dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 30. aprill 2018
Viit
2-3.9/1488-1
Registreeritud
30. aprill 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-3.9 Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" tegevusete ERF dokumendid
Toimik
2-3.9/028
Vastutaja
Marek Atonen (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎9.2-4.314-201181 30.04.2018 Asekantsleri otsus.bdoc712 KB

Sisu (failidest)

Projekti "Viljandi Haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla Registrikood: 90004585 Juriidiline vorm: Sihtasutus Telefon: +372 4352022 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Postiindeks: 71024 Pangakonto: EE891010220034796011 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Sihtasutus Viljandi Haigla Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Kadri Adrat Konsultant Kontaktisik 55687649 [email protected] Jah Objektid mille menetlemisest kasutajat Kirjavahetus teavitatakse: Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Priit Tampere Juhatuse esimees Kontaktisik 4352022 [email protected] Jah Objektid mille menetlemisest kasutajat Kirjavahetus teavitatakse: Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Toetuse taotleja või tema projektijuhtimise Viljandi haiglal on pikaajaline kogemus erihooldusteenuste pakkumisel. meeskonna kogemus projektide elluviimisel: Ööpäevaringset erihooldusteenust hakati haiglas pakkuma aastal 2006. Käesoleval hetkel on Viljandi haigla suurima teenuskohtade arvuga teenuse pakkuja ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikutele. Viljandi haiglas erihoolekande teenust pakkuv meeskond on laialdase väljaõppe ning kogemustega. Enda täiendamiseks on tehtud koostööd Hollandi koolituskeskusega Roc Mondriaan. Töötajaid on koolitatud nii Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatud kursustel kui ka erinevates kutseõppeasutustes (Järvamaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutsehariduskeskus), kus on omandatud või omandamisel tegevusjuhendaja eriala (töökohapõhine õpe) ning omandatud eriala on kinnitatud Kutsekojas. 2015. aasta lõpus omistati SA Viljandi Haigla erihooldusteenuse üksusele EQUASS Assurance’i kvaliteedimärk. Üksuse tööga on rahul olnud nii välisaudiitorid kui korralist järelevalvet teostavad organid. Klientide kaasamiseks töösarnastesse tegevustesse tehakse koostööd nii kohalike omavalitsustega (sõlmitud on kaks partnerluslepingut) kui ka lähiümbruse eraettevõtetega (talud, MTÜ). Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuse erihoolduse üksuse spetsialistid on aktiivselt osalenud tegevusjuhendajate kutsestandardi ja õppekavade väljatöötamisel. Vastavad töögrupid on alati arvestanud Viljandi haigla ettepanekutega. Viljandi haigla erihoolduse spetsialistid on koostööd teinud Eesti Autismiühinguga Lisaks sellele võttis Viljandi haigla 2012. aastal osa ESFi küla tervisetoetajate võrgustiku loomise projektist Viljandimaal. Projekti tulemusel koolitati välja terviseteadlikud tavakodanikud erinevatest Viljandimaa piirkondadest, et nad oma kodukohas oskaksid anda informatsiooni tervist toetavate eluviiside kohta ning edaspidi oleksid vabatahtlikena abiks terviseedendusalase teavitustöö tegemisel. 2010. aastal sai Viljandi haigla toetust ERFist õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks. Projekti eesmärk oli laiendada ning edasi arendada Viljandi haiglas pakutavat õendusabi- ning hooldusteenust. Projekti tulemusena valmisid 2011. aastal renoveeritud iseseisva õendusabi hoone ja 2013. aastal uus, ümara põhiplaaniga õendus-hoolduskeskuse hoone Jämejala pargis. Projekti väljundiks oli 90 voodikohta õendus- ja hooldusteenuste osutamiseks. Kõik eeltoodud projektid on lõpetatud edukalt ning ilma probleemideta. Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Vastavalt "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lg 1 p 14 ei saa toetust taotleda kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Projekti üldandmed Projekti number: 2014-2020.2.05.18-0079 Projekti nimi: Viljandi Haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine Projekti algus ja lõpp: 01.01.2018-30.09.2020 Taotlusvoorust tulenevad andmed Taotlusvoor: ERIHOOLEKANDEASUTUSTE REORGANISEERIMINE (II TAOTLUSVOOR) - 22.11.2017-24.01.2018 Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Taotlus on esitatud: Meetme määruse § 6 lõike 1 punkti 1 tegevuste osas Lisatud dokumendid Finantsanalüüs ja seletuskiri: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Viljandi haigla FA_14.... Finantsanalüü 13.02.2018 Kadri Adrat 98.7 KB s Viljandi haigla FA sel... Finantsanalüü 13.02.2018 Kadri Adrat 28.5 KB s Krediidiasutuse kinnitus projekti finantseerimise kohta või muu omaf. olemasolu tõendav dokument (nt KOVi kaasfinantseeringu kinnitus): Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Omafinantseeringu kinn... Taotluse lisad 23.01.2018 Kadri Adrat 12.2 KB Projekti eskiis või ruumiplaan ehk joonised: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Peremaja 30 kohta II k... Taotluse lisad 13.02.2018 Kadri Adrat 192.4 KB Peremaja 30 kohta 11.0... Taotluse lisad 23.01.2018 Kadri Adrat 197.9 KB Riskianalüüs: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Riskianalüüs.docx Taotluse lisad 23.01.2018 Kadri Adrat 16.5 KB Kokkulepped teenuseosutajatega: Kokkulepped tööandjatega: Kokkulepped kohalke omavalitsustega: Muu: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post Sihtasutus Viljandi Haigla Sihtasutus Viljandi Haigla 90004585 Makse saaja Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1) Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1) Projekti väljund: Projekti väljundina on valminud 2 uut peremaja tüüpi hoonet netopinnaga 1700 m2 Jämejala külas Viljandimaal, aadressil Saariku tee 8 ja Jämejala pst 24. Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Viljandi haigla ööpäevaringsel erihooldusteenusel on 60 ebastabiilse remissiooniga vajalikkusest: klienti, kellele pakutakse hooldusteenust, järelevalvet, juhendamist ning võimetekohaseid arendavaid tegevusi koos majutuse ja toitlustamisega, tagades klientide iseseisva toimetuleku säilitamise ja võimetekohase suurendamise ning turvalise elukeskkonna. Haiglal on erihooldusteenuse pakkumisel pikk kogemus – kõige kauem teenust saanud kliendid on teenusel olnud enam kui kümme aastat. Sotsiaalkindlustusameti andmetel pakuvad 01.12.2017 seisuga sama teenust veel vaid MTÜ Valgamaa Tugikeskus (2 riigieelarvelist kohta) ning MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste keskus Võrumaal (38 kohta). Erinevalt teistest teenusepakkujatest on Viljandi haigla ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega kliendid tavapärasest keerulisemad, mistõttu on haigla komplekteeritud personal koolitatud just väga raskete ja ohtlike klientidega toimetulekuks. Kuigi üldine keskkond ning teenuse sisu Viljandis on klientide vajadustele ning arendamistingimustele sobiv, ei vasta klientide elamistingimused kaasaja nõuetele ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele. Erihoolekandeteenuse kliendid elavad hetkel askeetlikes tingimustes, mis sarnanevad pigem haiglale kui kodule. Kliendid on ruumipuuduse tõttu paigutatud erinevatel kinnistutel asuvatesse hoonetesse, sh ka haigla aktiivravikompleksi. Ööpäevaringseks erihooldusteenuseks asuvad Pargi tee hoones (polikliinikuks ehitatud maja) 25 kohta ning Pärna tee hoones (aktiivravikompleks) 8. ja 3. korrusel kokku 35 kohta. Selline paigutus muudab teenuse killustatuks ja klientidele ebamugavaks, sisuliselt elatakse haigla palatites või polikliinikuks projekteeritud ruumides. Klientidel puudub privaatsus ja võimalus omaette olla, sest elatakse kuni 4-kohalistes tubades. Olude sunnil on samas toas erineva agresiivsustasemega kliendid. Haigla peahoones elavate klientide jaoks on keeruline väljas käimine, sest haiglat ümbritseb suur parkimisala. Teenuse osutamise kohad on üldjuhul küll teenuse jaoks kohandatud, kuid pole ehitatud psüühikahäirega isikute eripärasid silmas pidades. Pärna tee hoone puhul on peamine väljapääs ja varuväljapääsud aktiivravi patsientidega ühised. Seega avariiolukorras peaksid kõik patsiendid evakueeruma koos, kuid erihooldusteenuse klientide ettearvamatu käitumine kujutab ohtu aktiivravi patsientidele. Lisaks ruumilistele probleemidele esinevad mõlemas hoones ka amortiseerumisest tulenevad mured. Hoonete seisukorrast tulenevalt on investeeringuvajadus väga suur. Reaalselt ei ole võimalik olemasolevaid hooneid konstruktsioonide tõttu erihoolekande klientide vajadustele ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele vastavaks rekonstrueerida. Lisaks puuduvad hetkel ruumid nende klientide jaoks, kes elavad praegu haigla aktiivravi korpuses. Teenuse kvaliteetseks jätkamiseks on uute hoonete rajamine hädavajalik meede, millele käesoleval hetkel alternatiive ei leidu. Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti strateegiliseks eesmärgiks on tagada Viljandi haiglas kvaliteetse, kliendikeskse ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele vastava ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumine ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega klientidele. Projekti otseseks eesmärgiks on rajada Jämejala külla peremajad 60 ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega kliendile, mis vastavad klientide vajadustele ning tagavad kodusarnase, stabiilse ning arendava elukeskkonna. Mitmed uuringud on tõendanud deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamise postiivseid mõjusid. Vastavalt sellele tagatakse individuaalne ja inimese vajadustele ning eripäradele vastav ja sobiv elukeskkond. Kliendid jagatakse ruumidesse nende eripäradest ning puudest lähtuvalt ning neile tagatakse vajalik järelvalve ja tugi. Projekti eesmärk ja elluviidavad tegevused vastavad täielikult erihoolekande arengukava 2014-2020 alaeesmärgile 2 – erihoolekandeteenused on deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad. Viljandi haigla teenuseid pakutakse kogukonnapõhises teenusüksuses, andes klientidele võimaluse olla kogukonna liige. Projekt panustab otseselt arengukava alaeesmärgi 2 meetmesse 2.2, mis näeb ette erihoolekande taristu reorganiseerimist. Projektiga luuakse hooldusvorm, mis tagab suurema isikliku arengu ja mis aitab kaasa enesehooldus- ja suhtlemisoskuste arengule. Heaolu arengukava 2016-2023 üheks eesmärgiks on sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Alaeesmärgiks 3 on: isikute võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Projekti tulemusena ehitatakse kaks uut peremaja tüüpi hoonet, kus on võimalik osutada kvaliteetset, integreeritud ning klientide vajadustele vastavat ööpäevaringset erihooldusteenust. Mõlemas hoones on 30 ühekohalist tuba. Hooned on jaotatud neljaks 7-8 kohaliseks peresarnaseks üksuseks. Kõigis üksustes on tualett- ja duširuumid, söögiruum, tegevusruum, tegevusjuhendajate kabinet ja muud abiruumid. Igas üksuses on elutuba /köök. Kuna ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega kliendid on ettearvamatu käitumisega ning intellektuaalpuudega, on nende kogukonda sulandumine keeruline. Seetõttu planeeritakse kliendid paigutada pigem suurematesse hoonetesse, et säiliks võimalus maksimaalselt omavahel suhelda. Senine praktika näitab, et see on klientide puhul väga oluline - ka praegu hoiavad koos elavad kliendid väga kokku. Projekti tulemusena paraneb klientide elukvaliteet - eluruumid on piiritletud, mugavad ja hubased ning tegevusjuhendajatel on vajalik ülevaade klientidest. Peremajade juurde rajatakse oma hoov koos peenramaa, viljapuude ning kasvuhoonega, et pakkuda klientidele erinevaid tegevusvõimalusi ning kaasamist töösarnastesse tegevustesse. Hoonete juurde rajatakse ka haljasala ning paigaldatakse kiik, mis on klientide rahustamiseks väga oluline. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projekti tegevustega reorganiseeritakse Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuse erihooldusteenuse pakkumine ebastabiilse remissiooniga isikutele ning rajatakse kvaliteetsed teenuskohad 60 ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega kliendile. Teenusel olevad isikud viiakse olemasolevatest ruumidest haigla aktiivravi korpuses ning polikliinikuks projekteeritud hoonest uutesse, nende vajadustele vastavatesse ruumidesse, tagades klientidele kodu- ja peresarnase elukorralduse. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Viljandi haiglas on ööpäevaringset erihooldusteenust ebastabiilse remissiooniga klientidele pakutud alates 2006. aastast. Seejuures teenindab Viljandi haigla õendus- hoolduskeskus ka kliente, keda teised teenusepakkujad ei ole võimelised teenindama. Ebastabiilse remissiooniga klientide haiguskulu eripäraks on see, et haiguse ägedad ja alaägedad perioodid vahelduvad ning nende tervislik seisund on sageli muutuv. Ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikud vajavad pidevat ravi, mistõttu on oluline neile selle tagamine. Tervise Arengu Instituudi tellimusel valminud „Vaimse tervise teenuste kaardistamine ja analüüs“ toob välja, et optimaalne on vastava teenuse pakkumine psühhiaatriahaiglate juures, kus isikutele on loodud eraldi kodusarnased üksused ning ühtlasi on vajalik psühhiaatriline abi koheselt olemas. Samuti on oluline aktiivravivõimaluste olemasolu. Seetõttu teeb Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuse erihooldusteenuste üksus pidevat koostööd nii haigla aktiivraviüksuste kui ka psühhiaatriakliinikuga. Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikutele on väga spetsiifiline teenus, mille pakkujaid Eestis on vaid kolm, kes peavad katma kogu riigi teenusvajaduse. Ainsana pakub teenust Viljandi maakonnas vaid Viljandi haigla, mujal Eestis on vastava teenuse pakkujaid lisaks Viljandi haiglale veel kaks (MTÜ Valgamaa Tugikeskus ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus). Käesoleva projekti käigus rajatav uus ning haigla vajadustele vastav tegevuskeskkond tagab, et Viljandi haiglas jätkatakse pidevalt ööpäevaringse erihoolekandeteenuse edasiarendamist, vastamaks maksimaalselt kliendi vajadustele ning kliendi ja tema lähedaste ootustele. Viljandi haigla teeb oma teenuste arendamisel Viljandi linnaga koostööd, mis on suunatud eelkõige haigla teenuste kvaliteedi ja hoonestuse arendamisele, et tagada elanikele vajalike teenuste ajakohasus ja kättesaadavus. Ühiste eesmärkide saavutamiseks on prioriteediks määratud haigla infrastruktuuri järjepidev edasiarendamine. Koostöö eesmärgiks on eelkõige Viljandi haigla kujundamine piirkondlikuks kompetentsikeskuseks erinevate teenuste pakkumisel ning edasiarendamisel. Projekti raames ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumiseks väljaarendatav infrastruktuur tagab parimad võimalused teenuse pakkumiseks. Viljandi haiglal on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks sõlmitud haldusleping aastani 2020. Taristu rajatakse vastavalt teenusel olevate klientide vajadustele ning vastava teenuse osutamiseks. Viljandi haiglal on tähtajatu tegevusluba. Rajatavad hooned jäävad Viljandi haigla omandisse, mis kindlustab teenuse pakkumise järjepidevuse. Ühtlasi on Viljandi haiglal olemas koostöökokkulepped nii Viljandi linna kui ka Viljandi vallaga, mille tulemusena tagatakse klientidele võimalus osaleda töösarnastes tegevustes ning mille kaudu kohalikud omavalitsused on väljendanud oma toetust Viljandi haigla tegevustele. Projekti eeltingimused: Projekti eeltingimused puuduvad. Projekti kasusaajad: Psüühilise erivajadusega inimesed Projekti kasusaajate asukoht: üle-eestiline Projekti kasusaajate täpsustus: Projekti kasusaajateks on ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega kliendid. Avaliku teenuste pakkumine teenuseüksuse Projekti käigus ehitatavad hooned rajatakse Jämejala külasse, kus asub Viljandi asukohas: haigla õendus-hoolduskeskus. Klientidele pakutavad teenuskohad jäävad samasse kogukonda ja asukohta, kus kliendid juba hetkel elavad ning mis on neile tuttav. Samuti on klientide olemasoluga harjunud ka kohalik kogukond. See tagab ööpäevaringse erihoolekande klientidele vajaliku stabiilsuse ning juba tuttava elukeskkonna koos kvaliteetsemate ja hubasemate eluruumidega. Kuna ebastabiilse remissiooniga klientide haiguskulg on selline, mis vajab suurel määral psühhiaatrilist abi ning ka viibimist psühhiaatriahaiglas, on oluline faktor asukoha valikul ka Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku asumine Jämejala külas. Seetõttu on väga oluline koostöö psühhiaatriakliinikuga ning haigla aktiivravi osakondadega. Klientide tervisliku seisundi eest hoolitsemiseks on võimalik kasutada aktiivravi ja psühhiaatriakliiniku pakutavaid teenuseid ning eriarstiabi. See teeb Viljandi haigla teised üksused ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumisel olulisteks partneriteks. Muudest teenustest on Jämejala külas olemas kauplus, apteek, ühistransport, raamatukogu, rahvamaja, tegevusmaja, võimla ja postiteenus. Pangateenus, sh pangaautomaat ning pakiautomaat on kättesaadavad Viljandi linnas. Jämejala külas olevad teenused on klientidele kättesaadavad iseseisvalt, Viljandi linnas olevate teenuste tarbimiseks on Jämejala külal olemas tihe ühistranspordiühendus. Siinkohal tuleb mainida, et teenuste tarbimiseks peab ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikul tema enda ja ka teiste turvalisust silmas pidades alati kaasas olema saatja. Jämejala külas tegutseb päevakeskus, kus kliendid saavad osaleda lauluansambli jt muusikakollektiivide töös, tegeleda erinevate huvitegevustega (käsitöö, näitering, kirjandus), käia matkamas ja kala püüdmas, osaleda väljasõitudel ja huvilaagrites. Kliente kaasatakse vastavalt nende võimekusele erinevatesse töösarnastesse tegevustesse, näiteks on käidud klientidega metsa istutamas, osaletakse erinevatel laatadel. Kõiki aktiveerivate tegevuste võimalusi pakutakse klientidele ka praegu ning nende pakkumist jätkatakse ka projektijärgselt. Kuigi kohaliku omavalitsuse üksuses pakutakse ka muid sotsiaalteenuseid, ei ole need käesoleva projekti raames olulised, kuna ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikud ei ole võimelised neid kasutama. Teenusesaajate hõive arendamise võimalused Psüühilise erivajadusega inimeste hõivet käesolev projekt ei mõjuta. Ebastabiilse teenuseüksuse asukohas: remissiooniga psüühikahäirega isikute haiguskulg on pidevalt muutuv ning pidevat ravi vajav. Viljandi haiglas olevad kliendid on väga raske diagnoosiga, väga suure töövõimekaotusega ning puude raskusastmega, tihti väga spetsiifilise käitumismalliga ja ka agressiivsed, mistõttu nende klientide viimine tööturule ei ole võimalik. Viljandi haiglal olemas koostöökokkulepped nii Viljandi linna kui ka Viljandi vallaga, mille tulemusena tagatakse klientidele võimalus osaleda töösarnastes tegevustes. Võimalused aktiveerivateks tegevusteks Viljandi haigla ei tee koostööd Eesti Töötukassaga, sest ebastabiilse remissiooniga teenuseüksuse asukohas: psüühikahäirega isikuid ei ole võimalik suunata tööturule kuna isikud on väga suure töövõime kaotusega ning puude raskusastmega. Isikute haiguskulg on pidevalt muutuv ning pidevat ravi vajav, nad on tihti väga spetsiifilise käitumismalliga ning võivad see juures olla ka agressiivsed. Seega leitakse aktiveerivaid tegevusi kohapeal. Projekti raames rajatavatesse majadesse luuakse klientidele tegevusruumid. Mõlema peremaja juurde rajatakse oma hoov koos peenramaaga ja sellel asuvate viljapuude ning kasvuhoonega, et pakkuda klientidele erinevaid tegevusvõimalusi ning kaasamist töösarnastesse tegevustesse. Hoonete juurde rajatakse ka haljasala ning paigaldatakse kiik. Uuenduslike lahenduste kasutamine teenuste korralduses: Peamise uuendusliku meetodina võetakse kasutusele ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega klientide grupeerimine väiksematesse peresarnastesse üksustesse, mis tagab individuaalsema lähenemise kliendi vajadustele ja haiguskulule ning annab võimaluse osutada autismispektriga klientidele neile sobivat ja parimat teenust. Ruumide planeeringuga tagatakse üksuses töötavale tegevusjuhendajale ülevaade klientidest ning võimalus kriitilistes olukordades kiiresti reageerida. Taolist lähenemist ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega klientide puhul täna Eestis veel ei kasutata – Viljandi haigla ja Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus on hetkel veel suured institutsioonid ning MTÜ Valgamaa Tugikeskuses elavad ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega kliendid koos autistlike ja liitpuudega klientidega. Projekti tulemusena luuakse eraldi üksus autismispektriga klientidele, kus on võimalik just nende klientide vajaduste ning eripärade põhiselt nendega tegeleda ning neid arendada. Praegu on autismispektriga kliendid koos teiste klientidega ning nendega tegeletakse teiste klientidega samadel alustel. Oma teenuste arendamiseks tehakse pidevalt koostööd Hollandi koolituskeskusega Roc Mondriaan, mille praktikandid käivad iga-aastaselt Viljandi haiglas praktikal. Praktika käigus õpetatakse klientidega tegelevatele töötajatele erinevaid uuenduslikke võtteid sellise raskusastmega klientuuriga paremini toimetulekuks. Olulisteks teemadeks on töö autismispektriga klientidega, töö ohtliku kliendiga, sh viisid kuidas kaitsta ennast ja samas mitte ohustada klienti. Uuenduslike meetoditena võetakse näiteks kasutusele erinevad kliendisõbralikud ohjeldamismeetodid käepäraste vahenditega. Tehtav koostöö ja praktika on kahepoolne: praktikandid tutvustavad uuenduslikke tegevusi samal ajal kui saavad ise vajalikku praktikat. Arvestades, et Hollandis on deinstitutsionaliseerimine juba kasutuses, on taoline koostöö väga tulemuslik ning motiveeriv nii klientidele kui ka töötajatele. Lisaks eelnevale muudab projekt Viljandi haigla ööpäevaringse erihooldusteenuse tööprotsessi optimaalsemaks. Kolmes erinevas asukohas elavad kliendid tuuakse kokku kahte kompaktsesse ning kliendi vajadustele sobivasse hoonesse. Klientide paigutamine väiksematesse peresarnastesse üksustesse tagab tegevusjuhendajatele parema ülevaate klientidest ning annab võimaluse klientidega personaalsemaks tegutsemiseks. Teenuseüksuse ja -kohtade juurde- ja Projekti raames loodavad teenuskohad hakkavad paiknema Viljandi linna vahetus ligipääsetavus: läheduses asuvas looduskaunis Jämejala külas. Keskuse lähedal asuvas külas on olemas üks olulisim regionaalse teenuse osutaja, milleks on Viljandi haigla. Jämejala külal on väga hea transpordiühendus Viljandi linnaga. Haigla asub Viljandi linna vahetus läheduses (vahemaa ligikaudu 3 km), kuhu on võimalik kesklinnast saada linnaliinidega nr 2A, 6, 8, ja 10 ning kuhu tuleb ka maakonnaliin nr 28. Viljandi linnal on tihe ühistranspordiühendus erinevate asulatega maakonnas. Tõmbekeskust ühendab erinevate asulatega ligikaudu 50 erinevat maakonnaliini, mis tagab hea ligipääsetavuse. Viljandi linnal on tihe bussiühendus ka Eesti teiste piirkondadega ja maakonnakeskustega, mis on oluline arvestades asjaolu, et kliendid on pärit erinevatest Eesti piirkondadest. Otse bussijaamast saab hailga juurde bussidega nr 8, 10 ja 28. Lisaks ühistranspordiühendusele on Viljandi haigla juures head parkimisvõimalused, mistõttu on haiglale hea ligipääs ka isikliku autoga. Infrastruktuuri rajamisel arvestatakse erinevate sihtgruppide vajadustega, et tagada kõigile võrdne ligipääs. Teenuskohtade loomisel tagatakse ligipääsetavus kõigile sihtgruppidele, sh on loodud võimalused ratastooliga liikumiseks (lävepakuta ja piisavalt laiad uksed, koridorid, teisele korrusele ligipääs tagatakse trepironijaga). Teenuskohtadele juurdepääsetavus on tagatud ka läbi laialdase teabe pakkumise teenuskohtade ja teenuseosutaja kohta. Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Projekti väljundina on valminud 2 uut peremaja tüüpi hoonet netopinnaga 1700 m2 Jämejala külas Viljandimaal, aadressil Saariku tee 8 ja Jämejala pst 24. Projektiga hõlmatud teenuseüksuste arv üksus 1,00 1,00 Ehitatav pind m2 0,00 1 700,00 Renoveeritav pind m2 0,00 0,00 Ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohtade arv teenuseüksustes teenuskoht 60,00 60,00 Kogukonnas elamise teenusekohtade arv teenuseüksustes teenuskoht 0,00 0,00 Toetatud elamise teenusekohtade arv teenuseüksustes teenuskoht 0,00 0,00 Igapäevaelu toetamise teenusekohtade arv teenuseüksuses teenusekoht 0,00 0,00 Töötamise toetamise teenusekohtade arv teenuseüksuses teenusekoht 0,00 0,00 Valdkonna ülesed näitajad Loodud kvaliteetsete teenuskohtade arv tk 0,00 60,00 Kas projekt on kliimat ja keskkonnahoidu edendava mõjuga (st edendab säästvat arengut; Jah keskkonnamõjude/-koormuse vähendamist; ressursi ja energiasäästu; taastuvenergia kasutuselevõttu; keskkonnahoidu või kliimamuutustele vastupidavust)? Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga (st panustab naiste ja meeste Jah võrdõiguslikkuse edendamisse; puudega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisse, sh ligipääsetavus; või võrdsete võimaluste tagamisse eri vanuses või rahvusest inimestele)? Kas projekt on regionaalarengut edendava mõjuga (st toetab piirkondlikke erinevusi Jah tasakaalustava arengu soodustamist; piirkondade eripära ja erivajaduste arvestamist; piirkonna terviklikkuse arvestamist või lähimuspõhimõtte rakendamist regionaalarengu suunamisel)? Kas projekt on riigivalitsemist edendava mõjuga (st toetab ühtset riigivalitsemist; kaasavat ja Jah teadmistepõhist poliitikakujundamist või avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist)? Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Projekti väljundina on valminud 2 uut peremaja tüüpi hoonet netopinnaga 1700 m2 Jämejala külas Viljandimaal, aadressil Saariku tee 8 ja Jämejala pst 24. 2 Projekteerimine 01.03.2018 30.06.2019 Tegevuse täpsustus: Hoonete rajamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine. Projekteerija leidmiseks viiakse perioodil 1. märts - 31. juuni 2018 läbi projekteerimishange. Projekteerimise lõpukuupäevaks on prognoositud 31. märts 2019. Ekspertiisi hange ja ekspertiis viiakse läbi perioodil aprill – juuni 2019. 3 Ehitamine 01.05.2019 30.09.2020 Tegevuse täpsustus: Ehitushange viiakse läbi perioodil 1.mai – 30.juuni 2019. Ehitustööd algavad juuli 2019. Ehitustööde planeeritud lõpp on 30. juuni 2020, millele järgneb hoonete sisustamine. Ehitustöödega paralleelselt toimub ka omanikujärelvalve. Ehitustööd hõlmavad ka toetuse saamisest teavitamist. Projekti elluviimiseks tehtud ettevalmistustööd: Toetust ei taotleta kulude osas, mis on tekkinud enne toetuse taotluse esitamist. Kas projektijuhtimise teenust ostetakse sisse: JAH Projekti mitteabikõlblikud kulud ning Mitteabikõlblikeks kuludeks on arvestatud 9% projekti kogumaksumusest. kasutatavad proportsioonid: Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga teenitakse tulu Tulu tingimused: Puhastulu ei teenita või ette maha ei arvata Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 3 299 311,00 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 3 000 000,00 Taotletud toetuse määr (%): 85,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 2 550 000,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 450 000,00 Tegevuste eelarve Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1) Projekti kulude hüvitamise ühtne määr (%): ei kohaldu Projekti Projekti tegevuse nimetus Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Projekti väljundina on valminud 2 uut peremaja tüüpi hoonet netopinnaga 1700 m2 Jämejala külas Viljandimaal, aadressil Saariku tee 8 ja Jämejala pst 24. 2 Projekteerimine 211 635,00 7,05 Eelarve rea täpsustus: Projekteerimine sisaldab ehitusprojekti koostamist ja ekspertiisi. Hinnaprognoosis tuginetakse eelnevate projekti kogemustele. Ehitusprojekti koostamise kuluks on arvestatud 7,7% ehitustööde maksumusest (ca 224 413 €). Ehitusprojekti ekspertiisi hinnaks on arvestatud ca 4% projekteerimise kuludest (ca 8337 €). 3 Ehitamine 2 764 724,00 92,16 Eelarve rea täpsustus: Ehitustööd hõlmavad ehitustööde teostamist, omanikujärelvalvet, riigihankeid, hoonete määrusekohast sisustamist ja toetuse kasutamisest teavitamist. Ehitustööde maksumuse leidmisel tuginetakse varasematele kogemustele, mille alusel arvestatakse ehitustööde maksumuseks 1635 €/m2 (sh käibemaks, ehitustööde maksumus 2 900 046 €), omanikujärelvalve kuluks 1% ehitustööde maksumusest (33 600 €) ning toetuse kasutamisest teavitamise (tänutahvlid, avalikkusele suunatud avamisüritus) kulud 1200 eurot (sh käibemaks). Sisustuse kuluks on arvestatud 105715 €. Kokku (EUR): 2 976 359,00 99,21 Horisontaalsed kulud 4 Projekti administreerimine 23 641,00 0,79 Eelarve rea täpsustus: Projektijuhtimise hind on kalkuleeritud vastavalt projektijuhtimise osiste hindadele ning käesoleva projekti töömahule. Projektijuhtimise kulud on kalkuleeritud kooskõlas varasemate koostööpartneritega projektijuhtimise valdkonnas. Projektijuhtimise perioodiks on 01.03.2018-30.09.2020 Kokku (EUR): 23 641,00 0,79 VALDKOND KOKKU (EUR): 3 000 000,00 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 3 000 000,00 Kas KOV on projektis kaasfinantseerija: EI Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik summa (EUR) Sihtasutus Viljandi Haigla 450 000,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 450 000,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 2 550 000,00 KOKKU (EUR): 3 000 000,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 3 000 000,00 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 3 000 000,00 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (läbi genereeritud pdf-faili), lisada volikirju ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri, mis tõendab allkirjastaja esindusõigust. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2014- 2020.2.05.18-0079_14022018_155808.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2014-2020.2.05.18- 0079_24012018_180034.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused Kinnitan, et olen teadlik tulu teenimisega seotud mõjust toetuse saamisele ja olen taotluse koostamise raames arvestanud puhastulu teenimise piirangutega Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Priit Tampere Allkirjastamise aeg: 14.02.2018 15:58 OTSUS 30.04.2018 nr 9.2-4.3/14- 20/11/81 Sihtasutus Viljandi Haigla taotluse vastavaks tunnistamine ja rahuldamine Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 8 lõigete 1 ja 4 ning sotsiaalkaitseministri 06. novembri 2017. a määruse nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ § 14 lõike 3 ja § 17 lõike 1 alusel: 1. Tunnistada nõuetele vastavaks ja rahuldada Sihtasutuse Viljandi Haigla, registrikood 90004585, asukoht Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 14. veebruari 2018. a toetuse taotlus number 2014-2020.2.05.18-0079 (lisatud) projekti "Viljandi Haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine" elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist. 2. Projekti kogumaksumus on 3 299 311,00 (kolm miljonit kakssada üheksakümmend üheksa tuhat kolmsada üksteist) eurot. 3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 3 000 000,00 (kolm miljonit) eurot. 4. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse määr on 85,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 2 550 000,00 (kaks miljonit viissada viiskümmend tuhat) eurot. 5. Riikliku kaasfinantseeringu määr on 15,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus 450 000,00 (nelisada viiskümmend tuhat) eurot. 6. Projekti abikõlblikkuse periood on 01. jaanuar 2018. a – 30. september 2020. a. 7. Toetust võib kasutada tingimustel, et toetuse saaja täidab käesolevas otsuses ja „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses“ (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ning selle rakendusaktides sätestatud järgmisi kohustusi: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 7.1. täidab sotsiaalkaitseministri 06. novembri 2017. a määruse nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ eelkõige §-s 20 ja 23 sätestatud kohustusi; 7.2. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti elluviimise vastavalt taotluses esitatud projekti eelarvele, tegevusplaanile ning ajakavale; 7.3. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti iga toetatava tegevuse väljundinäitaja koos sihttasemega; 7.4. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti tulemusnäitaja koos sihttasemega; 7.5. tagab projekti elluviimiseks vajalike ja õigusaktides sätestatud lubade ning kooskõlastuste saamise; 7.6. tagab toetuse abil ehitatavatele hoonetele kasutusloa saamise hiljemalt 30. septembriks 2020. a; 7.7. tagab Raamatupidamise seaduses sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara arvele võtmise toetuse saaja raamatupidamises; 7.8. teavitab rakendusüksust viivitamata finantsanalüüsis kajastamata tulu saamisest vastavalt Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” §-le 5. 8. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 10 loetletud asjaolude ilmnemise korral. 9. Toetus makstakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“. 10. Maksetaotluse menetlemise peatamisel ja maksmise ulatuse määramisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-s 30 ning selle rakendusaktides sätestatud alustest. 11. Finantskorrektsioonide kinnitamisel ning toetuse tagasinõudmisel lähtutakse sotsiaalkaitseministri 06. novembri 2017. a määruse nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ §-s 25 sätestatust. 12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud juhtudel. 13. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila osakonnajuhataja
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →