dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 30. aprill 2018
Viit
5.1-3/926-2
Registreeritud
30. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2018
Vastutaja
Triinu Täht (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎5.1-3926-2 30.04.2018 Väljaminev kiri.bdoc221 KB

Sisu (failidest)

Marko Udras Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 21.03.2018 nr 4/80 [email protected] Meie 30.04.2018 nr 5.1-3/926-2 Vastus pöördumisele alkoholipoliitika küsimustes Lugupeetud Mait Palts 2014. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks Alkoholipoliitika rohelise raamatu, mis on terviklik strateegia alkoholitarbimise ja –kahjude vähendamiseks. Rohelise raamatu koostamisel toetuti rahvusvahelisele teaduslikule tõendusele alkoholipoliitika meetmete efektiivsuse kohta, valides ja kohandades meetmeid Eesti konteksti arvestades. Üheks olulisimaks lähtepunktiks oli selle juures Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO) globaalne strateegia alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks, mis koondas oma vastuvõtmise hetkel (2010) parima teadusliku teadmise alkoholipoliitika kohta. WHO globaalne strateegia koondab erinevad toimivad alkoholipoliitika meetmed kümnesse valdkonda ning tuginedes tõendusele rõhutatakse strateegias, et tulemuste saavutamiseks on vaja rakendada meetmeid kõigis kümnes valdkonnas järjepidevalt. Kuni 2017. aasta lõpuni oli Eestil võimalik raporteerida aktiivsetest tegevustest kaheksas valdkonnas kümnest, suures osas või täielikult olid katmata kättesaadavuse ja reklaami piiramise valdkonnad. 2017. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatused, tänu millele võib tänaseks öelda, et tegevused toimuvad kõigis alkoholipoliitika valdkondades ja suurem osa meetmeid on ellu kutsutud või rakendatakse sarnast eesmärki täitvaid meetmeid. Järgnevalt täpsemini erinevate valdkondade tegemistest: Alkoholi kättesaadavuse vähendamise valdkonnas on seni püütud ennetada vaid kättesaadavust noortele ning selle valdkonna peamist raskuspunkti – müügikohtade tihedust – pole adresseeritud. Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) on alates 2011. aastast viinud läbi alkohoolsete jookide testostlemisi, esmalt pilootuuringuna, 2012. ja 2014. toimusid alkohoolsete jookide üle-eestilised testostlemised jaemüügis dokumendi küsimise hindamiseks. 2017. toimusid üle-eestilised testostlemised dokumendi küsimise hindamiseks toitlustusasutustes, raport valmib kevad 2018. Testostlemisi viivad läbi iseseisvalt ka kohalikud omavalitsused, maakonnad, jaemüügiketid. Testostlemise tulemusi esitletakse nii avalikkusele kui ka partneritele jaekaubanduses, kohalikul tasandil on uuringutulemused olnud heaks stardiplatvormiks kauplejate ja omavalitsuste koostööle. Ka riigi tasandil on mitmed suured jaeketid ja Kaupmeeste Liit teinud koostööd TAI ja Terve Eesti Sihtasutusega olukorra parandamiseks. 2017. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu alkoholiseaduse muudatused, mis võimaldavad viia läbi ka kontrolloste alaealisele alkoholimüügi tuvastamiseks. Seni ei ole rakendatud meetmeid müügikohtade arvu ja tiheduse vähendamiseks ning müügikohtade arv on viimastel aastatel pigem kasvanud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Alkohoolsete jookide müügiedenduse valdkonnas ei ole tegevusi toimunud alates 2008. aastast, v.a TNS EMORi uuringud alkoholireklaami ja noorte teemal 2010. ja 2012. aastal. 2017. aasta lõpul võttis Riigikogu vastu reklaamiseaduse muudatused, mille kohaselt alkoholireklaam võib edaspidi sisaldada vaid loetletud elemente ning ei tohi sisaldada elusolendeid, animeeritud eluta olendeid ega positiivset õhkkonda, samuti keelatakse alkoholiga seotud tarbijamängud, alkoholireklaam sotsiaalmeedias (v.a käitleja kontol) ja välireklaam. Muudatused jõustuvad 1.juunil 2018. Hinna- ja maksupoliitika valdkonnas on märkimisväärseim areng alkoholiaktsiisi tõstmine. Alkoholipoliitika roheline raamat (edaspidi roheline raamat) seadis aktsiisipoliitika eesmärgiks, et alkohol ei muutuks sissetulekutega võrreldes odavamaks. Kange alkoholi osas täideti see eesmärk 2015. aastal aktsiiside ennaktempos tõstmisega, lahja alkoholi osas saavutati eesmärk alles hiljutiste aktsiisitõusudega. Hinna- ja maksupoliitika peatükis ettenähtud ülejäänud meetmeid on täidetud eesmärki silmas pidades, kuid tegevusmoodust mõnevõrra modifitseerides. Näiteks näeb roheline raamat ette aktsiisitulude osalist suunamist alkoholsõltuvuse ravi arendamisse – ravi ja nõustamise programm toimib, kuid kuna praegu on Eesti riigil veel võimalik kasutada Euroopa struktuurivahendeid, rahastatakse programmi esialgu Euroopa Sotsiaalfondist. Illegaalse alkoholi tõkestamise peatüki meetmed puudutavad suurel määral Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) püsivat tööd ning MTA on igal aastal rohelise raamatu täitmise aruandesse raporteerinud jätkuvat pühendumust neile tegevustele. Salaturu vastu võitlemise võimekust on suurendatud piiripunktidesse täiendavate läbivalgustusseadmete hankimisega, idapiirilt tulenev illegaalse alkoholi mahtu vähendati oluliselt reisijate aktsiisivabastuse piirmäärade muudatuse aktiivse rakendamisega. MTA on rakendanud nulltolerantsi salaalkoholi müüjate suhtes (kõigil juhtudel algatatud süüteomenetlus) ja mõnedel juhtudel on kohaldatud aresti, kui trahvi tasumise võimalikkus on madal. MTA on taotlenud Politsei- ja Piirivalveametilt kolmanda riigi kodanikelt salakauba avastamisel viisa tühistamist. 2017. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu alkoholiseaduse muudatused, mis võimaldavad viia läbi ka kontrolloste salaalkoholi müügi tuvastamiseks. Joobes juhtimise tõkestamiseks rakendavad meie koostööpartnerid igal aastal arvukalt meetmeid ning joobes juhtimist on põhjalikult käsitletud ka riiklikus liiklusohutuse programmis. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on suurendanud joobekontrollide arvu – kui 2012. aastal viidi läbi 498 603 joobekontrolli, siis järgnevatel aastatel on see arv järjest tõusnud, ulatudes 2015. ja 2016. aastatel üle 860 000. 2017. aastal joobekontrollide arv küll langes, kuid tegu oli Euroopa Liidu eesistumise tõttu erakorralise aastaga. Kontrollimeetodid käivad käsikäes teavituse ja ennetusega, s.h iga-aastase kampaaniaga joobes juhtimise ennetamiseks. Igal aastal viivad PPA ja Maanteeamet läbi koolitusi gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastele joobes juhtimise riskide teadvustamiseks. Töötab ka ööpäevaringne liiklusliin, millele saab teatada joobes või muul moel ohtlikust juhist. Joobes juhtimisega vahelejäänutele on järjest arendatud erinevaid rehabilitatsioonimeetmeid – noortele juhtidele võimaldatakse liikluspsühholoogi koolitust, piloteeritakse ka vahelejäänute skriinimist alkoholsõltuvuse osas ja sõltuvusravile suunamist. Eesti riik on koostöös eri osapooltega pööranud tähelepanu ka teiste joobest tulenevate kahjude ärahoidmisega. Nii on siseministeerium koostöös partneritega viinud ellu kampaaniaid joobes ujuma mineku ennetamiseks, TAI ja Terve Eesti Sihtasutuse koostöös on välja töötatud koolitus müüjatele ennetamaks joobes kliendile alkoholimüümist. 2015. aastal toimus pilootuuring selgitamaks, kuivõrd peetakse jaekauplustes ja toitlustusasutustes kinni keelust joobetunnustega isikule alkoholi mitte müüa. Riik on toetanud ka kogukondlikke initsiatiive alkoholikahjude ennetamisel, toetades erinevaid projekte läbi Hasartmängumaksu Nõukogu. TAI on välja töötanud erinevaid toetavaid juhendeid, mida tutvustatakse läbi praktiliste koolituste: kuidas edendada elanike tervist ja ennetada haigusi? 65 ideed kohaliku tasandi organisatsioonidele (2015); 3 võimalused alkoholipoliitika rakendamiseks kohalikul tasandil. Juhendmaterjal ja juhendmaterjali kokkuvõte kohalikele omavalitsustele (2016). 2014-2017 toimus kolmes kohalikus omavalitsuses Eesti kohaliku alkoholipoliitika pilootprogramm. Pilootprogrammi järeluuring, mille raames toimuvad testostlemised, küsitlusuuring ja intervjuud nii sekkumist saanud kui ka kontrollomavalitsustes, valmib 2018. aasta suveks. Teavituse valdkonda kuuluvad mitmed juba eelpool mainitud tegevused (kampaaniad joobes juhtimise ja ujumise ennetuseks, salaturu vastased kampaaniad jne) ning veel terve rida olulisi tegevusi. Alates 2009. aastast on TAI järjepidevalt läbi viinud teavituskampaaniaid alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks, 1-2 kampaaniat aastas (kevad-suvisel ja sügis-talvisel perioodil). Kampaaniaid on korraldatud kolmes peamises suunas, milleks on teadlikkuse tõstmine terviseriskidest ja riskipiiridest, liigtarvitamise varajane avastamine ning vähema alkoholiga elustiili normaliseerimine. Kampaaniad on eelkõige olnud suunatud täiskasvanud liigtarvitajatele, sealhulgas nendele, kes seda ise ei teadvusta. Riik on toetanud ka vabaühenduste initsiatiive „Joome poole vähem!“ ja „Keegi ei tohi kannatada!“. 2017. aastal viidi esmakordselt läbi „Septembris ei joo“ kampaania, millega TAI pani seni rahvaliikumisena toiminud kampaaniale õla alla. Sihtrühmaks olid 20-35. aastased inimesed, kes tarvitavad alkoholi, kuid ei ole sõltlased. Kampaania eesmärk oli anda üleskutsega ühinemise kaudu inimestele võimalus reaalselt proovida ning tunda alkoholivaba elu kasusid. Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks on loodud interaktiivne veebikeskond www.alkoinfo.ee, mida haldab ja arendab TAI. Noortele on suunatud eraldi veebikanal www.noored.alkoinfo.ee. Noorte alkoholi jm uimastite tarvitamise ennetamiseks on oluline sihtrühm lapsevanemad, kellele antakse uimastite ennetamise jm vanemlike oskuste teemalist infot ja nõuandeid veebilehel www.tarkvanem.ee . Veebileht loodi Siseministeeriumi poolt, mille võttis 2016. aastal üle TAI. Lisaks veebilehele on läbi viidud mitmeid lastevanemate harimiseks ja võimestamiseks mõeldud kampaaniaid, mille eesmärk on alkoholitarvitamise vältimine ja vähendamine noorte seas. Lähikuudel avaldatakseveebilehe uuendatud versioon. Alates 2009. aastast on iga-aastaselt korraldatud laiemale üldsusele suunatud konverentse diskussioonide tõstatamiseks ühiskonnas alkoholi, selle mõjude ja liigtarvitamise ennetamise teemadel. Avalikkuse tähelepanu all olevate kampaaniate kõrval on üha enam tegeletud ka vähem väljapaistvate, kuid väga oluliste, sihitatud ja süvendatud teavitustegevustega. Järgnevalt mõned näited TAI poolt rakendatavatest tegevustest: * Imelised aastad (Incredible Years) on tõenduspõhine vanemlusprogramm, mis alustas Eestis tegevust 2014. aastal. Koolituste eesmärk on lastevanemate vanemlike oskuste suurendamine ning vanema ja lapse suhte parandamine. Omandatud oskused aitavad ennetada laste käitumisprobleeme ning pikemas perspektiivis vähenevad agressiivset käitumist, sõltuvusainete tarvitamist ja muid sotsiaalseid probleeme. * VEPA (Good Behaviour Game) metoodika katsetamine algas Eestis 2014/2015 õppeaastal. Tegemist on meetodite kogumiga, mida õpetaja kasutab õpitegevuste ajal. Mängu eesmärk on positiivse ja õppimisele suunatud õhkkonna loomine klassis ning õpilaste positiivse käitumise tunnustamine. VEPA metoodika koosneb tõenduspõhistest töövahenditest ja märguannetest, mille kasutamine suurendab õpilaste oskusi oma käitumist ja emotsioone kontrollida. Metoodika sobib kasutamiseks kõikides vanustes õpilastega. Eriti mõjus on metoodika esimeste klasside õpilaste seas, sest ühtlustab koolivalmiduse taset, aitab õpilastel kooliga kohaneda ja õppida kokkulepetest kinni pidama. * Uimastiennetuse õpetajaraamatu koolitused põhikooli õpetajatele. Õpetajaraamat on abiks põhikooli õpetajale ja teistele spetsialistidele, kes käsitlevad uimastiennetusega seotud teemasid. 2015. a valmis eestikeelne ja 2016. a venekeelne õpetajaraamat. Täpsemat infot saab: http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/olulised- abimaterjalid/uimastiennetus/uimastiennetuse-opetajaraamat Uimastiennetuse õpetajaraamatu koolitused toimuvad eraldi 1.-5. klassi õpetajatele ja 6.-9. klassi õpetajatele. Koolitusi on tehtud üle Eesti alates 2016. aastast ja koolitustel on osalenud 237 erinevat kooli (45%). Koolituse eesmärk on õpetajatele vajalike eelteadmiste 4 andmine, kuidas arendada õpilaste eluoskusi ning viia läbi uimastiennetustööd õppekava raames. * Uimastiennetus ja uimastitega seotud juhtumite lahendamine koolis – juhend koolidele: http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/olulised- abimaterjalid/uimastiennetus/uimastiennetusjuhend Juhendi tutvustamiseks oleme viinud läbi infopäevi, mille eesmärk on suurendada koolimeeskondade võimekust koostööpartneritega uimastiennetustegevusi planeerida ja ellu viia. Infopäevad on toimunud alates 2014. aastast ja osalenud on infopäevadel 158 erineva kooli meeskonda 530-st (30%). Tegevust viiakse ellu koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks on valminud 2017. aastal toetav materjal koolidele: "Alkohol, tubakas ja narkootikumid – mida kool teha saab?" https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149035584329_mida_kool_teha_saab.pdf 2017-2018 osaleb Eesti Euroopa Komisjoni projektis, mille eesmärgiks on arendada ennetusega tegelevate ja ennetustööd planeerivate inimeste oskusi ja teadmisi ning seeläbi aidata kaasa tõhusamate praktikate rakendamisele uimastiennetuse valdkonnas. Projekti raames kohandatakse ja piloteeritakse Eestis ennetuse õppekava (Universal Prevention Curriculum - UPC), sh kaardistatakse, kas ja mida praegu Euroopa riikides uimastiennetusest õpetatakse (ülikoolides või täiendkoolitustel); kohandatakse olemasolev UPC materjal Euroopas rakendamiseks sobivaks; analüüsitakse, kuidas UPC sobitub Eestis ennetusega tegelevate inimeste (sh sotsiaaltöötajate, õpetajate, psühholoogide jne) väljaõppesse ja piloteeritakse ennetuse õppekava Eestis (5-päevane koolitus). Alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise alal on süstemaatilist arendustööd tehtud alates 2009. aastast, mil alustati alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise juurutamist tervishoiu esmatasandil. Soomes kulus sarnase meetodi juurutamisele üle kahe aastakümne, mistõttu kuulub selle teema arendamine püsivalt TAI tegevuste hulka. Tuginedes rohelise raamatu soovitustele algatas TAI 2013. aasta sügisel tõenduspõhise ravijuhendi koostamise alkoholi tarvitamise häire käsitluse ühtlustamiseks ja edendamiseks Eestis. Ravijuhendit koostavasse multidistsiplinaarsesse meeskonda kuulusid psühhiaatrite, perearstide, pere- ja vaimse tervise õdede, sotsiaaltöötajate, psühholoogide, tegevusterapeutide, patsientide, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ning Tervise Arengu Instituudi esindajad. Ravijuhend valmis 2015. aasta lõpus. https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/1/alkoholitarvitamise-hairega-patsiendi- kasitlus Toetudes rohelise raamatu koostamise käigus valminud uue ravi- ja nõustamise kontseptsioonile ning värskele ravijuhendile käivitati programm „Kainem ja tervem Eesti“, mille kaudu investeeritakse 10 miljoni eurot nii Euroopa Sotsiaalfondi kui Eesti maksumaksja raha alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisse. Programmist saadava raha toel osutavad alkoholitarvitamise häire ravi järgmised teenuseosutajad: Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lõuna-Eesti Haigla, Viljandi Haigla ja Pärnu Haigla ja Kuressaare Haigla. Ambulatoorseid teenuseid hakkavad pakkuma ka Narva Haigla ja AJK Kliinik Tartus. Alates 2016. aasta juunist on raviteenust saanud 2185 inimest. Teenuste toetamiseks viiakse läbi koolitusi teenuste osutajatele; töötatakse välja, toodetakse ja levitatakse trükiseid ja juhendmaterjale; korraldatakse konverentse erinevatele sihtgruppidele teadlikkuse tõstmiseks. Rohkem infot: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/alkohol/kainem-ja-tervem-eesti Järjepideva seire tagamiseks tellitakse iga-aastaselt alkoholituru ja –tarbimise uuring ning kogutakse andmeid erinevate alkoholikahjude kohta, info avaldatakse iga-aastaselt Alkoholi Aastaraamatus, millega saab tutvuda TAI kodulehel. Alkoholipoliitika oli ka üks teemadest, mida käsitleti Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames, keskendudes alkoholipoliitika piiriülestele aspektidele nagu reklaam, piirikaubandus ja alkohoolsete jookide märgistamine. Neid teemasid arutati terviseministrite kohtumisel, temaatilisel konverentsil ning selle tulemusena võeti vastu Nõukogu järeldused 5 alkoholipoliitika piiriüleste küsimuste teemal. http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14082-2017-INIT/en/pdf Nagu eelpool toodud, on riigi tegevus alkoholikahjude ennetamisel mahukas. Lisaks kaasnevad riigile kulud ka seoses nende alkoholikahjudega, mida ei õnnestu ennetada – haigused, töötus, sotsiaalprobleemid, vägivald, kuritegevus. Erienvate arvestuste kohaselt võib alkoholikahjude kogumaksumus ulatuda 2%-ni SKT-st. Usume, et selline kahju ei saa olla vastuvõetav ühelegi Eesti ühiskonnast hoolivale inimesele ega organisatsioonile. Jääme ootama, et Kaubandus-Tööstuskoda annab samuti oma panuse Eesti rahva tervise ja töövõime edendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Jesse terviseala asekantsler Triinu Täht 626 9142 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel