Projekti "Viljandi Haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine"
taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks
Taotleja
Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku
esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse.
Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud.
Taotleja andmed
Taotleja nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla
Registrikood: 90004585
Juriidiline vorm: Sihtasutus
Telefon: +372 4352022
E-post:
[email protected]
Riik: Eesti
Aadress: Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Postiindeks: 71024
Pangakonto: EE891010220034796011
Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah
toetuse makseid, on ka makse saajaks:
Makse saaja pangas: Sihtasutus Viljandi Haigla
Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda
Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah
tuleb läbi viia riigihange:
Kontaktisikud
Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile
Kadri Adrat Konsultant Kontaktisik 55687649
[email protected] Jah
Objektid mille menetlemisest kasutajat Kirjavahetus
teavitatakse:
Projekt
Maksetaotlus
Aruanne
Kontaktisiku täpsustus:
Priit Tampere Juhatuse esimees Kontaktisik 4352022
[email protected] Jah
Objektid mille menetlemisest kasutajat Kirjavahetus
teavitatakse:
Projekt
Maksetaotlus
Aruanne
Kontaktisiku täpsustus:
Toetuse taotleja või tema projektijuhtimise Viljandi haiglal on pikaajaline kogemus erihooldusteenuste pakkumisel.
meeskonna kogemus projektide elluviimisel: Ööpäevaringset erihooldusteenust hakati haiglas pakkuma aastal 2006. Käesoleval
hetkel on Viljandi haigla suurima teenuskohtade arvuga teenuse pakkuja ebastabiilse
remissiooniga psüühikahäirega isikutele.
Viljandi haiglas erihoolekande teenust pakkuv meeskond on laialdase väljaõppe ning
kogemustega. Enda täiendamiseks on tehtud koostööd Hollandi koolituskeskusega
Roc Mondriaan. Töötajaid on koolitatud nii Tervise Arengu Instituudi poolt
korraldatud kursustel kui ka erinevates kutseõppeasutustes (Järvamaa
Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutsehariduskeskus), kus on omandatud või
omandamisel tegevusjuhendaja eriala (töökohapõhine õpe) ning omandatud eriala on
kinnitatud Kutsekojas. 2015. aasta lõpus omistati SA Viljandi Haigla
erihooldusteenuse üksusele EQUASS Assurance’i kvaliteedimärk. Üksuse tööga on
rahul olnud nii välisaudiitorid kui korralist järelevalvet teostavad organid. Klientide
kaasamiseks töösarnastesse tegevustesse tehakse koostööd nii kohalike
omavalitsustega (sõlmitud on kaks partnerluslepingut) kui ka lähiümbruse
eraettevõtetega (talud, MTÜ).
Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuse erihoolduse üksuse spetsialistid on aktiivselt
osalenud tegevusjuhendajate kutsestandardi ja õppekavade väljatöötamisel. Vastavad
töögrupid on alati arvestanud Viljandi haigla ettepanekutega. Viljandi haigla
erihoolduse spetsialistid on koostööd teinud Eesti Autismiühinguga
Lisaks sellele võttis Viljandi haigla 2012. aastal osa ESFi küla tervisetoetajate
võrgustiku loomise projektist Viljandimaal. Projekti tulemusel koolitati välja
terviseteadlikud tavakodanikud erinevatest Viljandimaa piirkondadest, et nad oma
kodukohas oskaksid anda informatsiooni tervist toetavate eluviiside kohta ning
edaspidi oleksid vabatahtlikena abiks terviseedendusalase teavitustöö tegemisel.
2010. aastal sai Viljandi haigla toetust ERFist õendus- ja hooldusteenuste
infrastruktuuri arendamiseks. Projekti eesmärk oli laiendada ning edasi arendada
Viljandi haiglas pakutavat õendusabi- ning hooldusteenust. Projekti tulemusena
valmisid 2011. aastal renoveeritud iseseisva õendusabi hoone ja 2013. aastal uus,
ümara põhiplaaniga õendus-hoolduskeskuse hoone Jämejala pargis. Projekti
väljundiks oli 90 voodikohta õendus- ja hooldusteenuste osutamiseks.
Kõik eeltoodud projektid on lõpetatud edukalt ning ilma probleemideta.
Üldandmed
Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste
elluviimiseks toetust teistest allikatest. Vastavalt "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lg 1 p 14 ei saa toetust taotleda kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või
riigisisestest või muudest välisabi vahenditest.
Projekti üldandmed
Projekti number: 2014-2020.2.05.18-0079
Projekti nimi: Viljandi Haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine
Projekti algus ja lõpp: 01.01.2018-30.09.2020
Taotlusvoorust tulenevad andmed
Taotlusvoor: ERIHOOLEKANDEASUTUSTE REORGANISEERIMINE (II
TAOTLUSVOOR) - 22.11.2017-24.01.2018
Käesoleva projektiga seotud toetused
Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei
vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud
(k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?:
Taotlus on esitatud: Meetme määruse § 6 lõike 1 punkti 1 tegevuste osas
Lisatud dokumendid
Finantsanalüüs ja seletuskiri:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Viljandi haigla FA_14.... Finantsanalüü 13.02.2018 Kadri Adrat 98.7 KB
s
Viljandi haigla FA sel... Finantsanalüü 13.02.2018 Kadri Adrat 28.5 KB
s
Krediidiasutuse kinnitus projekti
finantseerimise kohta või muu omaf. olemasolu
tõendav dokument (nt KOVi kaasfinantseeringu
kinnitus):
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Omafinantseeringu kinn... Taotluse lisad 23.01.2018 Kadri Adrat 12.2 KB
Projekti eskiis või ruumiplaan ehk joonised:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Peremaja 30 kohta II k... Taotluse lisad 13.02.2018 Kadri Adrat 192.4 KB
Peremaja 30 kohta 11.0... Taotluse lisad 23.01.2018 Kadri Adrat 197.9 KB
Riskianalüüs:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Riskianalüüs.docx Taotluse lisad 23.01.2018 Kadri Adrat 16.5 KB
Kokkulepped teenuseosutajatega:
Kokkulepped tööandjatega:
Kokkulepped kohalke omavalitsustega:
Muu:
Partnerid ja makse saajad
Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti
rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht.
Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku
esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada.
Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud
Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post
Sihtasutus Viljandi Haigla Sihtasutus Viljandi Haigla 90004585 Makse saaja
Sisu
Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise
mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb
järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid.
Projekti valdkonnad
Valdkond, millesse projekt panustab: Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Projekti väljund: Projekti väljundina on valminud 2 uut peremaja tüüpi hoonet netopinnaga 1700 m2
Jämejala külas Viljandimaal, aadressil Saariku tee 8 ja Jämejala pst 24.
Projekti kirjeldus
Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Viljandi haigla ööpäevaringsel erihooldusteenusel on 60 ebastabiilse remissiooniga
vajalikkusest: klienti, kellele pakutakse hooldusteenust, järelevalvet, juhendamist ning
võimetekohaseid arendavaid tegevusi koos majutuse ja toitlustamisega, tagades
klientide iseseisva toimetuleku säilitamise ja võimetekohase suurendamise ning
turvalise elukeskkonna. Haiglal on erihooldusteenuse pakkumisel pikk kogemus –
kõige kauem teenust saanud kliendid on teenusel olnud enam kui kümme aastat.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel pakuvad 01.12.2017 seisuga sama teenust veel vaid
MTÜ Valgamaa Tugikeskus (2 riigieelarvelist kohta) ning MTÜ Lõuna-Eesti
Erihooldusteenuste keskus Võrumaal (38 kohta). Erinevalt teistest
teenusepakkujatest on Viljandi haigla ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega
kliendid tavapärasest keerulisemad, mistõttu on haigla komplekteeritud personal
koolitatud just väga raskete ja ohtlike klientidega toimetulekuks.
Kuigi üldine keskkond ning teenuse sisu Viljandis on klientide vajadustele ning
arendamistingimustele sobiv, ei vasta klientide elamistingimused kaasaja nõuetele
ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele. Erihoolekandeteenuse kliendid elavad
hetkel askeetlikes tingimustes, mis sarnanevad pigem haiglale kui kodule. Kliendid
on ruumipuuduse tõttu paigutatud erinevatel kinnistutel asuvatesse hoonetesse, sh
ka haigla aktiivravikompleksi. Ööpäevaringseks erihooldusteenuseks asuvad Pargi
tee hoones (polikliinikuks ehitatud maja) 25 kohta ning Pärna tee hoones
(aktiivravikompleks) 8. ja 3. korrusel kokku 35 kohta. Selline paigutus muudab
teenuse killustatuks ja klientidele ebamugavaks, sisuliselt elatakse haigla palatites
või polikliinikuks projekteeritud ruumides. Klientidel puudub privaatsus ja võimalus
omaette olla, sest elatakse kuni 4-kohalistes tubades. Olude sunnil on samas toas
erineva agresiivsustasemega kliendid. Haigla peahoones elavate klientide jaoks on
keeruline väljas käimine, sest haiglat ümbritseb suur parkimisala.
Teenuse osutamise kohad on üldjuhul küll teenuse jaoks kohandatud, kuid pole
ehitatud psüühikahäirega isikute eripärasid silmas pidades. Pärna tee hoone puhul
on peamine väljapääs ja varuväljapääsud aktiivravi patsientidega ühised. Seega
avariiolukorras peaksid kõik patsiendid evakueeruma koos, kuid erihooldusteenuse
klientide ettearvamatu käitumine kujutab ohtu aktiivravi patsientidele.
Lisaks ruumilistele probleemidele esinevad mõlemas hoones ka amortiseerumisest
tulenevad mured. Hoonete seisukorrast tulenevalt on investeeringuvajadus väga
suur. Reaalselt ei ole võimalik olemasolevaid hooneid konstruktsioonide tõttu
erihoolekande klientide vajadustele ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele
vastavaks rekonstrueerida. Lisaks puuduvad hetkel ruumid nende klientide jaoks,
kes elavad praegu haigla aktiivravi korpuses. Teenuse kvaliteetseks jätkamiseks on
uute hoonete rajamine hädavajalik meede, millele käesoleval hetkel alternatiive ei
leidu.
Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti strateegiliseks eesmärgiks on tagada Viljandi haiglas kvaliteetse,
kliendikeskse ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele vastava ööpäevaringse
erihooldusteenuse pakkumine ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega
klientidele.
Projekti otseseks eesmärgiks on rajada Jämejala külla peremajad 60 ebastabiilse
remissiooniga psüühikahäirega kliendile, mis vastavad klientide vajadustele ning
tagavad kodusarnase, stabiilse ning arendava elukeskkonna.
Mitmed uuringud on tõendanud deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamise
postiivseid mõjusid. Vastavalt sellele tagatakse individuaalne ja inimese vajadustele
ning eripäradele vastav ja sobiv elukeskkond. Kliendid jagatakse ruumidesse nende
eripäradest ning puudest lähtuvalt ning neile tagatakse vajalik järelvalve ja tugi.
Projekti eesmärk ja elluviidavad tegevused vastavad täielikult erihoolekande
arengukava 2014-2020 alaeesmärgile 2 – erihoolekandeteenused on
deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad. Viljandi haigla teenuseid pakutakse
kogukonnapõhises teenusüksuses, andes klientidele võimaluse olla kogukonna liige.
Projekt panustab otseselt arengukava alaeesmärgi 2 meetmesse 2.2, mis näeb ette
erihoolekande taristu reorganiseerimist. Projektiga luuakse hooldusvorm, mis tagab
suurema isikliku arengu ja mis aitab kaasa enesehooldus- ja suhtlemisoskuste
arengule.
Heaolu arengukava 2016-2023 üheks eesmärgiks on sotsiaalteenuste pakkumise ja
korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamine. Alaeesmärgiks 3 on: isikute võimalused iseseisvalt toime tulla,
kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja
kvaliteetsele kõrvalabile paranenud.
Projekti tulemusena ehitatakse kaks uut peremaja tüüpi hoonet, kus on võimalik
osutada kvaliteetset, integreeritud ning klientide vajadustele vastavat ööpäevaringset
erihooldusteenust.
Mõlemas hoones on 30 ühekohalist tuba. Hooned on jaotatud neljaks 7-8 kohaliseks
peresarnaseks üksuseks. Kõigis üksustes on tualett- ja duširuumid, söögiruum,
tegevusruum, tegevusjuhendajate kabinet ja muud abiruumid. Igas üksuses on elutuba
/köök. Kuna ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega kliendid on ettearvamatu
käitumisega ning intellektuaalpuudega, on nende kogukonda sulandumine keeruline.
Seetõttu planeeritakse kliendid paigutada pigem suurematesse hoonetesse, et säiliks
võimalus maksimaalselt omavahel suhelda. Senine praktika näitab, et see on
klientide puhul väga oluline - ka praegu hoiavad koos elavad kliendid väga kokku.
Projekti tulemusena paraneb klientide elukvaliteet - eluruumid on piiritletud,
mugavad ja hubased ning tegevusjuhendajatel on vajalik ülevaade klientidest.
Peremajade juurde rajatakse oma hoov koos peenramaa, viljapuude ning
kasvuhoonega, et pakkuda klientidele erinevaid tegevusvõimalusi ning kaasamist
töösarnastesse tegevustesse. Hoonete juurde rajatakse ka haljasala ning
paigaldatakse kiik, mis on klientide rahustamiseks väga oluline.
Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projekti tegevustega reorganiseeritakse Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuse
erihooldusteenuse pakkumine ebastabiilse remissiooniga isikutele ning rajatakse
kvaliteetsed teenuskohad 60 ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega kliendile.
Teenusel olevad isikud viiakse olemasolevatest ruumidest haigla aktiivravi korpuses
ning polikliinikuks projekteeritud hoonest uutesse, nende vajadustele vastavatesse
ruumidesse, tagades klientidele kodu- ja peresarnase elukorralduse.
Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Viljandi haiglas on ööpäevaringset erihooldusteenust ebastabiilse remissiooniga
klientidele pakutud alates 2006. aastast. Seejuures teenindab Viljandi haigla õendus-
hoolduskeskus ka kliente, keda teised teenusepakkujad ei ole võimelised teenindama.
Ebastabiilse remissiooniga klientide haiguskulu eripäraks on see, et haiguse ägedad
ja alaägedad perioodid vahelduvad ning nende tervislik seisund on sageli muutuv.
Ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikud vajavad pidevat ravi, mistõttu on
oluline neile selle tagamine. Tervise Arengu Instituudi tellimusel valminud „Vaimse
tervise teenuste kaardistamine ja analüüs“ toob välja, et optimaalne on vastava
teenuse pakkumine psühhiaatriahaiglate juures, kus isikutele on loodud eraldi
kodusarnased üksused ning ühtlasi on vajalik psühhiaatriline abi koheselt olemas.
Samuti on oluline aktiivravivõimaluste olemasolu. Seetõttu teeb Viljandi haigla
õendus-hoolduskeskuse erihooldusteenuste üksus pidevat koostööd nii haigla
aktiivraviüksuste kui ka psühhiaatriakliinikuga.
Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega
isikutele on väga spetsiifiline teenus, mille pakkujaid Eestis on vaid kolm, kes peavad
katma kogu riigi teenusvajaduse. Ainsana pakub teenust Viljandi maakonnas vaid
Viljandi haigla, mujal Eestis on vastava teenuse pakkujaid lisaks Viljandi haiglale
veel kaks (MTÜ Valgamaa Tugikeskus ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste
Keskus).
Käesoleva projekti käigus rajatav uus ning haigla vajadustele vastav
tegevuskeskkond tagab, et Viljandi haiglas jätkatakse pidevalt ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse edasiarendamist, vastamaks maksimaalselt kliendi
vajadustele ning kliendi ja tema lähedaste ootustele.
Viljandi haigla teeb oma teenuste arendamisel Viljandi linnaga koostööd, mis on
suunatud eelkõige haigla teenuste kvaliteedi ja hoonestuse arendamisele, et tagada
elanikele vajalike teenuste ajakohasus ja kättesaadavus. Ühiste eesmärkide
saavutamiseks on prioriteediks määratud haigla infrastruktuuri järjepidev
edasiarendamine. Koostöö eesmärgiks on eelkõige Viljandi haigla kujundamine
piirkondlikuks kompetentsikeskuseks erinevate teenuste pakkumisel ning
edasiarendamisel. Projekti raames ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumiseks
väljaarendatav infrastruktuur tagab parimad võimalused teenuse pakkumiseks.
Viljandi haiglal on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks sõlmitud
haldusleping aastani 2020. Taristu rajatakse vastavalt teenusel olevate klientide
vajadustele ning vastava teenuse osutamiseks. Viljandi haiglal on tähtajatu
tegevusluba.
Rajatavad hooned jäävad Viljandi haigla omandisse, mis kindlustab teenuse
pakkumise järjepidevuse. Ühtlasi on Viljandi haiglal olemas koostöökokkulepped nii
Viljandi linna kui ka Viljandi vallaga, mille tulemusena tagatakse klientidele
võimalus osaleda töösarnastes tegevustes ning mille kaudu kohalikud omavalitsused
on väljendanud oma toetust Viljandi haigla tegevustele.
Projekti eeltingimused: Projekti eeltingimused puuduvad.
Projekti kasusaajad: Psüühilise erivajadusega inimesed
Projekti kasusaajate asukoht: üle-eestiline
Projekti kasusaajate täpsustus: Projekti kasusaajateks on ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega kliendid.
Avaliku teenuste pakkumine teenuseüksuse Projekti käigus ehitatavad hooned rajatakse Jämejala külasse, kus asub Viljandi
asukohas: haigla õendus-hoolduskeskus. Klientidele pakutavad teenuskohad jäävad samasse
kogukonda ja asukohta, kus kliendid juba hetkel elavad ning mis on neile tuttav.
Samuti on klientide olemasoluga harjunud ka kohalik kogukond. See tagab
ööpäevaringse erihoolekande klientidele vajaliku stabiilsuse ning juba tuttava
elukeskkonna koos kvaliteetsemate ja hubasemate eluruumidega. Kuna ebastabiilse
remissiooniga klientide haiguskulg on selline, mis vajab suurel määral
psühhiaatrilist abi ning ka viibimist psühhiaatriahaiglas, on oluline faktor asukoha
valikul ka Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku asumine Jämejala külas. Seetõttu on
väga oluline koostöö psühhiaatriakliinikuga ning haigla aktiivravi osakondadega.
Klientide tervisliku seisundi eest hoolitsemiseks on võimalik kasutada aktiivravi ja
psühhiaatriakliiniku pakutavaid teenuseid ning eriarstiabi. See teeb Viljandi haigla
teised üksused ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumisel olulisteks partneriteks.
Muudest teenustest on Jämejala külas olemas kauplus, apteek, ühistransport,
raamatukogu, rahvamaja, tegevusmaja, võimla ja postiteenus. Pangateenus, sh
pangaautomaat ning pakiautomaat on kättesaadavad Viljandi linnas. Jämejala külas
olevad teenused on klientidele kättesaadavad iseseisvalt, Viljandi linnas olevate
teenuste tarbimiseks on Jämejala külal olemas tihe ühistranspordiühendus.
Siinkohal tuleb mainida, et teenuste tarbimiseks peab ebastabiilse remissiooniga
psüühikahäirega isikul tema enda ja ka teiste turvalisust silmas pidades alati kaasas
olema saatja.
Jämejala külas tegutseb päevakeskus, kus kliendid saavad osaleda lauluansambli jt
muusikakollektiivide töös, tegeleda erinevate huvitegevustega (käsitöö, näitering,
kirjandus), käia matkamas ja kala püüdmas, osaleda väljasõitudel ja huvilaagrites.
Kliente kaasatakse vastavalt nende võimekusele erinevatesse töösarnastesse
tegevustesse, näiteks on käidud klientidega metsa istutamas, osaletakse erinevatel
laatadel. Kõiki aktiveerivate tegevuste võimalusi pakutakse klientidele ka praegu
ning nende pakkumist jätkatakse ka projektijärgselt.
Kuigi kohaliku omavalitsuse üksuses pakutakse ka muid sotsiaalteenuseid, ei ole
need käesoleva projekti raames olulised, kuna ebastabiilse remissiooniga
psüühikahäirega isikud ei ole võimelised neid kasutama.
Teenusesaajate hõive arendamise võimalused Psüühilise erivajadusega inimeste hõivet käesolev projekt ei mõjuta. Ebastabiilse
teenuseüksuse asukohas: remissiooniga psüühikahäirega isikute haiguskulg on pidevalt muutuv ning pidevat
ravi vajav. Viljandi haiglas olevad kliendid on väga raske diagnoosiga, väga suure
töövõimekaotusega ning puude raskusastmega, tihti väga spetsiifilise
käitumismalliga ja ka agressiivsed, mistõttu nende klientide viimine tööturule ei ole
võimalik. Viljandi haiglal olemas koostöökokkulepped nii Viljandi linna kui ka
Viljandi vallaga, mille tulemusena tagatakse klientidele võimalus osaleda
töösarnastes tegevustes.
Võimalused aktiveerivateks tegevusteks Viljandi haigla ei tee koostööd Eesti Töötukassaga, sest ebastabiilse remissiooniga
teenuseüksuse asukohas: psüühikahäirega isikuid ei ole võimalik suunata tööturule kuna isikud on väga suure
töövõime kaotusega ning puude raskusastmega. Isikute haiguskulg on pidevalt
muutuv ning pidevat ravi vajav, nad on tihti väga spetsiifilise käitumismalliga ning
võivad see juures olla ka agressiivsed. Seega leitakse aktiveerivaid tegevusi kohapeal.
Projekti raames rajatavatesse majadesse luuakse klientidele tegevusruumid. Mõlema
peremaja juurde rajatakse oma hoov koos peenramaaga ja sellel asuvate viljapuude
ning kasvuhoonega, et pakkuda klientidele erinevaid tegevusvõimalusi ning
kaasamist töösarnastesse tegevustesse. Hoonete juurde rajatakse ka haljasala ning
paigaldatakse kiik.
Uuenduslike lahenduste kasutamine teenuste
korralduses: Peamise uuendusliku meetodina võetakse kasutusele ebastabiilse remissiooniga
psüühikahäirega klientide grupeerimine väiksematesse peresarnastesse üksustesse,
mis tagab individuaalsema lähenemise kliendi vajadustele ja haiguskulule ning
annab võimaluse osutada autismispektriga klientidele neile sobivat ja parimat
teenust. Ruumide planeeringuga tagatakse üksuses töötavale tegevusjuhendajale
ülevaade klientidest ning võimalus kriitilistes olukordades kiiresti reageerida. Taolist
lähenemist ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega klientide puhul täna Eestis
veel ei kasutata – Viljandi haigla ja Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus on hetkel
veel suured institutsioonid ning MTÜ Valgamaa Tugikeskuses elavad ebastabiilse
remissiooniga psüühikahäirega kliendid koos autistlike ja liitpuudega klientidega.
Projekti tulemusena luuakse eraldi üksus autismispektriga klientidele, kus on
võimalik just nende klientide vajaduste ning eripärade põhiselt nendega tegeleda
ning neid arendada. Praegu on autismispektriga kliendid koos teiste klientidega ning
nendega tegeletakse teiste klientidega samadel alustel.
Oma teenuste arendamiseks tehakse pidevalt koostööd Hollandi koolituskeskusega
Roc Mondriaan, mille praktikandid käivad iga-aastaselt Viljandi haiglas praktikal.
Praktika käigus õpetatakse klientidega tegelevatele töötajatele erinevaid
uuenduslikke võtteid sellise raskusastmega klientuuriga paremini toimetulekuks.
Olulisteks teemadeks on töö autismispektriga klientidega, töö ohtliku kliendiga, sh
viisid kuidas kaitsta ennast ja samas mitte ohustada klienti. Uuenduslike
meetoditena võetakse näiteks kasutusele erinevad kliendisõbralikud
ohjeldamismeetodid käepäraste vahenditega. Tehtav koostöö ja praktika on
kahepoolne: praktikandid tutvustavad uuenduslikke tegevusi samal ajal kui saavad
ise vajalikku praktikat. Arvestades, et Hollandis on deinstitutsionaliseerimine juba
kasutuses, on taoline koostöö väga tulemuslik ning motiveeriv nii klientidele kui ka
töötajatele.
Lisaks eelnevale muudab projekt Viljandi haigla ööpäevaringse erihooldusteenuse
tööprotsessi optimaalsemaks. Kolmes erinevas asukohas elavad kliendid tuuakse
kokku kahte kompaktsesse ning kliendi vajadustele sobivasse hoonesse. Klientide
paigutamine väiksematesse peresarnastesse üksustesse tagab tegevusjuhendajatele
parema ülevaate klientidest ning annab võimaluse klientidega personaalsemaks
tegutsemiseks.
Teenuseüksuse ja -kohtade juurde- ja Projekti raames loodavad teenuskohad hakkavad paiknema Viljandi linna vahetus
ligipääsetavus: läheduses asuvas looduskaunis Jämejala külas. Keskuse lähedal asuvas külas on
olemas üks olulisim regionaalse teenuse osutaja, milleks on Viljandi haigla.
Jämejala külal on väga hea transpordiühendus Viljandi linnaga. Haigla asub Viljandi
linna vahetus läheduses (vahemaa ligikaudu 3 km), kuhu on võimalik kesklinnast
saada linnaliinidega nr 2A, 6, 8, ja 10 ning kuhu tuleb ka maakonnaliin nr 28.
Viljandi linnal on tihe ühistranspordiühendus erinevate asulatega maakonnas.
Tõmbekeskust ühendab erinevate asulatega ligikaudu 50 erinevat maakonnaliini, mis
tagab hea ligipääsetavuse.
Viljandi linnal on tihe bussiühendus ka Eesti teiste piirkondadega ja
maakonnakeskustega, mis on oluline arvestades asjaolu, et kliendid on pärit
erinevatest Eesti piirkondadest. Otse bussijaamast saab hailga juurde bussidega nr 8,
10 ja 28. Lisaks ühistranspordiühendusele on Viljandi haigla juures head
parkimisvõimalused, mistõttu on haiglale hea ligipääs ka isikliku autoga.
Infrastruktuuri rajamisel arvestatakse erinevate sihtgruppide vajadustega, et tagada
kõigile võrdne ligipääs. Teenuskohtade loomisel tagatakse ligipääsetavus kõigile
sihtgruppidele, sh on loodud võimalused ratastooliga liikumiseks (lävepakuta ja
piisavalt laiad uksed, koridorid, teisele korrusele ligipääs tagatakse trepironijaga).
Teenuskohtadele juurdepääsetavus on tagatud ka läbi laialdase teabe pakkumise
teenuskohtade ja teenuseosutaja kohta.
Näitajad
Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja
juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse
näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal.
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus
Projekti väljundina on valminud 2 uut peremaja tüüpi hoonet netopinnaga 1700 m2 Jämejala külas Viljandimaal, aadressil Saariku tee 8 ja
Jämejala pst 24.
Projektiga hõlmatud teenuseüksuste arv üksus 1,00 1,00
Ehitatav pind m2 0,00 1 700,00
Renoveeritav pind m2 0,00 0,00
Ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohtade arv teenuseüksustes teenuskoht 60,00 60,00
Kogukonnas elamise teenusekohtade arv teenuseüksustes teenuskoht 0,00 0,00
Toetatud elamise teenusekohtade arv teenuseüksustes teenuskoht 0,00 0,00
Igapäevaelu toetamise teenusekohtade arv teenuseüksuses teenusekoht 0,00 0,00
Töötamise toetamise teenusekohtade arv teenuseüksuses teenusekoht 0,00 0,00
Valdkonna ülesed näitajad
Loodud kvaliteetsete teenuskohtade arv tk 0,00 60,00
Kas projekt on kliimat ja keskkonnahoidu edendava mõjuga (st edendab säästvat arengut; Jah
keskkonnamõjude/-koormuse vähendamist; ressursi ja energiasäästu; taastuvenergia
kasutuselevõttu; keskkonnahoidu või kliimamuutustele vastupidavust)?
Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga (st panustab naiste ja meeste Jah
võrdõiguslikkuse edendamisse; puudega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste
tagamisse, sh ligipääsetavus; või võrdsete võimaluste tagamisse eri vanuses või rahvusest
inimestele)?
Kas projekt on regionaalarengut edendava mõjuga (st toetab piirkondlikke erinevusi Jah
tasakaalustava arengu soodustamist; piirkondade eripära ja erivajaduste arvestamist;
piirkonna terviklikkuse arvestamist või lähimuspõhimõtte rakendamist regionaalarengu
suunamisel)?
Kas projekt on riigivalitsemist edendava mõjuga (st toetab ühtset riigivalitsemist; kaasavat ja Jah
teadmistepõhist poliitikakujundamist või avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist)?
Tegevused
Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud
ajaraami.
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp
tunnus
Projekti väljundina on valminud 2 uut peremaja tüüpi hoonet netopinnaga 1700 m2 Jämejala külas Viljandimaal, aadressil Saariku tee 8 ja
Jämejala pst 24.
2 Projekteerimine 01.03.2018 30.06.2019
Tegevuse täpsustus:
Hoonete rajamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine. Projekteerija leidmiseks viiakse perioodil 1. märts - 31. juuni 2018 läbi
projekteerimishange. Projekteerimise lõpukuupäevaks on prognoositud 31. märts 2019. Ekspertiisi hange ja ekspertiis viiakse läbi
perioodil aprill – juuni 2019.
3 Ehitamine 01.05.2019 30.09.2020
Tegevuse täpsustus:
Ehitushange viiakse läbi perioodil 1.mai – 30.juuni 2019. Ehitustööd algavad juuli 2019. Ehitustööde planeeritud lõpp on 30. juuni 2020,
millele järgneb hoonete sisustamine. Ehitustöödega paralleelselt toimub ka omanikujärelvalve. Ehitustööd hõlmavad ka toetuse
saamisest teavitamist.
Projekti elluviimiseks tehtud ettevalmistustööd: Toetust ei taotleta kulude osas, mis on tekkinud enne toetuse taotluse esitamist.
Kas projektijuhtimise teenust ostetakse sisse: JAH
Projekti mitteabikõlblikud kulud ning Mitteabikõlblikeks kuludeks on arvestatud 9% projekti kogumaksumusest.
kasutatavad proportsioonid:
Eelarve
Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta.
Üldtingimused
Kulude tingimused:
Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama
Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga teenitakse tulu
Tulu tingimused: Puhastulu ei teenita või ette maha ei arvata
Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR): 3 299 311,00
Abikõlbliku kulu summa (EUR): 3 000 000,00
Taotletud toetuse määr (%): 85,00
Taotletav toetuse summa (EUR): 2 550 000,00
Omafinantseeringu summa (EUR): 450 000,00
Tegevuste eelarve
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Projekti kulude hüvitamise ühtne määr (%): ei kohaldu
Projekti Projekti tegevuse nimetus Abikõlblik %
tegevuse tunnus summa
(EUR)
Projekti väljundina on valminud 2 uut peremaja tüüpi hoonet netopinnaga 1700 m2 Jämejala külas Viljandimaal, aadressil Saariku tee 8 ja
Jämejala pst 24.
2 Projekteerimine 211 635,00 7,05
Eelarve rea täpsustus:
Projekteerimine sisaldab ehitusprojekti koostamist ja ekspertiisi. Hinnaprognoosis tuginetakse eelnevate projekti kogemustele.
Ehitusprojekti koostamise kuluks on arvestatud 7,7% ehitustööde maksumusest (ca 224 413 €). Ehitusprojekti ekspertiisi hinnaks on
arvestatud ca 4% projekteerimise kuludest (ca 8337 €).
3 Ehitamine 2 764 724,00 92,16
Eelarve rea täpsustus:
Ehitustööd hõlmavad ehitustööde teostamist, omanikujärelvalvet, riigihankeid, hoonete määrusekohast sisustamist ja toetuse
kasutamisest teavitamist. Ehitustööde maksumuse leidmisel tuginetakse varasematele kogemustele, mille alusel arvestatakse
ehitustööde maksumuseks 1635 €/m2 (sh käibemaks, ehitustööde maksumus 2 900 046 €), omanikujärelvalve kuluks 1% ehitustööde
maksumusest (33 600 €) ning toetuse kasutamisest teavitamise (tänutahvlid, avalikkusele suunatud avamisüritus) kulud 1200 eurot (sh
käibemaks). Sisustuse kuluks on arvestatud 105715 €.
Kokku (EUR): 2 976 359,00 99,21
Horisontaalsed kulud
4 Projekti administreerimine 23 641,00 0,79
Eelarve rea täpsustus:
Projektijuhtimise hind on kalkuleeritud vastavalt projektijuhtimise osiste hindadele ning käesoleva projekti töömahule. Projektijuhtimise
kulud on kalkuleeritud kooskõlas varasemate koostööpartneritega projektijuhtimise valdkonnas. Projektijuhtimise perioodiks on
01.03.2018-30.09.2020
Kokku (EUR): 23 641,00 0,79
VALDKOND KOKKU (EUR): 3 000 000,00 100,00
Kõigi tegevuste eelarve kokku
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 3 000 000,00
Kas KOV on projektis kaasfinantseerija: EI
Rahastajad
Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid.
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik
summa
(EUR)
Sihtasutus Viljandi Haigla 450 000,00
Omafinantseeringu summa (EUR): 450 000,00
Taotletud toetuse summa (EUR): 2 550 000,00
KOKKU (EUR): 3 000 000,00
Projekti rahastajad kokku
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 3 000 000,00
Võrdlus eelarve lehega
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 3 000 000,00
Esitamine
Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (läbi genereeritud pdf-faili), lisada volikirju ja esitada taotlust rakendusüksusele.
Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri, mis tõendab allkirjastaja
esindusõigust.
Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2014-
2020.2.05.18-0079_14022018_155808.pdf
Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2014-2020.2.05.18-
0079_24012018_180034.asice
Volitused
Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585)
esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit.
Taotlusele ei ole lisatud volituse faile.
Kinnitused
Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:
Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse
seaduse § 39 lõike 10 alusel
Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse
Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad
struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada
kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
alused
Kinnitan, et olen teadlik tulu teenimisega seotud mõjust toetuse saamisele ja olen taotluse koostamise raames arvestanud puhastulu
teenimise piirangutega
Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel
Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.
Allkirjastaja andmed
(allkirjastatud digitaalselt)
Ees- ja perenimi: Priit Tampere
Allkirjastamise aeg: 14.02.2018 15:58
OTSUS
30.04.2018 nr 9.2-4.3/14-
20/11/81
Sihtasutus Viljandi Haigla taotluse
vastavaks tunnistamine ja
rahuldamine
Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise
tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 8 lõigete 1 ja 4 ning sotsiaalkaitseministri 06.
novembri 2017. a määruse nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ § 14 lõike 3 ja § 17
lõike 1 alusel:
1. Tunnistada nõuetele vastavaks ja rahuldada Sihtasutuse Viljandi Haigla, registrikood
90004585, asukoht Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 14.
veebruari 2018. a toetuse taotlus number 2014-2020.2.05.18-0079 (lisatud) projekti
"Viljandi Haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine" elluviimise toetamiseks
Euroopa Regionaalarengu Fondist.
2. Projekti kogumaksumus on 3 299 311,00 (kolm miljonit kakssada üheksakümmend
üheksa tuhat kolmsada üksteist) eurot.
3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 3 000 000,00 (kolm miljonit) eurot.
4. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse määr on 85,00 protsenti projekti abikõlblikest
kuludest ja maksimaalne suurus 2 550 000,00 (kaks miljonit viissada viiskümmend
tuhat) eurot.
5. Riikliku kaasfinantseeringu määr on 15,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja
suurus 450 000,00 (nelisada viiskümmend tuhat) eurot.
6. Projekti abikõlblikkuse periood on 01. jaanuar 2018. a – 30. september 2020. a.
7. Toetust võib kasutada tingimustel, et toetuse saaja täidab käesolevas otsuses ja
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses“ (edaspidi struktuuritoetuse seadus)
ning selle rakendusaktides sätestatud järgmisi kohustusi:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
/ registrikood 70000272
7.1. täidab sotsiaalkaitseministri 06. novembri 2017. a määruse nr 42 „Meetme tegevuse
„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud
taotlemisel“ eelkõige §-s 20 ja 23 sätestatud kohustusi;
7.2. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti elluviimise vastavalt
taotluses esitatud projekti eelarvele, tegevusplaanile ning ajakavale;
7.3. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti iga toetatava tegevuse
väljundinäitaja koos sihttasemega;
7.4. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti tulemusnäitaja koos
sihttasemega;
7.5. tagab projekti elluviimiseks vajalike ja õigusaktides sätestatud lubade ning
kooskõlastuste saamise;
7.6. tagab toetuse abil ehitatavatele hoonetele kasutusloa saamise hiljemalt 30.
septembriks 2020. a;
7.7. tagab Raamatupidamise seaduses sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara
arvele võtmise toetuse saaja raamatupidamises;
7.8. teavitab rakendusüksust viivitamata finantsanalüüsis kajastamata tulu saamisest
vastavalt Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” §-le 5.
8. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja
vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse
andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 10 loetletud asjaolude ilmnemise korral.
9. Toetus makstakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määrusele nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“.
10. Maksetaotluse menetlemise peatamisel ja maksmise ulatuse määramisel lähtutakse
struktuuritoetuse seaduse §-s 30 ning selle rakendusaktides sätestatud alustest.
11. Finantskorrektsioonide kinnitamisel ning toetuse tagasinõudmisel lähtutakse
sotsiaalkaitseministri 06. novembri 2017. a määruse nr 42 „Meetme tegevuse
„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud
taotlemisel“ §-s 25 sätestatust.
12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistada struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud juhtudel.
13. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades
vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast
haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmo Merila
osakonnajuhataja