dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused

Sotsiaalministeerium · 30. aprill 2018
Viit
19
Registreeritud
30. aprill 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎19 30.04.2018 Ministri määrus.bdoc1704 KB

Sisu (failidest)

Tervise- ja tööministri ……2018. a määruse nr ...... „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ seletuskiri Lisa Kommentaarid tervise- ja tööministri määruse “Tööalast konkurentsivõimet suurendvad teenused" eelnõule Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine Määruse Innove Täpsustada määruse Määruse pealkirjaks on „Töölesaamist toetavad teenused“. Sellise Arvestatud. Muudetud määruse pealkiri pealkiri või pealkirjaga määrus juba eksisteerib (tervise- ja tööministri pealkirja ja eemaldatud seletuskirjast kohaldamisala. 11.09.2015 määrus nr 41). Kahel määrusel ei saa olla sama viited sellele, et eelnõuga täiendatakse pealkiri. tervise- ja tööministri 11.09.2015 Määruse eelnõu seletuskirja lugedes võib aru saada, et määruse määrust nr 41. eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse tervise- ja tööministri 11.09.2015 määrust nr 41, kuid määruse eelnõus ei ole sellekohaseid rakendussätteid. Tervise- ja tööministri 11.09.2015 määruse nr 41 muutmisel tuleb tähele panna, et nimetatud määruse alusel viiakse ellu ning menetletakse jooksvalt projekte ning nende projektide osas ei ole võimalik muuta kulude abikõlblikkuse tingimusi, toetatavaid tegevusi jne. §2 Innove Täiendada mõistete Kuna mõistetes on avatud erinevaid spetsiifilisi sihtgruppe, on Arvestatud osaliselt. Takistused paragrahvi mõiste oluline avada ka kogu määruse tasandi sihtgrupi mõistet. tööturule siirdumisel erinevad „väiksema Juhime tähelepanu, et ka seletuskiri ei toeta mõiste avamist. sihtgrupiti, hõlmates muuhulgas konkurentsivõimega“ Olemasolev selgitus „…kus sihtgrupil esineb takistusi tööturule vananenud või puudulikke teadmisi; selgitusega. siirdumisel ning seal püsimisel ja kes vajavad oma tööhõivevõime madalamat haridustaset; puuduvat tõstmiseks ja tööturule sisenemiseks suuremat tuge.“ ei ava töökogemust; vähest keeleoskust jne. vajalikku sihtgruppi kuulumise tunnuseid, sest antud kirjelduse Toetatavad tegevused täpsustavad, kohaselt on sihtgrupi liikmeks ka isik, kellel on vajalikud oskused keda määruse kontekstis väiksema 1 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine olemas, kuid puudub, elukohast tingitult, ühistransport tööle konkurentsivõimega inimestena sõiduks. käsitletakse. Lisatud seletuskirja, et täpsed toetatavad sihtgrupid ning tegevused on määratletud §-s 6. §2 Innove Täiendada mõistete Täiendus on vajalik, et eristada tööpraktika läbiviimise tegevust Arvestatud. paragrahvi mõiste mentorteenusest. Mentorteenuse mõiste on §-is 2 lahti kirjutatud. „tööpraktika“ Arvestades, et mentorteenust ja tööpraktikat saab määruse eelnõu selgitusega. § 7 lõike 21 alusel osutada sama asutus (ebaselgeks jääb, kas ka samaaegselt), on oluline eristada teenuste sisu. §2 Innove Täiendada mõistete Vähenenud töövõimega isiku mõiste on lahti kirjutatud Arvestatud. paragrahvi mõiste seletuskirjas. Kuivõrd mõiste selgitus on aluseks määruse eelnõu § „vähenenud 2 lg 7 kirjeldatud ebasoodsas olukorras oleva noore määratlemisel töövõimega isik“ soovitame defineerida kõnealune mõiste määruse §-is 2. selgitusega. § 2 lõige 6 Innove Täpsustada sätte Ebaselgeks jääb, kas mitteaktiivseks loetakse ka selline isik, kes Arvestatud. Selguse huvides kokku sõnastust. on seotud õpingutega või alles hiljuti (nt kaks nädalat tagasi) tõstetud §-i viies ja kuues lõige, lisatud lõpetanud töösuhte. loetellu „ei otsi tööd“ ning sõnastatud: Ebaselgeks jääb, milline on vanusevahemik, keda saab lugeda “(5) Mitteaktiivne isik, sh noor mitteaktiivseteks isikuteks. vanuses 16–26, on inimene, kes vastab Ebaselgeks jääb, kas lõikes 5 nimetatud mitteaktiivne noor peab kõigile järgmistele tingimustele…„ vastama ka lõikes 6 nimetatud tingimustele (kuivõrd noor on ka isik), sh tingimusele „ei ole võimeline töötama“. Ebaselgeks jääb, kuidas sihtgrupi kaasamine, kes vastab tingimusele „ei ole võimeline töötama“, aitab kaasa meetme eesmärkide saavutamisele, milleks on sihtrühma tööle asumine ja tööturul püsimine. § 2 lõige 7 Innove Sõnastada § 2 lõike 7 Vajalik viia säte kooskõlla määruse § 6 lõikes 1 sätestatud Arvestatud. 2 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine sissejuhata sissejuhatav osa: tingimustega toetatavatele tegevustele. v osa „Ebasoodsamas olukorras olev noor on 16-26-aastane mittetöötav ja mitteõppiv inimene, kes vastab ühele järgmistest tingimustest:“. § 2 lg 7 Innove Täpsustada sätte Ebaselgeks jääb, kas lõpetamata haridus tähendab, et isik ei ole Arvestatud osaliselt. Toetatavad punkt 3 sõnastust. üldse õppes, või tähendab see seda, et isik võib olla õppes, kuid tegevused on mitteõppivatele, seega õpe ei ole veel lõpetatud. lõpetamata haridus siinkohal tähendab, Ebaselgeks jääb, kas esimese ja teise taseme hariduse all peetakse et isik ei või olla õppes. silmas kooliastmeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 1 Täpsustatud, et tegemist on lõpetamata mõistes, või midagi muud. põhi-, kesk- või kutseharidusega. § 2 lg 7 Innove Täpsustada, keda on Vastavalt seletuskirjale peetakse üksikvanema all silmas üksi Arvestatud osaliselt. Üksikvanema punkt 5 silmas peetud elavat täiskasvanut, kellel on vähemalt üks ülalpeetav. Teise definitsioon seaduse järgi on liiga üksikvanema mõiste all. vanema mitteosalemine lapse elus võib mõjuda halvasti nii lapsele kitsas, soov on sihitada laiemat endale kui ka üksikvanemale, kellel võib osutuda keeruliseks nii sihtgruppi. Täpsustatud, et tegemist on töö kui ka abi leidmine. Üksi last kasvatav vanem on tööturul täiskasvanuga, kel on vähemalt üks vähem konkurentsivõimeline sihtrühm, kes vajab tööle saamiseks alaealine ülalpeetav. ja tööl püsimiseks täiendavat tuge. Kindlakstegemine toimub sihtrühma Juures on viide Euroopa Komisjoni määrusele 651/2014. enda kinnitusel. Seletuskirja on Kõnealune määrus ei defineeri üksikvanemat, kuid ebasoodsas täiendatud ja viide EK määrusele olukorras oleva töötajana on nimetatud üksi elav täiskasvanu, eemaldatud. kellel on vähemalt üks ülalpeetav. Kuivõrd ülalpeetav ei pruugi olla laps (see võib olla ka mõni teine perekonna liige, nt vanem), soovitame üksikvanema defineerimisel mitte lähtuda EK 3 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine määrusest 651/2014. Ebaselgeks jääb, kas üksikvanemaks loetakse ka sellist vanemat, kes jagatud hooldusõiguse alusel kasvatab last osaliselt (nt on kokku lepitud, et laps elab kaks nädalat ühe vanemaga ja kaks nädalat teise vanemaga). Eeltoodust tulenevalt palun selgitada, kuidas teha kindlaks, kas isik vastab sihtgrupi tingimustele. §3 Innove Täpsustada sättes, mis Ebaselgeks jääb, kas kuute kuud hakatakse arvestama teenusele Arvestatud. Täpsustatakse, et kuute ajahetkest hakatakse sisenemisest, teenuselt väljumisest, projekti abikõlblikkuse kuud hakatakse arvestama peale arvestama kuue kuu perioodi lõpust, või mõnest muust ajahetkest. projektist väljumist. jooksul tööle rakendumise nõude täitmist. § 6 lg 1 Innove Täpsustada, millised Vastavalt § 7 lõikele 29 on tööle asumise järgselt abikõlblikud Arvestatud. Eraldi tegevusi sellele punkt 5 ja kulud on abikõlblikud vaid koolitusel osalemise kulud. sihtrühmale tööl püsimise toetamiseks §7 juhul, kui tegevuseks on pole ette nähtud. Sõnastust on toetatav tegevus tööl vastavalt parandatud püsimiseks. § 6 lg 1 Innove Sõnastada § 6 lg 1 Vajalik on täpsustus 18 kuu määratlemisel, mida on vaja kulu Arvestatud osaliselt. 18 kuu täpsustus punkt 7 punkt 7: abikõlblikkuse hindamiseks ning projekti sihtgrupi punkti lisatud. „7) vanemale, kes määratlemiseks. Seletuskirjas on kirjeldatud, et on vähemalt viimased Samuti soovime täpsustada, kas nimetatud sättega peetakse silmas lapsehoolduspuhkusel viibimine on 18 kuud mitte töötanud töötut, kellel ei ole töölepingut või ka lapsehoolduspuhkusel töökatkestus ja mittetöötamine ning kuni 7-aastase viibivaid isikuid? lapsega kodus viibinud, tegevusi konkurentsivõime 4 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine suurendamiseks ja tööle aitamiseks.“. § 7 lõige 2 Innove Sõnastada § 7 lõige 2: Soovitame mitte sätestada, et puhastulu mahaarvamine tuleb teha Arvestatud. „(2) Projekti juba toetuse määramisel. Vastavalt ühendmäärusele ning abikõlblikke kulusid ühissätete määrusele võib puhastulu maha arvata nii taotluse vähendatakse puhastulu rahuldamise otsuse tegemisel kui ka hiljem, projekti võrra vastavalt abikõlblikkuse perioodil. ühendmääruse § 5 lõikele 6.“. § 7 lõige 5 Innove Sõnastada § 7 lõige 5: Täpsustada sätte sõnastust. Arvestatud. „(5) Kui projekti raames pakutakse rahvusvahelist tööpraktikat, on abikõlblikud need kulud, mis on tekkinud kuni üheksa kuud enne käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavat tähtaega, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele, kuid kõige rohkem 3000 eurot.“. 5 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine § 7 lg 13 Innove Täpsustada kuludeVastavalt § 7 lõikele 12 on ravikindlustuse kulu abikõlblik Eestis. Arvestatud. Lisatud vabatahtliku punkt 1 abikõlblikkust Täpsustada määruses, kas rahvusvahelise tööpraktika korral on tervisekindlustuse kulud rahvusvahelise koostöö ravikindlustuse kulud abikõlblikud või mitte. rahvusvahelise tööpraktika puhul puhul. abikõlblike kuludena § 7 lg 12. § 7 lg 16 Innove Täpsustada Ebaselgeks jääb, kas 160-tunnine eripedagoogika kursus peab Arvestatud. Sõnastust täiendatud nii, punkt 4 õpiabiõpetajatele olema läbitud ning vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö staaž et oleks üheselt arusaadav, et kohalduvaid nõudeid. saadud vaid siis, kui õpiabiõpetajal on muu pedagoogiline pedagoogilise töö staaži ja kõrgharidus, või ka siis, kui tal on eripedagoogikaalane eripedagoogika kursuse läbimise kõrgharidus. nõuded kehtivad vaid siis, kui inimesel on muu pedagoogiline kõrgharidus. § 7 lg 16 Innove Täpsustada Vastavalt määruse eelnõule peab sotsiaalpedagoogil olema Arvestatud. Lisatud, et punkt 5 sotsiaalpedagoogile erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse. Soovitame sotsiaalpedagoogil peab viimase viie kohalduvaid nõudeid. sätestada ka staaži nõude, kuivõrd ainult omandatud haridus või aasta jooksul olema vähemalt kutse ei ole antud sihtgrupiga tegelemisel tulemuste saavutamiseks üheaastane töökogemus. piisav. § 7 lg 16 Innove Täpsustada tugiisikule Rakendusüksusele jääb ebaselgeks, kuidas sisustada ja kontrollida Arvestatud. Eemaldatud „omandatud punkt 6 kohalduvaid nõudeid. nõuet „omandatud tugiisiku tööks vastavad teadmised ja oskused“. tugiisiku tööks vastavad teadmised ja Kas koolitusel osalemine ei tähenda vajalike teadmiste ja oskuste oskused“ ning nõudena jääb kehtima omandamist? On siin mõeldud staaži, eriharidust vms? Sätet tuleb erialase tugiisiku koolituse läbimine. täpsustada. § 7 lg 18 Innove Täpsustada Ebaselgeks jääb, kas rahvusvahelise tööpraktika puhul Arvestatud. § 7 lg 15 täiendatud ja punkt 6 rahvusvahelise korraldatakse lapsehoiuteenuse pakkumist vaid Eestis, või saab sõnastatud järgnevalt: „Kui projekti tööpraktika raames seda teha ka välisriigis. Määruse eelnõu § 7 lg 15 kohaselt peab raames pakutakse lapsehoiuteenust, on pakutava lapsehoiuteenuse osutamine vastama sotsiaalhoolekande seaduses see abikõlblik juhul, kui teenust osutab lapsehoiuteenuse sätestatud tingimustele. Välisriigis toimuv lapsehoiuteenus ei saa vastavat kvalifikatsiooni ja kulude abikõlblikkuse vastata Eesti siseriiklikule õigusele (nt tegevusloa nõue). tegevusluba omav isik tingimusi. sotsiaalhoolekande seaduse 6 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine tähenduses. Välisriigis lapsehoiuteenuse kasutamisel käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud piirang tegevusloa osas ei kohaldu.“ § 7 lg 18 Innove Täpsustada, mida on Ei ole aru saada, kuidas ja mis alustel toimub kulude Arvestatud. Määruses ja seletuskirjas punkt 7 täpsemalt silmas peetud hüvitamine/tasumine. täpsustatud, et silmas on peetud vastuvõtva Määruses ei ole kehtestatud ühikuhinda, mis võimaldaks kulude lähetatu vastuvõtmisega kaasneva organisatsiooni katteks hüvitada automaatselt määruses nimetatud summa. teenuse kulu hüvitamist arve alusel, lähetatud Kas vastuvõttev organisatsioon on projekti partner, kes teeb ise kus teenusele on kehtestatud lähetatute vastuvõtmisega seotud kulusid ja kelle kulud on abikõlblikud määruses kehtestatud arvust sõltuv päevamäär. kulude osas. piirmäärades? Või on tegemist teenuse osutamisega toetuse saajale, mille osas esitatakse toetuse saajale arve ning arve on abikõlblik määruses sätestatud piirmäärades? Mis oleks sellisel juhul osutatava teenuse sisu? Juhime tähelepanu, et teenuse ostmisel tuleb lähtuda riigihangete seadusest. § 7 lg 19 Innove Täpsustada, kas kõik Ebaselgeks jääb, kas kõik lõikes 19 nimetatud tingimused peavad Arvestatud. § 7 lg 19 punktis 3 olev sissejuhata lõikes 19 nimetatud esinema samaaegselt. lause on viidud § 6 lg 1 punkt 4 lõppu. v osa tingimused peavad esinema samaaegselt. § 7 lg 19 Innove Täpsustada Kuivõrd lühem vahe õpingute katkestamise ja jätkamise vahel Sarnaste meetmetega võrreldes on punkt 1 seletuskirjas, miks peab oleks tõhusam ja motiveerivam õpingute jätkamisel, tuleks kaheaastane periood väga soodsalt olema õpingute seletuskirjas selgitada, millest tulenevalt on sätestatud määruses sõnastatud tingimus, ent näitab samas lõpetamisest või pikem vahe katkestamise ja jätkamise vahel. selgelt, et inimesel on olemas mingi katkestamisest lisatakistus, miks ta ei ole sel möödunud just kaks ajavahemikul saanud tööturule 7 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine aastat (mitte näiteks üks siseneda. aasta). § 7 lg 20 Innove Täpsustada määruses, Vastavat tingimust ei ole määruses sätestatud. Juhime tähelepanu, Arvestatud. § 7 lg 29 sõnastust punkt 2 kas tugiisku ja et määruse eelnõu § 7 lg 29 sätestab tingimused teenuste täpsustatud selliselt, et teenuste õpiabiõpetaja teenust jätkamiseks olukorraks, kui tööle asub koolitusel osaleja, mitte pakkumist võib jätkata ka siis, kui võib osutada edasi ka õppes osaleja, tasemeõppes osaleja asub tööle. siis, kui õppes osaleja asub tööle. § 7 lõige 21 Innove Täpsustada, kas Ebaselgeks jääb, kas mentorteenust saab pakkuda kõikide § 6 Arvestatud. Sõnastust täpsustatud mentorteenust saab lõikes 1 nimetatud tegevuste osas, või ainult § 6 lg 1 punktis 5 pakkuda kõikide § 6 nimetatud tegevuse osas. lõikes 1 nimetatud tegevuste osas, või ainult § 6 lg 1 punktis 5 nimetatud tegevuse osas. § 7 lg 21 Innove Täpsustada teenuse Ebaselgeks jääb, kas nimetatud tingimus tähendab ka seda, et ühel Lause täiendatud nii, et oleks üheselt punkti 3 tingimusi olukorras, kus tööpraktika juhendajal võib olla kokku kuni neli juhendatavat. Kui arusaadav, et mõlema tegevuse peale viimane üks isik osutab nii jah, siis tuleks see tingimus selgemini sõnastada. kokku võib olla kuni neli lause mentori kui ka Palun selgitada, kuidas toimub kulude abikõlblikkuse hindamine, juhendatavat. Lisatud, et tööpraktika juhendaja kui isik täidab samal ajal nii tööpraktika juhendaja kui ka mentori mentorteenuse osutamise kuupäevad ja teenust. ülesandeid. Kui juhendatav osaleb asutuses teenusel näiteks kolm kellaajad fikseeritakse osavõtulehel tundi päevas, siis kas abikõlblik on kolme tunni mentori teenuse isikute lõikes ning et teenust võib ning kolme tunni tööpraktika juhendamise kulu või tuleb selle aja osutada ainult individuaalselt. sees eristada mentorteenuse osutamine ning tööpraktika Seletuskirja on täiendatud. juhendamine? 8 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine § 7 lõige 23 Innove Sõnastada § 7 lõige 23: Määruse eelnõus olev sõnastus ei ole sätestatud tingimusena, vaid Arvestatud. „(23) Rahvusvahelise mõiste lahtikirjutusena. koostöö tegemisel tuleb sõlmida sellekohane koostöökokkulepe.“. § 7 lõige 29 Innove Täpsustada määruses, Määruse eelnõu § 6 lg 1 punkti 4 kohaselt on toetatav tegevus Arvestatud. Sõnastust täpsustatud. kas § 7 lõike 29 õppes (st mitte koolitusel) osalemine. Määruse eelnõu § 7 lõike 29 koolitustele või ka kohaselt kui sihtgrupi liige osaleb koolitusel, kuid asub koolitusel määruse eelnõu § 6 lg 1 osalemise ajal tööle, on tal õigus osaleda koolitusel kuni selle punktis 4 nimetatud lõppemiseni. Õppes osalemise korral ei ole sihtgrupile sellist tegevuste puhul. õigust antud (sama kehtib ka õppes osalemisega kaasnevate tugiisikuteenuse, õpiabiõpetaja teenuse, psühholoogilise- ja sotsiaalpedagoogilise nõustamise kohta). Ebaselgeks jääb, kas selline erisus, mis on tehtud koolitusel osalejate ja õppes osalejate vahel, on taotluslik. § 7 lg 30 Innove Täpsustada, kas § 7 lg Ebaselgeks jääb, millised raviteenuste osutamisega (välja arvatud Mitteabikõlblike kuludena on punkt 9 20 punktis 9 sätestatu alkoholisõltuvusega seotud raviteenuste osutamisega) seotud kulud määratletud raviteenuste osutamisega kohaselt on on abikõlblikud. Sh, kas abikõlblikud on ka näiteks töötule, kellel seotud kulud. abikõlblikud kõik puudub ravikindlustus, ambulatoorse või statsionaarse raviteenuse ravikulud, mis ei ole osutamise kulud? seotud alkoholisõltuvusega seotud raviteenuste osutamisega. § 10 lõige 3 Innove Täpsustada, kas KOV- Nimetatud asjaolu jääb arvestades toetatava tegevuse sisu ning § Lg 3 eemaldatud. § 12 lg 2 lisatud, et § ist partneri kaasamine 10 lõike 3 sõnastust ebaselgeks. 6 lg 2 nimetatud tegevuse puhul juhul, on vajalik ka siis, kui kui taotlejaks pole KOV, on lisatud 9 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine toetuse saaja ise on kinnitus, et partnerina on kaasatud KOV üksus. KOV üksus. § 12 lõige 1 Innove Täpsustada, millistele Ebaselgeks jääb, millistele nõuetele taotlus vastama peab. Määruse Arvestatud. Lõige sõnastatud nii, et nõuetele taotlus eelnõu § 12 lõike 1 sissejuhatavas osas on viidatud taotluste puudub viide taotluste menetlemise vastama peab. menetlemise määruse § 4 lõikele 1 tervikuna. Juhime tähelepanu, määruse § 4 lg 1 punktis 12 nimetatud et taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktis 12 nimetatud nõudele ning eemaldatud on samas nõue ei kohaldu ESF projektidele. Samuti tuleb taotluste lõikes juba kajastuvad dubleerivad menetlemise määruse § 4 lg 1 punkti 7 kohaselt määratleda nõuded. meetme määruses, kas asjakohane on mõju regionaalarengu, Määrus pöörab suuremat tähelepanu keskkonnahoiu ja kliima, võrdsete võimaluste, riigivalitsemise või võrdsete võimaluste edendamisele. infoühiskonna eesmärkide edendamisele. Viidatud taotluste menetlemise Lisaks juhime tähepanu, et osaliselt on määruse eelnõu lõikesse 1 määruse sättest (§ 4 lg 1 p 7) ei tulene, kopeeritud taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatud et määruses peab ära määratlema, kas tingimusi. Samas on määruse eelnõu § 12 lõike 1 sissejuhatavas sellel on vastavates valdkondades osas märgitud, et määruse eelnõus sätestatud tingimused taotlusele asjakohane mõju. Vastav säte lisanduvad taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatud kohustab taotlejat kirjeldama vastavaid tingimustele. Eeltoodust tulenevalt jääb ebaselgeks, millises osas mõjusid, kui see on asjakohane. tuleb kohaldada taotluste menetlemise määruse § 4 lõiget 1 ning millised on meetme määrusega lisanduvad tingimused. § 12 lõige 2 Innove Sõnastada § 12 lõige 2: Juhul, kui kaasatud on partner(id), tuleb lisada ka partneri Lisatud, et § 6 lg 2 nimetatud tegevuse „(2) Taotlus peab kinnituskiri. Juhime tähelepanu, et määruse eelnõu § 13 lõike 1 puhul juhul, kui taotlejaks pole KOV, sisaldama lisaks kohaselt kehtestab RA partneri kinnituskirjas kajastatavad on lisatud kinnitus, et partnerina on taotluste menetlemise andmed, kuid hetkel ei ole määruse eelnõus partneri kinnituskirja kaasatud KOV üksus. määruse § 4 lõikes 2 esitamise kohustust sätestatud. sätestatud kinnitustele Meetme määruse § 10 lõike 3 kohaselt on nõudena sätestatud, et § ka volikirja, kui 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul peab kohaliku omavalitsuse 10 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine esindusõiguslik isik üksuses olema elanikuna registreeritud mitteaktiivne noor. tegutseb volituse alusel, Kuivõrd nõue on sätestatud, tuleb selle täitmist ka kontrollida, RÜ partneri(te) kaasamisel hinnangul tuleks esitada sellekohane kinnitus. partneri kinnituskirja ning juhul, kui ellu viiakse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevust, KOV kinnitus, et antud KOV-is on rahvastikuregistri andmetel elanikuna registreeritud mitteaktiivseid noori.“. § 13 lõige 3 Innove Sõnastada § 13 lõige 3: Määruse eelnõu kohaselt teavitatakse voorulise taotlemise tähtajast Arvestatud. „(3) Rakendusüksus ja jooksva taotlemise algusajast. Oleme seisukohal, et teavitada teavitab taotlemise tuleb ka voorulise taotlemise algusajast ning jooksva taotlemise algusajast ning tähtajast tähtajast. ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.innove.ee vähemalt 20 tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.“. 11 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine Määruse Innove Asendada määruse Täpsustada lahtri sõnastust. Arvestatud. eelnõu lisa eelnõu lisas 3 3 „Tööpraktika läbimise tunnistus“ lahter „Ametinimetus“ lahtriga „Praktiseeritava(te) ameti(te) nimetus“. Seletuskiri Innove Täpsustada Vastavalt selgitusele on sihtrühma üheks takistuseks tööturule Mittearvestatud. Kuna tegevused on lk 1, eelnõu olemasolevat selgitust. suundumisel pooleliolevad õpingud. Seletuskirjas tuleks kõik suunatud mitteõppivatele, ei saa § 6 lg 1 täpsustada, kas õpingute pooleli olemine tähendab seda, et isik on esineda olukorda, kus isikul on punkti 1 kooli nimekirjast välja arvatud või tähendab see seda, et isikul on õpingud pooleli. selgitus õpingud pooleli. Seletuskiri Innove Täpsustada Selgituse kohaselt lühendatakse sihtrühma töötuna arveloleku Arvestatud. Täpsustatud sõnastust. lk 2, eelnõu olemasolevat selgitust. kestust 12 kuult kuuele kuule. § 6 lg 1 Juhime tähelepanu, et kehtivas tervise- ja tööministri 11.09.2015 punkti 3 määruses nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ ei ole sätestatud selgitus nõuet, et sihtrühm peaks olema töötuna arvele võetud. Eeltoodust tulenevalt on seletuskirja selgitus ebaselge. Täiendavalt juhime tähelepanu, et kehtiva tervise- ja tööministri 11.09.2015 määruses nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ määruse seletuskirjas on selgitatud järgmist: „Esmajoones tuleks tegeleda nende pikaajaliste töötute kaasamise ning neile teenuste pakkumisega, kes ei ole Töötukassasse pöördunud ning end töötuna arvele võtnud.“. 12 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine Seletuskiri Innove Täpsustada Selgituse kohaselt tehakse lisaks tööpraktika ja mentorteenuse Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. lk 3, eelnõu olemasolevat selgitust. tegevustele ka toetatavaid tegevusi. Seletuskirjas tuleks täpsustada, § 6 lg 1 milliseid toetatavaid tegevusi on üldjuhul silmas peetud. punkti 5 selgitus Seletuskiri Innove Sõnastada seletuskirja Täpsustada sõnastust ja viia see kooskõlla määruse tekstiga. Arvestatud. lk 3, eelnõu lk 3 eelnõu § 6 lg 1 § 6 lg 1 punkti 6 selgituse punkti 6 esimene lause: selgituse „Lõike 1 punktiga 6 esimene võimaldatakse uue lause tegevusena konkurentsivõimet suurendavaid ja tööturule suundumist aitavaid tegevusi inimestele, kes on vanglast vabanenud ühe aasta jooksul enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust või vabanevad hiljemalt ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodist alates.“. 13 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine Seletuskiri Innove Täpsustada Selgituse kohaselt suurendatakse rahvusvahelist tööpraktikat Arvestatud. lk 4, eelnõu olemasolevat selgitust. pakkuvate projektide puhul selliste kulude piirmäära. Juhime § 7 lõike 5 tähelepanu, et kehtivas tervise- ja tööministri 11.09.2015 määruses selgitus nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ ei ole sätestatud rahvusvahelise koostöö kuludele summalist piirmäära. Seega ei ole korrektne viidata piirmäära suurendamisele. Seletuskiri Innove Täpsustada selgituses, Hetkel jääb nii määruse eelnõus kui ka seletuskirjas ebaselgeks, Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. lk 5, eelnõu kas lapsehoiuteenuse kas lapsehoiuteenust rahvusvahelise tööpraktika puhul saab § 7 lõigete osutamine saab toimuda osutada ainult Eestis või ka välisriigis (vt ka Innove kommentaar 13 ja 18 ainult Eestis või ka määruse eelnõu § 7 lg 18 punkti 6 osas). selgitus välisriigis. Seletuskiri Innove Täpsustada Selgituse kohaselt on abikõlblikud vastuvõtva organisatsiooni Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. lk 5, eelnõu olemasolevat selgitust. kulud seoses lähetatu vastuvõtmisega ühe lähetatu kohta kuni 25 § 7 lõigete eurot päevas ning iga järgneva lähetatu kohta on nimetatud 13 ja 18 piirmäär 10% suurem. Ebaselgeks jääb, mis on vastuvõtva selgitus organisatsiooni kulude tekkimise aluseks ning mis põhjusel on iga järgmise lähetatu osas piirmäär suurem. Vastuvõtva organisatsiooni kulude abikõlblikkuse osas vt ka Innove kommentaar määruse eelnõu § 7 lg 18 punkti 7 osas. Seletuskiri Innove Täpsustada, mis on Ebaselgeks jääb, millisel alusel tekib vastuvõtva organisatsiooni Arvestatud. Seletuskirja täiendatud, et lk 5, eelnõu näites toodud numbri kulu (kas on soov määruses kehtestada ühikuhind – sellisel juhul oleks arusaadav, et tegemist on § 7 lõigete 25 eurot kulu tekkimise vajab määruse eelnõu muutmist; on tegemist vastuvõtva lähetatu vastuvõtmisega seotud 13 ja 18 aluseks. organisatsiooni kui STS mõistes partneri kuluga või esitab teenuse osutamise kulu hüvitamisega selgituse vastuvõttev organisatsioon toetuse saajale arve). arve alusel, kus teenuse osutamise näide Näite kohaselt ei ole tegemist mitte kulude hüvitamise piirmääraks päevas on sätestatud 25 piirmääraga, nagu on kirjas määruse eelnõus, vaid konkreetselt eurot. fikseeritud summaga. 14 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine Vt ka Innove kommentaar määruse eelnõu § 7 lg 18 punkti 7 osas. Seletuskiri Innove Täpsustada selgitust Ebaselgeks jääb, kuidas saab toetuse saaja, kes ei ole 2018. aastast muutusid kutseõppe lk 5, eelnõu ning kirjeldada, kuidas kutseõppeasutus või muu õppeasutus (tegemist on nt MTÜ-ga) rahastamise alused. Uue § 7 lõigete ja mis alusel on ning kes ei ole kaasanud õppeasutust partnerina, kajastada rahastamismudeliga on liigutud 19 ja 20 riigieelarvest rahastatud riigieelarvest rahastatud koolituskoha maksumust konkreetsete õppekohtade selgitus koolituskoha maksumus omafinantseeringuna. Vastavalt perioodi 2014-2020 finantseerimiselt õppeasutuste omafinantseeringuna struktuuritoetuse seaduse § 2 punktile 7 on omafinansteering tegevuspõhisele toetamisele, kus abikõlblik. toetuse saaja või partneri kantav osa abikõlblikest kuludest, mida võetakse arvesse õppijate arvu, toetusest ei hüvitata. erialade spetsiifikat, tugispetsialistide Juhime tähelepanu, et eelmisel programmperioodil oli sarnane vajadust jms. Kui varem sai võtta tegevus kutseõppes ja tookord oli probleemne nii toetuse saajale aluseks kindlaksmääratud (siis olid toetuse saajateks eranditult kutseõppeasutused) kui RÜle koolituskoha maksumuse, kus töötu koolituskoha maksumuse täpne arvutamine. Seetõttu palun õppima asus, siis nüüd sellist selgitada ja tuua seletuskirjas näiteid. Võib tekkida küsimus, võimalust ei ole. Sellest lähtuvalt on kuidas koolituskoha maksumust jagada, kas 12 või 6 kuuga. antud kulu eemaldatud abikõlblike Küsimus tekib ka siis, kui tegemist on õpingute katkestajatega, kulude nimekirjast. mida toetuse saaja abikõlblike kulude arvestamisel peab aluseks võtma, kas arvestuse aluseks võetakse kogu kalendrikuu või proportsionaalselt vaid reaalselt osaletud päevad. Viimane variant toob kaasa halduskoormuse tõusu nii toetuse saaja raamatupidamisse kui RÜle. Seletuskiri Innove Täpsustada Kehtiva tervise- ja tööministri 11.09.2015 määruse nr 41 Mitteabikõlblike kuludena jäävad lk 5, eelnõu seletuskirjas, mis „Töölesaamist toetavad teenused“ kohaselt on mitteabikõlblikud kehtima kõik sõltuvusega seotud § 7 lõike 30 põhjusel on sõltuvusega seotud raviteenuste osutamise kulud, määruse eelnõu raviteenuste osutamisega seotud selgitus mitteabikõlblike kulude kohaselt aga alkoholisõltuvusega seotud raviteenuste osutamise kulud. 15 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine loetelust välja jäänud kulud. Vajalik selgitada muudatuse põhjust. raviteenuste osutamise kulud (välja arvatud alkoholisõltuvusega seotud raviteenuste osutamise kulud). Seletuskiri Innove Täpsustada, kas KOV Nimetatud asjaolu jääb ebaselgeks. Vt Innove kommentaar ka Lõike seletus eemaldatud vastavalt lk 6, eelnõu partneri kaasamise määruse eelnõu § 10 lõike 3 osas. viidatud ettepaneku kommentaarile § 10 lõike 3 kohustus on ka juhul, ülalpool. selgitus kui toetuse saaja on KOV üksus. Seletuskiri Innove Täpsustada Selgituse kohaselt lisatakse hindamiskriteeriumina maakonna Arvestatud. lk 6, eelnõu olemasolevat selgitust. töötuse määra eest antavad maksimaalsed 4 punkti. Selgitust tuleks § 17 täiendada, et hindamiskriteeriumite 2 ja 3 hindepunkte selle arvelt selgitus vähendatakse. Seletuskiri Innove Seletuskirja asemel Kuivõrd nimetatud regulatsioon on otseselt hindamise aluseks, siis Arvestatud osaliselt. Kuivõrd tegemist lk 6, eelnõu reguleerida määruses, et peab see regulatsioon olema määruses, mitte seletuskirjas. ei ole mõiste kasutamisega erinevas § 17 töötuse määra tähenduses, kui seda tavapäraselt selgitus arvestamise aluseks on tehakse, siis määruses selle avamiseks Eesti Statistikaameti vajadus puudub. Seletuskirja on avaldatud Eesti täiendatud viitega tööjõu-uuringule tööjõuuuringu ühe aasta ning lisatud on antavate lisapunktide andmed taotluse arvestamise alused. esitamisele eelneva aasta seisuga. 16 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine Seletuskiri Innove Täiendada seletuskirja Vajalik täpsustada, et uue regulatsioonina on sätestatud kohustus Arvestatud. eelnõu § 22 selgitusega. esitada aruandeid struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu. § 7 lg 20 p Haridusmin Eelnõu § 7 lõike 18 kohaselt sätestatakse abikõlblikena Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on 1 isteerium rahvusvahelise tööpraktikal vastuvõtva organisatsiooni lähetatu täpsustatud näite sõnastust selliselt, et vastuvõtmisega seotud kulud, kuid kõige rohkem 25 eurot päevas. oleks üheselt arusaadav, et tegemist on Ehk sellest sõnastusest võib järeldada, et tegemist on antud kulude lähetatu vastuvõtmisega seotud hüvitamisega tegelike kulude alusel, kuid kuludele on seatud max teenuse kulu hüvitamisega arve alusel, piirmäär. Seletuskirjas toodud näite järgi aga oleks nagu tegemist kus teenuse osutamise päevamääraks ühikuhinnaga 25 eurot lähetatu kohta. Palun viia eelnõu ja on sätestatud 25 eurot. seletuskiri omavahel vastavusse. Kui tegemist on siiski ühikuhinnaga, tuleb esitada ka antud hinna kujunemise arvestus. § 6 lg 1 p 6 Siseministe Teeme ettepaneku vanglas viibivate isikute konkurentsivõime ja Arvestatud. Konkreetse sihtrühma erium motivatsiooni paremaks tõstmiseks muuta abikõlbliku sihtrühma puhul on pikendatud perioodi selliselt, määratlust selliselt, et toetatavas tegevuses saaks osaleda vanglast et tegevuses saab osaleda kahe aasta jooksul vabanev isik alates projekti abikõlblikkuse kinnipidamisasutusest kahe aasta perioodist. See võimaldaks vanglas viibival isikul omandada jooksul vabanev isik. Pikenenud täielikult vähemalt kutsehariduse ning vanglast vabanemise järel ajaperiood kehtib vaid isiku on isikul valmidus koheselt tööle asumiseks uuel omandatud tasemeõppes osalemisel. erialal. § 7 lg 19 Siseministe Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 7 lõige 19 uus punkt 4, mille Mittearvestatud. Koolitustel, sh erium järgi on abikõlblik tegevus täiendkoolitus ametioskuste ametioskuste uuendamiseks või uuendamiseks või omandamiseks. omandamiseks vajalikel Esitatud ettepanekud parandaksid vanglas viibivate isikute eeldusi täienduskoolitustel osalemine ei ole vanglast vabanemisel koheselt asuda tööhõivesse ning välistatud ka praeguse sõnastuse soodustaksid sellega õiguskuulekat käitumist juures. 17 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine §7 lg 16 p 6 Maaelumini §7 lg 16 esitab nõuded sihtgrupi juhendajale, sh p 6: "tugiisik peab Arvestatud osaliselt. Säte on jäetud steerium olema läbinud erialase tugiisiku koolituse ning omandanud teadlikult paindlikuks ja tugiisiku tööks vastavad teadmised ja oskused". Seletuskirjas on kaalutluskohaga, kuna piiritlemine tugiisiku koolituse sisu täpsustamata ja seega teeme määruse oleks kunstlik ja raskesti põhjendatav. rakendamise lihtsustamise huvides ettepaneku lisada tugiisiku Selguse huvides on punktist teadmiste ja oskuste asjus näiteid avatud loendina, nt „tugiisikuks eemaldatud lause teine pool, st võib olla näiteks nõustamismetoodika- või mentorluskoolituse, tugiisikule kohaldub vaid erialase samuti õpetajakoolituse, suhtlemistreeningu jmt läbinud tugiisiku koolituse läbimise nõue. kõrgharidusega nõustaja“. Üldine Maaelumini Täiendada määrust nii, et ka tugiisiku koolituse (väljaõppe) Mittearvestatud. Toetatavad tegevused steerium maksumus oleks abikõlblik on suunatud väiksema konkurentsivõimega konkreetsetele sihtrühmadele nende tööleasumise ja tööl püsimise soodustamiseks. Üldine Maaelumini Täpsustada projektis osaleja mõiste kasutamist (nt §7 lg 10), sest Mittearvestatud. §-des 6 ja 7 steerium praegu ei ole üheselt mõistetav, kas see hõlmab vaid sihtrühma loetletakse toetatavad tegevused ja liiget või ka projektimeeskonda kulude abikõlblikkuse tingimused, kust selgub, et tegevused on suunatud projektis osalejatele, kes on mittetöötavad ja mitteõppivad inimesed, mis välistab projektimeeskonna liikmed. § 7 lg 20 p Maaelumini Meie hinnangul vajab selgitamist §7 lg 20 p 1 sisu, millal võib Arvestatud. 2018. aastast muutusid 1 steerium tekkida projekti sihtrühmal kulu „omafinantseeringuna kutseõppe rahastamise alused. Uue tasemeõppe riigieelarvest rahastatud koolituskoha maksumus„ rahastamismudeliga on liigutud konkreetsete õppekohtade finantseerimiselt õppeasutuste 18 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine tegevuspõhisele toetamisele, kus võetakse arvesse õppijate arvu, erialade spetsiifikat, tugispetsialistide vajadust jms. Seega kui varem sai võtta aluseks kindlaksmääratud koolituskoha maksumuse, kus töötu õppima asus, siis nüüd sellist võimalust ei ole. Sellest lähtuvalt on antud kulu eemaldatud abikõlblike kulude nimekirjast. § 7 lg 29 Maaelumini Täpsustada §7 lg 29 sõnastust, mis lubab koolitusel osalemist Mittearvestatud. Koolitustel, sh steerium jätkata, kuid ei reguleeri koolitusel osalemise kulu abikõlblikkust ametioskuste uuendamiseks või omandamiseks vajalikel täienduskoolitustel osalemine ei ole välistatud ka praeguse sõnastuse juures. Abikõlblikkuse tingimusi ei ole täpsustatud taotluslikult, kuna nende kehtestamine piiraks valikuid ebaproportsionaalselt. Seletuskiri Maaelumini Määruse seletuskirjas on eelnõu §10 kohta märgitud, et lõikest 1 Arvestatud. Täpsustatud, et muudatus § 10 steerium eemaldatakse taotleja ja partneri loetelust füüsilisest isikust on tingitud struktuuritoetuse seadusest. ettevõtja, kuid muudatuse vajadus ning toetuse taotlejate kriteeriumid tervikuna on põhjendamata. Üldine Kultuurimin Eelnõu esitluskirja kohaselt esitatakse kooskõlastamisele tervise- Kehtestatakse uus määrus uue isteerium ja tööministri uus määrus, mitte juba kehtiva määruse muutmise pealkirjaga ja seletuskirja eelnõu. Ka eelnõu ise on vormistatud selliselt, et kehtestatakse uus korrigeeritakse vastavalt. Samas määrus kuigi seletuskirja sissejuhatavas osas öeldakse, et tegemist tulenevalt vajadusest hinnata kehtiva 19 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine on kehtiva määruse uue terviktekstiga. Normitehniliselt tuleks määruse alusel tehtud taotluste esitada kooskõlastamisele kehtiva määruse muutmise eelnõu või rahuldamise otsuste muutmise korral sätestada uues määruses kehtiva määruse kehtetuks tunnistamise nende sisulisi asjaolusid vastavalt regulatsioon. Kehtiva määruse kehtetuks tunnistamist taotluste menetlemise määruse § 10 kooskõlastamisele saadetud eelnõus kirjas ei ole. lõikele 4, jääb kehtima ka eksisteeriv määrus. § 17 lg 4 p Kultuurimin Palume täpsustada eelnõu § 17 lõige 4 punktis 6 toodud Arvestatud. Seletuskirjas täpsustatud 6 isteerium hindamiskriteeriumi selgitust seletuskirjas. maakonna töötuse määra arvutamise Kultuuriministeeriumile jääb selgusetuks, keda või mida ning punktide andmise aluseid. hindamisel arvestatakse ning millest lähtuvalt punktid antakse. Eelnõu seletuskiri selgitab, et enam soovitakse toetada taotlusi piirkondadest, kus töötuse määr on kõrgem. Täpsustada tuleks, kas piirkonnaga peab seotud olema taotleja või sihtgrupp ja kas hinnatakse konkreetsesse maakonda registreeritud sihtgruppi või taotlejaid. Leiame, et loogiline oleks toetada teenuse osutamist lähtuvalt sihtrühmast, mida kirjeldab ka eelnõu § 3, kuid seletuskiri seda käsitlust ei toeta Üldine Rahandusm Eelnõu on uus redaktsioon, kuid sellesisulist muutmiskäsklust ehk Kehtestatakse uus määrus uue inisteerim eelmise versiooni kehtetuks tunnistamise sätet ei ole, palume pealkirjaga ja seletuskirja lisada korrigeeritakse vastavalt. Samas tulenevalt vajadusest hinnata kehtiva määruse alusel tehtud taotluste rahuldamise otsuste muutmise korral nende sisulisi asjaolusid vastavalt taotluste menetlemise määruse § 10 lõikele 4, jääb kehtima ka eksisteeriv määrus. 20 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine §3 Rahandusm Puudu on projektide tulemusnäitaja, milleks on tööturuteenuseid Vabariigi Valitsuse korraldusega inisteerim saanute arv vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste kinnitatud meetmete nimekirja järgi on seaduse (STS) § 14 punktile 3. Eelnõus nimetatud tööhõivesse meetme tegevuse väljundnäitajaks läinud isikute osakaal on projekti (meetme tegevuse) mõju ehk aktiivseid tööturuteenuseid saanud panus meetme tegevuste ülesesse tulemusse, sest eesmärk on osalejate arv ja rakenduskava soodustada tööle saamist, mitte tagada tööle saamine. Seega tulemusnäitajaks osalejate protsent, nõutakse tulemusega rohkem, kui on meetme tegevuse eesmärk. kes on asunud kuue kuu jooksul pärast Kuna projekti teenused on vaid osa teguritest, st tuleb hinnata programmist lahkumist tööle. Sellest nende osakaalu, mis mõjutavad tööle saamist, siis ka sel põhjusel oleme lähtunud ka käesoleva eelnõu on tegemist pigem mõju näitajaga, mis ei ole projekti puhul. Samuti ei saa nõustuda väitega, tulemusnäitaja STS tähenduses. Kui eelnõuga seatakse erikord ehk et eesmärgiks ei saa olla sihtrühma rangem kord, kui meetmete nimekirjaga seatud, ja tegemist on töölesaamine. Rakenduskava projektis nõutud tulemusega, siis tuleb arvestada, et kui sellist tulemusnäitaja sätestab tööleasumise tulemust ei saavutata pärast teenuse saamist kuue kuu jooksul, siis eesmärgiks 40%, mistõttu eelnõus võib projektile teha finantskorrektsiooni; vastavalt tuleb ka määratletud 30% rakendumise nõue seletuskirjas selgitada, et toetuse saaja teaks, mis tingimustel arvestades sihtrühma keerukust on toetust saab ja mis on sellise kohustuse täitmata jätmise tagajärg asjakohane. § 7 lg 4 ja Rahandusm palun täpsustada sõnastust, mis on „vastav tähtaeg“, mida peetakse Arvestatud. Sõnastust täpsustatud. 5 inisteerim silmas viidates § 14 lõikele 1, mis reguleerib taotluste esitamist vooruliselt ja jooksvalt. Kui mõeldakse „taotluse esitamist“, siis tuleks nii ka selgemalt sõnastada § 7 lg 8 ja § Rahandusm projektides hüvitatakse jooksvaid sõidukulusid, sh kas sõidukit Arvestatud. Kuna eelnõu raames on 30 lg 3 p 3 inisteerim kasutatakse liising- või rendilepingu alusel. Lugedes seletuskirja, mootorsõiduki ost mitteabikõlblik, siis kus viitate ühendmääruse tingimusele, siis olete ühendmäärusest on sõnastust täpsustatud vastavalt. ekslikult aru saanud. Ühendmääruse seab tingimusi ostu Samuti on parandatud ja täiendatud toetamisele läbi liisinglepingu, mitte liisimisele endale. Igal juhul seletuskirja, sh lisatud selgitus, kellel ei ole võimalik, et rentimisega, mis ei ole liisimine, käiks kaasas ja mis põhjustel antud kulu tekkimine 21 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine sõiduki väljaostukohustus, seega palume sõidukulude tingimusi võimalik on. selles osas parandada. Samuti on arusaamatu, miks nõutakse liisimise alusel kasutatava sõiduki puhul kindlasti väljaostukohustuse (kapitalirendi tüüpi liisingleping) tingimust lepingus, samas sõiduki ostmist ei toetata. Liisimise korral piisab ka ostueesõigusest (kasutusrenditüüpi liisingleping); Kokkuvõttes, piisab tingimusest, et sõidukuluna on abikõlblik ka liisinglepingu makse, kui peate vajalikuks seda abikõlblikuna käsitleda. Samuti tuleb sõnastust parandada väljendi „liisimine ja rentimine abikõlblik“, lisades, et abikõlblik on vastav (milline – kütuse kulu või ka rendi ja liisingmakse) kulu, mitte liisimine või rentimine kui tegevus. Seletuskirjas tuleks veel selgitada, kellel tekib üldse selline kulu. Sihtgrupile on abikõlblik vaid ühistranspordikulu ja sõidukulu ilma rendi- või liisingkuluta § 8 lg 4 ja § Rahandusm on kordused, palume kordus eemaldada. Samuti palume kaaluda Mittearvestatud. Tegevuste 12 lg 1 p 4 inisteerim tegevustega alustamise 6 kuue kuuline nõue panna lähtuma alusetamise kuue kuuline nõue jääb taotluse rahuldamise otsusest või projekti abikõlblikkuse kehtima alates taotluse esitamisest, perioodist, kui see on hilisem, sest taotluse esitamisel ei ole veel kuna ainult taotleja saab oma teada, kas taotlus rahuldatakse või kui kavandataksegi tegevuste tegevuskava planeerides olla kindel algust pärast taotluse rahuldamist. Taotluste menetlemisele on etteselles, millal ta taotluse plaanib nähtud 2 kuud, mil taotleja ei ole veel kindel, kas toetust saab, esitada, arvestades selle seega ei saa eeldada, et ta peaks juba sel ajal tegevusi tegema menetlemisega kaasnevat täiendavat aega. § 17 lg 12 Rahandusm ajaliselt varem esitatud taotlusele eelise andmine on sobiv vaid Mittearvestatud. Jooksval taotlemisel inisteerim jooksval taotlemisel (nii on (kordusena) ka § 18 lõikes 2), tehakse taotluse rahuldamise otsus, kui voorulisel taotlemisel on sobilik tõmmata viimase abinõuna liisku. taotlus kogub hindamisel vähemalt 22 Palume vastavalt muuta punkti. Seega pole ajafaktoril 22 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine siinkohal tähtsust. § 19 lg 1 p Rahandusm ei ole aru saada, mille kohta „väiksemas mahus, mida on Toetuse taotlejal on õigus teha 2 inisteerim taotletud“ käib, kas toetuse, abikõlblikuks loetavate kulude - tegevusi kokkulepitud mahus vastavalt vastavalt tuleks täiendada. Toetuse taotlejal on õigus teha tegevusi taotluse rahuldamise otsusele. kavandatud mahus. Rakendusüksus hindab, kui suures mahus on Taotluse hindamisel on vajalik RÜ-le asjakohane toetada, st lugeda kulud abikõlblikuks kaalutluskoha olemasolu ja vajadusel taotluse osaline rahuldamine. Näiteks on see oluline juhtudel, kus projekti tegevused ja eesmärgid on tervikuna asjakohased, ent kavandatud tegevuste elluviimiseks planeeritud eelarve on üksikute kulude osas ülepaisutatud. § 22 lg 2 p Rahandusm kohustab toetuse saajal esitada infot läbivatesse teemadesse Mittearvestatud. Horisontaalsete 6 inisteerim panustamise kohta. Selle aluseks on hindamislehe punkt nr 5. teemade juhendist lähtuvalt otsustab „Projekti mõjuulatus“, millest on puudu Vabariigi Valitsuse rakendusasutus meetme tingimuste meetmete nimekirjas toodud läbivasse teemasse koostamisel sõltuvalt meetme „Riigivalitsemine“ panustamine ja selle hindepunktid. Palume eesmärgist ja iseloomust, millised lisada horisontaalseid teemasid tuleb projekti hindamisel arvesse võtta. § 23 lg 8 Rahandusm kaudseid kulusid ei maksta välja § 7 lg 6 nimetatud määras ehk Arvestatud. Sõnastust parandatud. inisteerim 15% otsestest personali kuludest, vaid kaudsed kulud arvutatakse välja § 7 lg 6 kohaselt ning saadud summast makstakse 85% (või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud % ulatuses) toetust. Palume sõnastus ära parandada 23 Teema või Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja Arvestamine / mittearvestamine / säte mõte, mõju selgitamine § 23 lg 11 Rahandusm kas Ühendmääruse § 18 lg 1 p 3 on teadlikult välistatud? On välistatud teadlikult, kuna antud inisteerim meetmest toetatavate tegevuste puhul ei ole see punkt asjakohane. 24 Tervise- ja tööministri määruse „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014– 2020” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Määrus on koostatud perioodi struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Määruse eesmärk on sätestada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks ” tegevuse „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord. Väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadel esineb takistusi tööturule suundumisel ja hõives püsimisel ning nad vajavad selles suuremat tuge, individuaalset lähenemist ja pikemaajalist ettevalmistust. Tegemist on väga heterogeense grupiga, kus väiksemat konkurentsivõimet põhjustavaid tegureid on palju, hõlmates muu hulgas vananenud või puudulikke teadmisi, madalamat haridustaset, puuduvat töökogemust, vähest keeleoskust jne. Sihtrühma piiritlemisel tuleb lähtuda määruse §-s 6 loetletud toetatavatest tegevustest, mis täpsustavad, keda määruse kontekstis väiksema konkurentsivõimega inimestena käsitatakse. Olulise panuse töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomisse ning aktiivsete tööturumeetmete osutamisse ja arendamisse andsid perioodi 2007–2013 inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ avatud taotlusvoorus elluviidud tegevused. Viies avatud taotlusvoorus sai toetust 147 projekti summas 36 miljonit eurot. Projektide raames toetati eelkõige pikaajalisi töötuid, puudega inimesi, vanemaealisi, hoolduskoormusega inimesi, mitte-eestlasi ja noori – kokku osales erinevates projektides 47 500 inimest. 2014. aastal hindas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE nelja esimese taotlusvooru projekte (edaspidi TÜ RAKE hindamine). Muu hulgas hinnati projektide tulemuslikkust, mille all vaadati eelkõige projekti tulemusel rakendunute arvu. Hindamine näitas, et enamik hinnatud projektidest olid tulemuslikud (112 projektist 91 ehk 81%). Hindamise tulemused tõestavad, et avatud taotlusvoorudes elluviidavad tegevused aitavad tööturule suunduda keerulisematel sihtrühmadel. Arvestades konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ seatud eesmärke, jätkatakse perioodil 2014–2020 selliste tegevuste toetamist, mis on suunatud noortele ja pikaajalistele töötutele. 2017. aastal oli Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu andmetel Eestis ligi 40 300 töötut vanuses 15–74, kes ei töötanud, kuid otsisid aktiivselt tööd ja olid valmis kohe, s.o kahe nädala jooksul tööd alustama. Registreeritud töötuid oli Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) andmetel 2017. aastal 30 382 (sh 8816 vähenenud töövõimega) ning registreeritud töötuse määr oli 4,7%. Majanduskriisi tagajärjel kasvama hakanud pikaajaliste töötute arv on küll vähenenud, kuid püsib endiselt kõrgel tasemel (2017. aastal moodustasid töötutest ca 33% pikaajalised töötud, keda oli ca 13 500). Pikaajaliste töötute võrdlemisi suur osatähtsus viitab struktuursele tööpuudusele ning vähesele mobiilsusele, st tööturu vajaduste ja pakkumise vähesele kattuvusele. Kuna pikaajalised töötud on väga heterogeenne grupp, tuleb neile teenuste pakkumisel läheneda individuaalselt. Lisaks oli mitteaktiivse elanikkonna seas inimesi, kes ei otsinud aktiivselt tööd, nagu heitunud (ca 5400 inimest), kes olid loobunud aktiivsetest tööotsingutest või ei olnud kohe valmis tööle asuma, kuid kes tahtsid siiski tööle 2 minna. Mitteaktiivse elanikkonna alla kuuluvad ka rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusel olijad, keda 2017. aastal oli 26 300, ning laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, keda oli 13 500. Vaatamata töötuse vähenemisele on olemas riskirühmi, kelle töötuse määr on keskmisest kõrgem ning kellel on suurem oht jääda töötuks. Muu hulgas kuuluvad sellistesse riskirühmadesse noored, erialase hariduseta ning ebapiisava eesti keele oskusega inimesed. Noorte ehk 15–24-aastaste töötuse määr oli 2017. aastal 12,1% ehk hinnanguliselt 7100 inimest. Kuigi noorte töötuse määr on võrreldes 2010. aastaga enam kui kaks korda vähenenud, on see endiselt keskmiselt kaks korda kõrgem kui üldine töötuse määr 15–74- aastaste seas (2017. aastal 5,8%). Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ on seadnud eesmärgiks, et noorte töötuse määr langeks 10%-ni aastaks 2020. Nii on lisaks töötukassa osutatavatele tööturuteenustele kavas avatud taotlusvoorudes toetada tegevusi, mis aitavad tööturule töötuid noori. 20–64-aastaste tööhõive määr, mis on strateegia „Euroopa 2020“ üks mõõdikutest ja mille puhul on Eesti eesmärk 76%, oli 2017. aastal 78,5%. 15–74-aastaste mitte-eestlaste hõivemäär oli 2017. aastal võrreldes eestlastega madalam, olles 63%. 2017. aastal oli eestlaste töötuse määr 4,4% ning mitte-eestlastel 8,8%. Tööturul konkureerimine on vanglast vabanejatele raske neid saatva stigma tõttu. Vanglateenistuse andmetel oli 2017. aasta lõpul vanglates ja arestimajades viibivate vangide arv 2707. Töötukassa andmetel moodustasid 31.03.2014 seisuga vanglast vabanejad 1,9% kõigist registreeritud töötutest (664 inimest).1 Võimaldamaks vanglast vabanenutel tööturul rakendust leida, on oluline toetada nende oskuste omandamist, mis vastavad tööturu vajadustele. 1.1 Määruse ettevalmistaja 1 Eesti Töötukassa (2013). Registreeritud töötus 1993–2014. http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna struktuurivahendite juht Merlin Tatrik ([email protected], tel 626 9184), strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko ([email protected], tel 626 9186), strateegia ja eelarve osakonna nõunik Janar Kriiska ([email protected], tel 626 9185) ning tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp ([email protected], tel 626 9722) ja peaspetsialist Kaisa Lõhmus ([email protected], tel 626 9197). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected], tel 626 9333). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus on jaotatud kaheksaks peatükiks: 1. peatükk „Üldsätted“ 2. peatükk „Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr” 3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“ 4. peatükk „Toetuse taotlemine“ 5. peatükk „Taotluste menetlemine“ 6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ 7. peatükk „Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“ 8. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused“ Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, rakendusasutus ja -üksus ning vaiete menetleja. Määruse §-s 2 defineeritakse määruses läbivalt kasutusel olevad mõisted. Mõistete avamine määruses on vajalik, et lihtsustada määruse rakendamist ning tagada selle ühetaoline kohaldamine. Määruses kasutatavad mõisteid – noortegarantii tugisüsteem, juhtumikorraldus, juhtumikorraldaja, mentorteenus, mitteaktiivne isik, ebasoodsamas olukorras olev noor, haridussüsteemi lõimimine, digipädevus, valdkonna põhikutseala, tööpraktika ja vähenenud töövõimega isik – on võimalik mitmeti tõlgendada või on mõistel mitu tähendust, mistõttu on oluline määratleda nende tähendus eelnõu raames. Määruse §-s 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on soodustada väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööle asumist ja tööturul püsimist. Väiksema konkurentsivõime all mõeldakse olukorda, kus sihtrühmal esineb takistusi tööturule suundumisel ja seal püsimisel. See sihtrühm vajab oma tööhõivevõime suurendamiseks ja tööturule suundumiseks suuremat tuge. Tegemist on väga heterogeense grupiga, kus väiksemat konkurentsivõimet põhjustavaid tegureid on palju, hõlmates muu hulgas vananenud või puudulikke teadmisi, madalamat haridustaset, puuduvat töökogemust, vähest keeleoskust jne. Toetuse andmisel on oluliseks põhimõtteks individuaalne lähenemine ja seetõttu rõhutatakse, et teenuste osutamine peab lähtuma sihtrühma tööle asumise takistustest. Ühtlasi viitab see sellele, et projektid peaksid püüdma muu hulgas lahendada probleeme, mis põhjustavad tõrjutust või hoiavad inimesi tööturult eemal. Sihtrühma piiritlemisel tuleb lähtuda määruse §-s 6 loetletud toetatavatest tegevustest, mis täpsustavad, keda määruse kontekstis väiksema konkurentsivõimega inimestena käsitatakse. Ühtlasi sätestatakse tingimus, et 30% projektis osalenutest peab toetuse andmise tulemusel olema tööle rakendunud kuue kuu jooksul peale projektis osalemist. Määruse §-s 4 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korralduse nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ kohaselt on meetme rakendusasutuseks Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus või RA) ja rakendusüksuseks Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ). Määruse § 5 sätestab vaiete menetlemise korra. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51 esitada vaide rakendusüksusele ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 4 Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, projekti abikõlblikkuse periood, toetuse osakaal ning piirsummad. Määruse §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused ning tegevuste sihtrühmad. Määruse alusel antakse toetust projektidele, mille raames viiakse ellu tegevusi mittetöötavatele ja mitteõppivatele väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele nende tööle asumise ja tööturul püsimise toetamiseks. Mittetöötamise all peetakse silmas olukorda, kus inimesel puudub töösuhe töölepingu, teenistusse võtmise või muu võlaõigusliku lepingu alusel. Mitteõppimise all on mõeldud olukorda, kus inimene ei omanda haridust (nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse omandamine). TÜ RAKE hindamisel selgus, et tööle saamisel olid kõige tulemuslikumad tööpraktika tegemine koolituse raames ja tööandja juures ning erialakoolitused, mille käigus omandati konkreetseid teadmisi või oskusi. Ka projektijuhtidega tehtud intervjuudest selgus, et sihtrühmad oleksid vajanud enam praktilisi ja tööga seotud tegevusi. Projekti eesmärgi saavutamisele aitasid kaasa mitmed tugiteenused. Täiendavate tugitegevustena, mida sihtrühmad vajavad, nimetati tugiisiku- ja lapsehoiuteenust, individuaalset nõustamist (psühholoogiline ja karjäärinõustamine) ning sõltuvusnõustamist. Pikaajaliste töötute tööle tagasiaitamisel peeti oluliseks motivatsiooni suurendavate tegevuste elluviimist ning sotsiaalset toimetulemist toetavaid teenuseid, nagu psühholoogilist, sõltuvus- ja võlanõustamist, tugiisikuteenust vms. Seega on tööturule suundumise takistusi võimalik kõrvaldada eelkõige tegevusi kombineerides. Abi vajav inimene peaks saama ka pärast projekti lõppu informatsiooni oma võimaluste kohta sarnastes tegevustes osaleda või vajaduse korral abi saada. Oluline on kõigi seotud osapoolte vaheline koostöö nii enne projektitaotluse esitamist kui teenuste osutamisel. Arvesse tuleb võtta sihtrühma suurust konkreetses piirkonnas ja vajadusi ning võimaluse korral vältida dubleerimist juba osutatavate teenustega ning pigem teha koostööd töötukassa või teiste asutustega, kes sama teenust pakuvad, näiteks karjäärinõustamis- või tööpraktikateenuse osutamisel. Selliste teenuste osutamise vajaduse puhul, mida käesolevas määruses ei toetata (nt ettevõtluse alustamise toetus, tööharjutus, palgatoetusega tööle rakendamine), saab samuti teha koostööd töötukassaga. Lõike 1 punkti 1 alusel toetatakse 16–26-aastastele noortele pakutavaid konkurentsivõimet suurendavaid ja tööle aitavaid tegevusi. Noored on tööturul vähem konkurentsivõimeline sihtrühm ning vajab tööle saamiseks täiendavat tuge. Sihtrühmal on mitmeid takistusi tööturule suundumisel, sealhulgas vähene töö- ja praktikakogemus, pooleliolevad õpingud või oskuste puudumine ning tööõigusliku regulatsiooni piirangud (alaealiste puhul). Tegevuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamisest2 selgus, et mitteaktiivsete noorte seas on arvestataval hulgal erialase haridusega noori. Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 sätestatud vanusevahemiku ülempiir tuleneb noorsootöö seadusest, mille kohaselt on noor seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik. Vanusevahemiku alampiir tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, mille kohaselt on koolikohustuslikud kõik isikud kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Samuti saab töötukassas töötuna arvele võtta isiku, kelle vanus on vähemalt 16 eluaastat. Lõike 1 punktis 2 sätestatakse rahvusvahelise tööpraktika pakkumine ebasoodsamas olukorras olevatele 16–26-aastastele noortele. Lühiajalise rahvusvahelise tööpraktika pakkumine suurendab tegevuses osalevate noorte konkurentsivõimet, aidates kaasa noore isiklikule arengule ning parandades enesekindlust ja motivatsiooni. Samalaadsete tegevuste kogemusele toetudes (Saksamaal, Poolas, Tšehhis) on rahvusvahelises tööpraktikas osalenud noortest vähemalt 60% jõudnud tööturule. Ebasoodsamas olukorras olev noor on 16–26-aastane inimene, kes vastab ühele järgmistest tingimustest: 2 Tegevuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamine, vahehindamise aruanne, Balti Uuringute Instituut, Tartu 2017. 5 1) vähenenud töövõimega; 2) vähemalt kuus kuud töötu; 3) lõpetamata esimese või teise taseme haridusega; 4) ebapiisava eesti keele oskusega, mis takistab töö leidmist; 5) üksikvanem. Vähenenud töövõimega isik on isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas isik, kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel. Vähese eesti keele oskusega on inimene, kes hindab oma eesti keele oskust sobiva töö leidmiseks ebapiisavaks. Eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele on töö leidmisel muu hulgas probleemiks ebapiisav eesti keele oskus. Samuti on mitte-eestlastel võrreldes eestlastega suurem oht jääda pikaajaliseks töötuks, mis tekitab vaesus- ja tõrjutusriski ning võib mõjutada töötu enesehinnangut, oskusi ja tööharjumust. Üksikvanemana mõistetakse käesolevas määruses üksi elavat täiskasvanut, kellel on vähemalt üks alaealine ülalpeetav. Üksikvanemal võib osutuda keeruliseks nii töö kui abi leidmine ning ta võib vajada tööle saamiseks ja tööl püsimiseks täiendavat tuge. Üksikvanema staatuse kindlakstegemine saab toimuda sihtrühma enda kinnitusel. Lõike 1 punkti 3 alusel antakse toetust pikka aega tööturult eemal olnud inimeste konkurentsivõime suurendamiseks ja tööle aitamiseks. Sihtrühma kuuluvad inimesed ei õpi ega tööta. Pikka aega tööturult eemal olnud inimeste all mõeldakse inimesi, kes ei ole hõives osalenud viimase kuue kuu jooksul. Nii kuuluvad sihtrühma pikaajalised töötud, heitunud ja mitteaktiivsed inimesed. Heitunu on mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Samuti kuuluvad projekti sihtrühma mitteaktiivsed inimesed. Inimesed võivad majanduslikult mitteaktiivsed olla mitmel põhjusel, näiteks haiguse või vigastuse tõttu, lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu või seetõttu, et hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eest. Pikaajalise töötusega võib inimesel tekkida vaesus- ja tõrjutusrisk, madal enesehinnang ning hääbuvad tööoskused ja tööharjumus. Esmajoones tuleks tegeleda nende pikaajaliste töötute kaasamise ning neile teenuste pakkumisega, kes ei ole töötukassasse pöördunud ega end töötuna arvele võtnud. Eesmärgiks on, et pärast projektis osalemist on inimese konkurentsivõime suurenenud, ta on leidnud töö, asunud õppima või suunatud töötukassasse. Eelduslikult koguvad pikaajalised töötud avatud taotlusvoorude tegevuste raames piisavalt oskusi ja motivatsiooni, et tööotsingutega alustada. Arvestades, et pikaajaliste töötute hulgas on palju madalama haridustasemega inimesi, on oluline nende õpivalmiduse ning haridustaseme suurendamine, näiteks täiend- või ümberõppes. Nii suurenevad nende võimalused leida sobivat tööd ning väheneb töötuks jäämise risk. Kuna abikõlblike kulude hulka kuuluvad tööklubi korraldamise, praktika juhendamise, lapsehoiuteenuse osutamise ja nõustamisega seotud kulud, võib lisaks eeldada, et elluviidavad tegevused aitavad kõrvaldada pikaajaliste töötute sotsiaalseid takistusi tööle naasmisel, nagu hoolduskohustus, vähene töökogemus, puudulikud sotsiaalsed oskused (meeskonnatööoskus, organiseerimisvõime). Samuti on oodatud projektid, mille raames arendatakse koos kohaliku omavalitsusega välja jätkusuutlikke koostöövõrgustikke pikaajaliste töötute ja heitunute tööle aitamiseks. Võrgustiku osapoolteks võivad KOV-ide kõrval olla MTÜ-d, ettevõtted, kogukondlikud algatused, ühingud, aktiivsed inimesed, piirkonnavälised partnerid, sh transpordifirmad jne. Tegevused konkurentsivõime, sh digipädevuse suurendamiseks ja tööle aitamiseks annavad lisandväärtuse töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele. Lõike 1 punktis 4 võimaldatakse taotleda toetust tegevustele, mis on suunatud sihtrühma kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes osalemise toetamiseks 6 õppekavadel, mis valmistavad inimesi ette töötamiseks valdkonna põhikutsealal3 ehk erialadel, kus valdkondliku tööjõuvajaduse uuringute4 (OSKA uuringud) kohaselt on lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus ja tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine. Kitsendus ei kehti inimestele, kes tervise tõttu ei saa oma senist tööd jätkata ning seetõttu asuvad õppima õppekaval, mis toetab nende edasist töötamist. Põhikutsealade loetelu uueneb üks kord aastas, kui avaldatakse uus OSKA üldraport. Abikõlblikud kulud on sätestatud määruse § 7 lõikes 20. Ehkki tasemeõppest väljalangemist soodustavaid riskitegureid on mitu, on ühena mõjuvamatest ennetusmeetmetest välja toodud haridusasutuse pakutavate tugiteenuste olemasolu ning nende kasutamise efektiivsus ja sihipärasus.5 Tegevuse jooksul pakutav tugi aitab sihtrühmal omandada soovitud eriala ja saada seeläbi püsiv töökoht. Valdkonna põhikutsealade loetelu on avaldatud töötukassa veebilehel: https://www.tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine/millistel-oppekavadel-oppimist- toetatakse. Tegevuste planeerimisel tuleb arvestada, et osalejate õpingute lõpetamisest või katkestamisest peab olema möödunud vähemalt kaks aastat ning toetatakse tegevusi osaleja ühe kutse- või kõrghariduse omandamise toetamisel. Lõike 1 punktis 5 sätestatakse tegevusena tööpraktika koos mentorteenuse ja toetavate tegevustega eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele eestikeelses töökeskkonnas. Toetavad tegevused hõlmavad muu hulgas eesti keele õpet ja lapsehoiuteenuse pakkumist. Eestikeelse töökeskkonnana mõistetakse keskkonda, kus peamiseks töökeeleks on eesti keel. Statistikaameti andmetel oli 2017. aasta II kvartalis töötuse määr eestlaste seas 5% ning mitte-eestlaste seas 11,4%. Eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele on töö leidmisel muu hulgas probleemiks ebapiisav eesti keele oskus. Samuti on mitte-eestlastel võrreldes eestlastega suurem oht jääda pikaajaliseks töötuks, 2015. aastal oli selline risk mitte-eestlaste seas 3,2% ning eestlaste seas 2%. Pikaajaline töötus tekitab vaesus- ja tõrjutusriski ning võib mõjutada töötu enesehinnangut, oskusi ja tööharjumust. Lõike 1 punktiga 6 võimaldatakse konkurentsivõimet suurendavaid ja tööturule suundumist aitavaid tegevusi inimestele, kes on vanglast vabanenud ühe aasta jooksul enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust või vabanevad hiljemalt ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest. Juhul, kui tegevused on suunatud inimese tasemeõppes osalemise toetamisele, võivad sihtrühma kuuluda ka kuni kahe aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest kinnipidamisasutusest vabanevad inimesed. Erand võimaldab vanglas viibival isikul omandada täielikult vähemalt kutsehariduse ning vanglast vabanemise järel on isikul valmidus kohe uuel omandatud erialal tööle asuda. Õigusrikkumise taust piirab inimese juurdepääsu tööturule ning tööturult eemaloleku ja puuduliku sotsiaalse suhtluse tõttu jääb tal saamata töökogemus, samuti jäävad omandamata väärtused, hoiakud, käitumisreeglid ja isiklikud kontaktid.6 Lisaks on vanglast vabanenute haridustase tervikuna ning sealhulgas end tööotsijana arvele võtnute haridustase püsivalt olnud tunduvalt madalam kui registreeritud töötute puhul tervikuna. Seega halvendab vanglast vabanenute madal haridustase oluliselt nende väljavaateid tööd saada.7 Konkurentsivõimet suurendavate tegevuste pakkumine vanglast vabanenutele ja peatselt vanglast vabanevatele parandab nende motivatsiooni tööle asumisel ja tööturul püsimisel. Lõike 1 punkti 7 alusel võimaldatakse konkurentsivõimet suurendavaid ja tööturule suundumist soodustavaid tegevusi vanemale, kes projektis osalemist alustades ei ole vähemalt viimased 18 kuud töötanud ja on kuni 7-aastase lapsega kodus viibinud. Suurem 3 https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/toetatavad_oppekavad_kodulehel_8_valdkonda_13.06.17.xlsx 4 http://oska.kutsekoda.ee/ 5 „Kutsekoolist väljalangemine ja selle ennetamine“, Liis Leilop, Tartu 2015 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48875/liis_leilop.pdf. 6 Bushway, S., Reuter, R., 1997; Uggen, C., Staff, J., Work as a Turning Point for Criminal Offenders. Corrections Management Quarterly, 2001, lk 2. 7 Ahven, A., Salla, J., Vahtrus, S. (2010) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 11. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond. 7 osa väikelastega kodus olevatest vanematest jääb lapsehoolduspuhkusele ka pärast vanemahüvitise lõppemist ning enamik vanematest naaseb tööle alles siis, kui töökaitsega kaetud lapsehoolduspuhkus (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) lõpeb. See on tööturu kontekstis väga pikk töökatkestus, mille tulemusel võib vanemast kujuneda tööturu riskirühm. Siinkohal on oluliseks sihtrühmaks ka need vanemad, kelle haridustee on seoses lapse saamisega katkenud ning kelle konkurentsivõime võrreldes samaealiste erialase ettevalmistusega inimestega on väiksem. Lõike 2 kohaselt võimaldatakse toetust taotleda noortegarantii tugisüsteemi abil väljaselgitatud 16–26-aastastele abivajavatele noortele juhtumikorralduse ja toetavate tegevuste pakkumiseks, et tuua nad püsivalt tagasi tööturule või haridussüsteemi. Noortegarantii tugisüsteemi raames luuakse KOV-idele võimalus selgitada registripäringute alusel välja mitteaktiivsed noored, võtta nendega proaktiivselt ühendust ja pakkuda individuaalset tuge tööturule suundumisel või haridussüsteemi naasmisel. Nimetatud isikute väljaselgitamise eesmärgil toimub KOV-i taotluse alusel andmetöötlus, mille tulemusel moodustub sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) nimekiri potentsiaalselt abivajavatest noortest. Konkreetsest noorest teadasaamine võimaldab KOV-il noorega kontakteeruda, tema abivajaduse tuvastada ning vastavat abi pakkuda. Juhtumikorraldaja vastutab noorega kontaktivõtu ja juhtumi menetluse (nõustamine, juhtumiplaani koostamine, teenuseid saama suunamine, tegevuste täitmise jälgimine, andmetöötlus, koostöö teiste spetsialistidega juhtumikorralduse raames) eest. Tegevus võimaldab süsteemselt jõuda noorteni, kelleni muude olemasolevate noorsootöö meetodite ning tööturu- ja karjääriteenustega ei jõuta, ning pakkuda neile individuaalset tuge, et tuua noored püsivalt tagasi tööturule või haridussüsteemi. Noortegarantii tugisüsteemi raames väljaselgitatud abivajavatele noortele toetavate tegevuste pakkumisel peab projekti ühe partnerina olema kaasatud kohalik omavalitsus, mille elanikuna on teenust saav inimene rahvastikuregistri andmete põhjal registreeritud. Määrusega täpsustatakse §-s 7 abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu. Abikõlblike kulude tegemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus või ÜM) ning käesolevas määruses sätestatust. Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud käesolevas määruses nimetatud tegevuste elluviimiseks, välja arvatud § 7 lõikes 30 nimetatud kulud, kusjuures paragrahvis loetletud teenuste nimekiri on indikatiivne, mitte lõplik. Paragrahvis 7 nimetatud abikõlblike kulude puhul tuleb lähtuda määruses sätestatud tingimustest. Kõik tegevustega seotud kulud peavad olema põhjendatud ning neil peab olema märkimisväärne mõju projekti tulemuste saavutamisele. Projekti mõju hinnatakse esimese hindamiskriteeriumi all. Mõju on võimalik hinnata juhul, kui on selgitatud tegevuse sisu, kestust ja selle vajalikkust lähtuvalt projekti sihtrühmast. Näiteks kui planeeritakse koolitusi või nõustamisi, siis näidatakse nende kestus ja nõustamiskordade arv ning põhjendatakse, millele toetudes on jõutud sellisele järeldusele. Kui soovitakse ellu viia tegevusi, mida varem Eestis ei ole tehtud või on tehtud väga vähesel määral, tuleb põhjendada (võimaluse korral viidata teiste riikide kogemusele), kuidas just need tegevused aitavad saavutada projekti tulemusi ja miks need on tõhusamad praegu pakutavatest teenustest. Kui projektist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse abikõlblikkuse perioodil ühissätete määruse artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja see on hinnatav taotluse esitamise ajal, tuleb projekti abikõlblikke kulusid puhastulu võrra korrigeerida. Kui puhastulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ning sellega ei arvestatud taotluse esitamise ajal, tuleb teenitud puhastulu abikõlblikest kuludest maha arvata hiljemalt tegevuste lõpetamise järel ehk projekti lõppedes viimase maksetaotluse menetlemisel. 8 Paragrahvi 7 lõike 4 kohaselt loetakse abikõlblikeks kulud, mis on tekkinud kõige varem kaks kuud enne taotluse esitamist RÜ-le ning kulude tekkimise perioodi loetakse abikõlblikkuse perioodi alguseks. Nimetatud kuludele on sätestatud piirmäär ning need võivad moodustada kuni 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Varasemate programmiperioodide praktika on näidanud, et enne taotluse esitamist tehtavad kulud on pigem ettevalmistava iseloomuga (projekti taotluse koostamine, sihtrühma väljaselgitamine), mistõttu on põhjendatud nimetatud kuludele piirmäära seadmine. Määruse alusel on struktuurivahendid eelkõige ette nähtud projekti sihtrühmale teenuste osutamiseks ja nende konkurentsivõime suurendamiseks. Taotleja peab arvestama, et kui ta on teinud kulusid enne taotluse rahuldamise otsust, siis negatiivse otsuse korral neid kulusid ei hüvitata. Paragrahvi 7 lõikes 5 kohaselt loetakse rahvusvahelist tööpraktikat pakkuvate projektide puhul abikõlblikeks kulud, mis on tekkinud kõige varem üheksa kuud enne taotluse esitamist rakendusüksusele, ning sätestatakse sel perioodil tehtavate kulude piirmäär kuni 3000 euro ulatuses. Vajadus on tingitud rahvusvahelise tööpraktika pikemast ettevalmistusperioodist. Samuti on rahvusvahelise projekti ettevalmistuskulud suuremad, sest vajalikud on rahvusvaheliste partneritega ettevalmistavad tegevused. Paragrahvi 7 lõiked 6 ja 7. Projekti üldkulusid ja administreerimisega seotud personalikulusid (edaspidi kaudsed kulud) on lubatud hüvitada ainult ühtse määra alusel. Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. Ühtse määra rakendamisel ei esita toetuse saaja kaudsete kuludega seotud kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid rakendusüksusele. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea toetuse saaja pidama tööajatabeleid projekti administreeriva personali üle, kui nad töötavad projekti heaks osalise ajaga. Samuti ei pea toetuse saaja raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Projekti üldkuludeks loetakse (ÜM § 9 lg 5): 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamise kulud; 5) ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) maamaks; 8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 9) riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel. Projekti administreerimisega seotud personalikulud on (ÜM § 9 lg 6): 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) juriidiline nõustamine; 4) vara haldamine; 5) infotehnoloogiline tugitegevus; 6) muu abistav töö. Kaudseid kulusid hüvitatakse 15% ulatuses projekti otsestest personalikuludest. Paragrahvi 7 lõiked 8 ja 9. Kui projekti eesmärkide saavutamiseks on vajalik liisida või rentida auto, on see lubatud väljaostukohustuseta liisingu- või rendilepingu korral. Maksimaalne abikõlblik rendi- või liisingumakse on 300 eurot (koos käibemaksuga) kalendrikuus. Siinkohal tuleb arvestada, et autoga seotud muud kulud, välja arvatud liiklus- ja kaskokindlustus ning lepingust tulenevad korralised hooldustööd, on mitteabikõlblikud 9 (määruse § 7 lõige 30 punkt 4). Lepingust tulenevate korraliste hooldustööde all peetakse silmas töid, mis on ette nähtud garantii- ja/või tehnilises dokumentatsioonis ning mida teostatakse rendi- või liisinguandja poolt määratud hooldeasutuses lepingu kehtivusaja vältel. Nimetatud kulu võib tekkida olukorras, kus sihtrühma transportimiseks projektis ettenähtud teenuseid saama, koolitustele jms on kõige otstarbekam ja kuluefektiivsem mootorsõiduk rentida või liisida. Isikliku sõiduauto kulude hüvitamisel tuleb lähtuda riigisisestes õigusaktides sätestatust. Paragrahvi 7 lõigetes 10–13 sätestatakse tööpraktika tingimused. Tööpraktika eesmärk on tööandja juures praktilise töökogemuse omandamine ning tööks vajalike teadmiste ja oskuste täiendamine. Seejuures tuleb võimaluse korral tööpraktika korraldamisel võtta arvesse tööturu suurt soolist segregatsiooni ning soodustada naiste ja meeste suundumist mittetraditsioonilistele erialadele, seda eriti piirkondades, kus on rohkem töökohti valdkondades, kus varem on enamasti töötanud ühe sugupoole esindajad (sotsiaaltöö, jaekaubandus jt). Tööpraktika võib toimuda ka kolmel päeval nädalas olenevalt töö iseloomust või tööandja võimalusest. Selleks, et kõigile tööpraktikal osalejatele oleks tagatud määruses ettenähtud tööpraktika sooritamise aeg, sätestatakse kestus praktikapäevades. Määruses lubatud kuni 42 praktikapäeva arvestuse aluseks on võetud kalendaarse tööajafondi arvestus, kust nähtub, et keskmine tööpäevade arv kuus on 21 päeva. Tööpraktika peab olema toimunud kolme järjestikuse kuu jooksul. Tööpraktikal osaleja juhendamise eest makstakse juhendamistasu. Juhendamistasu maksmise määrad on seotud konkreetse tööandjaga. Kui näiteks 42 praktikapäeva jooksul toimub tööpraktika kahe erineva tööandja juures ajalises vahekorras 10:32, siis esimesele tööandjale makstakse 100% juhendamistasu määrast 10 päeva eest ja teisele tööandjale 100% juhendamistasu määrast 21 päeva eest ning 75% 11 päeva eest. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. Avatud taotlusvoorus järgitakse päevamäära maksmisel tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 15 lõikes 6 sätestatud tingimusi. Ühel juhendajal võib olla kuni neli juhendatavat. Juhendatavate piirmäär on kehtestatud sarnaselt töötukassa pakutava tööpraktika tingimustega. Kui inimesel puudub tööpraktikal osalemise ajal kehtiv kindlustus ravikindlustuse seaduse alusel, siis on abikõlblik vabatahtliku ravikindlustuse kulu tööpraktikal osalemise perioodil. Vabatahtlik ravikindlustus on mõeldud inimestele, kellel puudub kehtiv haigekassa ravikindlustus. Lühiajalist ravikindlustuslepingut (tööpraktika võib kesta kuni 42 päeva kolme järjestikuse kuu jooksul) on võimalik sõlmida eraõiguslike kindlustusseltside kaudu. Ravikindlustuslepingu sõlmib toetuse saaja. Siinkohal tuleb arvestada, et abikõlblikud on ainult otseselt tööpraktika käigus tekkinud traumade ravikulud, mis tähendab, et leping tuleb sõlmida nimetatud tingimust silmas pidades (kindlustus piiratud ravikuludele). Ühtlasi sätestatakse, et vabatahtliku tervisekindlustuse kulu on abikõlblik rahvusvahelise tööpraktika perioodi jooksul. Paragrahvi 7 lõigetes 13 ja 18 sätestatakse rahvusvahelise tööpraktika pakkumise abikõlblikkuse tingimused ja kulud. Teiste EL-i riikide varasemast heast praktikast8 tingitult on abikõlblikud terve projektitsükli raames tehtavad kulud alates projekti ettevalmistamisest kuni tööpraktika lõpuni. Tegevused hõlmavad nii projekti sihtrühma ettevalmistamist kui ka lähetuse, tugiisiku- ja lapsehoiuteenusega seotud kulusid. Tugiisiku välisriigis viibimise kulud on abikõlblikud maksimaalselt 30 päeva jooksul lähetuse algusest. Piirangu aluseks on rahvusvaheline hea kogemus samalaadse tegevuse elluviimisel, kus antud perioodi on peetud sihtrühma kohanemise toetamisel optimaalseks. Välisriigis lapsehoiuteenuse osutamisel ei kohaldu sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses kehtestatud vastava kvalifikatsiooni ja tegevusloa omamise piirang. Projekti sihtrühma lähetuses viibimise päevaraha on abikõlblik vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 7 lõikes 3 sätestatud piirmääradele, milleks on 50 eurot 8 IdA - Integration through Exchange (http://www.ida.de/ida/EN/Home/home_node.html) 10 välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Vastuvõtva organisatsiooni teenuse osutamise kulu seoses lähetatu vastuvõtmisega hüvitatakse vastavalt lähetatute arvule arve alusel. Ühe lähetatu kohta on päevamääraks 25 eurot, mis tõuseb 10% võrra iga järgneva lähetatu lisandumisega. Näide Kolm inimest lähetatakse rahvusvahelisele tööpraktikale 40 päevaks. Esimese lähetatu puhul hüvitatakse vastuvõtvale organisatsioonile vastuvõtmisega seotud teenuse osutamine lähetuses olevate päevade arvu ja päevamäära korrutisena: 40 x 25 € = 1000 €. Iga järgneva lähetatu puhul tõuseb päevamäär 10% võrra, seega teise lähetatu puhul: 40 x (25 € x 1,1) = 1100 € ning kolmanda lähetatu puhul: 40 x (25 € x 1,2) = 1200 €. Kogu hüvitatav summa käesoleva näite alusel: 1000 € + 1100 € + 1200 € = 3300 €. Vastuvõttev organisatsioon esitab toetuse saajale selle kulu kohta arve. Paragrahvi 7 lõikes 14 sätestatakse tööklubi tegevuse tingimused. Kui projektis pakutakse tööklubi tegevust, peab see kestma vähemalt 20 tundi kuni kolme järjestikuse kuu jooksul. Tööklubi tegevuste tulemuslikkuse seisukohast on oluline, et tegevused toimuksid regulaarselt. Tööklubi toimumine vähemalt 20-tunnises mahus võimaldab tagada tööklubi sisutegevused sihtrühmale minimaalselt vajalikus mahus. Tööklubi eesmärk on valmistada teenuse saajat ette tööeluks. Selleks täiendatakse tema tööotsingualaseid oskusi, antakse infot tööturu olukorrast ja töövõimalustest. Kuna noortel ja pikaajalistel töötutel võivad puududa oskused tööotsingute alustamiseks, annab teenus teadmised tööturust ja töövõimalustest, täites nii vajakajäämised informatsiooni saamise ja praktiliste oskuste omandamise vahel. Tööklubi tegevused võivad olla näiteks tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide, nagu CV ja motivatsioonikirja koostamine, tööintervjuul käitumise kohta juhiste andmine, tööandjatega kohtumine, ettevõtete külastamine jne. Muu hulgas võiksid teenuse osutajad tutvustada naistele ja meestele mittetraditsioonilisi töövalikuid ning kutsuda esinema inimesi, kes sellised valikud on teinud. Täiendavalt on oluline tööklubi käigus inimeste sotsiaalsete oskuste, nagu suhtlemis-, eneseväljendamis- ja enesekehtestamisoskuse, konfliktide lahendamise oskuse jms arendamine. Siinkohal on soovitav siduda teoreetilised loengud praktiliste tegevustega. Näiteks võib rollimängu korras harjutada töövestlusel või töökohal käitumist. Selleks, et grupis tekiks hea sünergia, kus grupi liikmed toetavad, usaldavad ja julgustavad üksteist ning vahetavad kogemusi, on vajaduse korral üksteisele mentoriteks, on ühe tööklubi optimaalne soovitatav grupi suurus 6–14 inimest. Suurem grupp võib killustuda ning see ei aita kaasa grupisisesele usaldusliku õhkkonna tekkele. Liiga kitsas osalejate ring aga piirab kogemuste ja teadmiste vahetamise võimalusi. Paragrahvi 7 lõige 15 sätestab, kui projekti raames pakutakse lapsehoiuteenust, on kulu abikõlblik juhul, kui teenust osutab vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik. Nõuded lapsehoiuteenusele on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses. Välisriigis lapsehoiuteenuse kasutamisel mainitud tegevusloa piirang ei kohaldu. Lapsehoiuteenuse all ei ole mõeldud lapse paigutamist koolieelsesse lasteasutusse. Lapsehoiuteenus on abikõlblik ainult juhul, kui vanem osaleb projekti tegevustes ning tal ei ole selleks ajaks võimalik last kellegi hoolde jätta. Teenuse pakkumine ajal, mil vanem ei ole projekti tegevustega hõivatud, on mitteabikõlblik. Paragrahvi 7 lõikes 16 sätestatakse nõuded nõustajatele, kes pakuvad psühholoogilist, võla- ja karjäärinõustamist. Samuti on kirjeldatud tingimused, millele peavad vastama õpiabiõpetaja, sotsiaalpedagoog ja tugiisik. Paragrahvi 7 lõiked 17 ja 22. Kui projektis soovitakse teha rahvusvahelist koostööd (v.a pakkuda rahvusvahelist tööpraktikat), on need tegevused lubatud ainult Euroopa Liidu liikmesriikides ning tegevuskulud ei tohi moodustada rohkem kui 10% projekti abikõlblikest kogukuludest. Abikõlblikud on välisekspertide kaasamise kulud (lektoritasu, sõidu- ja majutuskulud), teabeüritustel, näiteks konverentsidel, seminaridel või koolitustel osalemise 11 kulud (sõidu- ja majutuskulud, osalemistasud) ja teabeürituste korraldamise kulud Eestis (välislektorite tasud, sõidu- ja majutuskulud). Paragrahvi 7 lõigetes 19 ja 20 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetamise tingimused ja abikõlblikud kulud. Tegevuse raames on abikõlblik vähemalt kuus kuud töötu olnud inimese tugiisiku ja õpiabiõpetaja palgakulu ning sihtrühma psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine. Toetuse eesmärk on vähendada sihtrühma õpingute katkestamist ja soodustada õpingute lõpetamist nominaalajal. Paragrahvi 7 lõikes 21 sätestatakse mentorteenuse pakkumise abikõlblikkuse tingimused ja tasu piirmäärad. Mentor võib projekti raames olla ühtlasi tööpraktika juhendaja, kuid sel juhul ei tohi isikul olla mõlema tegevuse peale kokku rohkem kui neli juhendatavat. Mentorteenust saab osutada vaid individuaalselt, st mentorteenuse osutamine grupinõustamise vormis ei ole lubatud. Paragrahvi 7 lõikes 23 sätestatud koostöökokkulepe rahvusvahelise koostöö tegemisel peab minimaalselt sisaldama leppe jõustumisaega, kestust, koostöö sisu ja osapoolte kohustusi. Paragrahvi 7 lõiked 24–26 näevad ette projekti sihtrühmale stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmise. Stipendiumi on õigus saada koolitusel ja tööpraktikal osalemise ajal, välja arvatud juhul, kui inimene on asunud tööle. Sihtrühmal on õigus stipendiumile tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud määras üksnes Eesti-sisesel tööpraktikal osalemise ajal. Sõidu- ja majutustoetust on õigus saada kõigil teenusesaajatel, välja arvatud juhul, kui elu- ja teenusekoha vahemaa on lühem kui 500 meetrit või inimene on asunud teenuse saamise ajal tööle või kui on tagatud tasuta transport. Elukoha mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-st 14. TsÜS § 14 lõikes 1 on sätestatud, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Alalisuse all mõistetakse kohta, kus isik alaliselt viibib ja millega isik on kõige enam seotud. Nii stipendium kui ka sõidu- ja majutustoetus on ettenähtud inimestele, kellel puuduvad töised sissetulekud. Kuna sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinna alusel, siis neid kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata. Inimene valib ise, kas ta soovib teenusekohta sõita iga päev või valib ööbimise. Stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust makstakse samadel alustel, mis töötukassas registreeritud töötutele sarnaste teenuste saamisel ja mida rahastatakse töötukassa eelarvest. Paragrahvi 7 lõike 27 kohaselt, kui projekti raames täiendatakse olemasolevat kodulehte, võivad need kulud kokku moodustada kuni 1000 eurot. Kodulehe täiendamisega seotud kulud on abikõlblikud juhul, kui need on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks. Näiteks ei saa otseseks kuluks lugeda lehekülje struktuuri muutmist või uuendamist. Samuti tuleb projekti tarbeks uute lahenduste loomisel esmalt uurida, kas selleks on olemas vabatarkvara. Paragrahvi 7 lõige 30 sätestab, et mitteabikõlblike kulude puhul tuleb lähtuda nii ühendmääruse §-st 4 kui ka käesolevast määrusest. Tööturuteenuseid, mida käesoleva määruse alusel antavast toetusest ei toetata, on võimalik saada töötukassa vahendusel. Seoses töövõimereformi elluviimisega on töötukassale eraldatud ESF-i toetust, et osutada teenuseid vähenenud töövõimega inimestele, sh puudega inimestele (toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale”). Teenus, mis on suunatud puudega inimestele, on muu hulgas tööruumide ja -vahendite kohandamine (tööandja investeeringute hüvitamine). Samuti ei ole lubatud tasuda alkoholi-, narko- või muu sõltuvuse raviteenuse eest. Näiteks alkoholisõltuvuse teenust osutab Tervise Arengu Instituut toetuse andmise tingimuste „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Määruse §-s 8 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Sisuliselt on projekti abikõlblikkuse periood rahastamisotsuses sätestatud ajaperiood. Abikõlblikkuse alguskuupäev võib olla kaks kuud varasem, kui taotluse esitamine rakendusüksusele. Rahvusvahelist tööpraktikat pakkuvate projektide puhul võib abikõlblikkuse alguskuupäev olla kuni üheksa kuud enne 12 taotluse esitamisest rakendusüksusele. Projekti tegevustega peab alustama hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse esitamisest rakendusüksusele. Projekti maksimaalne kestus võib olla kuni 24 kuud ja määruse § 6 lõike 1 punkti 4 tegevuste abikõlblikkuse periood kuni 48 kuud. Viimati nimetatud eesmärk on tagada tasemeõppe omandamist toetavate tegevuste pakkumine terve nominaalse õppeperioodi jooksul. Määruse § 9 alusel kehtestatakse toetuse maksimaalseks määraks 85% abikõlblike kulude maksumusest. Lõike 1 alusel antakse toetust projektile, mille taotletava toetuse summa on vähemalt 50 100 eurot. Maksimaalselt antakse toetust ühele projektile 400 000 eurot. Piirsummade osas jätkatakse sarnaselt perioodile 2007–2013, mida toetab samuti TÜ RAKE hindamine9, kus toodi välja, et projektide rahastamise maht oli üldiselt piisav projekti eesmärkide saavutamiseks. Määruse 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. Määruse § 10 alusel võivad taotlejateks olla kõik juriidilised isikud, valitsusasutused ning nende hallatavad riigiasutused, välja arvatud valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, mis on saanud toetust prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ raames ministri käskkirja alusel, ning kohaliku omavalitsuse üksused. Paragrahvi 10 lõike 2 alusel peavad taotleja ja partner vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktidele 1, 2 ja 5. Taotluste menetlemise määruse punkti 1 kohaselt ei anta toetust projektile, kui taotlejal või partneril on varasema projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Siinkohal peetakse silmas eelkõige olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Finantskorrektsiooni otsuse kohase tagasinõude olemasolu ja tagasimaksete teostamist saab kontrollida struktuuritoetuse registrist. Punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse puudumise kinnitab taotleja (käesoleva määruse lisa 1 vorm A) ning RÜ-l on õigus nõude kontrollimiseks teha järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni. Taotlejal ega partneril või nende seaduslikul esindajal ei tohi olla määratud kehtivat karistust karistusseadustiku § 209 (kelmus), § 210 (soodustuskelmus), § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine), § 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus), § 373 (ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine), § 379 (audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja ebaõige esitamine) ja § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) alusel. Punkti 5 kohaselt peab toetuse taotlejal ja partneril olema projektis omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, mida hinnatakse vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 3 sätestatud korrale. Nimetatud paragrahvis sätestatud taotleja finantssuutlikkuse hindamiseks kehtestatud näitajad on objektiivselt kontrollitavad. Kui objektiivsed näitajad on täidetud, siis on omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et toetuse saaja ja partner on võimelised projekti ellu viima. Reaalne omafinantseeringu tasumise suutlikkus selgub maksetaotluse menetlemisel, sest toetus makstakse välja abikõlblike kulude katteks ja ettemakse korras saadud toetus loetakse abikõlblike kulude katteks kasutatuks, kui makse aluseks olevad abikõlblikud kulud on toetuse saajal tasutud. Määruse §-ga 11 kohaldatakse taotlejale struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustusi. Nii on taotleja kohustatud: 9 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/at_hindamine_raport_05_12_14.pdf 13 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; 3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema, partneri või kavandatava tegevuse kohas; 4) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. Eelkõige peab taotleja ise tõendama, et tema ja kaasatud partner või partnerid vastavad käesoleva määruses nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal rakendusüksuse nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja või partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui pärast taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama. Määruse §-s 12 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Taotlus peab vastama käesolevas määruses ja taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkt 12, milles nimetatud nõue ei kohaldu ESF-i projektidele. Toetatavate tegevuste asukoht peab olema Eesti, välja arvatud teabeüritustel osalemine ja määruse § 7 lõike 17 punktis 2 ja lõikes 18 nimetatud kuludega seotud tegevused, mis võivad toimuda Euroopa liidu liikmesriikides. Samuti on seatud nõudeks, et projekti tegevuste tulemusena on kavandatud rakendumise määraks vähemalt 30% sihtrühmast. Samuti sätestatakse, et partneri(te) kaasamisel on vajalik partneri kinnituskiri ning juhul, kui ellu viiakse määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevust ja kui taotlejaks pole kohalik omavalitsus, on vajalik taotleja kinnitus, et partnerina on kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus. Sarnaselt ministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimustega peavad avatud taotlusvoorude projektid panustama rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse. Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. Nimetatud säte sisaldab sama kulu topeltrahastamise keelu põhimõtet, mis tuleneb ühissätete määruse artikli 65 lõikest 11, mille kohaselt võib projekt saada toetust ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud fondist või ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud programmist ja muudest ELi vahenditest tingimusel, et kulu, mis esitatakse maksetaotluses toetuse saamiseks ühest fondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult ELi vahendilt või riigieelarvest ega samalt fondilt teise programmi raames. Määruse 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise kord. Määruse §-s 13 sätestatakse tingimused taotlusvooru avamisele. Rakendusasutus esitab rakendusüksusele lisaks taotlusvooru ajakavale ja eelarvele ka projektitaotlusel ja seirearuande vormil kajastatavad andmed. Kuna taotluste esitamine ja seirearuannete esitamine toimub ainult struktuuritoetuse e-keskkonnas, puudub vajadus eraldi lisadena kinnitatavate vormide järele. Määruse §-s 14 sätestatakse taotlemise tähtaeg ja nõuded taotluse esitamise viisile. Taotlus esitatakse määruse struktuuritoetuse e-keskkonna vahendusel digitaalselt allkirjastatuna esindusõigusliku isiku poolt. Määruse 5. peatükis sätestatakse taotluste menetlemise kord, mis hõlmab taotluste menetlemist; taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamist; taotluste hindamist, valikukriteeriume ja valiku korda; taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimusi ja korda; taotluse osalist rahuldamist. 14 Määruse §-s 15 sätestatakse nõuded taotluse menetlemisele. Kui voorulise taotlemise korral ei esitata taotlust tähtajaks, siis tähtaja ennistamist taotluse suhtes ei võimaldata. Seega ei võeta taotluse tähtpäevaks esitamata jätmise korral taotlust menetlusse, arvestades toetuse taotluse menetlusetappe, taotleja ja taotlusele nõuetele vastavuse kontrolli. Rakendusüksus esitab taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Taotluste menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 60 tööpäeva RÜ-le taotluse esitamise tähtpäevast ja jooksva taotlemise korral kuni 60 tööpäeva RÜ-le taotluse esitamisest. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks. Puuduste likvideerimiseks on aega kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Määruse §-s 16 on nimetatud taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused. Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust esitatud nõuetele voorulise taotlemise korral 30 tööpäeva jooksul taotlusvooruväljakuulutamise teates sätestatud tähtajast ja jooksva taotlemise korral 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest RÜ-le. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele või ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud või taotleja ei võimalda kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. Määruse §-s 17 nähakse ette projektide hindamise ja valiku kord ning valikukriteeriumid. Taotluste hindamist korraldab RÜ. Esialgu hindavad nõuetele vastavaid taotlusi erapooletud, sõltumatud ja usaldusväärsed eksperdid hindamislehe alusel vastavalt rakendusasutuse kehtestatud hindamiskriteeriumitele. Eksperdina ei kvalifitseeru isik, kes on süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209 (kelmus), § 210 (soodustuskelmus), § 211 (investeerimiskelmus), § 212 (kindlustuskelmus), § 2172 (usalduse kuritarvitamine) või § 280 (valeandmete esitamine) alusel ning karistus on kehtiv. Iga taotlust hindavad kaks eksperti, kes annavad hinded konsensuslikult. Kui eksperdid ei jõua konsensusele, kaasatakse kolmas ekspert. Nende taotluste kohta, mis on ekspertide konsensusliku hindamise tulemusel saanud vähem kui 22 punkti, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Voorulise taotlemise korral koostab RÜ ekspertide hindamistulemuste alusel arvutatud koondhinde põhjal taotluste lõpliku paremusjärjestuse. Esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille maakonna töötuse määr või maakondade keskmine töötuse määr on kõrgeim. Töötuse määra arvestamise aluseks on Eesti Statistikaameti avaldatud Eesti tööjõu-uuringu10 ühe aasta andmed taotluse esitamisele eelneva aasta seisuga. Kui nimetatud kriteerium on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi „Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ on kõrgem. Kui ka nimetatud kriteerium on võrdne, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud. Jooksva taotlemise korral ei moodustata paremusjärjestust. Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille maakonna või maakondade töötuse määr oli kõrgem. Kui nimetatud kriteerium on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi „Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ on kõrgem. Kui ka nimetatud kriteerium on võrdne, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud. Määruse §-s 18 selgitatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimusi ja korda. Toetuse saaja õigusi ja kohustusi täpsustakse taotluse rahuldamise otsuses (TRO). Lisaks 10 https://www.stat.ee/toojou-uuring 15 taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule tuleb otsuses sätestada puhastuluga seotud andmete esitamise kord ning projektis osalejate andmete kogumise kord. Kui projekti tegevuste tulemusel teenitakse abikõlblikkuse perioodil tulu, mida ei ole hinnatud taotluse esitamise ajal, tuleb projekti abikõlblikke kulusid korrigeerida abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt projekti lõppmakse esitamisel. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest. TRO-s täpsustatakse, mis andmeid, mis viisil ja vormis ning mis ajaks peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama. Näide puhastulu arvestamisest Projekti tegelik abikõlblik kulu 120 Toetus (toetuse määr 80%) 120 * 80% = 96 Projektist saadavad/saadud laekumised 30 Finantseerimisvajaku määr (%) (120 – 30) / 120 = 0,75 ehk 75% Projekti vähendatud abikõlblik kulu 120 * 75% = 90 Vähendatud toetuse summa 90 * 80% = 72 Toetuse andmise otsuses või viimase maksetaotlusega 96 – 72 = 24 mahaarvatav toetus Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on sätestatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal11 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D12 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje teostamiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt korraldusasutuse juhendile. Osalejate andmeid kogutakse lisa 2 vormi A või vormi B alusel, mis tuleb esitada RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks või vastavalt TRO-s sätestatule. Lõikes 4 sätestatakse, et TRO lahutamatuks osaks on käesoleva määruse § 8 lõike 6 kohane toetuse taotlus ja ühtlasi selles sisalduv teave. Taotluse menetlemisel võib taotlejalt olla küsitud täpsustusi eraldiseisva selgitusena või palutud esialgset taotlust korrigeerida – igal juhul on TRO aluseks taotlus, sh täpsustatud sõnastuses. Lõike 5 alusel jäetakse taotlus rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Paragrahvi 8 lõikes 2 nähakse ette rahuldamata jätmise otsuse tegemise üldised alused. Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui: 1) taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele §-des 10 ja 12 nimetatud nõudele; 2) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda teha enda ja partneri juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 11 Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 12 Kättesaadav aadressil : http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%20collectio n%20and%20validation.pdf 16 6) taotleja ei ole nõus § 19 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; 7) taotleja või partner on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks; sel juhul ei rahuldata tema taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. Punktiga 7 tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30.06.2009, lk 24–32), artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat või tema projekti partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Taotleja peab kinnitama, et temal ja projekti partneril puudub kehtiv karistus. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks piisab sellest, kui täitmata on kas või üks taotluse menetlemise määruse §-s 2 või §-s 3 loetletud nõuetest. Samuti ei vasta taotlus nõuetele, kui on tuvastatud teadlikult valeandmete esitamine või taotleja või partner on ähvarduse või muul õigusvastasel moel mõjutanud taotluse menetlemist. Sellisel juhul jäetakse toetuse taotlus rahuldamata koostoimes STS § 22 lõike 3 punktiga 2 ning seeläbi tagatakse EL-i pettuste vastase poliitika rakendamine13. Kui nõuetele vastamist soovitakse kontrollida toetuse taotleja või partneri juures või kavandatava tegevuse tegemise kohas, kuid taotleja või partner ei võimalda sellist kontrolli teha, siis loetakse, et taotlus ei vasta nõudele, mille kontrollimiseks kohapealset kontrolli taheti teha. Põhjendatud juhtudel oma uurimiskohustuse täitmiseks annab taotluse menetleja täiendava võimaluse kontrolli toimumiseks. Kuna tegemist on soodustava haldusega, on eelkõige taotlejal kohustus tõendada, et talle seatud nõuded on täidetud. Taotluse rahuldamise otsus tehakse ka juhul, kui selgub, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta (lõige 6) või kui taotluse rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi (lõige 7) või mida ei ole võimalik vastavalt käesoleva määruse §-le 19 osaliselt rahuldada. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Määruse §-s 19 nähakse ette tingimused taotluse osaliseks rahuldamiseks. Lõike 1 kontekstis tähendab taotluse osaline rahuldamine, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline TRO tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Selline ettepanek võib tugineda ekspertide konsensuslikule arvamusele. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Lõike 2 alusel pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga projekti ellu viima või vajaduse korral projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on RÜ-l kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Määruse 6. peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord. 13 Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18. detsember 1995, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, artikli 1 lõike 2 kohaselt tähendab eeskirjade eiramine ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. 17 Määruse §-s 20 nähakse ette kord taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. Avaldust esitamata võib toetuse saaja tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TRO muutmine on lubatud, kui ei muutu projekti eesmärk ja tulemusnäitajad ise, küll aga on võimalik muuta tulemusnäitajate sihttasemeid. Vastavalt taotluse menetlemise määruse §-le 10 vormistatakse TRO muutmine otsusena, kui muudetakse: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat või selle sihttaset; 3) projekti tulemusnäitaja sihttaset; 4) projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 5) projekti abikõlblikkuse perioodi; 6) kulude hüvitamise korda, kui korra muutmine seisneb tegelike ja tasutud kulude alusel või kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse maksmises või 7) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. Kui muutuvad punktides 1–3 nimetatud asjaolud, kontrollib RÜ muudatuse asjakohasust vastavalt käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele. Kui muutuvad toetatavad tegevused ning nende abil saavutatav väljundinäitaja ja selle sihttase ning tulemusnäitaja sihttase, võib tekkida vajadus hinnata projekti uuesti valikukriteeriumide alusel. RÜ hindab, kas muutunud asjaoludega projekti on võimalik toetada TRO-s kinnitatud määral. Vajaduse korral kaasatakse eksperte. Rakendusüksus võib keelduda otsuse muutmisest STS § 22 lõike 3 punkti 4 alusel, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas käesoleva määrusega või sama mõjus. Määruse §-s 21 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused, mis tulenevad STS § 22 lõikest 3 või § 47 lõikest 3. Nimetatud asjaolud võivad olla: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 5) finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus. Määruse 7. peatükis sätestatakse aruannete esitamise ja toetuse maksmise tingimused. Määruse §-s 22 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Aruanded esitatakse struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. Lõikes 2 sätestatakse aruande miinimumnõuded. Määruse §-s 23 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmisel tuleb lähtuda STS §-dest 28 ja 29 ning ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18. STS sätestab toetuse maksmise üldpõhimõtted ning ühendmäärus täpsustab neid. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu. Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud, st toetuse saaja või partner peavad olema kauba ja teenuse juba kätte saanud ja selle eest peab olema tasutud. Esimene maksetaotlus tuleb esitada koos abikõlbliku kulu tekkimist ja maksmist tõendavate dokumentidega. Toetust võib välja maksta ka juhul, kui mõistliku ja põhjendatud kulu teke on tõendatud, st kaup ja teenus on toetuse saaja või partneri poolt kätte saadud, kuid kulu täielik abikõlblikkus 18 ei ole saabunud selle tõttu, et kulud on toetuse saaja poolt täies ulatuses tasumata. Kui kulu tasumine on tõendatud omafinantseeringu ulatuses, võib toetuse välja maksta. Antud põhimõtet saab rakendada maksetaotluse põhiselt, st kulu tasumist omafinantseeringu määra ulatuses võib tõendada erineva kuludokumendi alusel. Toetuse saajal on kohustus tõendada toetuse kasutamist nende kulude tasumiseks ehk esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul makse saamisest arvates. Kulu loetakse abikõlblikuks, kui maksmise kohustus on tõendatud. Palga maksmist tõendavad dokumendid esitatakse rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga maksmisega kaasnevate maksude tasumist. Riigiasutus ei pea esitama koos maksetaotlusega kulu tasumist tõendavat dokumenti ning kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente. Kulu maksmist tõendavaks dokumendiks on enamasti panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku order või e-riigikassa väljavõte. Palgakulu tasumist tõendava dokumendina käsitatakse ka ühe koondsummana väljavõtet raamatupidamise arvestusest. Samuti võib tasumist tõendavaks dokumendiks olla asutustevaheline siirdekanne, mis tõendab kulu maksmist. Kui toetuse saaja on maksetaotluses avaldanud soovi teha makse otse tarnijale või töövõtjale, peab olema ka arve väljastajalt kinnitus, et ta on teadlik, et lepingupartneri eest teeb makse kolmas osapool. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud. Makset võib teha tarnijale ja toetuse saajale üksnes tingimusel, kui rakendusüksus suudab maksetaotluse ära menetleda arvel märgitud tähtajaks. Toetuse saajal on kohustus tasuda arved tähtajaks ning rakendusüksusepoolne kuni 90-päevane menetlustähtaeg ei õigusta toetuse saaja või partneri poolt maksetähtaja ületamist. Seega peab rakendusüksus sellise maksetaotluse saamisel hindama, kas ta jõuab menetleda taotlust esmajärjekorras, võttes arvesse arve tasumise tähtaega. Kui tähtaegse tasumisega tekib küsitavusi, peab rakendusüksus toetuse saajat sellest teavitama ja otsustama, kas ta saab nõustuda väljamaksmisele kuuluva toetuse maksmisega otse arve väljastajale. Toetuse saaja esitab väljamaksete prognoosid iga eelarveaasta kohta. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks. Kui maksetaotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige tihedamini üks kord kuus. Riigiasutusest toetuse saajal on kohustus esitada tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta maksetaotlus, mille maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja esitada rakendusüksusele võimalikult kiiresti maksetaotlused, et saaks abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Projekti kaudsed kulud makstakse välja arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. Põhjendatud juhtudel võib teha ettemakseid toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus ega äriühing. Toetuse saaja tõendab ettemaksena saadud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks, juhindudes ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12. Ühendmääruse lõikega 9 sätestatakse prognoosi kohase ettemakse saamisel ettemakse kasutamise aruande ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni ning muu teabe esitamise tähtaeg. Ettemakse saamise kuupäevaks loetakse rakendusüksuse poolt makse tegemise kuupäev. Ettemakse kasutamise aruande esitamise päevaks loetakse toetuse saaja poolt aruande esitamise päev. Tähtaeg tuleneb prognoosi kohase ettemakse kolme kuu rahavajaduse prognoosist, millele lisandub 15 kalendripäeva ettemakse kasutamise aruande koostamiseks ja esitamiseks. Toetuse saaja peab nimetatud tähtaegadest kinni pidama, 19 kuna järgmise ettemakse saamiseks peab olema tõendatud vähemalt 80% ulatuses abikõlblikest kuludest toetuse osa katteks kasutamine. Toetuse saajale ei tehta järgmist makset enne, kui ettemakse kasutamine on tähtajaks ja nõuetekohaselt abikõlblike kuludega tõendatud. Iga järgneva ettemakse saamisele on kehtestatud lisatingimus, mille kohaselt ei tohi eelmiste ettemaksete kasutamise tõendamata jääk ületada 20%. Limiidi kehtestamisega tagatakse abikõlblike kuludega katmata ettemaksete all oleva raha kasutamine mõistlikul viisil ja mahus. Kui toetuse saaja on esialgse rahavajadusena taotlenud vähem kui 40%, kuid enne ettemakse tõendamise aruande esitamise kohustust on tekkinud vajadus suuremas summas (kuid mitte rohkem kui 40% määratud toetuse summast) ettemakse järele, võib ta esitada uue taotluse. Kui toetuse saaja ei ole esitanud prognoosi kohase ettemakse kasutamist tõendavaid dokumente nõutud tähtajaks nõutud ulatuses, nõuab rakendusüksus ettemakse viivitamata tagasi summas, mille kohta ei ole toetuse saaja esitanud ettemakse ulatuses aruannet. Toetuse saaja on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kuni 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamise korral rakendatakse finantskorrektsiooni. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 1) maksetaotluses esineb puudusi; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT- d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 5) maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. Määruse 8. peatükis sätestatakse toetuse saaja ja partneri kohustused ning õigused ning rakendusüksuse kohustused. Määruse § 24 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saaja tagab STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Siinkohal on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest on Euroopa Sotsiaalfondist toetuse saaja kohustatud koguma projektis osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal14 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D15 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje teostamiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt korraldusasutuse juhendile. Osalejate andmeid kogutakse lisa 2 vormi A või vormi B alusel, mis tuleb esitada RÜ-le lähtuvalt TRO-s kinnitatud sagedusele. Kui projekti raames osutatakse tööpraktikateenust, peab toetuse saaja tagama, et tööandja väljastab tööpraktika sooritanule sellekohase tunnistuse. Kui tööpraktika mingil põhjusel 14 Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 15 Kättesaadav aadressil : http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%20collectio n%20and%20validation.pdf 20 katkestatakse enne kavandatud praktika lõppu, tuleb tunnistus siiski väljastada. Tunnistuse vorm on kinnitatud määruse lisana (lisa 3). Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, milles on sätestatud dokumentide säilitamise kohustus kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui rakendusüksus on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine just rakendusüksuse poolt kulu või terve projekti kulude abikõlblikuks lugemisest (pärast viimase makse tegemist). Projekti kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui projekti viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 1. juulil, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. Toetuse saaja jaoks muutub tähtaeg lühemaks võrreldes STS-s 2007–2013 sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on 31.12.2025. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg 30. juuni seisuga rakendusüksuse poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud projekti korral, kui kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. Partneri kohustused on nimetatud STS §-s 25. Kui projekti on kaasatud partner, peab ka partner täitma toetuse saaja kohustusi selleks, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks ehk need ei mõjutaks projektile makstava toetuse hulka. Lisaks pannakse partnerile kohustus järgida RHS-i, kui toetuse saaja on hankijaks RHS-i tähenduses ja partner ei ole. Selline erisus on sätestatud eesmärgil, et tagada toetuse säästlik kasutamine ka partneri poolt. Toetuse saaja jääb TRO-s nimetatud tingimustel elluviimise ees siiski vastutama ka siis, kui partner ei täida toetuse saajale pandud kohustusi. Vastutus tähendab seda, et kui kulu abikõlblikuks lugemisel ei ole kõik nõuded või kohustused täidetud, tehakse finantskorrektsioon ikkagi, kusjuures vabandatavaks asjaoluks rakendusüksuse ees ei ole see, et rikkumine oli seotud partneri tegevusega. Täpsemalt saab kohustuste sisuga tutvuda STS-i seletuskirjas. Määruse §-s 25 kehtestatakse toetuse saaja ja partneri õigused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Määruse §-s 26 viidatakse, et RÜ on kohustatud täitma STS § 8 lõikes 2 nimetatud kohustusi. Määruse § 27 sätestab finantskorrektsioonide tegemise. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 21 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. Määruse mõjud Lähtudes konkurentsivõimekavas „Eesti 2020“ seatud eesmärkidest, toetatakse avatud taotlusvoorudes projekte, mis soodustavad väiksema konkurentsivõimega inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist. Rakenduskavas on seatud eesmärgiks, et 40% projektides osalejatest oleksid kuus kuud pärast projekti lõppemist asunud tööle või alustanud füüsilisest isikust ettevõtjana. Hinnanguliselt mõjutab määrus positiivselt u 3900 inimese toimetulekut (9750 osalejast 40%). Mida kauem on inimene tööta, seda keerulisem ja kulukam on teda tööturule tagasi tuua, sest väheneb tema töövalmidus, motivatsioon, vananevad oskused. Ühtlasi suureneb risk sattuda vaesusesse, millega kaasnevad omakorda terviseriskid, probleemid peresuhetes ning sotsiaalne tõrjutus. Noorte suur tööpuudus mõjutab omakorda noore tulevikuväljavaateid ning suurendab töötuks jäämise riski edasises elus. Eesti tööjõu- uuringu andmetel oli 2016. aastal NEET-noori vanuses 16–26 aastat 18 100 ning pikaajalisi töötuid oli 2017. aastal 13 500. Kuna sihtrühma kuuluvad inimesed ei õpi ega tööta, vajavad nad toimetulekuks tihti perekonna ja/või riigi abi. Projekti tegevustes osalemise järel peaks suurenema nende konkurentsivõime ning võimalused tööd leida. Kuna töö leidmise korral paraneb eelduslikult leibkonna toimetulek, omab määrus teatavat mõju majandusele, mõjutades leibkondade tulusid. Nii väheneb töö leidmisel ka vajadus riigi makstavate toetuste järele. Ühtlasi aitavad avatud taotlusvoorudes elluviidavad tegevused vähendada elanikkonnarühmade sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning luua võrdseid võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks. Konkurentsivõime suurendamine aitab omakorda vähendada sihtrühmade sotsiaalset tõrjutust või selle süvenemist. Määrus ei oma olulist mõju halduskoormusele. Varem on peamisteks toetuse taotlejateks olnud mittetulunduslikud organisatsioonid. MTÜ-del on kohustus edastada rakendusüksusele teavet projektis osalejate, projektis tehtud kulude jms kohta. Käesoleval perioodil on Euroopa Komisjoni nõudmised projektides osalejate tunnuste arvu kohta suurenenud, kuid projektide elluviijate halduskoormust see ei suurenda, kuna suurem osa isikuga seotud andmeid on võimalik saada Statistikaameti kaasabil olemasolevatest andmebaasidest. Määrus mõjutab kaudselt piirkondade regionaalarengut ja võib mõningal määral piirkondade tööhõive erinevusi vähendada. Regioonide majandusarengu vaatenurgast on oluline vajaliku hulga ja oskustega tööjõu tagamine. Käesolev määrus keskendubki potentsiaalse tööjõu aktiveerimisele ja võimaldab parandada inimeste oskusi. Määruses kehtestatud hindamissüsteem soodustab projektide elluviimist just neis piirkondades, kus töötuse määr on kõrgem. Määrus parandab ka kõrgema töötuse määraga piirkondade elanike võimalust osaleda aktiivsetes meetmes ja seega mõjutab positiivselt avalike teenuste kättesaadavust maakondades. Toetuse saajaks võivad olla ka kohalikud omavalitsused, seega võib määrus mõjutada kohalike omavalitsuste finantssuutlikkust projektide algatamisel ja elluviimisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks vajalikud kulud on kaetakse struktuurivahenditest (85%) ja projektide elluviijate omafinantseeringust (15%). Määruse rakendamisest eeldavateks tuludeks saab lugeda tööle rakendunud inimeste töötamisest tulenevat maksutulu. Lisaks vähenevad inimeste tööle rakendumise korral riigi kulud toetuste maksmisele. Pärast 22 perioodi 2014–2020 EL-i tegevuste lõppu analüüsitakse hästitoimivaid ja kulutõhusaid lahendusi ning nende rahastamise võimalusi riigieelarvest või töötusskindlustuse vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove. Kommentaaridele esitatud tagasiside on toodud seletuskirjale lisatud kommentaaride tabelis. Tervise- ja tööministri ……………… 2018. a määrus nr ….. „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 1 Ekspertide hindamisleht Hindamiskriteeriumid Maksimum- hinne 1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele 5 1.1. Projekti panus meetme eesmärkidesse 2 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „näitajad“) Selgitus p 1.1 hinnangute kohta: 1.2 Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“ ja „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“) Selgitus p 1.2 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 14 2.1. Projekti põhjendatus probleemi analüüsist ja hetkeolukorra kirjeldusest 4 lähtuvalt (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“) Selgitus p 2.1 hinnangute kohta: 2.2. Projekti sekkumisloogika 4 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „projekti eesmärk ja tulemused“, „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“, „projekti kasusaajad“, „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus p 2.2 hinnangute kohta: 2.3. Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 4 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „tegevused“) Selgitus p 2.3 hinnangute kohta: 2.4. Projekti riskianalüüs 1 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „kaasnevad riskid ja nende maandamine“) Selgitus p 2.4 hinnangute kohta: 2.5. Partnerite ja/või koostööpartnerite sisuline kaasatus projekti tegevuste 1 elluviimisse. (E-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“ ja „tegevused“) Selgitus p 2.5 hinnangute kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 9 3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „ näitajad“ ja „eelarve“) Selgitus p 3.1 hinnangute kohta: 3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus 6 projekti rakendamise seisukohast (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „projekti eesmärk ja tulemused“ ning alajaotused „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus p 3.2 hinnangute kohta: 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia 2 4.1. Taotleja kogemused projekti tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel 2 (E-toetuse taotlusvormi „Üldandmed“ alajaotused „Käesoleva projektiga seotud toetused“ ja „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel“) Selgitus p 4.1 hinnangute kohta: 5. Projekti mõjuulatus 2 5.1. Projekti mõju soolisele võrdsusele 0,75 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on soolist võrdsust edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse“) Selgitus p 5.1 hinnangute kohta: 5.2. Projekti mõju võrdsele kohtlemisele 0,75 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kuidas on projekti ettevalmistamise ja 2 rakendamise ajal tagatud võrdne kohtlemine“) Selgitus p 5.2 hinnangute kohta: 5.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 0,5 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on infoühiskonda edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kui projekt on infoühiskonda edendava või mitte edendava mõjuga“) Selgitus p 5.3 hinnangute kohta: 6. Maakonna töötuse määr 4 1 4 6.1. Maakonna töötuse määrast tulenevad punktid Selgitus p 6.1 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 36 Ettepanek2: rahuldada taotlus osalises mahus Ettepaneku põhjendus: rahuldada taotlus taotletud mahus Ekspert 1 Ekspert 2 3 Ekspert 3 Eksperdi nimi Allkiri Kuupäev 1 Töötuse määra aluseks on Eesti Statistikaameti avaldatud Eesti tööjõu-uuringu ühe aasta andmed taotluse esitamisele eelneva aasta seisuga 2 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 22 punkti või rohkem 3 Kolmas ekspert kaasatakse juhul, kui kaks eksperti ei jõua konsensusele (käesoleva määruse § 17 lõige 7) 3 Tervise- ja tööministri ………….. 2018. a määrus nr ….. „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 3 Tööpraktika läbimise tunnistus 1. Tööpraktikal osalenu Ees- ja perekonnanimi 2. Tööandja Organisatsiooni nimi Aadress Telefon/e-post 3. Tööpraktika Tööpraktika toimumise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa) Tööpraktika toimumise osakond/üksus Praktiseeritava(te) ameti(te) nimetus 4. Tööandja allkirjaõiguslik esindaja Ees- ja perekonnanimi Ametinimetus Allkiri MINISTRI MÄÄRUS 30.04.2018 nr 19 Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tegevuse „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine“ toetuse andmise tingimused ja kord. § 2. Mõisted (1) Noortegarantii tugisüsteem on juhtumikorralduse mudel, milles on kindlaks määratud tegevuste kogum ja järjestus, millest juhtumikorraldaja lähtub abivajavate noorte leidmisel, nendega kontakteerumisel ja neile abi osutamisel. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) IT-lahendus on noortegarantii tugisüsteemi vahetu osa. (2) Juhtumikorraldus on kliendi individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste koordineerimise protsess, mis tagab igale kliendile juurdepääsu õigeaegsele ja piisavale abile. (3) Juhtumikorraldaja on juhtumi koordineerimise eest vastutav spetsialist, kes hindab kliendi vajadusi ja võimalusi, planeerib kliendis muutuste esile kutsumiseks vajalikke tegevusi ning vahendab teenuseid ja muud abi. (4) Mentorteenus on praktikas saadud kogemuste edasiandmine tööalaselt enamkogenult vähemkogenule ning selle eesmärk on juhendatava professionaalsete oskuste, töökohal vajalike võtmeoskuste ja suhtlemisvilumuse parandamine. (5) Mitteaktiivne isik, sealhulgas noor vanuses 16–26, on inimene, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) ei tööta; 2) ei otsi tööd; 3) ei ole töötuna arvele võetud; 2 4) ei ole puuduva töövõimega või tal ei ole tuvastatud töövõime kaotus rohkem kui 80 protsenti; 5) ei saa töötamise toetamise teenust; 6) ei tegele ettevõtlusega; 7) ei saa hüvitist alla kolmeaastase lapse kasvatamise eest; 8) ei õpi; 9) ei kanna vangistust või eelvangistust ega aresti; 10) ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses. (6) Ebasoodsamas olukorras olev noor on 16–26-aastane mittetöötav ja mitteõppiv inimene, kes vastab ühele järgmistest tingimustest: 1) vähenenud töövõimega; 2) vähemalt kuus kuud töötu; 3) lõpetamata põhi-, kesk- või kutseharidusega; 4) ebapiisava eesti keele oskusega, mis takistab töö leidmist; 5) üksikvanem. (7) Haridussüsteemi lõimimine on 16–26-aastastele mitteaktiivsetele noortele juhtumikorralduse ja toetavate tegevuste pakkumine, mille tulemusel jõuab sihtrühm tasemeõppesse. (8) Digipädevus on suutlikkus: 1) kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; 2) leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; 3) osaleda digitaalses sisuloomes; 4) kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid; 5) olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; 6) järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. (9) Valdkonna põhikutseala on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud koordinatsioonikogu poolt tellitud tööjõuvajaduse uuringutes või analüüsides tuvastatud kasvava tööjõuvajadusega kutseala, mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist. (10) Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi. (11) Vähenenud töövõimega isik on isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas isik, kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus Toetuse andmise eesmärk on soodustada väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööle asumist ja tööturul püsimist. Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Toetuse andmise tulemusel on kuue kuu jooksul peale projektis osalemist tööle rakendunud vähemalt 30% projektis osalenutest. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus). 3 § 5. Vaiete menetleja Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud tulemuse saavutamisse ja mille raames viiakse ellu mittetöötavale ja mitteõppivale: 1) 16–26-aastasele noorele tegevusi konkurentsivõime suurendamiseks ja tööle aitamiseks; 2) ebasoodsamas olukorras olevale 16–26-aastasele noorele tegevusi rahvusvahelise tööpraktika pakkumiseks; 3) vähemalt kuus kuud töötuna või mitteaktiivsena olnud inimesele tegevusi konkurentsivõime, sealhulgas digipädevuse suurendamiseks ja tööle aitamiseks; 4) inimesele tegevusi kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes osalemise toetamiseks, kui inimene asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamist valdkonna põhikutsealal. Kutseala valiku piirang ei kehti inimesele, kes tervise tõttu ei saa oma senist tööd jätkata ning seetõttu asub õppima õppekaval, mis toetab tema edasist töötamist. Asjaolu, et isiku terviseseisund ei võimalda senisel töö- või ametikohal töötamist jätkata, tõendab töötervishoiuarsti või muu arsti otsus, töövõime hindamise otsus, teade töösuhte ülesütlemise kohta töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel; 5) inimesele, kelle peamine suhtluskeel ei ole eesti keel, eestikeelses töökeskkonnas tööpraktikat koos mentorteenusega ning toetavaid tegevusi töökoha leidmiseks; 6) alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest kuni üks aasta tagasi vanglast vabanenule või hiljemalt ühe aasta jooksul vanglast vabanevale inimesele tegevusi konkurentsivõime suurendamiseks ja tööle aitamiseks ning hiljemalt kahe aasta jooksul vanglast vabanevale inimesele tegevusi, kui need on seotud tasemeõppes osalemise toetamisega; 7) vanemale, kes ei ole vähemalt viimased 18 kuud töötanud ja on kuni 7-aastase lapsega kodus viibinud, tegevusi konkurentsivõime suurendamiseks ja tööle aitamiseks. (2) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud tulemuse saavutamisse ja mille raames pakutakse noortegarantii tugisüsteemi abil tuvastatud 16–26-aastasele mitteaktiivsele noorele juhtumikorraldust ja toetavaid tegevusi tema tööle aitamiseks või haridussüsteemi lõimimiseks. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning §-dele 6 ja 7, makstakse vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. (2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut. (3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele. 4 (4) Kulud, mis on tekkinud kuni kaks kuud enne taotluse esitamist, on abikõlblikud, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele ja moodustavad kuni 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid kõige rohkem 2000 eurot. (5) Rahvusvahelise tööpraktika pakkumise kulud, mis on tekkinud kuni üheksa kuud enne taotluse esitamist, on abikõlblikud, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele, kuid kõige rohkem 3000 eurot. (6) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud. (7) Käeoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määra arvestuse aluseks on projekti tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4. (8) Kui projekti tegevuste raames on vajalik rentida või liisida mootorsõidukit, on selle liisingu- ja rendimakse kulu abikõlblik hilisema väljaostukohustuseta liisingu- või rendilepingu korral. Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks kui projekti tegevuste elluviimise eesmärgil tehtud sõitudeks, on abikõlblik ainult proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud osa rendi- või liisinguesemele tehtud kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada. Maksimaalne hüvitatav rendi- või liisingueseme rendi- või liisingumakse kalendrikuus kokku on 300 eurot koos käibemaksuga. (9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid kõige rohkem maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. (10) Kui projekti raames pakutakse tööpraktikat Eestis, on see abikõlblik järgmistel tingimustel: 1) projektis osaleja tööpraktika kestab ühe või mitme tööandja juures kokku kuni 42 praktikapäeva kolme järjestikuse kuu jooksul; 2) projektis osaleja osaleb tööpraktikal vähemalt kolm tundi päevas, kuid kõige rohkem kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 16–17-aastane isik osaleb tööpraktikal vähemalt kolm tundi päevas, kuid kõige rohkem seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas. (11) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamistasu isiku tööpraktikal osaletud iga päeva eest ühe tööandja juures tööpraktika esimesel 21 praktikapäeval 100% ja järgneval 21 praktikapäeval 75% juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tunnis. Ühe tööpraktika juhendaja kohta võib olla kuni neli juhendatavat. (12) Tööpraktikal osaleja vabatahtliku ravikindlustuse kulu Eestis on abikõlblik juhul, kui osalejal puudub kehtiv kindlustus ravikindlustuse seaduse alusel või kehtiv kindlustus lõppeb tööpraktikal osalemise ajal. Vabatahtliku tervisekindlustuse kulu on abikõlblik rahvusvahelise tööpraktika perioodi jooksul. (13) Kui projektis pakutakse rahvusvahelist tööpraktikat, on see abikõlblik järgmistel tingimustel: 1) projektis osaleja rahvusvahelise tööpraktika periood ühe või mitme tööandja juures kestab järjest 2–6 kuud; 2) projektis osalejaga sõlmitakse vastuvõtja riigi õigusraamistikuga kooskõlas olev kirjalik praktikaleping, mida rakendatakse eesmärgiga omandada tööalase konkurentsivõime 5 suurendamiseks praktilisi ja tööalaseid kogemusi ning lihtsustada üleminekut tööellu. Lepingus sätestatakse praktika minimaalne ja maksimaalne kestus päevas ning kinnitatakse töötingimuste vastavuse tagamise kohustus riigisisestele ja Euroopa Liidu õigusaktidele; 3) tegevust on võimalik ellu viia ainult Euroopa Liidu liikmesriigis. (14) Kui projekti raames viiakse ellu tööklubi tegevusi, peab tööklubi toimuma kuni kolme järjestikuse kuu jooksul kokku vähemalt 20 tundi. (15) Kui projekti raames pakutakse lapsehoiuteenust, on see abikõlblik juhul, kui teenust osutab vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Välisriigis lapsehoiuteenuse kasutamise korral käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tegevusloa piirang ei kohaldu. (16) Kui projekti raames pakutakse võla-, psühholoogilist või karjäärinõustamist, õpiabi, tugiisiku või sotsiaalpedagoogi teenust, peavad nõustajad ja teenuseosutajad vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1) võlanõustajal on kutseseaduse alusel väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus või tal on kõrgharidus ja läbitud 160-tunnine võlanõustaja täienduskoolitus; 2) psühholoogilisel nõustajal on kõrgharidus psühholoogias ja vähemalt üheaastane individuaalse psühholoogilise nõustamise kogemus viimase viie aasta jooksul; 3) karjäärinõustajal on kõrgharidus soovitavalt kasvatus- või sotsiaalteaduse erialal ja vähemalt üheaastane töökogemus karjäärinõustajana viimase viie aasta jooksul; 4) õpiabiõpetajal on eripedagoogikaalane kõrgharidus või muu pedagoogilise kõrghariduse korral vähemalt kolmeaastase pedagoogilise töö staaž ning läbitud 160-tunnine eripedagoogika kursus; 5) sotsiaalpedagoogil on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ja vähemalt üheaastane töökogemus sotsiaalpedagoogina viimase viie aasta jooksul; 6) tugiisikul on läbitud erialane koolitus. (17) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, on abikõlblikud järgmised kulud: 1) välisekspertide kaasamise kulud, sealhulgas välisekspertidele makstav tasu ja reisikulud; 2) teabeüritustel osalemise kulud; 3) teabeürituste korraldamise kulud Eestis. (18) Kui projekti raames pakutakse rahvusvahelist tööpraktikat, on abikõlblikud järgmised kulud: 1) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas potentsiaalsete välispartnerite külastamisega seotud sõidu- ja majutuskulud, projektitaotluse ettevalmistamisega seotud kulud ja vajaliku dokumentatsiooni tõlkimise kulud; 2) projekti sihtrühma rahvusvaheliseks tööpraktikaks ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas koolitus- ja nõustamiskulud; 3) projekti sihtrühma lähetusega kaasnevad kulud, sealhulgas sõidu- ja majutuskulu ning kohapealne transpordikulu; 4) projekti sihtrühma lähetuses viibimise päevaraha vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 7 lõikes 3 sätestatud piirmääradele; 5) projekti sihtrühma kuuluva inimese tugiisiku sõidu- ja majutuskulu, lähetuses viibimise päevaraha ning kohapealne transpordikulu maksimaalselt 30 päeva jooksul lähetuse algusest; 6) projekti sihtrühma kuuluvale üksikvanemale vajaduse korral lapsehoiuteenuse pakkumine käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud tingimustel; 7) vastuvõtva organisatsiooni lähetatu vastuvõtmise teenuse kulu, kuid kõige rohkem 25 eurot päevas ühe lähetatu kohta. Iga järgneva lähetatuga tõuseb piirmäär 10% võrra. 6 (19) Kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes osalemise toetamine on abikõlblik järgmistel tingimustel: 1) projektis osaleja õpingute lõpetamisest või katkestamisest on möödunud vähemalt kaks aastat; 2) toetatakse projektis osaleja ühe kutse- või kõrghariduse omandamist. (20) Kui projektis on ette nähtud kutseharidus-, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes osalemise toetamine, on abikõlblikud järgmised kulud: 1) tugiisiku ja õpiabiõpetaja tööjõukulu vähemalt kuus kuud töötu olnud inimese õppimise toetamiseks. Töötasu makstakse proportsionaalselt töötatud aja eest; 2) psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise nõustamise pakkumine. (21) Mentorteenust pakutakse projekti raames vaid käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul ja see on abikõlblik järgmistel tingimustel: 1) projektis osalejale pakutav mentorteenus kestab ühe või mitme tööandja juures kokku kuni 90 päeva nelja järjestikuse kuu jooksul; 2) projektis osaleja saab mentorteenust vähemalt üks tund päevas. Mentorteenuse osutamise kuupäevad ja kellaajad fikseeritakse osavõtulehel isikute kaupa; 3) tööandjale makstakse mentorteenuse pakkumisel mentoritasu isiku mentorteenuse saamise iga päeva eest ühe tööandja juures esimesel 21 päeval 100%, järgneval 21 päeval 75% ja sellele järgneval 48 päeval 50% juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tunnis. Ühe mentori kohta võib olla kuni neli juhendatavat. Kui mentor on projekti raames ka tööpraktika juhendaja, võib ühe mentori kohta mõlema tegevuse peale kokku olla kuni neli juhendatavat; 4) projektis osalejale võib mentorteenust osutada ainult individuaalselt. (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude eelarvest. (23) Rahvusvahelise koostöö tegemisel partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest tuleb sõlmida sellekohane koostöökokkulepe. (24) Projekti sihtrühmal on õigus saada stipendiumi koolitusel ja Eesti-sisesel tööpraktikal osalemise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 29 nimetatud isikul, kui ta on tööle asunud. Stipendiumi makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras. Stipendiumi maksmise aluseks on osavõtugraafik. (25) Projekti sihtrühmale makstakse Eestis sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja - toetuste seaduse alusel kehtestatud määras järgmiselt: 1) ühe kilomeetri kohta ja kõige rohkem kehtestatud päeva ülemmääras vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikele 5; 2) sõidu- ja majutustoetust arvestatakse isiku elukoha ja projektis ettenähtud tegevuse toimumise koha lühima kahekordse vahemaa alusel; 3) sõidu- ja majutustoetuse maksmisel võetakse aluseks täiskilomeetrid. Täiskilomeetritest erinevad vahemaad ümardatakse täiskilomeetriteks. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata ning vahemaa 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini. (26) Sõidu- ja majutustoetust ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 29 nimetatud isikule, kui ta on tööle asunud või kui tegevustes osalejatele on tagatud tasuta transport. (27) Kui projekti raames täiendatakse olemasolevat veebipõhist kodulehte otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks, võivad need kulud kokku moodustada kuni 1000 eurot. 7 (28) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulu mitteabikõlblikuks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur. (29) Projektis osaleja, kes on asunud tööle projekti raames koolitusel või tasemeõppes osalemise ajal, on õigus jätkata koolitusel või tasemeõppes osalemist kuni selle lõppemiseni. (30) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) projekti üldkulud ja projekti administreerimisega seotud kulud kuludokumentide alusel; 2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 mõistes erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks; 3) mootorsõiduki ja kinnisasja ost ning väljaostukohustusega liisimine; 4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu, välja arvatud liisingu- või rendilepingust tulenevad korralised hooldustööd; 5) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad; 6) projekti sihtrühmale riigisisese ühistranspordi, isikliku sõiduauto ja majutuskulude hüvitamine kuludokumentide alusel; 7) uuringud ja analüüsid, välja arvatud projekti sihtrühma väljaselgitamine enne projekti sihtrühmale suunatud tegevuste algust; 8) veebipõhiste lahenduste loomine, sealhulgas koduleht, e-õppematerjalid, e-käsiraamatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 27 nimetatud olemasoleva veebipõhise kodulehe täiendamisega seotud kulud; 9) sõltuvusega seotud raviteenuste osutamine; 10) ettevõtluse alustamise toetuse andmine; 11) palgatoetusega tööle rakendumine; 12) tööandja investeeringute hüvitamine, sealhulgas tööruumide ja -vahendite kohandamine; 13) tööharjutusteenuse osutamine; 14) kulud, mis on tekkinud varem kui kaks kuud ja rahvusvahelise tööpraktika pakkumise korral varem kui üheksa kuud enne taotluse esitamist; 15) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 17 ja 18 nimetatud kulud; 16) tasemeõppes õppetöö läbiviimise kulud. § 8. Abikõlblikkuse periood (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.06.2015–31.12.2023. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. (3) Abikõlblikkuse periood võib alata kuni kaks kuud, rahvusvahelise tööpraktika pakkumise korral kuni üheksa kuud enne käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavat taotluse esitamise tähtpäeva. (4) Projekti tegevused peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavast taotluse esitamise tähtpäevast. (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, käesoleva määruse § 6 lõike 1 punkti 4 tegevuste puhul kuni 48 kuud. § 9. Toetuse osakaal ja piirsumma (1) Toetuse vähim summa on 50 100 eurot ja suurim summa 400 000 eurot projekti kohta. 8 (2) Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja ja partner võib olla: 1) juriidiline isik; 2) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on käesoleva määruse §-s 1 nimetatud prioriteetse suuna raames saanud toetust ministri käskkirja alusel; 3) kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktidele 1, 2 ja 5 ning taotleja peab olema alates 2012. aastast vähemalt kuus kuud tegelenud tööturule suundumist ja töötamist toetavate meetmete arendamise või rakendamisega (välja arvatud oma töötajatele suunatud meetmed). § 11. Taotleja kohustused Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) toetust taotletakse selliste kulude tegemiseks, mis vastavalt ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud; 2) tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud käesoleva määruse § 7 lõike 17 punktis 2 ja lõikes 18 nimetatud kuludega seotud tegevused; 3) projekti tegevused algavad hiljemalt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse § 14 lõikele 1 vastavast taotluse esitamise tähtpäevast; 4) sihtrühma tööle rakendumise määraks on kavandatud vähemalt 30%. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, partneri kaasamise korral partneri kinnituskirja ning juhul, kui ellu viiakse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevust ja kui taotlejaks ei ole kohalik omavalitsus, taotleja kinnitust, et partnerina on kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus. (3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve ning taotlusvormil, seirearuande vormil ja partneri kinnituskirjas kajastatavad andmed. Kui 9 taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse või piirkonna kohta, peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet. (2) Taotlusvoor võib olla tähtajaline (edaspidi vooruline taotlemine) või jooksev (edaspidi jooksev taotlemine). (3) Rakendusüksus teavitab taotlemise algusajast ning tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.innove.ee vähemalt 20 tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (4) Rakendusüksus korraldab mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 nii otsustanud. § 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt voorulise taotlemise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks ja jooksva taotlemise korral jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks struktuuritoetuse e-keskkonna vahendusel. (2) Kui struktuuritoetuse e-keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 15. Taotluse menetlemine (1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel. (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on voorulise taotlemise korral kuni 60 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamise tähtpäevast ja jooksva taotlemise korral kuni 60 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Seejuures näitab rakendusüksus, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks. § 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine 10 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele voorulise taotlemise korral 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast ja jooksva taotlemise korral 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest rakendusüksusele. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta kõigile käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 15 lõikes 5 nimetatud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud; 3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. (4) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 17. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus. (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus. (3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi. (4) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 1 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 5 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 14 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 9 punkti; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti; 5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti; 6) maakonna töötuse määr – maksimaalselt 4 punkti. (5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult. (6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi digitaalselt allkirjastatud hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. (7) Kui eksperdid ei jõua konsensusele, teavitavad nad sellest rakendusüksust esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm tööpäeva enne tähtaja saabumist. Rakendusüksus kaasab hindamisse kolmanda eksperdi. Kui kolm eksperti jõuavad konsensusele, allkirjastavad nad hindamislehe. Kui konsensust ei saavutata, hindab iga ekspert taotlust eraldi ning 11 rakendusüksus arvutab kõigi kolme hindamislehe alusel projekti keskmise hindamistulemuse. (8) Nende taotluste kohta, mille hindamistulemus on alla 22 punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (9) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvutatud punktisummast, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus. (10) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille maakonna või maakondade töötuse määr oli kõrgem. (11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud tingimustel ei ole eelistatavat taotlust võimalik tuvastada, eelistatakse taotlust, mille punktisumma käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul on suurem. (12) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 nimetatud näitajad on võrdsed, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud. (13) Jooksva taotlemise korral lähtutakse projektide hindamisel käesoleva paragrahvi lõigetest 1–8. § 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine (1) Voorulise taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele paremusjärjestuses suurima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 22 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (2) Jooksva taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 22 punkti ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Kui selliste taotluste maht, mille hindamistulemus on vähemalt 22 punkti, on suurem kui eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole taotluse esitamise ajal võimalik hinnata; 2) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning riigisisesest andmete kogumise korrast. (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. (5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesolevas määruses nimetatud juhtudel. 12 (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (7) Selliste menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 19. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ja juhul, kui: 1) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus, kui on taotletud. (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni kümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud taotluse rahuldamise otsuses muutuvad, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. (4) Rakendusüksusel on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3. 13 (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt. 7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. (2) Projekti lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi seirearuanne) peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotlemise otsuses sätestatud projekti andmed; 2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest kumulatiivselt; 4) väljund- ja tulemusnäitajate täitmine kumulatiivselt; 5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 6) projekti mõju läbivatele teemadele; 7) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele, kui projekti tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner või koostööpartner. (3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas projekti seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande viie tööpäeva jooksul nõuetekohase aruande esitamisest. § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks. (3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. (5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt või see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades sama paragrahvi lõigetes 2−5 sätestatut. (6) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui riigiasutusest toetuse saaja makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. 14 (7) Enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele: 1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest rakendaja kuludest; 2) koopia riigihangete korraldamise korrast asutuses; 3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. (8) Projekti kaudsete kulude arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse § 7 lõikes 6 sätestatud määrast. (9) Kui maksetaotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta. (10) Toetus makstakse välja vastavalt käeoleva määruse §-s 9 nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. (11) Põhjendatud juhtudel võib teha ettemakseid toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus ega äriühing vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud korrale. Toetuse saaja tõendab vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 6 ettemaksena saadud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks, juhindudes ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12. Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettemaksete tegemisel ei maksta ettemaksena välja viimast viit protsenti määratud toetusest. (12) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul. (13) Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. (14) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. 8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid käesoleva määruse lisas 2 esitatud vormil A või B ning esitab need rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele; 2) tagab, et tööandja väljastab pärast käesoleva määruse § 7 lõikes 10 nimetatud Eesti- sisese tööpraktika korraldamist tööpraktikal osalenule tööpraktika sooritamist tõendava tunnistuse käesoleva määruse lisas 3 esitatud vormil; 3) tagab partneri kohustuste täitmise vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 25 sätestatule. 15 (2) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 25 sätestatule. § 25. Toetuse saaja ja partneri õigused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel. § 26. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud kohustusi. § 27. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Helen Tralla Õigusosakonna juhataja kantsleri ülesannetes Lisa 1. Ekspertide hindamislehe vorm Lisa 2. Projekti tegevustes osalejad, vorm A Lisa 2. Projekti tegevustes osalejad, vorm B Lisa 3. Tööpraktika läbimise tunnistuse vorm
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel