dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Sotsiaalministeerium · 30. aprill 2018
Viit
1.2-2/85-9
Registreeritud
30. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Agni Aav (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎VõrdKS muutmine aprill 2018.bdoc133 KB

Sisu (failidest)

914400 914400 0 Justiitsministeerium [email protected] Koopia : Sotsiaalministeerium [email protected] Eesti Puuetega Inimeste Koda [email protected] SoM : 1.2-2/85-8 18 .04.2018 Meie: 1-4/154 30 .04.2018 Võrdse kohtlemise sea duse muutmise s eaduse eelnõu Tulenevalt kooskõlastusringi järgselt olulises mahus muudetud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõust, peame vastutustundli kuks juhtida tähelepanu vähimana järgnevale. Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõus on vähendatud eelnõu rakendamisega s eotud eelarvelisi kulutusi mitmekordselt ja täiesti põhjendamatult. Hetkel riigieelarve strateegias 2019-2022 on volinikule lisarahastust ette nähtud üksnes juba olemasolevate ülesannete täitmiseks ja sedagi ebapiisavalt. Uuendatud e elnõuga pandavate uute ülesannete kulu ei ole ilmselgelt üksnes 40.000 € aastas (seletuskiri lk 31). Voliniku töömaht suureneks eelnõu vastuvõtmisel olulisel määral. Sellest summast on olnud juttu puhuks, kui voliniku ülesandeid laiendataks üksnes puude tunnuse alusel täiendavateks menetlusteks seoses puuetega inimeste konventsiooni järelevalve mehhanismis osalemisega. T eiseks ei sisaldu seegi pisku riigieelarvestrateegias aastateks 2019-2022 voliniku eelarves. Kokkuvõttes ei jagu juba olemasolevate ülesannete täitmiseks voliniku kantseil ressurssi ja juba olemasolevate ülesannete täitmiseks on lisaeraldus tehtud üksnes poole ulatuses vajaminevast. Voliniku institutsiooni iseseisvus on probleemiks mitte ainul t voliniku kantseleile , vaid ka mitmele huvirühmale, kes on seda probleemi esile toonud oma kooskõlastuskirjades. Oleme valmis tutvustama Justiitsministeeriumile terviknägemust. Peame väga vajalikuks, et lahendataks terviklikult voliniku institutsiooni iseseisvusega seonduv, ent antud eelnõu kajastab vaid vähest osa meie ettepanekutest. Eelnõusse peale kooskõlastusringi lisatud voliniku arvamusest keeldumise alused ei ole uued, vaid on peamiselt informatiivsed, ning ei leevenda seeläbi voliniku töökoormust. Informeerime, et me oleme esitanud ettepanekuid voliniku töökoormuse optimeerimiseks, ent need ei leia eelnõus kajastust. Toetame Eesti Puuetega Inimeste Koja ( EPIKoja ) tehtud ettepanekut takistuste eemaldamise vajalikkuse osas, millega ei ole eelnõu menetlemisel arvestatud (Lisa: Märkused ja ettepanekud eelnõule, lk 2 punkt 1) . See on sisuline ettepanek, mitte üksnes konventsiooni teksti ületoomine eelnõusse. Samuti ei ole kooskõlastuste tabelis vastatud EPIKoja küsimusele sihtgrupi abistamisest kaebementluses (Lisa: Märkus ed ja ettepanekud eelnõule, lk 4 punkt 3 ) , mis on väga töömahukas tegevus, ning mille pädevuses olemine jääb kooskõlastustabelis antud selgituse alusel selgusetuks. Need on olulised muutused seoses puuetega inimeste konventsiooni järelevalve mehhanismi rakendamisega sisuliselt mitme asutuse vahel uuendatud eelnõu raames. Rõhutame, et rahalist maksumust on ligipääsetavuse parandamisel, samuti teenuste laiendamisel siiski võimalik ja ka vajalik hinnata. Oleme varasemalt ka selles osas näiteid toonud (näiteks saab umbmäärase hinnangu anda riigi omanduses olevate hoonete ligipääsetavaks muutmisele Riigi Kinnisvara AS, pangaautomaatide k ohandamisele ligipääsetavak s pangaliit, ühistranspordi kohandamisele ühistranspordikeskused, erinevatele usutunnistustele ja uskumustele vastavate koolilõunate pakkumisele toitlustajad jne .) Rahalisele poolele pöörame tähelepanu seetõttu, et riigieelarve strateegia peab nende kulutustega arvestama hakkama, vastasel korral on lubatud õiguste laienemine paljasõnaline ja võib tekitada valusat pettumust õigustatud ootustes. Sügava lugupidamisega, /allkiri digitaalselt/ Liisa Pakosta Võrdsete võimaluste volinik
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel