HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Eesti Nooremarstide Ühendus
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Eesti Nooremarstide Ühendus
3. Registrikood 80012939
4. Juriidiline aadress Pepleri 32, Tartu 51010
5. Postiaadress Pepleri 32, Tartu 51010
6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja Eesti Nooremarstide Ühendus
pank* Swedbank: a/a EE062200221001142021
SEB: a/a EE191010022002671007
7. Esindaja nimi ja ametikoht Helen Reim, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Helen Reim
9. Telefon +372 53428288
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Eriarstiõppe kvaliteet Eestis ja naaberriikides
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.06.2018 – 30.11.2018
13. Projekti üldmaksumus 6800 €
14. Hasartmängumaksu 6000 €
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 800 €
16. Kaasfinantseeringute summa 10000 € ( sisaldab kirjeldatud projektile eelnenud analüüsi,
antud summa ei toeta HMNile esitatud konverentsi läbiviimist)
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Helen Reim, juhatuse liige 27.04.2018
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest
keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel
avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 6000 Konverentsi ruumide ja 3000 €
Nõukogu tehnika rent
Tõlge konverentsi 1100 €
materjalidele ( sh uuringu
tekstidele)
Konverentsi materjalide 1200 €
trükk
Projekti koordinaatori 700 €
töötasu perioodil
september-oktoober 2018
eest ( koos maksudega)
Omafinantseering 800 Ürituse fotograafi töötasu ( 3 600 €
päeva)
Kaasfinantseerijad Transpordikulud ( lektorite 200 €
(loetleda eraldi ja lisada ja korraldusmeeskonna)
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Projekt, mille raames 10 000 Poliituuringute keskus Praxise 10 000
korraldame antud poolt läbiviidud küsitlus ja
konverentsi, on kestnud selle ettevalmistus, metoodika
alates 2016aastast ja väljatöötamine,
selle raames läbiviidud fookusgruppide intervjuud,
laiapõhjalise küsitluse analüüs WFME
ning kvalitatiivse kriteeriumitega võrreldes.
analüüsi teostamiseks
saime toetust Eesti
Sotsiaalministeeriumilt
TULUD KOKKU 16800 € KULUD KOKKU 16800 €
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Taotleja ja projekti elluviija Eesti Nooremarstide Ühendus (ENÜ) on mittetulundusühing, mis esindab
eelkõige noorte arstide huve. ENÜ loodi 1991. aastal ja ühendusse kuulub 740 arsti, kellest suurem osa
töötab ja õpib eriarstiõppes ehk residentuuris.
ENÜ korraldab oktoobris 2018 (25.-27. oktoober) T artus rahvusvahelise kolmepäevase ürituse, mille
esimeseks osaks on meditsiiniharidusele suunatud konverents, kus ühe osana tutvustatakse ENÜ poolt
tellitud ja poliitikauuringute keskuse Praxise poolt läbiviidud uuringut eriarstide väljaõppe (residentuuriõppe)
kohta Eestis ja meie naaberriikides. Konverentsi teine pool keskendub koos välislektoritega eriarstiõppe
kvaliteedi tagamisele ja ühtlusele nii Eestis kui ka mujal Euroopas.
Konverentsile järgneb kahepäevane Euroopa Nooremarstide Ühenduse üldkoosolek.
Tegemist on esimese taolise uuringuga Läänemere piirkonnas ning ka Eestis. Uuring on osa eriarstiõppe
hindamise projektist, mis sai alguse 2016 aastal ning oktoobrikuisele lõppkonverentsile on oodata kuni 300
külalist - eelkõige inimesed, kes vastutavad Eestis eriarstiõppe korralduse ja kvaliteedi eest. Muuhulgas on
kutsutud esindajad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduse valdkonnast, haiglatest jt residentuuri praktikabaasidest,
Sotsiaalministeeriumist, Eesti Haigekassast; samuti residentuuri üldjuhendajad ja loomulikult juhendavad
arstid ning residendid. Oodatud on ka arstitudengid, teadurid ja teised meditsiinisüsteemis töötavad
spetsialistid nii Eestist kui mujalt. Väliskülaliste eeldatav arv konverentsil on kuni 50 inimest 21 riigist.
Igal aastal astub Eestis residentuuri 170 arsti. Igal ajahetkel on residentuuris enam kui 600 tulevast eriarsti.
Samal ajal on seni puudunud täpsed andmed residentuuriõppe kui terviku kvaliteedi ja ühtluse kohta, so
erialade, baasasutuste ja õppetsüklite üleselt.
Praxise läbiviidud uuringus küsitleti sadu residente ja juhendajaid fookusega eriarstiõppel tervikuna. Uuringu
aluseks ja võrdluskohaks on võetud WFME (World Federation for Medical Education) poolt 2015. aastal
välja antud eriarstiõppe standardid.
Sarnane uuring viidi väiksemas mahus läbi ka Lätis ja Leedus ning veidi teisel kujul ka Põhjamaades -
konverents toobki kokku erinevad osapooled, et tutvustada Eesti tulemusi ning arutleda residentuuriõppe
kvaliteedi üle erinevates riikides, võimaldamaks õppida üksteise kogemusest.
Konverents on ingliskeelne ja mitmete välisesinejate ja -külalistega. Teiste hulgas on kutsutud esinema
professor Simon Gregory Suurbritanniast, kes tutvustab residentuuri kvaliteedi nõudeid, süsteemi ning
muutusi Inglismaal; professor Stefan Lindgren Rootsist Maailma Meditsiinihariduse Föderatsiooni (WFME)
esindajana räägib globaalsest eriarstiõppe kvaliteedi ühtlustamisest ning vastavasisulistest juhistest. Professor
Fedde Scheele Hollandist annab ülevaate eriarstide väljaõpet puudutavatest uuendustest ja standarditest
Euroopas. Euroopa Nooremarstide Ühenduse juhatus esitab omalt poolt kokkuvõtteid nooremarstide seas
läbiviidud üle-Euroopalisest küsitlusest ning arutleb juhiste ning igapäevaelu kokkusobivusest residentuuri
korraldamisel. Eesti esindajatena kõnelevad nii Sotsiaalministeeriumi kui ka praktikabaaside esindaja ning
ühises paneeldiskussioonis arutletakse eriarsti õppe tuleviku üle nii Eestis kui ka Euroopas ning
potentsiaalsete järgmiste sammude üle.
Konverentsile järgnevatel päevadel, 26.- 27. oktoobril, korraldab ENÜ Euroopa Nooremarstide
Ühenduse üldkoosoleku (http://juniordoctors.eu/), kus osaleb 60 nooremarstide ühenduste esindajat üle
Euroopa. Viimati korraldas Eesti üldkoosolekut 2008. aastal Tallinnas. Eesti Vabariigi juubeliaastale
vääriliselt avaldasime aastaid tagasi soovi just 2018. aastal üldkoosolek uuesti Eestis korraldada.
Niivõrd mahuka projekti ja sisuka rahvusvahelise konverentsi korraldamise kulud on suured ning ENÜ on
leidnud mitmeid toetajaid (sh on uuringu läbiviimist toetanud Põhjamaade ministrite nõukogu fond Nordplus,
Eesti Sotsiaalministeerium), kuid nimetatud toetused ei sisalda lõppkonverentsi ega Euroopa Nooremarstide
Ühenduse üldkoosoleku korraldamise kulusid.
HMN väikeprojektide voorust taotletakse toetust just konverentsi ruumide rendi, projektijuhi tasu,
tõlkekulude ja materjalide trükiga seotud kulude katteks.
Konverents läheb hästi kokku HMN prioriteetidest muuhulgas kolmanda sektori rahvusvaheliste
teaduskontaktide arendamisega. Eestile, kus on vaid üks arstiharidust pakkuv ülikool, on rahvusvaheliste
kontaktide loomine ja säilitamine meditsiinihariduse vallas ainuke viis püsida kursis rahvusvahelisel areenil
toimuvaga ja tagada Eesti arstide konkurentsivõime väljaspool kodumaad.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Esmakordselt Eestis toimunud uuringu ja residentuuriteemalise rahvusvahelise konverentsi laiemaks
eesmärgiks on kaardistada õppekvaliteedi hetkeseis, saada ülevaade Euroopas toimuvatest muudatustest ning
nende põhjustest ja paika panna väga konkreetsed arengusuunad, mis kvaliteedi parandamiseks on vaja ette
võtta. Oktoobris toimuva konverentsi eesmärgiks on tutvustada nii töötavatele kui ka tulevastele arstidele,
residentuuri korraldamisega seotud osapooltele ja kõigile teistele tervishoiuga seotud huvigruppidele Praxise
läbiviidud uuringut eriarstide väljaõppe kvaliteedi kohta Eestis ja arutleda koos väliskülalistega arstiõppe
kvaliteedi ühtluse tagamise üle.
Võrdleme Eestis toimuvat väljaõpet ja õppe kvaliteeti naaberriikidega (Lätis ja Leedus läbi viidud sarnaste
uuringute ning Põhjamaades läbi viidud kohalike uuringute alusel). Välislektorite abiga tutvustame
kuulajaskonnale lektorite kodumaal alanud ja üle Euroopa vastukaja kogunud muudatusi residentuuriõppe
põhimõtetes. Võrdluse ja arutelude tulemusena selguvad võimalused residentuuri arendamiseks Eestis ning
konverentsil osalejad on ettekandeid ja arutelusid kuulates saanud parema ülevaate residentuuriõppe
kvaliteedi ühtlustamise võimalustest ja sellest, kuidas Eesti suhestub teiste riikidega.
Eriarstiõppe kvaliteet on otseselt seotud meie elanikkonna heaoluga, oodatava eluea ja patsientide
ohutusega meditsiinisüsteemis. Me oleme viimase 20 aastaga teinud küll suure arenguhüppe, kuid
tänapäeva maailmas nõuab ka saavutatu säilitamine pidevat tööd. Peame analüüsima hetkeolukorda, tegema
omad järeldused ning kaardistama kitsaskohad ja otsustama ühiselt, kuidas minna edasi. Konverentsi
eesmärgiks ongi algatada ühiskondlik diskussioon residentuuriõppe kvaliteedi teemal ning luua teadmusbaas
edasise arutelu ja tegutsemise tarbeks.
Projekti sihtgrupiks on eriarstiõppe eest vastutavad organisatsioonid, sh Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste
valdkond, praktikabaasid üle kogu Eesti (haiglad, tervisekeskused ning teised tervishoiuasutused),
Sotsiaalministeerium, juhendavad eriarstid, arst-residendid ise ja ka praegused arstitudengid; lisaks meie
rahvusvahelised partnerid, residendid ja juhendajad naaberriikidest ning Euroopa Nooremarstide Ühendusest.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
● Konverentsil osaleb vähemalt 200 külalist Eestist ja mujalt
● Konverentsil osalevad eriarstiõppe kvaliteedi eest vastutavad asutused, sh Tartu Ülikooli
meditsiiniteaduste valdkond ja praktikabaaside juhid
● Üldkoosolekul osaleb vähemalt 60 nooremarstide ühenduse esindajat üle Euroopa
● Konverentsi on kajastanud vähemalt kahes üleriigilises meediaväljaandes ( Postimees, ERR
uudised), vähemalt kahes meditsiinile suunatud meediaväljaandes ( Med24 ja meditsiiniuudised)
● Konverentsi tulemusena on kirja pandud konkreetsed ideed eriarstide väljaõppe parandamiseks
Eestis
● Konverentsi arutelu tulemused on kajastatud Praxise poolt läbi viidud uuringu lõppraportis
● Konverentsil osalejad on konverentsi ettekannete, sisu ja korraldusega rahul (tagasiside vormi
põhjal)
3. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Projekt sai alguse 2016. aastal ja selle ajal on viidud läbi anonüümne laiapõhjaline küsitlus ning intervjuud
fookusgruppidega, millest praeguseks hetkeks on juba avaldatud ülevaatlik esmane analüüs. Küsitluse ligi
200 leheküljelise kvalitatiivsete andmete analüüs ja üksikasjalik võrdlus WFME standarditega ning
analoogsed küsitlused Lätis ja Leedus on veel töös. Projekti raames korraldas ENÜ 2017. a õppereisi Rootsi
Karolinska Instituuti ja 2018. a aprillis õppereisi Helsingi Ülikooli koostöös Läti, Leedu, Rootsi, Norra ja
Soome nooremarstidega. Lisaks on Praxise ja ENÜ eestvedamisel toimunud Eestis kaks mõttehommikut
huvigruppide esindajate osalusel (2016. ja 2017. a).
Praeguseks hetkeks avaldatud poliitikapaberitega saab tutvuda siin:
http://www.praxis.ee/tood/arsti-residentuuri-hindamine/
aprill - mai 2018 - suhtlus konverentsi väliskülalistega, kohtade eelbroneeringud, konverentsikava
väljatöötamine. Väliskülalistele majutuse eelbroneerimine, konverentsi tehniline korraldus.
mai 2018 - konverentsi tutvustamine Euroopa Nooremarstide Ühenduse kevadisel kohtumisel Horvaatias
(Zagrebis 4-5. mail), väliskülalistele kava tutvustamine ja kutsete jagamine.
juuni – august 2018 - konverentsikava ja üldkoosoleku sisulise kava kinnitamine, meediaplaani koostamine,
konverentsi ja üldkoosoleku korralduse jätkumine (tõlgete tellimine), transpordilogistika väljatöötamine
väliskülalistele.
September 2018 – osalejatele praktilise info jagamine, sotsiaalprogrammi kinnitamine, konverentsi ja
üldkoosoleku korralduslike küsimuste lõplik lahendamine (sh materjalide trükkimine).
Oktoober 2018 – 25. oktoobril toimub konverents, 26-27. oktoobril kahepäevane üldkoosolek.
Kogu perioodi vältel tegeleb poliitikauuringute keskus Praxis uuringu lõppraporti koostamise ja
viimistlemisega.