuandmetega, siis alus töötlemiseks võiks lisaks eespool
nimetatud elementidele sisaldada veel vähemalt järgmisi:
3.1. tehnilised ja organisatoorsed meetmed, mida võetakse, et tagada andmesubjektide
põhiõiguste ja -vabaduste maksimaalne kaitse – üldiselt, detailset kirjeldust seaduse
tasandil ei ole vaja (kuna meetmed puudutavad ka tehnilisi aspekte, siis need
võimalused võivad aja jooksul väga kiiresti muutuda). Nt kas isikuandmete
turvalisuse tagamiseks isikuandmed pseudonüümtakse, krüpteeritakse; kas on
kehtestatud kord isikuandmete töötlemiseks kasutatavate süsteemide testimise,
juurdepääsureeglite jne kohta;
3.2. kolmandad osapooled, kellele andmed edastatakse (nt rahvusvaheline organisatsioon,
kolmas riik, erasektori esindaja jne).
4. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 23 silmas pidades on erilist tähelapanu pööratud
andmete piiramise võimalustele, mis on seotud avaliku julgeolekuga, kuid ka teistele
avaliku sektori suhtes kohalduvatele piiramise alustele.
3.3 Eelnõu sisu selgitused
8(101)
§ 1. Abieluvararegistri seaduse muutmine
Eelnõu § 1. Sätte eesmärk on määratleda isikute ring, kellel on abieluvararegistri andmetele
juurdepääsuks huvi, samuti on muudatuse eesmärgiks piirata abieluvararegistri andmete
kasutamist muul eesmärgil.
§ 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine
Eelnõu § 2 punkt 1. Abipolitseiniku seaduse (APolS) §-s 6 on sätestatud terviseandmete
kogumise eesmärk, kuid andmete säilitamise tähtaega ei ole. APolS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määruses nr 185 on toodud
tervisenõuded ning tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisekontrolli tegija kohustus
tervisekontrolli andmeid säilitada. Samas ei sisalda APolS viidet, et määruses võiks sätestada
tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaja. Eelnõuga selline viide lisatakse.
Eelnõu § 2 punktid 2 ja 3. APolS § 7 kohaselt abipolitseinikuks kandideeriva isiku ankeedis
küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust saada abipolitseinikuks. Lisaks
küsitakse abipolitseinikuks kandideeriva isiku lähedaste andmeid. APolS § 7 ega sama
paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud
õigust kehtestada määruses abipolitseinikuks kandideeriva isiku poolt esitatud andmete
säilitamist. Muudatuse kohaselt täpsustatakse andmekategooriate loetelu. Täpsem
andmekoosseis on viimasena nimetatud määruses. Lisaks sätestatakse abipolitseiniku andmete
säilitamise tähtaeg seaduses, selleks on kümme aastat isiku abipolitseinikuks kandideerimisest
või tema abipolitseiniku staatusese lõppemisest. Tähtaja määramisel on lähtutud sellest, kui
kaua töölepingu seaduse kohaselt säilitatakse töölepingu kirjalikku dokumenti. Töölepingu
seaduse § 5 lõike 5 kohaselt on selleks nii töölepingu kehtivuse aeg ja kümme aastat pärast
töölepingu lõppemist. Pärast säilitustähtaja möödumist tuleb andmed kustutada.
§ 3. Alkoholiseaduse muutmine
Eelnõu § 3 punktid 1–3. Eelnõus esitatakse registri eesmärk, muudetakse registri
põhimääruse kehtestamise tasandit (edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister)
ja esitatakse andmete kategooriad.
Eelnõu § 3 punkt 4. Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta. Nimelt
alkoholiregister on asutatud ja selle põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt.
Kõnesolevas eelnõus muudame põhimääruse kehtestamise tasandit, andes selle õiguse
maaeluministrile. Rakendussätet on vaja, et selgitada, et tegemist on uue registri asutamisega.
§ 4. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Eelnõu § 4 punkt 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 119 tunnistatakse kehtetuks, sest
viimistlusmaterjalide kasutamisloa kättetoimetamist ja avalikustamist ei ole vaja eraldi
reguleerida, see toimub vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele. Neid lube ei ole
senini ühtegi antud. Erandite tegemine HMS-st ei ole sisuliselt põhjendatud.
Eelnõu § 4 punkt 2. Seadust täiendatakse FOKA registri eesmärgiga. Kehtiv § 192 lõige 1
sisaldab vaid andmeloetelu, mitte registri pidamise eesmärki. Sõnastus on sama, mis registri
põhimääruses (§ 2). Paragrahvi 31 nimetatud õhukvaliteedi hindamise andmekogu eesmärgi
9(101)
täiendamist ei peetud vajalikuks, kuna see selgub § 31 lõike 1 ja § 30 lõike 1 koosmõjus, § 30
lõikes 1 sätestatud eesmärke ei ole vaja §-s 31 dubleerida. Paragrahvis 122 sätestatud
kütuseseire andmekogu põhimäärus töötatakse välja, selle käigus täpsustatakse ka andmekogu
eesmärki.
Eelnõu § 4 punkt 3. Kuna kehtiv sõnastus on liiga üldine, siis muudatusega täpsustatakse,
milliseid andmeid MTR-s avaldatakse.
§ 5. Avaliku teabe seaduse muutmine
Eelnõu § 5 punkt 1. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 321 lõikes 5 sisalduvat volitusnormi
muudetakse. Volitusnormi lisatakse, et määruses võib sätestada korra Eesti teabeväravas
isikuandmete töötlemise kohta. Eesti teabeväravale on lisandunud mitmed uued funktsioonid,
mis töötlevad isikuandmeid iseseisvalt. Näiteks e-posti rakendus ja andmejälgija.
Eelnõu § 5 punkt 2. Seaduses viiakse terminid vastavusse isikuandmete kaitse üldmääruses
sätestatuga.
§ 6. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Eelnõu § 6. Muudatusega ei kaasne sisulisi muudatusi isikuandmete töötlemises andmete
töötlejate ega andmesubjektide jaoks, samuti ei ole vaja teha muudatusi andmete töötlemiseks
kasutatavas infosüsteemis. Paragrahviga 106¹ lisatakse seadusesse regulatsioon isikuandmete
säilitamise kohta, mis seni sisaldus andmekogu põhimääruses.
§ 7. Eesti Haigekassa seaduse muutmine
Eelnõu § 7 punkt 1. HKS § 2 lõike 2 punkt 3 muudetakse ning selles sätestatakse haigekassa
kohustus pidada ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja haigekassa seadusest,
ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning muudest
õigusaktidest tulenevate muude ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu.
Tegemist on tehnilise muudatusega, sest haigekassa ülesanded on alates 2018. aastast oluliselt
muutunud. Muutub nii senine ravikindlustuse andmekogu nimi (enne ravikindlustuse
andmekogu) kui ka selle asukoht (enne oli ravikindlustuse seaduses). HKS § 2 lõige 2 punkt 3
sisustatakse seega ülesandega, mis oli eelnevalt kirjeldatud teises õigusaktis (ravikindlustuse
seaduse § 15).
Eelnõu § 7 punkt 2. HKS § 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31, mis sätestab haigekassa
kohustuse teavitada kindlustatud isikuid ravikindlustushüvitiste saamise tingimustest
elektroonilisel või muul viisil. Selleks, et tagada isikute parem ja tõhusam teavitamine (nt
kindlustuse lõppemisest, võimalusest minna sünniaastast tulenevalt sõeluuringule, isiku
hambaravihüvitise piirmäärast ja kasutamata hüvitislimiidist jms), sätestatakse sellekohane
ülesanne seaduse tasemel. Tegemist on uue haigekassa avaliku ülesandega. Täpsem
teavitamiskord sätestatakse haigekassa põhimääruses.
Eelnõu § 7 punkt 3. HKS § 12 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks, sest nõukogul ei ole
edaspidi andmekogu põhimääruse andmise pädevust. Põhimääruse andmise pädevus on antud
valdkonna eest vastutavale ministrile.
10(101)
Eelnõu § 7 punkt 4. HKSi täiendatakse uue peatükiga, mis reguleerib senist ravikindlustuse
andmekogu regulatsiooni, mis oli sätestatud eelnevalt ravikindlustuse seaduses. Kuna
andmekogu eesmärk on senisest laiem ning see täidab ka uusi eesmärke, sätestatakse vastav
andmekogu HKS-is ning muudetakse ka selle nimetus vastavaks. Tegemist on pigem tehnilise
muudatusega ning suures osas sisaldab see regulatsiooni, mis oli varasemalt sätestatud
ravikindlustuse seaduses.
Eelnõu § 461 alusel sätestatakse andmekogu eesmärk (varasemalt RaKS § 15 lg 1).
Haigekassa andmekogu peetakse seadustest tulenevate haigekassa avalike ülesannete täitmise
eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine
ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt
ravikindlustuse seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele
ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele.
Eelnõu § 462 sätestab andmekogu vastutava töötleja, sarnaselt teistele õigusaktidele ning mis
on kooskõlas AvTSiga. Vastutav töötleja on haigekassa.
Eelnõu § 463 sätestab töödeldavate andmekoosseisude kategooriaid, mida on uuendatud
lähtuvalt töödeldavatest andmetest (varasemalt RaKS § 17). See tagab parema õigusselguse
nii andmesubjektile kui ka teistele isikutele (nt andmevahetuse, järelevalve jm kontekstis).
Andmeandjad, andmete täpsem koosseis ja muud korraldusküsimused, sätestatakse
põhimääruses (§ 465).
Seaduse tasandil määratakse ka andmete säilitamise tähtajad. Kuna säilitamine on üks
töötlemise vormidest ja võimaldab andmetöötlejal töötlemist jätkata, on tegemist olulise
riivega, mille ulatus määratakse edaspidi seaduses. Säilitamise tähtaja määramisel on lähtutud
eeldatavast elueast ning ka terviseandmete säilitamisest tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse alusel. Logide ja alusandmete säilitamise tähtaega reguleerib andmekogu põhimäärus.
Lõike 3 kohaselt on kohtutäituril õigus töödelda haigekassa andmekogu ajutise töövõimetuse
hüvitise andmeid kindlustatud isiku hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. Sama
põhimõte on kehtivas RaKS § 17 lõikes 3, mille kohaselt võivad ravikindlustuse andmekogu
kasutada ka kohtud ja kohtutäiturid, mis kehtestati 1. jaanuaril 2006 jõustunud
tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadusega.
Kõnesoleva muudatusega sätestatakse kohtutäiturite õigus töödelda isiku ajutise
töövõimetuse hüvitise andmeid selle hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks.
Kohtutel ei ole vajadust lähtuda ravikindlustuse andmekogu andmetest, kuna vajalikud
isikuandmed saadakse rahvastikuregistrist.
2006. aastal oli kohtutele ja kohtutäituritele ravikindlustuse andmekogus isikuandmetele
ligipääsu võimaldamise eesmärk haigekassa halduskoormuse vähendamine, kuna algselt ei
olnud rahvastikuregistri andmed nii täpsed, samuti pidid kohtud ja kohtutäiturid, kes isikuid
taga otsisid ja nendega ühendust püüdsid saada, näitama, et nad on teinud endast olenevalt
kõik, et isikuga ühendust saada. Kehtiva korra säilitamine on edaspidi vajalik vaid
kohtutäituritele. Viimased saavad arvukalt arestimise ja aresti alt vabastamise akte, mida
töövõimetuslehtede menetlejad sisestavad käsitsi. Kavas on aga välja töötada tehniline
lahendus, mille korral kohtutäitur saaks ise töövõimetushüvitisele arestimise nõude sisestada,
samuti täitemenetluse lõppemise korral aresti alt vabastada. Eesmärk on haigekassas
töövõimetuslehtede menetlemise halduskoormuse vähendamine käsitsi tehtava töö arvelt.
11(101)
Lõige 4 on üle võetud kehtivast RaKS § 19 lõikest 2, mis sätestatakse oma sisult lihtsalt
sobivama paragrahvi alla ning tegemist ei ole sisulise muudatusega.
Lõige 5 on üle võetud kehtivast RaKS § 19 lõikest 1, mis sätestatakse samuti oma sisult
sobivama paragrahvi alla. Tegemist ei ole sisulise muudatusega.
Eelnõu § 464 sätestab andmete kogumise õiguse (sarnaselt RaKS §-le 18). Muudatuses
asendatakse kasutatakse sõnu „eriliiki isikuandmed“. Samuti on seaduse sõnastust vaid
kaasajastatud. Nt ei ole andmetöötlus enam piiritletud kindlustatud isikutega, kuna haigekassa
pädevused on nüüd laiemad.
Eelnõu § 465 sätestab andmekogu volitusnormi ning põhimääruses täpsustatavad sisupunktid.
Edaspidi kehtestatakse haigekassa andmekogu põhimäärus ministri määrusega.
Eelnõu § 7 punkt 5. Seadust täiendatakse õigusselguse tagamiseks §-ga 484, millega
sätestatakse haigekassa andmekoguga seotud õigused ja kohustused. Ravikindlustuse seaduse
alusel asutatud ravikindlustuse andmekoguga seotud õigused ja kohustused lähevad üle HKS-i
alusel asutatud haigekassa andmekogule alates seaduse jõustumisest.
Paragrahvi numeratsioonis on arvestatud Riigikogu menetluses oleva 602 SE HKS-i
muudatustega.
§ 8. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine
Eelnõu § 8 punkt 1. Seaduses sätestatakse, et isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid võib
töödelda kogudes ja andmebaasides vaid konkreetsetes seadusesätetes viidatud avalike
ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teksti- ja andmekaeveks ning orbteoste
väljaselgitamiseks teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks. Rahvusraamatukogu seadusest
tulenevate ülesannete hulka kuulub eesti keeles ja Eestis ilmunud ning Eestit käsitlevate või
Eesti kohta informatsiooni sisaldavate väljaannete kogumine, alaline säilitamine ja
kättesaadavaks tegemine; Eesti rahvusbibliograafia koostamine ja Eesti retrospektiivse
rahvusbibliograafiaalase koostöö koordineerimine; trükitoodangu- ja raamatukogualaste
riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine; raamatute ja jadaväljaannete rahvusliku
standardnumbri agentuurina tegutsemine. Nimetatud ülesannete täitmist toetavad
säilituseksemplari seadus ja autoriõiguse seadus. Loetletud tegevused hõlmavad ka
isikuandmete töötlemist: kogutavad ja säilitatavad väljaanded (nii trükised, digitaalses
vormingus kui võrguväljaanded) sisaldavad isikuandmeid, sh võivad need sisaldada n-ö
delikaatseid isikuandmeid, näiteks isikute usulise kuuluvuse ja poliitiliste vaadete kohta.
Täpsemalt:
Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi koostamisel registreeritakse ja kirjeldatakse kõik Eestis
ilmunud või välismaal eesti keeles ja Eesti autorite poolt avaldatud väljaanded metaandmete
tasandil. Rahvusbibliograafia sisaldab andmeid nii väljaannete kui nende autorite kohta
(autori nimi ja eludaatumid) ja autoriõiguste omajate kohta.
Retrospektiivne rahvusbibliograafiaalane koostöö hõlmab enne 1940. a ilmunud väljaannete
kirjeldamist. Rahvusbibliograafia koostamise käigus luuakse autoritele normikirjed, mis
sisaldavad autori eludaatumeid, märkusi autori soo, rahvuse ja/või keele kohta või
muid avalikult kättesaadavaid biograafilisi andmeid, näiteks riigid, kus isik on elanud,
kuuluvust organisatsioonidesse ja parteidesse vmt. Koostööd tehakse rahvusvahelise
andmebaasiga VIAF (Virtual International Authority File; viaf.org), mille vahendusel on
normikirjed samuti kättesaadavad. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 30 on
teabevaldaja kohustatud avalikustama andmekogudes sisalduvad andmed, millel ei ole
12(101)
juurdepääsupiirangut, seega teoseid kirjeldavad metaandmed, sh normikirjed avalikustatakse
avaandmetena (§ 29 lg 5).
Trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine
hõlmab mh statistiliste andmete koostamist kirjastajate kohta, sh eraisikust kirjastajate kohta,
st töödeldakse isikunimesid, kui isik on kirjastaja. Rahvuslik standardnumbri agentuur kogub
standardnumbri väljastamiseks ja rahvusvahelistele standardnumbrisüsteemidele edastamiseks
andmeid väljaantava teose, sh väljaandja ja teose autori kohta.
Parlamendiraamatukoguna on rahvusraamatukogu ülesanne Riigikogule, Riigikogu
Kantseleile, Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja Riigikantseleile informatsiooni
hankimine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kättesaadavaks tegemine ning väljaannete
koostamine. Täpsemalt tähendab see nimetatud asutuste tegevuse toetamiseks vajalike teoste
hankimist, töötlemist ja kättesaadavaks tegemist, infopäringutele vastamist, informatiivse
sisuga väljaannete koostamist, sh Riigikogu tegevust kajastavate väljaannete koostamist.
Töödeldav ja hangitav info ning koostatavad väljaanded sisaldavad isikuandmeid, näiteks
andmed Riigikogu liikmete, nende perekonnaseisu, erakondliku kuuluvuse, ühiskondliku
aktiivsuse, ajakirjandustegevuse, huvialade kohta.
Lisaks koostab rahvusraamatukogu parlamendiraamatukoguna Eesti õigusbibliograafiat,
kogudes ja registreerides Eestis ilmunud õigusalase kirjanduse, Eesti õigusteadlaste tööde ja
Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunud väljaannete info. Õigusbibliograafia sisaldab
autorinimesid ja eludaatumeid. Samasugune isikuandmete töötlemine (autori nimi,
eludaatumid) toimub humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukogu ülesandeid täites. Valdav
osa rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvatest teostest sisaldab isikuandmeid.
Väljaannete säilivuse tagamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks digiteerib rahvusraamatukogu
väljaandeid. Kättesaadavaks tegemine hõlmab mh digiteeritud ja digitaalsel kujul sündinud
väljaannete üldsusele kättesaadavaks tegemist veebi vahendusel. Kui teose autoriõguste kaitse
tähtaeg on kehtiv, teostab raamatukogu teose autoriõiguste omajate suhtes hoolika otsingu
vastavalt AutÕS-i orbteoste sätetele. Selle käigus dokumenteeritakse ja säilitatakse otsingu
tulemused, sh teatavaks saanud isikuandmed (nimi, kontaktandmed). Hoolika otsingu ühe
allikana nähakse ette Eesti rahvusbibliograafia andmebaas (justiitsministri 23.01.2015 määrus
nr 2 „Orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu allikad“ § 2 p 3).
AutÕS § 19 lg 31 sätestab teose kasutamise teksti- ja andmekaeve eesmärkidel. Teksti- ja
andmekaevet on lubatud mh teostada digitaalarhiivis arhiveeritud säilituseksemplaride jt
digitaalsete väljaannete suhtes. Teksti- ja andmekaevet võivad teostada AutÕS-s ettenähtud
tingimustel ka kolmandad isikud ehk teadustöö tegijad. Teksti- ja andmekaeve tulemused
võivad sisaldada töödeldavates teostes sisalduvaid isikuandmeid.
Digitaalsete väljaannete sisu kirjeldamiseks teostab raamatukogu tekstikaevet viisil, kus
spetsiaalne tarkvara kirjeldab väljaandeid selle üksikute osade tasandil (näit artiklid, peatükid
vmt), võimaldamaks hilisemat detailotsingut üle väljaande (nt artikliotsing perioodilistest
väljaannetest). Otsitulemusena kuvatakse peamised bibliograafiaandmed (autor, pealkiri,
ilmumisandmed) ja ka otsisõnu sisaldav ühelauseline tekst, mis võib tulenevalt väljaande
sisust sisaldada isikuandmeid.
Eelnõu § 8 punkt 2. Lisaks kogudes ja andmebaasides sätestatule reguleeritakse eelnõuga ka
isikuandmete töötlemist lugejaks registreerimisel. Käesoleval ajal on isikuandmete kogumine
reguleeritud Rahvusraamatukogu nõukogu 21.03.2017 otsusega nr 4 kinnitatud Eesti
Rahvusraamatukogu kasutuseeskirjas. Eelnõus sätestatakse kogutavate isikuandmete koosseis.
13(101)
Täiendavalt on toodud seadusesse regulatsioon, mille kohaselt on alla 18-aastase isiku puhul
teavikute kojulaenutamise õiguse saamiseks vaja ka lapsevanema või seadusliku esindaja
andmeid. See on vajalik olukorra tõttu, et laps laenutab koju teaviku, kuid ei tagasta seda
tähtaegselt, rikub seda või kaotab ära ja rahvusraamatukogul ei ole võimalik rakendada tasu
nõudeid.
Lisaks eeltoodule on seaduse tasandile toodud võimalus küsida isiku terviseandmeid puudega
isikule raamatukogu teenuse osutamiseks. Puudega isikutele pakub rahvusraamatukogu
koopiateenust, mis tähendab, et isikud saavad tellida RR-st koopia raamatust, mida oma
seadmetega kuulata. Digiarhiivi DIGAR arendused näevad tulevikus samuti ette teenused
puudega inimestele, näiteks audioraamatute kättesaadavaks tegemise.
§ 9. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
Eelnõu § 9 punkt 1. Seaduses on täpsustatud saate salvestise säilitamise hindamise aluseid.
Kehtiva seaduse kohaselt moodustab juhatus saate salvestise säilitamise hindamiseks
komisjoni, kes lähtub hindamisel Rahvusarhiiviga kooskõlastatud ja nõukogu kinnitatud
juhendist. Eelnõuga täpsustatakse hindamise aluseid: komisjon hindab salvestise kultuurilist
ja ajaloolist olulisust, avalikkuse huvi, salvestise sisu aktuaalsust selle suunamisel üldsusele
ning salvestatud materjali kasutamise vajadust uute saadete ja muu meediasisu tootmisel.
Saate salvestise hindamiseks ja säilitamise tähtaja määramiseks koostatakse juhend, mis
kooskõlastatakse Rahvusarhiiviga ja mille kinnitab nõukogu. Kehtiva seadusega on määratud,
et kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestisi säilitatakse alatiselt. See põhimõte
jääb kehtima. Eelnõuga lisatakse põhimõte, et muude saadete salvestiste puhul ei tohi
säilitamise tähtaeg ületada 10 aastat ning pärast säilitamiseks määratud tähtaega salvestised
kustutatakse.
Eelnõu § 9 punkt 2. Eelnõuga tehakse ka terminoloogiline parandus, asendades sõna
“salvestus” sõnaga „salvestis“ vastavas käändes. Sõna „salvestus“ viitab pigem protsessile,
„salvestis“ on salvestuse tulemus.
§ 10. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine
Eelnõu § 10 punkt 1. Registrid, infosüsteemid, andmekogud jms kirjutatakse läbivalt
väiketähega kui nimetused, sest need ei ole nimed. Muudatusega asendatakse Eesti Hariduse
Infosüsteemi nimetus §-s 366 läbivalt grammatiliselt korrektse väiketähelise nimetusega Eesti
hariduse infosüsteem.
Eelnõu § 10 punkt 2. Muudatusena lisatakse seadusesse Eesti hariduse infosüsteemi eesmärk
(§ 366 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive,
sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse
vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest.
Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määrab andmekogule seatud
ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge,
mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid
andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise
eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja -vabaduste
kaitsmisel.
14(101)
Eelnõu § 10 punkt 3. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised
andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 366 lõiked 21 ja 22).
Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete
nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist.
Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi
võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda,
kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eesti hariduse infosüsteemi
põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja
andmekogusse kandmise korda. Lõike 22 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid
andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas õigusaktidega
kehtestatud nõuetega ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses.
Muudatusena sätestatakse seaduses, et hariduse infosüsteemi kantud andmetel on
informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 366 lõige 23). Registrisse kogutavatel andmetel
ei ole õiguslikku tähendust.
Eelnõu § 10 punkt 4. Muudatusena sätestatakse, et andmekogu põhimääruses sätestatakse
andmete säilitamise tähtajad (eelnõu § 366 lõige 4). Isikuandmete säilitustähtaja
kindlaksmääramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See
tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud
eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja
kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise
tähtaeg.
§ 11. Elektrituruseaduse muutmine
Eelnõu § 11 punkt 1. Paragrahvi 421 lõike 5 teine lause muudetakse. Seoses uue
isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega tuleb asendada
viide kehtivuse kaotavale isikuandmete kaitse seadusele viitega otsekohalduvale isikuandmete
kaitse üldmääruse artiklile.
Eelnõu § 11 punkt 2. Punkt, mille järgi päritolutunnistusel esitatavad muud asjakohased
andmed loovad õigusliku ebakindluse, kuna pole selge, millised need andmed on.
Äärmuslikul juhul võib see kaasa tuua koguni eriliiki isikuandmete päritolutunnistusele
kandmise. Seetõttu on asjakohane ebamäärane punkt kehtetuks tunnistada.
Eelnõu § 11 punkt 3. Väljajäetav lõige viitab kehtivuse kaotavale isikuandmete kaitse
seadusele, mille § 19 lõige 2 sätestab, et andmete väljastamisel paberkandjal on alates 21.
leheküljest õigus nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest, kui seadusega ei
ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. Uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõus
selline säte puudub, ka isikuandmete kaitse üldmääruses pole konkreetseid tasumäärasid, küll
on artikli 15 lõike 3 järgi vastutaval töötlejal õigus küsida andmesubjektilt tasu halduskulude
katmiseks, kui andmesubjekt taotleb lisakoopiaid.
§ 12. Erakooliseadus
Eelnõu § 12 punkt 1. Erakooliseaduse (EraKS) § 55 punktis 5 asendatakse viide
delikaatsetele isikuandmetele viitega isikuandmete kaitse üldmääruse järgi eriliiki
isikuandmetele.
15(101)
Eelnõu § 12 punkt 2. EraKS § 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga, mille alusel tuleb õpilase
või õpilase esindaja ja erakooli vahelises lepingus leppida kokku ka isikuandmete töötlemise
tingimused ja kord.
§ 13. Euroopa Liidu kodaniku seadus
Eelnõu § 13 punktid 1 ja 2. Euroopa Liidu kodaniku seaduses on täpsustatud töödeldavaid
andmekategooriaid ning on korrigeeritud delikaatsete isikuandmete mõistet ja asendatud see
eriliiki isikuandmete mõistega. Andmekategooriad tulid varem siseministri 18.12.2015 nr 80
määruse „Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise
ning selle pikendamise ja lõpetamise kord“ §-st 15.
§ 14. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine
Eelnõu § 14 punkt 1. Eelnõus täpsustatakse andmete õigsuse kontrollimise alust
asjakohastest registritest ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel. Ühise
põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vajalike andmete õigsust on vaja kontrollida
eri registritest. Näiteks ELÜPS-i alusel antava põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse
parandamise investeeringutoetuse puhul on vaja kontrollida andmeid nii
põllumajandusloomade registrist loomakasvatusehitise kohta kui ka maaparandussüsteemide
registrist maaparandussüsteemi kohta.
Eelnõu § 14 punkt 2. Eelnõus muudetakse ELÜPS-i § 98 lõiget 3. Põllumajandustoetuste ja
põllumassiivide registri vastutav töötleja on kehtiva seaduse kohaselt Maaeluministeerium.
Muudatuse kohaselt antakse vastutatava töötleja ülesanded PRIA-le. Sarnane regulatsioon on
sätestatud ka veterinaarkorralduse seaduse § 221 lõikega 3, mille kohaselt on riikliku
veterinaararstide registri vastutav ja volitatud töötleja üks ja sama asutus ehk Veterinaar- ja
Toiduamet. MKM-i riigi infosüsteemide osakonna arvamuse kohaselt, mis anti
veterinaarkorralduse seaduse § 221 lõike 3 väljatöötamisel ning riikliku veterinaararstide
registri vastutava töötleja määramisel, on vastutavaks töötlejaks esmane töötleja, kelle juures
tegelikult andmeid hallatakse. Andmete esmane haldamine toimub PRIA-s. Seoses MeMi
põhimääruse muudatustest tuleneva ministeeriumi valitsemisala ümberkorraldamisega on
valitsemisala IT-alane pädevus, välja arvatud Jõudluskontrolli Keskuse ja PRIA oma,
koondatud MeM-i. Seega toimub kogu IT-alane arendustöö samuti PRIA-s.
Eelnõu § 14 punkt 3. Eelnõus jäetakse välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi
sätestatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimääruses.
§ 15. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Eelnõu § 15. Finantsvaldkonna eriseaduste kehtestamise üks peamine eesmärk on
informatsiooni tõrgete probleemi lahendamine ning ka finantsinspektsiooni seaduses (FIS) on
sätestatud, et inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd FIS
§ 46 lõikes 2 nimetatud asutustega ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning
välisriikide muude pädevate asutuste ja isikutega (FIS § 47 lg 1). Finantsinspektsiooni
seaduse § 47 lõige 2 sätestab, et [i]nspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete
täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet käesolevas seaduses sätestatud korras.
Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse §-s 18
16(101)
sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 41 ja 42
sätestatud tingimusi.
FIS § 54 sätestab tingimused kontrollimisandmete salastatusele. Finantsturgude järelevalve
valdkonna eripära arvestades on järelevalvealust äriühingut puudutav teave (sh kirjavahetus ja
avaldused, mille finantsturgude riigisisene järelevalveasutus saab või koostab)
konfidentsiaalne teave ning finantsturgude järelevalveasutused on kohustatud hoidma
ametisaladust ilma ajalise piiranguta. Sellisele seisukohale on jõutud ka kohtujuristi
ettepanekus kohtuasjas C-15/16 Baumeister (juurdepääs järelevalveteabele).
Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõike 41 kohaselt on inspektsioonil õigus konfidentsiaalset
teavet edastada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või
isikule üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet
konfidentsiaalsena ja see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks. Lepinguriigi
keskpangale või muule pädevale asutusele võib edastada konfidentsiaalset teavet, mis on
vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas teavet, mis on vajalik rahanduspoliitika
teostamiseks, likviidsusküsimuste lahendamiseks, makse- ja arveldussüsteemide toimimiseks
ning muudel eesmärkidel selle lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.
Inspektsioonil on õigus lubada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule
pädevale asutusele või isikule edastatud konfidentsiaalset teavet avaldada FIS § 54 lõigetes 4
ja 5 sätestatud alustel (FIS § 54 lõike 42).
Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mail 2018. a kehtima isikuandmete kaitse
üldmäärus ning praegu kehtiv isikuandmete kaitse seadus tunnistatakse kehtetuks ja
kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. FIS § 47 lõikes 2 sätestatakse, et
isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse §-s 18 sätestatut,
mis käsitleb isikuandmete edastamist välisriiki. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu3
(06.11.2017) kohaselt sätestab § 18 terminid, mida uue isikuandmete kaitse seaduse
terviktekstis kasutatakse. Seetõttu tuleb teha FIS § 47 lõikes 2 sõnastuslikke muudatusi ja
asendada kõnealune viide isikuandmete kaitse seaduse §-le 18 viitega uue isikuandmete kaitse
seaduse terviktekstile ja isikuandmete kaitse üldmäärusele.
§ 16. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
Eelnõu § 16. Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mail 2018. a kehtima isikuandmete
kaitse üldmäärus ning käesoleval ajal kehtiv isikuandmete kaitse seadus tühistatakse ja
kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. Seetõttu tuleb täiendada FELS § 90
lõiget 2 viitega uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele. Lisaks sätestab direktiivi 2014/59/EL
art 98 lõike 1 punkti a teine taane, et [k]ui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse
isikuandmete töötlemisel ja edastamisel kolmanda riigi ametiasutustele liidu ja liikmesriigi
tasandi andmekaitseõigust.
§ 17. Haldusmenetluse seaduse muutmine
Eelnõu § 17 punkt 1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lõikes 4 asendatakse viide
isikuandmete kaitse seadusele viitega isikuandmete kaitse üldmäärusele.
3
Eelnõu on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4db6faf0-bcbd-48a3-a708-
4c37ec44e7eb.
17(101)
Eelnõu § 17 punkt 2. Haldusmenetlus on haldusorgani mistahes tegevus haldusülesande
täitmisel. Haldusülesande täitmiseks võib olla vaja töödelda isikuandmeid. Asja sisulisel
lahendamisel on vaja välja selgitada need asjaolud, mis seadusega või seaduse alusel antud
määrusega omavad otsustamisel tähtsust. Sellisteks asjaoludeks võivad olla ka isikuandmed
(sh eriliiki isikuandmed). Nt võib päästetöödel töökohustuse rakendamisel olla vaja hinnata,
kas isikul esineb päästetöö tegemist takistav haigus või puue, ning isikuandmete töötlemine
võib seisneda nii nende kogumises (nt isiku küsitlemine) kui ka analüüsimises ning
päästetööde dokumenteerimises. Samuti võib olla vaja töödelda isikuandmeid
haldusmenetluses dokumendi kättetoimetamiseks või kutse peale ilmumise põhjuse mõjuvuse
hindamiseks. Seaduses või määruses peab olema nimetatud asjaolu, mis on haldusmenetluse
läbiviimisel või haldusasja sisulisel lahendamisel oluline, ning koostoimes sellist asjaolu
nimetava normiga annab HMS § 7 lisatav lõige 5 õigusliku aluse nende isikuandmete
töötlemiseks.
Eelnõu § 17 punkt 3. HMS § 36 lõikesse 1 lisatakse lõige 11, mille kohaselt tuleb
menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule selgitada nende kohta käivate
isikuandmete töötlemist ning andmesubjekti õigusi. AvTS § 28 lõike 1 punkti 311 kohaselt on
teabevaldajal üldine kohustus avalikustada isikuandmete töötlemise eesmärk, ulatus ja viis
kolmandatele isikutele, sealhulgas teisele asutusele, isikuandmete edastamise ja avalikkusele
kättesaadavaks tegemise ning isiku poolt enda andmetega tutvumise õigus ja kord. AvTS-s
käsitletakse üldist avaliku võimu poolset privaatsuspoliitikat. Lisaks privaatsuspoliitikale
tuleb konkreetses haldusmenetluses selgitada, milliseid andmeid täpselt töödeldakse ja
millistel alustel seda tehakse. Nõue selgitada tuleneb lisaks HMS-i vastavast kohustusest ka
isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 12, kus on kehtestatud, et isikuandmete töötlemine
peab olema läbipaistev. Lisaks nõuab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 14, et
andmesubjektile tehakse teatavaks tema andmetega seonduv, kui isikuandmed ei ole saadud
andmesubjektilt.
§ 18. Hasartmänguseaduse muutmine
Eelnõu § 18 punkt 1. Hasartmänguseaduse (HasMS) § 37 lõiget 13 muudetakse ja see
sõnastatakse viisil, et andmete säilitamine on piiratud 5 aastaga.
Eelnõu § 18 punkt 2. Muudatusega täpsustatakse hasartmängu mängimise piirangutega
isikute nimekirja pidamise eesmärki.
§ 19. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine
Eelnõu § 19 punkt 1. Geenivaramu on vastavalt inimgeeniuuringute seaduse (IGUS) § 2
punktile 10 koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste, sugupuude,
geeniandmete ja geenidoonori isiku tuvastamist võimaldavate andmete kogu. Geenivaramus
hoitavate andmete koosseis tuleb sätestada tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist
6 seaduse või selle alusel antud vastava volitusnormi alusel. Kuna tegemist on eriliigiliste
andmete töötlemisega, sätestatakse andmekoosseisud vastavalt täiendusele, edaspidi ministri
määrusega (vt seaduse täiendamise kohta seoses IGUS §-ga 61).
Eelnõu § 19 punkt 2. Selle punktiga täpsustatakse „DNA kirjelduse“ mõistet, täiendades seda
sõnata - „geenikaart“, mis avab paremini selle sisu. Oma olemuselt on geenikaart DNA
digitaalne mudel, sisaldades inimese genoomis esinevate geenivariantide kogu. Võrreldes
varasema mõistega on geenikaart täpsem. IGUSe vastuvõtmisest on erialaselt kasutusele
18(101)
võetud mõisted täpsustunud ning on oluline, et see muutus leiaks kajastamist ka õigusaktis.
Mõiste peab kajastama olukorda nii, kuidas seda erialaselt just käsitletakse. Mõiste sisuline
kirjeldus jääb aga samaks.
Eelnõu § 19 punkt 3. Selle punktiga tuuakse IGUSesse uus mõiste „geneetiliste riskide
raport“. Viimase näol on tegemist geenidoonorile antava tagasisidega tema geenikaardi põhjal
koostatud erinevate haigusriskide, seisundite ja muude omaduste esinemise kohta koostatud
raportitega. Mõiste lisandumisega muutub erinevate andmestike kasutaine selgemaks,
eelkõige geenidoonori jaoks. Seega on selgelt piiritletud osa terviseseisundi kirjeldusest, mis
on piiritletum tagasisidena antav andmestik, mis annab lihtsalt täpsemad juhised. Geneetiliste
riskide raport sisaldab geenidoonori infot riskide kohta haigestuda näiteks glaukoomi,
soodumust haigestuda pärilikku kasvajasse. Lisaks sisaldab see raport infot ka teatud ravimite
toime kohta geenidoonorile. Näiteks kas konkreetset toimeainet sisaldav ravim on üldse
näidustatud kasutamiseks geenidoonori raviks. Geenidoonorid hakkavad tulevikus geneetiliste
riskide raporteid saama pärida läbi patsiendiportaali (mis täna eeldab teatud arendusi).
Seetõttu on edaspidi võimalik jagada arstiga vaid teatud osa kogu terviseseisundi kirjeldusest,
kuna just see osa (raport) on kontsentreeritud ja kõige olulisem osa kogu kirjeldusest. See
võimaldab ka andmeid osaliselt töödelda ja soovi korral arstiga jagada. Viimane ei pea
töötlema andmeid seega suuremas mahus, kui tema tööks vajalik. Geneetiliste riskide
raporteid hakatakse väljastama ka enne käesoleva seaduse muutmist geenidoonoriteks saanud
inimestele vastavalt nende soovile, nagu kehtiv õigus selle määratleb (on osa
tervikkirjeldusest). Isiku õigus mitte teada riske, kehtib samuti jätkuvalt. Seega selles osas on
tegemist seaduse õigusselgemaks muutmisega, mitte sisulise muudatusega. See tagab ka
parema andmevahetuse tulevikus, kus geenivaramus on olemas spetsiifilisem ja
kontsentreeritum andmestik, mida nt raviarstiga jagada.
Eelnõu § 19 punkt 4. Isikuandmete kaitse üldmäärus kasutab kindlaid mõisteid, seetõttu
asendatakse seaduses läbivalt sõna „kodeerimine“ sõnaga „pseudonüümimine“ (üldmääruse
artikli 4 punkt 5). Sisuliselt tähendab see isikuandmete töötlemist viisil, kus isikuandmeid ei
saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga ning tingimusel,
et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi. Isikuandmete pseudonüümimine vähendab
andmesubjektide jaoks ohte, mis võivad tuleneda nt isikuandmete töötlemise rikkumistest.
Eelnõu § 19 punktid 5 ja 6. Tulenevalt eelnevast sätestatakse „tagasikodeerimise“ asemel
„depseudonüümima“, kuna vastava lisatud teabe kaudu on teabe omanikul võimalik
pseudonüümitud andmed taas isikustatud andmeteks muuta. Selleks, et protsessi käik oleks
arusaadav – et need viiakse tagasi isikustatud kujule, on sobivaks terminiks valitud
„depseudonüümimine“, viitamaks tagasipööratavale protsessile.
Eelnõu § 19 punkt 7. IGUSe § 5 teise lause muudatusega viiakse geenivaramu volitatud
töötlejale esitatavate nõuete kehtestamine Vabariigi Valitsuse pädevusest valdkonna eest
vastutava ministri pädevusse, et vähendada halduskoormust.
Eelnõu § 19 punkt 8. Geenivaramu on vastavalt IGUS § 2 punktile 10 koeproovide, DNA
kir-jelduste, terviseseisundi kirjelduste, sugupuude, geeniandmete ja geenidoonori isiku
tuvasta-mist võimaldavate andmete kogu. Geenivaramus hoitavate andmete koosseis tuleb
sätestada tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 kas seaduse tasandil või selle
piisava volitusnormi korral, õigustloova aktiga. Selleks sätestatakse IGUSes volitusnorm
valdkonna eest vastutavale ministrile vastava määruse kehtestamiseks. Viimane tagab ka
parema õigusselguse, kuna nii saab ka geenidoonor parema ülevaate sellest, millised andmed
vastavasse andmekogusse tekivad.
19(101)
Eelnõu § 19 punkt 9. IGUS § 7 lõike 1 osas loobutakse eraldi kordamast põhimõtet, et
isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust. Nii tuleb alates 25. maist
2018. a arvestada otsekohalduva üldmääruse nõudeid, kui seadus ei reguleeri vastutava ja
volitatud töötleja kohustusi, sh informeerimiskohustust, kehtiva nõusoleku kriteeriume jms.
IGUS on sisuliselt erisus üldmääruse artikli 9 lõike 4 alusel.4
Eelnõu § 19 punkt 10. IGUSe § 11 lõike 3 täiendusega laiendatakse geenidoonori õigusi
saada endale geenivaramust tasuta tema kohta kogutud andmeid. Kuigi selline õigus on
tuletatav ka täna, soovitakse seaduses sellekohane õigus selgemalt välja tuua.
Eelnõu § 19 punkt 11. IGUS § 11 lg 4 muudatus on sellisel kujul kehtinud alates seaduse
jõustumisest, seega 2001. aasta algusest. Geenivaramu loomisest alates on tööprotsess
muutunud, geenivaramus olev informatsioon on laiema spektriga kui vaid geneetiliste
mutatsioonide info. Lisandunud on kliinilise biokeemia analüüsid, epigeneetika 5,
metaboloomika6, proteoomika7, positsioneerimise, isiksuse tüüpide jmt informatsioon.
Seetõttu ei vasta konsultatsioon spetsialistide hinnangul seaduses sätestatule.
Geenidoonori huvides on, et geenivaramus tema kohta hoitavate andmetega tutvumisel
nõustaks teda teadlane või spetsialist, kellel on vastav ettevalmistus. See on vajalik, et
tutvustada geenidoonorile kogu tema kohta kogutud informatsiooni, selgitada selle kogumise
vajadust ja saadud andmete olulisust terviseuuringutes laiemalt ja kitsamalt. Selle
informatsiooni hindamine ja selle alusel geenidoonori nõustamine eeldab laiemaid teadmisi,
kui seda on üksnes geneetilisel nõustajal. Nõustajaks on sõltuvalt konkreetsest olukorrast
vastava ettevalmistuse saanud teadlane, perearst, geneetik või muu eriala esindaja, näiteks
statistik või bioinformaatik. Nende erialade spetsialistid on geenivaramus esindatud ja valmis
geenidoonoreid nõustama. Geenivaramu ülesanne on selgitada geenidoonorile teadustöö
käigus kogutud ja saadud andmete sisu. Kui nendele andmetele tuginedes selgub midagi,
millel võiks olla meditsiiniline tähendus, suunatakse geenidoonor perearsti või eriarsti
konsultatsioonile, kes vastavalt vajadusele suunab edasi teiste spetsialistide juurde. Vajaduse
korral antakse ka soovitus meditsiinigeneetiku konsultatsiooniks. Seega on muudatuse suund
anda isikule paremat ja kvaliteetsemat nõustamisteenust. Selline seaduse muudatus paneb
Eesti geenidoonorid sarnasesse olukorda nt Soome geenidoonoritega. Ka 2012. aastal vastu
võetud Soome biopanga seaduses ei ole sätestatud, et biopangast informatsiooni
väljastamisega peaks kaasnema ilmtingimata geneetiline nõustamine, vaid geenidoonoril on
õigus saada selgitusi tema kohta kogutud informatsiooni tähenduse kohta.
Eelnõu § 19 punkt 12. IGUSe § 12 lõike 1 täiendusega täpsustatakse, milleks annab
geenidoonor nõusoleku enne koeproovi loovutamist. Kehtivas õiguses on eesmärk kajastatud
nii IGUSe § 6 lõikes 1 kui ka nõusolekus eneses (vt § 12 lg 7). Muudatuse eesmärk on selgelt
ja üheselt ühtlustada erinevates sätetes toodud eesmärgid ja täiendada ka IGUS § 12 lõiget 1
osas, mis erinevatest sätetest täna tuleneb. Sellega luuakse eelkõige parem õigusselgus.
Eelnõu § 19 punkt 13. IGUSe § 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest nõusoleku vormi,
selle täitmise ja säilitamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega
vastavalt IGUS § 12 lõike 7 alusel. Seetõttu puudub vajadus anda seaduse tasemel osaliselt
4
Üldmääruse art 9 lg 4 sätestab, et liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad tingimused,
sealhulgas piiranguid seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega.
5
Epigeneetika on genoomi tasandil toimuv keskkonnatoimelise muutlikkuse (metüülimine,
heterokromatinisatsioon) uurimine.
6
Metaboloomika on genoomiseoseline metabolismi uurimine.
7
Proteoomika on teadus, mis fokuseerub elusorganismi poolt kodeeritavate kõikide valkude struktuuri ja
funktsiooni uurimisele.
20(101)
nõusoleku vormis kajastatavaid andmeid. See reguleeritakse vastava volitusnormi alusel
antavad määruses, nii nagu see täna on. Tegemist on tehnilise muudatusega.
Eelnõu § 19 punkt 14. IGUS § 12 lõikes 7, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 4 ja § 21 lõikes 6
tehakse tehniline muudatus, kus täpsustatakse volitusnorme selliselt, et valdkonna eest
vastutav minister kehtestab IGUSe alusel rakendusaktid määrusega. Tegemist on taas tehnilise
muudatusega. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 11 lõike 4 alusel peab volitusnormis
olema märgitud akti andja ja liik.
Eelnõu § 19 punkt 15. IGUSe § 12 lõigetes 5-7 jäetakse välja sõna „kirjalik“. Tegemist on
tehnilise muudatusega, sest nõusoleku andmisel tuleb juhinduda IGUSe § 12 lõikest 7.
Määrus juba reguleerib detailselt, kuidas tuleb ka nõusolek vormistada. Seetõttu puudub
vajadus mõnda nüanssi eraldi seaduses korrata. Selleks on seadusandja sätestanud
volitusnormi.
Eelnõu § 19 punkt 16. IGUSe § 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva redaktsiooni
kohaselt võib koeproovi võtmise meditsiinilist protseduuri läbi viia Eesti Vabariigi
tervishoiutöötaja. Praktiline vajadus nimetatud sätte järgi puudub.
Eelnõu § 19 punkt 17. IGUS § 15 sõnastatakse selgemini: omandiõigus saab tekkida
geenivaramusse kantud andmete osas, mitte isikuandmetele üldiselt, nagu võiks välja lugeda
kehtivast normist. Silmas on aga peetud koostatud ja selekteeritud andmestikku kui sellist
(kirjeldused, proov ja nende seotud isikuandmed), mis tekib vastutava töötleja andmestiku
hulka, kui isik on otsustanud läbida geeniuuringu. Andmete kasutamise õigus on seega
konkreetselt piiritletud. Lisaks täiendatakse kehtivat sätet lõikega 3, mis sätestab vastutava
töötleja kohustuse teavitada isikuid, kui vastutava töötleja tegevust jätkab riik. See on
informeeritud nõusoleku tagamise mehhanism, kuna andmeid töödeldakse nõusoleku alusel
(vt üldmääruse artiklis 7 sätestatud nõusoleku andmise tingimusi ja eriliiki isikuandmete
korral ka artikli 9 lõike 2 punktis a sätestatud selgesõnalisuse nõue). Teavitamisel tuleb
lähtuda sellest, milline on teavitatavate isikute hulk, kas ja kuivõrd saab usaldada esitatud
kontaktandmeid jms. Teavitamiseks võib kasutada nii isikute antud kontaktandmeid kui ka
muid kanaleid (ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded jms). IGUS § 15 lõige 4 on
sama, mis kehtivas õiguses.
Eelnõu § 19 punkt 18. Vastavalt IGUSe § 16 lõikele 1 võib geenivaramut kasutada üksnes
teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahva tervise
uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel. Geenivaramu kasutamine muul otstarbel, eriti tsiviil-
või kriminaalprotsessis tõendite kogumiseks või jälitustegevuseks, on keelatud. IGUSe § 16
täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt saab geenidoonor ise geenivaramusse tema kohta
kogutud andmeid kasutada vastavalt oma äranägemisele. Eelkõige on siin mõeldud kasutamist
erinevateks tervise- ja telemeditsiini teenusteks. Täiendus aitab tagada parema õigusselguse
(nt üldmääruse kontekstis, vrd art9(4)).
Eelnõu § 19 punkt 19. IGUS § 18 lg 1 osas sätestatakse säilitamise tähtaeg seaduses, kuna
tegemist on siiski põhiõiguste riivega. Säilitamise tähtaja puhul on võetud aluseks
geenivaramu loomise eesmärk ning sellest saadava teadustöö kasulikkus. Teadusuuringute
usaldusväärsuse tagamiseks on ülimalt oluline geenivaramus hoitavate andmete pidev
valideerimine ja täiendamine. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on ülemaailmselt väga
hinnatud koostööpartner just seetõttu, et siin hoitavad andmed on kõrge kvaliteediga ning
geenidoonorite andmed ei piirdu vaid liitumisel fikseeritud informatsiooniga – need täienevad
aja jooksul pidevalt. Andmete täiendamine toimub praegu geenivaramus regulaarselt teistest
terviseandmeid sisaldavatest andmebaasidest. Geenidoonorite andmete täiendamine ja
21(101)
kontrollimine on võimalik ainult isikuandmete taasisikustamise teel. Vastavad protseduurid
on kooskõlas ka geenivaramule kehtestatud andmekaitse üldnõuetega.
Geneetiliste riskide hindamisel on lisaks geenimarkerite alusel tuvastatud riskidele väga
oluline ka sugupuude alusel tuvastatud riskid. Sellisel moel on võimalik uurida haiguste
päritavust ja anda uusi hüpoteese tulevasteks teadusuuringuteks. Geenivaramu vajab
sugupuude koostamisel ka surnud geenidoonorite andmeid. Seega ei ole võimalik isikustatud
andmete säilitamise tähtaega määrata ka geenidoonori surmast teatud aja möödumisega. Küll
võib geenidoonor nõuda pseudonüümimist võimaldavate andmete kustutamist (andmed on
anonüümsed, neid ei täiendata) või õigustamatu töötlemise korral (õigusliku aluseta
avaldamine) ka alusandmete kustutamist (koeproov, DNA, terviseseisundi kirjeldused).
Eelnõu § 19 punkt 20. Vastavalt IGUS § 18 lõike 4 kehtivale redaktsioonile säilitatakse
koeproove Eesti Vabariigi territooriumil. Vabariigi Valitsus võib vastutava töötleja taotlusel
ja kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool
Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud vastutava töötleja tõhus kontroll
koeproovide üle ning et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.
Muudatusega viiakse senine otsustustase Vabariigi Valitsusest Tartu Ülikooli senatisse.
IGUS-e loomisel oldi seisukohal, et koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi peaks iga kord loa andma Vabariigi Valitsus, et tagada geeniandmete
kaitstus kõige kõrgemal tasemel. Geenivaramu 15 tegevusaasta vältel on geenivaramu
vastutav töötleja (alates 2007. aastast Tartu Ülikool) nimetatud luba Vabariigi Valitsuselt
küsinud 27 korral ja kõigil nendel kordadel loa ka saanud. Võrreldes 2000. aastate algusega,
kui IGUS vastu võeti, on Eestis teadlikkus andmekaitse olukorrast maailmas oluliselt
suurenenud. Lisaks peab igal juhul väljastamise korral täitma IGUS-s sätestatud tingimusi
ning järgima andmekaitse nõudeid. Töötlemine peab olema eesmärgipärane ning tagama
riskide maandatuse. Geenivaramu on nii Euroopa biopankade konsortsiumi kui ülemaailmse
biopankade konsortsiumi asutajaliige ning selle kaudu on tal ligipääs kõige värskemale ja
usaldusväärsemale geeniandmete turvalisust puudutavale informatsioonile maailmas. Lisaks
toimub suur osa Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu rahvusvahelisest koostööst, mille raames
tekib vajadus koeproove väljaspool Eesti territooriumi säilitada ja uurida, Euroopa Liidu
liikmesriikide teadusasutustega. Kuna andmete kaitstust peetakse kõigis Euroopa Liidu
liikmesriikides piisavaks, on nendes riikides koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks iga kord
Vabariigi Valitsuse loa taotlemine kujunenud sisuliselt formaalsuseks. Vastavalt Tartu
Ülikooli seaduse §-le 23 on Tartu Ülikooli senat ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes
vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi.
Senati koosseisu kuuluvad:
1) rektor, kes on senati esimees;
2) kuni kakskümmend üks liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5
moodustavad üliõpilased.
Teiseks on Tartu Ülikooli senatil olemas teadmised, et hinnata geenivaramusse kogutud
koeproovidega tehtavate teadusuuringute sisulist kvaliteeti, millele suuresti tugineti ka
seekord. Tulenevalt eelnevast on mõistlik muuta senist korda, nähes aga ette teatud
kontrollmehhanismid aruandluse teel.
Eelnõu § 19 punkt 21. Selleks et tagada andmete piisav kaitstus, täiendatakse seadust
teavitamiskohustusega. IGUS § 18 lg 5 alusel pannakse vastutavale töötlejale kohustus üks
kord aastas teavitada Sotsiaalministeeriumi järgmise kalendriaasta jaanuarikuus eelmise
kalendriaasta kohta järgnevast:
22(101)
1) vastutavale töötlejale teatavaks saanud juhtumid, mil väljaspool Eestit säilitatud koeproove
on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest rikkumistest vastutava
töötleja poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused;
2) väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused;
3) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit, sealhulgas
kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit.
Tegemist on õiguste ja kohustuste tasakaaluga, sest vastavalt IGUS §-le 271 rahastatakse
geenivaramu vastutava töötleja tegevust geenivaramu pidamisel ja säilitamisel riigieelarvest
Sotsiaalministeeriumi kaudu.
Eelnõu § 19 punkt 22. IGUSe § 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, sest oma sisult kordas see
säte sama paragrahvi lõiget 1. Vastavalt viimati viidatud sättele peab geenivaramus igasugune
isikuandmete töötlemine vastama andmekaitse kõrgeimale standardile. Seetõttu puudub
vajadus veel kord üle korrata, kuidas peab hoidma geenidoonori isikut tuvastatavaid andmeid.
Eelnõu § 19 punkt 23. IGUSe § 29 muudetakse täies mahus ning kehtestatakse uues
sõnastuses. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga täpsustatakse eetikakomitee ülesandeid,
eesmärki ning millistest õigusaktidest see peab oma tegevuses juhinduma. Lisaks antakse
volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile uuringueetikakomitee moodustamiseks,
selle töökorra, liikmete arvu ning määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärade
kehtestamiseks. Juhindudes kehtima hakkavast uuest isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikest
4 kontrollib vastava valdkonna eetikakomitee eelnevalt eriliiki isikuandmetel põhineva
uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse §-is 6 toodule. Kui teadusvaldkonnas puudub
eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon.
§ 20. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Eelnõu § 20. Investeerimisfondide seaduse (IFS) § 62 lõikes 5 ja § 63 lõikes 3 tuleb teha
sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus)8 sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti
39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Määrus sätestab
põhimõtte, mille kohaselt isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte
tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid
töödeldakse. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui isikuandmeid töödeldakse üksnes
avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil
vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide
õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid
tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse
art 5 lg 1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt)
nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise
ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise
ajavahemik olema konkreetne säte.
Investeerimisfondide seaduse § 62 lõike 5 kohaselt on registripidaja kohustatud säilitama
temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis vähemalt kümme aastat vastava kande tegemisest arvates. Kehtivas sõnastuses
kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja
8
ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88
23(101)
jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole
aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb IFS §
62 lõikest 5 sõna „vähemalt“ välja jätta.
§ 21. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Eelnõu § 21. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks on vaja koguda taotleja
isikuandmeid. Andmeid on vaja koguda, et pidada riigi sisejulgeoleku tagamiseks arvestust
isikute tuvastamise ja isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel välja antavate
isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise ning nimetatud
dokumente taotlenud isikute üle. Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõnaselgelt välja
toodud isikuandmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks
muudetakse ühetaoliseks kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude
eesmärgid. Samuti viiakse seadus kooskõlla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 11 lõikega 4, mille kohaselt
esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides.
Volitusnormi sisu ei muudeta.
Andmekogu vastutav töötleja, kelleks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), on
edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on
täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg
määratakse andmekogu põhimääruses.
Sihtrühmaks on kõik isikut tõendava dokumendi menetluses osalevad isikud. Isikuandmete
kogumine puudutab kõiki isikuid, kellel on või kes tulevikus taotlevad ITDS-i alusel välja
antavat isikut tõendavat dokumenti. Kui palju isikuid tulevikus isikut tõendavaid dokumente
taotleb, ei ole võimalik täpselt prognoosida.
§ 22. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
Eelnõu § 22 punktid 1 ja 2. Julgeolekuasutuste seadust (JAS) olemasoleva volitusnormi
sõnastust täpsustatakse terviseuuringute andmete säilitamise tähtaja kehtestamise volitusega.
Määruses ei ole praegu sätestatud andmete säilitamise tähtaega, seega tuleb selles osas
määrust täiendada.
Lisaks täiendatakse seadust tervisekontrolli tegemise eesmärgiga, sättega, kes võib töödelda
terviseandmeid, ja andmete säilitamise tähtaja määramise volitusnormiga. Julgeolekuasutuse
ametniku tervisekontrolli tegemise eesmärk on julgeolekuasutuse ülesannete täitmist
takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine ametnikul. JAS § 19 sõnastusest ei tule
selgelt välja, mis eesmärgil tehakse julgeolekuasutuse ametniku tervisekontrolli ja kes võib
neid andmeid töödelda, ning seetõttu täiendatakse JAS-i vastava regulatsiooniga.
§ 23. Jäätmeseaduse muutmine
Eelnõu § 23 punkt 1. Jäätmeseaduse § 261 lõikes 1 täiendatakse probleemtooteregistri
eesmärki.
Eelnõu § 23 punkt 2. Lõikest 2 eemaldatakse mittevajalik viide avaliku teabe seadusele.
24(101)
Eelnõu § 23 punkt 3. Lõikest jäetakse välja sõna „vähemalt“ – andmete säilitamise ajale
antakse seega konkreetne piir.
§ 24. Karistusregistri seaduse muutmine
Eelnõu § 24 punkt 1. Esimese punktiga ühildatakse karistusregistri seaduse (KarRS) sõnastus
isikuandmete kaitse üldmääruse sõnastusega: väljend „delikaatsed isikuandmed“ asendatakse
„eriliiki isikuandmetega“.
Eelnõu § 24 punkt 2. Eelnõuga plaanitava KarRS § 15 lõike 1 muudatuse eesmärk on viia
karistusandmete töötlemise regulatsioon kooskõlla EL isikuandmete kaitse üldmääruse
2016/679 artikliga 10, mis reguleerib süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja
süütegudega seotud isikuandmete töötlemist. Nimetatud artikli kohaselt töödeldakse
süüteoasjades süüdimõistmise kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega
seotud isikuandmeid artikli 6 lõike 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui
töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud andmesubjektide
õiguste ja vabaduste kaitseks asjakohased kaitsemeetmed.
Seega tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse alusel karistusandmete töötlemise puhul tagada,
et nimetatud isikuandmete töötlemise alused oleksid konkreetselt liikmesriigi õiguses
reguleeritud ning oleksid sätestatud ka asjakohased kaitsemeetmed isikute õiguste ja
vabaduste kaitseks. Üldmääruse artikliga 10 on vastuolus KarRS-i regulatsioon, mis
võimaldab teha avalikkuse poolt ilma põhjuseta karistusregistrisse päringuid ning
karistusandmete väljastamine ei sõltu nende andmete töötlemise konkreetsest eesmärgist.
Nimelt kehtiva karistusregistri seaduse kohaselt väljastatakse registri andmed § 15 lõikes 2
nimetatud päringu alusel. Avalikkuse poolt päringute tegemisel ei pea nimetama päringu
tegemise eesmärki, mistõttu võib päringu teha ka konkreetse põhjuseta. Seetõttu on kehtiv
KarRS-i regulatsioon vastuolus üldmääruse artikliga 10, kuna andmesubjekti õiguste ja
vabaduste kaitsmiseks ei ole ette nähtud piisavaid kaitsemeetmeid selliste isikuandmete
töötlemiseks ehk päringuid võib teha ka ilma põhjuseta.
Ajavahemikul 1.11.2015–1.11.2016 esitati karistusregistri vahendusel 3 637 136 päringut,
neist 1,16% füüsiliste isikute ning ülejäänud ametiülesandeid täitvate ametiisikute poolt.
Füüsilised isikud teevad päringuid eelkõige avaliku e-toimiku kaudu ning pisut vähem otse
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vahendusel. Kuna karistusregistri vahendusel päringu
tegemisel ei ole vaja päringu eesmärki täpsustada, siis ei ole teada, mis eesmärgil eraisikud
karistusregistri vahendusel päringuid teevad, võib oletada, et enamasti enda kohta, kuid
kindlasti ei käi see kõigi päringute kohta.
Tabel 1: Karistusregistri
vahendusel tehtud päringud
ajavahemikul 1.11.2015–1.11.2016
INFOSÜSTEEM JARELPÄRIJA PÄRINGUID
Karistusregister Ametnik 1 771 337
Relvaregister Ametnik 1 394 966
Maanteeamet Ametnik 312 547
ÜTRIS (Ühistranspordi infosüsteem) Ametnik 58 052
TETRIS (Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse infosüsteem) Ametnik 41 002
eRHR (E-riigihangete infosüsteem) Ametnik 8 885
25(101)
SMIT (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Ametnik 7 878
UUSIS (Kodakondsus- ja migratsioonibüroo infosüsteem) Ametnik 94
TAKIS (Tarbijakaitseameti infosüsteem) Ametnik 7
AET (Avalik e-toimik) Füüsiline isik 26 830
Karistusregister Füüsiline isik 15 538
Kokku: 3 637 136
Karistusregistrist andmete väljastamisel on ette nähtud tasu maksmise kord, mis on ka
kaitsemeede andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Samas ei välista tasu maksmine
põhjendamatute päringute saatmist karistusregistrisse ning on eelkõige mõeldud
põhjendamata päringute hulga vähendamiseks, kuna tasu maksmine võib panna hoiduma
päringute tegemisest.
Eelnõu § 24 punkt 3. Eelnõuga tehtav muudatus KarRS § 15 lõikes 2 on seotud
muudatusega, mille kohaselt sätestatakse KarRS § 15 lõikes 1 konkreetsed alused, millal
isikul on õigus registrist andmeid saada. Sellest tulenevalt täiendatakse KarRS § 15 lõiget 2
punktiga 11 selliselt, et päringus tuleb märkida ka § 15 lõikes 1 nimetatud päringu tegemise
eesmärk.
Eelnõu § 24 punkt 4. Kehtiva KarRS § 18 lõike 3 kohaselt ei märgita andmeid väärteo eest
mõistetud karistuste kohta, kui isikule on mõistetud karistusena rahatrahv suurusega alla 50
trahviühiku. Sellest tulenevalt ei peeta kõiki väärteokaristusi sellisteks, mille puhul oleks
eraisikul õigustatud huvi andmesubjekti andmeid töödelda ning saada neile vaba juurdepääs.
Praegu on karistusregistris suur hulk karistusandmeid, mis on avalikud ning kättesaadavad
ilma juurdepääsuvajadust hindamata.
Kuna väärtegude puhul on tegemist väiksema ebaõigussisuga karistusandmetega, on
andmesubjekti õiguste kaitsmiseks õigustatud, kui registri väljavõttes füüsilise isiku kohta ei
märgita andmeid väärteo eest mõistetud karistuse kohta. Juurdepääsuõiguse piiramine tagab,
et riigil ja kõigil õigustatud huviga isikutel on endiselt juurdepääs karistusandmetele, kuid
väheneb üleüldise avalikustamisega kaasnev ebasoovitav mõju ehk olukord, kus eraisikutel on
võimalik päringuga saada ka vähetähtsate väärteokaristuste andmeid. Nimetatud süsteem viib
KarRS-i regulatsiooni kooskõlla ka üldmääruse artiklist 10 tulenevaga, mis nõuab asjakohaste
kaitsemeetmete tagamist andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks.
Eelnõu § 24 punkt 5. KarRS § 19 lõike 3 kehtetuks tunnistamine on seotud eelnõuga tehtava
muudatusega KrMS § 4081 lõikes 2, mille kohaselt asendatakse avaldatud kohtulahendis
isikute nimed ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. Nimetatud muudatuse
tegemisel KrMS-s ei ole KarRS § 19 lõikes 3 sätestatu asjakohane, kuna avalikustamisel
asendatakse alaealiste isikute nimed alati initsiaalide või tähemärgiga.
Eelnõu § 24 punkt 6. Eelnõuga KarRS §-s 21 tehtavate muudatuste puhul asendatakse viide
isikuandmete kaitse seaduse eelnõu §-le 11, mis reguleerib isikuandmete töötlemist
teadusuuringu ja riikliku statistika vajadusteks.
Eelnõu § 24 punkt 7. Kehtiv KarRS § 23 lg 1 näeb ette registrist ja registri arhiivist andmete
kohta elektrooniliste päringute tegemise tasumääraks kuni 4 eurot ühe päringu kohta.
Eelnõuga tõstetakse tasumäära 10 euroni. Nimetatud muudatus aitab täiendavalt kaasa
üldmääruse artiklist 10 tuleneva andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks ettenähtud
26(101)
kaitsemeetmete olemasolule, kuna riigilõivu tõstmine aitab vähendada põhjendamata
päringute tegemist.
Eelnõu § 24 punkt 8. Kehtiva KarRS § 28 kohaselt tuleb pärast karistusandmete kustutamist
registrist asendada isiku nimi ka avalikustatud kohtulahenditest. Karistusregister ja
kohtulahendite avalikustamise süsteem ei ole omavahel seotud ning kohtulahendites nimede
avalikustamisega seonduvat tuleb reguleerida kohtumenetluse seaduses (vt eelnõu § 1 punkt
6). Sellest tulenevalt on kehtestatud KrMS-s § 4081 lõike 2 alusel süsteem, mille kohaselt
kohtulahendi avalikustamisel eemaldatakse sellest ka süüdimõistetu isikuandmed. Sellest
tulenevalt ei ole asjakohane KarRS § 28 regulatsioon, kuna KrMS-s ette nähtud muudatuse
tulemusel toimub kõigi avalikustatud kohtulahendite puhul isikuandmete asendamine
initsiaalide või tähemärgiga ja KarRS § 28 tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõu § 24 punkt 9. Tulenevalt eelnõuga plaanitavast KarRS § 28 kehtetuks tunnistamisest
on vajalik rakendussäte nende avalikustatud kohtulahendite kohta, millele isikuandmete
asendamist ei kohaldata (eelnõuga KrMS §-s 4081 tehtav muudatus ei kohaldu tagasiulatuvalt
vaid ainult uutele lahenditele, mis avalikustatakse pärast muudatuse jõustumist). Sellest
tulenevalt nähakse rakendussättega ette avalikustatud kohtulahendite puhul endine kord, mille
puhul karistuse kustutamise korral registrist saab esitada taotluse lahendi avalikustanud
kohtule kohtulahendi isikuandmetest puhastamiseks.
§ 25. Karistusseadustiku muutmine
Eelnõu § 25. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed,
mis sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses
delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise
valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“.
§ 26. Kaubandustegevuse seaduse muutmine
Eelnõu § 26. Müügipileti registreerimine ja säilitamine pole ilmtingimata vajalik. Lähtudes
isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest, mille järgi peab isikuandmete töötlemisel,
sealhulgas säilitamisel, sätestama alati ka töötlemise eesmärgi ja säilitamise tähtaja, on
mõistlik müügipileti püsival andmekandjal säilitamist nõudvast sättest loobuda.
§ 27. Keeleseaduse muutmine
Eelnõu § 27. Seaduses sätestatakse, et tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu asutab ning
selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega (§ 27 lõige 5). Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei
sätestanud. Isikuandmete kohta tuleneb säilitustähtaja määramise nõue eesmärgikohasuse ja
minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on
vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka
andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel
isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg.
Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu
põhimääruses täpsustatakse (§ 27 lõiked 7 ja 8). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi
sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku
27(101)
põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab
kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate
andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku
andmekogu eesmärgiga. Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu põhimääruses võib
täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse
kandmise korda. Lõike 8 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb
registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega
kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses.
Muudatusena sätestatakse seaduses, et tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogusse kantud
andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 27 lõige 9). Registrisse kogutavad
andmed ei oma õiguslikku tähendust.
§ 28. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine
Eelnõu § 28 punkt 1. Keskkonnainspektsiooni andmekogude eesmärke korrastatakse ja
täiendatakse. Analüüsi eesmärgid on nimetatud keskkonnajärelevalve seaduse § 8 lõikes 2,
mistõttu ei ole neid siin vaja korrata. Punktis 2 nimetatud haldusmenetluse andmete kogumise
alguse aega muudetakse, et viia see kooskõlla andmekogus tegelikult kogutud andmetega.
Eelnõu § 28 punkt 2. Andmekategooriaid täiendatakse vastavalt tegelikule vajadusele.
Eelnõu § 28 punktid 3 ja 4. Lisaks eesmärgi all mainitud kuupäeva muutmisele tuleb muuta
ka andmekategooriate kuupäevi, et viia need kooskõlla andmekogus tegelikult kogutud
andmetega.
§ 29. Keskkonnaregistri seaduse muutmine
Eelnõu § 29. Kehtetuks tunnistatav säte reguleerib isikuandmete ristkasutust, sätestades
selleks nõuded. Isikuandmete töötlemist reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus,
keskkonnaregistri seadusega ei ole lubatud regulatsiooni dubleerimine, erandite kehtestamine
ei ole vajalik.
§ 30. Keskkonnatasude seaduse muutmine
Eelnõu § 30 punkt 1. Sättes täpsustatakse, mis eesmärgil toimub andmete edastamine. MKS
sätestab konkreetsed maksuhalduri ülesanded, mistõttu ei ole neid KeTS-is ükshaaval vaja
loetleda, piisab üldisest viitamisest „maksuhalduri ülesannetele“.
Eelnõu § 30 punkt 2. Sätte sõnastust täpsustatakse, kuna avaldatakse ainult keskkonnatasude
statistika, mitte andmeid iga üksiku keskkonnakasutaja deklareeritud tasu kohta.
§ 31. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Eelnõu § 31 punkt 1. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) sisesed viited §-le 220
tunnistatakse kehtetuks, sest vastav paragrahv ise tunnistatakse kehtetuks.
28(101)
Eelnõu § 31 punkt 2. KindlTS § 181 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 181 lõige 2
reguleerib olukorda, kus kindlustusmaaklerile kliendi poolt isikuandmete töötlemiseks antud
nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud maaklerilepingu tüüptingimustes. § 181 lõige 3
reguleerib tüüptingimuste sisu.
Sellise regulatsiooni säilitamisel oleks isikuandmete kaitse üldmääruse seisukohast mitu
probleemi. Esiteks annab isikuandmete kaitse üldmäärus kindlustusmaaklerile artiklis 6
mitmed erinevad alused, millal isikuandmeid töödelda, näiteks nõusoleku, lepinguliste suhete,
juriidilise kohustuse või õigustatud huvi alusel. Õiguslikud alused on võrdsed ja ühte ei saa
eelistada teisele. Seetõttu on lepingulises suhtes (ka lepingueelsed läbirääkimised) eraldi
nõusoleku võtmine ebakorrektne. Nõusolek isikuandmete töötlemiseks ei ole vajalik, kui
andmesubjektiga on samade andmete töötlemiseks sõlmitud või plaanitud sõlmida leping. Kui
isikuandmete töötlemine väljub tavapärasest raamist, mis on lepingus ette nähtud, siis on
nende andmete töötlemiseks õigustatud nõusoleku küsimine. Tulenevalt erandlikust
olukorrast, mis ei ole lepingus ette nähtud, peaks ka nõusoleku sisu iga kord erinema. Seetõttu
ei ole korrektne, kui nõusolek võetakse tüüptingimustega. See tähendaks olukorda, kus isik
annaks nõusoleku igaks juhuks ette ära juba lepingut sõlmides. Samas olukord isikuandmete
töötlemiseks nõusoleku alusel ei pruugi kunagi ette tulla. Selline regulatsioon ei vasta aga
nõusolekule esitatavatele nõuetele isikuandmete kaitse üldmääruses, mis muu hulgas nõuab
konkreetsust ja teadlikkust andmete töötlemise kohta (st andmekategooriaid, isikute ringi,
tähtaegasid ja muid tingimusi). Lisaks on problemaatiline, et nõusolek on igal ajal
tagasivõetav.
KindlTS § 217 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 217 lõige 2 reguleerib olukorda, kus
kindlustusandjale kliendi poolt isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek võib sisalduda
kliendiga sõlmitud lepingu tüüptingimustes. § 217 lõige 3 reguleerib tüüptingimuste sisu.
Eelnõu § 31 punkt 3. KindlTS § 218 lõige 1 muudetakse. Lõikes asendatakse sõnad
„delikaatsed isikuandmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“, sest isikuandmete kaitse
üldmääruses on vastava termini nimetus muutunud.
Lisaks luuakse uus seaduslik alus andmesubjektiga seotud isikute isikuandmete töötlemiseks.
Näiteks on selliste isikuandmete töötlemine vajalik teatud liiki kindlustuslepingu
sõlmimiseks, kus tuleb arvestada kindlustatava pereliikmetega. Isikuandmete kaitse
üldmäärus sätestab aluse andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu
sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks. Samas puudub alus töödelda näiteks kindlustatu
lähedaste andmeid, kes ei ole lepingu pooleks. Lisaks säilitatakse alused, kus isikuandmeid on
lubatud töödelda andmesubjekti kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise
tagamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, või tagasinõuete esitamiseks.
KindlTS § 218 lõikes 2 asendatakse viited isikuandmete kaitse seadusele viitega
konkreetsetele eriliiki andmetele (terviseseisundi või puude andmed). Isikuandmete eriliikide
töötlemise alused tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 9. Artikkel 9 on erinorm
artikli 6 suhtes. See tähendab, et kindlustusandjal ei ole võimalik kohaldada tavapärast
lepingulise töötlemise alust, et andmesubjekti puudutavaid terviseandmeid töödelda. Seega on
oluline välja tuua üldmääruse alus, mis sellise erandi tegemist lubab.
Konkreetselt praegu kehtiva erandi puhul on olnud õiguslikuks aluseks eelkõige olulise
avaliku huvi alus ehk direktiivi 95/46/EL art 8 lõige 4, mis vastab üldmääruse art 9 lõike 2
punktile g. Lisaks on teatud juhtudel õigusliku alusena käsitletav isikuandmete kaitse
üldmääruse art 9 lg 2 punkt c, kus on vaja kaitsta andmesubjekti elulisi huve ja ta ei ole
võimeline ise nõusolekut andma. Oluline avalik huvi on kiire tervisekahjustuse tõttu tekkinud
29(101)
kulude hüvitamine kahjustatud isikule (teatud juhtudel nt töövõimetuse hüvitised, aga ka
toitjakaotuse hüvitis). Samuti on teatud tervisekahjustuste puhul ülioluline kohene
rehabilitatsiooni alustamine (nt seljaaju traumad). Sellisel juhul on kiire väljamaksmine
eelduseks ning seda saab vaadelda kui riikliku sotsiaalkaitsesüsteemi osa riiklikust süsteemist
(nt liikluskindlustus, aga ka tavaline õnnetusjuhtumi kindlustus/tervisekindlustus). Samuti on
oluline, et kindlustusandjad saavad selle sätte alusel töödelda üksnes teatud eriliiki andmeid
ning üksnes selgelt piiritletud eesmärgil, mis tagab, et tegemist on saavutatavat eesmärki
arvestades proportsionaalse sättega. Lisaks on oluline, et kindlustustegevus on üksikasjalikult
reguleeritud ja tegevusloaga tegevus (riik annab tegevusloa). Eesti õiguses (nt
kindlustustegevuse seadus, võlaõigusseadus, liikluskindlustuse seadus) on sätestatud
kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate, samuti kindlustatud isiku, soodustatud isiku ja
kolmandate isikute (nt kannatanud) õigused ja kohustused. Kindlustustegevuse üksikasjalik
regulatsioon, tegevusloa alusel tegutsemine ning andmete töötlemisõiguse piiramine üksnes
konkreetsete juhtudega on käsitletavad kui sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti
põhiõiguste ja huvide kaitseks.
Võimaliku olulise avaliku huvi alusele lisaks on alternatiivselt oluline, et esiteks lubab
KindlTS § 218 lõige 2 töödelda eriliiki isikuandmeid kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja
selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on
andmesubjekti surm. Mis puudutab surnu andmete töötlemist, siis üldmäärus seda ei reguleeri
ning põhjenduspunkti 27 kohaselt võivad liikmesriigid seda küsimust ise reguleerida. Seega
on tegu riigisisese küsimusega. Sellele viitab ka üldseaduse eelnõu § 14 lõige 1, mis sätestab
analoogselt tänase IKS-iga, et surnu andmete töötlemine on lisaks pärija nõusolekule lubatud
siis, kui selleks ei ole nõusolekut vaja (ehk sisuliselt, kui eriseaduses on vastav erand).
Mis puudutab tagasinõuete esitamiseks andmete töötlemist, siis siin võib alternatiivse
õigusliku alusena näha üldmääruse art 9 lõike 2 punkti f, mis sätestab, et eriliiki andmete
töötlemine on lubatud, kui see vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.
Seda lähenemist toetab ka üldmääruse põhjenduspunkt 52, mis sätestab muu hulgas, et erand
peaks võimaldama eriliiki andmete töötlemist ka siis, kui see on vajalik õigusnõuete
koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks sõltumata sellest, kas see toimub kohtumenetluse,
haldusmenetluse või kohtuvälise menetluse raames.
KindlTS § 218 täiendatakse lõikega 3. Üldmääruse tähenduses ei ole süüteo toimepanemist
või selle ohvriks langemist puudutavad andmed eriliiki isikuandmed ning seega on
normitehniliselt korrektsem reguleerida nende andmete töötlemist eraldi lõikes. Tegemist on
praegu kehtiva sättega, mis lisatakse uude lõikesse. Kehtiva IKS § 4 lõike 2 punkt 8 kohaselt
on delikaatsed isikuandmed andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta
enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse
lõpetamist. Üldmääruse alusel ei ole aga tegemist delikaatsete isikuandmetega, seega
rakendub nende töötlemiseks üldmääruse art 6.
Eelnõu § 31 punkt 4. KindlTS § 219 lõiget 1 täiendatakse nii, et andmete edastamine või
juurdepääsu võimaldamise kohustus ei kohaldu juhul, kui eriseaduses on nende andmete osas
sätestatud saladuse hoidmise kohustus, edastamise või juurdepääsu võimaldamise keeld või
tegemist on eriliiki isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on KindlTS § 218
lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmetega ja kindlustusandja vajab neid kõnealustes sätetes
toodud isikuandmete töötlemise eesmärkidel. Seega muudetakse sätte sõnastust nii, et ära on
toodud konkreetsed andmegrupid koos töötluseesmärgiga. Säte on vajalik selleks, et vältida
tõlgendust, et nimetatud sätte alusel on õigus küsida nt maksu- ja pangasaladust puudutavat
infot, aga ka sideandmeid. Kuigi vastupidine tõlgendus on ka kehtiva normi sõnastuse
kohaselt meelevaldne, on õigusselguse huvides peetud vajalikuks sätet täiendada.
30(101)
Eelnõu § 31 punkt 5. KindlTS § 219 lõikes 2 asendatakse viide delikaatsetele isikuandmetele
viitega eriliiki isikuandmetele, sest isikuandmete kaitse üldmääruses on vastav termin
muudetud.
Eelnõu § 31 punkt 6. KindlTS § 220 tunnistatakse kehtetuks, kuna üldmääruse art 5 lõike 1
punkt e sätestab ühe isikuandmete töötlemise alusprintsiibina, et isikuandmeid säilitatakse
kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi
täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Tegemist on otsekohalduva sättega, millest
peavad kõik andmetöötlejad oma töös lähtuma. Seega tuleb igal üksikul juhul lähtuda
konkreetsest andmetöötluseesmärgist ja sellest, millisel õiguslikul alusel andmeid
töödeldakse. Kehtiva § 220 probleemiks on eelkõige selle sõnastus. Sätte algne mõte oli see,
et säilitustähtaeg on seotud andmete töötlemisega üksnes lepingu täitmiseks. Lisaks on aga
võimalik, et andmeid töödeldakse veel teistelgi õiguslikel alustel (nt seadusest tuleneva
kohustuse täitmine või isiku nõusolekul) ja sellisel juhul ei ole nende säilitustähtaegade
sidumine aegumistähtaegadega asjakohane. Senine sõnastus võimaldab tõlgendada, et ka
muul õiguslikul alusel pole justkui võimalik andmeid säilitada. Tulenevalt viidatud
otsekohalduvast määrusest ning sättega kaasnevatest võimalikest tõlgendusprobleemidest on
säte kehtetuks tunnistatud.
§ 32. Kodakondsuse seaduse muutmine
Eelnõu § 32 punktid 1–3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid on välja toodud kodakondsuse
seaduse (KodS) sõnastuses ja nendeks on avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine Eesti
kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste andmete
töötlemise kaudu. KodS-s on sätestatud Eesti kodakondsuse omandamise ja saamise alused.
Oluline on teha vahet sünniga kodakondsuse omandanud isikute ja nende vahel, kes on
saanud Eesti kodakondsuse muul alusel, sh naturalisatsiooni korras. Isikuandmete töötlemist
ei toimu sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikute suhtes. Andmete töötlemine hõlmab
Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikuid ning andmeid töödeldakse
kodakondsuse seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks ja arvestuse pidamiseks nii isikute
kui nende esitatud taotluste üle.
Eesti kodakondsusega seotud menetlused algavad isiku tuvastamise toiminguga, isikuandmete
kontrollimiseks ja täpsustamiseks tehakse päring rahvastikuregistrisse. Menetlustes ei nõuta
isikult selliste dokumentide ja andmete esitamist, mis on kättesaadavad riigi muudest
andmekogudest. Pärast kodakondsuse suhtes tehtud otsust saadetakse kodakondsuse
menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmed rahvastikuregistrisse.
Andmete töötlemist täpsemalt reguleerivad sätted on kehtestatud KodS-s ning siseministri
määruses, millede kohaselt töödeldakse andmeid kõigi isikute suhtes, kes taotlevad Eesti
kodakondsuse saamist, taastamist või sellest vabastamist ning ka nende isikute suhtes, kelle
suhtes algatatakse kodakondsuse menetlus riigi initsiatiivil. Nii nt isiku suhtes, kes on saanud
Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras ja omandanud pärast seda ka muu riigi
kodakondsuse, kohaldatakse KodS § 29, mille kohaselt loeb PPA isiku Eesti kodakondsuse
kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega
mõne muu riigi kodakondsuse kasuks.
Andmekogu vastutav töötleja, kelleks on PPA, on edaspidi sätestatud andmekogu
põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse
31(101)
kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu
põhimääruses.
Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõnaselgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja
töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks on ühetaoliseks muudetud
kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid.
Sihtrühma moodustavad need isikud, kes on taotlenud või saanud Eesti kodakondsuse
naturalisatsiooni korras, ning isikud, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse kas enda taotluse
alusel või riigipoolse tegevuse tulemusena.
Eelnõu § 32 punkt 4. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised
andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 91 lõiked 4 ja 5).
Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete
nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist.
Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi
võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda,
kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eksamite ja tunnistuste
andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete
koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 5 alusel on põhimääruses õigus
täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub
õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks
vajalikus ulatuses.
Muudatusena sätestatakse seaduses, et eksamite ja tunnistuste andmekogusse kantud andmetel
on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 91 lõige 6). Registrisse kogutavad andmed
ei oma õiguslikku tähendust.
Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole.
Kodakondsuse seaduse alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja
hulkasid eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse KodS-i menetluses taotlejatelt
isikuandmeid, sh isikuandmete eriliike (terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid). Seega
sarnaneb sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja töötlemisele senise
praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta.
§ 33. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine
Eelnõu § 33 punkt 1. Kehtiva kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 91 sätestab kohtuekspertiisi
infosüsteemi pidamise korra ning lõikes 4 on sätestatud kohtuekspertiisi infosüsteemi
kantavate andmete üldkategooriad. Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on õigusselguse
tagamiseks sätestada seaduse tasandil, et infosüsteemis töödeldavate andmete täpsem koosseis
sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Lisaks säilitatakse KES § 91 alusel
infosüsteemi kantavate andmete säilitamise tähtaeg määruses, mistõttu viidatakse seaduses, et
nimetatud säilitamistähtajad kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Eelnõu § 33 punktid 2 ja 3. Kehtiva KES § 94 lg 1 ja § 95 lg 1 sätestavad vastavalt riikliku
sõrmejälgede ja DNA-registri pidamise eesmärgi, milleks on andmete töötlemine. Andmete
töötlemine iseenesest ei saa olla registri pidamise eesmärgiks, mistõttu täiendatakse nimetatud
lõikeid, et registrite pidamise eesmärk on andmete töötlemine ekspertiiside ja uuringute
tegemise eesmärgil.
32(101)
Eelnõu § 33 punkt 4. KES § 11 sätestab riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja
koostamise eesmärgi ja sinna kantavad andmed. Nimekirja koostamise eesmärgil töödeldavad
isikuandmed tulenevad § 11 lõikest 2 ja § 13 lõikest 3. Siiski puudub nimetatud nimekirja
koostamisel selliste isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus. Sellest tulenevalt täiendatakse
KES § 11 lõiget 1 sõnaselgelt õigusliku alusega, kus määratakse, milliseid isikuandmete
kategooriaid ning millisel eesmärgil võib töödelda.
§ 34. Konkurentsiseaduse muutmine
Eelnõu § 34 punktid 1 ja 2. Konkurentsiseaduses tehakse muudatused, mis seonduvad
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registriga. Lisatakse registri pidamise jaoks määruse
kehtestamise volitusnorm ning täpsustatakse registrisse kantavate andmete loetelu. Veel
sätestatakse andmete säilitamise tähtaeg – kuni 10 aastat. Selle aja möödumisel tuleb andmed
kustutada. Andmete säilitamine 10 aastaks on põhjendatud sellega, et ebaseadusliku riigiabi
tagasinõudmise õigus on Euroopa Komisjonil 10 aastat alates riigiabi andmisest. Pärast seda
nõue aegub.
§ 35. Konsulaarseaduse muutmine
Eelnõu § 35. Konsulaarseaduse § 12 muudetakse. Säte sõnastatakse ümber viisil, et seal oleks
korrektne volitusnorm andmekogu asutamiseks ja põhimääruse kehtestamiseks. Lõigete sisu
on andmekogu pidamise eesmärgi täpsustamine ning vastutava töötleja määramine seaduse
tasandil. Lisaks antakse volitus sätestada andmete säilitamise tähtajad andmekogu
põhimääruses.
§ 36. Korrakaitseseaduse muutmine
Eelnõu § 36 punkt 1. Korrakaitseseaduse (KorS) § 1 täiendatakse lõikega 11, mis annab viite
isikuandmete kaitse üldmäärusele. Lisatava lõike viimane lause viitab isikuandmete kaitse
üldmääruse artiklile 23. Sellest artiklist tulenevad alused, mis võimaldavad liikmesriigil
sätestada piiranguid andmesubjekti õiguste rakendamisele. KorS on õigusakt, mis piirab
andmesubjekti õiguste rakendamise ulatust, näiteks erinevate riikliku järelevalve meetmete
rakendamisel.
Eelnõu § 36 punkt 2. KorS §-s 13 kustutatakse viide kehtivale IKS-le. Säte. Viide
isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisele on lisatud § 1 lõikesse 11. §-s 13 tuuakse sisse
isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 rakendamise võimalus. Isikuandmete kaitse
üldmääruse art 23 ei ole otsekohalduv säte. Selleks et seal sätestatud erandeid rakendada, on
vaja vastavad erandid sätestada riigisiseses õiguses. KorS-i luuakse üldalus nende erandite
sätestamiseks. Samas tuleb erandi kasutamiseks luua täpsem õiguslik alus, et oleks selge
andmesubjekti õiguste piiramise ulatus ning vastava meetme proportsionaalsus.
§ 37. Korruptsioonivastane seadus
Eelnõu § 37. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 13 lõike 4 kohaselt asutatakse
deklaratsioonide register (register) Vabariigi Valitsuse määrusega. Nimetatud volitusnorm
väljendab registri funktsionaalsust, milleks on deklarantide deklaratsioonide elektroonilise
esitamise, hoidmise, haldamise, kontrollimise ja avalikustamise võimaldamine. Nimetatud
33(101)
sättest ei selgu isikuandmete töötlemise eesmärk ning „andmete töötlemine“ iseenesest ei saa
olla andmete töötlemise eesmärgiks. Isikuandmete töötlemise eesmärk ei ole kunagi andmete
kogumine iseenesest, vaid eesmärgiks on sisuline vajadus, miks nimetatud isikuandmeid
töödeldakse. Sellest tulenevalt täiendatakse § 13 lõikega 41, mis väljendab registri pidamise
eesmärki (korruptsioonivastase seaduse alusel selleks kohustatud ametiisiku andmete
töötlemine ametikohustuste täitmist mõjutada võivate huvide teadvustamise võimaldamiseks).
KVS § 13 lõike 4 alusel asutatud registri vastutavat töötlejat ei ole seaduse tasandil nimetatud.
Tulenevalt üldmääruse artikli 5 lõikest 2 vastutab isikuandmete töötlemise põhimõtete
tagamise eest vastutav töötleja, kes ka tõendab nende täitmist. Seega on vastutava töötleja
määramine isikuandmete töötlemise põhimõtete tagamisel keskse tähendusega ning ei saa
taanduda vastutava töötleja määramisele registri põhimääruse tasandil. Sellest tulenevalt
täiendatakse KVS § 13 lõikega 42, mille kohaselt on registri vastutav töötleja
Justiitsministeerium.
§ 38. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Eelnõu § 38 punkt 1. Kehtivas krediidiandjate ja -vahendajate seaduses on sätestatud:
„Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega
seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti
antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja
dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga
õigussuhte kestmise aja ning vähemalt kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest
arvates.“ Muudatusega jäetakse nimetatud sättest välja sõna „vähemalt“, mis võimaldab
nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise
tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga kõnealusel juhul isikuandmete kaitse
üldmäärusega lubatud. Sõnastust „õigusaktis ei ole ettenähtud teisiti“ kasutatakse seetõttu, et
andmete säilitamise tähtajad on sätestatud ka mitmes ELi määruses, mistõttu võib olla teatud
juhtudel vaja säilitada kõnealuseid andmeid pikema aja jooksul tulenevalt mõnes teises
õigusaktis sätestatud kohustuste järgimisest.
Eelnõu § 38 punkt 2. Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mail 2018. a kehtima
isikuandmete kaitse üldmäärus ning praegu kehtiv isikuandmete kaitse seadus tühistatakse ja
kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. Seetõttu tuleb täiendada KAVS §
50 lõiget 6 viitega uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele.
Eelnõu § 38 punkt 3. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 58 lõike 4 kohaselt on
aruande esitaja kohustatud järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud
algandmete allikaks olevaid dokumente säilitama vähemalt viis aastat. Kehtivas sõnastuses
kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja
jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole
aga kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetega andmete säilitamisele.
Lähtuvalt eeltoodust tuleb KAVS § 58 lõikest 4 jätta sõna „vähemalt“ välja.
§ 39. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Eelnõu § 39 punkt 1. Pangasaladuse instituut kohaldub nii füüsilisest isikust kui juriidilisest
isikust klientide suhtes. Kuna kliendi iga finantstehing on seotud isikuandmete ja
pangasaladuse töötlemisega, siis peab krediidiasutus tagama, et ka isikuandmete ja
34(101)
pangasaladuse töötlemise tingimused oleksid kliendi iga finantsteenuse lepingu lahutamatuks
osaks.
Kehtiv lõige 3 sätestab krediidiasutuse õiguse avaldada klienti puudutavat pangasaladust
kolmandatele isikutele kliendi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku
alusel. Kliendi nõusoleku vorminõuded tulenevad mitmest õigusaktist, ka võlaõigusseadusest.
Siinkohal kehtestatakse vaid reegel, et kliendi nõusolek peab olema selgesõnaline. Õiguslikult
on „selgesõnaline nõusolek” sama tähenduslik „sõnaselge nõusolekuga“. See hõlmab kõiki
olukordi, kus isikule tehakse ettepanek nõustuda või mitte nõustuda oma isikuandmete teatava
kasutamise või avaldamisega. Tavaliselt antakse selgesõnaline nõusolek kirjalikult koos
käsitsi kirjutatud allkirjaga või kirjalikku taasesitamist või elektroonilises vormis.
Selgesõnalise nõusolekuga on tegemist näiteks siis, kui andmesubjekt allkirjastab nõusoleku
vormi, kus on selgelt kirjeldatud, mis eesmärgil vastutav andmetöötleja isikuandmeid kogub
ja täiendavalt töötleb. Selgesõnaline nõusolek võib olla antud ka vastavas elektroonilises
keskkonnas, kuid sellisel viisil antud nõusoleku ebaselguse risk võib osutuda suuremaks ja
vajab seetõttu suuremat tähelepanu.
Eelnõu § 39 punkt 2. Krediidiasutuste seaduse § 89 lõikes 22 sisalduv viide vanale IKS-le
tunnistatakse kehtetuks. § 89 lõige 23 sätestab, et tüüptingimusele, millega krediidiasutus või
krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus jätab endale
õiguse nimetatud paragrahvi lõikes 22 nimetatud tüüptingimust muuta, kohaldatakse
võlaõigusseaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Tüüptingimuse muutmist peetakse andmesubjekti
suhtes ebamõistlikuks eelkõige juhul, kui muudatusega antakse krediidiasutusele või
krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele õigus
töödelda isikuandmeid ulatuses, mida andmesubjekt ei võinud lepingu eesmärki arvestades
mõistlikult oodata.
Kehtiv säte annab krediidiasutusele võimaluse andmekaitset puudutavaid tüüptingimusi
ühepoolselt muuta. Andmesubjekti nõusoleku küsimuse avab isikuandmete kaitse üldmääruse
art 6 lõike 1 punkt a, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui
andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel
eesmärgil. Andmesubjekti nõusoleku olemusega ei ole seega kooskõlas andmetöötlemiseks
antud nõusoleku ühepoolne muutmine. Krediidiasutuste seaduse § 89 lõige 23 tunnistatakse
kehtetuks, kuna isikuandmete kaitse üldmääruse kehtestamisega kaovad ära nimetatud sätte
vajalikkuse põhjendused.
Eelnõu § 39 punkt 3. Krediidiasutused kasutavad oma eri õigusaktides sätestatud juriidiliste
kohustuste või avalikes huvides olevate ülesannete täitmiseks kliendi profiilianalüüside, s.o
kliendi riskiprofiilide koostamisel erinevaid mudeleid ja riskiprofiilide hindamise liigitusi.
Mudelite ja vastavate liigituste koostamise aluseks on krediidiasutuse strateegia. Liikmesriik
võib kehtestada piirangud, mis puudutavad konkreetseid profiilianalüüsil põhinevaid
otsuseid, sh vastava otsuse aluseks oleva loogika kohta teabe andmist, kui selline piirang on
demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne selleks, et tagada avalik julgeolek seda
ähvardavate ohtude eest või süütegude või oluliste riskide ennetamine, kui piirang on vajalik
liidu või liikmesriigi muu üldise avaliku huvi, eelkõige liidu või liikmesriigi olulise
majandus- või finantshuvi olulise eesmärgi kaitseks. Profiilianalüüsi koostamisel kasutatava
loogika kirjeldus ei peaks sisaldama konkreetseid hinnatava üksuse kirjeldusi ega
riskitegureid.
§ 40. Kriminaalhooldusseaduse muutmine
35(101)
Eelnõu § 40 punkt 1. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 17 lisatav lõige 31 sätestab,
milliseid andmeid võib isiku sobivuse hindamisel töödelda. Nimetatud lõike kohaselt
tutvutakse sobivuse hindamisel dokumentide ja vestluse kaudu taotleja isikuomaduste,
hariduse, elukäigu ja tööalase tegevusega. Nimetatud sättest ei tulene isikuandmete
töötlemiseks õiguslikku alust, mistõttu täiendatakse nimetatud lõiget kolmanda lausega, kus
määratakse kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk ja sellel eesmärgil töödeldavad
isikuandmed.
Eelnõu § 40 punkt 2. KrHS § 18 sätestab kriminaalhooldusabiliste nimekirja pidamise ning
lõige 4 sätestab, millal isik kriminaalhooldusabiliste nimekirjast kustutatakse. Nimetatud
alusteks on kriminaalhooldaja kohustuste rikkumine, kriminaalhooldusabilisena tegutsemise
sobimatus või korduv põhjendamatu keeldumine kriminaalhooldusülesannete täitmisest. Kuid
ei ole selge, millal isik nimekirjast kustutatakse, kui ta ei soovi enam
kriminaalhooldusabilisena tegutseda. Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt on nimekirjast
kustutamine võimalik üksnes siis, kui isik on põhjendamatult keeldunud
kriminaalhooldusülesannete täitmisest. Siiski on põhjendamatu, miks ei kustutata isiku nime
nimekirjast juhul, kui ta ei soovi tegutseda edaspidi kriminaalhooldusabilisena. Sellest
tulenevalt täiendatakse kriminaalhooldusseaduse § 18 lõiget 4 selliselt, et kui isik ei soovi
tegutseda kriminaalhooldusabilisena, kustutatakse ta kriminaalhooldusabiliste nimekirjast.
§ 41. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu § 41 punkt 1. Eelnõuga täpsustatakse KrMS § 92 lõike 1 punktis 5 sätestatud
isikuandmete termini tähendust. Nimelt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või
tuvastatava isiku kohta (üldmääruse art 4 p 1). Samas ei ole eesmärk KrMS § 92 lõike 1
punkti 5 alusel tagaotsitava isikuandmete kandmisel protokolli kirjeldada igasugust teavet
isiku kohta, vaid kanda protokolli selliseid andmeid, mis võimaldavad teda tuvastada. Siiski ei
ole tagaotsitava tabamisel selge, kas nimetatud isikuandmed piirduvad ainult nime ja
isikukoodiga või on selliste andmete puudumisel vaja kanda protokolli muud andmed, mis
võimaldaksid isikut tuvastada. Näiteks isiku välised tunnused, nagu pikkus, juuksevärv,
silmavärv jm. Sellest tulenevalt täpsustatakse kõnealust sätet selliselt, et läbiotsimisprotokolli
kantakse tabatud tagaotsitava tuvastamise andmed.
Eelnõu § 41 punkt 2. Eelnõuga täiendatakse KrMS § 991 lõikega 5. KrMS §-s 991 on
sätestatud isiku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise kord ehk eriliiki isikuandmete
töötlemine. KrMS § 991 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse nimetatud isikuandmete töötlemise täpsem
eesmärk ning lõike 4 kohaselt kantakse saadud andmed vastavalt riiklikusse sõrmejälgede
registrisse ja riiklikkuse DNA-registrisse. Samas ei ole määratud KrMS §-s 991
kriminaalmenetluses isiku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud
isikuandmete säilitamistähtaegu, kuid vastav regulatsioon on sätestatud kohtuekspertiisi
seaduse (KES) §-s 99. Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduses (IKS) sätestatud säilitamise
piirangu põhimõttest (§ 19 p 5) tuleb määrata isikuandmete säilitamiseks kindel tähtaeg.
Kuigi vastav regulatsioon sisaldub KES-s, täiendatakse õigusselguse ja andmekaitse
põhimõtetega kooskõla tagamiseks KrMS § 991 sõnaselgelt viitega KES-le.
Eelnõu § 41 punkt 3. Eelnõuga tehtav muudatus KrMS §-s 1691 on seotud KrMS § 4081
lõike 2 muutmisega, mille kohaselt ei avalikustata jõustunud kohtulahendites isiku nime
(vaata punkt 6). Sellest tulenevalt esineb vajadus ka KrMS § 1691 muutmiseks, sest kui isiku
nimi avalikustatakse koos kriminaalasja numbriga eelnevalt kohtu veebilehel, on võimalik
hiljem isik siiski nimetatud info ja avalikustatud kohtulahendi kohaselt tuvastada. Sellisel
36(101)
juhul ei täidaks eelnõuga plaanitav muudatus KrMS § 4081 lõikes 2 oma eesmärki ega omaks
sisulist tähendust.
Kehtiva KrMS § 1691 puhul on eeskujuks olnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
343 lõige 3, mille kohaselt avalikustatakse kohtu veebilehel menetlusosaliste nimed. Siiski
riivab kriminaalmenetluses süüdistatava nime avalikustamine oma olemuselt põhiõigusi
(eelkõige põhiseaduse §-st 26 tulenevat õigust eraelu puutumatusele) enam kui
tsiviilkohtumenetluses. Nimelt ei ole tegemist süüdimõistetud isikuga, mistõttu süüdistuse
asjaolude sidumine süüdi mõistmata isikuga riivab oluliselt isiku eraelu puutumatust.
Kriminaalmenetluses süüdi mõistmata isiku andmete avalikustamine ei ole oluline
kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lõike 3
tähenduses. On märgitud, et üldjuhul on kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks nõutav
(ja samas piisav), kui kohtusaali uksele või selle vahetusse lähedusse paigutatud
teadetetahvlilt on võimalik leida vastavaks päevaks kavandatud kohtuistungite ajakava ning
Eesti seadusandja on pidanud piisavaks kohustust avaldada andmed kohtuistungi aja kohta
kohtu veebilehel.9 Seega ei ole kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks vajalik lisaks
kohtuistungi ajakavale ka süüdistatava nime avalikustamine, nagu näeb ette kehtiv KrMS §
1691.
Eelnõu § 41 punkt 4. Üldmääruse 2016/679 artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis
sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks
isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna
reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“.
Eelnõu § 41 punkt 5. Eelnõuga tehtav muudatus KrMS §-s 3151 on seotud eelnõuga KrMS §
4081 lõikes 2 ja KrMS §-s 1691 tehtava muudatusega (vaata punktid 3 ja 6). Nimelt esineb
vajadus KrMS § 4081 lõikes 2 tehtava muudatuse tõttu ka KrMS § 3151 lõike 1 muutmiseks,
sest kui isiku nimi avalikustatakse koos kriminaalasja numbriga kohtuotsuse kuulutamise aja
avaldamisel kohtu veebilehel, on võimalik hiljem isik siiski nimetatud info ja avalikustatud
kohtulahendi kohaselt tuvastada. Sellisel juhul ei täidaks eelnõuga plaanitav muudatus KrMS
§ 4081 lõikes 2 oma eesmärki ega omaks sisulist tähendust.
Eelnõu § 41 punkt 6. Eelnõuga tehtav muudatus on seotud kassatsioonkaebuse menetlusse
võtmise üle otsustamisel menetlusosaliste nimede avalikustamisega. Menetlusosaliste nimede
avalikustamise kohustus tunnistatakse vastava sätte juures kehtetuks.
Eelnõu § 41 punkt 7. Eelnõuga KrMS § 4081 lõikes 2 tehtava muudatuse eesmärk on viia
karistusandmete töötlemise regulatsioon kooskõlla isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679
artikliga 10. Nimetatud artikli kohaselt töödeldakse süüteoasjades süüdimõistvate
kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid artikli 6
lõike 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või
liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide
õiguste ja vabaduste kaitseks. Kõnealune muudatus on seotud ka eelnõuga tehtava
karistusregistri seaduse (KarRS) § 15 lõike 1 muudatusega.
Vastavalt üldmääruse artiklile 10 töödeldakse süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsustega
seotud isikuandmeid ainult ametiasutuse järelevalve all. Tulenevalt KrMS § 4081 lõikest 2
avalikustatakse kohtulahendis ka süüdistatava nimi ja isikukood. Lahendi avalikustamisega
arvutivõrgus kaasneb selles sisalduvate isikuandmete kättesaadavus kõigile ning nende kiire
töötlemise võimalikkus. See tähendab, et süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsustega seotud
9
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2017, § 24/21
37(101)
isikuandmeid ei töödelda üksnes ametiasutuse järelevalve all üldmääruse art 10 tähenduses,
vaid isikuandmeid võivad töödelda kõik isikud, kes vastava lahendi arvutivõrgust on leidnud.
Seega ei ole välistatud kohtulahendite ja seal sisalduvate isikuandmete kopeerimine ning
selliste isikuandmete töötlemine väljapool ametiasutuste kontrolli. Kehtiva KrMS § 4081 lõike
2 alusel puuduvad asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks
üldmääruse artikli 10 tähenduses. Karistusregistriseaduse § 28 alusel toimub isiku nime
initsiaalide või tähemärgiga asendamine pärast isiku karistusandmete kustutamist
karistusregistrist. Nimetatud kaitsemeede ei kohaldu aga nendele juhtumitele, kui
avalikustatud kohtulahendid ja neis sisalduvad isikuandmed on eraldi salvestatud ehk
andmed, mida töödeldakse väljapool ametiasutuste kontrolli üldmääruse artikli 10 tähenduses.
Kehtiva KrMS § 4081 lõike 2 kohaselt avalikustatakse kohtulahendis süüdistatava nimi ja
isikukood või sünniaeg. Isiku nime avaldamine kohtulahendis võimaldab teha järeldusi lisaks
süüdimõistmise faktile ka muude detailide kohta nimetatud isiku kohta, nagu näiteks isiku
varanduslik seisund, harjumused, elukäik jm. Välistatud ei ole, et lisaks on võimalik
kohtulahendist saada andmeid näiteks isiku terviseseisundi, poliitiliste vaadete või seksuaalse
sättumuse kohta, mis on üldmääruse 2016/679 artikli 9 kohaselt eriliiki isikuandmed ja mille
töötlemisele tuleb kohaldada rangemaid kaitsemeetmeid.
Kriminaalasjades kohtulahendi avalikustamisel on sellel ka süüdimõistetut häbimärgistav
olemus, mis võib piirata isiku toimetulemise võimalusi edasises elus. Isikuandmete
avaldamine kriminaalasjades kahjustab isiku mainet tunduvalt enam kui näiteks tsiviilasjades,
mis puudutavad eraisikute vahelisi vaidlusi. Süüdimõistva lahendi korral võib isikuandmete
avaldamine negatiivselt mõjutada isiku resotsialiseerumise võimalusi tulenevalt tema
häbimärgistamisest ning tekitada raskusi töö leidmisel.
Kohtulahendi avaldamise eesmärkidena võib nimetada näiteks kohtu tegevuse läbipaistvuse ja
kontrollitavuse tagamist, õigusselgust, kohtupraktika arengu jälgimist ning selle ühtlustamist.
Kõiki eespool nimetatud eesmärke on võimalik saavutada ka ilma isikuandmete
avalikustamiseta kohtulahendis. Lisaks on kohtulahendis isiku nime avalikustamise
eesmärgiks saada informatsiooni isiku karistatuse kohta. Nimetatud eesmärki on võimalik
saavutada aga ka andmesubjekti põhiõigusi vähem piirava meetmega, milleks on
karistusregistri kaudu päringu tegemine. Kohtulahendi avalikustamisel isikuandmete
avalikustamise põhifunktsiooniks ei saa olla üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamine.
Põhjendatud juhul võib teha päringu karistusregistrisse, mille alusel on võimalik saada
informatsiooni konkreetse isiku karistatuse kohta (näiteks tööandjal tööle võetava isiku tausta
kontrollimisel). Kuigi muudatuse tulemusena kohtulahendis enam süüdistatava isikuandmeid
ei ole, on konkreetse isiku karistusi puudutavaid andmeid võimalik vaadata karistusregistrist
seaduses sätestatud korras. Seega ei vähene avalikkuse juurdepääs tutvuda konkreetset isikut
puudutavate karistusandmetega, kui see peaks osutuma vajalikuks.
Eelnõu § 41 punktid 8 ja 9. Direktiivi 2016/680 artiklites 35–40 on sätestatud piiriülese
andmevahetuse reeglid. Kuivõrd EL on kõrge andmekaitsetasemega piirkond, rakendatakse
isikuandmete edastamisel väljapoole EL-i eritingimusi, mille eesmärgiks on tagada
isikuandmete kaitse ning andmesubjekti õiguste tõhus rakendamine. Nimetatud isikuandmete
edastamise reeglid kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile on sätestatud
isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 3. peatüki 7. jaos, millega võetakse üle direktiivi
2016/680 artiklid 35–40. Kuna isikuandmete töötlemine kriminaalmenetluses jääb direktiivi
ning isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 3. peatüki kohaldamisalasse, tuleb isikuandmete
edastamisel väljapoole EL-i järgida isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 3. peatüki 7. jaos
sätestatut. Kõnesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KrMS §-d 4893–4895, kuna
38(101)
isikuandmete rahvusvahelist edastamist reguleerib edaspidi ammendavalt isikuandmete kaitse
seaduse eelnõu 3. peatüki 7. jagu.
§ 42. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine
Eelnõu § 42. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 13 lõike 1 kohaselt
peab Muinsuskaitseamet arvestust väljaantud väljaveolubade, väljaveoloa saajate ning
väljaveoloa alusel Eestist väljaviidud või eksporditud kultuuriväärtuste kohta. Sama
paragrahvi lõike 2 kohaselt asutab valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral lõikes 1
nimetatud ülesande täitmiseks andmekogu. Seadus on kehtinud ligi 10 aastat ja seni on
puudunud vajadus vastava andmekogu loomiseks, mistõttu tunnistatakse see säte kehtetuks.
§ 43. Kutseseaduse muutmine
Eelnõu § 43. Seaduses täpsustatakse kutseregistri eesmärki (eelnõu § 14 lõige 1).
Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see
mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS
§-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete
kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määrab andmekogule pandud ülesanded,
mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on
andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid
on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi
sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel.
Seaduses sätestatakse, et kutseregistri asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete
koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (eelnõu § 14 lõige 2).
Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete säilitustähtaja
määramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et
andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi
saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele,
et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg.
Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu
põhimääruses täpsustatakse (§ 14 lõiked 4 ja 5). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi
sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku
põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab
kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate
andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku
andmekogu eesmärgiga. Kutseregistri põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud
andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 5 alusel on
põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete
töötlemine toimub kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ning andmekogu
eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses.
Muudatusena sätestatakse seaduses, et kutseregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja
statistiline tähendus (eelnõu § 14 lõige 6). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku
tähendust.
39(101)
§ 44. Loomakaitseseaduse muutmine
Eelnõu § 44. Muudatusega on täpsustatud, millised isiku andmed koolitusasutus eksami
sooritanud isiku kohta Veterinaar- ja Toiduametile edastab. Täpsustus on vajalik, et oleks
selge, mis liiki andmeid töödeldakse.
§ 45. Loomatauditõrje seaduse muutmine
Eelnõu § 45 punktid 1–5. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit
(edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister); esitatakse registri eesmärk;
määratakse põllumajandusloomade registri vastutav töötleja, kehtiva sättega võrreldes on
sättest jäetud välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse
põllumajandusloomade registri põhimääruses; täiendatakse registrisse kantavaid
andmekategooriaid, muudatusega on täpsustatud, millised isikuandmed on registris olevate
andmete isikustamiseks vajalikud ja seega on selge, mis liiki isikuandmeid
põllumajandusloomade registris töödeldakse; täpsustatakse seaduste loetelu, mille alusel
kantakse andmeid põllumajandusloomade registrisse.
Eelnõu § 45 punkt 6. Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta.
§ 46. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine
Eelnõu § 46. Seaduse tasandile tuuakse andmekogu pidamise eesmärk (loomeliidu toetuse
maksmine ja loomeliidu üle järelevalve pidamine), samuti täpsustatakse kogutavate andmete
kategooriaid (loomeliidu andmed, loovisiku andmed ja andmed loovisiku liikmesuse kohta
loomeliidus). Lõikes 5 sätestatakse, et andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise
kehtetuks tunnistamisel ja andmeid loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel
tunnustatud loomeliidust säilitatakse kuni kuus aastat. Kuus aastat on kujunenud järgmiselt:
loovisikute ja loomeliitude seaduse § 4 lõike 3 kohaselt peab isik olema loometööga
tegelenud vähemalt viimased kolm aastat. Kultuuriministeerium sõlmib loomeliiduga lepingu,
mille kohaselt on ministeeriumil kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande
esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele
õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.
Lõike 6 kohaselt andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem
säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.
§ 47. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine
Eelnõu § 47 punkt 1. Eelnõus täpsustatakse registrisse kantavate andmete kategooriaid.
Eelnõu § 47 punkt 2. Eelnõus täpsustatakse andmete õigsuse kontrollimise õiguslikku alust
asjakohastest registritest maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude
rakendamisel. Riigiabi andmisel on vaja kontrollida toetuse taotluses esitatud nende andmete
õigsust, mis sisalduvad asjakohastes registrites. Näiteks aretustoetuse puhul kontrollitakse
taotluses esitatud loomade arvu, mille õigsust saab kontrollida põllumajandusloomade
registrist.
40(101)
§ 48. Maagaasiseaduse muutmine
Eelnõu § 48 punktid 1 ja 2. § 8 lõike 42 esimesest lausest jäetakse välja sõna vähemalt, sest
see ei sobi isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega, kus andmeid peaks säilitama
minimaalselt, mitte maksimaalselt vajalikul määral. Isikuandmete kaitse üldmääruse
põhimõtetest tulenevalt täiendatakse sätet konkreetse andmete säilitamise tähtajaga, mille
järel andmed kustutakse.
§ 49. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine
Eelnõu § 49 punkt 1. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit,
edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta
rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba mahepõllumajanduse seaduse § 23 lõikes 2
olemas; määratakse registri vastutav töötleja, kehtiva sättega võrreldes on sättest jäetud välja
volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse registri põhimääruses; esitatakse
registri eesmärk.
Eelnõu § 49 punkt 2. Eelnõus esitatakse andmete kategooriad, tuues täpselt välja
isikuandmed.
§ 50. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus
Eelnõu § 50. Isikuandmete kaitse üldmääruse preambuli punktist 39 ja artikli 13 lõike 2
punktist a, artikli 14 lõike 2 punktist a ning uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu § 21 lõike
1 järgi peab vastutav töötleja kehtestama töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtaja. Kuna
MsÜS ei sätesta, kui pikk on loa taotlemisega seotud andmete säilitustähtaeg ja viitab
loamenetluse osas MsÜS-le, siis säilitustähtaega ette nägev norm asub just MsÜS-s. Praktikas
on leitud, et 10 aasta jooksul peaks võimalikud vaidlused, mille tõendamiseks on vaja
vastavaid andmeid, lõppema.
§ 51. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Eelnõu § 51. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 51 lõikes 6 tuleb teha
sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus)10 sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti
39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega.
Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui neid töödeldakse üksnes avalikes huvides
toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt
isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja
vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja
korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 lg
1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt)
nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise
10
ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88
41(101)
ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise
ajavahemik olema konkreetne säte.
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõike 6 kohaselt säilitavad makseasutus ja e-
raha asutus ning nende välisriigi filiaalid MERAS-es sätestatud andmed muutumatuna ja
Finantsinspektsioonile kättesaadavana vähemalt viie aasta jooksul, kui Finantsinspektsioon ei
ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Kehtivas
sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka
pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline
olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Lähtuvalt
eeltoodust jäetakse MERAS § 51 lõikest 6 sõna „vähemalt“ välja.
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõikes 7 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et
see oleks vastavuses isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetega andmete
säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg
piirduma rangelt minimaalsega.
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõike 7 kohaselt säilitavad makseasutus ja e-
raha asutus ning nende välisriigi filiaalid dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise
lepingu kohased makseasutuse või e-raha asutuse ja kliendi õigused ja kohustused või
tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, vähemalt nii kaua, kuni lepinguline või
muu makseteenuse või e-raha teenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole
lõppenud, kui MERAS-es ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Eespool
põhjendatu kohaselt jääb § 51 lõikest 7 välja sõna „vähemalt“.
§ 52. Maksukorralduse seaduse muutmine
Eelnõu 52 punktid 1 ja 2. Muudatusega täpsustatakse maksekohustuslaste registri asutamise
ja põhimääruse kehtestamise sätet ning vastava registri pidamise eesmärki.
§ 53. Metsaseaduse muutmine
Eelnõu § 53. Muudatusega täpsustatakse metsaregistri eesmärki.
§ 54. Muinsuskaitseseaduse muutmine
Eelnõu § 54. Seaduse tasandile tuuakse registri pidamise eesmärk (tagada mälestiste
säilimiseks ja järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine ning mälestiste kohta
teabe andmine ja avalikustamine).
Lõikes 3 märgitakse registri vastutav töötleja (Muinsuskaitseamet).
Lõikes 4 tuuakse välja andmete põhikategooriad (mälestise andmed, mälestise asukoha
andmed ja andmed mälestise omaniku või valdaja kohta). Andmete täpsem koosseis ja täpsem
säilitamise tähtaeg sätestatakse registri põhimääruses. Põhimääruses täpsustatakse kogutavaid
isikuandmeid (nimi, elukoha aadress, isikukood).
42(101)
Kui mälestiseks olemine lõpetatakse või mälestise omaniku või valdaja andmed muutuvad,
säilitatakse lõike 5 kohaselt mälestisega seotud isikuandmeid, mis on vajalikud asja kohta
ajaloolise ülevaate saamiseks.
Asja tunnistab mälestiseks või mälestiseks olemise lõpetab kultuuriminister. Mälestiseks
olemise lõpetamise puhul võib säilitada mälestisega seotud isikuandmeid isikustatud kujul
asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks või säilitamiseks. Samal põhjusel võib säilitada
andmeid ka mälestise omaniku või valdaja muutumisel.
§ 55. Muuseumiseaduse muutmine
Eelnõu § 55 punkt 1. Kehtivas muuseumiseaduses reguleerivad isikuandmete kogumist §-d
15 ja 16. Eelnõuga tunnistatakse § 15 lõige 8 kehtetuks, sest selle sisu (isikuandmete
töötlemise õigus) kajastub § 16 lõikes 2, mida eelnõuga täpsustatakse.
Eelnõu § 55 punkt 2. Eelnõuga muudetakse § 16 lõiget 4.Andmesubjektil on õigus nõuda
museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks
tegemise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks
tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Lõike 5 kohaselt jääb kehtima senine
põhimõte, mille kohaselt levitamise või kättesaadavaks tegemise lõpetamise puhul (lõpetajaks
haldusorgan või kohus) võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu muuseumi
kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Nimetatud säte toetab seaduse § 2 lõikes 1
toodud muusemi ülesannet, milleks on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja
tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel
ja elamuslikel eesmärkidel.
Andmekogu pidamisega seonduv on kajastatud kehtiva seaduse §-s 15 (andmekogu pidamise
eesmärk, vastutav töötleja) ning neid sätted antud eelnõu raames ei muudeta.
§ 56. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
Eelnõu § 56 punktid 1 ja 2. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) § 4
muutmisega viiakse eriti ohtlikku nakkushaige tahtest olenematu ravi kohaldamise sätted
kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 punktiga 5. Eriti ohtliku nakkushaigelt võib võtta
vabaduse kahe kriteeriumi samaaegsel täitmisel:
1. nakkushaige on teistele ohtlik ja
2. ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi.
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20, on igaühel õigus vabadusele ja
isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Sama
sätte punkt 5 kohaselt võib vabaduse võtta nakkushaigelt, kes on ohtlik endale ja teistele.
Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. Otsuse kohaldada
tahtest olenematut ravi kohtu loata teeb arst isiku haiglasse saabumisel või vaba tahte
avalduse alusel haiglaravil viibival isikul, tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse
ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. Otsuse vormistamise aeg loetakse
tahtest olenematu haiglaravi alguseks. Arsti otsusega võib isikule kohaldada tahtest
olenematut ravi mitte rohkem kui 48 tundi. Juhul kui on vaja kohaldada tahtest olenematut
ravi kauem kui 48 tundi, peab arst esitama avalduse haigla asukohajärgsele kohtule kohtu
määruse saamiseks sellise arvestusega, et kohtul oleks võimalik avaldus lahendada hiljemalt
48 tunni jooksul alates tahtest olenematu ravi kohaldamisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 534 lõikele 6.
43(101)
Kuivõrd tahtest olenematu ravi on väga olulise isiku põhiõiguste riivega, siis peab arsti otsus
tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kohtule olema piisavalt põhjendatud. Riigikohtu 19.
veebruari 2014. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13 toob kohus välja: „Isiku tegelik
ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite
kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena,
vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku
mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel
kui tõenäoline. Ka eksperdiarvamuses ei või piirduda üldise konstateeringuga isiku ohtlikkuse
kohta, iseäranis iseendale, vaid tuleb põhjendada, milles võib ohtlikkus väljenduda.“
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 lõikele 5 võib esialgset õiguskaitset
rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda
ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik pädeva
arsti arvates.
Juhul kui eriti ohtlik nakkushaige on rikkunud ravirežiimi ja näiteks lahkunud omavoliliselt
haiglast, kus ta viibis ravil, saab tervishoiuteenuse osutaja pöörduda politsei poole eriti ohtliku
nakkushaige asukoha kindlaks tegemiseks ning paigutamiseks haiglasse tema tahtest
olenemata. Sellisel juhul tuleb politseile edastada kohtumääruse või arsti otsuse koopia,
millega määratakse tahtest olenematu ravi kuni 48 tundi.
Kui eriti ohtlik nakkushaige ei ole peale esialgse õiguskaitse rakendamist ikkagi nõus vaba
tahte alusel ravi jätkama, peab arst pöörduma enne tähtaja möödumist isiku elukohajärgse
kohaliku omavalitsuse poole juhindudes tsiviilkohtumenetluse seaduse § 533 lõike 1 punktist
2. Viidatud sätte kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus pöörduda kohtu poole taotlusega
nakkushaige paigutamiseks tema nõusolekuta haiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks, kui
see on vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Vastavalt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 538 lõikele 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada
kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates v.a juhul kui kinnisesse asutusse
paigutamise alused pole ära langenud.
Eelnõu § 56 punkt 3. NETS § 5 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks, sest eriti ohtliku
nakkushaige tahtest olenematu ravi kohaldamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse
seadustiku isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse sätetes ettenähtud korras. Seetõttu
puudub vajadus vastava regulatsiooni kordamiseks NETSis.
Eelnõu § 56 punktis 4 tehakse sõnastuslik parandus eesmärgiga kasutada paragrahvis läbivalt
sama terminoloogiat. Samuti jäetakse välja NETS § 5 lg 7 teine lause kuna see kordab
TsMSi.
Eelnõu § 56 punkt 5. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna käesoleva eelnõuga muutub
ka vastav TTKSi viide tervishoiuteenuste dokumenteerimise määrusele.
Eelnõu § 56 punkt 6. Muudatus on seotud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (International
Health Regulations 2005 ehk IHR 2005) eestikeelse pealkirja muutmisega. IHR 2005 tekst
tõlgiti eesti keelde 2007. aastal. Ettepaneku IHR 2005 eestikeelse pealkirja muutmiseks tegi
Maailma Terviseorganisatsiooni esindus Eesti Vabariigis juba 2012. aastal.
Eelnõu § 56 punkt 7. NETS § 14 täiendatakse lõikega 4 millega sätestatakse eriliiki andmete
puhul töötlemisel nende säilitamine seaduses. Veredoosist võetakse doonorivere säilitusproov,
44(101)
mida säilitatakse madalamal temperatuuril kui −40 °C viis aastat. Samuti tuleb kõik laboris
teostatud uuringuprotseduurid ja nende käigus saadud uuringutulemused dokumenteerida ning
vastavaid dokumente säilitatakse 15 aastat.
Praegu on säilitusproovi säilitamisele kehtestatud tähtaeg vähemalt kolm aastat. Eelnõuga
sätestav 5-aastane proovide säilitamise tähtaeg on verekeskustes juba ammu kasutusel ja
sisulist muutust neile sellega ei kaasne, samas on verevalvsuse juhtumite põhjuste
väljaselgitamise võimalused paremini tagatud.
Eelnõu § 56 punkt 8. NETS § 19 lõikest 5 ja §-s 21 lõikest 61 jäetakse välja sõna
„identifitseerivate“, kuna identifitseerivate andmete puhul ongi tegemist isikuandmetega.
Seega on muudatus pigem tehnilist laadi ja seadus viiakse kooskõlla isikuandmete kaitse
õigusaktide terminitega.
Eelnõu § 56 punkt 9. NETS §-s 19 täiendatakse kehtivat õigust andmetöötluse eesmärgi
täpsustamisega, kuna oluline on sätestada, millisel eesmärgil toimub andmetöötlus
uurimismaterjali alusel välisriigis. Andmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja
põhjendatud.
Eelnõu § 56 punkt 10. NETS § 20 osas täiendatakse ja ajakohastatakse registri regulatsiooni.
Paragrahvi lõiked 1 ja 2 on pigem tehnilise iseloomuga, ajakohastades seaduse sõnastust ja
tagades kooskõla avaliku teabe seadusega (AvTS). Sarnaselt teiste spetsiifiliste registritega
ministeeriumi valitsemisalade kaupa asutatakse ja sätestatakse ka selle registri täpsem kord
valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s juba
sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva
andmekoguga. Seetõttu jäetakse sellekohased kordused välja.
Paragrahvi täiendatakse andmete üldiste koosseisudega (lg 4) – see võtab kokku registris
töödeldavate andmete hulga, kuna tegemist on osalt eriliiki isikuandmetega. Seaduse tasandil
on oluline üldisel kujul välja tuua andmed, mida andmekogu sisaldab. Andmeandjad on
leitavad põhimäärusest, kuna neid on mitmeid ning detailne tehniline pool jäetakse
põhimääruse tasandile. AvTS § 435 lõike 1 alusel sätestatakse andmekogu põhimääruses
andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogusse kogutavate andmete (täpne) koosseis,
andmeandjad ja muud vajalikud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused.
Samuti lisatakse seadusesse andmete säilitamise tähtaeg ning vastutav töötleja. Viimased
tagavad parema õigusselguse andmesubjektile, kelle andmeid register töötleb. Säilitamise
tähtaeg on seotud nii andmesubjekti põhiõiguste riivega kui ka õigusselguse tagamisega, et
määratleda asjaomaste andmete kasutatavus ajaliselt. Nt vajadus uurida krooniliste nakkuste
tekkimisel seda, millal oli äge staadium nt hepatiitide puhul, mille intervall on 20 aastat ja
enam. Piisavalt pikk aeg tagab ka selle, et nt HIV-positiivseid ei registreeritaks korduvalt.
Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes teeb
epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude
väljaselgitamiseks ning teavitab vajaduse korral ka massiteabevahendite kaudu elanikkonda
nakkushaiguse esinemisest ja haiguspuhangu tõrje meetmetest. Pikem ajavahemik on vajalik
seire ja analüüsi tegemiseks, et määratleda nakkushaiguste leviku tendentse ühiskonnas.
Puhangute paikmed jms aitab jälgida levikutendentse aja jooksul, seda ka riigi tasandil. Kuna
registri andmeid kasutatakse ka ennetuseks ja levimuse analüüsiks, ei saa see piirduda vaid
eeldatava elueaga. Erinevate nakkushaiguste tendentsid ja nende analüüs pikemas
perspektiivis võimaldab luua erinevaid seoseid ja neist tulenevaid mustreid, mis omakorda
aitavad tegeleda ennetuse ja tõhustamisega tulevikus, sest meetmed ja nende mõjutatud
45(101)
tulemused on aegreas jälgitavad. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses
sätestatule – nende töötlemine on riivelt piiratum ja säilitamiseks nähakse ette kindel tähtaeg.
Vastutava töötleja määramine on oluline õigusselguse aspektist, kuna just vastutaval töötlejal
lasub oluline osa andmetöötluse reeglite kehtestamisel ja täitmisel (uue andmekaitse määruse
kontekstis tuleb hinnata enne isikuandmete töötlemist kavandatavate toimingute mõju,
konsulteerida enne isikuandmete töötlemise alustamist andmekaitse järelevalveasutusega
juhul, kui mõjuhinnangust (artikkel 35) selgub, et hoolimata meetmete rakendamisest püsib
isiku õigustele ja vabadustele suur oht jne). Vastutavaks töötlejaks määratakse
Terviseamet, kuna eelkõige just tema ülesannete täitmisega seostub ka andmete kogumine
registrisse.
Eelnõu § 56 punkt 11. NETS 21 lõikes 61 ja lõikes 7 muudetakse määruse andjat. Nii
andmekogu põhimäärus kui ka samasse andmekogusse kantavate andmete määrused antakse
edaspidi sama haldusorgani poolt. Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja
Justiitsministeeriumi kohustus Terviseametit teavitada, tuleneb juba kehtivast seadusest.
Eelnõu § 56 punkt 12. Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade uus versioon (IHR 2005) jõustus
2007.aastal. IHR 2005 ulatus on laienenud - uus versioon käsitleb mitte ainult eriti ohtlikke
nakkushaigusi (katk, koolera ja kollapalavik), vaid kõiki rahvatervise aspektist olulisi
terviseohtusid/-sündmusi. Alates IHR jõustumisest 2007. aastal on iga Maailma
Terviseorganisatsiooni liikmesriik kohustatud sündmustest, mis võivad olla rahvusvahelise
tähtsusega rahvatervise hädaolukorrad, teavitama vastavalt IHR 2005 lisas 2 toodud otsuse
tegemise skeemile (s.t. rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud ohutegurid või sündmused).
§ 57. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine
Eelnõu § 57 punktid 1–3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete
seaduse (NPALS) § 101 lõike 2 alusel kehtestatakse spetsiifilise iseloomuga infosüsteemi
põhimäärus ministri määrusega. Süsteemi vastutavaks töötlejaks jääb Tervise Arengu Instituut
ning kuna volitatud töötlejad reguleeritakse AvTS-i alusel põhimääruses, ei ole sellekohane
detailne regulatsioon seaduses vajalik (need muutuvad, nende ülesanded muutuvad jms).
Eelnõu § 57 punkt 4. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud § 102 seotud
muudatustega.
Eelnõu § 57 punkt 5 ja 6. NETS § 102 muudatused on seotud eelkõige vastava sätte
õigusselgemaks muutmisega – selle pealkirja täiendatakse lähtuvalt sätte sisust (reguleerib ka
juurdepääsuõigust), samuti tunnistatakse kehtetuks lõige 1, kuna detailne regulatsioon
juurdepääsude osas on sättes vastavalt organitele täpsemalt avatud.
Eelnõu § 57 punkt 7. Ka NETS § 103 muudatused on seotud pigem seaduse täpsustamisega,
kus läbi muudetud pealkirja avatakse paremini reguleeritava sätte sisu. Samuti tuuakse
seaduses kogutavate andmete üldistatud koosseis.
Eelnõu § 57 punkt 8. NPALS §-s 111 täpsustatakse narkomaaniaravi andmekogu pidamise
eesmärki, rõhutades, et andmekogu käsitleb psühhiaatri kinnitatud diagnoosi alusel
korraldatava narkomaaniaraviga seotud andmeid, mille põhjal planeeritakse
tervishoiuteenuste korraldamist ning tehakse statistikat (sh epidemioloogilisi ja teaduslikke
uurimistöid). Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi Tervise Arengu Instituut, kes on selle
andmekogu ainus andmete töötleja. Samuti üldistatakse andmete andmekogusse esitajatele
esitatavaid nõudeid, sest narkomaaniaravi ei pruugi pakkuda ainult psühhiaatria tegevusluba
46(101)
omavad tervishoiuteenuse osutajad (nt on lähitulevikus plaanis kaasata metadoonravi
korraldamisse ka perearstid ja proviisorid). Kuna narkomaaniaravi on järjepidev, siis nt
ravimite jagamine varem diagnoositud isikutele ei pea olema korraldatud ainult psühhiaatrite
osavõtul ning ravimite jagamisega võivad tegeleda ka perearstid ja proviisorid.
§ 58. Nimeseaduse muutmine
Eelnõu § 58. Isikuandmete töötlemise eesmärgid ühtivad valdavalt nimeseaduse (NS)
peatükkidega, kuid eraldi on isikuandmete töötlemise eesmärgina nimetatud ka isikunime
kohaldamine, sest isikunime kohaldatakse ka muudel juhtudel kui üksnes isikunime
korrastamise käigus. Andmekategooriaid, mida kogutakse, ei ole mõistlik täpsemalt selles
sättes nimetada, sest need on NS-i alusel tehtavates menetlustes erinevad. Näiteks sätestab NS
§ 16 lõige 2 andmed, mille isik peab esitama nime muutmise avalduses, samas on lapsele
nime andmisel vajalikud andmed sätestatud eelkõige perekonnaseisutoimingute seaduses
(PKTS). Eriliiki isikuandmete töötlemise lubamine hõlmab eelkõige isiku rahvuse kohta
andmete kogumist, misläbi võib ilmneda isiku etniline päritolu.
Töötlemist täpsemalt reguleerivad sätted (nt kes töötleb, kuidas töödeldakse) ning andemete
säilitamine on reguleeritud NS-s, samuti rahvastikuregistri seaduses (RRS) ning neid ei ole
otstarbekas korrata. Lisatava sätte teises lauses NS-le viitamine on oluline eelkõige seetõttu,
et isikuandmete töötlejaks on maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus,
Siseministeerium, isikunimekomisjon ja nime kohaldavad asutused. Andmete säilitamise
seisukohalt on oluline RRS, mis sätestab tähtajad, samuti rahvastikuregistrisse kantud
andmete võimalikud töötlejad.
§ 59. Pakendiseaduse muutmine
Eelnõu § 59. Täiendatud on registri pidamise eesmärki ning eemaldatud pakendiseaduse § 25
lõikes 2 olev viide avaliku teabe seadusele.
§ 60. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine
Eelnõu § 60. Lisatavas sättes on sõnaselgelt isikuandmete töötlemise eesmärgid välja toodud,
nendeks on perekonnaseisutoimingute või perekonnaseisukannete tegemine, samuti
perekonnaseisutoimingu tegemiseks vajalike õiguste andmiseks perekonnaseisuametnike ja
vaimulike isikuandmete kogumine. Perekonnaseisukande mõiste on toodud PKTS § 2 lõikes
1, mille kohaselt on see sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning muu
registreerimisele kuuluva perekonna- või nimeõigusliku muudatuse kohta
rahvastikuregistrisse kantavate andmete kogum. Perekonnaseisutoimingud on defineeritud
PKTS § 3 lõikes 1, milleks on sünni ja surma registreerimine, abielude sõlmimise ja
lahutamise kinnitamine ning rahvastikuregistrisse sellest tulenevate perekonna- ja
nimeõiguslikke muudatusi kajastavate kannete tegemine, rahvastikuregistrisse kantud
andmete muutmine ja parandamine ning perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri
väljavõtete väljastamine. Selleks et valdkonna eest vastutav minister (siseminister) saaks anda
isikule õiguse tegutseda perekonnaseisuametnikuna, peab ta PKTS § 4 lõike 2 kohaselt
vastama avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning sooritama
perekonnaseisuametniku eksami.
47(101)
PKTS § 31 annab ministrile võimaluse eelnimetatud õiguse pikendamiseks, seega
Siseministeeriumil on vaja koguda ametnike andmeid. Analoogne regulatsioon on vaimulikele
abielu sõlmimiseks vajalike õiguste andmisel, sel juhul kohaldatakse seaduse 2. peatükki.
Andmete kategooriad on nimetatud seaduses (PKTS § 9, ka erisätetes, nt § 37 lõige 2 jne),
samuti selle alusel antud regionaalministri 25. veebruari 2010. a määruses nr 4
„Perekonnaseisuametniku koolituse ja eksami läbiviimise kord ja perekonnaseisuametniku
tunnistuse vorm“, mis sätestab andmed, mida peavad esitama ametnikud ja vaimulikud, et
saada perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus. Isikuandmete töötlemist reguleerib nii
PKTS (nt perekonnaseisuametnik töötleb isiku esitatud andmeid kande tegemise otsustamisel)
kui ka RRS (säilitamise tähtajad).
Eriliiki isikuandmete töötlemise lubamine hõlmab eelkõige isiku rahvuse kohta andmete
kogumist, misläbi võib ilmneda isiku etniline päritolu, samuti nt soo muutmise tõendi
väljastamine.
§ 61. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmine
Eelnõu § 61. Seaduses määratakse registri vastutav töötleja, kes on Rahandusministeerium.
Struktuurifondidest antavate toetuste õigusraam on üldjuhul reguleeritud Euroopa Komisjoni
ja Euroopa Liidu Nõukogu tasemel (näiteks kogutavate andmete kategooriad, dokumentide
säilitustähtajad). Riigisisene struktuuritoetuste seadus aga täpsustab eriseadusena
struktuurifondidest antavate toetuste riiklikke asutusi, nende pädevust ja volitusi ning
kehtestab taotluste menetluse ja toetuste kasutamise nõuded, samuti järelevalve ning toetuse
tagasinõudmise alused. Toetuste jagamine ei ole eraldi suunatud füüsilistele isikutele ega
füüsiliste isikute andmete kogumisele, ent äriühingutele, asutustele, sihtasutustele ja
mittetulundusühingutele suunatud toetuse taotluste, samuti juba antud toetuse kasutamise
tõendamise ja järelevalve raames töödeldakse projekti heaks töötavate või teenust osutavate
isikute andmeid, mis ei ole uue andmekaitse regulatsiooni mõistes eriliiki isikuandmed.
Muudatustega täpsustatakse üksnes kehtiva seaduse sõnastust arvestades andmekaitse
üldmääruse nõudeid ning täiendavaid riigisiseseid tingimusi seoses isikuandmete töötlemisega
toetuse jagamisel ette ei nähta.
§ 62. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine
Eelnõu § 62. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadust muudetakse samamoodi, nagu
selgitatud §-s 62.
§ 63. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Eelnõu § 63 punkt 1. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse väljendit
delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib
isikuandmete eriliikide töötlemist. Terminite ühtlustamiseks tuleb PPVS-s senine termin
asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga.
Eelnõu § 63 punkt 2. Kehtiva sätte sõnastus viitab isikuandmete kaitse seadusele, kuid
edaspidi võivad andmesubjektid, kes küsivad tema kohta käivate andmete töötlemise kohta,
tugineda otsekohalduvale isikuandmete kaitse üldmäärusele või isikuandmete kaitse
seadusele (mis peaks jõustuma 25.05.2018). PPA-sse on koondunud märgatav hulk
andmekogusid, milles töödeldakse igapäevaselt andmeid seadusest tulenevate ülesannete
48(101)
täitmiseks. Kui isik palub teavet tema kohta töödeldavate andmete kohta, siis küsitavate
andmete selekteerimine ning nendest valiku tegemine, milliste andmete töötlemise kohta
päring tehakse (kas andmed, mis alluvad isikuandmete kaitse üldmäärusele või isikuandmete
kaitse seaduses toodule), võtab paratamatult aega. Seega jääb kehtima senine tähtaeg kuni
kolmekümmend päeva, mille jooksul tuleb andmesubjektile vastata.
Eelnõu § 63 punkt 3. Piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral on vaja koguda
andmeid tagamaks, et isikutel, sealhulgas nende transpordivahenditel ja nende valduses
olevatel esemetel võib lubada siseneda riigi territooriumile või sealt lahkuda. Riigipiiri
seaduse § 11 lg 1 sätestab, et välispiiri ületamisel või üle välispiiri toimetamisel kuuluvad
piirikontrolli alla kõik isikud, transpordivahendid, kaubad ja muud materiaalsed väärtused.
Piirikontroll seisneb isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollis,
tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turvakontrollis, sanitaar-, veterinaar- või
fütosanitaarkontrollis ning teistes Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning Eesti
õigusaktidega kehtestatud kontrolliliikides.
Muudatusega tuuakse sõnaselgelt välja andmete kogumise ja töötlemisega seonduvad
eesmärgid. Andmekategooriad on välja toodud PPVS § 16 lg-s 1 ning täpsem
andmekategooriate koosseis siseministri 20.12.2007 määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu
pidamise põhimäärus“ 2. peatükis.
Eelnõu § 63 punktid 4 ja 5. Muudetavas PPVS sättes on selgelt välja toodud isikuandmete
töötlemise lubatavus Schengeni infosüsteemi riiklikus registris. Samuti on kõik olulised
Schengeni infosüsteemi riiklikku registrit puudutavad sätted koondatud ühte paragrahvi,
millega kaasneb selle registri põhimääruse kehtestamise volitusnormi asukoha muutumine.
Schengeni infosüsteemi riikliku registri regulatsiooni muudatused võrreldes olemasolevaga on
järgmised:
o PPVS § 20 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
o PPVS § 20 lõige 1 muudetakse ning selles sätestatakse registriandmete
töötlemise eesmärk;
o PPVS § 25 tunnistatakse kehtetuks ning selle olemasolevad lõiked 1 ja 2
viiakse üle PPVS § 20 lõigeteks 2 ja 3;
o PPVS § 20 lisatakse lg 4, mis annab seadusliku aluse isikuandmete, sh eriliiki
isikuandmete töötlemiseks.
Selliselt moodustub ülevaatlik norm, milles on muu hulgas sätestatud, mis eesmärgil ja
milliste ülesannete täitmiseks andmekogu on loodud ning millistest osadest koosneb
volitusnormi alusel antud põhimäärus. Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimääruse
sätted vaadatakse samuti üle, mistõttu volitusnormi asukoha muutumine ei ole ainus põhjus
vastavas põhimääruses muudatuse tegemiseks.
Eelnõu § 63 punkt 6. PPVS-i kohaselt küsitakse politseiteenistusse kandideerija
isikuankeedis andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse, esitatavad nõuded
on sätestatud seaduses. PPVS § 42 lõike 2 kohaselt kehtestab siseminister politseiteenistusse
kandideerija isikuandmete ankeedi vormi, kuid volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud
politseiteenistusse kandideeriva isiku andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse, et
lisaks ankeedi vormi kehtestamisele tuleb kehtestada ka andmete säilitamise tähtaeg ning see
säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses.
Eelnõu § 63 punkt 7. Politseiametniku teenistuslehe säilitamise tähtaega reguleerib PPVS §
46 lõike 2 alusel kehtestatud siseministri määrus. Samas puudub PPVS § 46 lõikes 2 volitus
teenistuslehe pidamise säilitamise tähtaja kehtestamiseks määruses. Muudatuse kohaselt
49(101)
lisatakse, et minister kehtestab ka andmete säilitamise tähtaja, mis täpsemalt sätestatakse
määruses.
Eelnõu § 63 punkt 8. PPVS-s on sätestatud terviseandmete kogumise eesmärk, kuid andmete
säilitamise tähtaega ei ole PPVS-s ega määruses. Määruses on toodud, millise regulaarsusega
peab politseiametnik tervisekontrollis käima. Tervisekontrolli andmete säilitamist reguleerib
üldjuhul töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud
sotsiaalministri 24. aprilli 2004. aasta määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“, mille §
7 lõike 2 järgi säilitab tööandja tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte
lõpetamist. Õigusselguse huvides täiendatakse politseiametnikele laienevat PPVS § 71 lõike 4
alusel kehtestatava politseiametniku tervisenõuete ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi
sisu ja vormi nõuete määruse volitusnormi andmete säilitamise tähtajaga.
Eelnõu § 63 punkt 9. PPVS § 10810 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse
volitusnormi sõnastuses ei ole toodud vabatahtliku merepäästja tunnistuse väljastamiseks
vajalike andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi andmete säilitamise
tähtaeg ning see tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses.
§ 64. Postiseaduse muutmine
Eelnõu § 64 punktid 1 ja 2. Postiseaduse isikuandmete kaitset puudutavad mõisted viiakse
kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega ning sätestatakse selguse huvides, kes on
aadressiregistri vastutav töötleja.
§ 65. Prokuratuuriseaduse muutmine
Eelnõu § 65 punkt 1. Kehtiv prokuratuuriseaduse § 151 reguleerib prokuröriteenistusse
kandideeriva isiku tausta kontrollimist ning viitab isikuandmete ankeedile, mille kandideeriv
isik peab täitma. Siiski ei tulene nimetatud sättest õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks.
Sellest tulenevalt täiendatakse § 151 lõikega 21 selliselt, et sätestatakse isikuandmete
töötlemise eesmärk ning töödeldavate isikuandmete kategooriad.
Eelnõuga täiendatakse § 151 lõikega 22 selliselt, et nimetatakse prokuröriteenistusse
kandideeriva isiku tausta kontrollimiseks vajalikud isikuandmete üldkategooriad.
Prokuratuuriseaduse § 151 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et töödeldavate isikuandmete täpsem
koosseis sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses.
Eelnõu § 65 punkt 2. Kehtiv prokuratuuriseaduse § 151 ei sätesta, kui kaua
prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimiseks töödeldud isikuandmeid
säilitatakse. Tulenevalt isikuandmete säilitamise piirangu põhimõttest (üldmääruse art 5 lg 1
punkt e) kui ühest isikuandmete töötlemise peamisest põhimõttest, on vaja määrata nimetatud
isikuandmete säilitamise tähtaeg. Eelkõige põhjusel, et säilitatakse ka selliste isikute
isikuandmeid, keda prokurörina ametisse ei nimetata. Seetõttu sätestatakse
prokuratuuriseaduse § 151 lõikes 8 isikuandmete säilitamise tähtajad. Vastavalt lisatavale
lõikele 8 säilitatakse isikuandmeid viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või viis
aastat pärast teenistusest lahkumist.
§ 66. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine
50(101)
Eelnõu § 66 punkt 1. Muudatusena võetakse kasutusele uus andmekogu nimetus – testide
andmekogu. Uus nimetus tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, mis on
parajasti ettevalmistamisel. Andmekogu nimetuse vahetus on vajalik põhjusel, et see kajastab
paremini andmekogu sisu.
Seaduses sõnastatakse testide andmekogu eesmärk (eelnõu § 32 lõige 1). Isikuandmete
töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja
eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku
põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi
reguleerimine seaduse tasandil määratleb andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks
andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise
eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses
sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine
seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel.
Seaduses sätestatakse, et testide andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas
andmete koosseisu ja säilitamise tähtajad, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (eelnõu §
32 lõige 2). Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete
puhul tuleneb säilitustähtaja määramise nõue eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest.
See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel
seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja
kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise
tähtaeg.
Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu
põhimääruses täpsustatakse (§ 32 lõiked 4 ja 5). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi
sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku
põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab
kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate
andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku
andmekogu eesmärgiga. Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt
nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 5
alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda.
Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning
andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses.
Muudatusena sätestatakse seaduses, et testide andmekogusse kantud andmetel on
informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 32 lõige 6). Registrisse kogutavad andmed ei
oma õiguslikku tähendust.
Eelnõu 66 punkt 2. Muudatusega asendatakse vana IKSi termin delikaatsed isikuandmed
isikuandmete kaitse üldmäärusele vastava terminiga.
§ 67. Päästeseaduse muutmine
Eelnõu § 67 punktid 1 ja 2. Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija kohta kogutakse
andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust saada vabatahtlikuks päästjaks ning talle
esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. Samas päästeseaduse (PäästeS) määruse
volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud vabatahtlikuks päästjaks soovija kohta kogutud
andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi säilitamise tähtaeg ja andmete
säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses.
51(101)
Samuti on PäästeS-s sätestatud terviseandmete kogumise eesmärk, kuid andmete säilitamise
tähtaega ei ole PäästeS-s ega määruses, mistõttu tuleb PäästeS-i täiendada vabatahtliku päästja
tervisekontrolli määruse volitusnormi, et siseminister kehtestab määruses ka vabatahtliku
päästja terviseandmete säilitamise tähtaja. Lisaks tuleb muuta määruse pealkirja, mille
pealkiri on praegu „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse
kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“, sest tulenevalt
volitusnormist on määruses reguleeritud ka tervisekontroll.
Eelnõu § 67 punktid 3 ja 4. PäästeS § 41 reguleerib vabatahtliku päästja hukkumisel tema
lähedastele hüvitise maksmist, kuid seaduses ei ole täpselt sätestatud Päästeameti õigust
töödelda, sh küsida andmeid vabatahtliku päästja lähedaste kohta. Muudatusega luuakse
õiguslik alus töödelda vabatahtliku päästja lähedaste andmeid, et tagada vabatahtliku päästja
hukkumisel hüvitise maksmine tema lähedastele. Muudatus võib küll mõjutada vabatahtliku
päästja lähedaste eraelu puutumatust, kuid andmete küsimine on kõnesoleval juhul
põhjendatud ning vabatahtliku päästja ja tema lähedaste huve silmas pidav, kuna andmeid
küsimata võib tekkida olukord, kui vabatahtliku päästja hukkumisel ei ole andmete
puudumise tõttu võimalik lähedastele hüvitist välja maksta.
§ 68. Päästeteenistuse seaduse muutmine
Eelnõu § 68 punktid 1 ja 2. Päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) § 7 lõige 5 sätestab
muuhulgas, et päästeteenistuja tervis peab võimaldama tal täita päästeteenistuja teenistus- või
tööülesandeid, ning lõige 4 annab siseministrile õigus kehtestada määrusega päästeteenistuja
tervisenõuded, kuid PäästeTS ei sätesta tervisenõuetele vastavuse kontrolli tegemist ega selle
tegemise eesmärki. Isikuandmete töötlemise olulised põhimõtted on seaduslikkus ja
eesmärgikohasus. See tähendab, et isikuandmeid võib koguda vaid seaduslikul teel ning
üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Selleks, et oleks selgelt
mõistetav päästeteenistuja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise eesmärk, täiendatakse
seadust, milles sätestatakse, et päästeteenistuja tervisekontrolli eesmärk on välistada tal
tervisehäired, mis takistaksid päästeteenistusele antud ülesannete täitmist. Päästeteenistujale
pandud kohustuste täitmist takistavad tervisehäired on sätestatud siseministri 15. veebruari
2011. aasta määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise
ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“.
Tervisekontrolli andmete säilitamist reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike
1 punkti 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 24. aprilli 2004. aasta määrus nr 74 „Töötajate
terviskontrolli kord“, mille § 7 lõike 2 järgi säilitab tööandja tervisekontrolli otsuseid 10
aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. Õigusselguse huvides täiendatakse PäästeTS-i
alusel kehtestatava päästeteenistuja tervisenõuete määruse volitusnormi.
Eelnõu § 68 punkt 3. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 on nimetatud delikaatseid
isikuandmeid, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete
töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb PäästeTS-s senine termin asendada
isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga.
Eelnõu § 68 punkt 4. Päästeteenistusse päästeametniku kohale, mille ametiülesannete hulka
kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või PPA, või
demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate delikaatsetele
isikuandmetele, kandideeriva isiku isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad
hinnata isiku sobivust teenistusse. Päästeteenistusse kandideerijale esitatavad nõuded on
52(101)
sätestatud seaduses. Näiteks kontrollitakse kandideerija kriminaalkorras karistatust, avalikust
teenistusest vabastamist distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest jne ehk kontrollitakse
andmeid, mis välistaks päästeteenistuses töötamise. Lisaks kogutakse teisi päästeteenistujale
seaduses sätestatud nõuete täitmist tõendavaid andmeid, nagu kodakondsus, haridus ja tervis,
samuti küsitakse päästeteenistusse kandideerija lähedaste andmeid.
PäästeTS § 72 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi
sõnastuses ei ole päästeteenistusse kandideeriva isiku andmete säilitamist. Muudatuse
kohaselt lisatakse volitusnormi andmete säilitamise tähtaeg ja isikuankeedis küsitud andmete
säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses.
§ 69. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Eelnõu § 69. Kohustatud isik peab rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise seadusest
tulenevate nõuete kohaldamisel isikuandmete kaitse üldisi reegleid, välja arvatud juhul, kui
RahaPTS-s on sätestatud teistsugune regulatsioon.
§ 70. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine
Eelnõu § 70. Rahvaraamatukogu seadust täiendatakse §-ga 151. Seaduse tasandile tuuakse
isikuandmete kogumise eesmärk: rahvaraamatukogu kogub isikuandmeid lugejatele
raamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks
aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning seaduse § 17 lõikes 1 või 2 nimetatud tasude
nõudmiseks.
Samuti lisatakse seadusesse isikuandmete koosseis, mis on käesoleval ajal sätestatud
kultuuriministri 12.07.2004 määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“.
Seadusesse on lisatud regulatsioon, mille kohaselt on alla 18-aastase isiku puhul teavikute
kojulaenutamise õiguse saamiseks vaja ka lapsevanema või seadusliku esindaja andmeid. See
on vajalik olukorras, kus laps laenutab koju teaviku, kuid ei tagasta seda tähtaegselt, rikub
seda või kaotab ära ja raamatukogu pidajal ei ole võimalik rakendada §-st 17 tulenevaid tasu
nõudeid.
Täiendavalt on seaduse tasandile toodud võimalus küsida isiku terviseandmeid puudega
isikule raamatukogu teenuse osutamiseks. Rahvaraamatukogu seaduse § 15 lõike 6 kohaselt
korraldab raamatukogu elanikele, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu
külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Terviseandmete küsimine võimaldab seda
sätet realiseerida, raamatukogu peab veenduma, et isikul on tulenevalt puudest õigus
eriteenuseid saada.
§ 71. Rahvastikuregistri seaduse muutmine
Eelnõu § 71 punktid 1 ja 2. Rahvastikuregistri seaduse § 5 lõikes 1, § 11 lõikes 3, § 13
lõikes 5, § 16 lõike 1 punktis 1, § 19 lõikes 4, § 57 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 69 lõikes 2 ja §
80 lõikes 3 asendatakse viide isikuandmete kaitse seadusele viitega Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus).
53(101)
§ 72. Rahvastikuregistri seaduse (RT I, 17.11.2017, 1) muutmine
Eelnõu § 72. Riigikogu võttis 25.10.2017 vastu rahvastikuregistri seaduse uue tervikteksti,
mis jõustub 01.01.2019. Ka selles seaduses tuleb teha samasugune muudatus nagu kehtivas
rahvastikuregistri seaduses. Rahvastikuregistri seaduse (RT I, 17.11.2017, 1) § 2 lõikes 1, § 9
lõikes 4, § 11 lõikes 5, § 14 lõike 1 punktis 1, § 46 lõike 2 punktis 3 ja § 56 lõikes 1
asendatakse viide isiku andmete kaitse seadusele viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusele (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus).
§ 73. Rahvatervise seaduse muutmine
Eelnõu § 73. Eelnõus on muudetud registrite eesmärgid selgemaks, et tagada ja mõista
paremini registri andmete töötlemise ulatust. Korrastati ka üldistatud andmekoosseise
(isikukood või sünniaeg) ning vaadati üle vastutava töötleja regulatsioon. Seaduse tasandil
kehtestati säilitamise tähtaeg. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s sätestatut, et avalike
ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga.
sellekohased kordused jäetakse välja.
Paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 2, et piirata andmete laialdast kasutamist, arvestades
andmete delikaatsust (nakkushaigused, raseduse info jms). Piirang ei puuduta terviseohutuse
infosüsteemi.
Rahvatervise seaduse alusel asutatud andmekogude puhul korrastati ja ajakohastati registrite
eesmärke, et anda paremini edasi nendesse kogutavate isikuandmete kogumise mõtet
(levimuse, elumuse jne analüüsiks). Võrreldes kehtiva õigusega on uus andmekogu, mida
RTerS-i alusel reguleeritakse, raseduse infosüsteem. Raseduse infosüsteem asutatakse kahe
andmekogu, meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu ümberkorraldamise
tulemusena. Muud andmekogud, mida eelnõuga reguleeritakse, on samal kujul ka praegu
kehtiva RTerS-i alusel ning sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga ei ole.
Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja
vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks,
tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja
teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Raseduse
infosüsteem asutatakse kahe andmekogu ümberkorraldamise tulemusena. Põhimäärus (nagu
mitmetel teistelgi) täpsustab selles olevate registrite täpsema arvu ja korra. Andmekogude
ümberkorraldamine on ajendatud andmekogumise digiteerimisest ja vajadusest viia
andmekogude põhimäärused kooskõlla kehtivate õigusaktidega ning koondada sarnast
eesmärki kandev andmestik ühtsesse registrisse. Riigi infosüsteemi haldussüsteemis on
infosüsteemide kataloog, kuhu kantakse kõik Eestis kasutusel olevad riigi asutatud
andmekogud. Raseduskatkestusandmekogu registreerimise taotluse esitamisel selgus, et
andmekogu volitusnorm seaduses ning kehtiv põhimäärus ei vasta kehtivatele õigusaktidele.
Vajalike muudatuste tegemiseks kutsuti kokku töörühm, mis oma esimesel koosolekul
otsustas, et tuleks luua uus infosüsteem meditsiinilise sünniregistri ja
raseduskatkestusandmekogu baasil. Selline lahendus on kantud pragmaatilistest kaalutlustest,
kus rasedus ja sünd on omavahel tihedalt seotud protsess ning andmestiku hindamine oluline
protsessi algusest lõpuni.
54(101)
Paragrahvi 2 lõikes kehtestatakse, kes on kohustatud esitama andmeid raseduse infosüsteemi.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse andmeesitajate loetelu tervishoiuteenuste
osutajatega, kellel on pediaatria ja kodusünnitusabi tegevusluba. Pediaatria tegevusloa omajad
hakkavad esitama andmeid enneaegselt sündinud laste kohta. Kodusünnitusabi tegevusloa
omajad peavad esitama andmeid nende poolt vastu võetud laste sündide kohta. Kolmandas
lõikes on üldistatult nende andmete loetelu, mida töödeldakse raseduse infosüsteemis.
Raseduse infosüsteemi põhimääruses tuuakse juba kogutavate andmete koosseisud täpsemalt
esile – tegemist on koondiga kahe varasema pinnalt.
Seega seisnevad muudatused peamiselt andmekogude eesmärkide korrastamises
(levimuse ja elumuse analüüsimiseks, statistika ja teadustöö tegemiseks jms) ja
andmekoosseisude sõnastuse korrastamises (kaotatakse loetelus korduv sõna „andmed“,
täpsustatakse koosseise juba kogutavate andmete pinnalt). Samuti kehtestatakse andmekogu
põhimäärus spetsiifiliste andmekogude puhul edaspidi valdkonna eest vastutava ministri
määrusega.
Lisaks tuuakse võrreldes varasemaga säilitamise tähtajad seaduses, kuna tegemist on olulise
põhiõiguste riivega. Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev
seire ja andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende
muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi vältel, et tagada andmete
võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Selle tagamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis
muuhulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid
alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse
vastavuse andmete linkimisel eri failide või andmebaaside vahel, pidades silmas mitmetesse
aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud
andmete väärtus suureneb ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel.
Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse ka kehtiva põhimääruse
alusel andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses
sätestatule ja määratakse kindel säilitamise tähtaeg.
Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine registris on üldiselt maailma arenenud riikide
meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe ja nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus.
Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatult on kõigi meie meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon
ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate
haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll järgmistes tegevustes:
Ravi kvaliteedi pikaajaline jälgimine. Seoses pidevalt arenevate teoreetiliste
arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite
juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada eri perioodidel kogutud
andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust
teiste registritega ja varem kogutud andmete ning isikustatud andmete olemasolu.
Võrdlus teiste riikide andmestikega. Registri andmestik, mis ideaaljuhul hõlmab kõiki
Eestis diagnoositud haigusjuhte ja mille abil saab teha võrdlusi teiste riikide
samalaadsete andmestikega.
Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside
efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja
mustrite jälgimine määravad tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise
kaitsel.
Edaspidi muutub ka andmekogu vastutav töötleja, mis määratakse lähtuvalt sellest, kelle
ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud (Tervise Arengu Instituut,
Terviseamet). Volitatud töötleja jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistrile, kuna
55(101)
selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline isik – Tartu Ülikool. Seega
muudetakse ülejäänud registrite volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks, kui volitatud
töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus.
§ 74. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse
muutmine
Eelnõu § 74 punktid 1–3. RKESS § 4 sõnastatakse uuesti. Alates 25. maist 2018. a arvestada
otsekohalduva isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid ning lähtuda eriseaduses sätestatust.
Õigusruum, millest tuleb edaspidi lähtuda, võib olla hõlmatud nii andmekaitse üldmääruse,
Eesti isikuandmete kaitse õigusaktide ja ka erivaldkonna õigusaktidega. Seega on sättesse
lisatud viide isikuandmete kaitse üldmäärusele.
RKESS § 22 on kehtiva määruse sõnastus, mis tuuakse eriliiki andmete puhul seaduse
tasemele (kuigi määrus kehtestas minimaalse nõude – „vähemalt“, säilitatakse edaspidi
andmeid just nii kaua kui direktiiv nõuab ning mitte rohkem).
RKESS § 34 sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. Uus isikuandmete
kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega eriliiki
isikuandmete (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast mõistet). Otsekohalduva
määruse valguses on terminid ühtlustatud õigusselguse huvides. Kuna edaspidi hakatakse
kohaldama nii üldmäärust kui ka riigisiseseid õigusakte, on samade mõistete kasutamine
ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele.
§ 75. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine
Eelnõu § 75 punktid 1 ja 2. Seoses sellega, et meditsiiniline sünniregister muudetakse
raseduse infosüsteemi osaks ja sellesse koondatakse ka RKSS-s reguleeritud
raseduskatkestusandmekogu, tuleb muuta ka vastavas osas RKSS-i. Vastavad sätted
andmekogu reguleerimiseks tunnistatakse RKSS-s kehtetuks. Edaspidi on rasedusega kulgev
protsess hõlmatud ühtses andmekogus ja seda rahvatervise seaduse alusel.
RKSS § 25 sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. Uus isikuandmete
kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega eriliiki
isikuandmed (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast mõistet). Otsekohalduva
määruse valguses on terminid ühtlustatud õigusselguse huvides. Kuna edaspidi hakatakse
kohaldama nii üldmäärust kui ka Eesti õigusakte, on samade mõistete kasutamine ühesuguste
terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele.
§ 76. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Eelnõu § 76 punkt 1. Kuna ravikindlustuse andmekogu nimetus ning regulatsiooni kajastav
asukoht muutus, muudetakse RaKS-is läbivalt sõnad „ravikindlustuse andmekogu“ sõnadega
„haigekassa andmekogu“ vastavas käändes. Tegemist on tehnilise muudatusega (vt rohkem
eelnõu § 7 juurest).
Eelnõu § 76 punkt 2. RaKS-i täiendatakse §-ga 131, mis sätestab kindlustuskaitse tõendamise
nõuded. Kindlustuskaitse tõendamise regulatsioon on jäänud oma sisult samaks kehtiva
RaKS-i regulatsiooniga, küll on sättes muudetud andmekogu nimetus, kus kindlustuskaitse
56(101)
andmeid töödeldakse (vt eelmine punkt). Samuti on jäetud välja regulatsioonist
„haigekassakaart“, kuna haigekassakaarte enam ei väljastata. Seega viiakse õigusruum
kooskõlla praeguse praktikaga. Kindlustuskaitse tõendamise sätted viiakse RaKS-i 2. peatüki
2. jaosse pärast dokumentide ja andmete esitamise sätteid.
Lõike 1 alusel isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb haigekassa andmekogusse kantud
andmete alusel. Andmekogusse kannete tegemine on reguleeritud HKS-iga.
Lõikes 2 korratakse praegust RaKS-i § 19 lõike 11 sõnastust, mille kohaselt töötajate ja
ametnike kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kanded tehakse haigekassa
andmekogusse töötamise registri andmete alusel.
Lõikes 3 korratakse praegust RaKS-i § 19 lõike 3 sõnastust, mis sätestab juhud, millal
haigekassa võib andmekogusse teha kande oma algatusel.
Lõige 4 sätestab dokumentide loetelu, millega isik oma kindlustuskaitse tõendab (kehtiva
RaKS-i § 21 lõige 1.
Lõike 5 kohaselt võib haigekassa andmekogusse kantud alla 15-aastane isik kindlustuskaitse
tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi
(kehtiva RaKS-i § 21 lõige 2).
Lõiked 6 ja 7 sätestavad Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise ja
kasutamise tingimused (kehtiva RaKS-i § 21 lõiked 3 ja 4).
Eelnõu § 76 punkt 3. RaKS-i 2. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks
tunnistamise aluseks on nimetatud jaos olevate sätete üleviimine HKS-i ja RaKS-i § 131.
Kehtiva 3.jaos on sätestatud ravikindlustuse andmekogu ja andmekaitse regulatsioon.
§ 77. Ravimiseaduse muutmine
Eelnõu § 77 punktid 1–5. Esimene muudatus on seotud tervishoiuteenuste korraldamise
seadusesse lisanduva peatükiga 32 (vt selgitusi vastava sätte juures). Tegemist on pigem
tehnilise muudatusega, ajakohastades seaduse sõnastust ja tagades kooskõla AvTS-ga.
Sõnastus on eelnõu kohaselt sarnane teiste andmekogude regulatsioonidega. Sarnaselt teiste
spetsiifiliste registritega eri valitsemisalades asutatakse ja määratletakse ka selle registri
täpsem kord edaspidi vastava valdkonna ministri määrusega.
Kuna nii proviisorite ja farmatseutide registris (isikuandmed) kui ka retseptikeskuses (eriliiki
andmed) töödeldakse nii isiku- kui ka eriliiki andmeid, korrastatakse nende andmekogude
regulatsioonis nii volitusnormi sisu ja täpsustatakse töödeldavate andmete üldkoosseis
seaduses.
§ 78. Relvaseaduse muutmine
Eelnõu § 78 punktid 1–3. Relvaseaduse (RelvS) alusel töötlevad eri ametiasutused
isikuandmeid, sh nende eriliike, nt relvaloa taotlejate terviseandmed, andmed karistatuse
kohta jne. RelvS-i alusel on andmete töötleja üldjuhul Politsei- ja Piirivalveamet. Seaduses
sätestatud juhul võib andmeid töödelda ka muu ametiasutus (nt Maksu- ja Tolliamet riikliku
järelevalve teostamisel, Kaitsepolitseiamet Relvs-i alusel lubade väljastamise protsessi
57(101)
kaasamisel). RelvS-ga pandud ülesannete täitmisel töödeldakse isikuandmeid ja nende eriliike
kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja isikuandmete kaitse seadusega (millega võetakse
üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute
kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise,
uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuse täitmisele
pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu raamotsus 2008/977/JSK), ning ulatuses, mis on vajalik RelvS-s sätestatud eesmärgi
täitmiseks.
RelvS-i muudatuse punktides 1–3 kavandatud muudatused täpsustavad RelvS-i alusel
kehtestatud andmekogude – teenistus- ja tsiviilrelvade register ning Kaitseväe ja Kaitseliidu
relvaregister – eesmärki ning andmekogude põhimääruse kehtestamiseks antavaid
volitusnorme ning andmekogus säilitatavate andmete säilitustähtaegasid. Kehtiva RelvS-i
kohaselt on andmekogude asutamiseks sätestatud vastavad volitusnormid RelvS-i § 3 lõigetes
3 ja 5. RelvS §-st 3 tõstetakse sätted, mis käsitlevad relvaregistreid (lõiked 3 ja 5) RelvS 3.
peatükki, sest relva andmete registrisse kandmine on üks relvade üle arvestuse pidamise viise
ning kõik, mis on seotud relvade üle arvestuse pidamisega, peaks olema sätestatud ühes
kohas.
RelvS-i muudatuse punkti 3 kohaselt muudetakse RelvS § 24. Kõnesoleva paragrahvi lõike 1
kohaselt kantakse kõik tsiviilkäibes olevad relvad, kõik relva- ja padrunikollektsiooni
kuuluvad relvad ning laskekõlbmatud relvad ja teenistusrelvad teenistus- ja tsiviilrelvade
registrisse (edaspidi ka register), mille eesmärk on koguda ja säilitada teavet Eestisse
saabunud ning Eestis asuvate tsiviilkäibes lubatud teenistus- ja tsiviilrelvade, relva- ja
padrunikollektsioonide, laskekõlbmatute relvade ning nende omanike ja valdajate kohta,
samuti tüübikinnituse saanud relva- ja padrunimudelite ning nende modifikatsioonide kohta.
Registrisse tuleb relv kanda selle Eestisse sisseveol, Eesti tootjalt Eesti tellijale üleandmisel
ning relva igakordsel registreerimisel omaniku või valdaja nimele (§ 24 lõige 6).
Tsiviilrelvade registrisse ei kanta piiramata tsiviilkäibega relvade, kumminuiade, ekspordiks
valmistatud relvade, transiitveosena veetavate relvade ning ametirelvade hulka kuuluvate
külmrelvade, pneumorelvade ja elektrišokirelvade andmeid (§ 24 lõige 4). Võrreldes kehtiva
seadusega on lisatud, et ametirelvade hulka kuuluvate külmrelvade, pneumorelvade ja
elektrišokirelvade andmeid tsiviilrelvade registrisse ei kanta, kuna tegemist on vähemohtlike
relvadega. Nende ametirelvade üle peetakse arvestust ametirelvi käitlevates asutustes
riigivaraseaduses või selle alusel või muul alusel kehtestatud korras. Lisaks valmisrelvade
andmetele tuleb sinna kanda ka relvade oluliste osade, nende laskemoona ja lahingumoona
andmed.
RelvS § 24 lõike 2 kohaselt on registri vastutav töötleja Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud
töötlejate loetelu kehtestatakse põhimäärusega. Registri põhimäärusega kehtestatakse peale
eespool nimetatu ka registris andmete säilitamise tähtajad (§ 24 lõige 3), mida kehtivas
põhimääruses sätestatud ei ole. Andmete säilitamise tähtaegade kehtestamist on vaja
isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetekohaseks rakendamiseks. Registri põhimäärusega
määratakse muu hulgas kindlaks andmetele juurdepääsu tingimused ja juurdepääsuõigusega
asutused.
Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse kehtestab kehtiva RelvS-i kohaselt Vabariigi
Valitsus, kuid muudatuste järgi kehtestab põhimääruse valdkonna eest vastutav minister ehk
siseminister.
Võrreldes praeguse § 24 sõnastusega jäetakse eelnõust välja lõige 4, mis sätestab, et
Kaitseliidu tegevliikme relva, mille ta on soetanud Kaitseliidu relva soetamisloa alusel, võib
58(101)
kanda Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistrisse. Kaitseliidu tegevliikme relv on praeguse
(vana) relvade liigitamise kontseptsiooni järgi Kaitseliidu relv, mitte sõjaväerelv, ja seega
kantakse selle andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistrisse (eelnõukohane sõjaväerelvade
register), nagu kohustab RelvS § 3 lõige 3 ja Kaitseliidu seaduse § 46 lõike 4 esimene lause.
Ka kaitseministri 13. veebruari 2017. a määruse nr 2 „Kaitseliidu relva, mida ei loeta
sõjaväerelvaks relvaseaduse tähenduses, käitlemise ja kasutamise nõuded“ § 5 lõikes 4 on
sätestatud, et Kaitseliidu tegevliikme relva andmed kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu
relvaregistrisse, mitte teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
Muudatuse punkti 4 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 241, milles muudetakse Kaitseväe ja
Kaitseliidu relvaregistri nimetust tulenevalt Kaitseministeeriumi kavandatud muudatustest
sõjarelvade regulatsioonis; vt relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fff5f3f9-2579-4e2f-bc22-7b278dd4ada2.
Eelnõukohase RelvS § 241 lõike 1 järgi kantakse Kaitseväele lahingutegevuseks ning
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks
soetatud relvad sõjaväerelvade registrisse. Sõjaväerelvade registri põhimääruse kehtestab
riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister (lõige 3).
Sõjaväerelvade registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium (lõige 2). Sarnaselt
tsiviilrelvade registriga sätestatakse volitatud töötlejate loetelu põhimäärusega.
Sõjaväerelvade registrile ei kohaldata isikuandmete kaitse üldmäärust, sest sõjaväerelvade
registri eesmärk on Kaitseväele lahingutegevuseks ning Kaitseministeeriumi valitsemisala
asutustele teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks soetatud relvade üle arvestuse
pidamine (lõige 1). Tegemist on põhimõtteliselt riigi sõjalise kaitse ülesannete täitmisega,
kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõike 2 punkti a järgi ei kohaldata seda määrust
nende andmekogude suhtes, milles töödeldakse isikuandmeid muu kui EL-i õiguse
kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus. Riigi sõjaline kaitse ei ole EL-i õiguse
kohaldamisalas samamoodi nagu EL-i siseturu või tarbijakaitse küsimused.
Muudatuse punkti 5 kohaselt täiendatakse RelvS §-ga 352, milles nähakse ette käesolevas
seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike andmete, sealhulgas isikuandmete
säilitamine. Kehtivas RelvS-s sellisel kujul andmete säilitamist reguleeritud ei ole. Teenistus-
ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmete säilitamine on reguleeritud registri põhimääruses,
kuid paljude selliste andmete, mida registrisse ei kanta, säilitamise tähtaegu ei ole
õigusaktides sätestatud. Need on kehtestanud PPA peadirektor, arvestades seni kehtinud
avaliku teabe seadust, isikuandmete kaitse seadust jt õigusakte. Arvestades isikuandmete
kaitse üldmääruse nõudeid, tuleb isikuandmete säilitamise tähtajad kehtestada aga seaduses
või määruses. Kuivõrd paljusid RelvS-i alusel tehtavaid toiminguid (haldusmenetlus) ei
reguleerita täpsemalt määruse tasandil, on mõistlik tuua üldised tähtajad seadusesse.
Tähtaegade kehtestamisel on arvestatud praegu kehtivaid tähtaegu ning nõudeid, mis on
sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2017/853, millega muudetakse nõukogu
direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta.
RelvS § 352 lõikes 1 sätestatakse, et tulirelvade ja tulirelva oluliste osade andmeid, sealhulgas
nendega seonduvaid isikuandmeid, säilitatakse 30 aastat pärast tulirelvade või tulirelva
oluliste osade hävitamist. Lõikes 2 nähakse ette, et RelvS 352 lõikes 1 nimetatud relvade ja
tulirelva oluliste osade andmed ja nendega seonduvad isikuandmed peavad olema
kättesaadavad:
1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja tühistamise eesmärgil ning
pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks 10 aastat pärast tulirelva või tulirelva oluliste
osade hävitamist;
59(101)
2) asutustele, mis on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest
vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aastat
pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist.
Lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja
arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või
nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas
pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil, või muudele
asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil. Lisaks on vaja sätestada eraldi isikuandmete
säilitamise tähtaeg näiteks sellisteks juhtudeks, kui isik taotleb RelvS-i alusel luba, kuid seda
mingil põhjusel talle ei väljastata ehk tema andmeid registrisse ega relvatoimikusse ei kanta.
Selleks sätestatakse, et RelvS § 352 lõigetes 1–3 nimetamata juhul säilitatakse kõnesoleva
seaduse alusel läbiviidud haldusmenetlustes kogutud isikuandmeid, mida ei kanta
relvatoimikusse, nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem
kui viis aastat menetluses otsuse tegemisest või selle otsusega seotud õigusvaidluse
lahendamiseni.
RelvS-s sätestatav isikuandmete töötlemise õigusraamistik on sarnane Eestis seni rakendatuga
ning sisulisi muudatusi isikuandmete töötlemisel ega andmete säilitamisel ei tehta. Muudatuse
mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. RelvS-s
isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete täpsustamine tagab andmesubjektide õiguse parema
kaitse. Isikutele on selged nende isikuandmete töötlemise alused ja andmete säilitamise
tähtajad. Sihtrühm, keda kavandatavad muudatused mõjutavad, on väike, hõlmates seniseid ja
tulevasi relvaloa omanikke või RelvS-i alusel tegevusluba taotlevaid isikuid. Eelnõu
seadusena rakendamisega kulusid ja tulusid ei kaasne.
§ 79. Riigihangete seaduse muutmine
Eelnõu § 79. Riigihangete registris hoitakse neid isikuandmeid, mida riigihangete seaduse
alusel on hankijal õigus ja osaliselt ka kohustus riigihankes osaleva ettevõtja käest küsida.
Sellised andmed on näiteks:
1) andmed hankelepingut täitma asuvate füüsiliste isikute hariduse, kutsekvalifikatsiooni ja
kogemuse kohta;
2) andmed ettevõtja enda või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikme või
konkreetses riigihankes ettevõtjat esindava isiku süüteo korras karistatuse kohta kuritegelikus
ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise, korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti
toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise,
kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise, riigis ilma
seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise, maksualaste süütegude,
laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest;
3) andmed riikliku või kohaliku maksu, makse või keskkonnatasu võlgade kohta;
4) andmed keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste
rikkumise kohta.
Andmeid hoitakse registris tähtajatult. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lg 2
kohaselt tuleb kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitada vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat
alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks
arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud
pikem tähtaeg. Registris ei ole võimalik eristada, millised riigihanked on tehtud
struktuurivahenditest ja millised mitte, ega ole võimalik üheselt kindlaks määrata, millal
60(101)
selliste riigihangete dokumentide säilitamise tähtaeg saabub. Igas riigihankes on see tähtaeg
erinev, tulenevalt sellest, kui pika aja jooksul viiakse riigihange läbi, kui pikaajaline on
projekt ise, millega seoses võidakse korraldada mitu riigihanget, ning juhul, kui toetuse
väljamaksmisel tekivad vaidlused, võib see aeg olla veelgi pikem.
Pärast viie aasta möödumist riigihanke lõppemisest arvates piiratakse registris isikute
ligipääsu registris hoitavatele andmetele. Andmetele on ligipääs registri peakasutajal, kelleks
on Rahandusministeeriumi registri kasutajatoega tegelevad töötajad. Enda läbiviidud
riigihangetele on ligipääs ka hankija peakasutajal ning samamoodi on enda esitatud
pakkumustele ligipääs pakkuja peakasutajal.
§ 80. Ruumiandmete seaduse muutmine
Eelnõu § 80. Ruumiandmete seaduse § 1 lõige 3 sisaldab viidet avaliku teabe seadusele, mis
ei ole vajalik, kuna avaliku teabe seaduses sätestatud üldreeglid kohalduvad nagunii. Seetõttu
nähakse ette selle kehtetuks tunnistamine.
§ 81. Seadme ohutuse seaduse muutmine
Eelnõu § 81. Seadme ohutuse seaduse muudatus on seotud isikuandmete kaitse üldmäärusest
tuleneva põhimõttega, mille järgi peab andmete töötlemise korral sätestama selle eesmärgi.
Lisaks eesmärgi sätestamisele parandatakse sätte sõnastust. Riiklikku järelevalvet teostatakse
seaduses või selle alusel sätestatud juhtude üle, sõna „hõlbustamine“ on üleliigne. Seejuures
„andmete kogumine ning kättesaadavaks tegemine“ iseenesest ei ole asjakohane eesmärk,
mistõttu on seadme ohutuse seaduse §-st 12 see lauseosa välja jäetud.
§ 82. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Eelnõu § 82 punktid 1 ja 2. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 55 lõike 1 punktis 6 ning
SHS § 66 lõike 1 punktis 6 loobutakse teenuseosutaja kohustuste määramisel viitest
isikuandmete kaitse seadusele, kuna olenevalt ülesandest ja teenuse sisust tulenevad edaspidi
nõuded nii andmekaitse üldmäärusest, uuest isikuandmete kaitse seadusest kui ka
eriseadustest. Seetõttu tunnistatakse vastavad sätted kehtetuks.
Eelnõu § 82 punkt 3. SHS § 83 lõikes 3 täpsustatakse teenuseosutaja kohustust andmete
säilitamise kohta. Kuna valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ühtselt
kogutavate andmete koosseisud, siis tuuakse seaduses eraldi välja ka andmete säilitamise
tähtaeg. Nõuete esitamisel lähtutakse aegumise tähtajast, mis on lepingulise suhte korral
maksimaalselt 10 aastat.
Eelnõu § 82 punkt 4. SHS § 141 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse sarnaseks teiste
andmekogude volitusnormidega, ajakohastades seaduse sõnastust ja tagades kooskõla AvTS-
ga. Volitusnormi piiride osas kaotatakse punktist 5 senine andmete säilitamise
põhiregulatsioon ja asendatakse andmeandjate loetelu ja neilt saadavate andmetega. Kuna
säilitamine tuuakse seaduse tasandile (tegemist on siiski ühe põhiõiguse riivega), asendatakse
senine punkt andmeandjate ning neilt saadavate andmetega, st et edaspidi on volitusnormis
selgelt öeldud, et põhimääruses nimetatakse ka teised andmeandjad koos neilt saadavate
andmete koosseisudega. Volitusnormi kohaselt võib vajadusel põhimääruses kehtestada
andmete säilitamise täpsema korra (nt alusandmete ja logide säilitamine).
61(101)
Eelnõuga muudetakse ka andmekogu vastutavat töötlejat, kelleks on edaspidi
Sotsiaalkindlustusamet. Muudatus lähtub sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu
peamiselt on loodud. Sama lähenemist on kasutatud läbivalt Sotsiaalministeeriumi
andmekogu eesmärkidest ja selles töödeldavatest andmetest lähtuvalt.
Eelnõu § 82 punkt 5. SHS § 1421 punktides 1 ja 5 asendatakse sõnad „ kontaktandmed“
sõnadega „ elukoha- ja kontaktandmed“. See on kooskõlas ka põhimääruses (ja selle lisas)
toodud andmetega.
Eelnõu § 82 punkt 6. SHS § 144 täiendamine lõikega 21 kannab samuti senise registri
regulatsiooni korrastamise eesmärki, kuna ka muude omavalitsusüksusele vabatahtlike
teenuste või toetuste korral tuleb lähtuda siiski kannete tegemisel registrisse kogutavate
võimalike andmehulkade koosseisust. Tegemist on selguse loomisega kogutavates
andmehulkades.
Eelnõu § 82 punkt 7. SHS § 1451 täiendamine on seotud § 141 lõike 2 muutmisega. Nimelt
ei reguleerita edaspidi andmete säilitamist mitte põhimääruses, vaid seaduse tasandil (vt
vastavalt § 141 lõike 2 kommentaari).
§ 83. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
Eelnõu § 83 punktid 1–3. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 38 lõikes 1 muudetakse
infosüsteemi eesmärk selgemaks, lõikes 2 täiendatakse ja ajakohastatakse infosüsteemi
volitusnormi. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, määrates infosüsteemi vastutav töötleja,
kelleks on Sotsiaalkindlustusamet.
Seaduse tasandil määratakse ka andmete säilitamise tähtaeg (§ 39 lõike 2 muudatus).
Säilitustähtaegade sätestamisel on punktis 1 arvestatud asjaoluga, et pensioni arvestamiseks
vajalikud alusandmed võivad tekkida läbivalt isiku aktiivse tööea ajal ning nähakse ette
andmete säilitamine 75 aastat pärast isiku surma. Näiteks andmete pikk säilitamisaeg on
vajalik toitjakaotuspensioni määramiseks pärast toitja surma.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 lõike 2 alusel on õigus
toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel – alla
18-aastased lapsed, alla 24-aastased õppurid, toitja mittetöötaval lesel, kel on vastavalt
töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kes on
vanaduspensionieas ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt ühe aasta ja teistel
eelnimetatud paragrahvis loetletud isikutel.
Toitjakaotuspensioni määramisel arvestatakse toitja pensionistaaži ja tema vanaduspensioni
suurust. Samuti sätestatakse riiklike toetuste, hüvitiste, elatisabi ja ohvriabi, abivahendi-,
sotsiaalse rehabilitatsiooni ning erihoolekandeteenuse andmete säilitamine 10 aastat pärast
eelnimetatud toetusele või teenusele õiguse lõppemist. Nii lähtutakse elatisabi andmete
säilitamise puhul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõikes 2 ning § 164 lõikes 2
sätestatust, mille kohaselt on lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg 10
aastat ning aegumine on peatud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna elatisabi maksmine on
seotud lapse elatisnõuetega ning elatise nõudeid ja elatisabi nõudeid nõutakse sisse ühises
täitemenetluses, on elatisabi andmeid vaja säilitada sama kaua, kui on elatisnõude
aegumistähtaeg.
62(101)
Lisaks sätestatakse puude raskusastme tuvastamise ja otsuse andmete säilitamine 10 aastat
pärast isiku surma ning nähakse ette erisus (punkt 4), et lapsel puude raskusastme tuvastamise
otsuse andmeid tuleb säilitada 60 aastat pärast lapsel puude raskusastme tuvastamise viimase
ekspertiisiotsuse kestuse lõppemist. Erisus on vajalik, kuivõrd puudega last vähemalt 8 aastat
kasvatanud isikul on õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne üldist
vanaduspensioniiga (RPKS § 7). Lapsinvaliidsuse tuvastamise andmete ja lapseeast
invaliidsuse tuvastamise andmete säilitamine 50 aastat pärast lapsinvaliidsuse või lapseeast
invaliidsuse viimase ekspertiisiotsuse kestuse lõppemist.
Sarnaselt puudega last kasvatanud vanemale on ka lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi
kasvatanud vanemal õigus jääda soodustingimustel vanaduspensionile. Seega on lapsel puude
tuvastamise, lapsinvaliidsuse ja lapseeast invaliidsuse tuvastamise andmed vajalikud
soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisel, et kontrollida soodustusele õigustatust.
Säilitustähtaegade möödumisel andmed anonüümitakse. Infosüsteemi logiandmete säilitamise
tähtaeg sätestatakse infosüsteemi põhimääruses.
Punkt 3 sätestab üldise põhimõtte ja tähtaja, mil andmed andmekogus anonüümitakse.
§ 84. Spordiseaduse muutmine
Eelnõu § 84 punktid 1 ja 2. Seaduses täpsustatakse andmekogu pidamise eesmärke (§ 61 lg
1). Andmekogu pidamise eesmärgid on praegu reguleeritud andmekogu põhimääruses (sh
andmete kogumine treenerikutse andmiseks). Samuti tuuakse seadusesse andmekategooriad:
andmed Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide ja spordiehitiste kohta ning treenerite,
treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute isikuandmed.
Isikuandmetena kogutakse isiku üldandmeid (nimi, kontakt) ja hariduse, kutse ja tööhõive
andmeid. Seadusega antakse õigus määrata andmekogusse kantavate andmete täpsem
koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg andmekogu põhimääruses.
Spordiseaduse § 91 täiendatakse lõikega 8, tuues seadusesse maksimumaja (kuni 3 aastat)
treeneri tööjõukulu toetuse taotlemisega seotud isikuandmete (toetust taotlevas
spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore nimi ja isikukood)
säilitamiseks. Vastav põhimõte on seni sätestatud kultuuriministri 26.11.2014 määruse nr 9
„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule,
spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning
toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ § 19 lõikes 1.
§ 85. Söödaseaduse muutmine
Eelnõu § 85 punktid 1–3. Eelnõus täpsustatakse registri eesmärgi sõnastust ja muudetakse
registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse
maaeluminister; sätestatakse registrisse kantavad andmed viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis
hõlmab ka isikuandmeid; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil,
edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses.
Eelnõu § 85 punkt 4. Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta.
§ 86. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine
63(101)
Eelnõu § 86 punkt 1. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit,
edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta
rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimede paljundamise ja sordikaitse
seaduses §-s 131 olemas; esitatakse registri eesmärk; jäetakse välja volitatud töötleja
nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri
põhimääruses.
Eelnõu § 86 punkt 2. Eelnõus esitatakse andmete kategooria, tuues konkreetselt välja
isikuandmed.
§ 87. Taimekaitseseaduse muutmine
Eelnõu § 87 punkt 1. Eelnõus muudetakse taimetervise registri põhimääruse kehtestamise
tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta
rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimekaitseseaduse §-s 103 olemas;
määratakse registri vastutav töötleja, kehtiva sättega võrreldes on sättest jäetud välja volitatud
töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse registri põhimääruses; esitatakse registri
eesmärk; sätestatakse registrisse kantavad andmed viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab
ka isikuandmeid.
Eelnõu § 87 punkt 2. Eelnõus sätestatakse taimekaitsevahendite registri eesmärk,
muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri
põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada,
sest see on juba taimekaitseseaduse §-s 104 olemas; esitatakse andmete kategooriad, tuues
välja konkreetselt isikuandmed; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil,
edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses.
§ 88. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine
Eelnõu § 88 punkt 1. Muudatusena täpsustatakse seaduses Eesti Teadusinfosüsteemi
eesmärki (eelnõu § 31 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -
vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise
eneseteostuse vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema
seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määratleb
andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui
seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik
hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka
vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku
põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel.
Muudatusena sätestatakse, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmete säilitamise
tähtajad (eelnõu § 31 lõige 2). Isikuandmete säilitustähtaja määramise nõue tuleneb
eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda
kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on
eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus
kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg.
Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu
põhimääruses täpsustatakse (§ 31 lõiked 5 ja 6). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi
sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku
64(101)
põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab
kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate
andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku
andmekogu eesmärgiga. Eesti Teadusinfosüsteemi põhimääruses võib täpsustada eelnevalt
nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 6
alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda.
Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning
andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses.
Muudatusena sätestatakse seaduses, et Eesti Teadusinfosüsteemi kantud andmetel on
informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 31 lõige 7). Registrisse kogutavad andmed ei
oma õiguslikku tähendust.
Eelnõu § 88 punkt 2. Teadus ja selle areng on üks inimkonna ja individuaalsete ühiskondade
heaolu tõusu alustalasid. Tehnoloogia, meditsiiniteaduste ja sotsiaalteaduste koosmõju on
kasvatanud inimeste teadmisi ja loonud aluse uute meditsiiniliste ja tehnoloogiliste võimaluste
kasutuselevõtuks.
Teisalt on teaduse arengu puhul seatud kahtluse alla teaduse enda võimekuse jälgida
teaduslikes uuringutes heategemise, kahju vältimise, õigluse ja inimeste autonoomia
austamise printsiipe. Seetõttu on 20. sajandi teisel poolel teadvustatud eetiliste printsiipide
jälgimise vajalikkust teadusuuringutes, eriti aga inimuuringutes (pikemalt Soosaar 200611).
Inimeuuringud on väärtuslik allikas inimtegevuse praktikate uurimise ja parendamise
seisukohast. Samas on teadus laetud sotsiaalsete tegurite ja mõjuritega. Vajadus
inimuuringuid ja inimeste peal läbiviidavaid katseid reguleerida ning eetiliselt hinnata
tõusetus II maailmasõja järel. Sõjakuritegudele hinnangut andvate protsesside käigus said
avalikuks inimväärikust alandavad ning inimõiguseid eiravad inimkatsed ja -uuringud.
Sõjakuritegusid hukkamõistvate protsesside järelmina on omaks võetud üldine hoiak, et
inimõiguseid kaitsvad printsiibid on ülimuslikud. Esimeseks sellekohaseks dokumendiks oli
1947. a vastu võetud Nürnbergi koodeks12. 1964. a vastu võetud Helsingi deklaratsioon
sätestab: Ükski riiklik ega rahvusvaheline eetiline, õiguslik või regulatiivne nõue ei tohi
vähendada ega tühistada ühtegi käesoleva deklaratsiooniga uuritavate kaitseks kehtestatud
nõuet. Teised olulisemad rahvusvahelised inimuuringute eetika dokumendid on WHO
CIOMS juhtnöörid biomeditsiiniliste inimuuringute läbiviimisel (2002) ning Euroopa
Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni lisaprotokoll biomeditsiiniliste
teadusuuringute kohta (2005).
Inimtegevust hõlmavad ja uurivad teadusalad ei saa areneda väljaspool ühiskondlik-eetilisi
raamistikke, teaduse arendamiseks vajalikke andmeid ei saa koguda ilma selgelt sõnastatud
eetiliste piiranguteta. Kui täna on Eestis üldiselt aktsepteeritud normiks meditsiini- ja
ravimiuuringute ennetav eetiline hindamine, siis eetiliste riskide kaalutlemine
sotsiaalteaduslikes, psühholoogia valdkonda kuuluvates, spordiuuringutes ei kuulu a priori
uuringu läbiviimise juurde. See võib kaasa tuua olukorra, kus uuringusse kaasatud inimesi
võidakse käsitleda passiivse uuringu objektina, omistamata neile subjektsust ning
11
Soosaar, A. (2006) Biomeditsiiniliste inimuuringute eetilisest raamistikust. Eesti Arst 2006;
85 (9): 572–585. Kättesaadav: https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/9970/5157
12
The Nuremberg Code. "Trials of War Criminals before the Nuremberg Military Tribunals
under Control Council Law No. 10", Vol. 2, pp. 181-182. Washington, D.C.: U.S. Government
Printing Office, 1949. Kättesaadav:
https://history.nih.gov/research/downloads/nuremberg.pdf
65(101)
teadvustamata nende õiguseid ning sellest tulenevaid eetilisi riske. Sageli jäetakse
kaalutlemata inimuuringu läbiviimise otstarbekus ja võimalik kahju indiviidile.
Inimuuringud võib jagada, sõltuvalt uurimistöö tüübist, kaheks - sekkuvaks ja
mittesekkuvaks.
Sekkuva uurimistöö all peetakse silmas, et uurimistöö toimub inimesel läbi otsese
füüsilise sekkumise, st uuring toimub inimesel ning tema organismi mõjutatakse
sekkumise teel uuritava aine või erinevate diagnostiliste, preventiivsete või
terapeutiliste sekkumiste kaudu. Mittesekkuva uurimistöö all peetakse silmas, et
uurimistöö toimub isikuandmetel ja inimesest eraldatud bioloogilisel materjalil.
Vastavate näidetena võiks välja tuua meditsiiniregistrid, terviseinfo andmebaasid,
geeniandmepangad, biopankade võrgustikud (K. Lõuk 201013).
Sõltuvalt inimuuringu tüübist on inimese terviklikkusse sekkumise riskid erinevad ning
vajavad asjakohast kaalutlemist.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Helsingi deklaratsiooni punkti 514 ja Oviedo
konventsioon artikkel 2 sätestavad15, et inimestega seotud meditsiiniuuringutes peavad
inimeste heaoluga seotud kaalutlused kaaluma üle teaduse ja ühiskonna huvid.
1991. a kehtib Eestis ÜRO poolt 1966. a vastu võetud Kodaniku- ja poliitiliste õiguste
rahvusvaheline pakt16, mille artikkel 7 sätestab: “Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või
julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Muu hulgas ei tohi
ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele
katsetele. Selle sätte eesmärgiks on, et kõik inimuuringud järgiksid fundamentaalset printsiipi
kaitsta teaduseksperimentides osalevate inimeste õiguseid ja heaolu.”
Osalemine inimuuringutes, mis ei ole läbinud põhjalikku eetilist analüüsi, võib kaasa tuua elu,
tervist, väärikust, vabadust ja isikupuutumatust käsitlevate põhiõiguste (Eesti Vabariigi
põhiseadus § 16, 18, 20, 28) riive.
Vältimaks kahjutegemist on inimuuringutes saanud tavaks, et uurimisprojektid või -tegevused
peavad eelnevalt läbima eetilise analüüsi. Esimene teadaolev kliiniliste uuringute keskus loodi
USA-s 1964. aastal Rahvusliku Terviseinstituudi (National Institute of Health) juurde, mille
järel loodi üleriigiline eetikakomiteede süsteem inimesel tehtavate biomeditsiiniliste
teadusuuringute eetilise lubatavuse, teadusliku põhjendatuse ja otstarbekuse hindamiseks.
1970ndatel aastatel levis selline praktika Euroopas ja teistes riikides. WHO Helsingi
deklaratsiooni 1975. a redaktsioonis on nõue, et uuringuid peab eelnevalt hindama sõltumatu
eetikakomitee:
„15. Uuringu protokoll tuleb enne uuringu algust esitada eetikakomiteele arutamiseks,
kommenteerimiseks, juhindumiseks ja heakskiidu saamiseks. Eetikakomitee peab olema
uurijast, sponsorist ja muudest liigsetest mõjutustest sõltumatu. Komitee peab arvestama selle
13
Lõuk, K. (2010). Eetilised raamistikud inimuuringute eetikas. Teadusmagistriöö.
Kättesaadav:
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15047/louk_kristi.pdf;jsessionid=280E3D76A5B8
7A84F23590B250DC1849?sequence=1
14
World Medical Association Declaration of Helsinki. Bulletin of the World Health
Organization, 2001, 79 (4). Kättesaadav: http://www.who.int/bulletin/archives/79(4)373.pdf
15
http://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/rms/090000168007cf98
16
Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt. https://www.riigiteataja.ee/akt/23982
66(101)
riigi seaduste ja eeskirjadega, kus uuringut läbi viiakse, samuti kehtivate rahvusvaheliste
normide ja standarditega, kuid need ei tohi vähendada ega tühistada ühtegi käesoleva
deklaratsiooniga inimese kaitseks kehtestatud nõuet. Komiteel on õigus uuringute pidevaks
järelevalveks. Uurija on kohustatud esitama komiteele seireteavet, eriti aga tõsiste
kõrvaltoimete kohta. Protokolli ei või muuta ilma komitee läbivaatamise ja heakskiiduta.“
Tänapäeval on üldtunnustatud reegliks, et kõik biomeditsiinilised teadusuuringud peavad
olema heaks kiidetud eetikakomitee poolt. ÜRO bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsiooni
artikkel 19 osutab vajadusele sõltumatute, multidistsiplinaarsete ja pluralistlike
eetikakomiteede järele. Vajadusele osutab Oviedo konvensiooni lisaprotokolli peatükk III.
Seisukohtade täpsustamiseks inimuuringutele esitatavate nõuete osas töötas Euroopa
Nõukogu välja biomeditsiinilisi uuringuid käsitleva lisaprotokolli (viide).
Surve laiendada eetiliste hinnangute andmist laiema spektriga teadusprojektidele kasvab.
Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 läbivaks
põhimõtteks ja programmi fookuseks on kontseptsioon vastutustundlikust teadusest ja
innovatsioonist (Responsible Research and Innovation, RRI). Selle üheks läbivaks
põhimõtteks on teaduseetika põhimõtete järgimine kogu teadusuuringu läbiviimise protsessi
jooksul alates planeerimisest.
Põhimõtte järgimise vältimatuks komponendiks on kõikide projektide eetiline hindamine ning
inimuuringutega seotud projektidele eetikakomiteedelt hinnangu saamine. Horisont 2020
tööprogrammis (16. Science with and for Society) sätestatakse, et eetiline analüüs toetab
teaduskogukonda eetilise dimensiooni integreerimisel teadustegevusse. Rahvusvaheliste
teadusprojektide osakaalu suurenemine Eesti teaduse rahastamisel on suurendanud vajadust
teadusprojektidele eetilise hinnangu andmisel ja eetikakomiteede tegevuse järele.
Täna on Eestis olukord, kus olemasolevad eetikakomiteed on tekkinud ad hoc. Puudub selge
struktuur ning laialdasem riiklik regulatsioon, mis hõlmaks erinevate tasandite ning
volitustega inimuuringute eetikakomiteesid ning määratleks nende vastutusala. Olemasolevad
eetikakomiteed tegelevad peamiselt biomeditsiiniliste uuringutega: kliinilised ravimiuuringud,
kliinilised meditsiiniseadmete uuringud, geeniuuringud või tervise infosüsteeme kasutavate
uuringute eetilise hindamisega.
WHO käsitluse järgi on inimuuringute mõiste laiem, kui biomeditsiinilised uuringud.
Eetilised riskid võivad tekkida rahvatervishoiu, spordi, psühholoogia, sotsioloogia ja teiste
teadusalade uuringutes. Täna jäävad sotsiaalteaduslikud, käitumuslikud ja teised
teadusuuringudja teadusprojektid, mis kaasavad inimkomponenti, eetilise hindamise alt välja.
Probleemiks on rahvusvahelistes teadusuuringutes vajaliku eetikakomitee hinnangu saamiseks
sobiva komitee leidmine, kui teadusuuring ei ole biomeditsiiniline, vaid sotsiaalteaduslik,
käitumuslik vms.
Teadusuuringuid viiakse läbi erinevatel tasanditel: üliõpilasuurimused, teadusasutuste
uuringud, meditsiiniasutustes läbiviidavad kliinilised uuringud, rahvusvahelised uuringud,
biomeditsiilised ravimi- ja tehnoloogiauuringud.
Erinevad uuringud, mis kaasavad kas sekkuval või mittesekkuval viisil indiviide, on teaduse
ja meditsiini paratamatu osa. Riskid, mis kaasnevad inimuuringute läbiviimisega, on
kasvanud tehnoloogiliste võimaluste arenedes. Samas on täpsustunud inimõiguste mõiste sisu,
hõlmates õiguseid inimese kohta käivate andmete, geenide, kudede jms kohta. Teaduse ja
tehnoloogia areng nõuab pidevat kahjutegemise riskide hindamist. Inimuuringu
67(101)
eetikakomiteedel on täita üks peamisi rolle inimestel teostatavate uuringute eetiliste
standardite ja teadusliku väärtuse hindamisel ja uuringus osalejate õiguste tagamisel.
Inimuuringute eetiliste riskide hindamist ja eetikakomiteede rolli tuleb vaadelda kahest
perspektiivist:
1) uuringu läbiviija;
2) eetiliste riskide suurus, ning sellest tulenevalt määratleda regulatsiooni tasand.
uuringu läbiviija Riskitase eetilise riski hindaja regulatsioon
üliõpilane (BA, MA) madal juhendaja ülikool
(sotsiaalteaduslikud,
rahvatervise,
mittesekkuvad
uuringud)
üliõpilane kõrge (meditsiin,ülikooli uuringute ülikool
psühholoogia, eetikakomitee
spordimeditsiin,
sekkuvad uuringud)
teaduslik Madal ülikooli uuringute ülikool
uurimisgrupp eetikakomitee
teaduslik kõrge regionaalne riik
uurimisgrupp (ravimiuuringud, inimuuringute
meditsiiniseadmete eetikakomitee
uuringud, sekkuvad
uuringud)
teaduslik kõrge (uuring onEesti Inimuuringute riik
uurimisgrupp planeeritud Eetikanõukogu
valdkonnas, mis ei ole
regionaalse
inimuuringute
eetikakomitee
loetletud nimekirjas ja
vajab põhimõttelist
kaalumist)
Eetikakomiteede süsteemse käsitluse aluseks on kaks printsiipi, põhiõiguste kaitse ja
otstarbekus. Viimane tähendab seda, et eetikakomiteede süsteem peab olema nii lihtne ja nii
minimaalne, kui võimalik, et tagada maksimaalne põhiõiguste kaitse. Otstarbekuse printsiibi
alla kuulub ka nn one-stop-shop ehk uuringu eetiliste riskide hindamine peab toimuma ühes
institutsioonis ühe taotluse alusel. Kui on vaja andmekaitse riskide hindamist, tuleb koostöös
Andmekaitse Inspektsiooniga töötada välja toimivad lahendused. Sama kehtib ka võimalike
teiste institutsioonide kooskõlastuste kohta, mis puudutab eetilisi riske ja võimalikku
põhiõiguste riivet. See aitab vältida vastutuse killustumist.
Eetilise hindamise tasandid:
Juhendajad
Inimuuringud, kus on väike riskitase põhiõiguste riiveks või eetiliseks väärkäitumiseks, on
tavapäraselt üliõpilaste uurimistööd. Uurimistöö eetilise hindamise kohustus on juhendajal
68(101)
ning eetilise hindamise süsteemi loomise kohustus on ülikoolidel või teistel uurimisasutustel,
kus teaduslikku kraadi taotlevaid töid kirjutatakse.
Ülikoolide uuringute eetikakomiteed
Ülikoolide uuringute eetikakomiteede (ÜUEK) roll on hinnata ülikoolis läbiviidavate
teadusuuringute, sh inimuuringute eetilisi riske. ÜUEK-de koosseis ja statuut on ülikoolide
luua ning peaks vastama peamiste inimuuringu tüüpide hindamise vajadustele.
ÜUEK rolliks oleks anda hinnang rahvusvahelistele (peamiselt sotsiaalteaduslikele või
minimaalse sekkumisega) uurimisprojektidele (nt Horisont2020), mis vajavad kompetentse
organi hinnangut, kuid kus riskitase on madal.
ÜUEK-l on õigus vajadusel suunata projekti hindamine edasi järgmise tasandi
eetikakomiteesse.
ÜUEK-l on õigus uuringu läbiviijatelt nõuda asutuse, kus uuring läbi viiakse, eetikakomitee
heakskiitu, kui vastav eetikakomitee on olemas. Näiteks kui uuring viiakse läbi Tartu Ülikooli
Kliinikumi lastehaiglas, peaks uuringu taotlusele lisatama kliinikumi eetikakomitee nõusolek.
Täna on olukord, kus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee juba osaliselt hindab
üliõpilasuuringute eetikat, kuid komiteele esitatakse hindamiseks projekte pigem ad hoc ja see
sõltub juhendaja teadlikkusest. Samuti hindab TartuÜlikooli inimuuringute eetikakomitee
näiteks Tartu Tervishoiukõrgkooli esitatud uurimisprojekte. Olukord, kus rakenduskõrgkoolid
ei loo oma eetikakomiteesid ja projekte hindab mõne ülikooli eetikakomitee, vajab
täpsustamist.
Regionaalne inimuuringute eetikakomitee (RIEK)
RIEK jätkab sisuliset seda funktsiooni, mida täna täidavad Tartu Ülikooli inimuuringute
eetikakomitee ja Tallinna meditsiiniuuringute eetikakomitee. Juba täna hindab Tallinna EK
ainult biomeditsiinilisi uuringuid. Kui Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee hindab ad
hoc alusel ka teisi inimuuringuid, siis Tallinnas jäävad täielikult hindamata psühholoogia,
sotsiaalteaduslikke, tervishoiu-, spordi- vms uuringuid.
Laiendades RIEK-sse eetiliseks hindamiseks suunatud inimuuringute temaatikat, eeldab see
laiema kompetentsi kaasamist eetikakomiteede tegevusse.
RIEK-l on õigus vajadusel suunata projekti hindamine edasi järgmise tasandi
eetikakomiteesse.
RIEK-l on õigus uuringu läbiviijatelt nõuda asutuse, kus uuring läbi viiakse, eetikakomitee
heakskiitu, kui vastav eetikakomitee on olemas.
Eesti Inimuuringute Eetikanõukogu (EIEN)
Eesti Inimuuringute Eetikanõukogu on inimuuringute eetika küsimustes Eesti kõrgeim
autoriteet. EIEN-i tegevus on sisuliselt Eesti Bioeetika Nõukogu (EBEN) tegevuse jätkamine,
kuid seda laiema fookusega, kus EIEN-i funktsioonideks oleks:
1. ühtsete inimuuringute eetikat puudutavate seisukohtade kujundamine;
2. põhimõttelistele ja pretsedentiloovatele uuringuprojektidele hinnangu andmine;
69(101)
3. inimuuringute eetika põhimõtete tutvustamine avalikkusele ja sellekohaste andmete
kogumine, süstematiseerimine ning avaldamise korraldamine;
4. Eestis tegutsevate inimuuringute eetikakomisjonide ja uuringueetika-alaste komisjonide
tegevuse koordineerimine, ühtsete hindamispõhimõtete väljatöötamine ning levitamine,
koostöö ja koolituste korraldamine;
5. seaduseelnõude ja teiste õigusaktide väljatöötamisel inimuuringueetika-alaste ettepanekute
tegemine;
6. Riigikogu ja valitsusasutuste inimuuringueetika-alane nõustamine;
7. rahvusvahelises koostöös osalemine ning vastava info siseriiklik levitamine.
Eesti Inimuuringute Eetikanõukogu moodustatakse tervise- ja tööministri määruse alusel ning
tegutseb Sotsiaalministeeriumi juures. Lisaks eelpool toodule hakkab EIEN tulevikus
hindama geenivaramu töötlemisele ning tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika
vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust.
Käesoleva täiendusega luuakse õiguslik alus uuringueetikakomiteede loomiseks. Tuuakse ära
uuringueetikakomitee ülesandeid, eesmärki ning millistest õigusaktidest see peab oma
tegevuses juhinduma. Uuringueetikakomitee moodustatakse teadus- ja arendusasutuse või
ülikooli või rakenduskõrgkooli või muu asutuse juhi otsusega v.a seadusega ettenähtud
juhtudel, milles määratakse uuringueetikakomitee liikmed, nende arv, töökord ning uuringu
läbivaatamise tasu määrad. Juhindudes kehtima hakkavast uuest isikuandmete kaitse seaduse
§ 6 lõikele 4 kontrollib vastava valdkonna eetikakomitee eelnevalt eriliiki isikuandmetel
põhineva uuringu vastavast isikuandmete kaitse seaduse § 6.
§ 89. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Eelnõu § 89 punkt 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) ajakohastatakse
andmetöötluse osas ning muudatustega ei looda uusi õigusi ja kohustusi. Tegemist on
vormiliste, mitte sisuliste muudatustega. Ka selle eri peatükkides sätestatakse üldistatud
andmekoosseisud, mis seni seaduse tasandil puudusid, samuti tuuakse seadusesse registrites
töödeldavate andmete säilitamise tähtajad. Nagu eelnevalt öeldud, on ka andmete isikustatud
säilitamine andmete töötlemine ning sellega piiratakse andmesubjekti õigust privaatsusele.
Seadusega ei muudeta kehtivat korda, pigem vähendatakse senist andmetöötlemise aega.
Eraelu on isiku õigus määrata, millisel määral ta oma isikuga seonduvat ümbritsevale avaldab.
Eraelu on õigus otsustada, millised on isiku väärtushinnangud ja sotsiaalse suhtlemise määrad
ja viisid. Samas ei ole puutumatus absoluutne ning riive alus tuleneb enamasti seadusest.
Viimane peab olema sekkumise suhtes proportsionaalne.
Isikuandmed on osa eraelu privaatsusest ning selleks, et tagada suurem õigusselgus töötlemise
ulatuse ja vajaduse kohta, täiendatakse TTKSi kõnesoleva eelnõu muudatustega: milliseid
andmeid kogutakse ja kuidas toimub nende kasutamine ehk andmete töötlemine.
TTKS § 41 lõikes 1 asendatakse sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“. Sõnastuse muudatus
tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. Uus isikuandmete kaitse seadus kasutab
delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega väljendit „eriliiki isikuandmed“ (ka
seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast). Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii
otsekohalduvat üldmäärust kui ka riigisiseseid õigusakte, on samasuguste mõistete
kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele.
Eelnõu § 89 punkt 2. Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamine on tervishoiuteenuse osutajatele
kohustuslik. Seetõttu peab tervishoiuteenuse osutajatel olema seaduse tasandil selgelt ja
70(101)
ühemõtteliselt sätestatud alus, et tervishoiuteenuse osutajad saaksid tervishoiuteenuste
kvaliteedi tagamiseks töödelda selleks vajalikus ulatuses eriliiki isikuandmeid, mis on saadud
patsientidele tervishoiuteenuse osutamise käigus.
Nii arstide kui ka õdede elukutse omandamise käigus on ravijuhtude analüüs ja arutelu
asendamatu ning kutse omandamisele järgnevat pidevat enesetäiendamist peetakse
elementaarseks. Samas TTKS § 41 lg 1 kehtiv redaktsioon annab aluse isikuandmete
töötlemiseks patsiendile tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil, ei võimalda nende andmete
hilisemat töötlemist ravikvaliteedi nt kliiniliste auditite, enesehindamise ning
ravidokumentide kontrolli läbiviimiseks. Viidatud tegevused on täna reguleeritud
tervishoiuteenuse osutajate osas TTKS § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud
sotsiaalministri 15. detsembri 2004 määruses nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
nõuded“. Määruse § 7 lõike 1 punkti 3 kohaselt on kvaliteedi kontroll kohustuslik. Määrus
kohustab tervishoiuteenuse osutajaid tagama tervishoiuteenuste kvaliteedi, mida on muu
hulgas võimalik teha läbi haigusjuhtumite hilisema analüüsi. Seaduse ega määruse eesmärgiga
ei oleks kooskõlas olukord, kus arstid peaksid igaks juhuks hakkama kõiki aktiivseid
haigusjuhte isikustamata kujul salvestama või üles kirjutama, et neid saaks potentsiaalselt
koolitusel, kliinilistel konverentside või muudel tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise
eesmärkidel kasutada. Kõik hilisemad tagasi pöördumised patsiendi haiguslukku tuleb logida
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Saavutamaks suuremat õigusselgust, on alused
koondatud vastava sätte alla.
Eelnõu § 89 punkt 3. TTKSi täiendatakse teenuse osutaja õigusega töödelda ka kindla ringi
lähisugulase surnud isiku eriliiki andmeid, kui see informatsioon võib mõjutada patsiendi
isiku elu ja tervist. Surnud andmesubjekti andmete töötlemine võib tuleneda ka eriseadusest
(vt nt SPTSi).
Eelnõu § 89 punkt 4. TTKS § 42 muudatus on tingitud küll osalt sätte sisu uuendamisest,
kuid mis suures osas ei muutu. Säilivad samad põhimõtted ja nõuded. Volitusnormi sõnastus
muudetakse selgemaks, selles tuuakse üldistatult andmekoosseisud, mida ministri määrus
endas hõlmab.
TTKS § 42 lõigetes 4, 5 ja 6 täiendatakse seadust andmete säilitamistähtaegadega. Kuna
tegemist on siiski ühe põhiõiguse riivega, on see eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud seaduse
tasandil. Määrus sätestab praegu säilitamiskohustuse teenuse osutajatele. Tähtaegade
määramisel on suures osas lähtutud kehtivast korrast, vaid ambulatoorse vastuvõtu andmeid
säilitatakse edaspidi sarnaselt haiguslooga 30 aastat ning saatekirja andmeid 5 aastat.
Võimalik nõuete esitamise tähtaeg lepingu kontekstis on sätestatud eelkõige võlaõigusseaduse
§-s 771. Lepingulisest nõudest pikema tähtaja – s.o 5 aastat – aegumine on lähtuvalt TsÜS §
153 lõikest 2 tulenevalt 30 aastat (kehtides nii lepingulise kui ka deliktilise nõude korral).
Arvestades andmete olulisust on see piisav aeg, et tõendada võimaliku kahju või surma
tekitamisega seonduvaid asjaolusid. Kuna saatekiri põhineb tihti mingil eeldataval hüpoteesil
ja selle tulemused leiavad kajastust teistes dokumentides (epikriis, saatekirja vastus),
lühendatakse selle säilitamise tähtaega 5-le aastale. Erisused on sätestatud tulenevalt
lisaandmete kasutatavusest. Nii on nt praegu kooliõpilasele määratud oma perearst, kes lapse
terviseprobleemidega süvitsi tegeleb. Kiirabikaardi puhul võib aga eeldada, et dokumentidel
on eesmärgiks pigem operatiivtööst kiire ülevaate andmine ja seda eelkõige lähtuvalt olukorra
kriitilisusest. Olulisem jõuab hospitaliseerimise korral alusandmetena ka muudesse
dokumentidesse. Oluline osa terviseandmete kokkuvõtetest jõuab ka tervise infosüsteemi, mis
toetab ambulatoorse ja statsionaarse haigusjuhtumi andmete säilitamise ühtlustamist, ning
koondinfo on tervise infosüsteemis tähtajatult olemas (v.a mõned erisused). Elupuhuse
patomorfoloogilise uuringu teostamiseks võetud koeproovi ja lahangu protokolli andmete
71(101)
säilitusaegade sätestamisel on lähtutud täna kehtivatest säilitusaegadest ja seega ei ole
tegemist sisulise muudatusega. Verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse
reaktsiooni protokolli andmete säilitamiseks sätestatakse 30 aastat isiku surmast. Nende puhul
on oluline, et antud info oleks kasutatav võimalikult pika aja jooksul. Vereülekannete puhul
võib osutuda vajalikuks jälgida vastavaid andmeid ohutuse tagamiseks inimese eeldatava
eluea jooksul. Samuti on oluline tagada võimalused verevalvsusjuhtumite põhjuste
väljaselgitamiseks ning jälgitavuse tagamiseks ka pärast isiku surma.
Tõendamise seisukohast on kaetud ka süüteo ja kuriteo aegumine (nt raske tervisekahjustuse
tõendamine jm, KarS § 118).
Lõike 6 alusel tuuakse sisse erisäte, et kui teenuse osutaja säilitab andmeid digitaalsel kujul,
tuleb lähtuda ka kohustusest säilitada vastavad logid ministri määruses sätestatud ajal.
Andmekaitse seisukohast peab info olema ajakohane, õige ja alati parandatud viivitamata, kui
vaja (art 5(1)(d).
Suures osas lähtub säte kehtivast korrast, v.a mõned muudatused säilitamistähtaegades.
Sõnastusi on korrastatud ja loobutud kordustest, samuti toodud üldistatud andmekoosseis
seaduse tasemele.
Eelnõu § 89 punkt 5. TTKS § 43 muudetakse eelkõige parema õigusselguse huvides. Selles
koondatakse nii õpilaste kui ka spetsialistide nimikiri koondatult ühes määruses. See annab
parema ülevaate teenusel osalevatest isikutest (ühes aktis) kui ka võimaldab nende
reguleerimise paindlikkust (nt kui muutub osaleva õpilase õppekava, võib olla täna tarvidus
muuta seadust).
Nt osalevad Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr 157 „Eesti Haigekassa
tervishoiuteenuste loetelu“ alusel spetsialistid ka teenuste osutamisel. Ehk haigekassa võtab
tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui ravivajaduse on hinnanud ning
dokumenteerinud vähemalt ravi alguses ja lõpus ravimeeskond, millesse kuuluvad taastusarst
ja määruses toodud spetsialist. Oluline on arvestada erinevate isikute panusega ravimeeskonna
töös osalemisel ning muuta õigusruumi vastavalt sellele ja tagada nö erinevate spetsialistide
kaasatus lähtuvalt elulistest vajadustest. Samuti soovitakse nii spetsialistid kui ka vastav
tehnik reguleerida selgelt ja ühtselt ühes õigusaktis - määruses. Tulenevalt sellest, et
tervishoiuteenuste osutamisel osalevate isikute ring on pidevalt muutuv ja ajas täienenud,
mille tingib pidev elanikkonna vananemine ja teisalt parem ja tulemuslik teenuste
integratsioon, on mõttekam edaspidi viia senine detaile seaduse regulatsioon osalejate osas
määruse tasandile.
Sisuliselt on osalejate ring täna reguleeritud osalt seaduses, osalt erinevates määrustes. Seda
olukorda soovitaksegi selgemaks muuta.
Eelnõu § 89 punkt 6. Muudatus on vajalik seoses ravikindlustuse andmekogu nime ja
asukoha muutusega (vt vastavalt HKSi või RaKSi sätete juurest).
Eelnõu § 89 punktid 7– 9. TTKS § 271 lõiked 1 ja 3 muudetakse ning sellest tulenevalt
täpsustatakse tervishoiutöötajate registri asutamise ja põhimääruse kehtestamise sätet ning
registri pidamise eesmärki. Lõikes 3 täpsustatakse, et andmed esitatakse registrile.
§ 271 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, sest vastav sõnastus sisaldub edaspidi kõnesoleva
paragrahvi esimeses lõikes.
Eelnõu § 89 punkt 10. TTKS § 271 täiendatakse lõikega 51, säilitamise senist tähtaega
lühendatakse lähtuvalt andmete tegelikust kasutusvajadusest.
72(101)
Eelnõu § 89 punkt 11. TTKS § 271 lõikes 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“, sest vastutav
ja volitatud töötleja ei saa olla sama isik.
Eelnõu § 89 punkt 12. TTKS § 41 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna sellekohane
kohustus andmekaitse üldmääruse valguses kaob.
Eelnõu § 89 punkt 13. TTKS § 501 lõike 1 muudatustega täpsustatakse volitusnormi
sõnastust.
Eelnõu § 89 punkt 14. TTKS § 501 täiendatakse lõigetega 21 ja 22, täiendatakse ka
tegevuslubade registri osa seaduses andmete üldistatud koosseisudega ning määratakse selles
säilitatavate andmete lõplik tähtaeg. Siin on arvestuse eelduseks võetud maksimaalne
võimalike nõuete tähtaeg, arvestades aega, mil tegevusluba nt järelevalve käigus lõpetatakse
või kui isik ise otsustab oma majandustegevuse lõpetada. Kui tervise infosüsteemis on
kättesaadavad terviseandmed, siis võib olla vaja tõendada ka asjaolu, kelle juures isik teenuse
osutamise ajal töötas ning kas teenuse osutajal oli olemas kehtiv tegevusluba. Viimasel
asjaolul võib olla oluline roll asja lahendamisel.
Eelnõu § 89 punkt 15. TTKS § 501 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna tegemist on pigem
deklaratiivse sättega. Õigus andmeid töödelda tuleb sel juhul haldusorgani seadusest
tulenevatest ülesannetest.
Eelnõu § 89 punkt 16. TTKS § 501 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“, kuna
subjekt, kes on töötleja, jääb samaks. Vastutava ja volitatud töötleja samaaegne nimetamine ei
ole vajalik, sest sellisel juhul täidabki töötleja kõiki ülesandeid vastutav töötleja ise. Tegemist
on seaduse teksti selguse tagamisega.
Eelnõu § 89 punkt 17. TTKS täiendamine uue peatükiga on seotud
andmevahetusplatvormiga, mille vahendusel edastatakse terviseandmeid piiriüleselt. Direktiivi
ülevõtmisel ei olnud teada andmevahetusplatvormi ülesehitus ega selle realiseerimise tulem. Kuna
tänaseks on selgunud andmete töötlemisega hõlmatud osapooled (vastutavad töötlejad) ja sellega
seotud andmekogud (tervise infosüsteem ja retseptikeskus) info vahetamiseks, tuleb parema
õigusselguse tagamiseks tuua vastav regulatsioon seaduses. Andmesubjektil peab olema selge
ülevaade millistel alustel ja ulatuses andmetöötlus toimub, samuti peab olema andmetöötlejal õiguslik
alus andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel. Seetõtu täiendatakse TTKS-i uue peatükiga, mis
reguleerib piiriülest terviseandmete vahetamist. See hõlmab endas nii TTKSi ptk 31 piiriülese
tervishoiuteenuse mõiste kui ka väljaspool seda toimuva teenuse osutamiseks vajamineva
andmevahetuse. Nimelt on ptk 31 mõiste oma olemuselt kitsam, reguleerides vaid
kindlustatud isikute piiriülest tervishoiuteenust. TTKS § 503 lg 5 sätestab täna kohustuse -
piiriülest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb võimaldada kaugjuurdepääs
oma ravidokumentidele või tagada võimalus saada nendest koopia.
Terviseandmete piiriülest andmevahetust reguleerib 09.03.2011. a. Euroopa parlamendi ja Nõukogu
direktiiv 2011/24/EL, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Komisjon on vastu
võtnud lisaks rakendusdirektiivi 2012/52/EL, 20. detsember 2012, millega nähakse ette meetmed, et
hõlbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist. EL-i retsepti alusel ravimite
väljastamine on reguleeritud RavS alusel reguleeritud määrusega, „Ravimite väljakirjutamise ja
apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“.
Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk on tagada välisriigis viibivatele
inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt edastatavatele
andmetele. Eestis on tervishoiutöötajate jaoks tavapärane kasutada tervise infosüsteemi
73(101)
lahendusi patsiendi haigusloo andmete vahetamiseks. Väliriigis tervishoiuteenust saaval
inimesel on parema tervishoiuteenuse kvaliteedi saamiseks oluline tema andmete kasutamise
võimaldamine arstile, õele või apteekrile. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti
eesmärk pole pelgalt vahendada andmeid vaid tõlkida need andmed ka vastava riigi keelde.
Viimane ongi kokkulepitud andmevahetuse peamine kasutegur ja eesmärk.
Euroopa Komisjoni rahastatud projekt sai Eestis alguse 2017. aastal. Projekti aluseks on
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) ning Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud
leping piiriülese e-tervise teenuse riigi poolsete teenuste arendamiseks Eestis. Projekti
realiseerimise eest vastutab Eestis TEHIK, kuid kaasatud on mitmed osapooled nagu Eesti
Haigekassa ning Ravimiamet. Üleeuroopaline projekt kestab kokku neli aastat. Eesti viib
projekti tegevusi ellu kahes etapis aastatel 2017-2020.
Eestis arendatakse esimesena välja võimalus Eesti apteekritele pärida välisriigi digiretsepti ja
teises etapis (2019. aasta kevadel) edastada Eestis väljakirjutatud digiretsepti teise riiki.
Digiretseptide riikidevahelisest edastamisest jäävad välja teatud piirangutega ravimite
retseptid (näiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite retseptid). Ühtlasi tekib võimalus
edastada patsiendi kohta Eestis koostatud haigusloo kokkuvõte välisriiki ning pärida välisriigi
isikute terviseandmete kokkuvõtet. Eelnõus on see kokkuvõtvalt haigusloo kokkuvõte.
Andmete liikumisel riikide vahel toimub automaatne tõlkimine, mis võimaldab muuhulgas
Eesti apteekril lugeda välisriigi digiretsepti eesti keeles.
Oluline on, et piiriülese andmevahetusteenusega saavad liituda riigid, kellel on selleks
tehniline võimekus. Seetõttu realiseerivad riigid teenused erinevatel aegadel ning inimesel
tuleks enne välisriiki reisimist alati veenduda, et riik (sh ka piirkond) võimaldaks tal
digitaalseid teenuseid kasutada. Euroopa Komisjon eraldas Eestile kokku 369 781,72 eurot,
millest TEHIK-le 332 281,65 eurot ja Eesti Haigekassale 37 500,08 eurot. Kogu projekti
maksumus on hinnanguliselt 495 000 eurot, millele lisandub teatud määral ka tööjõukulu.
Halduskulud andmevahetusplatvormil on iga-aastaselt umbes 40 000 eurot, mille vahendid
tuleb ette näha riigieelarvest.
Uue alapeatüki §-s 507 tuuakse andmevahetusplatvormi mõiste. See vahendab nii
ravimiseaduses sätestatud Euroopa Liidu elektroonilist retsepti kui ka patsiendi haigusloo
kokkuvõtet. Viimase mõiste on avatud sama sätte lõikes 2.
TTKS § 508 alusel antakse kokkuvõtlik ülevaade andmetest, elektroonilise retsepti ja
haigusloo kokkuvõtte andmete osas. Sama sätte lõikes 3 sätestatakse volitusnorm, mille alusel
kehtestatakse detailsemad andmekoosseisud.
TTKS § 509 sätestatakse andmekogud, mille andmeid Eestist väljaminevate elektrooniliste
retseptide (retseptikeskus) ja Eestist väljaminevate haigusloo kokkuvõtete (tervise
infosüsteem) koostamiseks kasutatakse (vastavalt liikmesriigi pädeva isiku poolt).
Vastupidiselt välisriigi andmeid (mida päritakse mujalt kui Eesti) näevad Eestis lõikes 4
nimetatud tervishoiuteenuse osutajad, vastavalt teenuse osutaja pädevusele (sarnane käsitlus
on ka tervise infosüsteemi kasutajatega, kus lähtutakse sellest, et andmete kasutamisel on
oluline nii ravisuhe, kui ka vastava teenuse omapära).
Sama sätte lõike 3 kohaselt korraldab platvormi halduse ja pidamise Sotsiaalministeerium (st
et selle võib edasi volitada ka allüksusele, nt TEHIK).
74(101)
Viimases lõikes on sätestatud patsiendi õigus andmete väljastamist kontrollida seeläbi, et tal
tekib õigus sugeda andmete edastamine välisriiki (sh retseptiandmed), jättes samas andmete
kasutuse Eestis vabaks. Sisuliselt ei teostata päringuid, kui patsient on oma andmed sulgenud.
Eelnõu § 89 punkt 18. TTKS § 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse viisil, et
Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab
statistilised andmed veebipõhiselt asutuse põhimääruses sätestatud korras.
Eelnõu § 89 punkt 19. TTKS § 57 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna vastavate registrite
juures on juba sätestatud nende vastutav töötleja, samuti peab iga andmetöötlus, sh vastutav
töötleja, järgima nii isikuandmete kaitset reguleerivaid õigusakte (nii üldmäärust kui uut
isikuandmete kaitse seadust ja eriseadusi) kui ka AvTS-s sätestatut.
Eelnõu § 89 punkt 20. TTKS § 591 lõikes 1 sätestatakse kokkuvõtlikult sarnaselt teiste
infosüsteemidega, et tegemist on riigi infosüsteemi kuuluva osaga, kuid jäetakse
täpsustamata, mitmest andmekogust see koosneb (nn digilugu ja pildipank). Viimane on
tehniline korraldus, mille avab infosüsteemi põhimäärus.
Eelnõu § 89 punkt 21. TTKS § 591 lõikega 3 muudetakse senist volitusnormi sõnastust.
Volitusnormi asukoht jääb seaduses samaks. Eelnõuga täiendatakse volitusnormi sisu, millele
antakse selgemad piirid. Sisuliselt on lähtutud senisest õiguskorrast ja võetud kokku
põhimääruses seni toodu. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s juba sätestatut, et avalike
ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. Seetõttu
jäetakse sellekohased kordused välja.
Eelnõu § 89 punkt 22. TTKS § 591 täiendatakse lõigetega 4, 5 ja 6, sätestades kokkuvõtva
andmekoosseisu ja andmete säilitamise tähtajad ka tervise infosüsteemi puhul seaduses. See
hõlmab endas suurel hulgal eriliiki isikuandmeid ning ka siin on oluline sätestada
andmetöötlus kui isikustatud andmete säilitamine seaduses. Ka tervise infosüsteemi puhul on
lähtutud kehtivast korrast. Suur osa andmetest säilitatakse tähtajatult, tehes erisuse vaid teatud
andmete korral. Kuna kiirabi töö põhineb e-lahendustel ja andmeid sisestatakse
elektrooniliselt, on säilitamise tähtaeg sarnane §-s 42 sätestatuga. Logisid säilitatakse 30
aastat, et tagada ka siin erinevate nõuete esitamise võimalus. Tegemist on olulise
andmekoguga, mis hõlmab endas olulisel hulgal teenuse osutamisega seotud materjali. Tõsi,
tervise infosüsteemi kogutakse vaid teatud andmeid, kuid see on oluline andmete kokkuvõttev
hulk, mis demonstreerib raviprotsessist olulisemat. Lõige 6 muudatus on vajalik, et
infosüsteemi andmed oleksid seotud õige isikuga.
Eelnõu § 89 punkt 23. TTKS 592 lõikega 2 muudetakse volitusnormi sõnastust, kuid selle
asukoht jääb samaks. Kuna säilitamine on edaspidi sätestatud seaduses, siis puudub vajadus
volitusnormi sõnastamiseks alapunktidena. Tegemist on formaalse muudatusega.
Eelnõu § 89 punkt 24. TTKS § 593 lõikes 2 reguleeritakse vaid teenuse osutaja õigus
andmeid infosüsteemis töödelda ning täiendatakse seda ka surnud isiku andmetöötlusega, kui
see peaks vajalik olema lähisugulase tervise kaitseks (nt pärilikud haigused vms).
Eelnõu § 89 punkt 25. TTKS § 593 täiendatakse lõikega 21, reguleerides osalejate
juurdepääsud eraldi ministri määrusega. Selles tuuakse edaspidi nii TTKS § 43 lõike 1
punktides 1–3 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalejates asjakohane loetelu
juurdepääsu ulatuse määramiseks, mis sätestatakse erinevate piiridega valdkonna eest
vastutava ministri määrusega. Seega õigus juurdepääsuks kehtestatakse seadusega (nagu on
75(101)
olnud selle peatüki senine põhimõte), küll tuuakse juurdepääsu ulatus erinevate osalejate
puhul detailsemalt ministri määruses.
Eelnõu § 89 punkt 26. TTKS § 593 lõike 3 alusel on edaspidi patsiendil sõnaselgelt õigus
keelata ka tervishoiuteenuse osutamisel osaleja juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele
isikuandmetele. See laieneb siis kõikide osalejate kohta, kes lõike 21 alusel juurdepääsuõiguse
saavad (vt eelmine punkt).
Eelnõu § 89 punkt 27. TTKS § 593 lõiget 5 muudetakse selliselt, et laiendatakse riikliku
ekspertiisi asutuse kohtuarstliku eksperdi juurdepääsu ulatust tervise infosüsteemis olevatele
isikuandmetele. Kehtiva redaktsiooni kohaselt võimaldatakse kohtuarstlikul eksperdil on
juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele isiku vigastuse tunnuste
selgitamiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 88 lõike 1 punkti 2 alusel ja surnu
kohtuarstliku lahangu tegemiseks. Praktikas teostab kohtuarst ekspert ekspertiisi ka
tsiviilmenetluse raames nii elavatele kui surnutele. Seetõttu pole asjakohane piirata riikliku
ekspertiisiasutuse kohtuarst eksperdil juurdepääsu tervis infosüsteemi olevatele
isikuandmetel, mida tal on vajalik kasutada oma töös. Lisaks tulenevalt surmapõhjuse
tuvastamise seaduse 1. juulist 2018.a kehtima hakkavatest redaktsioonist tekib riiklikul
ekspertiisiasutusel kohustus esitada tervise infosüsteemi isiku surma põhjuse andmeid.
Eelnõu § 89 punkt 28. TTKS 593 lõiked 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks, kuna andmekogu
statistika moodul on tehniline lahendus, mis luuakse olemasoleva infosüsteemi pinnalt.
Kodeeritud ja isikustamata andmete kasutamine avalikes huvides on lubatud ka uue
üldmääruse artikli 89 alusel. Sellest tulenevalt tuleb aga rakendada vastavaid kaitsemeetmeid:
tehnilised ja korralduslikud meetmed, mis on täpsustatavad infosüsteemi põhimääruses.
Tegemist on tehnilise lisarakendusega, mille regulatsioon üldjuhul seadustes puudub. Seetõttu
sätestatakse edaspidi ka see infosüsteemi põhimääruses.
Eelnõu § 89 punkt 29. TTKS § 593 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 täpsustatakse antud
infosüsteemi andmete töötluse ulatus. Kuna tegemist on väga delikaatsete andmetega, siis
vajab selline andmestik ka lisakaitset.
Isikustatud andmeid väljastatakse üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, ilma andmesubjekti
nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks või süüteo ning
kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks. See kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete
väljastamise kohta. Kuna andmed on tundlikud ja neid kogutakse tähtajatult, on eriliiki
andmete rangem kaitstus õigustatud, kui see võib sisaldada pärilikke jms näitajaid ja mis
võivad riivata lisaks ka lähisugulaste eraelu.
Eelnõu § 89 punkt 30. TTKS § 594 muudetakse täies mahus ning kehtestatakse uues
sõnastuses. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga täpsustatakse eetikakomitee ülesandeid,
eesmärki ning millistest õigusaktidest see peab oma tegevuses juhinduma. Lisaks antakse
volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile uuringueetikakomitee moodustamiseks,
selle töökorra, liikmete arvu ning määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärade
kehtestamiseks. Juhindudes kehtima hakkavast uuest isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele
4 kontrollib vastava valdkonna eetikakomitee eelnevalt eriliiki isikuandmetel põhineva
uuringu vastavast isikuandmete kaitse seaduse § 6.
Eelnõu § 89 punkt 31. TTKS-i täiendamine §-ga 722 tagab erinevate säilitustähtaegade
ülemineku. Kuna tervise infosüsteem loodi 2008. aastal, ei kajasta see varasemaid dokumente.
Seetõttu ei saa lähtuda ka eeldusest, et seni teatud säilitamise tähtajaga andmed hävitatakse
varem.
76(101)
§ 90. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu § 90 punkt 1. TSMS § 534 täiendatakse lõikega 21, milles tehakse viide
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 5 lõikele 2 ning sätestatakse, et esialgse
õiguskaitse rakendamise taotluse nakkushaige tema nõusolekuta paigutamiseks võib teha ka
isiku arst. Nimetatud muudatusega viiakse kooskõlla eriti ohtliku nakkushaige tahtest
olenematu ravi kohaldamine Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 punktiga 5.
Eelnõu § 90 punkt 2 Muudatusega viiakse terminid kooskõlla isikuandmete kaitse
üldmäärusega.
§ 91. Töölepingu seaduse muutmine
Eelnõu § 91. Töölepinguseaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja viidatakse üldisemalt
kohustusele, et isikuandmete töötlemine peab vastama õigusaktidele.
§ 92. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
Eelnõu § 92. Muudatusega sätestatakse eriliiki andmete säilitamise tähtaeg seaduses.
Muudatusega ühtlustatakse terviseandmete säilitamine TTKS-is sätestatuga ehk
tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringu andmeid säilitab töötervishoiuteenuse osutaja 30
aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu
tööandja kohustus säilitada tervisekontrolli otsuseid 10 aastat.
§ 92. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine
Eelnõu § 92 punktid 1–3. TTTS § 8 lõikes 1 täiendatakse registri eesmärki. Sõnastusse
lisatakse „statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete kogumine“. Lisamine on
vajalik selguse huvides, kuna nii töötukassa ise kui teised riigiasutused (õigusliku aluse
olemasolul või loal) kasutavad registri andmeid analüüside ning statistika tegemisel, mis on
vajalik poliitika kujundamisel. Kehtivas seaduses on registri eesmärk reguleeritud
üldsõnaliselt. Eesmärk on sätestatud registri põhimääruses, kuid see on oluline ka välja tuua
ka seaduses. Register on üks mitmest töötukassa andmekogust, mida peetakse töötukassa
ülesannete täitmiseks. Kehtivas õiguses kehtestab registri põhimääruse Vabariigi Valitsus,
kuid see pole vajalik, sest määrus reguleerib ainult ühte ministeeriumi valdkonda. Seetõttu
muudetakse eelnõuga põhimääruse volitusnormi ning määruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister.
TTTS § 8 lõikes 4 täiendatakse volitusnormi sisu, tuuakse välja andmeandjad ja täpsustatakse
saadavate andmete koosseisud. Et isik saaks aru, mis andmeid andmekogus töödeldakse ning
kes sinna andmeid annavad, on tarvis seaduse tasandil viidata, et see info on kättesaadav
põhimäärusest.
TTTS § 8 lõikega 41 sätestatakse registri andmete säilitamise tähtajad. Täpsemad tähtajad,
säilitamise kord ja tingimused sätestatakse põhimääruses. Andmete säilitamine on samuti
andmete töötlemine ning seega põhiõiguste riive. Seetõttu on tarvis seaduse tasandil sätestada,
kui kaua andmeid andmekogus säilitatakse. Registrisse kantud andmeid säilitatakse alates
registrisse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses
sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma. Isik võib pöörduda töötukassasse korduvalt
ning isiku uuesti töötuna arvelevõtmisel vms juhul on töötukassal võimalus registrist vaadata,
77(101)
millist tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks vajalikku abi on isikule varem osutatud,
hinnata selle tulemuslikkust ning otsustada tööle aitamiseks või töötamise jätkamiseks
vajaliku tööturuteenuse osutamine. Samuti võib mõni isik olla pikka aega töötuna arvel ning
ka siis on tarvis tema andmeid pikema ajaperioodi jooksul töödelda. Pärast andmete
säilitamistähtaja lõppu andmed pseudonümiseeritakse ja seda tehakse kord aastas.
Pseudonümiseeritakse seetõttu, et tulevikus võib olla vaja uuringute ja analüüside tarbeks nö
vanade andmete sidumine uute andmetega.
TTTS § 41 kohaselt nõuab töötukassa tagasi alusetult saadud tööturuteenuste ja -toetuste
summad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lõike 1 järgi on alusetust
rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada
või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 151 lõike 2
kohaselt aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel
alusetu rikastumise toimumisest. Seetõttu on vajalik töötuna arveloleku ja töötutoetuse
andmete säilitamine kümneks aastaks.
§ 93. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
Eelnõu § 93. Kuna kehtiv § 35 on vananenud, siis on tarvis tekst kooskõlla viia isikuandmete
kaitse üldmäärusega. Andmekogu pidamise eesmärk tuleb sõnastada seaduse tasandil.
Sõnastusse lisatakse „statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete kogumine“.
Lisamine on vajalik selguse huvides, kuna nii töötukassa ise kui teised riigiasutused
(õigusliku aluse olemasolul või loal) kasutavad andmekogu andmeid analüüside ning
statistika tegemisel, mis on vajalik poliitika kujundamisel. Andmete töötlemine peab olema
eesmärgipärane ja põhjendatud. Töötuskindlustuse andmekogu on üks mitmest töötukassa
andmekogust, mis kuulub riigi infosüsteemi ning mille vastutav töötleja töötukassa § 35 lõike
2 alusel on.
Seaduse tasandil on oluline üldisel kujul välja tuua andmed, mida andmekogu sisaldab, ning
see, et andmeandjad on leitavad põhimäärusest. Kuna andmeandjaid on palju, siis seaduse
tasandil neid välja ei tooda. Nende reguleerimine on põhjendatud andmekogu põhimääruses.
Arvestust isiku töötuskindlustusstaaži ning määratud ja makstud hüvitiste kohta peab
töötukassa. Andmeid säilitatakse alates nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat
pärast isiku surma. Pärast andmete töötlemise tähtaja lõppu andmed anonüümitakse, mis
viiakse läbi üks kord aastas Isiku töötuskindlustusstaaži arvestus algab isiku tööle asumisel
(võib nt toimuda juba lapseeas). Töötuskindlustusstaažist oleneb, kui palju
töötuskindlustushüvitist isikule hiljem määratakse ja makstakse. Töötukassa peab
töötuskindlustusstaaži andmeid säilitama kogu nende tööelu vältel ehk kuni
vanaduspensioniea saabumiseni. Töötukassa peab arvestust töötuskindlustusstaaži kohta ning
peab olema valmis igal ajal isiku nõudmisel töötuskindlustusstaaži andmete esitamiseks.
Seoses tööjõu vaba liikumisega peab töötukassa olema valmis töötuskindlustusstaaži andmeid
esitama teistele EL-i riikidele. Kui töötukassal pole andmeid määratud ja makstud hüvitiste
kohta, pole võimalik pidada ka arvestust töötuskindlustusstaaži pikkuse üle.
§ 94. Töövõimetoetuse seaduse muutmine
Eelnõu § 94 punktid 1–4. Töövõimetustoetuste seaduse (TvTS) § 22 lõike 3 punktiga 5
täiendatakse volitusnormi sisu. Andmeandjad on sätestatud andmekogu põhimääruses, samuti
neilt saadavad andmed. Et oleks arusaadav, mis andmeid andmekogus töödeldakse ning kes
sinna andmeid esitavad, on tarvis seaduse tasandil viidata, et see informatsioon on kättesaadav
78(101)
põhimäärusest. Seaduses kõiki andmeandjaid nimetada ei ole mõistlik, kuna töövõime
hindamisel ja töövõime toetuse määramisel on tarvis paljude andmekogudega andmeid
vahetada. Seetõttu on regulatsioon põhimääruses.
TvTS § 22 lõikega 5 täiendatakse seadust andmete säilitamise osas. Andmete säilitamine on
samuti andmete töötlemine ning põhiõiguste riive. Seetõttu on tarvis seaduse tasandil
sätestada, kui kaua andmeid andmekogus maksimaalselt säilitatakse. Kuni 65 aastat
säilitatakse järgmistel põhjustel:
• 65-aastane säilitustähtaeg on eelkõige vajalik pensioni määramiseks ja pensioni suuruse
arvutamiseks. Isik võib taotleda pensioni vanaduspensioniikka jõudes või pärast seda. Näiteks
võib isik lükata vanaduspensionile minekut edasi 10 aastat ning sellisel juhul peavad olema
andmed kättesaadavad 65 aastat. Isikule määratakse osaline või puuduv töövõime 16.
eluaastast ja õigus vanaduspensionile jäämiseks tekib 65-aastaselt, kuid isik taotleb pensioni
75-aastaselt;
• töövõimet välistava seisundi korral võib isikul tuvastada puuduva töövõime kuni
vanaduspensionieani. Töövõimetoetuse seaduse § 8 lõike 2 järgi võib töövõimet välistava
seisundi korral isikul tuvastada puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse
esitamise päevast kuni riikliku vanaduspensionieani;
• isiku vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamisel ja pensioni suuruse arvutamisel võetakse
arvesse osalise või puuduva töövõime perioode. Need mõjutavad pensioni suurusi ja
staažinõude vähendamist. Vanaduspensioni staažinõuet (15 aastat) vähendatakse, kui isikul on
olnud osaline või puuduv töövõime. Näiteks 10-aastase osalise või puuduva töövõime korral
vähendatakse isiku nõutavat staaži 3 aastat. Pensioni suurenduse all mõeldakse neid
juhtumeid, kus osaline või puuduv töövõime annab õiguse pensionilisale, mis arvutatakse
juurde nt tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel
vähemalt 40% ulatuses, püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10% rahvapensioni määrast;
• töövõime hindamise andmeid on vaja vägivallakuriteo ohvrile kahjude hüvitamisel ning
tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitise
määramise puhul on oluline tuvastada, kas isikul oli eelnevalt töövõimet hinnatud ja kas
töövõime langus oli seotud hilisemate õnnetuste, kutsehaiguste, vägivallaaktide jm seotud
diagnoosidega;
• töövõimetoetuse tagasinõude esitamiseks liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt.
Kui isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu, siis on isikul
õigus nii töövõimetushüvitisele kui töövõimetoetusele. Sellisel juhul vähendab
kindlustusandja makstavat töövõimetushüvitist töövõimetoetuse selle osa võrra, mille võrra
isiku töövõime on vähenenud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu, ja Eesti Töötukassa
(edaspidi töötukassa) nõuab liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt isikule
väljamakstud töövõimetoetuse tagasi. Töövõimetoetuse tagasinõude esitamisel võib olla, et
andmete säilitamine 65 aastat ei ole vajalik, kuid teatud perioodi jooksul on andmed
töövõime olemasolu kohta tagasinõude tegemisel tähtsad. Kõnealusel juhul ei ole võimalik
täpselt määratleda andmete säilitamise tähtaja vajadust. Näiteks võib isikul olla määratud 20
aastaks osaline töövõime ja pärast liiklusõnnetust võib töövõime väheneda ning
kindlustusandjal peab olema võimalik tuvastada seosed eelnevalt esinenud töövõime
puudumise ja õnnetuse tagajärjel tekkinud vähenemise vahel.
Andmetöötluse andmeid säilitatakse kaks aastat, mis on piisav aeg, et kontrollida, kes on
isikuandmeid töödelnud. Säilitamine on vajalik nii järelevalveks kui kaebuse alusel kontrolli
läbiviimiseks. Eksperdiarvamuse vaatamise logisid säilitatakse kauem, kuna tegemist on
eriliiki isikuandmetega. Isikud võivad sel teemal esitada rohkem kaebusi ning on tarvis kauem
minevikku tagasi vaadata, kes on andmeid töödelnud.
79(101)
Töövõimetoetuse määramise ja maksmise andmeid on tarvis säilitada andmekogus kümme
aastat. Eelkõige on see seotud alusetu rikastumise nõudega, mistõttu on tarvis andmeid
säilitada, et nõude tekkimisel oleks tõendid olemas. Töövõimetoetuse seaduse § 20 alusel
nõuab töötukassa tagasi enam makstud ja alusetult makstud toetuse. Nõude esitamiseks
peavad olema andmed säilinud.
TvTS § 221 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks. Sätted olid vajalikud tööturuteenuste ja -
toetuste seaduses kehtinud madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse
rakendamiseks. Maksu- ja Tolliamet vajas andmeid töötukassast ning
Sotsiaalkindlustusametist, et tagasimakse teha. 2017. aasta 1. jaanuarist on tagasimakse sätted
kehtetud, seega pole ka tarvis ettenähtud andmevahetust. Tegemist oli ka liiga laia
sõnastusega, mis ei ole kooskõlas minimaalsuse põhimõttega. Kuna sätetel ei ole enam
eesmärki, puudub töötlemise eesmärk, siis tuleb ka sätted kehtetuks tunnistada.
§ 95. Vangistusseaduse muutmine
Eelnõu § 95 punkt 1. Direktiivi 2016/680 art 8 lõige 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine
on seaduslik ainult sel juhul ja niivõrd, kui see on vajalik selle direktiivi artikli 1 lõikes 1
nimetatud eesmärgi kohase ülesande täitmiseks (süütegude tõkestamine, uurimine,
avastamine, nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine)
ning see põhineb liidu või liikmesriigi õigusel. Vangistusseaduse (VangS) § 1 kohaselt
sätestatakse nimetatud seaduses vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise kord.
Tegemist on karistuste täideviimise eesmärgi alla paigutuvate ülesannete täitmisega ning
nimetatud eesmärkide täitmine (vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine), on
isikuandmete töötlemise üldiseks eesmärgiks VangS alusel.
Direktiivi 2016/680 artikli 8 lõike 2 kohaselt täpsustatakse direktiivi kohaldamisalasse
kuuluvat isikuandmete töötlemist reguleerivas liikmesriigi õiguses vähemalt isikuandmete
töötlemise üldised eesmärgid, töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise konkreetsed
eesmärgid. See tähendab, et isikuandmete töötlemise täpsemad eesmärgid tuleb konkreetsete
toimingute puhul täiendavalt ette näha ning samuti sätestada, milliseid isikuandmeid sellel
konkreetsel eesmärgil töödeldakse.
Kehtiva VangS § 5 lõige 1 sätestab, et täitmisplaan sätestab kinnipeetava ning vahistatu
vastuvõtmiseks pädeva vangla. Lõikes 2 viidatakse VangS § 11 lõikele 1, mille kohaselt
täitmisplaani koostamisel lähtutakse reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkusest,
kinnipeetava vanusest, soost, tervise seisundist ning iseloomuomadustest. Sellest tuleneb, et
täitmisplaani koostamisel on vajalik töödelda isikuandmeid, mh eriliiki isikuandmeid
(terviseandmeid). Sellest tulenevalt täiendatakse VangS § 5 lõikega 21, mille kohaselt
täitmisplaani koostamisel võib töödelda kinnipeetava ja vahistatu tuvastamise andmeid,
karistuse andmeid ja isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas vanuse, soo ja
iseloomuandmeid ning terviseandmeid.
Eelnõu § 95 punkt 2. Kehtiva VangS § 51 lg 1 punkti 1 kohaselt on vangiregistri eesmärk
kanda kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusseaduse §-s 2 nimetatud
kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda. Nimetatud sättest
ei selgu isikuandmete töötlemise eesmärk ning „isikuandmete töötlemine“ iseenesest ei saa
olla andmete töötlemise eesmärgiks. Isikuandmete töötlemise eesmärk ei ole kunagi andmete
kogumine iseenesest, vaid eesmärgiks on sisuline vajadus, miks nimetatud isikuandmeid
töödeldakse. Seetõttu ei ole asjakohane ka VangS § 51 lg 1 punkt 4, mille kohaselt on
vangiregistri eesmärgiks töödelda vanglasse sisenevate ja vanglast väljuvate isikute, sõidukite
80(101)
ja nendega kaasa olevate tehnikavahendite andmeid. Isikuandmete töötlemise eesmärgiks saab
olla aga vangla julgeoleku ja korra tagamine, milleks eelpool nimetatud isikuandmeid on
vajalik töödelda. Samuti ei saa andmekogu eesmärk iseenesest olla VangS § 51 lg 1 punktis 5
nimetatud isikuandmete töötlemine kiiresti ja efektiivselt või punktis 6 nimetatud
andmevahetus teiste andmekogudega, vaid andmekogu on vahend, millega nimetatud
võimalused kaasnevad.
Eelnõu § 51 lõike 1 muudatusega sätestatakse järgmised vangiregistri pidamise eesmärgid:
1) tagada vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisega seonduvate
ülesannete tõhus täitmine;
2) anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või
kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta;
3) pidada arvestust vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel
viibivate isikute üle;
4) tagada vangla julgeolek ja kord;
5) võimaldada uuringute, statistiliste ülevaadete ja kriminaalpoliitiliste otsuste tegemist;
6) võimaldada järelevalve teostamist vanglate ja arestimajade üle;
7) tagada ülevaade jälitusmenetluse toimingutest.
Eelnõu § 95 punkt 3. Kehtiva VangS § 53 lõikes 3 on sätestatud vanglateenistuse õigus
esitada päringuid ning saada andmeid teistest andmekogudest. Selline õigus on seotud
vajadusega saada VangS § 53 lõikes 1 nimetatud andmeid. Kehtiva VangS § 53 lõige 3 on
sellisel kujul liiga lai, võimaldades näiteks esitada päringuid kriminaalhooldusaluse suhete
kohta ainuüksi sellel eesmärgil, et nimetatud andmed andmekogusse kanda. Andmete saamine
ja nende kandmine andmekogusse ei saa olla omaette eesmärk. Seetõttu täiendatakse VangS §
53 lõiget 3 selliselt, et vanglateenistusel on õigus esitada päringuid ning saada andmeid teistest
andmekogudest seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Eelnõu § 95 punkt 4. Isikuandmete töötlemise säilitamise põhimõttest tulenevalt võib
isikuandmeid säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekti tuvastada üksnes seni, kuni see on
vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldi. Sellest tulenevalt tuleb
eesmärgi äralangemisel isikuandmed jäädavalt kustutada.
Kehtiva VangS § 54 lõike 1 kohaselt töödeldakse isikuandmeid vangiregistris sel ajal, kui isik
viibib vangistuses või eelvangistuses, kannab aresti või on kriminaalhooldusel. Tulenevalt
isikuandmete töötlemise mõistest (üldmääruse 2016/679 art 4 p 2) on isikuandmete
töötlemiseks ka nende piiramine, kustutamine või hävitamine ning seega ei saa piirduda ka
isikuandmete töötlemine vaid selle ajaga, kui isik viibib näiteks vangistuses. Seda põhjusel, et
isikuandmete töötlemiseks on ka nende hilisem säilitamine ja kustutamine, mida tehakse ka
pärast vangistuses, eelvangistuses, aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimist. Sellest
tulenevalt ei ole VangS § 54 lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemisele antud sisu
isikuandmete töötlemise termini tähendusest tulenevalt asjakohane ning on nimetatud
terminiga vastuolus.
Kehtivast VangS § 54 lõikest 2 tuleneb, et arhiivi ei kanta isiku karistuse kandmise või
kriminaalhoolduse algusaega, kohta ja alust, karistuse kandmiselt vabastamise või
kriminaalhoolduse lõppemise aega ja kohta ning isiku tuvastamist võimaldavat nime ja
isikukoodi või sünniaega. Vastavalt VangS § 54 lõikele 3 kustutatakse ainult arhiivis olevaid
andmeid. Sellest tulenevalt säilitatakse teatud isikuandmeid siiski alatiselt, mis ei ole
kooskõlas isikuandmete kaitse seadusest tuleneva säilitamise põhimõttega. Sellest tulenevalt
kehtestatakse kindlad tähtajad kõigi nimetatud isikuandmete kustutamiseks. Tulenevalt eelnõu
§ 54 lõikest 2 kustutatakse nii arhiivis olevad andmed kui ka isiku kohta käivad muud andmed
81(101)
(mida arhiivi ei viida) väärteo eest mõistetud aresti korral, kui isiku kohta käivate andmete
arhiveerimisest on möödunud kümme aastat ja kuriteo eest mõistetud karistuse korral
viiskümmend aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates.
Kehtiva VangS § 54 lõige 4 sätestab vanglasse sisenenud isiku andmete säilitamise osas, et
juhul, kui isiku sisenemine vanglasse oli seotud konkreetse kinnipeetavaga või vahistatuga,
kohaldatakse andmete arhiveerimisele selle paragrahvi teistes lõigetes sätestatud tähtaegasid.
Tulenevalt eelnõuga tehtavatest muudatustest asendatakse viide nimetatud paragrahvi lõikele
1.
Kehtiva VangS § 54 lõiked 5 ja 6 säilitatakse muutmata kujul, kuid nende sisu on kantud
vastavalt VangS § 54 lõigetesse 4 ja 5.
Eelnõu § 95 punkt 5. Üldmääruse 2016/679 artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis
sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks
isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna
reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“.
Eelnõu § 95 punkt 6. Kehtiv VangS § 16 sätestab kinnipeetava individuaalse täitmiskava
koostamise kohustuse. VangS § 16 lõige 1 reguleerib, mida täitmiskavas ette nähakse.
Nimetatud täitmiskava koostamise eesmärgil on vajalik kinnipeetava isikuandmete
töötlemine. Kehtiv VangS § 16 lõige 1 ei sätesta, milliseid konkreetseid isikuandmeid on
nimetatud eesmärgil lubatud töödelda. Direktiivi art 8 lõige 2 sätestab, et liikmesriigi õiguses
täpsustatakse töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise konkreetsed eesmärgid (vt punkt
1). Konkreetne eesmärk VangS § 16 tähenduses on täitmiskava koostamine, kuid sellel
eesmärgil töödeldavaid isikuandmeid ei ole selles paragrahvis nimetatud. Eesmärgi
täideviimiseks vajalikud töödeldavad isikuandmed on konkreetselt sätestatud VangS § 16
lõike 5 alusel kehtestatud justiitsministri määruses „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava
koostamise ja rakendamise juhend“. Direktiivi põhjenduspunkt 33 sätestab, et kui käesolevas
direktiivis osutatakse liikmesriigi õigusele, õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele,
ei pea selleks tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt. Sellest
tulenevalt täpsustatakse õigusselguse huvides VangS § 16 lõiget 5 selliselt, et kinnipeetava
individuaalse täitmiskava koostamise eesmärgil töödeldavad isikuandmed, täitmiskava
koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
Eelnõu § 95 punkt 7. VangS § 181 sätestab vanglas kinnipidamise õiendi väljastamise korra,
kuid ei täpsusta, milliseid isikuandmeid nimetatud eesmärgil on vaja töödelda. Nimetatud
isikuandmed tulenevad VangS § 181 lõike 6 alusel kehtestatud justiitsministri määrusest
„Vangla sisekorraeeskiri“. Sellest tulenevalt täiendatakse õigusselguse huvides VangS § 18 1
lõiget 7 selliselt, et vanglas kinnipidamise õiendi andmise eesmärgil töödeldavad isikuandmed
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Eelnõu § 95 punkt 8. VangS § 441 ei sätesta, millise perioodi vältel andmekogusse kantavaid
andmeid säilitatakse. Nimetatud säilitamistähtaeg on sätestatud VangS § 441 lõike 3 alusel
kehtestatud justiitsministri määruse „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi
asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ §-s 10, mille kohaselt andmekogusse sisestatud
andmeid säilitatakse kinnipeetava vabanemisest või surmast arvates seitse aastat ning
kustutatakse nimetatud säilitustähtaja möödumisel. Tagamaks andmekaitsereformiga
taotletava läbipaistvuse suurendamist ning andmesubjektide kõrget isikuandmete kaitse taset,
tuuakse säilitamistähtaeg määrusest seaduse tasandile. Isikuandmete säilitamise põhimõte on
üks andmekaitseõiguse peamistest põhimõtetest, mille tagamiseks tuleb ette näha
82(101)
seadusandlikud meetmed. Sellest tulenevalt täiendatakse VangS § 441 lõikega 5, mis sätestab
nimetatud andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtajad.
Eelnõu § 95 punkt 9. VangS § 62 sätestab, et vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema
usuliste vajaduste rahuldamise, kuid ei anna vanglateenistusele sõnaselgelt seaduslikku alust
kinnipeetava usulist veendumust väljendavate isikuandmete töötlemiseks. Usulist veendumust
väljendavad isikuandmed on eriliiki isikuandmeteks, mis tähendab, et nimetatud isikuandmete
töötlemine peab olema lubatud seadusega. Sellest tulenevalt täiendatakse VangS § 62 teise
lausega, mis võimaldab vanglateenistusel töödelda kinnipeetava usuliste vajaduste
rahuldamiseks kinnipeetava isikuandmeid, mis kirjeldavad isiku usulisi veendumusi.
Eelnõu § 95 punkt 10. VangS § 762 sätestab vanglast vabastamise õiendi väljaandmise korra.
Täpsemalt reguleerib õiendit ja sellele kantavate andmete loetelu VangS § 761 lõike 2 alusel
antud justiitsministri määrus „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“. Sarnaselt eelnõu
punktiga 7 täpsustatakse seadust õigusselguse huvides, et nimetatud õiendi andmisel
töödeldavad isikuandmed on sätestatud eespool mainitud määruses.
Eelnõu § 95 punkt 11. VangS § 86 lg 6 näeb ette arestialuse daktüloskopeerimise ja DNA-
proovi võtmise isikusamasuse tuvastamiseks. Tegemist on korrakaitseseaduse (KorS) §-s 33
nimetatud isikusamasuse tuvastamisega, kasutades erilist tuvastusmeedet. VangS § 86 lg 6 ei
sisalda viidet KorS §-le 33, mis sätestab nimetatud toimingu läbiviimise korra. Lisaks sätestab
KorS § 33 lõike 5 alusel antud siseministri määrus „Erilise tuvastusmeetme kohaldamise
kord“ täpsemalt korra isikusamasuse tuvastamiseks erilise tuvastamismeetmega ning sätestab
ka nimetatud meetme kasutamisel saadud andmete säilitamise korra (määruse § 13). Kehtiv
VangS § 86 lg 6 ei sisalda viidet KorS-le, mistõttu jääb ebaselgeks nimetatud isikuandmete
töötlemise kord (sh selliste isikuandmete säilitamisele kohalduv regulatsioon) ja seetõttu
täiendatakse VangS § 86 lõiget 6 viitega KorS §-le 33.
Eelnõu § 95 punkt 12. Kehtiv VangS § 1081 sätestab, millised nõuded esitatakse
vanglakomisjoni liikmele. Nimetatud sättest saab järeldada, et isiku nimetamiseks
vanglakomisjoni liikmeks tuleb töödelda ka soovija isikuandmeid. Siiski ei sisalda see säte
isikuandmete töötlemise õiguslikku alust, milliseid isikuandmeid tuleb töödelda, kes neid
töötleb ning kui kaua nimetatud isikuandmeid säilitatakse. Sellest tulenevalt muudetakse
VangS § 1081 selliselt, et eelnõu kohaselt sätestab lõige 1 isikuandmete töötlemise eesmärgi,
nimetatud eesmärgil töödeldavad isikuandmed ja vastutava töötleja. Lõikes 2 on sätestatud
vanglakomisjoni liikmele esitatavad nõuded. Lõige 3 sätestab nimetatud isikuandmete
säilitamise tähtaja.
Eelnõu § 95 punkt 13. Punkti 13 muudatuse eesmärk on sätestada, et kuigi VangS § 1141
lõikes 2 on välja toodud üldised isikuandmete kategooriad, mida on lubatud isiku sobivuse
hindamisel töödelda, siis täpsemad andmekategooriad määrab valdkonna eest vastutav
minister määrusega. Näiteks nimetab § 1141 lõige 2, et on lubatud töödelda isiku
kontaktandmeid. Täpsemalt näeb määruse lisas kehtestatud ankeet ette, et sellisteks
kontaktandmeteks on sidevahendite andmed, nagu kodune telefoninumber, isikliku
mobiiltelefoni number, senine töökoha telefoninumber ja isiklik elektronpost. Kõigi
nimetatud andmete seaduse tasandil sätestamine ei ole vajalik, seaduse tasandil sätestatakse
töödeldavate isikuandmete üldkategooria.
Eelnõu § 95 punktid 14 ja 15. VangS § 1141 lõike 3 alusel antud justiitsministri määruse
„Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi vormi kehtestamine ja andmete
kontrollimise õigust omavate ametnike määramine“ lisas „Isikuandmete ankeedi vorm“ on
sätestatud, kui kaua ankeedi alusel küsitud andmeid säilitatakse. Tulenevalt isikuandmete
83(101)
säilitamise piirangu põhimõttest (üldmääruse art 5 lg 1 punkt e) kui ühest isikuandmete
töötlemise peamisest põhimõttest ei ole ankeedis säilitamise tähtaja sätestamine piisav. Sellest
tulenevalt sätestatakse VangS § 1141 lõikes 10 isikuandmete säilitamise tähtajad seaduse
tasandil. VangS § 1141 lisatava lõike 10 kohaselt säilitatakse sama paragrahvi lõikes 2
nimetatud andmeid viis aastat tööle kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest
lahkumist asutusest, kus isik töötas.
Eelnõu § 95 punkt 16. Kehtiv VangS § 122 sätestab, et vanglaametnikku hinnatakse
vastavalt tema teadmiste, oskuste, isiksuseomaduste, hariduse, töökogemuse ja kehalise
ettevalmistuse järgi vastavalt ametiastme nõuetele ning samuti hinnatakse tema teenistuslikke
saavutusi. Tegemist on seega hindamisega, mida on võimalik teostada isikuandmete
töötlemise kaudu (teadmised, oskused, haridus, töökogemus jm). Sellest tulenevalt
täiendatakse VangS § 122 isikuandmete töötlemise õigusliku alusega, mille kohaselt
vanglaametnikule esitatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib töödelda isiku
hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja varasema töökogemuse andmeid, kehalise
ettevalmistuse andmeid ning isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas tema teadmisi,
oskusi ja isiksuseomadusi.
Eelnõu § 95 punkt 17. Vabariigi Valitsuse poolt 13.07.2004 määrusega nr 246 „Riikliku
kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja
registri pidamise põhimäärus“ asutatud kinnipeeturegistris ei olnud võimalik andmeid
arhiveerida ega kustutada. Sellest tulenevalt ja seoses tehniliste rakenduste teostamise
vajadusega tagatakse VangS § 1722 kohaselt vangiregistrisse kantud andmete säilitamine ja
arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud andmetele ja andmete kustutamine kooskõlas
VangS §-ga 54 2020. aasta 1. oktoobrist.
§ 96. Vereseaduse muutmine
Eelnõu § 96 punktid 1–2. Loobutakse detailsusest mis võib olla reguleeritud põhimäärusega
(volitatud töötlejad, alamregistrite jaotus jms). Alamregistrite arv seondub infosüsteemi
tehnilise lahendusega ega ole seaduse tasandil vajalik. See ei mõjuta isiku põhiõigusi ega loo
ka kohustusi. Volitatud töötlejad määratakse samuti põhimääruses, kuna need võivad muutuda
olenevalt ülesannete jaotusest ja ka infosüsteemi tehnilisest lahendusest. Spetsiifilise
andmekogu põhimäärus kehtestatakse edaspidi ministri määrusega.
Eelnõuga täiendatakse vereseadust uue §-ga 151, millega reguleeritakse vere käitlemise
andmete säilitamise tähtaegu. Dokumentide säilitamise nõuded on seni olnud sätestatud
vereseaduse alusel kehtestatud määrustes ning muudatusega tuuakse need seaduse tasemele.
Dokumentide säilitamise nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist
2002/98/EÜ ja Komisjoni direktiivist 2005/61/EÜ.
§ 97. Veterinaarkorralduse seaduse muutmine
Eelnõu § 97. Muudatused on seotud sellega, et riiklikul veterinaararstide registril on ainult
vastutav töötleja (VTA). Volitatud töötlejat ei ole. Samuti on muudatustega selguse
tagamiseks täpsustatud, milliseid isikuandmeid tuleb esitada volitatud veterinaararsti õiguste
taotlemisel ja veterinaararsti kutsetegevuse loa taotlemisel ning milliseid isikuandmeid
kogutakse veterinaararsti kohta riiklikku veterinaararstide registrisse ehk milliseid
veterinaararsti isikuandmeid registris töödeldakse.
84(101)
§ 98. Väetiseseaduse muutmine
Eelnõu § 98. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi
kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei
ole vaja esitada, sest see on juba väetiseseaduse §-s 41 olemas; jäetakse välja volitatud
töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt
registri põhimääruses; esitatakse registri eesmärk, esitatakse andmete kategooriad viitega
MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab ka isikuandmeid.
§ 99. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muutmine
Eelnõu § 99. Seaduses on täpsustatud kogutavate isikuandmete koosseisu ja välja on jäetud
andmed, mille kogumiseks puudub antud seaduse eesmärke silmas pidades vajadus.
§ 100. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Eelnõu § 100 punktid 1 ja 2. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS)
alusel kogutakse eelkõige neid andmeid, mida on vaja isiku tuvastamiseks, sh isikusamasuse
kontrollimiseks, menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning
rahvusvahelise kaitse vajaduse väljaselgitamiseks ja rahvusvahelise kaitse menetluse
läbiviimise eest vastutava liikmesriigi määramiseks.
VRKS-i on täiendatud sättega, mille kohaselt võib välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist
või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks töödelda välisriigilt või
rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse § 4
lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse
artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb
VRKS-s senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga.
Eelnõu § 100 punkt 3. Paragrahvi 135 täiendamine lõikega 4 on vajalik, kuna kehtivast
VRKS-st ei nähtu sõnaselgelt, kuidas isikult DNA-proove võetakse, vastav kord on
kehtestatud korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud vastava valdkonna eest
vastutava ministri määrusega.
Eelnõu § 100 punkt 4. VRKS § 77 muudetakse ning lisatakse uusi lõikeid selliselt, et lõike 2
alusel asutatud registri pidamise põhimääruse kehtestamise volitusnorm säilitab oma asukoha.
Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõnaselgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja
töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks on ühetaoliseks muudetud
kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid.
Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse
tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja
nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses.
Sihtrühmaks on välismaalased, kes taotlevad Eestis rahvusvahelist kaitset. Alates 1997.
aastast kuni 30.11.16 on Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud 899 välismaalast ning kaitse
on antud 314 välismaalasele (77 nendest isikutest on saanud kaitse ümberasustamise ja
ümberpaigutamise raames). Arvestades sihtrühma väiksust, on oluline märkida, et muudatuste
mõju avaldumise sagedus on väike ning ebaoluline.
85(101)
VRKS-i alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid
eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse rahvusvahelise kaitse taotlejatelt isikuandmeid,
sh eriliiki isikuandmeid. Seega on sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja
töötlemisele sarnane senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta. Muudatuse mõju on
ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole.
§ 101. Välismaalaste seaduse muutmine
Eelnõu § 101 punktid 1–8. Välismaalaste seadus reguleerib kolme erineva andmekoguga
seonduvat. Need on viisaregister, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ning
elamislubade ja töölubade register. Sarnaselt teiste kodakondsus- ja rändevaldkonna
muudatustega on ka välismaalaste seaduses antud eelnõuga sätestatud andmekogu vastutav
töötleja edaspidi andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Kõikide eelnimetatud
andmekogude volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete
koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses.
Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid
isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist.
Terminite ühtlustamiseks tuleb välismaalaste seaduses senine termin asendada isikuandmete
kaitse üldmääruses kasutatavaga.
Sihtrühmaks on välismaalased, kes taotlevad Eestis viibimiseks seaduslikku alust, kuid täpset
välismaalaste arvu, keda muudatused mõjutavad, ei ole võimalik praegu prognoosida.
Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole.
VMS-i alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid
eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse taotlejatelt isikuandmeid, sh eriliiki
isikuandmeid. Seega sarnaneb sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja
töötlemisele senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta.
Eelnõu seadusena rakendamisega kulusid ja tulusid ei kaasne.
§ 102. Välissuhtlemisseaduse muutmine
Eelnõu § 102 punktid 1–3. Välissuhtlemise seaduses täpsustatakse andmekoguga seonduvaid
norme: selles töödeldavate andmete eesmärki ning andmekategooriaid.
§ 103. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Eelnõu § 103 punktid 1 ja 2. Tulenevalt asjaolust, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses (VSS) on juba sätestatud õigus välismaalane daktüloskopeerida ja temalt DNA-
andmeid võtta, siis puudub vajadus viidata välismaalaste seaduse §-dele 26 ja 27, mis
sätestavad isiku tuvastamise biomeetriliste andmete ja DNA-andmete põhjal. VSS § 312
tunnistatakse kehtetuks, kuna daktüloskopeerimist puudutavad sätted on korrastatud ning
koondatud §-i 3311.
Eelnõu § 103 punktid 3 ja 4. VSS § 33 lõike 1 muudatuseks on sätte Vabariigi Valitsuse 22.
detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 11 lõikega 4
86(101)
kooskõlla viimine. Selle kohaselt esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes või
volitusnormide loetelu puhul punktides. Volitusnormi sisu ei muudeta.
Paragrahvi 33 lõike 2 muudatusega on sissesõidukeeldude andmekogu eesmärki täiendatud
selliselt, et andmekogu eesmärgiks on ka rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 või § 8 lõike 1 alusel võetud Vabariigi Valitsuse
õigusaktis ettenähtud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti Eestisse saabumise, Eestis viibimise
või Eestist läbisõidu keelu korral kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu ja
andmed kantakse sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse. Paragrahvi 33 täiendatakse
lõigetega 10 ja 11 selliselt, et andmekogu vastutav töötleja on edaspidi sätestatud andmekogu
põhimääruse asemel seaduse tasandil ning volitusnormi alusel antavas määruses määratakse
andmekogu põhimääruses andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise
tähtaeg.
Eelnõu § 103 punkt 5. VSS § 336 olulisi sisulisi muudatusi ei tehta. Isikuandmete kaitse
seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse
üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi
ühtlustamiseks tuleb VSS-s senine väljend asendada isikuandmete kaitse üldmääruses
kasutatavaga ning täpsustatakse, et andmeid töötleb haldusorgan. Kuna samas lauses tehakse
mitu muudatust, on õigem säte uuesti sõnastada.
Eelnõu § 103 punkt 6. Paragrahvi 3311 on korrastatud ja sellesse koondatud seadusliku
aluseta Eestis viibiva välismaalase daktüloskopeerimist puudutavad normid (lõiked 11, 2, 31 ja
4). Lisaks on viide kehtetule määrusele asendatud viitega kehtivale Euroopa Liidu ja nõukogu
määrusele.
Paragrahvi 3311 lõike 1 muudatusega täpsustakse sätte sõnastust tulenevalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 603/2013 (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30).
Viidatud määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt võtab iga liikmesriik viivitamata kõikide sõrmede
sõrmejäljed kõikidelt vähemalt 14-aastastelt kolmandatest riikidest saabunud kolmandate
riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni
pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku
ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide
territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel
väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud
eeluurimise all. Sama määruse artikli 17 lõike 1 järgi võib liikmesriik edastada kesksüsteemi
oma viitenumbriga varustatud andmed sõrmejälgede kohta, mida liikmesriik võib olla võtnud
ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud vähemalt 14-aastastelt kolmandate riikide
kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, et kontrollida, kas nad on varem esitanud
rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis.
Paragrahvi 3311 lõike 3 muudatus on vajalik, kuna alaealine on alla 18-aastane välismaalane
ning lapse õigusi ja huve tuleb arvestada ka üle 14-aastase alaealise puhul.
Paragrahvi 3311 lõike 5 muudatus on täpsustav, kuna daktüloskopeerimisel kogutud andmed
kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 603/2013 alusel kehtestatud vormil.
Eelnõu § 103 punktid 7 ja 8. VSS § 3312 täiendamine lõikega 11 on vajalik, kuna kehtivast
VSS-st ei nähtu sõnaselgelt, kuidas Eestis viibiva välismaalase DNA-proove võetakse, vastav
kord on kehtestatud korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud vastava valdkonna eest
87(101)
vastutava ministri määrusega. Sama paragrahvi lõike 3 sõnastust on korrigeeritud, sisu ei ole
muudetud.
§ 104. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu § 104 punktid 1 ja 2. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 defineeritakse eriliiki
isikuandmed, mis sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse
seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete
töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“.
Lisaks jäetakse § 160 lõikest 7 välja menetlusosaliste nimed.
§ 105. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Eelnõu § 105. Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõikes 6 tuleb teha sõnastuslik
muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus)17 sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti
39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Määrus sätestab
põhimõtte, mille kohaselt isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte
tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid
töödeldakse. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui neid töödeldakse üksnes avalikes
huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt
isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja
vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja
korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1
punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse,
et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja
nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema
konkreetne säte.
Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõike 6 kohaselt on kontohaldur kohustatud
säilitama kõigi temale registritoimingute ja päringute tegemiseks antud korralduste aluseks
olevaid dokumente vähemalt kümne aasta jooksul, arvates korralduse andmisest temale.
Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada
ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline
olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud.
§ 106. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine
Eelnõu § 106. Ettepaneku kohaselt lisatakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse säte
andmete säilitamistähtaja kohta.
Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks juhul, kui
laenusaaja ei ole tähtaegselt asunud laenu tagasi maksma ja laenusaaja surma korral esitab
krediidiasutus Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud
17
ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88.
88(101)
asutusele (Riigi Tugiteenuste Keskus) taotluse koos vastavate dokumentidega. Riigi poolt
õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks laenusaaja puuduva töövõime
ning laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral esitab isik
Sotsiaalkindlustusametile (seda võib teha ka krediidiasutuse kaudu) vastava taotluse koos
asjakohaste dokumentidega. Riigitagatise rakendumisel töötlevad seega isikuandmeid, sh
eriliiki isikuandmeid, Sotsiaalkindlustusamet, Rahandusministeerium või valdkonna eest
vastutava ministri määratud asutus (Riigi Tugiteenuste Keskus), et hinnata riigitagatise
rakendamise asjaolusid. Lisatava sättega kehtestatakse, et saadud isikuandmeid säilitatakse 7
aastat arvates laenusaaja, tema käendajate või pantija poolt kogu riigi poolt krediidiasutusele
tasutud summa ning § 21 lõikes 3 ettenähtud intressi maksmisest või riigi poolt
krediidiasutusele laenusaaja poolt võlgnetava laenusumma maksmisest käesoleva seaduse §
22 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud juhul. Pärast nimetatud tähtaega isikuandmed kustutatakse.
Nimetatud tähtaeg on seotud raamatupidamise dokumentide säilitamise tähtajaga. Lisaks tuleb
arvestada, et vastavalt ÕÕS § 21 lõikele 2, kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud
ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja
tema käendajate või pantija vastu kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
§ 107. Üleliigse laovaru tasu seaduse kehtetuks tunnistamine
Eelnõu § 107. Üleliigse laovaru tasu seaduse väljatöötamine oli tingitud vajadusest rakendada
Eestis alates liitumisest Euroopa Liiduga 1. mail 2004. a Euroopa Komisjoni 10. novembri
2003. aasta määrust 1972/2003/EÜ üleminekumeetmete rakendamise kohta
põllumajandustoodete kaubanduses seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu,
Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia liitumisega Euroopa Liiduga (ELT L 293,
11.11.2003, lk 3–6) ja Euroopa Komisjoni 14. jaanuari 2004. a määrust 60/2004/EÜ, mis
kehtestab üleminekumeetmed suhkru sektoris seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti,
Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia liitumisega Euroopa Liiduga (ELT L 009
15.01.2004, lk 8–12). Kohtuasja T-257/04 (Poola Vabariik vs. Euroopa Ühenduste Komisjon)
punkti 179 kohaselt on üleliigse laovaru tasu ühenduse meede, mis on võetud ajutiselt selleks,
et ära hoida põllumajanduspoliitikas seoses kümne uue liikmesriigi ühinemisega tekkida
võivaid teatud raskusi (vt selle kohta Euroopa Kohtu 25. mai 1978. aasta otsus kohtuasjas
136/77: Racke, EKL 1978, lk 1245, punkt 7). Praeguseks on seaduse eesmärk täidetud,
kohtuvaidlused selle seaduse alusel tehtud üleliigse laovaru määramise ja selle eest tasu
määramise otsus maksuteadete üle on lõppenud ning seetõttu puudub vajadus selle seaduse
edasiseks kehtima jäämiseks. Ülekandevaru ja üleliigse laovaru kindlakstegemiseks esitatud
põllumajandustoote deklaratsioonid, milles esitati muu hulgas nii juriidiliste isikute kui ka
füüsiliste isikute isikuandmeid, on ärisaladuse sisaldamise tõttu tunnistatud asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks. Samuti on nad määratud alalise säilitustähtajaga
arhiiviväärtuslikeks dokumentideks, mis antakse säilitamiseks üle Riigiarhiivile. Seaduse
kehtetuks tunnistamisega muutub seoses volitusnormi kehtetuks tunnistamisega tulenevalt
haldusmenetluse seaduse § 93 lõikest 1 automaatselt kehtetuks ka seaduse § 8 lõike 3 alusel
kehtestatud põllumajandusministri 26.04.2004 määrus nr 66 „Põllumajandustoote
deklareerimise nõuded” (https://www.riigiteataja.ee/akt/12790117).
4
Eelnõu terminoloogia
„Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
(„andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või
kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi,
89(101)
isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme
füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse
tunnuse põhjal;
„eriliiki isikuandmed“– isikuandmed, millest ilmneb andmesubjekti rassiline või
etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või
ametiühingusse kuulumine ning mis sisaldavad geneetilisi andmeid, füüsilise isiku
kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või
andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta;
„isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav
automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu
kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine,
kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise,
levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või
ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
„isikuandmete avaldamine“ – isikuandmete edastamine, levitamine või muul viisil
kättesaadavaks tegemine vastuvõtjale või avaliku sektori asutusele, kes võivad
kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega saada isikuandmeid seoses konkreetse
päringuga;
„isikuandmete töötlemise piiramine“ – säilitatud isikuandmete märgistamine
eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist;
„isikuandmete muul eesmärgil töötlemine“ – isikuandmete töötlemine muul eesmärgil
kui see, milleks isikuandmeid koguti, sõltumata sellest, kas isikuandmeid töötleb sama
vastutav isik või muu isik või asutus oma tegevuse raames;
„profiilianalüüs“ – igasugune isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mis hõlmab
isikuandmete kasutamist füüsilise isikuga seotud teatavate isiklike aspektide
hindamiseks, eelkõige selliste aspektide analüüsimiseks või prognoosimiseks, mis on
seotud asjaomase füüsilise isiku töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike
eelistuste, huvide, usaldusväärsuse, käitumise, asukoha või liikumisega;
„pseudonüümimine“ – isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa
enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel
et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava
füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke
meetmeid;
„andmete kogum“ – isikuandmete igasugune korrastatud kogum, millest võib
andmeid leida teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune
andmete kogum on funktsionaalsel või geograafilisel põhimõttel tsentraliseeritud,
detsentraliseeritud või hajutatud;
„vastutav töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu
organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid
ja vahendid; kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu
või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed
kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses;
„volitatud töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu
organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel;
„vastuvõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu
organ, kellele isikuandmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda
isikuga või mitte. Vastuvõtjaiks ei peeta siiski avaliku sektori asutusi, kes võivad
kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega saada isikuandmeid seoses konkreetse
päringuga; nimetatud avaliku sektori asutused töötlevad kõnealuseid andmeid
kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega vastavalt töötlemise eesmärkidele;
90(101)
„kolmas isik“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või organ,
välja arvatud andmesubjekt, vastutav töötleja, volitatud töötleja ja isikud, kes võivad
isikuandmeid töödelda vastutava töötleja või volitatud töötleja otseses alluvuses;
andmesubjekti „nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline
tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut
väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega;
„isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab
edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile
juurdepääsu;
„geneetilised andmed“ – isikuandmed, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku päritud
või omandatud geneetiliste omadustega, mis annavad ainulaadset teavet kõnealuse
füüsilise isiku füsioloogia ja tervise kohta ning mis tulenevad eelkõige asjaomase
füüsilise isiku bioloogilise proovi analüüsist saadud isikuandmetest;
„biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed
isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad
kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku
tuvastamist, näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed;
„terviseandmed“ – füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed,
sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet
tema terviseseisundi kohta.
5
Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud järgmiste dokumentidega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (jõustub
25.05.2018);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega
süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või
kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba
liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK
(jõustub 25.05.2018).
6
Seaduse mõjud
Suur osa isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses kavandatud muudatustest
tulenevad vajadusest viia erinevate valdkondade andmetöötlus kooskõlla andmekaitse
üldmäärusega. Lisaks reguleeritakse eelnõuga isikuandmete kaitset osas, mida üldmäärus ega
muud õigusaktid ei reguleeri (riigi julgeoleku tagamine). Osa muudatusi tuleneb ka
üldmääruse artiklis 23 sätestatud võimalusest piirata seadusandliku meetmega andmesubjekti
õigusi ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -
vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne.
91(101)
Mõjuanalüüsis antakse ülevaade muudatustest ning selgitatakse nende mõju erinevatele
sihtrühmadele. Mõjuanalüüsi koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011
määrusest nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ ning Vabariigi Valitsuse
kinnitatud „Mõjude hindamise metoodikast“.
Avalik võim töötleb isikuandmeid enamasti korrastatud andmete kogumina – andmekoguna –
mille töötlemiseks kasutatakse infosüsteemi. Kõik andmekogud registreeritakse enne
kasutuselevõttu riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Valdav osa eelnõus sisalduvatest
muudatustest seisnebki just andmekogudes olevate isikuandmete töötlemise aluse õiguslikus
reguleerimises, kuid eelnõu sisaldab ka muid isikuandmete töötlemist reguleerivaid
muudatusi.
Järgnevalt on toodud kokkuvõttev loetelu muudatustest:
Sätestatakse või täpsustatakse isikuandmete töötlemise eesmärki. Eesmärgi sätestamine
aitab kaitsta andmesubjekti õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, võimaldades
andmesubjektil hinnata, kas tema isikuandmeid töödeldakse eesmärgipäraselt.
Üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt tohib isikuandmeid koguda täpselt ja
selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel.
Seaduse tasandil sätestatakse andmekogudes töödeldavate isikuandmete koosseis (või
täiendatakse või muudetakse koosseisu). Vajaduse korral jäetakse võimalus
andmekoosseisu täpsustada põhimääruse tasandil.
Seaduse tasandil tuuakse välja andmekogu vastutav töötleja. Volitatud töötleja
määratakse edaspidi vajaduse korral andmekogu põhimääruses.
Muudetakse teatud andmekogude vastutavat töötlejat (nt vähiregister, vee terviseohutuse
infosüsteem, narkomaaniaravi andmekogu jm).
Sätestatakse või piiratakse andmete säilitamise tähtaega, lähtudes sellest, kui kaua on
andmete säilitamine vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Vajaduse korral muudetakse andmekogu põhimääruse kehtestamise tasandit – mitmete
andmekogude põhimäärused kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
Piiratakse ligipääsu isikuandmetele (nt abieluvararegistri ja karistusregistri puhul).
Kohtuistungi toimumise ja kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning kassatsioonkaebuse
menetlusse võtmise taotluse kohta avaldatavate andmete hulgast jäetakse välja
menetlusosaliste nimed. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik kohtu veebilehel
avaldatavate andmete põhjal tuvastada näiteks kuriteos süüdistatav isik või seostada
muud tundlikud andmed konkreetse isikuga.
Asutatakse uus andmekogu – raseduse infosüsteem – mis moodustatakse kahe
andmekogu, meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu
ümberkorraldamise tulemusena.
Viited kehtivale IKS-ile asendatakse viitega üldmäärusele, uuele IKS-ile või direktiivile.
Lisaks õiguslikule muudatusele võib mõju avalduda ka praktikas, kuna üldmäärus
reguleerib mitmeid küsimusi teisiti või detailsemalt kui kehtiv IKS (nt vastutava töötleja
kohustused).
Muud muudatused:
- Õpilase ja erakooli pidaja vahelises lepingus tuleb edaspidi määrata õpilase
isikuandmete töötlemise tingimused ja kord. Praegu selline nõue puudub (eelnõu §
12).
- Haldusmenetluses tuleb haldusorganil edaspidi selgitada menetlusosalise või taotluse
esitamist kaaluva isiku soovil, milliseid isikuandmeid töödeldakse ja millised on
andmesubjekti õigused (eelnõu § 18).
92(101)
- Eesti Geenivaramusse kogutud koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks välismaal ei
ole edaspidi vaja Vabariigi Valitsuse luba, vaid selle võib anda Tartu Ülikooli senat.
Samuti tekib geenivaramu vastutajale töötlejale kohustus teavitada
Sotsiaalministeeriumi iga-aastasest koeproovide kasutamisest väljaspool Eesti
vabariigi territooriumi (eelnõu § 20).
- Reguleeritakse geenivaramu töötlemist hindava eetikakomitee moodustamist (enne
nimetas liikmed geenivaramu vastutav töötleja, s.o Tartu Ülikool, edaspidi valdkonna
eest vastutav minister) ning eetikakomitee hinnang muudetakse siduvaks (eelnõu §
20).
- Kaubanduse korraldaja KaubTS § 2 tähenduses ei pea edaspidi registreerima ja
säilitama müügipileteid (eelnõu § 27).
- Kindlustusmaakleri kliendi antud nõusolek isikuandmete töötlemiseks ei või edaspidi
sisalduda maaklerilepingu tüüptingimustes (eelnõu § 32).
- Riikliku järelevalve teostamisele kohaldub andmekaitse üldmäärus, kuid
korrakaitseorganitele jäetakse õigus piirata andmesubjekti õigusi ja töötlemise
põhimõtete ulatust, kui see on vajalik riikliku järelevalve teostamiseks (eelnõu § 37).
- Kohtutel ei ole edaspidi juurdepääsu haigekassa andmekogule, sest vajalikud
isikuandmed saadakse rahvastikuregistrist (eelnõu § 77).
- Eesmärgipärasuse põhimõttest tulenevalt ei kanta vähemusrahvuste rahvusnimekirja
edaspidi enam andmeid isikute sünnikoha, emakeele, perekonnaseisu, alaealiste laste
ja usutunnistuse kohta (eelnõu § 100).
Andmekogudest ülevaate saamiseks on koostatud alljärgnev tabel, kus loetletakse kõik
seaduseelnõu muudatustest mõjutatud andmekogud või infosüsteemid ning nende vastutavad
töötlejad (kui tegemist ei ole andmekoguga, siis andmetöötleja).
Tabel 2. Eelnõuga muudetavad andmekogud ja nende vastutavad töötlejad
Vajab
infosüsteemi
Andmekogu, infosüsteem või Vastutav töötleja/ arendust või
töödeldavate andmete kirjeldus andmetöötleja muud
muudatust?
(ei/jah)
Jah, juurdepääsu
muudetakse
Abieluvararegister Justiitsministeerium
alates
01.03.2018
Abipolitseiniku isikuandmed ja
andmeid töötleb Politsei- ja
abipolitseinikuks kandideerimisel
Piirivalveamet
esitatavad andmed
Alkoholiregister Maaeluministeerium
FOKA register18 Keskkonnaministeerium
haldaja Riigi Infosüsteemi
Eesti teabevärav
Amet
Riigi personali- ja palgaarvestuse
Riigi Tugiteenuste Keskus
andmekogu
Ravikindlustuse andmekogu Eesti Haigekassa
Rahvusraamatukogu kogud ja
Rahvusraamatukogu
andmebaasid
18
Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja
mahutite ning käitlemistoimingute register.
93(101)
Rahvusringhäälingu saadete salvestised Eesti Rahvusringhääling
Eesti hariduse infosüsteem Haridus- ja Teadusministeerium
Elektrituru andmevahetusplatvorm Põhivõrguettevõtja (Elering AS)
Elamislubade ja töölubade register Politsei- ja Piirivalveamet
Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide Praegu Maaeluministeerium,
register edaspidi PRIA
Hasartmängu mängimise piirangutega
Maksu- ja Tolliamet
isikute nimekiri
Eesti geenivaramu Tartu Ülikool
Osakute ja aktsiate registrid Registripidajad (fondivalitsejad)
Isikut tõendavate dokumentide
Politsei- ja Piirivalveamet
andmekogu
Probleemtooteregister Keskkonnaministeerium
Tasemeeksamite ja -tunnistuste
Haridus- ja Teadusministeerium
andmekogu19
Objekti kontrollimise andmekogu Keskkonnainspektsioon
Keskkonnaalaste õigusrikkumiste
Keskkonnainspektsioon
andmekogu
Keskkonnaregister Keskkonnaministeerium
Kodakondsuse saanud, taastanud ja
Politsei- ja Piirivalveamet
kaotanud isikute andmekogu
Kohtuekspertiisi infosüsteem Justiitsministeerium
Riiklik sõrmejälgede register Justiitsministeerium
Riiklik DNA-register Justiitsministeerium
Justiitsministeerium,
Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri
eskpertiisiasutus (EKEI)
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register Rahandusministeerium
Konsulaarametniku ametitoimingute
Välisministeerium
andmekogu
Huvide deklaratsioonide register Justiitsministeerium
Kriminaalhooldusabiliste nimekiri Justiitsministeerium
Kutseregister Haridus- ja Teadusministeerium
Põllumajandusloomade register Maaeluministeerium
Loomeliitude andmekogu Kultuuriministeerium
Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide
Maaeluministeerium
register
Mahepõllumajanduse register Maaeluministeerium
Majandus- ja
Majandustegevuse register
Kommunikatsiooniministeerium
Maksukohustuslaste register Maksu- ja Tolliamet
Metsaressursi arvestuse riiklik register Keskkonnaministeerium
Kultuurimälestiste register Muinsuskaitseamet
Muuseumide andmekogu Kultuuriministeerium
Praegu Sotsiaalministeerium,
Nakkushaiguste register
edaspidi Terviseamet
Praegu Sotsiaalministeerium,
Uute psühhoaktiivsete ainete varajase
edaspidi Tervise Arengu
hoiatuse infosüsteem
Instituut
19
Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise
eksami andmekogu.
94(101)
Praegu Sotsiaalministeerium,
Narkomaaniaravi andmekogu edaspidi Tervise Arengu
Instituut
Pakendiregister Keskkonnaministeerium
Struktuuritoetuste register Rahandusministeerium
Piirikontrolli infosüsteem Politsei- ja Piirivalveamet
Schengeni infosüsteemi riiklik register Politsei- ja Piirivalveamet
Praegu Sotsiaalministeerium,
Vähiregister edaspidi Tervise Arengu
Instituut
Raseduse infosüsteem (meditsiiniline
sünniregister + Tervise Arengu Instituut
reseduskatkestusandmekogu)
Müokardiinfarktiregister Sotsiaalministeerium
Praegu Sotsiaalministeerium,
Tuberkuloosiregister edaspidi Tervise Arengu
Instituut
Praegu Sotsiaalministeerium,
Vee terviseohutuse infosüsteem
edaspidi Terviseamet
Praegu Sotsiaalministeerium,
Vähi sõeluuringute register edaspidi Tervise Arengu
Instituut
Ravikindlustuse andmekogu Eesti Haigekassa
Proviisorite ja farmatseutide register Terviseamet
Retseptikeskus Eesti Haigekassa
Teenistus- ja tsiviilrelvade register Politsei- ja Piirivalveamet
Sõjaväerelvade register (praegune
Kaitseministeerium
kaitseväe ja kaitseliidu relvaregister)
Riigihangete register Rahandusministeerium
Tehnilise järelevalve infosüsteem Tehnilise Järelevalve Amet
Sotsiaalteenuste ja –toetuste
Sotsiaalministeerium
andmeregister
Sotsiaalkaitseinfosüsteem Sotsiaalkindlustusamet
Spordi andmekogu Kultuuriministeerium
Riigi toidu ja sööda käitlejate register Maaeluministeerium
Sordiregister Maaeluministeerium
Taimetervise register Maaeluministeerium
Taimekaitsevahendite register Maaeluministeerium
Eesti teadusinfosüsteem Haridus- ja Teadusministeerium
Tervishoiutöötajate riiklik register Terviseamet
Tervishoiuteenuse osutamise
Terviseamet
tegevuslubade riiklik register
Tervise infosüsteem Sotsiaalministeerium
Töötuna ja tööotsijana arvel olevate
isikute ning tööturuteenuste osutamise Eesti Töötukassa
register
Töötuskindlustuse andmekogu Eesti Töötukassa
Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
Eesti Töötukassa
andmekogu
Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja
Justiitsministeerium
kriminaalhooldusaluste andmekogu
95(101)
(vangiregister)
Vanglakomisjonide liikmete andmed Justiitsministeerium
Riiklik vereteenistuste infosüsteem Sotsiaalministeerium
Riiklik veterinaararstide register Veterinaar- ja Toiduamet
Väetiseregister Maaeluministeerium
Rahvuslikud kultuuriühingud
Vähemusrahvuste rahvusnimekirjad
või nende liidud
Rahvusvahelise kaitse andmise register Politsei- ja Piirivalveamet
Viisaregister Siseministeerium
Lühiajalise Eestis töötamise
Politsei- ja Piirivalveamet
registreerimise andmekogu
Elamislubade ja töölubade register Politsei- ja Piirivalveamet
Valitsustevaheliste rahvusvaheliste
organisatsioonide või muu rahvusvahelise
Välisministeerium
kokkuleppega loodud institutsioonide
andmekogu
Diplomaatiliste passide andmekogu Välisministeerium
Sissesõidukeeldude andmekogu Politsei- ja Piirivalveamet
Riigitagatise rakendamisel töödeldavad Andmed säilitab Riigi
õppelaenusaaja isikuandmed Tugiteenuste Keskus
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm
IKS-i rakendamise seadus avaldab praktikas mõju eelkõige avaliku sektori andmetöötlejatele.
Nende andmekogude vastutavad töötlejad, mille regulatsiooni muudetakse, on välja toodud
tabelis 2, lisaks hõlmab sihtrühm ka andmekogude volitatud töötlejaid ning erasektori
andmetöötlejaid, keda puudutavad mõned eelpool loetletud muudatused (nt
kindlustusmaaklerid). Pärilike riskide hindamisel on lisaks geenimarkerite alusel tuvastatud
riskidele väga oluline ka sugupuude alusel tuvastatud riskid. Sellisel moel on võimalik uurida
haiguste päritavust ja anda uusi hüpoteese tulevasteks teadusuuringuteks. Geenivaramu vajab
sugupuude koostamisel ka surnud geenidoonorite andmeid. Seega ei ole võimalik isikustatud
andmete säilitamise tähtaega määrata ka geenidoonori surmast teatud aja möödumisega. Küll
võib geenidoonor nõuda pseudonüümimist võimaldavate andmete kustutamist (andmed on
anonüümsed, neid ei täiendata) või õigustamatu töötlemise korral (õigusliku aluseta
avaldamine) ka alusandmete kustutamist (koeproov, DNA, terviseseisundi kirjeldused).
ooli pidajad, fondivalitsejad, kaubanduse korraldajad jm).
Andmekogu vastutav töötleja peab vajaduse korral tagama seadusest ja andmekogu
põhimäärusest tulenevate nõuete täitmise. Seega on avalikus sektoris enim mõjutatud
sihtrühmad järgmised: ministeeriumid (11), Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Haigekassa,
Eesti Rahvusringhääling20, Eesti Töötukassa, Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet,
Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Tugiteenuste
Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Tartu Ülikool, Tehnilise Järelevalve Amet, Tervise Arengu
Instituut, Terviseamet ja Veterinaar- ja Toiduamet.
20
Avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (ERR, TÜ, rahvusraamatukogu) käsitletakse antud
mõjuanalüüsis koos riigiasutustega.
96(101)
Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele
Enamik andmekogusid puudutavatest muudatustest on õiguslikku laadi (isikuandmete
töötlemise eesmärgi, andmete koosseisu ja vastutava töötleja sätestamine seaduse tasandil,
eesmärgi ümbersõnastamine jm), millega ei kaasne vajadust töökorralduslikeks ega
tehnoloogilisteks muudatusteks. Erandiks võivad olla andmete säilitustähtaegasid puudutavad
muudatused – säilitustähtaja kehtestamine, kui see varaem puudus, ja säilitustähtaja
lühendamine. Vastutavad töötlejad koostöös oma IT-asutustega peavad tagama, et
säilitustähtaja möödumisel isikuandmed infosüsteemist kustutatakse.
Kuna seaduseelnõu on ette valmistatud kõigi ministeeriumide esitatud valdkonnaseaduste
muutmise ettepanekute põhjal, siis palume ministeeriumidel ja teistel vastutavatel töötlejatel
vastata enda valdkonda puudutavate muudatuste osas järgmistele küsimustele:
1) Kas IKS-i rakendamise seadusest tulenevalt on vaja teha IT-arendusi
andmekogu andmete töötlemiseks kasutatavas infosüsteemis (vt tabel 2)? Kui jah,
siis milline on arenduse maksumus?21
2) Hinnata muudatus(t)e mõju andmetöötlejate töökorraldusele.
Eelnõuga võib kaasneda ka mõningane töökorralduslik mõju avaliku sektori
andmetöötlejatele. Seda näiteks tulenevalt muudatusest, mille kohaselt peab haldusorgan
edaspidi haldusmenetluses selgitama menetlusosalise või taotluse esitamist kaaluva isiku
soovil, milliseid isikuandmeid töödeldakse ja millised on andmesubjekti õigused (eelnõu § 18
punkt 3). Vähene töökorralduslik mõju avaldub ka kohtutele. Täpsemalt kohtuistungi
sekretäridele, kelle ülesandeks on kohtuistungi aja ja otsuse teatavakstegemise aja avaldamine
kohtu veebilehel, sest edaspidi ei tohi avalikustada menetlusosaliste ja süüdistatavate nimesid.
Ühekordne või harv töökorralduslikku laadi mõju kaasneb ministeeriumidele ka seoses
andmekogude põhimääruste muutmisega, juhul, kui see on vajalik. Kokku muudetakse
eelnõuga 81 riikliku andmekogu regulatsiooni.
Mõju avaliku sektori andmetöötlejatele võib tervikuna hinnata väheoluliseks (HÕNTE § 46 lg
2 tähenduses). Enamik muudatusi on õiguslikku laadi ning ei tingi vajadust tehnoloogilisteks
ega töökorralduslikeks ümberkorraldusteks, ülejäänud muudatustega kaasnev mõju on väikse
ulatusega, ühekordne või harv ning nendega kohanemine on sihtrühmale kerge. Rahalist mõju
püütakse hinnata edasise väljatöötamise käigus tulenevalt ministeeriumide tagasisidest.
Majanduslik mõju: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Nagu eelnevalt mainitud, sisaldab eelnõu ka üksikuid muudatusi, mis puudutavad erasektoris
tegutsevaid andmetöötlejaid. Sellised on näiteks elektrituru seaduse, erakooliseaduse,
investeerimisfondide seaduse, kaubandustegevuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse,
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse, krediidiasutuste seaduse, maagaasiseaduse,
makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja
väärtpaberite registri pidamise seaduse muudatused. Järgnevalt antakse ülevaade mõjutatud
sihtrühmadest ja kirjeldatakse lühidalt mõjusid.
21
Kui arendused on vajalikud, siis selgitada, mille osas ja milline on hinnanguline kulu.
Eelnõu koostaja hinnangul vajavad arendusi need infosüsteemid, mille andmekogus andmete
säilitamise tähtaega muudetakse või mille andmetele juurdepääsu piiratakse (nt
abieluvararegister).
97(101)
Sihtrühm I
Elektrituru andmevahetusplatvormi kasutajaid – võrguettevõtjaid22 – mõjutab vähesel määral
muudatus, mille kohaselt peab edaspidi elektrituru andmevahetusplatvormi kaudu
isikuandmete edastamiseks vajaminev füüsilisest isikust tarbija nõusolek vastama
andmekaitse üldmäärusele, mitte kehtivale IKS-ile. Andmesubjekti nõusolekule esitatud
tingimused kehtivas ja uues regulatsioonis oluliselt ei erine, küll aga toob üldmäärus välja, et
nõusolekut ei saa lugeda vabatahtlikuks, kui seda ei saa anda erinevatele isikuandmete
töötlemise toimingutele eraldi (kui selline eristamine on võimalik), samuti rõhutab üldmäärus
selge ja lihtsa keele kasutamist nõusoleku küsimusel23. Kehtivas IKS §-s 12 loetletakse teave,
mida nõusolek peab sisaldama, üldmääruses analoogne loetelu puudub.
Vähese mõjuga on võrguettevõtjatele ka muudatus, mille kohaselt ei tule võrguettevõtjatel
tarbijalt tema tarbimisandmete väljastamise eest tasu nõuda mitte IKS § 19 järgi (kuni 0,19
eur/lk alates 21. leheküljest), vaid üldmääruse järgi (mõistlik tasu halduskulude katmiseks, vt
täpsemalt üldmääruse artikkel 15 lg 3).
Sihtrühm II
Erakooli pidajatele24 avaldab vähest töökorralduslikku mõju muudatus, mille kohaselt tuleb
edaspidi õpilase ja erakooli pidaja vahelises lepingus määrata õpilase isikuandmete töötlemise
tingimused ja kord. Praegu selline nõue puudub. Muudatuse mõju on eelduslikult ühekordne
ning täiendav halduskoormus marginaalne.
Sihtrühm III
Investeerimisfondide seaduse 3. jao kohaseid osakute ja aktsiate registreid pidavatel
fondivalitsejatel25 tuleb arvestada, et kande tegemiseks esitatud andmete ja dokumentide
säilitustähtaeg ning registrisse kantud andmete säilitustähtaeg on edaspidi piiratud. Kui siiani
kohustas seadus andmeid säilitama vähemalt 10 aasta jooksul, siis edaspidi tuleb tagada
andmete kustutamine 10 aasta möödumisel. Muudatus on väga vähese mõjuga, kuid ei ole
välistatud, et osa registreid vajab arendusi.
Sihtrühm IV
Kaubanduse korraldajatele26 kehtib praegu kohustus registreerida püsival andmekandjal
müügipiletile märgitud info, mis füüsilisest isikust kaupleja korral sisaldab ka isikuandmeid
(KaubTS § 18 lg 3). Tulenevalt võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttest
tunnistatakse antud säte kehtetuks, seega edaspidi ei tohi kaubanduse korraldajad nimetatud
andmeid säilitada. Muudatusel on sihtrühmale väike, halduskoormust mõnevõrra vähendav
mõju.
Sihtrühm V
Kindlustustegevuse seaduse muudatustega reguleeritakse kindlustusmaaklerile või
kindlustusandjale kliendi poolt antavat nõusolekut isikuandmete töötlemiseks (nõusolek ei
22
Eestis tegutseb 34 jaotusvõrguettevõtjat (http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=10952).
23
Vt täpsemalt üldmääruse põhjenduspunktid 42 ja 43.
24
Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel tegutseb Eestis 55 eraomandis olevat üldharidust pakkuvat erakooli
(https://www.hm.ee/ehis/statistika.html).
25
Eestis tegutseb tegevusloa alusel 16 fondivalitsejat (https://www.fi.ee/index.php?id=335).
26
Kaubanduse korraldaja on isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või
tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil (KaubTS § 2 p 2).
98(101)
tohi sisalduda lepingu tüüptingimustes), lisatakse alused andmesubjektiga seotud isikute
andmete ja süüteoga seotud andmete töötlemiseks, täpsustatakse terviseandmete töötlemise
alust kindlustuslepingu täitmisel ning tunnistatakse kehtetuks isikuandmete säilitamise
tähtaega reguleeriv säte (edaspidi tuleneb isikuandmeid säilitada isikustatud kujul vaid seni,
kuni see on vajalik eesmärgi täitmiseks, milleks andmed koguti, üldmääruse art 5 lg 1 punkt
e).
Mõjutatud sihtrühma kuuluvad kindlustusandjad ja kindlustusvahendajad.
Finantsinspektsiooni andmetel tegutseb Eestis viis elukindlustusseltsi või välismaise
elukindlustusseltsi filiaali ning 14 kahjukindlustusseltsi või välismaiste
kahjukindlustusseltside filiaali27. Lisaks pakuvad piiriülest kindlustusteenust Eestis mitusada
välismaist kindlustusandjat, kes peavad samuti järgima kindlustustegevuse seadusest
tulenevaid nõudeid. Muudatused on suures osas õiguslikku laadi, kuid mõningane
töökorralduslik mõju võib kaasneda andmesubjekti nõusoleku küsimisega teatud olukordades,
samuti andmete säilitamisega. Mõju sihtrühmale on vähese ulatusega ning harv.
Sihtrühm VI
Eelnõu muudatused mõjutavad vähesel määral ka krediidiasutusi, krediidiandjaid ja
-vahendajaid ning makseasutusi ja e-raha asutusi. Krediidiandjate ja -vahendajate jaoks
fikseeritakse krediidi väljastamise ja krediidi teenindamisega seotud andmete ning järelevalve
eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud andmete säilitamise tähtajad (vastavalt kolm
ja viis aastat), st säilitamine pikema aja jooksul ei ole lubatud. Andmete säilitustähtaega
piiratakse ka makseasutuste ja e-raha asutuste poolt säilitatavatele andmetele28.
Krediidiasutuste seaduse muudatused puudutavad kliendi nõusolekut isikuandmete
töötlemiseks ja regulatsiooni automatiseeritud otsuste tegemise kui andmetöötlustoimingu
kirjeldamiseks lepingus (vt täpsemalt eelnõu § 40 punktid 2 ja 3).
Sihtrühmade arvuline suurus on välja toodud järgnevas tabelis:
Tabel 3. Eestis tegutsevad krediidiasutused, krediidiandjad ja –vahendajad
Asutused Arv
Krediidiasutused
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad 9
krediidiasutused
Välisriikide krediidiasutuste filiaalid 8
Välisriikide krediidiasutuste esindused 1
Piiriülesed pangateenuste pakkujad 345
Krediidiandjad
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad 53
krediidiandjad
Eestis erandi alusel tegutsevad krediidiandjad 12
Krediidivahendajad
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad
7
krediidivahendajad
Piiriülesed krediidivahendajad 10
Eestis litsentseeritud krediidivahendajate
4
agendid
Makseasutused
27
Andmed Finantsinspektsiooni kodulehelt: https://www.fi.ee/index.php?id=290.
28
Andmete ja dokumentide säilitamist reguleerivad MERAS §-i 51 lõiked 6 ja 7.
99(101)
Makseteenuse pakkujad 13
Välisriikide makseasutuste filiaalid 1
Piiriüleste makseteenuste pakkujad 355
Makseagendid 10
E-raha asutused
Piiriülesed e-raha teenuste pakkujad 153
Allikas: Finantsinspektsioon
Muudatuste mõju on kõigile sihtrühmadele harv või ühekordne, suures osas töökorralduslik
ning tervikuna väheoluline. Küll aga võib kaasneda vajadus infosüsteemides andmete
kustutamise funktsionaalsuse loomiseks.
Sihtrühm VII
Andmete säilitustähtaeg fikseeritakse ka gaasiettevõtjate poolt kogutavale gaasitehingutega
seotud teabele (MGS § 8 lg 42). Kui siiani tuli gaasitehingute teave säilitada vähemalt viis
aastat, siis edaspidi tuleb see pärast viie aasta möödumist kustutada. Eesti gaasiturul tegutseb
üks maagaasi ülekandevõrguettevõtja ning 24 jaotusvõrguettevõtjat 29. Muudatuse mõju on
sihtrühmale väike, ühekordne ning sellega ei kaasne täiendavat halduskoormust, küll aga on
võimalik, et gaasiettevõtjatel tuleb tagada infosüsteemides andmete kustutamise
funktsionaalsus.
Sihtrühm VIII
Kui praegu on tervishoiuteenuse osutamisel kogutud andmete säilitustähtajad kehtestatud
sotsiaalministri määrusega30, siis edaspidi tuuakse säilitustähtajad seaduse tasandile.
Võrreldes kehtiva olukorraga vähendatakse ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist
tõendavate andmete säilitustähtaega 30 aastale ning saatekirja säilitustähtaega viiele aastale.
Muudatuse mõju on väike, seisnedes vaid andmete kustutamise tagamises pärast
säilitustähtaja möödumist. Sihtrühma moodustavad tervishoiuteenuse osutajad – 2016. aastal
tegutses Eestis 1415 tervishoiuteenuse osutajat, kellest 1355 puhul oli tegemist erasektori
üksusega31.
Sotsiaalne mõju: mõju füüsiliste isikute isikuandmete kaitsele
Sihtrühm
Eelnõuga kavandatud muudatused tagavad parema isikuandmete kaitse kõigile Eestis
elavatele isikutele, seega on sihtrühma suuruseks ligikaudu 1,3 miljonit inimest32.
Isikuandmete kaitse on osa põhiseaduses sätestatud igaühe õigusest perekonna- ja eraelu
puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi
perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise,
kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks
või kurjategija tabamiseks (PS § 26). Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine aitab
29
Konkurentsiameti andmed gaasituru võrguettevõtjate kohta:
http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=16220.
30
Sotsiaalministri 18.09.2008 määrus „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide
säilitamise tingimused ja kord“.
31
Andmed Tervise Arengu Instituudi kodulehelt:
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__01TTosutajad/?tablelist=true
32
Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuari 2018 seisuga 1 318 705 elanikku.
100(101)
andmesubjektil mõista, millise avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid
töödeldakse ning hinnata andmete kogumise eesmärgipärasust. Kogutavate
andmekategooriate sõnastamine seaduse tasandil tagab andmetöötluse suurema läbipaistvuse
ning võimaldab andmesubjektil paremini hinnata, kas kogutavad andmed on vajalikud ja
põhjendatud. Suur osa eelnõu muudatusi seisnevad andmete säilitustähtaegade piiramises, mis
aitab tagada, et isikuandmeid säilitatakse üksnes nii kaua, kui see on vajalik eesmärgi
saavutamiseks.
Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse, kuid eelkõige kaudse mõjuga, st muudatused ei
mõjuta sihtrühma käitumist ega tingi kohanemisvajadust. Erandiks võivad olla
abieluvararegistri ja karistusregistri andmetele üldise juurdepääsu piiramine. Samas
õigustatud huvi korral on ka need andmed endiselt kättesaadavad. Perioodil 1.11.2015–
1.11.2016 tehti karistusregistrisse 3,6 miljonit päringut, millest 1,16% tegid eraisikud (vt tabel
1, lk 21). Abieluvararegistri päringusüsteem on praegu avalik register, kuhu ei pea päringu
tegemiseks sisse logima ning sellest tulenevalt ei ole teada ka päringute arv.
Abieluvararegistris päringute tegemine muutub alates 1. märtsist, kui päringu tegija peab
hakkama ennast süsteemis autentima.
Tervikuna on muudatustega kaasnev sotsiaalne mõju andmesubjektidele väike ning mitte
oluline HÕNTE § 46 tähenduses – kuigi sihtrühm on suur, siis mõju on kaudne, harv ja väikse
ulatusega. Ebasoovitavad riskid puuduvad.
7
Seaduse eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega võivad kaasneda kulud andmekogude vastutavatele töötlejatele. Seda
juhul, kui andmete töötlemiseks kasutatav infosüsteem vajab arendusi, et tagada isikuandmete
töötlemine vastavalt seaduses sätestatule (eelkõige andmete säilitamine piiratud perioodi
jooksul ning andmetele juurdepääsu piiramine). Kuna eelnõu puudutab paljusid
andmekogusid ja infosüsteeme, siis tuleb iga infosüsteemi arendusvajadus ning võimalikud
kulud tuvastada andmekogu vastutaval töötlejatel koostöös oma infotehnoloogiaasutusega.
Eelnõu koostaja ootab ministeeriumidelt sellekohast sisendit kooskõlastamise käigus, misjärel
on võimalik koondada ja kaardistada ka eelnõuga kaasnev kogukulu riigile. Tuleb siiski
rõhutada, et valdav osa muudatusi ei tingi vajadust rahalisteks kuludeks. Eelnõuga ei kaasne
riigile tulusid.
8
Seaduse rakendusaktid
Eelnõust tulenevalt ei ole vaja kehtestada rakendusakte. Isikuandmete kaitse üldmääruse
rakendamiseks vajalikud rakendusaktid koostatakse sellest eelnõust eraldiseisvalt.
9
Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2018. a 25. mail.
Seaduse § 90 (tervishoiuteenuste korraldamise seadus) punkt 16 jõustub 2018. aasta 1. juulil.
Seaduse § 73 (rahvatervise seaduse) punkt 8 ning § 75 punkt 1 jõustuvad 2019. aasta 1.
101(101)
jaanuaril. Seaduse § 92 (töötervishoiu ja tööohutuse seadus) jõustub samuti 2019. aasta 1.
jaanuaril (seotud viidatava paragrahvi jõustumisega). Muudatuste jõustumise edasilükkamise
põhjus on, et nendega seonduvaid rakendusakte on palju ning need on seotud tehniliste
normidega. Antakse piisav aeg üleminekuks, et ka puudutatud osapooled saaksid ja jõuaksid
muudatustega kohaneda.
10
Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ja põhiseaduslikele
institutsioonidele ning arvamuse andmiseks valitud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja
erialaliitudele ning teistele puudutatud eraõiguslikele isikutele.
Algatab Vabariigi Valitsus
……………20... nr 2-6/13-…
(allkirjastatud digitaalselt)
………………………………
………………………………