Rahandusministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 30.04.2018 nr 1.1-4/1510-1
10122, Tallinn, HARJUMAA
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2017. aasta
tegevuskava täitmise aruanne
Vastavalt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusele nr 105 „Riigi raamatupidamise
üldeeskiri“ § 11 lg 9 esitame Teile 30. aprilliks riigi majandusaasta koondaruande koosseisu
kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
2017. aasta tegevuskava täitmise aruande lõpliku versiooni. Samuti avaldame aruande oma
kodulehel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Tralla
õigusosakonna juhataja kantsleri ülesannetes
Lisa: Kokkuvõttev hinnang 2017. aasta tegevuskava täitmisele.docx
Sotsiaalministeeriumi tegevuskava täitmise aruande vorm.xlsx
Lisaadressaadid:
Riigikontroll
Taavi Turu 6269 247
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Kokkuvõttev hinnang
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2017. aasta tegevuskava täitmisele
Tulemusvaldkond 1. Perepoliitika
Eesmärk: Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet on
paranenud.
1.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs
Üldistatult on perepoliitika eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed suundumused:
absoluutne ja suhteline vaesus 0–17-aastaste laste seas on vähenenud;
0–17-aastaste laste arv ühe lastekaitsespetsialisti kohta on vähenenud.
Olulisimad probleemid, millega tuleb tegelda:
o summaarse sündimuskordaja tõusmine soovitud tasemele ja loomuliku iibe positiivseks
pöördumise saavutamine on endiselt eri valdkondade ühiseks väljakutseks;
o 0–2-aastaste laste formaalse lapsehoiuga hõivatuse suurendamine vajab suuremat tähelepanu;
o kuigi hõivelõhe 0–6-aastaste lastega meeste ja naiste vahel vähenes 2017. aastal 34,9
protsendipunktini, on hoolduskoormuse ebavõrdne jaotumine meeste ja naiste vahel endiselt
probleemiks;
o mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste osakaalu kõigist
asendushooldusele paigutatud lastest tuleks oluliselt suurendada, et eesmärki saavutada.
1.2. Tulemuste analüüs
1. jaanuaril 2017 käivitus uus elatisabiskeem. Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile
makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahus elavalt vanemalt on kohtuotsusega
välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele iga kuu 100-
eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt.
Jaanuaris avati katseprojektina lastemaja, kus pakutakse seksuaalse väärkohtlemise
kahtluse või kinnitusega lastele mitmekülgset abi. Kohapeal panustavad lapse heaolusse
lastekaitsetöötaja, psühholoog, politseiametnik, kohtuarst ja teised lastega töötavad
spetsialistid.
1. juulil 2017 jõustus lasterikka pere toetuse täiendav tõus. Perekond, kus kasvab kolm
kuni kuus last, saab lisaks lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva
lapse eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde
400 eurot kuus. See tähendab, et kolme lapsega pere hakkas 1. juulist 2017 saama peretoetusi
kokku 500 eurot kuus ning näiteks seitsmelapseline pere saab iga kuu 1000 eurot.
Novembris võeti Riigikogus vastu seadusemuudatused, millega reformitakse alaealiste
õigusrikkujate kohtlemist eesmärgiga vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi. Uus
süsteem paneb põhirõhu individuaalsele tööle probleemsete noortega, et nad oma tegude
tagajärgedest aru saaksid ja kahju heastaksid. Alaealiste õigusrikkumiste vähendamiseks
võttis Riigikogu vastu ka eelnõu, millega antakse kohalikele omavalitsustele õigus suunata
abivajav laps saama sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja kinnise lasteasutuse teenust.
Sellega kaotatakse vähetulemuslik alaealiste komisjonide institutsioon ning luuakse eeldused
selleks, et kui õigusrikkumise toime pannud lapse teo taga on suurem abivajadus, saab ta
lastekaitsesüsteemist abi samaväärselt teiste abivajavate lastega.
Detsembris võeti Riigikogus vastu perehüvitiste seadus, mis muudab märkimisväärselt
vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Muudatuste peamine eesmärk on muuta
vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem praegusest paindlikumaks, toetada vanemate osalust
tööturul ning soodustada vanemapuhkuste tasakaalustatumat jaotust ema ja isa vahel,
toetades seeläbi sündide kasvu. Uuendustega pikeneb isapuhkus 30-päevaseks, muudetakse
vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning võimaldatakse hüvitise
saamise peatamist ja taasalustamist kolme aasta jooksul. Samuti loodi kolmikute ja
enamaarvuliste mitmike toetus. Esimese jõustuva muudatusena on alates 1. märtsist 2018
vanemahüvitise maksmise ajal võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise
ülempiirist (2018. aastal 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks.
1
1. jaanuaril 2018 jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, millega kujundati vanemliku
hoolitsuseta laste asenduskodu- ja perekonnas hooldamise teenus asendus- ja
järelhooldusteenuseks ning anti koos rahaliste vahenditega korraldada kohalikele
omavalitsustele. Muudatused lähtusid 2014. aastal valminud „Vanemliku hoolitsuseta laste
asendushoolduse rohelises raamatus“ välja toodud strateegilistest eesmärkidest, milleks on
perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamine, asendushoolduse kvaliteedi
parandamine ning asendushoolduselt elluastumise tõhustamine. Eesmärkide saavutamisele
aitab muu hulgas kaasa teenuse korralduse ja rahastamise viimine kohalikule tasandile, kõigil
asendushooldusteenuse vormidel olevate laste võrdne kohtlemine, selge suunis perepõhise
asendushoolduse eelistamiseks ning hooldusperede värbamise, hindamise ja ettevalmistamise
viimine kohalikest omavalitsustest Sotsiaalkindlustusametisse, kes koondab ühetaoliselt
hinnatud ja ettevalmistatud pered üleriigilisse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse.
1.3. Peamised kitsaskohad
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arendustööd seoses asendushoolduse
muudatustega on võtnud oodatust enam aega ning valmivad 2018. aasta mai lõpuks.
Tulemusvaldkond 2. Tööturg
Eesmärk: tõsta tööhõive määra vanuserühmas 20–64 eluaastat 76%ni aastaks 2020
2.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs
Üldistatult on tööturupoliitika eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed
suundumused:
2017. aastal kiirenes majanduskasv, mille tulemusel jätkus tööhõive näitajate paranemine.
Kolmandat aastat järjest ületas tööhõive määr aastaks 2020 seatud tööhõive määra eesmärgi
(76%) ja suurenes 2017. aastal 78,5%-ni. See on kõrgem näitaja kui majandusbuumi aastatel.
Veelgi kasvas inimeste aktiivsus tööturul, saavutades rekordilise taseme 78,5%. Aktiivsus ja
hõive suurenesid nii meeste kui naiste hulgas, enim noorte ja vanemaealiste hulgas. 55–64-
aastaste hõivemäär kasvas 67,9%-ni. Sellele aitas kaasa nii naiste pensioniea järkjärguline
tõus kui ka vanemaealiste suurem valmidus pensionieas töötada.
Töötuse määr langes 2017. aastal 5,8%-ni, mis on viimase üheksa aasta madalaim tase.
Töötuse langus oli kiirem 2017. aasta teisel poolaastal. Aasta keskmisena vähenesid ka
noorte töötus ja pikaajaline töötus. Noorte töötuse määr langes 12,1%-ni ning pikaajalise
töötuse määr 1,9%-ni. Kokkuvõttes on juba kolmandat aastat järjest Eesti konkurentsivõime
kava „Eesti 2020“ eesmärkidest täidetud tööhõive määr, tööjõus osalemise määr ja
pikaajalise töötuse määr. Ka noorte töötuse määr näitas 2017. aasta II poolaastal languse
trendi, olles väiksem (8,6%), kui Eesti eesmärk aastaks 2020 (10%).
Tööandjate paranenud valmisolek võtta tööle puudega inimesi on kaasa toonud puudega
inimeste hõivemäära kasvu.
Olulisimad probleemid, millega tuleb tegelda:
o vähenenud töövõimega inimeste tööturule suundumise ja tööturul olijate toetamine;
o töötajate töövõime jätkusuutlikkuse toetamine.
2.2. Tulemuste analüüs
2017. aasta suvel kehtima hakanud töötingimuste muudatused lihtsustavad alaealisel
töökogemuse omandamist ning parandavad juurdepääsu tööturule. Töölepingu
seadusega muudeti alaealiste töötingimusi käsitlevaid sätteid viisil, mis võimaldab neid
tööturul rakendada senisest paindlikumalt, tagades samal ajal alaealiste piisava kaitse
töösuhtes.
Valitsus toetas tervise- ja tööministri ettepanekuid alaealistele töökogemuse andmise
toetamiseks. Riik hakkab noorte lühiajalise töötamise soodustamiseks maksma toetust
alaealistele töökogemust pakkunud tööandjatele. Toetust katsetati Euroopa Sotsiaalfondi
vahenditest juba 2017. aastal ehk esimesed tööandjad võisid juba 2017. aasta suvel palgatud
kuni 16-aastaste alaealiste eest toetust taotleda 2018. aasta jaanuaris.
2
Tervise- ja tööminister esitas valitsusele ettepanekud karjääriteenuste korrastamiseks
eesmärgiga reformida karjääriteenuste pakkumist keskvalitsuse tasandil, tagades selle
tervikliku ja süsteemse juhtimise. Selleks on plaanis ühendada SA Innove Rajaleidja
keskuste ja Eesti Töötukassa karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamine.
Paindlikele töötamise vormidele on iseloomulikud ebatraditsioonilised tööajad ja
töötamiskohad ning ebaregulaarne töötegemine. Kõik senised kohustused ja õigused
traditsioonilises töösuhtes ei ole uute töövormide puhul otseselt rakendatavad. Välja on
kujunenud erinevaid ning mitmetahulisi töö tegemise viise, nt töötajate jagamine, töö
jagamine, töö ajutine juhtimine, juhutöö, sh 0-tunni lepingud ja töö väljakutsel, IKT-põhine
mobiilne töö, internetiplatvormidel põhinev töö jne. Uuenenud töösuhete tingimuste
analüüs ja ettepanekud ning paindlike töövormidega seotud sotsiaalsete garantiide
teema olid arutlusel valitsuse majandusarengu komisjonis. Analüüsi ja ettepanekute pinnalt
jätkuvad läbirääkimised huvirühmadega ning valmistatakse ette võimalikud muudatused.
2018. aasta jaanuaris kiitis valitsus heaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muudatused, mis soodustavad ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste
ennetamist. Töötajate tervisekontrolli korraldus muutub eesmärgipärasemaks ja töötajat
kaitstakse senisest paremini vahetut mõju omavate ohutegurite korral. Juhendamise ja
väljaõppe kord, samuti esmaabi andmise reeglid muutuvad ettevõtte ja töötajate vajadustest
lähtuvaks. Lisaks tõusevad töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral rakendatavad
trahvimäärad. Samuti kaovad tööandja ebavajalikud ja halduskoormust tekitavad
teavitamiskohustused.
2018. aastal jõustus töövaidluse lahendamise seadus. Uus töövaidluse lahendamise seadus
loob ühtse ja nüüdisaegse reeglistiku eesmärgiga lahendada tööalaseid erimeelsusi
lihtsamalt, kiiremalt, odavamalt ning ka pooltele selgemalt. Kui kehtiva korra kohaselt
lahendatakse vaidlus töövaidluskomisjoni istungil, siis uus seadus näeb ette lisavõimalused
töövaidluse lahendamiseks kirjalikus menetluses, lepitusmenetluses ja kompromissi
kinnitamisega.
2018. aastast tõusis töötasu alammäär 500 eurole, lähtudes Eesti Ametiühingute Keskliidu
ja Eesti Tööandjate Keskliidu 26. oktoobril 2017 sõlmitud kollektiivlepingust. Töötasu
alammäära tõus koostoimes tulumaksuvaba miinimumi muudatustega parandab
madalapalgaliste inimeste elujärge. Alates 2018. aastast on töötasu alammäär esmakordselt
terves ulatuses maksuvaba.
2.3. Peamised kitsaskohad
o Töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüsi ja ettepanekute osana on tööõnnetuste
ja kutsehaigestumiste hüvitamise süsteemi väljatöötamine ja selle põhimõtete arutelu
võtnud oodatust enam aega.
Tulemusvaldkond 3. Sotsiaalne kaitse
Eesmärk: sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem
sotsiaalne kaasatus
3.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs
Üldistatult on sotsiaalse kaitse eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed
suundumused:
Vaesuse näitajad on vähenemas.
Lähisuhtevägivalla juhtumitest teavitamine on paranenud: nii politseisse kui ohvriabisse,
samuti naiste tugikeskustesse pöördumiste arv on kasvanud.
Sooline palgalõhe on veidi vähenenud (2015 a. 26,9% ja 2016 a. 25,3%)
Olulisimad probleemid, millega tuleb tegelda:
o kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ja ööpäevaringse
institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv ei ole kasvanud (on jäänud aastate 2014 ja
2015 võrdluses samale tasemele), mistõttu ei ole lähemale jõutud eesmärgile, et
avahooldusteenuse kasutajate arv ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu.
3
3.2. Tulemuste analüüs
Valitsus kinnitas riikliku pensioni 2017. aasta indeksi väärtuseks 1,051, mille tulemusena
suurenesid pensionid 1. aprillist keskmiselt 5,1 protsenti. Jätkuvalt on tagatud keskmise
pensioni tulumaksuvabastus, suurendades pensionide täiendavat maksuvaba tulu määra 416
euroni.
Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele üks kord aastas maksma
115 eurot toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele
vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne
keskmine pension. 2017. aastal maksti üksikpensionäri toetust 85 267 isikule summas
9 805 800 eurot.
Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel heaks pensionisüsteemi muutmise ettepanekud, mille
peamine eesmärk on tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja solidaarsus ka pikas
perspektiivis. Muudatused ei puuduta praeguseid pensionäre ega ka juba kogutud
pensioniosakuid. Pensionide solidaarsuse tagamiseks hakkavad inimesed pärast
üleminekuperioodi esimesse pensionisambasse koguma töötasu suurusest sõltuva
kindlustusosa asemel töötatud aastatest sõltuvat staažiosa. Töötasu suurusest jääb sõltuma
teine pensionisammas, millega liitumine avatakse ka aastatel 1970–1982 sündinutele. Samuti
on tulevikus võimalik ise valida pensionile mineku iga, saada pensioni osaliselt, lasta oma
pensioni maksmine peatada ja sobival ajal seda taas jätkata.
Valitsus leppis kokku eripensionide reformi põhimõtetes, millega pika üleminekuperioodi
järel kaotatakse kaitseväelaste, prokuröride ning politsei- ja piirivalveametnike eripensionid.
Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused
kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid saavad eripensioni seniste reeglite
alusel. Muudatust oli vaja seetõttu, et praegune süsteem on riigile iga aastaga järjest
koormavam. Samuti on olukord muutunud võrreldes varasemaga, kui eripensione rakendati
eesmärgiga kompenseerida riigiteenistujate madalamat palka.
2017. aasta jaanuaris kinnitas valitsus erihoolekande kaasajastamise investeeringute kava,
millega anti roheline tuli kümnele erihoolekandeasutuste reorganiseerimise ja veel kümnele
uute kogukondlike teenusekohtade loomise projektile. Investeeringute kava järgi
reorganiseeritakse üle Eesti 1111 senist teenusekohta ning luuakse 201 uut kogukondlikku
teenusekohta neile, kes ei vaja ööpäevaringset hooldust. Keskendutakse lahendustele, mis
võimaldavad erivajadustega inimestel ühiskonnas aktiivselt osaleda. Projektidele eraldatakse
35,8 mln eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, millele lisandub 4,5 mln eurot
omafinantseeringuna ja 3,6 mln eurot riikliku kaasfinantseeringuna. Novembris avanes
erihoolekande reorganiseerimise teine taotlusvoor, kuhu sai esitada taotlusi projektidele,
millega luuakse psüühika- või intellektihäirega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja
töötamistingimused. Taotlusvoorus toetatakse senisest enam uute, kogukonna algatusel
loodud paindlike teenuste pakkumist. Uuenduskuuri läbivad nii Viljandi Haigla
erihoolekandeteenuste taristu kui ka kohtumääruse alusel osutatav teenus.
Sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatakse alates 1. aprillist 2018 sotsiaaltoetus
inimestele, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi
tagajärgi likvideerima. Toetuse suuruseks on 230 eurot ja seda makstakse üks kord
kalendriaastas.
Hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõudena rahastatakse aastatel 2018–2021
päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkumist erihoolekande klientidele; dementsuse diagnoosiga
eakatele mõeldud teenuste kvaliteedi parandamist ja pakkumise laiendamist; esmatasandi
hoolduse koordinatsioonisüsteemi katsetamist ja vajaliku kompetentsi arendamist. Lisaks
toetas valitsus tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamist täisealise sügava puudega
inimese töötavale pereliikmele. Hoolduskoormuse rakkerühma töö tulemusena arutas
valitsus detsembris poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja
pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks.
4
2018. aastast on raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel võimalus saada
igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Teenus aitab vähendada
lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma
kodus.
2018. aastast saavad lisaks sügava puudega laste vanematele ja puuduva töövõimega
inimestele õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad
ning õppelaenu kustutamise menetlus muutub senisest lihtsamaks ja kiiremaks.
Toimetulekutoetuse reegleid muudeti eesmärgiga suurendada toimetulekutoetuse
saajate motivatsiooni tööturul osaleda. Täisealiste isikute puhul, kes on kahe järjestikuse
kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu saamata, ei arvata töise sissetuleku
saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka
kahel kuul 100% töisest sissetulekust ja sellele järgneval neljal kuul 50% töisest
sissetulekust. Seeläbi suureneb tööle mineva toimetulekutoetuse saaja kogusissetulek. Ka ei
loeta toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka kooliõpilaste teenitud
töist sissetulekut. Lisaks tuuakse toimetulekutoetuse skeemi sisse täiendavad paindlikkuse
võimalused, nt suurendatakse kohalike omavalitsuste kaalutlusõigust osas, millised tulud
võib toetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata jätta. Alates 2018. aastast suureneb
toimetulekupiir 140 euroni kuus ning alla 18-aastaste laste tarbimiskaal 1,2ni ning
lapsetoetused arvatakse toimetulekutoetuse arvestamisel täies ulatuses sissetulekute hulka.
Valitsus kiitis 2018. aasta veebruaris heaks soolise palgalõhe vähendamise ettepanekud
avalikus sektoris. Ettepanekutega antakse Tööinspektsioonile volitused teha soolise
palgalõhe järelevalvet avaliku sektori tööandja, sealhulgas riigi osalusega äriühingu tööandja
üle. Eesmärk on tagada, et riigiasutused järgivad soolise võrdõiguslikkuse seaduses ette
nähtud naistele ja meestele võrdse tasu maksmise põhimõtet, näidates samal ajal eeskuju
teistele asutustele ja organisatsioonidele. Järelevalve lihtsustamiseks luuakse registripõhine
tehnoloogiline lahendus soolise palgalõhe analüüsimiseks. Samuti soovitatakse muuta
avaliku sektori tööandjale kohustuslikuks kuvada asutuse kodulehel soo ja tööperede järgi
töötasustamise andmeid. Ettepanekutega tehti riigihalduse ministrile ülesandeks korraldada
uuring, mis hindaks, kas lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötajate töötasu on õiglane ja
võrdne sama vastutustasandi ja töö keerukusega töötajate töötasuga. Sotsiaalministeerium
soovib teha põhjaliku soolise palgalõhe uuringu, et selgitada välja palgalõhe üksikasjalikud
põhjused avalikus sektoris.
6.05.2017 jõustusid Võrdse kohtlemise seaduse muudatus ja Euroopa Liidu kodaniku
seaduse muudatuse, millega määrati soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
tegutsema Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikest töötajate ning nende pereliikmete vaba liikumise
õiguse teostamise toetamiseks.
Jätkus Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu väljatöötamine puuetega inimeste konventsiooni
(PIKi) rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesannete täitmiseks nn seireraamistiku
loomine ning kohaldamisala laiendamiseks. Eelnõuga soovitakse täita Eesti poolt 2012 aastal
ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 33 lõiget 2, mis näeb
ette konventsiooni sõltumatu nn seireraamistiku. Teiseks viia võrdse kohtlemise seadus
kooskõlla põhiseadusega võrdsustades kohaldamisala selliselt, et see oleks kõikide seaduses
nimetatud tunnuste järgi ühetaoline. Hetkel on seaduse kohaldamisala erisusest tulenevalt
diskrimineerimise keeld teatud gruppide puhul kaugeleulatuvam kui teistele. Võrdse
kohtlemise seaduse muutmisega võrdsustatakse erinevate tunnuste alusel õiguskaitsele
ligipääs ja abi. Valmisid eelnõu ja seletuskiri, mis läbisid esimese EIS-i kooskõlastusringi.
Detsembris algas ühes valitud piirkonnas (Pärnu) pilootprojekt perevägivalla ohvritele
teenuste mõjusamaks ja ohvrikesksemaks muutmiseks, arvestades senisest enam ohvrite
kaitse ja abivajadusi. Lisaks tegelemaks vägivallatsejatega nii tema enda kui kannatanute
huvides. Projekti eesmärgiks on kaardistada erinevate osapoolte (KOV, politsei, prokuratuur,
5
varjupaigad, ohvriabi jne) koostöö jm kitsaskohad, katsetada erinevaid lahendusviise ning
leppida kokku parim praktika. Pilootprojekti järgselt kirjeldatakse suunised tegevuseks,
tuuakse välja vajalikud ressursid ja koostatakse põhjendatud juhised.
3.3. Peamised kitsaskohad
o Valitsusele on esitatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud
aastate pensionide seaduse muudatusettepanekud. Muudatustega nähakse ette need
pensionid tulevikus kaotada.
o Sooline palgalõhe Eestis on jätkuvalt EL kõrgeim.
Tulemusvaldkond 4. Tervis
Eesmärk: Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud
4.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs
Üldistatult on tervisepoliitika eesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed
suundumused:
Laste tervisekäitumisega seotud näitajad (alkoholi ja tubaka tarbimine), sh laste tervise
enesehinnang, on veidi paranenud.
Vigastussuremuse näitaja on vähenenud ning 2015. aastal püstitatud eesmärk on saavutatud.
Uute HIVi nakkusjuhtude arv vähenes (2015. aastal 270 ja 2016. aastal 229 ning 2017. aastal
219 nakatunut).
Olulisimad probleemid, millega tuleb tegelda:
o eeldatava ja tervena elatud eluea kasvu taastamine;
o uute HIVi nakkusjuhtude arv küll vähenes, kuid Euroopa Liidus oleme endiselt kõrge
näitajaga riik, samuti on probleemiks hiline ravile pöördumine ja ravisoostumus;
o narkomaaniaravi ebapiisavus, rehabilitatsiooni- ja kahjude vähendamise teenuse
kättesaadavus;
o alkoholi liigtarbimine, narkomaania ja suitsetamise jätkuvalt kõrge tase;
o laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete uute haigusjuhtude arv pole viimastel aastatel
muutunud, püsides stabiilsel tasemel;
o suitsiidide suremuskordaja peaks soovitud sihttaseme saavutamiseks langema järjepidevalt
ning senisest kiiremas tempos;
o ülekaalulisuse ja rasvumise suurenemine (algavad juba lapseeast);
o vigastuste osas on probleemiks enesetapud ja kukkumised, mille suremus ei ole oluliselt
vähenenud.
4.2. Tulemuste analüüs
Arstiabi parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks
laiendatakse etapi viisi haigekassa tulubaasi ning tervishoiu rahastamise killustatuse
vähendamiseks viiakse riigieelarve tervisekulud üle haigekassa eelarvesse. Lisaraha annab
võimaluse lühendada ravijärjekordi, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi
järjepidevust ja kvaliteeti. Riigikogus detsembris vastu võetud seadus näeb ette täiendava
riigieelarve eraldise haigekassa eelarvesse, mida arvestatakse mittetöötavate
vanaduspensionäride pensionitelt. Eraldis kasvab järk-järgult ja vastavalt õigusruumile jõuab
see 2022. aastaks 13 protsendini mittetöötava pensionäri pensionilt. Aastaks 2020 antakse
riigieelarvest haigekassale üle näiteks hambaravi toetus, kiirabi osutamine, viljatusravi
kulude hüvitamine, perearstide asendustasude rahastamine, HIVi ravimid,
immuunpreparaadid, tuberkuloosiravimid ja ravikindlustamata isikute vältimatu abi kulud ja
muud kulud. Samuti on kooskõlastamisel haigekassa nõukogu ülesannete ülevaatamine ja
toimivuse parandamiseks koosseisu vähendamine.
Suurenenud ravivajadusega inimestele hüvitatakse ravimitele tehtud kulutused
varasemast suuremas määras. Riigikogus detsembris vastu võetud seaduse kohaselt
hakkab haigekassa alates 1. jaanuarist 2018 hüvitama soodusravimite kuludelt vahemikus
6
100–300 eurot 50% ning 300 eurot ületavast osast hüvitatakse 90%. Hüvitist hakatakse
arvutama automaatselt apteegis ravimiretsepti realiseerimisel retseptikeskuse kaudu ja isik
ise tagantjärele enam hüvitist taotlema ei pea. Eestis on praegu ligi 110 000 inimest, kes
kulutavad soodustustele vaatamata retseptiravimitele igal aastal üle 100 euro, neist 15 000
üle 300 euro. Uus kord vähendab tulevast aastast märgatavalt nende ravimikulutusi ning üle
300 euro kulutavaid inimesi enam peaaegu ei ole. Kompenseerimissüsteemi lihtsustamise ja
omaosaluskoormuse ühtlustamise eesmärgil kehtestatakse ühtne retsepti omaosaluse
alusmäär – praegu kehtiva 1,27 euro ja 3,19 euro asemel 2,5 eurot. Samuti antakse alates
2018. aastast soodusravimite loeteluga seotud korralduslikud ülesanded
Sotsiaalministeeriumilt üle haigekassale ning alates 2019. aastast ka ravimihangetega seotud
korralduslikud ülesanded.
Alkoholitarbimise vähendamiseks lepiti kokku senisest karmimates alkoholi reklaami-
ja müügipiirangutes. Riigikogus detsembris vastu võetud seadusemuudatused toovad kaasa
senisest rangemad piirangud alkoholireklaamile ja alkoholi eksponeerimisele avalikus ruumis
ning loovad seadusliku aluse kontrollostudele alaealistele alkoholi müümise tõkestamiseks
ning salakaubandusega võitlemiseks. Uue seaduse kohaselt võib alkoholireklaam sisaldada
üksnes neutraalset tooteinfot, alkoholi välireklaam keelustatakse ning kellaajalist piirangut
raadios ja televisioonis pikendatakse kella 21-lt 22-ni. Keelatakse ka alkoholireklaam
sotsiaalmeedias. Alkohoolsete jookide müümisel karmistuvad nõuded jookide
eksponeerimisele ning ostja vanuse tuvastamisele. Et tagada alaealisele kehtestatud
alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja illegaalse alkoholimüügiga võitluse
tõhustamine, täiendatakse seadust kontrolltehingu õigusega.
Tervise- ja tööminister kinnitas uue immuniseerimiskava, millega rahastatakse inimese
papilloomiviiruse (HPV) vastast vaktsineerimist. Tütarlapsi hakatakse vaktsineerima HPV
vastu, samuti võetakse kasutusele kuue haigustekitaja (difteeria, teetanus, läkaköha,
lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit) vastu kaitset pakkuv
väikelaste liitvaktsiin. Tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine on väga oluline, kuna Eestis
on emakakaelavähi esmashaigestumus ja suremus üks Euroopa suuremaid. Uus kava jõustus
2018. aastal.
Valitsus kinnitas HIVi ja AIDSi riikliku tegevuskava 2017–2025. Tegevuskavaga
soovitakse HIVi ja AIDSi ennetuse, ravi ja seire alased tegevused kokku leppida, et
saavutada uute nakkusjuhtude arvu vähenemine ja nakatunute parem elukvaliteet.
1. juulist 2017 hüvitati täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest,
kuni 30 eurot aastas. Alates 2018. aastast hüvitatakse vastavalt kuni 40 eurot aastas.
Suureneb töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud
isikute ning rasedate, alla üheaastaste laste emade ja suurenenud ravivajadusega inimeste
hambaravihüvitis, praegu hüvitab riik neile hambaravi eest vastavalt 19,18 ja 28,77 eurot.
Mõlema sihtrühma puhul maksab haigekassa kinni 85% hambaravi esmavajalike teenuste
raviarvest ja aastas kokku maksimaalselt 85 eurot. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis
255,65 eurot kolme aasta peale. Rahalistel põhjustel jääb hambaravi saamata keskmiselt
7,6%-l Eesti inimestest, kusjuures lõhe suurima ja väikseima sissetulekuga inimeste vahel on
märkimisväärne – kõrgepalgalistest jääb hambaravita 1,8%, vaesemast elanikkonnast suisa
15,1%.
Jätkus rahvatervise seaduse eelnõu väljatöötamine, lähtudes põhimõttest „tervis igas
poliitikas“. Eelnõuga soovitakse pöörata suuremat tähelepanu tervisedendamisele ning
keskkonnatervise küsimustega seonduvale nõustamisele ja tegevuse juhendamisele,
kirjeldada terviklikult rahvatervise sektori asutuste ja tasandite ülesandeid ning optimeerida
ja täpsustada tervisekaitse volitusnorme ja mõisteid. Seoses riigi- ja haldusreformiga
korraldati täiendavad arutelud Rahandusministeeriumiga, et määrata kindlaks maavalitsuse ja
kohaliku omavalitsuse ülesanded ja rahastamine. Valmisid eelnõu ja seletuskiri, samuti
rakendusaktide kavandid.
7
Veebruaris esitati kooskõlastamisele tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse
loomise väljatöötamiskavatsus, millega luuakse kohtuväline süsteem patsiendile kahju
hüvitamiseks ravi saamisega kaasnenud tüsistuste puhul. Sellega motiveeritakse
tervishoiuteenuse osutajaid süsteemselt juhtumeid analüüsima, et viia nende arv
miinimumini.
Ravimite õigesti kasutamise hõlbustamiseks on Eestis turustatavate käsimüügiravimite
pakendite infolehtede tõlked nüüd ravimiregistris kättesaadavad ka vene ja inglise keeles.
Alates 1. maist on ravimiregistrisse kantud kõigi 388 käsimüügiravimi infolehtede tõlked.
Lisaks kõigi Eestis turustatavate käsimüügiravimite pakendi infolehtede tõlkimisele vene ja
inglise keelde tõlgiti ära ka enim kasutatud retseptiravimite infolehed.
Oktoobris jõustus uus joogivee kvaliteedinõuete regulatsioon, millega võeti üle komisjoni
direktiiv 2015/1787, millega muudeti ELi joogivee direktiivi 98/83/EÜ II ja III lisa (mis
käsitlevad joogivee kontrolli ja analüüsimeetodeid). Muudatusega antakse joogivee
käitlejatele õigus teha riskianalüüsile toetudes muudatusi joogiveele esitatud näitajate ning
proovivõtusageduste osas. See tähendab, et toetudes riskianalüüsile on võimalik vähendada
teatud juhtudel konkreetseid näitajaid (looduslikke ja inimtekkelisi), mida on vaja joogivees
määrata. Seda juhul, kui on ebatõenäoline, et veevärkides saaks näitaja esineda tasemete
juures, mis võiks ületada joogiveele kehtestatud piirsisaldusi. Muudatus aitab joogivee riske
elanikkonnale paremini hinnata ja ohjata, samuti joogivee käitleja kulusid optimeerida.
4.3. Peamised kitsaskohad
o Tervise- ja tööminister allkirjastas uue tervisekeskuste kaasajastamise määruse 2018. aasta
märtsis. Teine taotlusvoor avati 2018. aasta aprillis esimese taotlusvooru tulemusena katmata
jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks ja
maakondliku tervisekeskuse loomiseks Viljandis. Uue määrusega on võimalus esimese
taotlusvooru tulemusena vastavaks tunnistatud 55 esmatasandi tervisekeskuse projektil
taotleda toetuse summa suurendamist kuni 10% taotletud toetuses summast ja/või perearsti
nimistu lisandumisel väljaspool Tallinna linna esmatasandi tervisekeskuse projekti.
8