Marko Udras
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 21.03.2018 nr 4/80
[email protected] Meie 30.04.2018 nr 5.1-3/926-2
Vastus pöördumisele alkoholipoliitika
küsimustes
Lugupeetud Mait Palts
2014. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks Alkoholipoliitika rohelise raamatu, mis on terviklik
strateegia alkoholitarbimise ja –kahjude vähendamiseks. Rohelise raamatu koostamisel
toetuti rahvusvahelisele teaduslikule tõendusele alkoholipoliitika meetmete efektiivsuse
kohta, valides ja kohandades meetmeid Eesti konteksti arvestades. Üheks olulisimaks
lähtepunktiks oli selle juures Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO) globaalne
strateegia alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks, mis koondas oma vastuvõtmise hetkel
(2010) parima teadusliku teadmise alkoholipoliitika kohta. WHO globaalne strateegia
koondab erinevad toimivad alkoholipoliitika meetmed kümnesse valdkonda ning tuginedes
tõendusele rõhutatakse strateegias, et tulemuste saavutamiseks on vaja rakendada
meetmeid kõigis kümnes valdkonnas järjepidevalt.
Kuni 2017. aasta lõpuni oli Eestil võimalik raporteerida aktiivsetest tegevustest kaheksas
valdkonnas kümnest, suures osas või täielikult olid katmata kättesaadavuse ja reklaami
piiramise valdkonnad. 2017. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu alkoholiseaduse ja
reklaamiseaduse muudatused, tänu millele võib tänaseks öelda, et tegevused toimuvad
kõigis alkoholipoliitika valdkondades ja suurem osa meetmeid on ellu kutsutud või
rakendatakse sarnast eesmärki täitvaid meetmeid.
Järgnevalt täpsemini erinevate valdkondade tegemistest:
Alkoholi kättesaadavuse vähendamise valdkonnas on seni püütud ennetada vaid
kättesaadavust noortele ning selle valdkonna peamist raskuspunkti – müügikohtade tihedust
– pole adresseeritud. Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) on alates 2011. aastast viinud
läbi alkohoolsete jookide testostlemisi, esmalt pilootuuringuna, 2012. ja 2014. toimusid
alkohoolsete jookide üle-eestilised testostlemised jaemüügis dokumendi küsimise
hindamiseks. 2017. toimusid üle-eestilised testostlemised dokumendi küsimise hindamiseks
toitlustusasutustes, raport valmib kevad 2018. Testostlemisi viivad läbi iseseisvalt ka
kohalikud omavalitsused, maakonnad, jaemüügiketid. Testostlemise tulemusi esitletakse nii
avalikkusele kui ka partneritele jaekaubanduses, kohalikul tasandil on uuringutulemused
olnud heaks stardiplatvormiks kauplejate ja omavalitsuste koostööle. Ka riigi tasandil on
mitmed suured jaeketid ja Kaupmeeste Liit teinud koostööd TAI ja Terve Eesti Sihtasutusega
olukorra parandamiseks. 2017. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu alkoholiseaduse
muudatused, mis võimaldavad viia läbi ka kontrolloste alaealisele alkoholimüügi
tuvastamiseks. Seni ei ole rakendatud meetmeid müügikohtade arvu ja tiheduse
vähendamiseks ning müügikohtade arv on viimastel aastatel pigem kasvanud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Alkohoolsete jookide müügiedenduse valdkonnas ei ole tegevusi toimunud alates 2008.
aastast, v.a TNS EMORi uuringud alkoholireklaami ja noorte teemal 2010. ja 2012. aastal.
2017. aasta lõpul võttis Riigikogu vastu reklaamiseaduse muudatused, mille kohaselt
alkoholireklaam võib edaspidi sisaldada vaid loetletud elemente ning ei tohi sisaldada
elusolendeid, animeeritud eluta olendeid ega positiivset õhkkonda, samuti keelatakse
alkoholiga seotud tarbijamängud, alkoholireklaam sotsiaalmeedias (v.a käitleja kontol) ja
välireklaam. Muudatused jõustuvad 1.juunil 2018.
Hinna- ja maksupoliitika valdkonnas on märkimisväärseim areng alkoholiaktsiisi tõstmine.
Alkoholipoliitika roheline raamat (edaspidi roheline raamat) seadis aktsiisipoliitika
eesmärgiks, et alkohol ei muutuks sissetulekutega võrreldes odavamaks. Kange alkoholi
osas täideti see eesmärk 2015. aastal aktsiiside ennaktempos tõstmisega, lahja alkoholi
osas saavutati eesmärk alles hiljutiste aktsiisitõusudega. Hinna- ja maksupoliitika peatükis
ettenähtud ülejäänud meetmeid on täidetud eesmärki silmas pidades, kuid tegevusmoodust
mõnevõrra modifitseerides. Näiteks näeb roheline raamat ette aktsiisitulude osalist
suunamist alkoholsõltuvuse ravi arendamisse – ravi ja nõustamise programm toimib, kuid
kuna praegu on Eesti riigil veel võimalik kasutada Euroopa struktuurivahendeid, rahastatakse
programmi esialgu Euroopa Sotsiaalfondist.
Illegaalse alkoholi tõkestamise peatüki meetmed puudutavad suurel määral Maksu- ja
Tolliameti (edaspidi MTA) püsivat tööd ning MTA on igal aastal rohelise raamatu täitmise
aruandesse raporteerinud jätkuvat pühendumust neile tegevustele. Salaturu vastu võitlemise
võimekust on suurendatud piiripunktidesse täiendavate läbivalgustusseadmete hankimisega,
idapiirilt tulenev illegaalse alkoholi mahtu vähendati oluliselt reisijate aktsiisivabastuse
piirmäärade muudatuse aktiivse rakendamisega. MTA on rakendanud nulltolerantsi
salaalkoholi müüjate suhtes (kõigil juhtudel algatatud süüteomenetlus) ja mõnedel juhtudel
on kohaldatud aresti, kui trahvi tasumise võimalikkus on madal. MTA on taotlenud Politsei- ja
Piirivalveametilt kolmanda riigi kodanikelt salakauba avastamisel viisa tühistamist. 2017.
aasta lõpus võttis Riigikogu vastu alkoholiseaduse muudatused, mis võimaldavad viia läbi ka
kontrolloste salaalkoholi müügi tuvastamiseks.
Joobes juhtimise tõkestamiseks rakendavad meie koostööpartnerid igal aastal arvukalt
meetmeid ning joobes juhtimist on põhjalikult käsitletud ka riiklikus liiklusohutuse
programmis. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on suurendanud joobekontrollide arvu
– kui 2012. aastal viidi läbi 498 603 joobekontrolli, siis järgnevatel aastatel on see arv järjest
tõusnud, ulatudes 2015. ja 2016. aastatel üle 860 000. 2017. aastal joobekontrollide arv küll
langes, kuid tegu oli Euroopa Liidu eesistumise tõttu erakorralise aastaga. Kontrollimeetodid
käivad käsikäes teavituse ja ennetusega, s.h iga-aastase kampaaniaga joobes juhtimise
ennetamiseks. Igal aastal viivad PPA ja Maanteeamet läbi koolitusi gümnaasiumide ja
kutsekoolide õpilastele joobes juhtimise riskide teadvustamiseks. Töötab ka ööpäevaringne
liiklusliin, millele saab teatada joobes või muul moel ohtlikust juhist. Joobes juhtimisega
vahelejäänutele on järjest arendatud erinevaid rehabilitatsioonimeetmeid – noortele juhtidele
võimaldatakse liikluspsühholoogi koolitust, piloteeritakse ka vahelejäänute skriinimist
alkoholsõltuvuse osas ja sõltuvusravile suunamist.
Eesti riik on koostöös eri osapooltega pööranud tähelepanu ka teiste joobest tulenevate
kahjude ärahoidmisega. Nii on siseministeerium koostöös partneritega viinud ellu
kampaaniaid joobes ujuma mineku ennetamiseks, TAI ja Terve Eesti Sihtasutuse koostöös
on välja töötatud koolitus müüjatele ennetamaks joobes kliendile alkoholimüümist. 2015.
aastal toimus pilootuuring selgitamaks, kuivõrd peetakse jaekauplustes ja toitlustusasutustes
kinni keelust joobetunnustega isikule alkoholi mitte müüa.
Riik on toetanud ka kogukondlikke initsiatiive alkoholikahjude ennetamisel, toetades
erinevaid projekte läbi Hasartmängumaksu Nõukogu. TAI on välja töötanud erinevaid
toetavaid juhendeid, mida tutvustatakse läbi praktiliste koolituste: kuidas edendada elanike
tervist ja ennetada haigusi? 65 ideed kohaliku tasandi organisatsioonidele (2015);
3
võimalused alkoholipoliitika rakendamiseks kohalikul tasandil. Juhendmaterjal ja
juhendmaterjali kokkuvõte kohalikele omavalitsustele (2016). 2014-2017 toimus kolmes
kohalikus omavalitsuses Eesti kohaliku alkoholipoliitika pilootprogramm. Pilootprogrammi
järeluuring, mille raames toimuvad testostlemised, küsitlusuuring ja intervjuud nii sekkumist
saanud kui ka kontrollomavalitsustes, valmib 2018. aasta suveks.
Teavituse valdkonda kuuluvad mitmed juba eelpool mainitud tegevused (kampaaniad joobes
juhtimise ja ujumise ennetuseks, salaturu vastased kampaaniad jne) ning veel terve rida
olulisi tegevusi. Alates 2009. aastast on TAI järjepidevalt läbi viinud teavituskampaaniaid
alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks, 1-2 kampaaniat aastas (kevad-suvisel ja sügis-talvisel
perioodil). Kampaaniaid on korraldatud kolmes peamises suunas, milleks on teadlikkuse
tõstmine terviseriskidest ja riskipiiridest, liigtarvitamise varajane avastamine ning vähema
alkoholiga elustiili normaliseerimine. Kampaaniad on eelkõige olnud suunatud täiskasvanud
liigtarvitajatele, sealhulgas nendele, kes seda ise ei teadvusta.
Riik on toetanud ka vabaühenduste initsiatiive „Joome poole vähem!“ ja „Keegi ei tohi
kannatada!“. 2017. aastal viidi esmakordselt läbi „Septembris ei joo“ kampaania, millega TAI
pani seni rahvaliikumisena toiminud kampaaniale õla alla. Sihtrühmaks olid 20-35. aastased
inimesed, kes tarvitavad alkoholi, kuid ei ole sõltlased. Kampaania eesmärk oli anda
üleskutsega ühinemise kaudu inimestele võimalus reaalselt proovida ning tunda alkoholivaba
elu kasusid.
Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks on loodud interaktiivne veebikeskond www.alkoinfo.ee,
mida haldab ja arendab TAI. Noortele on suunatud eraldi veebikanal
www.noored.alkoinfo.ee. Noorte alkoholi jm uimastite tarvitamise ennetamiseks on oluline
sihtrühm lapsevanemad, kellele antakse uimastite ennetamise jm vanemlike oskuste
teemalist infot ja nõuandeid veebilehel www.tarkvanem.ee . Veebileht loodi
Siseministeeriumi poolt, mille võttis 2016. aastal üle TAI. Lisaks veebilehele on läbi viidud
mitmeid lastevanemate harimiseks ja võimestamiseks mõeldud kampaaniaid, mille eesmärk
on alkoholitarvitamise vältimine ja vähendamine noorte seas. Lähikuudel
avaldatakseveebilehe uuendatud versioon.
Alates 2009. aastast on iga-aastaselt korraldatud laiemale üldsusele suunatud konverentse
diskussioonide tõstatamiseks ühiskonnas alkoholi, selle mõjude ja liigtarvitamise ennetamise
teemadel.
Avalikkuse tähelepanu all olevate kampaaniate kõrval on üha enam tegeletud ka vähem
väljapaistvate, kuid väga oluliste, sihitatud ja süvendatud teavitustegevustega. Järgnevalt
mõned näited TAI poolt rakendatavatest tegevustest:
* Imelised aastad (Incredible Years) on tõenduspõhine vanemlusprogramm, mis alustas
Eestis tegevust 2014. aastal. Koolituste eesmärk on lastevanemate vanemlike oskuste
suurendamine ning vanema ja lapse suhte parandamine. Omandatud oskused aitavad
ennetada laste käitumisprobleeme ning pikemas perspektiivis vähenevad agressiivset
käitumist, sõltuvusainete tarvitamist ja muid sotsiaalseid probleeme.
* VEPA (Good Behaviour Game) metoodika katsetamine algas Eestis 2014/2015
õppeaastal. Tegemist on meetodite kogumiga, mida õpetaja kasutab õpitegevuste ajal.
Mängu eesmärk on positiivse ja õppimisele suunatud õhkkonna loomine klassis ning õpilaste
positiivse käitumise tunnustamine. VEPA metoodika koosneb tõenduspõhistest
töövahenditest ja märguannetest, mille kasutamine suurendab õpilaste oskusi oma käitumist
ja emotsioone kontrollida. Metoodika sobib kasutamiseks kõikides vanustes õpilastega. Eriti
mõjus on metoodika esimeste klasside õpilaste seas, sest ühtlustab koolivalmiduse taset,
aitab õpilastel kooliga kohaneda ja õppida kokkulepetest kinni pidama.
* Uimastiennetuse õpetajaraamatu koolitused põhikooli õpetajatele. Õpetajaraamat on
abiks põhikooli õpetajale ja teistele spetsialistidele, kes käsitlevad uimastiennetusega seotud
teemasid. 2015. a valmis eestikeelne ja 2016. a venekeelne õpetajaraamat. Täpsemat infot
saab: http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/olulised-
abimaterjalid/uimastiennetus/uimastiennetuse-opetajaraamat
Uimastiennetuse õpetajaraamatu koolitused toimuvad eraldi 1.-5. klassi õpetajatele ja 6.-9.
klassi õpetajatele. Koolitusi on tehtud üle Eesti alates 2016. aastast ja koolitustel on
osalenud 237 erinevat kooli (45%). Koolituse eesmärk on õpetajatele vajalike eelteadmiste
4
andmine, kuidas arendada õpilaste eluoskusi ning viia läbi uimastiennetustööd õppekava
raames.
* Uimastiennetus ja uimastitega seotud juhtumite lahendamine koolis – juhend koolidele:
http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/olulised-
abimaterjalid/uimastiennetus/uimastiennetusjuhend
Juhendi tutvustamiseks oleme viinud läbi infopäevi, mille eesmärk on suurendada
koolimeeskondade võimekust koostööpartneritega uimastiennetustegevusi planeerida ja ellu
viia. Infopäevad on toimunud alates 2014. aastast ja osalenud on infopäevadel 158 erineva
kooli meeskonda 530-st (30%). Tegevust viiakse ellu koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.
Lisaks on valminud 2017. aastal toetav materjal koolidele: "Alkohol, tubakas ja narkootikumid
– mida kool teha saab?"
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149035584329_mida_kool_teha_saab.pdf
2017-2018 osaleb Eesti Euroopa Komisjoni projektis, mille eesmärgiks on arendada
ennetusega tegelevate ja ennetustööd planeerivate inimeste oskusi ja teadmisi ning seeläbi
aidata kaasa tõhusamate praktikate rakendamisele uimastiennetuse valdkonnas. Projekti
raames kohandatakse ja piloteeritakse Eestis ennetuse õppekava (Universal Prevention
Curriculum - UPC), sh kaardistatakse, kas ja mida praegu Euroopa riikides
uimastiennetusest õpetatakse (ülikoolides või täiendkoolitustel); kohandatakse olemasolev
UPC materjal Euroopas rakendamiseks sobivaks; analüüsitakse, kuidas UPC sobitub Eestis
ennetusega tegelevate inimeste (sh sotsiaaltöötajate, õpetajate, psühholoogide jne)
väljaõppesse ja piloteeritakse ennetuse õppekava Eestis (5-päevane koolitus).
Alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise alal on süstemaatilist arendustööd tehtud alates
2009. aastast, mil alustati alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise
juurutamist tervishoiu esmatasandil. Soomes kulus sarnase meetodi juurutamisele üle kahe
aastakümne, mistõttu kuulub selle teema arendamine püsivalt TAI tegevuste hulka.
Tuginedes rohelise raamatu soovitustele algatas TAI 2013. aasta sügisel tõenduspõhise
ravijuhendi koostamise alkoholi tarvitamise häire käsitluse ühtlustamiseks ja edendamiseks
Eestis. Ravijuhendit koostavasse multidistsiplinaarsesse meeskonda kuulusid psühhiaatrite,
perearstide, pere- ja vaimse tervise õdede, sotsiaaltöötajate, psühholoogide,
tegevusterapeutide, patsientide, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ning Tervise
Arengu Instituudi esindajad.
Ravijuhend valmis 2015. aasta lõpus.
https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/1/alkoholitarvitamise-hairega-patsiendi-
kasitlus
Toetudes rohelise raamatu koostamise käigus valminud uue ravi- ja nõustamise
kontseptsioonile ning värskele ravijuhendile käivitati programm „Kainem ja tervem Eesti“,
mille kaudu investeeritakse 10 miljoni eurot nii Euroopa Sotsiaalfondi kui Eesti maksumaksja
raha alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisse.
Programmist saadava raha toel osutavad alkoholitarvitamise häire ravi järgmised
teenuseosutajad: Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lõuna-Eesti Haigla,
Viljandi Haigla ja Pärnu Haigla ja Kuressaare Haigla. Ambulatoorseid teenuseid hakkavad
pakkuma ka Narva Haigla ja AJK Kliinik Tartus. Alates 2016. aasta juunist on raviteenust
saanud 2185 inimest. Teenuste toetamiseks viiakse läbi koolitusi teenuste
osutajatele; töötatakse välja, toodetakse ja levitatakse trükiseid ja juhendmaterjale;
korraldatakse konverentse erinevatele sihtgruppidele teadlikkuse tõstmiseks. Rohkem infot:
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/alkohol/kainem-ja-tervem-eesti
Järjepideva seire tagamiseks tellitakse iga-aastaselt alkoholituru ja –tarbimise uuring ning
kogutakse andmeid erinevate alkoholikahjude kohta, info avaldatakse iga-aastaselt Alkoholi
Aastaraamatus, millega saab tutvuda TAI kodulehel.
Alkoholipoliitika oli ka üks teemadest, mida käsitleti Eesti Euroopa Liidu Nõukogu
eesistumise raames, keskendudes alkoholipoliitika piiriülestele aspektidele nagu reklaam,
piirikaubandus ja alkohoolsete jookide märgistamine. Neid teemasid arutati terviseministrite
kohtumisel, temaatilisel konverentsil ning selle tulemusena võeti vastu Nõukogu järeldused
5
alkoholipoliitika piiriüleste küsimuste teemal.
http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14082-2017-INIT/en/pdf
Nagu eelpool toodud, on riigi tegevus alkoholikahjude ennetamisel mahukas. Lisaks
kaasnevad riigile kulud ka seoses nende alkoholikahjudega, mida ei õnnestu ennetada –
haigused, töötus, sotsiaalprobleemid, vägivald, kuritegevus. Erienvate arvestuste kohaselt
võib alkoholikahjude kogumaksumus ulatuda 2%-ni SKT-st. Usume, et selline kahju ei saa
olla vastuvõetav ühelegi Eesti ühiskonnast hoolivale inimesele ega organisatsioonile.
Jääme ootama, et Kaubandus-Tööstuskoda annab samuti oma panuse Eesti rahva tervise ja
töövõime edendamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
terviseala asekantsler
Triinu Täht 626 9142
[email protected]