Tervishoiu toimetised
Väikelaste tuberkuloosivastase
vaktsineerimise efektiivsus ja
kulud Eestis
Tervisetehnoloogia hindamise raport TTH25
Tartu Ülikool
2016
Tervishoiu toimetised
Väikelaste tuberkuloosivastase
vaktsineerimise efektiivsus ja
kulud Eestis
Tervisetehnoloogia hindamise raport TTH25
Tartu Ülikool
2016
Raporti on koostanud:
Rainer Reile, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi projektijuht
Triin Võrno, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi analüütik
Margit Närska, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud pediaatria erialal
Lea Pehme, Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud pulmonoloogia erialal
Keeletoimetaja – Anni Jürine
Kujundus ja küljendus – Margus Evert
Viide raportile:
Reile R, Võrno T, Närska M, Pehme L. Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsinee-
rimise efektiivsus ja kulud Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahva-
tervishoiu instituut; 2016.
Hulgimüeloomi ravistrateegiate efektiivsus ja kulutõhusus:
ISBN 978-9985-4-0990-9 (trükis)
ISBN 978-9985-4-0991-6 (pdf)
Tervisetehnoloogiate raportite koostamist toetas 2016. aastal Sotsiaalministeerium
Sisukord
Lühendid ja mõisted........................................................................................... 2
Kokkuvõte............................................................................................................ 4
1. Raporti eesmärk ja uurimisküsimused......................................................... 7
2. Metoodika........................................................................................................ 8
3. Tuberkuloos ...................................................................................................11
3.1. Tuberkuloosi kliinilised vormid ja riskitegurid ........................................11
3.2. Tuberkuloosi diagnostika..........................................................................12
3.3. Tuberkuloosi haigusjuhtude määratlus......................................................13
3.4. Tuberkuloosi ravi .....................................................................................13
3.5. Tuberkuloosi epidemioloogia ...................................................................14
3.6. Tuberkuloosi haiguskoormus Eestis..........................................................16
3.7. Tuberkuloositõrje meetmed Eestis............................................................21
4. Vaktsineerimine ........................................................................................... 22
4.1. BCG vaktsiin............................................................................................ 22
4.2. Vaktsineerimissoovitused ....................................................................... 23
4.3. BCGga vaktsineerimispraktikad maailmas ............................................ 24
4.4. Väikelaste universaalse vaktsineerimise lõpetamisega kaasnev
tervisemõju..................................................................................................... 26
5. BCG vaktsiini efektiivsus ............................................................................ 28
6. BCG vaktsiini kulutõhusus........................................................................... 33
7. Eelarve mõju analüüs.................................................................................... 39
7.1. Eelarve mõju analüüsi eeldused ja sisendid...............................................39
7.2. TB-vastase vaktsineerimise kogukulu......................................................43
7.3. Eelarve mõju analüüsi kokkuvõte.............................................................49
8. Järeldused ..................................................................................................... 50
9. Soovitused...................................................................................................... 53
Kasutatud kirjandus......................................................................................... 54
Lisa 1. Lähteülesanne........................................................................................ 59
Lisa 2. Otsingu metoodika................................................................................61
Lisa 3. Prognoositav 0–14-aastaste laste arv perioodiks 2018–2032............. 62
Lisa 4. Vaktsineeritavate ja TB juhtude arv ning kulud erinevate
vaktsineerimisstrateegiate lõikes..................................................................... 63
Lisa 5. Eelarve mõju analüüsi täiendavad stsenaariumid............................. 64
Summary............................................................................................................ 66
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 1
Lühendid ja mõisted
BCG – Bacillus Calmette-Guérin; tuberkuloosivastane nõrgestatud elusvakt-
siin, mille lõid Albert Calmette ja Camille Guérin 1919. aastal Pasteuri
Instituudis Prantsusmaal
DALY – ingl disability adjusted life year; tervisekaoga eluaasta
EU/EEA – ingl European Union/European Economic Area; Euroopa Liitu ja/või
Euroopa majanduspiirkonda kuuluvad riigid
ICER – ingl incremental cost-effectiveness ratio; täiendkulu tõhususe määr;
suhtarv, mis näitab tervisetehnoloogia rakendamise täiendavat kulu
ühe tulemi ühiku kohta võrreldes alternatiivse tervisetehnoloogiaga (nt
kulu QALY või ära hoitud infektsiooni kohta). Uue tervisetehnoloogia
ja alternatiivse tervisetehnoloogia kulu vahe jagatud tulemite vahega
KTB – kopsutuberkuloos on tuberkuloosi vorm, mille puhul on haaratud
kopsuparenhüüm ja/või kõri, bronhid või trahhea. Tuberkuloosijuht,
kus patsiendil on üheaegselt nii kopsu- kui ka kopsuvälise TB vorm,
loetakse statistiliselt kopsutuberkuloosi juhtude hulka
KVTB – kopsuväline tuberkuloos on tuberkuloosi vorm, mille puhul ei ole
haaratud kopsu parenhüüm, vaid teised elundid. Kopsuväliste TB
vormide hulka kuuluvad ka pleuriit ja rindkeresiseste lümfisõlmede
tuberkuloos
LS – ingl life year saved; eluea pikenemine mingi sekkumise tulemusena
võrreldes alternatiivse sekkumisega (oodatav eluiga ravimiga A miinus
oodatav eluiga ravimiga B)
LYG – ingl life year gained; mingi sekkumise tulemusena ära hoitud suremuse
arvelt võidetud eluaastate arv võrreldes alternatiivse sekkumisega
[(oodatav eluiga miinus vanus surma hetkel ravimiga A) miinus (ooda-
tav eluiga miinus vanus surma hetkel ravimiga B)]
MDR-TB – ingl multidrug-resistant TB; multiresistentne tuberkuloos; haigus-
tekitaja on resistentne samaaegselt kahe tuberkuloosi põhiravimi,
isoniasiidi ja rifampitsiini suhtes. Lisaks võib esineda resistentsus ka
teiste TB ravimite suhtes
QALY – ingl quality adjusted life year; kvaliteetne eluaasta; tervisetulemi
mõõtühik, mis võtab arvesse nii inimese eluaastad kui ka nende aastate
jooksul kogetud elukvaliteedi. Aastast elukvaliteeti hinnatakse skaalal
0–1, kus 1 vastab optimaalsele tervisele ning 0 surmale
RCT – ingl randomized controlled trial; juhuslikustatud kontrollitud uuring
2
TB – tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena leviv nakkushaigus, mis kõige
sagedamini kahjustab kopse, kuid võib kahjustada ka teisi elundeid.
Tuberkuloosi tekitaja on mükobakter Mycobacterium tuberculosis
TTH – tervisetehnoloogiate hindamine (ingl health technology assessment,
HTA); protsess, mis võtab süstemaatilisel, läbipaistaval, erapooletul ja
üldistaval viisil kokku teabe tervisetehnoloogia kasutamisega seotud
meditsiiniliste, sotsiaalsete, majanduslike ja eetiliste küsimuste kohta,
pakkumaks teavet ohutu ja tõhusa tervishoiupoliitika väljatöötamiseks
XDR-TB – ingl extensively drug-resistant TB; eriti resistentne tuberkuloos,
MDR-TB juht, kus on lisandunud haigustekitaja resistentsus ühe
fluorokinolooni ja vähemalt ühe teise rea süstitava TB ravimi suhtes
(kanamütsiin, kapreomütsiin või amikatsiin)
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 3
Kokkuvõte
Tuberkuloos (TB) on bakteriaalne nakkushaigus, millesse haigestub maailmas igal
aastal hinnanguliselt kaheksa miljonit ning sureb kaks miljonit inimest. Haigusteki-
tajaid levivad peamiselt piisknakkusena, sageli on nakkusallikaks hingamiselundite
bakterieritusega tuberkuloosi põdev haige. Tuberkuloosi kliinilisi vorme liigitatakse
paikme järgi kopsutuberkuloosiks (KTB), mille puhul on haaratud kopsuparenhüüm,
kõri, bronhid või trahhea, ning kopsuväliseks tuberkuloosiks (KVTB), mis haarab
kõiki ülejäänud paikmeid.
Eestis on TB haigestumus alates 1990. aastate lõpust vähenenud. Euroopas loetakse
madalaks haigestumuseks haigestumuskordajat alla 20 TB esmas- ja retsidiivjuhu
100 000 inimese kohta. Eestis oli vastav näitaja 2015. aastal 15,7 juhtu 100 000 kohta
(diagnoositi 155 KTB ja 14 KVTB juhtu). TB esmashaigestumus lastel väheneb
samuti: perioodil 2011–2015 registreeriti vanuserühmas 0–14 aastat 1–2 TB juhtu
aastas. Perioodil 1987–2015 ei esinenud 0–14-aastastel lastel ühtegi TB surma.
Bacillus Calmette-Guérin (BCG) vaktsiini on täiskasvanute ja väikelaste vaktsi-
neerimiseks kasutatud üle 90 aasta. Sarnaselt paljude teiste keskmise ja suure TB
haigestumusega riikidega kuulub TB vaktsiin Eestis riiklikku immuniseerimis-
kavasse ja vastsündinuid vaktsineeritakse 1–5 päeva vanusena. Arvestades BCG
vaktsiini paikmeti varieeruvat efektiivsust, kaitsva toime ajalist piiratust ning
haiguskoormuse jaotumist peamiselt spetsiifilistele riskirühmadele täiskasvanu-
tel, on TB-vastase vaktsineerimise mõju üldisele tuberkuloosi haiguskoormusele
Eestis eeldatavalt piiratud. Raporti eesmärk on hinnata, kui vajalik on väikelaste
universaalne BCGga vaktsineerimine Eestis ja millised tervisemõjud ja tervishoiu
kulud kaasneksid universaalsest vaktsineerimisest loobumisega.
Kõrge TB esmashaigestumusega riikides soovitab WHO vaktsineerida kõiki ter-
veid vastsündinuid ühe vaktsiiniannusega. Madala TB riskiga piirkondades võib
piirata vaktsineerimist spetsiifilistele riskirühmadele vastsündinute ja vanemate
laste hulgas. Universaalse vaktsineerimise lõpetamise eelduseks on toimiv TB
register, ning kui a) mikroskoopiliselt kinnitatud Mycobacterium tuberculosis’e
põhjustatud KTB juhtude arv on alla 5 100 000 elaniku kohta aastas või b) alla
5-aastaste laste TB meningiidi haigestumismäär on alla 1 juhu 10 miljoni elaniku
kohta eelneval 5 aastal või c) keskmine TB haigestumisrisk on alla 0,1% aastas.
Neist kriteeriumitest on Eestis täidetud b) ja c); KTB juhte oli Eestis 2014. aastal
14,8 100 000 inimese kohta. Universaalse vaktsineerimise lõpetamisel soovitab
WHO vaktsineerida suurenenud TB riskiga sihtrühma kuuluvaid imikuid ja alla
4
5 aastasi lapsi juhtudel, kui: a) laps elab koos praeguse või haiguse läbipõdenud
TB‑haigega, b) lapse vanemad või pereliikmed on viimase 5 aasta jooksul elanud
vähemalt 6 kuud kõrge TB haigestumusega riigis, või c) laps elab esimese 5 eluaasta
jooksul 3 kuud või kauem riigis, kus TB haigestumus on vähemalt 40 haigestunut
100 000 elaniku kohta.
Viimase 20 aasta jooksul on BCGga vaktsineerimine muutunud 49 riigis. WHO
Euroopa piirkonnas on universaalne BCG vaktsineerimisprogramm kasutusel 34
riigis, universaalsest vaktsineerimisest on loobutud 14 madala TB riskiga riigis.
Lääne-Euroopa riikides oli 2015. aastal universaalne TB vaktsineerimine kasutusel
vaid Iirimaal ja Portugalis. Riskirühmapõhisele vaktsineerimisele üleminekuga
kaasnevat tervisemõju on hinnatud Rootsis (universaalne programm kuni 1975)
ja Prantsusmaal (kuni 2006). Mõlemal juhul on täheldatud mõningast TB juhtude
arvu kasvu (nt Prantsusmaal 105 juhtu 2008. aastal vs. 101 juhtu 2005. aastal), kuid
riskirühma suur hõlmatus ja endiselt vähenev esmashaigestumus (Rootsi näitel)
kinnitab selektiivse programmi tõhusust.
BCG vaktsiini efektiivsust käsitlevad randomiseeritud kontrollitud uuringud jäävad
perioodi 1935–1988. Raportisse kaasatud nelja meta-analüüsi tulemuste põhjal on
BCG vastsündinutel tõhus (> 80%) tuberkuloosse meningiidi ja dissemineerunud
TB vastu, KTB vastu on vaktsiini tõhusus 60%. BCG kaitse nii KTB kui KVTB
vastu kestab vähemalt 10 aastat, ühe uuringu kohaselt üle 15 aasta tõhususega kuni
52%. BCG vaktsineerimisstrateegiate kulutõhusust TB ennetamisel on hinnatud
Soome, Slovakkia, Jaapani, Iirimaa ja Hollandi näitel. Peamiselt otsustuspuud
või Markovi mudelit kasutavate analüüside tulemitena esitati kulu ühe ennetatud
TB juhu kohta, Iirimaa ja Hollandi uuringutes ka täiendkulu tõhususe määrana
QALY või DALY kohta. Tulemuste kohaselt tuleks ühe TB juhu ennetamiseks
vaktsineerida 2125 – 10 779 last, tuberkuloosse meningiidi ja dissemineerunud
TB ühe juhu ennetamiseks tuleks vaktsineerida vastavalt 40 605 – 110 161 last.
Universaalset vaktsineerimist ei peetud Jaapani ja Iirimaa näitel kulutõhusaks.
Kuigi tulemused varieerusid uuringute lõikes märgatavalt, oli kulu ühe TB juhu
ennetamiseks selektiivse vaktsineerimise korral kõigil juhtudel väiksem kui uni-
versaalse vaktsineerimise korral.
Eelarve mõju analüüsis võrreldi kolme erineva vaktsineerimisstrateegiga kaasnevaid
tervisemõjusid ning tervishoiu kulusid Eestis. Analüüsis lähtuti vaktsineerimise
sihtrühma suurusest, TB haigestumusest, vaktsineerimise hõlmatusest, vaktsiini
tõhususest ning vaktsineerimise ja TB raviga kaasnevatest tervishoiukuludest.
Universaalselt vaktsineerimiselt üleminekuga selektiivsele vaktsineerimisele oleks
eeldatav võit kogukuludes esimestel aastatel 14 000 eurot, mis väheneks 2032.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 5
aastaks 7000 euroni. Vaktsineerimisest loobumisega säästetaks esimestel aastatel
kogukuludes 26 000 eurot, mis väheneks 2032. aastaks 16 000 euroni. Võrreldes
selektiivse vaktsineerimisega või vaktsineerimisest loobumisega hoiab universaalne
vaktsineerimine ära keskmiselt 1,5–1,64 TB juhtu aastas, mille arvelt hoitaks TB
ravikuludes kokku ligikaudu 3900–4300 eurot. Võrreldud kulude alusel on kõige
odavamaks strateegiaks vaktsineerimisest loobumine. Kuigi vaktsiini ühe annuse
hind on võrreldes paljude teiste vaktsiinidega väike, on universaalse vaktsineeri-
misega seotud kulud oluliselt suuremad kui võimalik kokkuhoid TB ravikuludes.
Universaalse vaktsineerimise kogukulud olid suurimad ka täiendavate stsenaariu-
mite lõikes, kus varieeriti vaktsiini hinna, vaktsiini tõhususe ja haigestumisriski
sisendeid.
Eelarve mõju analüüsi tulemused kinnitavad teistes riikides läbi viidud kulutõhususe
analüüsi tulemusi, mille põhjal ei peeta universaalset TB-vastast vaktsineerimist
kulutõhusaks, sest vaktsineerimisega kaasnevad suured kulud, kuid saavutatav võit
tervisetulemis on väike. Samas on BCGga vaktsineerimise mõju eelarvele väiksem
kui mitme teise immuniseerimiskavasse kuuluva vaktsiini puhul ning BCGga
vaktsineerimise tüsistuste osakaal on Eestis marginaalne. Seega ei saa vaktsineeri-
mise korralduse võimalikku muutmist põhjendada majanduslike või tervisemõjuga
(eelkõige tüsistuste risk) seotud argumentidega. Praeguse universaalse TB-vastase
vaktsineerimise eeliseks on sihtrühma määratlemise ja kaasamise lihtsus. Selektiivse
vaktsineerimise kasutuselevõtt eeldaks märkimisväärseid muutusi TB-vastase vakt-
sineerimise korralduses. Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise võimaliku
ümberkorraldamise puhul on olulisi aspekte on kirjeldatud 9. peatükis.
6
1. Raporti eesmärk ja uurimisküsimused
Väikelaste tuberkuloosivastaseks vaktsineerimiseks kasutatakse BCG vaktsiini, mis
kuulub sarnaselt paljude teiste riikidega ka Eestis riiklikku immuniseerimiskavasse.
Arvestades BCG vaktsiini mõõdukat ning paikmeti varieeruvat efektiivsust, kaitsva
toime ajalist piiratust ning haiguskoormuse jaotumist riskirühmadesse täiskasvanute
seas, võib eeldada, et väikelaste vaktsineerimise mõju on tuberkuloosi üldisele
haiguskoormusele Eestis piiratud. Madala esmashaigestumusega Lääne-Euroopas
ja Skandinaavias üldist BCGga vaktsineerimist reeglina enam ei rakendata. Seega
on asjakohane analüüsida võimalusi senise väikelaste vaktsineerimise praktika
muutmiseks ning muudatuste võimalikku mõju teiste tuberkuloositõrje meetmete
kontekstis.
Raporti eesmärk on hinnata väikelaste universaalse tuberkuloosivastase vaktsi-
neerimise vajalikkust Eestis ning võimaliku vaktsineerimisstrateegia muutusega
kaasnevaid tervisemõjusid ning tervishoiukulusid.
Uurimisküsimused, millele käesolevas raportis vastuseid otsitakse, on järgmised:
1. Milline on BCGga vaktsineerimise korraldus lähiriikides ja mujal Euroopas?
2. Milline on tõendusmaterjal universaalse BCGga vaktsineerimise lõpetamisega
kaasneva tervisemõju osas?
3. Milline on BCG vaktsiini efektiivsus ja kulutõhusus teaduskirjanduse alusel?
4. Milline on BCGga vaktsineerimise eelarvemõju võrreldes mittevaktsineerimise
ja selektiivse vaktsineerimisega?
Raporti esimestes peatükkides kirjeldatakse TB epidemioloogiat ja haiguskoormust
Euroopas ja Eestis. Seejärel kirjeldatakse teaduskirjanduse põhjal BCG vaktsiini
efektiivsust ning kulutõhusust ja analüüsitakse väikelaste BCGga vaktsineerimisega
kaasnevat eelarvemõju Eestis. Raporti lõpus esitatakse uurimisküsimustest lähtuvad
järeldused ja soovitused.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 7
2. Metoodika
Taust
Tervisetehnoloogiate hindamise (TTH; ingl health technology assessment, HTA)
eesmärk on toetada põhjendatud otsuste tegemist, et viia ellu ohutut ja efektiivset
tervisepoliitikat, mis oleks patsiendikeskne ja taotleks parimat väärtust ühiskonnale.
TTH väljundiks on raport, milles süstemaatilisel, läbipaistval ja erapooletul viisil
sünteesitakse tõenduspõhine informatsioon tervisetehnoloogia rakendamise medit-
siiniliste, majanduslike, sotsiaalsete ja organisatsiooniliste aspektide kohta. Analüüsi
ülesehituse ja probleemipüstituse aluseks on raporti lähteülesanne (vt Lisa 1) ja
selles sisalduv sihtrühma, sekkumise, võrdluse ja tulemusnäitajate määratlus.
Efektiivsuse uuringute otsingu metoodika
BCG vaktsiini efektiivsust käsitlevatest teadusartiklitest ülevaate saamiseks tehti
2016. aasta aprillis süstemaatiline otsing andmebaasis PubMed. Päring oli piiratud
inglisekeelsete, viimase 10 aasta jooksul avaldatud süstemaatilistele ülevaadete ja
meta-analüüsidega, mis käsitlesid BCG vaktsiini inimestel läbi viidud uuringutes;
päring on esitatud raporti Lisas 2.
Otsingu tulemusel leitud 47 allikast jäeti pealkirjade ja sisukokkuvõtete põhjal välja
37, mis: a) ei käsitlenud BCG vaktsiini/vaktsineerimise tõhusust, b) võrdlesid BCG
efektiivsust teiste seisundite (nt põievähk) puhul, c) käsitlesid TB diagnostiliste
testide efektiivsust või d) ei olnud süstemaatilised ülevaated ega meta-analüüsid.
Täistekstide põhjal jäeti järele jäänud 10 uuringust kõrvale täiendavalt: a) 4 artiklit,
mis käsitlesid IGRA ja tuberkuliintesti efektiivsust, b) 2 BCG tüsistuste ravi käsit-
levat artiklit ja c) 1 artikkel, mis ei olnud süstemaatiline ülevaade. Kokku kaasati
3 eeltoodud kriteeriumitele vastavat süstemaatilist ülevaadet ja meta-analüüsi.
Sirveotsinguga leiti lisaks üks kulutõhususe analüüs, milles oli tehtud BCG efek-
tiivsuse meta-analüüs. Raportisse kaasatud artiklite valikut illustreerib joonis 1.
8
PubMed päring: 47 artiklit Välja jäetud 37:
– ei käsitle BCG vaktsiini/vaktsineeri-
mise tõhusust
– võrdlevad BCG efektiivsust teiste
seisundite puhul
– käsitlevad TB diagnostiliste testide
Pealkirja ja sisukokkuvõtte põhjal efektiivsust
sobivaks hinnatud: 10 artiklit – ei ole süstemaatilised ülevaated ega
meta-analüüsid
Välja jäetud 7:
Väikelaste TB-vastase vaktsineerimise – 4 käsitlevad IGRA ja tuberkuliintesti
tõhusust käsitlevaid süstemaatilisi ülevaateid: efektiivsust
3 artiklit – 2 BCG tüsistuste ravi käsitlevat artiklit
– 1 ei ole süstemaatiline ülevaade
Raportisse kaasatud: 4 artiklit Sirveotsing 1 artikkel
Joonis 1. BCG vaktsiini efektiivsust käsitlevate artiklite selekteerimine
Kulutõhususe uuringute otsingu metoodika
TB-vastase vaktsineerimise kulutõhusust käsitlevatest teadusartiklitest ülevaate
saamiseks viidi 2016. aasta aprillis läbi esmane otsing andmebaasis PubMed.
Päring (vt Lisa 2) piiratuna ajavahemikuga 01.01.2000–31.03.2016 avaldatud inglise
keelsete uuringutega andis 62 vastet. Pealkirjade ja sisukokkuvõtete põhjal valiti
välja 12 artiklit, mille sobivust hinnati täistekstide põhjal. Hindamise aluseks oli
lähteülesandes toodud tehnoloogia (BCGga vaktsineerimine), sihtrühma (väikelapsed
ja vastsündinud) ja võrdluse (universaalne vaktsineerimine vs. mittevaktsineerimine
või selektiivne vaktsineerimine) määratlus. Täistekstide põhjal osutus eeltoodud kri-
teeriumitele vastavaks 5 artiklit. Lisaks otsiti 2016. aasta aprillis sobivaid avaldatud
kulutõhususe raporteid andmebaasist CRD (Centre for Reviews and Dissemination),
kasutades välju piiramata otsisõnu: „BCG“ OR „Tuberculosis“. Publikatsiooni
liigiks valiti „HTA Published“. Leiti 1 TTH raport, mis kaasati ülevaatesse. 2016.
aasta septembris läbi viidud sirveotsing andis ühe täiendava vaste. Raportisse on
kaasatud kokku 7 BCGga vaktsineerimise kulutõhusust käsitlevat allikat, mille
valimist illustreerib joonis 2.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 9
Pubmed päring: 62 artiklit
Välja jäetud 50:
– ei käsitle BCG vaktsiini/vaktsineerimise
kulutõhusust
– hindavad teisi TB vaktsiine kui BCG
Pealkirja ja sisukokkuvõtte põhjal sobi-
– ei olnud kulutõhususe analüüsid
vaks hinnatud: 12 artiklit
Välja jäetud 7:
– ei käsitle BCG vaktsiini/vaktsineerimise
Käsitlevad väikelaste TB-vastase vaktsinee- kulutõhusust
rimise kulutõhusust: 5 artiklit
CRD andmebaas: 1 TTH raport
Sirveotsing: 1 artikkel
Raportisse kaasatud: 7 allikat
Joonis 2. TB-vastase vaktsineerimise kulutõhusust käsitlevate artiklite
selekteerimine
Pubmed päring
10
3. Tuberkuloos
3.1. Tuberkuloosi kliinilised vormid ja riskitegurid
Tuberkuloos (TB) on õhu kaudu leviv bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks
on mükobakter Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloos võib kulgeda nii ägedalt
kui ka krooniliselt ja tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid
võib kahjustada ka teisi organeid. Haigustekitaja võib püsida organismis latent-
sena aastakümneid. Nakatunutest haigestub elu jooksul hinnanguliselt 5–10%.
Tuberkuloos ei anna läbipõdemisel immuunsust, st, et inimene võib tuberkuloosi
põdeda korduvalt. [1]
Haigustekitajaid levivad peamiselt piisknakkusena, harvem võib nakatuda see-
detrakti või vigastatud naha ja limakestade kaudu. Nakkusallikaks on eeskätt
hingamiselundite bakterieritusega tuberkuloosi põdev haige (kopsutuberkuloos),
kopsuvälist tuberkuloosi põdevad haiged on harva nakkusohtlikud. Nakatumist
tuberkuloosi mõjutab kokkupuute kestus nakkusohtliku tuberkuloosihaigega,
sissehingatud bakterite hulk ja vastuvõtva organismi üldseisund. Haigestumist
soodustavad vaegtoitumus, vaimne ja füüsiline ülepinge, alkoholism, narkomaania,
kroonilised haigused ning immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus). Tuberkuloosi
tekitavad mükobakterid on väliskeskkonnas üsna vastupidavad ja võivad säilitada
eluvõime kuivanud eritistes kuni aasta, kuid hävivad kiiresti ultraviolettkiirguse
toimel. [2, 3]
Tuberkuloosi kliinilisi vorme liigitatakse paikme järgi kopsutuberkuloosiks (KTB)
ja kopsuväliseks tuberkuloosiks (KVTB). Kopsutuberkuloos (Rahvusvahelise hai-
guste klassifikaatori RHK-10 koodid A15, A16, A19) on tuberkuloosi vorm, mille
puhul on haaratud kopsuparenhüüm ja/või kõri, bronhid või trahhea. Kopsuväline
tuberkuloos (KVTB) (RHK-10 A17, A18) haarab kõiki ülejäänud paikmeid, kaasa
arvatud pleura ja rindkere sisesed lümfisõlmed. Kopsuväliseid TB vorme esineb
Eestis suhteliselt harva. [3]
Tuberkuloosi sümptomid sõltuvad haiguse paikmest. Kopsutuberkuloosi kõige sage-
dasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võivad kaasneda
rögaeritus ja veriköha, harvem valu rindkeres. Teised sagedasemad haigustunnused
on palavik, öine higistamine, külmavärinad, isutus, kaalulangus ning väsimus.
Tuberkuloos võib kulgeda ka asümptomaatiliselt. [3]
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 11
3.2. Tuberkuloosi diagnostika
Eestis on tuberkuloos kuulunud ametlikule registreerimisele alates 1922. aastast
[4]. Tuberkuloosi avastamine toimub patsiendi pöördumisel kaebustega arsti poole
(nn passiivne avastamine), tuberkuloosihaigetega kokkupuutunute uurimisel,
riskirühmade uurimisel ja kohustusliku meditsiinilise läbivaatuse käigus (teatud
ametite korral) [3].
Latentse TB diagnoosimiseks kasutatakse tuberkuliini nahatesti (ka Mantoux test)
ja/või patsiendi verest tsütokiini interferooni-gamma (IFN-γ) koguse määramist
(nt IGRA meetodit kasutav Quantiferon-TB test). Tuberkuliini nahatest ja IGRA
test annavad ühesuguse positiivse tulemuse nii latentse TB kui aktiivse TB kor-
ral, seetõttu on vajalikud täiendavad uuringud, et tõestada haiguse olemasolu või
puudumine. Tuberkuliintesti teostamiseks süstitakse naha alla käsivarre piirkonda
0,1 ml Mycobacterium tuberculosis’e puhastatud proteiinderivaati ehk tuberkuliini.
Testi tulemust hinnatakse süstekohta tekkiva paapuli diameetri alusel 48–72 tunni
möödudes; positiivseks loetakse tulemust alates 5 mm. [2]
Tuberkuliintestiga hinnatakse organismi immuunvastuse olemasolu mükobakteri-
tele ja/või vaktsineerimisele. Positiivne testitulem viitab immuunmälu olemasolule
ehk tuberkuloosivastaste antikehade võimalikule olemasolule. IGRA puhul viitab
suurenenud IFN-γ hulk varasemale kokkupuutele Mycobacterium tuberculosis’e
antigeenidega. IGRA testi kasutatakse samadel näidustustel kui tuberkuliintesti,
samas on sel mitmeid eeliseid. IGRA ei anna positiivset immuunvastust BCG
vaktsiinitüve proteiinidele ja atüüpiliste mükobakterite nakkustele, samuti piisab
ühekordsest patsiendi visiidist. [5]
Kopsutuberkuloosi diagnoosimiseks tuleb teha radioloogilised uuringud (röntge-
nogramm, vajadusel kompuutertomograafiline uuring), vähemalt kaks röga müko-
bakterioloogilist uuringut järjestikustel päevadel (mikroskoopia, bakterioloogia,
molekulaarsed meetodid) ning tuberkuliinproov ja/või IGRA test. Tuberkuloosi
diagnoosi hinnatakse kinnitatuks, kui on isoleeritud haigustekitaja. Mikroskoopi-
liselt positiivse leiu (ingl smear) alusel pole võimalik tuvastada mükobakteri liiki.
Selleks kasutatakse bakterioloogilist ehk külvi meetodit (ingl culture) ja mükobakteri
samastamist. [4] Külvi meetodiga on võrdsustatud nn molekulaarsete meetoditega
tuvastatud Mycobacterium tuberculosise olemasolu uuritavas materjalis (PCR
analüüs, Genexpert). Kopsuvälise tuberkuloosi diagnoos peab tuginema samadele
põhimõtetele, kuid diagnoosimiseks võib olla vaja spetsiifilisi uuringuid vastavalt
haiguse paikmele. Tuberkuloosi diagnoosimisel on oluline korrektne anamnees. [3]
12
3.3. Tuberkuloosi haigusjuhtude määratlus
TB haigujuhtude defineerimisel kasutatakse WHO klassifikatsiooni, mis eristab
TB juhte lähtuvalt diagnoosi tõendatusest [6]. Võimalikud (ingl possible) juhud
on diagnoositud vaid kliiniliste tunnuste põhjal. Tõenäoliste (ingl probable) TB
juhtude puhul on lisaks kliinilistele haigustunnustele ka laboratoorne tõestus bak-
terioskoopilise, histoloogilise või molekulaarse uuringu tulemusel. Kui kopsutuber-
kuloosi korral on rögaproovi mikroskoopilisel uuringul tuvastatud haigustekitajad,
nimetatakse sellist juhtu mikroskoopiliselt positiivseks TBks (ingl smear positive,
BK+). Tõestatud (ingl confirmed) juhtudel on Mycobacterium tuberculosis isolee-
ritud külvi meetodil või kinnitatud bakterioskoopilise ja molekulaarse testi teel.
Külvpositiivne TB (ingl culture positive) on kopsutuberkuloosi juht, mille puhul
rögast on külvi meetodil isoleeritud ja samastatud Mycobacterium tuberculosis.
Nii võimalikud, tõenäolised kui ka tõestatud tuberkuloosijuhud kuuluvad üleeu-
roopaliselt kohustuslikule registreerimisele ühtsesse andmebaasi The European
Surveillance System (TESSy) [4].
Esmaseks tuberkuloosijuhuks loetakse patsiendi elus esmakordselt diagnoositud
TB ravi patsiendil, kes pole varem kasutanud tuberkuloosivastaseid ravimeid või on
kasutanud neid vähem kui kuu aega. Korduvravi juhuks loetakse TB ravi patsiendil,
kes on varasema ravi katkestanud. Retsidiivjuhuks loetakse olukorda, kus inimene
pärast varasemat tuberkuloosi ravi paranenud, kuid tal on uuesti diagnoositud
tuberkuloos. Ravimresistentseks tuberkuloosiks (ingl drug-resistant tuberculosis)
loetakse juhtu, kui haigustekitaja on resistentne ühe või mitme tuberkuloosiravimi
suhtes. Multiresistentne tuberkuloos (MDR-TB, ingl multi-drug resistant TB) on TB
juht, mille korral haigustekitaja on samaaegselt resistentne isoniasiidi ja rifampit-
siini suhtes, lisaks võib esineda resistentsus ka teiste TB‑vastaste ravimite suhtes.
Eriti resistentseks TBks (XDR-TB, ingl extensively drug-resistant TB) nimetatakse
TB juhtu, mille korral haigustekitaja on resistentne nii isoniasiidi, rifampitsiini
kui ka teise rea ravimitest flurokinolooni ja ühe aminoglükosiidi – kanamütsiini,
kapreomütsiini või amikatsiini – suhtes. [4]
3.4. Tuberkuloosi ravi
Ravi eesmärkideks on tuberkuloosihaige paranemine aktiivsest tuberkuloosist või
sellest põhjustatud suremuse vältimine, tuberkuloosi retsidiivide vähendamine ning
ravimresistentsete haigusjuhtude tekke ja leviku piiramine tuberkuloosi nakkusohu
vähendamiseks ühiskonnas. [3]
Kaasaegne tuberkuloosiravi baseerub standardiseeritud antibakteriaalse ravi
skeemidele, mida rakendatakse vastavalt haigustekitaja ravimtundlikkusele. TB
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 13
ravikuur kestab sõltuvalt paikmest ja haigustekitaja ravimtundlikkusest 6–24 kuud.
Raviskeem koosneb vähemalt neljast erinevast preparaadist. Tuberkuloosi ravi peab
olema järjepidev ning kontrollitav, et vältida ravimresistentsuse kujunemist ning
infektsiooni levikut elanikkonna seas. Ravimtundliku tuberkuloosi korral on ravi
efektiivne. [3]
TB ravimid klassifitseeruvad I ja II rea ravimiteks. I rea ravimid põhinevad isoni-
asiidil, rifampitsiinil, etambutoolil ja pürasiinamiidil, samuti rifampiini derivaatidel
rifapentiin ja rifabutiin. II rea ravimid põhinevad kapreomütsiinil, amikatsiinil ning
mitmetel teistel toimeainetel. [2] WHO ravijuhend [7] määrab lastel kasutatavate TB
raviskeemide ja annuste näidustuse. Ravimtundliku tuberkuloosi ravikuur kestab
tavaliselt 6 kuud, haiguse ebasoodsa kulu korral võib see pikeneda. Latentse TB
korral on soovitav määrata tuberkuloosi profülaktiline ravi suure haigestumisriskiga
inimestele. Kui aktiivne TB on välistatud, kasutatakse ennetavaks raviks erinevaid
raviskeeme. Kõige sagedamini kasutatakse praegu isoniasiidi 6 kuu või isoniasiidi
ja rifampitsiini kombinatsiooni 3–4 kuu jooksul. [2]
TB ravi määrab Eestis pulmonoloog. Ravi alustatakse tavaliselt haiglas ja see jät-
kub ambulatoorselt. Ravijärgimuse tagamiseks rakendatakse otseselt kontrollitavat
ravi. Kõik TB ravimid on patsientidele kogu ravikuuri vältel tasuta, need ostab
Sotsiaalministeerium riigihankega. [4] Detailne ülevaade TB ravi korraldusest on
esitatud rahvusvahelistes ravijuhendites [8] ning Eesti Kopsuarstide Seltsi kinnitatud
tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhistes [3]. Praegu on koostamisel
uus ravijuhend kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitluse kohta Eestis, mis valmib
eeldatavasti 2018. aastal [9].
3.5. Tuberkuloosi epidemioloogia
Hinnanguliselt oli 2014. aastal maailmas kokku 9,6 mln uut TB juhtu – tuberkuloosi
haigestus 5,4 mln meest, 3,2 mln naist ja 1,0 mln last. Haigestumus on suurim Aaf-
rikas, Kagu-Aasia ja Okeaania piirkondades; sealsed TB juhud moodustasid 86%
kõigist 2014. aastal registreeritud TB juhtudest. Kuigi riikide keskmine esmashai-
gestumuskordaja on endiselt kõrge (133 juhtu 100 000 inimese kohta 2014. aastal),
on võrreldes 1990. aastaga TB levimus vähenenud 42%. Samas jääb hinnanguliselt
37% uutest juhtudest diagnoosimata. Esmasjuhtudest 12% olid HIV-positiivsed.
2014. aastal registreeriti kokku 1,5 mln TB surma, neist 890 000 meest, 480 000
naist ja 140 000 last. TB suremus on võrreldes 1990. aastatega vähenenud 47%. [10]
WHO Euroopa regiooni 51 riigis varieerub TB registreerimiskordaja suurel määral.
TB esmasjuhtude registreerimiskordaja on madalaim Itaalias (2,8 juhtu 100 000
inimese kohta) ja kõrgeim Kasahstanis (123 juhtu 100 000 inimese kohta) [11].
14
Kui 2010. aastal registreeriti WHO Euroopa regioonis kokku 388 875 TB juhtu
esmashaigestumuskordajaga 43,7 juhtu 100 000 inimese kohta [11], siis 2014. aastal
vastavalt 329 270 TB juhtu (36,7 juhtu 100 000 kohta), haigestumise keskmine
vähenemine oli aastas 4,3% [12].
<5
5–9
10–19
20–49
≥50
Puudub
Joonis 3. TB esmashaigestumuskordajad Euroopas 2014. aastal [12]
Tuberkuloosi haigestumise on madal kui see jääb alla 20 TB esmas- ja retsidiivjuhu
100 000 inimese kohta [13]. 2014. aastal jäi TB haigestumus alla selle taseme 32
WHO Euroopa piirkonda kuuluvas riigis. Kaheksas riigis oli haigestumus vahe-
mikus 20–50 juhtu 100 000 inimese kohta ja kümnes riigis 50–100 juhtu 100 000
inimese kohta. Suurim osakaal kogu haigusjuhtudest, s.o 37,4% (102 340 esmas-
ja korduvravi juhtu), leidis aset Venemaal. Kõigist 2014. aastal registreeritud TB
juhtudest moodustas KTB 82,2%, KVTB 13,4% ning 4,4% juhtudest oli paige
määratlemata. [12]
TB haigestunute sotsiaaldemograafiline profiil erineb riikide võrdluses märgata-
valt. WHO määratluse järgi on Euroopa regioonis 18 kõrge TB levikuga riiki, sh
Eesti. Neis riikides (v.a Tadžikistan, Usbekistan ja Kõrgõzstan) on TB registree-
rimiskordaja kõrgeim 25–44-aastaste vanuserühmas ja haigestunute arv väheneb
vanuse suurenedes. Madala haigestumusega riikides on haigestumine ulatuslikum
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 15
vanemates vanuserühmades. Mehed moodustavad keskmiselt 2/3 registreeritud TB
juhtudest, soolised erinevused haigestunute seas on madala TB haigestumisega
riikides väiksemad. Näiteks Rootsis on meeste ja naiste suhe TB haigusjuhtudes
1,1 : 1, samas suure TB haigestumusega Armeenias on meeste/naiste suhe 3,2 : 1.
Soolisi erinevusi selgitab meeste üleesindatus mitmes TB riskirühmas (nt hooajalised
rändetöölised, kodutud, süstivad narkomaanid jt), lastel ja noortel täiskasvanutel
(kuni 24‑aastased) on soolised erinevused väikesed. [12]
Välispäritolu inimestel registreeritud TB juhud moodustasid 26,8% kõigist TB
juhtudest. Samas mitmes madala haigestumusega riigis registreeriti enamus TB
juhtusid välispäritolu rahvastikul: Norras 92,9%, Rootsis 91,8%, Maltal 91,3% ja
Hollandis 73,1%. Euroopas oli MDR-TB juhte 2014. aastal 33 009 ning need moo-
dustasid 18,4% TB esmas- ja 46,2% korduvravi juhtudest; MDR juhtude osakaal
oli märkimisväärselt kõrge Eestis ja Lätis. [12]
3.6. Tuberkuloosi haiguskoormus Eestis
Tuberkuloosiregistri [14] andmete põhjal hakkas TB esmashaigestumine sagenema
taasiseseisvumise järgselt 1990. aastatel. Esmashaigestumus oli suurim 1998. aastal,
mil registreeriti kokku 688 TB esmasjuhtu (vastavalt 625 KTB ja 63 KVTB juhtu;
vt joonis 4). Viimase 10 aasta jooksul on tuberkuloosi haigestumine järjepidevalt
kahanenud. Kui 2004. aastal registreeriti 35,0 esmast TB juhtu 100 000 kohta,
siis 2014. aastal oli vastav näitaja 15,6 juhtu ning 2015. aastal 12,9 juhtu. Kokku
registreeriti 2015. aastal 169 TB esmasjuhtu (155 KTB ja 14 KVTB).
700
KTB ja KVTB juhtude arv
600
500
400
300
200
100
0
1987
1988
1989
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Aasta
KTB KVTB
Joonis 4. KTB ja KVTB esmased haigusjuhud Eestis 1987–2015 [14]
80
a 100 000
70
16
60
KTB ja KVTB juhtude arv
600
500
400
300
TB esmashaigestumus lastel väheneb samuti. Kui aastal 2000 diagnoositi 0–14-aas-
200
taste vanuserühmas kokku 7 KTB ja 12 KVTB esmasjuhtu, siis perioodil 2011–2015
registreeriti
100 1–2 TB juhtu aastas. Esmashaigestumuskordaja oli 0–4-aastaste
vanuserühmas
0
2015. aastal 1,4 juhtu 100 000 kohta ning 5–9-aastaste rühmas 1,3
juhtu 100 000 kohta; 10–14-aastaste seas TB juhte ei registreeritud. Ligi 70% TB
1987
1988
1989
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
esmasjuhtudest esineb meestel. 2014. aastal oli esmashaigestumuskordaja meestel
Aasta 2000–2015 on esmashaigestumus
20,8 ja naistel 5,9 juhtu 100 000 kohta. Perioodil
vähenenud eelkõige meestel ning seega KTB on soolisedKVTB
erinevused esmashaigetumises
mõnevõrra vähenenud (vt joonis 5). Soolised erinevused TB esmasjuhtude vanuses
ilmnevad perioodi 2010–2015 andmetes alates 50. eluaastatest (vt joonis 6). [15]
80
Esmashaigestumuskordaja 100 000
70
60
50
40
kohta
30
20
10
0
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Aasta
Mehed Naised
Joonis 5. Tuberkuloosi esmahaigestumine Eestis 2000–2015, esmashaigestumus-
kordaja 100 000 kohta [15]
16%
Osakaal TB esmasjuhtudest
14%
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
4 9 4 9 4 9 4 9 4 9 4 9 4 9 4 9 4 d
0– 5– –1 5–1 0 –2 5–2 0 –3 5–3 0 – 4 5– 4 0 –5 5–5 0 – 6 5– 6 0 –7 5–7 0 –8 ema
10 1 2 2 3 3 4 4 5 5 6 6 7 7 8 n
va
ja
Vanuserühm 85
Mehed Naised
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 17
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
Es
Aasta
Mehed Naised
16%
Osakaal TB esmasjuhtudest
14%
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
4 9 4 4
0– 5– –14 –19 –24 –29 –34 –39 – 4 – 49 –54 –59 – 6 – 69 –74 –79 –84 ad
10 15 2 0 25 30 35 4 0 45 50 55 6 0 65 70 75 80 nem
va
ja
Vanuserühm 85
Mehed Naised
Joonis 6. TB esmasjuhtude vanusjaotus perioodil 2010–2015 [16]
Perioodil 2010–2015 registreeritud TB juhtudest oli 40,1% alg- ja põhiharidusega
ning 51,8% kesk- või kesk-eriharidusega. TB-haigestunud naiste seas on kõrgharitute
osakaal suurem kui meeste seas (vastavalt 11% ja 5%). [16] Tegevusala järgi oli
2010.–2015. aastal 37% esmasjuhtudest pensionärid (sh töövõimetuspensionärid),
28% töötud ja 25% töötavad isikud; teiste rühmade osakaal jäi alla 4%. [17] Tuber-
kuloosiregistri andmetel oli 83,4% perioodil 2010–2015 registreeritud TB esmas-
haigestunutest sündinud Eestis ja 16,6% teistes riikides; kõik TB esmadiagnoosiga
lapsed vanuses 0–14 aastat olid sündinud Eestis. [18] Valdav enamik (81%) 2014.
aastal välispäritolu rahvastikul diagnoositud TB esmasjuhtudest oli diagnoositud
Venemaal sündinud isikutel. Väljaspool Eestit teistes EU/EEA liikmesriikides
diagnoositi 2012. aastal tuberkuloos 11 Eesti päritoluga patsiendil, neist kaheksal
Soomes. [4]
Enamik TB esmas- ja retsidiivjuhte diagnoositakse haigete kaebustega pöördumisel.
2015. aastal diagnoositi haige pöördumisel 171 ja profülaktilisel läbivaatusel 23 TB
juhtu, muul viisil 12 (kokku 206 juhtu). Tuberkuloosihaigega kokkupuutunutena,
surma järgselt või vanglas diagnoositud juhud moodustasid kokku vaid 6%. [19]
2015. aastal registreeriti kokku 206 TB esmast ja retsidiivjuhtu, millest KTB ja
KVTB moodustasid vastavalt 187 ja 19 juhtu (neist bakterioloogiliselt tõestatud
vastavalt 157 ja 11) juhtu. 206 juhust diagnoositi MDR-TB 14% ja XDR-TB 3%
juhtudest [20].
Hulgipaikmelise ehk generaliseerunud tuberkuloosi haigusjuhtude osakaal tõusis
aastatel 2003–2009 2,2-lt protsendilt 14,0-ni ja on seejärel stabiliseerunud. See
18
on seotud HIV-positiivsete haigusjuhtude arvu kasvuga ja samuti arstide parema
aruandlusega tuberkuloosiregistrile. [4] 2015. aastal registreeritud TB esmas- ja
retsidiivjuhtudest 11% (n = 23) diagnoositi HIV-positiivsetel [21].
2010.–2015. aastal registreeritud 1149 esmasjuhust alustati tuberkuloosiregistri
andmetel ravi 93% (vt tabel 1). Ravi oli edukas, st haige paranes keskmiselt 83%
juhtudest, ebaefektiivseid ravijuhte ja ravi katkestajaid oli vastavalt 1% ja 3,4%.
2015. aastal bakterioloogiliselt kinnitatud 137 esmastest KTB juhust alustas ravi
125 ning paranes 102. Ravi katkestas 2 haiget ning suri 2 haiget. KVTB esmasjuhte
oli 2015. aastal 12, neist paranes 11, 1 patsient suri muul põhjusel kui TB. [22]
Tabel 1. TB ravi tulemuslikkus (v.a MDR-TB juhud) esmasjuhtude, retsidiiv- ja
korduvravi juhtude võrdluses perioodil 2010–2015 [22]
Esmasjuhud Retsidiivjuhud Korduvravijuhud
Alustas ravi 1071 93,2% 158 86,3% 36 94,7%
..paranes või lõpetas ravikuuri 944 82,2% 122 66,7% 22 57,9%
..mitteefektiivne ravi 10 0,9% 1 0,5% 0 0,0%
..ravikatkestus 39 3,4% 11 6,0% 9 23,7%
..surnud tuberkuloosi 30 2,6% 8 4,4% 2 5,3%
..surnud muul põhjusel 29 2,5% 6 3,3% 2 5,3%
..lahkus Eestist 2 0,2% 1 0,5% 0 0,0%
..ravi jätkub 17 1,5% 9 4,9% 1 2,6%
Ei alustanud ravi 78 6,8% 25 13,7% 2 5,3%
Registreeritud juhud kokku 1149 100,0% 183 100,0% 38 100,0%
Perioodil 2010–2015 alustas raviga keskmiselt 86% retsidiivjuhtudest ja 95%
korduvravi juhtudest, ravi tulemuslikkus oli vastavalt 67% ja 58% (vt tabel 1).
Retsidiivjuhtude osas oli suhteliselt kõrge ravi mittealustajate ja korduvravi puhul
ravi katkestajate osakaal. Lastel ja noortel on retsidiiv- või korduvravi juhtusid
väga harva; perioodil 2010–2015 oli 15–19-aastaste vanuserühmas vaid 1 KTBga
korduvjuht. [23]
MDR-TB ravitulemused perioodil 2010–2015 on esitatud tabelis 2. MDR-TB
201 esmasjuhust alustas raviga 89% ning paranes 55%. Retsidiivjuhtudest paranes
44% ja korduvjuhtudest 33%. 2015. aastal oli kokku 19 MDR-TB esmasjuhtu (18
KTB ja 1 KVTB). [24]
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 19
Tabel 2. MDR-TB ravi tulemuslikkus esmasjuhtude, retsidiiv- ja korduvravi juhtude
võrdluses perioodil 2010–2015
võrdluses perioodil 2010–2015 [24]
[24]
Esmasjuhud Retsidiivjuhud Korduvravijuhud
Alustas ravi 179 89,1% 56 90% 73 94,8%
..paranes või lõpetas ravikuuri 111 55,2% 27 44% 25 32,5%
..mitteefektiivne ravi 3 1,5% 3 5% 14 18,2%
..ravikatkestus 19 9,5% 6 10% 11 14,3%
..surnud tuberkuloosi 8 4,0% 7 11% 10 13,0%
..surnud muul põhjusel 8 4,0% 2 3% 1 1,3%
..ravi jätkub 30 14,9% 11 18% 12 15,6%
Ei alustanud ravi 22 10,9% 6 10% 4 5,2%
Registreeritud juhud kokku 201 100,0% 62 100,0% 77 100,0%
TB tõttu hospitaliseeritute arv on perioodil 2010–2015 koos haigestumise vähene-
misega kahanenud. Aastal 2010 kirjutati haiglast välja 453 TB diagnoosiga patsienti
(sh 11 vanuserühmas 0–14 aastat) ning aastal 2015l 321 patsienti (sh 4 vanuses
0–14 aastat). Statsionaarse ravi keskmine kestus on lühenenud; 2010. aastal oli see
94,8 päeva ning 2015. aastal 91,5 päeva (0–14-aastastel 32,3 päeva). [25]
Perioodil 1989–2014 oli Eestis kokku 2334 surmaga lõppenud TB juhtu, suri 1903
meest ja 431 naist. TB suremus on viimastel kümnenditel järjepidevalt vähenenud
(vt joonis 7). Kui 2000. aastal oli standarditud suremuskordaja 7,34 juhtu 100 000
inimese kohta, siis 2015. aastal oli see 1,28 juhtu 100 000 inimese kohta [26].
2015. aastal suri tuberkuloosi 16 meest ja 5 naist [27].
14
Suremuskordaja 100 000 kohta
12
10
8
6
4
2
0
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Aasta
Mehed ja naised Mehed Naised
Joonis 7. Tuberkuloosi suremus 2000–2015. Standarditud suremuskordaja 100 000
inimese kohta [26]
20
Aastatel 1987–2015 vanuserühmas 0–14 aastat TB surmasid ei olnud. Meestel oli
TB surmasid kõige rohkem vanuserühmas 45–64 eluaastat, naistel oli suremus
stabiilne alates vanuserühmast 35–39 eluaastat. [27]
3.7. Tuberkuloositõrje meetmed Eestis
Eesti tuberkuloosi kontrolli- ja ravistrateegia lähtub WHO soovitustest. 1997. aastal
kinnitatud riikliku tuberkuloositõrje esimese programmi (1998–2003) ning jätku-
programmide (2004–2007 ja 2008–2012) meetmete abil vähenes TB esmashaiges-
tumus 2013. aastaks kuni 17,2-ni 100 000 inimese kohta.
Alates 1. jaanuarist 2013 ei ole Eestis eraldiseisvat tuberkuloositõrje programmi,
senised tuberkuloositõrje tegevused ja teenused on integreeritud rahvastiku ter-
vise arengukavasse aastateks 2009–2020 ja neid koordineerib Tervise Arengu
Instituut. [28]
Tuberkuloositõrje tegevuskava raames tagatakse kõikidele TB-haigetele tasuta
TB diagnostika, TB ravimid, kõrvaltoimete ravimid ja ambulatoorne otseselt
kontrollitav ravi. Opioidsõltuvusega tuberkuloosihaigetel on võimalus saada TB ja
opioidsõltuvuse asendusravi üheaegselt. Alates 2011. aastast on tuberkuloosihaigetel
võimalus ka tasuta alkoholsõltuvuse ravile. Administratiivsed tegevused hõlmavad
regulaarsed tuberkuloosialased koolitusi meditsiinitöötajatele ning tuberkuloosi
raviks vajalike ravimite hankimist ja jaotamist. Tuberkuloosiregister registreerib
kõik TB haigusjuhud ning jälgib haiguse kulgu kuni paranemiseni. [28]
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 21
4. Vaktsineerimine
4.1. BCG vaktsiin
Tuberkuloosivastaseks vaktsineerimiseks kasutatakse Bacillus Calmette-Guérin
(BCG) vaktsiini, mille lõid 1919. aastal Pasteuri Instituudis Prantsusmaal töötanud
Albert Callmette ja Camille Guerini Mycobacterium bovise korduvate ümberkülvide
tulemusena. BCG vaktsiini on kasutatud üle 90 aasta ja see on paljudes riiklikes
immuniseerimiskavades ning ühtlasi üks laialdasemalt kasutatud vaktsiine maa-
ilmas. [29] BCG vaktsiin on praegu ainus TB ennetamiseks kasutatav vaktsiin,
mitmed uued vaktsiinid on kliiniliste uuringute faasis [30].
BCG tuberkuloosivastane vaktsiin (BCG Vaccine SSI, müügiloa hoidja: Statens
Serum Institut) on nõrgestatud elusvaktsiin, mille valmistamiseks kasutatakse eri-
nevaid vaktsiinitüvesid. Eestis on kasutusel Taani päritolu vaktsiinitüvi Copenhagen
1331 Täiskasvanutele ja alates 12 kuu vanustele lastele mõeldud vaktsiini annus
.
(0,1 ml) sisaldab 2–8 × 105 CFUd (kolooniat moodustav ühik) ning kuni 12 kuu
vanuste laste annus (0,05 ml) sisaldab vastavalt 1–4 × 105 CFUd Mycobacterium
bovis BCG Taani tüve 1331.
Vaktsiin süstitakse nahasiseselt. Kuni 3 kuu vanustele imikutele ei ole vaja enne
BCG vaktsiini manustamist teha tuberkuliintesti, üle 3 kuu vanustele lastele on see
vajalik. Vaktsineeritakse vaid tuberkuliintestil või IGRA testil negatiivse tulemuse
saanud lapsi. [31]
Vaktsiini kõrvalnähtudena võivad esineda süstekohaga seotud sümptomid ja üld-
nähud. Kohalike nähtude alla kuuluvad punetus, valulikkus, tihkenemine, harvem
ka haavandumine, regionaalne lümfadeniit ning abstsess. Liiga sügavale süstitud
vaktsiin suurendab lümfadeniidi ja abstsessi tekkimise ohtu. Üldsümptomid on
palavik, peavalu ja väga harva esineda võivad osteiit või osteomüeliit. [31]
Vaktsineeritud inimestel muutub tuberkuliintest positiivseks tavaliselt 6 nädala
möödudes ning see demonstreerib organismi immuunsüsteemi vastust BCGga
vaktsineerimisele elusvaktsiiniga, s.o antikehade olemasolu ja allergilist reakt-
siooni vastuseks antigeenile (tuberkuliin). Seos vaktsineerimise järgse tuberkuliini
nahatesti reaktsiooni suuruse ja BCG vaktsiini tekitatud kaitse vahel pole üheselt
teada. BCGga vaktsineerimise järgse immuunsuse kestuse aeg on teadmata, kuid
on alust arvata, et see väheneb pärast 10 aastat. [31]
22
4.2. Vaktsineerimissoovitused
TB-vastase vaktsineerimise soovitused sõltuvad tuberkuloosi haigestumise riskist.
Kõrge TB esmashaigestumusega riikides soovitab WHO vaktsineerida kõiki terveid
vastsündinuid ühe vaktsiiniannusega. Korduvvaktsineerimisel puudub tõestatud
efekt ja seega ei ole see soovitatav. Vaktsineerimine on vastunäidustatud rasedatel,
immuunpuudulikkuse (sümptomaatiline HIV või kaasasündinud immuunpuudulik-
kus), leukeemia, lümfoomi või muu pahaloomulise haiguse korral ning patsientidel,
kes läbivad immuunsupressiivset ravi. [32, 33]
Madala TB riskiga piirkondades võib vaktsineerimine toimuda valikuliselt, s.o
TB riskirühmades vastsündinute ja negatiivse tuberkuliintesti korral ka vanemate
laste seas. Täiskasvanute vaktsineerimine ei ole soovitatav, kuid seda võib teos-
tada negatiivse tuberkuliini testiga isikutel, kel on kokkupuude ravimresistentse
TBga. [32] Universaalse vaktsineerimisprogrammi asendamisel selektiivsega
tuleb arvestada TB levimusega piirkonnas, BCG tõhususega TB ennetamisel ja
vaktsiiniga seotud tõsiste kõrvaltoimete sagedusega. IUATLD (International Union
Against Tuberculosis and Lung Disease) kriteeriumite [34] järgi on universaalse
vaktsineerimise lõpetamine madala TB riskiga piirkondades võimalik, kui on
selles piirkonnas on toimiv TB registreerimissüsteem, ning: a) mikroskoopiliselt
kinnitatud Mycobacterium tuberculosis KTB juhtude keskmine arv 100 000 elaniku
kohta jääb aastas alla 5 või b) alla 5-aastaste laste haigestumine tuberkuloossesse
meningiiti on väiksem kui 1 juht 10 miljoni kohta eelneval 5 aastal või c) keskmine
TB haigestumisrisk alla 0,1% aastas. Neist kriteeriumitest on Eestis täidetud b) ja
c). Kopsutuberkuloosi juhtusid oli Eestis 2014. aastal 100 000 elaniku kohta 14,8.
Universaalse vaktsineerimisprogrammi lõpetanud riikides soovitab WHO [32]
vaktsineerida imikuid ja alla 5 aastasi lapsi suurenenud TB riski korral juhtudel, kui:
−− lapse elukoht on praeguse või haiguse läbipõdenud TB-haigega ühes majas või
peres;
−− lapse mõlemad või üks vanematest või keegi pereliikmetest on viimase 5 aasta
jooksul elanud vähemalt 6 kuud riigis, kus TB haigestumus on ≥ 40 haigestunut
100 000 inimese kohta;
−− laps elab esimese 5 eluaasta jooksul 3 kuud või kauem riigis, kus TB haiges-
tumus on ≥ 40 haigestunut 100 000 inimese kohta.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 23
4.3. BCGga vaktsineerimispraktikad maailmas
TB-vastase vaktsineerimise praktikad varieeruvad riikide lõikes. The World BCG
Database koondab BCGga vaktsineerimise alast infot 180 riigi kohta (vt joonis 8).
Universaalset BCGga vaktsineerimist soovitab 157 riiki, 23 riigis on universaalne
BCGga vaktsineerimine lõpetatud või kasutatakse riskirühmapõhist lähenemist. [5]
WHO Euroopa piirkonnas (53 riiki) on universaalne BCG vaktsineerimisprog-
ramm kasutusel 34 riigis, universaalsest vaktsineerimisest on loobutud 14 riigis.
Universaalne vaktsineerimine lõpetati esmalt Hispaanias (1981) ja Taanis (1986),
seejärel Austrias (1990) ja Saksamaal (1998). Perioodil 2005–2007 loobuti uni-
versaalsest vaktsineerimisprogrammist Soomes, Prantsusmaal, Suurbritannias ja
Sloveenias. Neis riikides vaktsineeritakse valdavalt töö või rändetausta tõttu suure
TB riskiga täiskasvanuid ja TB nakkusega kokkupuutunuid vastsündinuid. Näiteks
Suurbritannias pakutakse alates 2006. a BCG vaktsiini kõrge TB riskiga (keskmine
esmashaigestumus vähemalt 40 TB juhtu 100 000 kohta) piirkondadest pärit või
seal elavatele vastsündinutele ja varem vaktsineerimata isikutele [35]. Erandiks
on Saksamaa ja Sloveenia, kus universaalse vaktsineerimise lõpetamise (vastavalt
1998. ja 2005. aastal) järel ei ole selektiivset programmi kasutusele võetud. [5]
Riikide lõikes erinevad vaktsineerimissoovitustes ka riskirühmade määratlused.
CDC juhised [36] soovitavad USAs vaktsineerida üksnes negatiivse tuberkuliin-
testiga lapsi, kes on vältimatus kokkupuutes MDR-TB-haigega ning ravimata või
ebaefektiivselt ravitud täiskasvanuga. TB patsientidega kokku puutuvate tervishoiu-
töötajate vaktsineerimisvajadust tuleb hinnata individuaalselt. Suurbritannias [37]
asendati seni toiminud koolipõhine universaalne vaktsineerimisprogramm 2005.
aastal riskirühmapõhise lähenemisega. BCG vaktsiini pakutakse kõigile 0–12 kuu
vanustele lastele, kelle a) elukohas on aastane TB esmashaigestumus vähemalt 40
juhtu 100 000 inimese kohta, b) vanemad või vanavanemad on sündinud riigis, kus
aastane TB esmashaigestumus vähemalt 40 juhtu 100 000 inimese kohta.
Eesti lähiriikidest on universaalne BCGga vaktsineerimine kasutusel Lätis, Leedus
ja Venemaal [38]. Vaktsineeritakse vastsündinuid, Venemaal kasutatakse lisaks
sellele ka 7–14-aastaste kordusvaktsineerimist. Skandinaavia maades on tulenevalt
väiksest esmashaigestumusest loobutud universaalsest BCGga vaktsineerimisest
selektiivse, riskirühmapõhise vaktsineerimise kasuks. Rootsis on alates 1975. aastast
selektiivne vaktsineerimine soovitatud suurenenud TB riskiga lastele ja noortele,
kes on pärit kõrge TB esmashaigestumusega piirkondadest või kelle lähedastel on
esinenud TB. Taanis vaktsineeritakse alates 1986. aastast väikelapsi, kes reisivad
TB endeemilistesse piirkondadesse või kes on TB-haigete lähedas kokkupuutes;
24
samuti vaktsineeritakse riskipatsientidega tegelevaid tervishoiutöötajaid. Soomes
soovitatakse alates 2006. aastast BCGga vaktsineerimist lastele, kes a) on saabu-
nud Soome kõrge esmashaigestumusega piirkonnast, b) on TB-haigega lähedas
kokkupuutes, c) asuvad pikemaks ajaks kõrge esmashaigestumusega piirkonda-
desse elama. Samuti vaktsineeritakse sisserändaja taustaga vanemaid lapsi, kes
on saabunud kõrge TB esmashaigestumusega piirkonnast ning lähevad Soomes
kooli. Vanemate soovi alusel vaktsineeritakse kõiki lapsi. Norras vaktsineeritakse
alates 2009. aastast kõrge TB esmashaigestumusega piirkonnast pärit sisserändaja
taustaga vastsündinuid ja meditsiinitudengeid. [38]
BCG Recommendation Type
(Unknown)
A
B
C
Joonis 8. BCG vaktsineerimisstrateegiate võrdlus. A – universaalne BCGga vakt-
sineerimine, B – universaalsest vaktsineerimisest on loobutud, C – universaalset
vaktsineerimisprogrammi pole rakendatud [5]
Eesti immuniseerimiskava [39] kohaselt vaktsineeritakse Eestis lapsi tuberkuloosi
vastu 1.–5. elupäeval ühe vaktsiiniannusega. Korduvvaktsineerimine ei ole näidus-
tatud. Vaktsineerimise hõlmatus on Eestis kõrge. Perioodil 2005–2015 vaktsineeriti
96–99% vastsündinutest, samas on hõlmatus hakanud vähenema [40]. 2015. aastal
vaktsineeriti 13 222 last, sh 582 varasemalt vaktsineerimata last [41].
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 25
4.4. Väikelaste universaalse vaktsineerimise lõpetamisega
kaasnev tervisemõju
BCG vaktsineerimisstrateegia on viimase 20 aasta jooksul muutunud poolesajas
riigis. Kuigi enamikel juhtudel on tegemist mitmeannuselise skeemi asendamisega
ühe vaktsiiniannusega, on mitmetes, eelkõige Lääne-Euroopa riikides loobutud
universaalsest BCGga vaktsineerimisest. [5]
Kuigi Lääne-Euroopas on 2016. aastal universaalne BCGga vaktsineerimine
kasutusel veel vaid Iirimaal ja Portugalis, on tõendust vaktsineerimisprogrammi
muutusega kaasnevast potentsiaalsest tervisemõjust vaid piiratud määral. Järgnevalt
kirjeldatakse väikelaste universaalse vaktsineerimise selektiivse programmiga
asendamisega kaasnevaid tervisemõjusid Prantsusmaa ja Rootsi jälgimisuuringute
näitel.
Prantsusmaa
Prantsusmaal asendati senine universaalne BCGga vaktsineerimine riskirühmapõ-
hise programmiga 2007. aastal. Riskirühmana määratleti a) välispäritolu 0–6-aas-
tased lapsed, kes ise või kelle vanemad olid sündinud kõrge TB haigestumusega
riikides, ja b) lapsed, kes elasid kõrge TB riskiga Prantsuse Guajaanas ning Pariisi
lähipiirkonnas.
Vaktsineerimisstrateegia muutmise mõju käsitlev uuring [42] võrdles BCGga
vaktsineerimise hõlmatust, vaktsiini müügikoguseid ja TB haigestumust laste
seas perioodil 2005–2009. Jaanuaris 2006 loobuti Prantsusmaal vaktsineerimisel
mitmetorkeseadmest (ingl multipuncture device), BCG vaktsiini müügikogused
olid 2006. aastal 57,3% väiksemad kui eelneval aastal. Pärast üleminekut selektiiv-
sele vaktsineerimisprogrammile vähenes oluliselt vaktsineerimise hõlmatus: kui
2005. aastal oli hõlmatus ligi 100%, siis 2009. aastal oli riskirühmast vaktsineeritud
72,6% (95% CI 66,3–78,0%). Kuni 3-aastaste esmashaigestumuses ei olnud 2008.
ja 2009. aasta vahel statistiliselt olulisi erinevusi. TB juhtude arvu 2,3% kasv (105
juhtu 2008. aastal vs. 101 juhtu 2005. aastal) võis autorite hinnangul olla seotud nii
vaktsineerimisstrateegia muutusega kui ka kajastada paremat TB registreerimise
ja kontrolli metoodikat. TB haigestumise trendide jälgimiseks on vajalik pikem
jälgimisaeg.
Guthmann et al. [43], kes analüüsisid vaktsineerimise hõlmatust riskirühma kuu-
luvate lastel, leidsid, et 2008. aasta seisuga oli vaktsineerimise hõlmatus 68% ja
76% riskirühma kuuluvate laste vanematest soostus BCGga vaktsineerimisega.
26
Samas toodi uuringus puudusena välja vaktsineerimise sihtrühma kuuluvate laste
identifitseerimine ja riskirühma vaktsineerimisnäidustuste mõistmine arstide poolt.
Van Bui et al. [44] uuringus võrreldi tuberkuloosse meningiidi haigestumust enne
ja pärast vaktsineerimisprogrammi muutust. Perioodil 2000–2011 esines kokku
10 haigusjuhtu, aastane esmashaigestumuskordaja jäi vahemikku 0–0,17 juhtu
10 miljoni elaniku kohta. Vaktsineerimisstrateegia muutus lastel tuberkuloosse
meningiidi esmashaigestumust ei mõjutanud.
Rootsi
Rootsis asendati universaalne vaktsineerimine selektiivse riskirühmade vaktsi-
neerimisega 1975. aastal, kui TB esmashaigestumus oli 18 juhtu 100 000 inimese
kohta. Vaktsineerimisstrateegia muudatuse tingis vaktsiini põhjustatud luuüdi-
põletiku (osteomüeliidi) suur esinemissagedus (29 juhtu 100 000 vaktsineeritud
vastsündinu kohta). Kuna TB risk oli üldiselt väike, hinnati vaktsiini tüsistuste
tervisemõju suuremaks rahvastikupõhise vaktsineerimisega kaasnevast TB hai-
gestumise vähenemisest [45].
Romanus et al. [46] uuringus selgus, et BCGga vaktsineerimise koguhõlmatus
langes 95%-lt 1974. aastal (viimane universaalse vaktsineerimise aasta) 1,8%-ni
perioodil 1975–1982, kuid kasvas perioodil 1983–1989 suuremaks kui 13%. Nende
kolme perioodi võrdluses hinnati TB esmashaigestumust 0–5‑aastaste laste seas.
Rootsi päritolu vanemate lastel oli esmashaigestusmus nendel perioodidel vastavalt
0,8, 3,9 ja 2,9 juhtu ning välispäritolu vanemate lastel vastavalt 2,6, 39,4 ning 13,2
juhtu 100 000 lapse kohta. Perioodil 1975–1989 registreeriti 0–5-aastastel lastel
kokku 85 TB juhtu, 7 neist lastest olid vaktsineeritud ja 78 mittevaktsineeritud.
Universaalse vaktsineerimisprogrammi lõpetamisega langes hõlmatus, kuid TB
esmashaigestumus märgatavalt ei suurenenud. 1984. aastal langes esmashaigestu-
muskordaja esmakordselt alla 10 juhu 100 000 lapse kohta. Hilisema, pikendatud
jälgimisajaga uuring [45] näitas, et vaktsineerimise koguhõlmatus suurenes perioodil
1989–1998 üle 15%, riskirühmade hõlmatus oli 88%. TB esmashaigestumus oli
2005. aastal langenud 6,4 juhuni 100 000 inimese kohta, samas varieerus see oluliselt
etnilise päritolu lõikes. Kui Rootsis sündinud rahvastikus oli TB esmashaigestumus
2004. aastal 1,5 juhtu 100 000 inimese kohta, siis Aafrika päritolu sisserändajatel
ületas see 200 juhtu 100 000 kohta. Universaalse vaktsineerimisprogrammi tõhu-
suseks perioodil 1969–1974 hinnati 85% ja selektiivse vaktsineerimisprogrammi
tõhususeks (pärast 1981. aastat, kui kaasati ka teise põlvkonna sisserändajad) oli
82%. Madal TB risk ning endiselt kahanev esmashaigestumus Rootsi päritolu
rahvastiku hulgas tõendas autorite hinnangul selektiivse programmi tõhusust.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 27
5. BCG vaktsiini efektiivsus
BCG vaktsiini efektiivsust käsitlevad randomiseeritud kontrollitud uuringud jäävad
perioodi 1935–1975. Arvestades, et BCG vaktsiin on olnud kasutusel üle 90 aasta,
on vaktsineerimise tõhusust hinnatud ka arvukates jälgimisuuringutes. Käesolev
ülevaade BCG vaktsiini tõhususest väikelastel kaasab perioodil 2006–2016 aval-
datud süstemaatilised ülevaated ja meta-analüüsid. Uuringute otsingustrateegia on
kirjeldatud raporti peatükis 2.
Mangtani et al. [47] süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs kaasas 18 randomi-
seeritud kontrollitud uuringut perioodist 1933–1988, mis käsitlesid BCG tõhusust
TB ennetamisel (vt tabel 3). Kümme uuringut olid läbi viidud USAs aastatel 1933–
1950, neli Indias (1950–1988), üks uuring Kanadas (1933), Suurbritannias (1950),
Lõuna-Aafrika Vabariigis (1965) ja Haitil (1965). BCG tõhusus KTB ennetamisel
varieerus uuringute lõikes oluliselt, olles suurim Ühendkuningriigi uuringus [48]
(RR = 0,22; 95% CI 0,16–0,31). 12 uuringu tulemused ei kinnita BCG tõhusust.
Meta-analüüsis oli vaktsineerimine tõhusam koolieas (eelnevalt tuberkuliintestitud)
vaktsineeritutel (RR = 0,26; 95% CI 0,18–0,37) ja vastsündinutena vaktsineeritu-
tel (RR = 0,41; 95% CI 0,29–0,58). BCG kaitsev efekt oli põhjapoolsetes (> 40°
laiuskraadi) piirkondades suurem kui lõunapoolsetes (0–40° laiuskraadi); vaktsiini
tüvede vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud. Kuues uuringus oli hinnatud
BCG tõhusust ka tuberkuloosse meningiidi ja dissemineerunud TB vastu. BCG
tõhusus oli nende uuringute põhjal 85% (RR = 0,15; 95% CI 0,08–0,31). Autorid
järeldasid, et nii vastsündinute kui ka kooliealiste laste vaktsineerimine on tõhus
tuberkuloosse meningiidi ja dissemineerunud TB ennetamiseks, samuti on BCG
tõhus KTB ennetamisel.
Tabel 3. BCG vaktsiini efektiivsust KTB ennetamisel käsitlevad RCTd [47]
BCGga vaktsi- Vaktsinee- KTB juhte
Jälgimis- neeritud/ rimise aeg, vaktsineeritu- Riskisuhe
Riik aeg mittevaktsi- tuberkulii- tel/mittevaktsi- (95% CI)
neeritud ni test neeritutel
Kanada [49] 1933–1948 306/303 vast 3/14 0,20
sündinuna (0,06–0,69)
USA [50] 1935–1998 1551/1457 koolieas; jah 79/267 0,26
(0,20–0,33)
USA [51] 1937–1960 5426/4128 vast 16/48 0,34
sündinuna (0,19–0,60)
USA [52] 1938–1946 123/139 vast 4/11 0,40
sündinuna (0,13–1,25)
28
BCGga vaktsi- Vaktsinee- KTB juhte
Jälgimis- neeritud/ rimise aeg, vaktsineeritu- Riskisuhe
Riik aeg mittevaktsi- tuberkulii- tel/mittevaktsi- (95% CI)
neeritud ni test neeritutel
USA [51] 1941–1953 311/250 vast 3/11 0,28
sündinuna (0,08–1,02)
USA [53] 1942–1956 699/625 koolieas; jah 0/3 0,15
(0,01–2,87)
USA [53] 1944–1948 20/15 muu vanus; 0/1 0,26
jah (0,01–6,36)
USA [54] 1947–1959 531/494 muu vanus; 12/8 1,4
jah (0,57–3,42)
USA [55] 1947–1967 2498/2341 koolieas; jah 4/3 1,25
(0,25–5,58)
Puerto Rico 1949–1968 50 634 / 27 338 koolieas; jah 168/127 0,72
[56] (0,57–0,90)
India [57] 1950–1971 5069/5803 muu vanus; 33/47 0,81
jah (0,52–1,26)
USA [56] 1950–1970 16 913 / 17 854 muu vanus; 28/32 0,92
jah (0,56–1,53)
UK [48] 1950–1970 20 800 / 13 300 koolieas; jah 40/163 0,22
(0,16–0,31)
Lõuna-Aafrika 1965–1968 8317/7997 muu vanus; 29/45 0,63
Vabariik [58] jah (0,39–1,00)
Haiti [59] 1965–1968 641/340 muu vanus; 1/5 0,11
jah (0,01–0,91)
India [60] 1968–1983 73 459 / 36 404 muu vanus; 380/180 1,05
jah (0,88–1,25)
India [61] 1976 396/300 vast 22/27 0,62
sündinuna (0,35–1,07)
India [62] 1988 1259/1259 koolieas; jah 10/25 0,40
(0,19–0,83)
Roy et al. [63] meta-analüüs hindas BCG vaktsiini tõhusust lastel TB nakkuse ja TB
eri haigusvormide ennetamisel haigusega kokkupuutel. Analüüsi kaasati 14 jälgimis
uuringut, kus organismi immuunvastus Mycobacterium tuberculosis’e nakkusele
oli enne vaktsineerimist määratud IGRA meetodil (Quantiferoni või EliSpoti test).
Meta-analüüsis oli vaktsineerimise tõhusus TB nakkuse ennetamisel negatiivse
IGRA testitulemuse korral 19% (RR = 0,81; 95% CI 0,71–0,92); vaktsineerimise
tõhusus oli Quantiferoni ja EliSpoti testidel sarnane. BCGga vaktsineerimine oli
tõhusam > 40° laiuskraadil (RR = 0,74; 95% CI 0,60–0,91); lõunapoolsemates
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 29
(0–40° laiuskraadil) asuvates piirkondades BCGga vaktsineerimise kaitsvat efekti
ei ilmnenud. Kuue uuringu andmed kaasati täiendavasse analüüsi, kus hinnati BCG
tõhusust TBsse haigestumise ja latentse TB aktiivseks tuberkuloosiks progresseeru-
mise ennetamisel. Sõltumata IGRA testi tulemusest oli BCG tõhusus TB nakkuse
ennetamisel 27% (RR = 0,73; 95% CI 0,61–0,73) ja TB haigestumise ennetamisel
71% (RR = 0,29; 95% CI 0,15–0,58). BCG tõhusus nakatunutel TBsse haigestumise
ennetamisel oli 58% (RR = 0,42; 95% CI 0,23–0,77). Analüüsi tulemused näitasid,
et BCGga vaktsineerimine on tõhus ka TB nakatumise ennetamisel TBga kokku-
puutuvatel lastel, samas on vaktsiini tõhusus nakkuse vältimisel väiksem kui selle
tõhusus TB haigestumise ennetamisel.
Abubakari et al. [64] süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs hindas BCG kaitse-
toime kestust ja vaktsiini tõhusust TBga seotud tulemite lõikes. KTB ennetamisel
oli RCT andmete koondanalüüsis BCG vaktsiini tõhusus 44% (RR = 0,56; 95% CI
0,51–0,62). Meta-regressioonanalüüs seletas uuringu toimumiskoha geograafiline
laiuskraad ligi 70% BCG tõhususe variatsioonist. BCG oli suurema efektiivsusega
põhjapoolsetes piirkondades. Samuti oli vaktsineerimise tõhusus KTB ennetamisel
seotud vaktsineerimise vanusega. Vastsündinute ja ilma tuberkuliintestita vaktsi-
neeritud kooliealistel oli tõhusus 59% (RR = 0,41; 95% CI 0,29–0,58) ning teistes
vanuserühmades oli tõhusus tuberkuliintesti järel vaid 12% (RR = 0,88; 95% CI
0,59–1,31). Kõigi TB tulemite osas oli BCG tõhusus 46% (RR = 0,54; 95% CI
0,49–0,59), seejuures vaktsiini tüvede lõikes tõhusus statistiliselt oluliselt ei erine-
nud. BCG tõhusus oli suur tuberkuloosse meningiidi ja dissemineerunud TB vastu
(RR = 0,15; 95% CI 0,08–0,31). Tuberkuloosi suremuse ennetamisel oli vaktsiini
tõhusus 58% (RR = 0,42; 95% CI 0,31–0,57), seejuures > 50° laiuskraadil läbiviidud
uuringutes 80% (RR = 0,20; 95% CI 0,04–0,94). BCG tõhusus tuberkuloosisurmade
ennetamisel oli suurim vastsündinute rühmas (RR = 0,34; 95% CI 0,12–0,92) ja
tuberkuliini testi läbinud kooliealiste laste hulgas (RR = 0,26; 95% CI 0,17–0,40).
Abubakari et al. [64] meta-analüüs käsitles lisaks RCTdele BCG tõhusust ka jäl-
gimisuuringutes, mida käesolevas analüüsis eraldi ei esitata. Tulemuste kohaselt
kestab BCG kaitse nii KTB kui KVTB vastu üldiselt vähemalt 10 aastat ja ühes
uuringus üle 15 aasta tõhususega kuni 52%. Tulemused näitavad, et vaktsiini toime
väheneb ajas, samas on oluliseks piiranguks uuringute disain. Enamikes uuringutes
ei jälgitud uuritavaid üle 10 aasta, pikema jälgimisajaga uuringutes piiras tulemuste
analüüsi valimi maht. BCG vaktsiin on tõhus eelkõige vastsündinutel ja negatiivse
tuberkuliini testiga lastel TB haigestumise ennetamisel.
Iirimaa TTH raportis [65] esitatud süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs
hindasid väikelaste BCGga vaktsineerimise tõhusust TBsse haigestumise ja sure-
muse ennetamisel võrreldes mittevaktsineerimisega. Analüüsi kaasati neli RCTd
30
ja kümme juhtkontrolluuringut. KTB kohta olid andmed esitatud neljas RCTs ja
kuues juhtkontroll uuringus. Vaktsineerimise tõhusus RCTde koondanalüüsil oli
60% (RR = 0,40; 95% CI 0,26–0,60), juhtkontroll uuringutes oli šansside suhe
0,47 (95% CI 0,34–0,63). Kõigi KTB tulemit kajastavate uuringute koondanalüüsil
oli BCG tõhusus 56% (RR = 0,44; 95% CI 0,35–0,56). KVTB tulemit käsitleti
ühes RCTs, kus vaktsiini tõhusus oli 86% (RR = 0,14; 95% CI 0,03–0,63) ja kuues
juhtkontrolluuringus (RR = 0,23; 95% CI 0,14–0,36), mille koondanalüüsil oli
vaktsiini tõhusus 78% (RR = 0,22; 95% CI 0,14–0,34). BCG tõhusust tuberku-
loosse meningiidi ennetamisel kajastas üks RCT (RR = 0,15; 95% CI 0,01–2,87)
ning seitse juhtkontrolluuringut (RR = 0,27; 95% CI 0,17–0,42). Koondanalüüsil
oli vaktsiini tõhusus vastavalt 74% (RR = 0,26; 95% CI 0,17–0,41). Dissemineeru-
nud/miliaarse TB tulemit käsitlesid kolm RCTd (RR = 0,08; 95% CI 0,01–0,42) ja
üks juhtkontrolluuring (RR = 0,02; 95% CI 0,00–0,30). Koondanalüüsil oli BCG
vaktsiini tõhusus 95% (RR = 0,05; 95% CI 0,01–0,22). TB suremust oli hinnatud
üksnes neljas perioodil RCTs, mis olid avaldatud aastatel 1945–1949. Tulemused
näitasid, et vaktsineeritutel oli 0,16 korda väiksem risk surra tuberkuloosi kui
mittevaktsineeritutel (RR = 0,16; 95% CI 0,05–0,51).
Kokkuvõte efektiivsuse alasest tõendusest
Efektiivsuse ülevaatesse kaasati neli süstemaatilist ülevaadet ja meta-analüüsi, mis
hindasid BCGga vaktsineerimise tõhusust erinevate tulemite osas kuni aastani 1988
avaldatud RCTde [47] ja ka hilisemate jälgimisuuringute tulemuste põhjal [63–65].
Käsitletud süstemaatiliste ülevaadetes ja meta-analüüsides varieerub BCG vaktsiini
tõhusus TB paikmete ja vaktsineerimise sihtrühma lõikes. Siinse raporti kontekstis
on oluline BCG tõhusus eelkõige vastsündinute vaktsineerimisel (vt tabel 4).
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 31
Tabel 4. BCG tõhusus vastsündinute vaktsineerimisel meta-analüüsidest, riskisuhe
(RR) ja 95% CI
TB Kopsuväline Dissemineerunud
Uuring KTB TB / tuberkuloos- TB
nakkus KVTB suremus
ne meningiit
Mangtani et − 0,41 − 0,15 −
al. [47] (0,29–0,58) ( 0,08–0,31)
Roy et al. [63] 0,73 − − −
(0,61–0,73)
Abubakar et − 0,41 − 0,15 0,34
al. [64] (0,29–0,58) (0,08–0,31) (0,12–0,92)
Iirimaa TTH − 0,40 0,22 0,05 0,16
raport [65] (0,26–0,60) (0,14–0,34) (0,01–0,22) (0,05–0,51)
Teaduskirjanduse põhjal on BCG vastsündinutel väga tõhus (> 80%) tuberkuloosse
meningiidi ja dissemineerunud TB puhul, KTB ennetamisel on vaktsiini tõhusus
60%. BCG tõhusust on näidatud ka TB suremuse [64, 65] ning TB nakkuse enne-
tamisel [63]. BCG kaitse nii KTB kui KVTB vastu kestab vähemalt 10 aastat.
32
6. BCG vaktsiini kulutõhusus
Teaduskirjanduse otsinguga leiti kuus teadusartiklit ja üks TTH raport, mis võrd-
lesid väikelaste universaalse BCGga vaktsineerimise kulutõhusust mittevaktsinee-
rimisega. Kõik analüüsid v.a Truntz et al. [66] käsitlesid vaktsineerimist riiklike
immuniseerimisprogrammide kontekstis. Neljal juhul esitati tulemus täiendkulu
tõhususe määrana ühe ennetatud TB juhu kohta, Iirimaa ja Hollandi uuringutes
ka täiendkulu tõhususe määrana QALY või DALY kohta. Uuringud erinesid ka
ajaperspektiivi, diskonteerimismäära ja kulusisendite poolest. Kulutõhususe ana-
lüüside metoodikat on kirjeldatud tabelis 5.
Tabel 5. BCG vaktsiini kulutõhususe uuringute metoodika
Pers- Aja- Diskon-
Uuring Riik Võrdlus pektiiv Mudel Tulem pers- teerimis-
pektiiv määr
Rahman Jaapan Universaalne Tervis- − NNV* 10 5%
et al. vaktsineerimi- hoiu Kulu ühe aastat
2001 ne vs. mitte- rahasta- ennetatud
[67] vaktsineerimi- ja juhu kohta
ne
Hersch Soome Universaalne Tervis- Markovi Kulu ühe 15 −
et al. vaktsineerimi- hoiu kohordi- ennetatud aastat
2003 ne vs. selek- rahasta- mudel juhu kohta
[68] tiivne vs. ja
mittevaktsi-
neerimine
Trunz et Glo- Vaktsineeri- Tervis- Markovi Kulu ühe 5 aastat 3%
al. 2006 baalne mine vs. hoiu kohordi- ennetatud TB
[66] mittevaktsi- rahasta- mudel juhu kohta;
neerimine ja kulu ühe
ennetatud TB
surma kohta
ICER/DALY
Altes et Hol- Riskirühmade Tervis- Lihtsus- NNV − 1,5%
al. 2009 land selektiivne hoiu tatud Kulu ühe
[69] vaktsineerimi- rahasta- haigestu- ennetatud TB
ne vs. laiem ja mus-mu- juhu kohta;
riskirühma del kulu ühe
määratlus ennetatud
DALY kohta
Marusa- Slo- Universaalne Tervis- Markovi Kulu ühe 15 5%
kova et vakkia vaktsineerimi- hoiu kohordi- ennetatud TB aastat
al. 2012 ne vs. selek- rahasta- mudel juhu kohta
[70] tiivne vaktsi- ja
neerimine ja
mittevaktsi-
neerimine
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 33
Pers- Aja- Diskon-
Uuring Riik Võrdlus pektiiv Mudel Tulem pers- teerimis-
pektiiv määr
Iirimaa Iiri- Universaalne Tervis- Markovi ICER/QALY Eluea 3,5%
TTH maa vaktsineerimi- hoiu kohordi- pers-
raport ne ja selek- rahasta- mudel pektiiv
2015 tiivne stratee- ja
[65] gia vs.
mittevaktsi-
neerimine
Usher et Iiri- Universaalne Tervis- Otsustus- ICER/LY 15 5%
al. 2016 maa vaktsineerimi- hoiu mudel aastat
[71] ne ja selek- rahasta-
tiivne stratee- ja
gia vs.
mittevaktsi-
neerimine
Rahmani et al. [67] uuringus võrreldi vastsündinute universaalse BCGga vakt-
sineerimise kulutõhusust mittevaktsineerimisega. Jaapanis läbi viidud uuringus
hinnati tulemitena ühe TB juhu ennetamiseks vajalikku vaktsineerimiste arvu ja
kulu. Analüüsil varieeriti kirjandusest saadud vaktsiini efektiivsuse hinnanguid
ja eeldati, et vaktsiini toime kestab 10 aastat ning hõlmatus on 95%. Tervishoiu
rahastaja perspektiivist läbi viidud analüüsil kasutati 5% diskonteerimismäära.
Vaktsineerimise kulu (vaktsiin ja manustamine) oli 15 USA dollarit (13,1 eurot).
Arvestuslikult oli ühe TB juhu ennetamiseks vaja vaktsineerida 2125 – 10 399 last,
vaktsineerimise kulu jäi vahemikku 35 950 – 175 862 USA dollarit. Autorid järel-
dasid, et universaalne väikelaste BCGga vaktsineerimine ei ole Jaapanis kulutõhus.
Herschi et al. [68] uuringus hinnati vastsündinute universaalse BCGga vaktsineeri-
mise kulutõhusust Markovi mudeliga, võrreldes selektiivse ja mittevaktsineerimise
stsenaariumitega Soomes. Hüpoteetilist sünnikohorti suurusega 60 000 last jälgiti
15 aasta perspektiivis. Analüüsi tulemusena leiti kulu ühe ärahoitud TB juhu kohta.
Tervishoiusüsteemi perspektiivist lähtuv analüüs kasutas 3% diskonteerimismäära.
Universaalse vaktsineerimise korral oli vaktsiini maksumus koos manustamisega
2,45 USA dollarit, selektiivse vaktsineerimise korral rohkem (5,71 USA dollarit).
Analüüsil modelleeriti erineva TB riskiga rühmade selektiivset vaktsineerimist.
Kulu ühe ärahoitud juhu kohta kahekordse TB riskiga rühma vaktsineerimise
korral oli 7146 USA dollarit, tavarahvastikust 25 korda suurema TB riski korral
oli BCGga vaktsineerimine kulusäästev. Võrreldes universaalse vaktsineerimisega
oli selektiivne vaktsineerimine ühe ennetatud juhu kohta kõigil juhtudel soodsam.
Soome läks 2006. aastal üle sihtrühmadepõhisele vaktsineerimisele.
34
Trunzi et al. [66] uuringus hinnati BCGga vaktsineerimise kulutõhusust lastel
tuberkuloosse meningiidi ja dissemineerunud TB ennetamisel eri piirkondades.
Analüüsis kasutati sisenditena tõhususe andmeid meta-analüüsidest ja eri riikide
kulu ning vaktsineerimise hõlmatuse näitajaid. Tulemitena hinnati ühe juhu enne-
tamiseks vajalikku vaktsineerimiste arvu, kulu ühe ennetatud TB või surmajuhu
ja võidetud DALY kohta. Vaktsineerimine oli kõige tõhusam suure TB haigestu-
musega Kagu-Aasia, Aafrika ja Okeaania piirkondades. Vaktsineerimise tõhusus
oli väike lääneriikides, kus ühe tuberkuloosse meningiidi ja dissemineerunud TB
juhu ennetamiseks tuleks vaktsineerida vastavalt 40 605 ja 110 161 last. Ühe tuber-
kuloossest meningiidist põhjustatud surmajuhu ennetamise kulu oli 101 628 USA
dollarit ja dissemineerunud TB korral 275 646 USA dollarit. Täiendkulu tõhususe
määr DALY kohta jäi kõigis piirkondades alla keskmise SKP väärtuse. BCGga
vaktsineerimine on autorite hinnangul kulutõhus.
Altesi et al. [69] uuringus võrreldi kahe erineva selektiivse vaktsineerimise siht-
rühma vaktsineerimise kulutõhusust Hollandis võrreldes mittevaktsineerimisega.
Kehtiv riskirühma määratlus hõlmab esimese ja teise põlvkonna sisserändajate lapsi,
kes on pärit suure TB esmashaigestumusega (vähemalt 50 juhtu 100 000 inimese
kohta) mitte-EU riikidest. Alternatiivina kaaluti sihtrühma kaasata ka esimese
ja teise põlvkonna sisserändajate lapsed Türgist, Surinamist ja Balkani maadest.
Staatilise mudeliga hinnati vaktsiini tõhusust ja riski haigestuda TBsse. Analüüsis
hinnati 0–5-aastaste laste vaktsineerimise ja TB haigestumisega seotud kulusid.
Kulutõhusust hinnati tervishoiusüsteemi perspektiivist lähtuvalt ja kasutati 1,5%
diskonteerimismäära. Ühe lapse vaktsineerimise kuluks arvestati 7,85 eurot, millest
1,99 eurot oli vaktsiini maksumus ja 5,86 eurot manustamisega seotud kulu.
Ühe TB juhu ärahoidmiseks tuleks kehtiva selektiivse vaktsineerimisprogrammi
puhul vaktsineerida 8853 ja laiendatud sihtrühma korral 10 779 last. Kulu ühe
ennetatud juhu kohta oli vastavalt 69 496 ja 84 615 eurot. Täiendkulu tõhususe määr
DALY kohta oli 4477 eurot toimiva programmi ja 5527 eurot laiendatud programmi
korral. Autorid järeldasid, et BCGga vaktsineerimise sihtrühma laiendamine on
kulutõhus, kui maksevalmiduse piirmääraks on 20 000 eurot DALY kohta
Marusakova et al. [70] konverentsiteesidena esitatud analüüsis võrreldi universaalset
ja selektiivset BCGga vaktsineerimist mittevaktsineerimisega Slovakkia tervishoiu
rahastaja perspektiivist. Kulutõhususe mudelis eeldati, et vaktsiini efektiivsus kestab
15 aastat ja seega jälgiti sünnikohorti 15 aasta perspektiivis. Analüüsi tulemusena
leiti kulu ühe ärahoitud TB juhu kohta. Kulusid ja tervisetulemeid diskonteeriti
5% aastas. Vaktsiini tõhususeks eeldati 63,3% ning vaktsiini maksumuseks 0,3
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 35
eurot. Universaalse vaktsineerimise korral oli kulu ühe ärahoitud TB juhu kohta
784 eurot ja selektiivse programmi korral 440 eurot.
Iirimaa TTH raportis [65] modelleeriti selektiivse BCGga vaktsineerimise kulu-
tõhusust tervishoiu rahastaja perspektiivist. Markovi mudel jälgis sünnikohordi
tervisetulemeid oodatava eluea perspektiivis. Analüüsil võrreldi universaalset,
selektiivset ja mittevaktsineerimise stsenaariumi. Hinnatavateks tulemiteks oli TB
juhtude arv, kogukulu, võidetud eluaastad (LYG) ja QALYd ning ICER. Sisenditena
kasutati andmeid teaduskirjandusest, eksperdihinnangutest ja Iirimaa tervishoiu-
kuludest. Selektiivse vaktsineerimise stsenaariumis kuulusid riskirühma suure
TB haigestumusega riikidest pärit sisserändajate lapsed ja rändrahvas (ingl Irish
travellers). Prognoositav TB juhtude arv 15 aasta lõikes varieerus 24 juhust univer-
saalse vaktsineerimise korral 56 juhuni mittevaktsineerimise korral. Ühe TB juhu
ennetamiseks oli selektiivse programmi korral vajalik 638 lapse vaktsineerimine ja
universaalse programmi puhul 1993 lapse vaktsineerimine. Mittevaktsineerimise
stsenaariumis kaasnes ühes sünnikohordis 15 aasta jooksul 0,44 surma ja univer-
saalse vaktsineerimise puhul 0,3 surma; universaalse vaktsineerimise puhul oli
suremus mõjutatud peamiselt BCG vaktsiini tõsistest kõrvaltoimetest, selektiivse
vaktsineerimise puhul aga TB suremusest. Selektiivse programmi ICER võrreldes
mittevaktsineerimisega oli 139 557 eurot ja universaalse programmi ICER võr-
reldes selektiivse vaktsineerimisprogrammiga oli 2 549 822 eurot QALY kohta.
Mittevaktsineerimine oli tõenäosusliku tundlikkusanalüüsi kohaselt kulutõhusaim
stsenaarium kuni maksevalmiduse piirmäärani 120 000 eurot QALY kohta.
Usheri et al. [71] kulutõhususe analüüs võrdles universaalset ja selektiivset kõrge
riskiga vastsündinute TB-vastast vaktsineerimist Iirimaal mittevaktsineerimisega.
Otsustusmudel jälgis vaktsineeritud ja vaktsineerimata kohorti sünnist kuni 15-aas-
taseks saamiseni. Universaalse vaktsineerimise puhul eeldati 72 410 vastsündinu
suuruse kohordi vaktsineerimisel 80% hõlmatust, selektiivse vaktsineerimise korral
eeldati riskirühma suurusena 11,7% sünnikohordist ning hõlmatuseks 44%. Eeldati,
et TB haigestumisrisk on riskirühmas 3 korda suurem kui tavarahvastikus. Mudelis
kasutatud vaktsiini tõhususe sisendid leiti Iirimaa haigestumisandmete ja avaldatud
meta-analüüside koondhinnanguna. Vaktsineerimise kulusisendid põhinesid Iirimaa
andmetel, TB diagnostika ja ravikulud eksperdihinnangutel. Peamiseks tulemiks
olid võidetud eluaastad ja vaktsineerimise kulu.
Võrreldes mittevaktsineerimisega hoitaks selektiivse vaktsineerimisega ära arves-
tuslikult 8,8 TB juhtu ja universaalse vaktsineerimisega 46,8 juhtu ning võidetaks
vastavalt 1,1 ja 5,9 eluaastat. Selektiivse vaktsineerimise puhul oli ICER võrreldes
mittevaktsineerimisega 143 233 eurot võidetud eluaasta kohta ja universaalse
36
vaktsineerimise korral 204 373 eurot. Võrreldes universaalse vaktsineerimisega oli
selektiivne strateegia odavam, kuid samas ka vähem efektiivne. Tundlikkuse ana-
lüüsil oli ICER mõjutatud eelkõige vaktsiini efektiivsusest TB surmade ennetamisel,
vaktsiini maksumusest ja TBsse nakatumise riskist. Tõenäosuslikul tundlikkuse
analüüsil oli selektiivne vaktsineerimine võrreldes universaalse vaktsineerimisega
76,8% tõenäosusega kulutõhus.
Kulutõhususe uuringute kokkuvõte
BCGga vaktsineerimise strateegiate kulutõhusust TB ennetamisel on hinnatud
Soome, Slovakkia, Jaapani, Iirimaa ja Hollandi näidetel. Peamiselt otsustuspuud
või Markovi mudelit kasutavate analüüside tulemitena esitati kulu ühe ennetatud
TB juhu kohta, Iirimaa ja Hollandi uuringutes ka täiendkulu tõhususe määrana
QALY, DALY või LYG kohta (vt tabel 6).
Tabel 6. BCG vaktsiini kulutõhususe uuringute tulemused
Vaktsineerimisi Kulu TB juhu
Uuring Võrdlus ühe TB juhu ICER
ennetamiseks
ennetamiseks
Rahman et Universaalne vaktsi 2125 – 10 399 35 950 – −
al. 2001 [67] neerimine vs. mitte 175 862 USA $
vaktsineerimine
Hersch et al. a) Selektiivne vaktsi- − −323–7149 −
2003 [68] neerimine vs. mitte- USA $
vaktsineerimine
b) Selektiivne vaktsi- − 5089 – 38 311 −
neerimine vs. univer- USA $
saalne vaktsineerimine
Trunz et al. a) Vaktsineerimine vs. 2443 – 40 6051 − 202–3365 USA $
2006 [66] mittevaktsineerimine (DALY)
(tuberkuloosne menin-
giit)
b) Vaktsineerimine vs. 6620 – 110 1612 − 548–9127 USA $
mittevaktsineerimine (DALY)
(miliaarne TB)
Altes et al. a) Selektiivne vaktsi- 8853 69 496 € 4477 € (DALY)
2009 [69] neerimine vs. mitte-
vaktsineerimine
b) Laiendatud ris- 10 779 84 615 € 5527 € (DALY)
kirühm vs. mittevakt-
sineerimine
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 37
Vaktsineerimisi Kulu TB juhu
Uuring Võrdlus ühe TB juhu ICER
ennetamiseks
ennetamiseks
Marusakova a) Universaalne vaktsi- − 784 € −
et al. 2012 neerimine vs. mitte-
[70] vaktsineerimine
b) selektiivne vaktsinee- − 440 € −
rimine vs. mittevaktsi-
neerimine
Iirimaa TTH a) Selektiivne vaktsi- 638 37 653 € 340 520 €
raport 2015 neerimine vs. mitte- (QALY)
[65] vaktsineerimine
b) Universaalne vaktsi-
neerimine vs. mitte- 1993 59 379 €
vaktsineerimine domineeritud
Usher et al. a) Selektiivne vaktsi- − − 143 233 € (LYG)
2016 [71] neerimine vs. mitte-
vaktsineerimine
b) Universaalne vaktsi-
neerimine vs. mitte- − − 204 373 € (LYG)
vaktsineerimine
c) Selektiivne vs. − − Selektiivne
universaalne vaktsinee- vähem
rimine efektiivsem,
kuid odavam
1
Ühe tuberkuloosse meningiidi juhu ennetamiseks vajalik vaktsineerimiste arvvarieerub sõltuvalt
esmashaigestumusest, olles väikseim kõrge esmashaigestumusega Aafrika piirkondades ja suurim
kõrgelt arenenud riikides
2
Ühe miliaarse TB juhu ennetamiseks vajalik vaktsineerimiste arv varieerub sõltuvalt esmashaigestu-
musest, olles väikseim kõrge esmashaigestumusega Aafrika piirkondades ja suurim kõrgelt arenenud
riikides
Ühe TB juhu ennetamiseks oli vaja vaktsineerida 2125 – 10 779 last, tuberkuloosse
meningiidi ja dissemineerunud TB juhtude ennetamiseks tuleks vaktsineerida
vastavalt 40 605 – 110 161 last. Universaalset vaktsineerimist ei peetud Jaapani ja
Iirimaa näitel kulutõhusaks. Kuigi tulemused varieerusid uuringute lõikes märga-
tavalt, oli kulu ühe TB juhu ennetamiseks selektiivse vaktsineerimise korral kõigil
juhtudel väiksem kui universaalse vaktsineerimisega.
38
7. Eelarve mõju analüüs
Peatükis hinnatakse universaalse TB-vastase vaktsineerimise mõju riigi eelarvele
võrreldes selektiivse vaktsineerimise ja vaktsineerimisest loobumisega. Kulu kolme
vaktsineerimisstrateegia lõikes hinnatakse arvestades võimalikku vaktsiini kait-
setoime kestust 15 aasta perspektiivis. Eelarve mõju prognoosimiseks kasutakse
lihtsustatud mudelit, mille sisenditena kasutakse teaduskirjanduse ja Eesti andmeid
ning eksperdihinnanguid.
7.1. Eelarve mõju analüüsi eeldused ja sisendid
Praegu on Eestis TB-vastase vaktsineerimise sihtrühmaks kõik vastsündinud.
Immuniseerimiskava [39] kohaselt vaktsineeritakse lapsi 1.–5. elupäeval ühe
vaktsiiniannusega. WHO TB-vastase vaktsineerimise soovitused sõltuvad TB
haigestumise riskist. Suure TB esmashaigestumusega riikides soovitab WHO vakt-
sineerida kõiki terveid vastsündinuid ühe vaktsiiniannusega, väikese TB riskiga
piirkondades võib vaktsineerimine toimuda selektiivselt. Praeguseks on mitmed
Euroopa riigid loobunud universaalsest vaktsineerimisest ja läinud üle selektiivsele
vaktsineerimisele. Lähtuvalt raporti eesmärgist hinnata väikelaste TB-vastase
vaktsineerimise vajalikkust Eestis ja vaktsineerimisest loobumisega kaasnevaid
tervisemõjusid ning tervishoiu kulusid, koostatakse eelarve mõju analüüs kolme
vaktsineerimisstrateegia jaoks:
−− universaalne vaktsineerimine, mille puhul vaktsineerimise sihtrühm on kõik
vastsündinud;
−− selektiivne vaktsineerimine, mille puhul vaktsineerimise sihtrühma on TB
suurenenud haigestumisriskiga vastsündinud. WHO soovituste kohaselt on
selektiivse vaktsineerimise sihtrühm vastsündinud ja alla 5-aastased lapsed,
kes on TB-haigetega lähedas kokkupuutes, kes on ise või kelle pereliikmetest
on keegi elanud TB suure esmashaigestumusega piirkonnas (vt ptk 4.2);
−− vaktsineerimisest loobumine ehk TB-vastane vaktsineerimine eemaldatakse
riiklikust immuniseerimiskavast.
Eelarve mõju analüüsi aluseks on vaktsineerimise sihtrühma suurus, TB haiges-
tumus, vaktsineerimise hõlmatus, vaktsiini tõhusus ning vaktsineerimise ja TB
raviga kaasnevad tervishoiukulud.
Eelarve mõju analüüsis eeldatakse, et vaktsineerimisprogrammi võimaliku muu-
datusega (selektiivne vaktsineerimine või vaktsineerimisest loobumine) alusta-
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 39
takse aastal 2018. Kulu kolme vaktsineerimisstrateegia lõikes hinnatakse 15 aasta
perspektiivis, s.o kuni aastani 2032. Selleks ajaks on muudatusega kaasnev mõju
saavutanud maksimaalse efekti. Eelarve mõju analüüsi aluseks on Lisas 3 toodud
Statistikaameti prognoositav 0–14-aastaste laste arv [72].
Selektiivse vaktsineerimise sihtrühma suuruse hindamisel on tuginetud Eesti rände-
ja sünnistatistikale. 2015. aastal sündis 13 907 last, neist 721 sündis väljastpoolt
ELi pärit vanematele. Teadmata ema Eestisse saabumise aega ja päritoluriiki, on
eeldatud, et nende laste puhul on potentsiaalselt tegu riskirühmaga (nt vanemad
elanud suure TB haigestumusega piirkonnas, kus on ≥ 40 TB juhtu 100 000 inimese
kohta). Vaktsineerimissoovitused näevad ette alla 5-aastaste laste vaktsineerimist.
Perioodi 2010–2014 rändestatistika põhjal saabus Eestisse aastas keskmiselt 343 ja
rändas välja 387 kuni 4‑aastast last. Sarnaselt sünnipäritoluga, on ka rände puhul
eeldatud, et väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud või sinna rännanud on suurema
TB haigestumuse tõttu potentsiaalne riskirühm. Eestisse sisserännanutest oli 50%
(n = 172) pärit väljastpoolt ELi ja Eestist väljarännanutest suundus 10% (n = 38)
väljapoole ELi. Riskirühma kuuluvad ka TB-haigetega lähedas kokkupuutes olevad
lapsed, kelle osakaal moodustab hinnanguliselt 25% 250-st TB esmas- ja retsidiiv-
juhust Eestis (n = 63). Lähtudes Eesti rände- ja sünnistatistikat võiks selektiivse
vaktsineerimise sihtrühm olla ligikaudu 1000 last aastas, neist 70% vastsündinud
ja 30% rändetaustaga või TBga kokku puutunud alla 5-aastased lapsed. Kokku
oleks sihtrühm seega hinnanguliselt 7% sünnikohordist. Analüüsis eeldatakse, et
TB suurenenud haigestumisriskiga rühmal on kaks korda suurem tõenäosus hai-
gestuda kui ülejäänud lastel. Üldine avaldumus on leitav kahe rühma avaldumiste
kaalutud keskmisena.
TB-vastase vaktsineerimise hõlmatus Eestis on suur. Perioodil 2005–2015 vaktsi-
neeriti 96–99% vastsündinutest. Samas on hõlmatus viimasel ajal vähenenud: aastal
2015 oli hõlmatus näiteks 95,5%. Eelarve mõju analüüsis eeldatakse, et universaalse
vaktsineerimise korral on hõlmatus 95%. Avaldatud kulutõhususe uuringutes on
enamasti eeldatud, et selektiivse vaktsineerimise korral on sihtrühma vaktsinee-
rimise hõlmatus väiksem kui universaalse vaktsineerimise korral. Sihtrühma
väiksemat hõlmatust selektiivsele programmile üleminekul on näidatud ka Rootsis
ja Prantsusmaal (vt ptk 4.4). Tuginedes teaduskirjandusele ja eksperdihinnangutele
eeldatakse analüüsis, et selektiivse vaktsineerimise korral on hõlmatus 60%, mis
on seotud nii vaktsineerimisega nõustumisega kui ka sihtrühma kuuluvate laste
leidmisega.
Teaduskirjanduse põhjal kestab BCG kaitse nii KTB kui ka KVTB eest vähemalt
10 aastat, ühest uuringust selgus, et BCG kaitse kestab tõhususega kuni 52% üle
40
15 aasta (vt ptk 5). Eelarve mõju analüüsis eeldatakse, et vastsündinute vaktsinee-
rimine tagab kaitse 15 aastaks. Sarnasele eeldusele on tuginetud ka näiteks Soome
[68], Slovakkia [70] ja Iirimaa [71] kulutõhususe uuringutes. Jaapani kulutõhususe
uuringus [67] eeldati, et kaitsetoime kestab 10 aastat. Vaktsiini tõhusus varieerub
uuringutes oluliselt (vt ptk 5), samuti erinevad kulutõhususe uuringutes kasutatud
sisendid vaktsiini tõhususe kohta (vt ptk 6). Peale selle sõltub vaktsiini tõhusus
ka paikmest (KTB või KVTB). Kirjanduse põhjal on vaktsiin tõhusam KVTB
ennetamisel. Eelarve mõju analüüsis lähtutakse konservatiivsest eeldusest, et 60%
vaktsineeritutest vaktsiin toimib ja annab kaitse TB eest 15 aastaks (olenemata
paikmest), ülejäänud 40% vaktsineeritutest on võimalus haigestuda sarnaselt
mittevaktsineeritutega.
Laste TB haigestumus Eestis on väike. Kui eeldada, et vaktsineerimise toime kestab
15 aastat, hoiab vastsündinute vaktsineerimine TB juhte ära vanuserühmas 0–14
aastat. Praeguse vaktsineerimise hõlmatuse juures on viimasel viiel aastal (2011–
2015) 0–14-aastaste vanuserühmas TBsse haigestunud 1–2 last aastas (esmasjuhud,
retsidiivjuhte esinenud ei ole). Samal perioodil on keskmine 0–14-aastaste laste arv
kõikunud vahemikus 204 851 – 210 521 last (vt tabel 7).
Tabel 7. TB juhtude arv ja laste arv kokku vanuserühmas 0–14 aastat perioodil
2011–2015 [14, 73]
Aasta TB juhtude arv 0–14-aastastel lastel 0–14-aastaste laste arv
2011 1 204 851
2012 2 206 210
2013 1 207 423
2014 1 208 811
2015 2 210 521
KOKKU 7 1 037 816
Seega kui eeldada, et kõikidel vaatlusalustel aastatel (2011–2015) oli vaktsineerimise
hõlmatus ligikaudu 95% ja vaktsiini tõhusus on 60%, siis aastane tõenäosus hai-
gestuda TBsse (mittevaktsineeritud või need, kellel vaktsiin ei toimi) on 0,000016
(7 ÷ (1 037 816 – 1 037 816 × 95% × 60%) = 0,000016); TB suurenenud haigestu-
misriskiga rühmas vastavalt 0,000029 ja ülejäänutel 0,000015.
Väikelaste üks annus on 0,05 mg, seega saab ühest vaktsiini viaalist maksimaal-
selt 20 annust. Kuna 4 tundi pärast lahustamist tuleb kasutamata jäänud vaktsiin
hävitada [31], on tegelik kulu ühe lapse kohta suurem. Sotsiaalministeeriumi info
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 41
kohaselt hangiti 2015. aastal 35 000 annust ja 2016. aastal 44 000 annust BCG
vaktsiini. TB-vastase vaktsiini 1 annuse hankehind 2015. aastal oli 0,65 eurot ja
2016. aastal 0,79 eurot. Vaktsiini ühe annuse hinna arvutamisel lähtutakse viaali
ligikaudsest hinnast 20 eurot. Universaalse vaktsineerimise korral eeldatakse, et
ühest viaalist vaktsineeritakse keskmiselt 10 last ehk vaktsiini maksumus ühe
lapse kohta on 2 eurot. Selektiivse vaktsineerimise korral on vaktsineeritavate hulk
oluliselt väiksem ja sel juhul eeldatakse, et ühest viaalist vaktsineeritakse üks laps,
st vaktsiini maksumus ühe lapse kohta on 20 eurot. Analüüsis arvestatakse, et
väikelaste vaktsineerimist teostatakse koos teiste rutiinsete protseduuridega ja
täiendavat manustamiskulu ei ole. Selektiivse programmi korral tuleks vanematele
kui 3 kuu vanustele lastele enne vaktsineerimist teha ka tuberkuliini või IGRA
test. Tuberkuliini annuseks on 0,1 ml (Sotsiaalministeeriumi info kohaselt hinnaga
2,06 + 9% km ehk 2,25 eurot) ja 1 viaalist (1 ml) saab seega maksimaalselt 10
annust. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku viimase 2 aasta ravipraktika alusel
saab ühest viaalist 1,5 patsienti testitud, seega on arvestuslik tuberkuliini kulu ühe
kasutuskorra kohta 15 eurot. IGRA test on uuem ja kallim, kuid TB diagnostikaks
kopsuarstide poolt eelistatum. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste nimekirja
põhjal on IGRA testi maksumus 41,14 eurot (spetsiifiliste antikehade kompleksne
samastamine; teenus 66716). Eelarve mõju analüüsis eeldatakse, et pooltele lastest
tehakse tuberkuliintest ja pooltele IGRA test.
TB ravimikulu sõltub tuberkuloosi haigustekitaja resistentsusest. Ravimresis-
tentse TB ravimikulu võib olla kuni 100 korda suurem kui mitteresistentse TB
ravikulu. Samas on MDR-TB Eestis 0–14-aastastel lastel üliharuldane ja perioodil
2011–2015 ei diagnoositud ühtegi juhtu. Seega on TB ravimikulu arvestamisel
lähtutud mitteresistentse TB ravikuludest, mis on hinnanguliselt 100–150 eurot.
Eelarve mõju analüüsis arvestatakse keskmise kuluga 125 eurot. Lisaks ravimite
kulule, lisanduvad TB haiglaravi kulud. TB ravi kestus ja hind sõltuvad paikmest
ja haigustekitaja ravimtundlikkusest. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus
viimase 3 aasta jooksul ravitud kolme TB ravijuhu keskmine kulu oli 2500 eurot.
Vaktsineerimisega võivad kaasneda kergemad kõrvaltoimed nagu süstekoha reakt-
sioonid, peavalu või palavik; aga ka harvaesinevad, kuid tõsisemad kõrvaltoimed
nagu lümfadeniid, abstsess, osteiit või osteomüeliit [31]. Kergete kõrvaltoimete
ravikulu on marginaalne ja seda eelarve mõju analüüsis ei arvestata. Eksperdihin-
nangute põhjal Eestis lastel tõsiseid kõrvaltoimeid esinenud ei ole seega nendega
analüüsis ei arvestata. Kõik eelarve mõju analüüsis kasutatud sisendid on esitatud
tabelis 8.
42
Tabel 8. TB-vastase vaktsineerimise eelarve mõju analüüsi sisendid
Sisend Väärtus
TB suurenenud haigestumisriskiga rühma osakaal 7%
Vaktsiini tõhusus 60%
Vaktsineerimisega hõlmatus
Universaalne vaktsineerimine 95%
Selektiivne vaktsineerimine 60%
Mittevaktsineeritute aastane tõenäosus haigestuda 0,000016
TB suurenenud haigestumisriskiga rühm 0,000029
TB tavalise haigestumisriskiga rühm 0,000015
Vaktsiini ja vaktsineerimise maksumus
Universaalne vaktsineerimine 2€
Selektiivne vaktsineerimine 20 €
IGRA test 41,14 €
Tuberkuliintest 15 €
TB ravimikulu 125 €
TB haiglaravi kulu 2500 €
Lisaks eelarve mõju analüüsi baasstsenaariumile, hinnatakse kolme vaktsineerimis-
strateegia tervishoiukulusid ka täiendavate stsenaariumite lõikes, kus muudetakse
olulisemaid eelarve mõju analüüsi sisendeid.
7.2. TB-vastase vaktsineerimise kogukulu
7.2.1. Baasstsenaariumi tulemused
Kasutades peatükis 7.1 toodud sisendeid, leiti iga vaktsineerimisstrateegia jaoks
vaktsineeritavate ja TB haigestunute hinnanguline arv ning vaktsineerimise ja
haigestumisega seotud kulud.
Vaktsineeritavate arv sõltub sünnikohordi suurusest. Statistikaameti prognooside
kohaselt vaatlusalusel perioodil (2018–2032) sünnikordi suurus üha kahaneb: aastal
2018 sünnib ligikaudu 14 000 ja aastal 2032 ainult ligi 11 000 last (vt Lisa 3). Vasta-
valt väheneks ka prognoositav vaktsineeritute arv universaalse vaktsineerimise kor-
ral 13 224-lt 10 258-ni ja selektiivse vaktsineerimise korral 585-lt 454-le (vt Lisa 4).
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 43
Kui minna universaalselt vaktsineerimiselt üle selektiivsele vaktsineerimisele või
loobuda vaktsineerimisest üldse, toimuks oluline muutus vaktsineerimise kuludes
alates muudatuse sisse viimise esimesest aastast. Samas muutuks TB juhtude arv
ja ravikulud samm-sammult, sest osal sünnikohortidest säiliks immuunsus tänu
varasemale vaktsineerimisele ja muudatuse tegelikku mõju saaks hinnata alles 15
aastat peale muudatuse sisseviimist, s.o aastast 2032 (vt Lisa 3 ja 4).
Perioodil 2011–2015 registreeriti vanuserühmas 0–14 aastat 1–2 TB juhtu aastas
ehk keskmiselt 1,4 juhtu. Kui jätkata universaalse vaktsineerimisega, siis keskmine
prognoositav TB juhtude arv väheneks järgmise 15 aasta jooksul veelgi. Selektiivse
vaktsineerimise ja vaktsineerimisest loobumise korral keskmine TB juhtude arv
suureneks. Kui minna üle selektiivsele vaktsineerimisele, oleks baasstsenaariumi
tingimustel 2032. aastaks rohkem keskmiselt 1,5 TB juhtu (1,24 vs. 2,74) aastas ja
kui loobuda vaktsineerimisest, oleks aastas rohkem 1,64 TB juhtu (1,24 vs. 2,88).
See tähendab, et TB juhtude arv suureneks vastavalt 2,2 ja 2,3 korda (vt joonis 9).
3,5
3,0
2,5
TB juhtude arv
2,0
1,5
1,0
0,5
0,0
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032
Aasta
Universaalne vaktsineerimine Selektiivne vaktsineerimine Vaktsineerimisest loobumine
Joonis 9. Prognoositav TB juhtude arv vanuserühmas 0–14 aastat perioodil 2018–
2032 kolme vaktsineerimisstrateegia lõikes
Kasutades toodud vaktsineeritavate ja TB haigusjuhtude arve ja tabelis 9 toodud
kulusisendeid, leiti erinevate vaktsineerimisstrateegiate jaoks tervishoiukulud (vt
Lisa 4). Baasstsenaariumi tingimustel on võrreldud kulude alusel kõige kallimaks
strateegiaks universaalne vaktsineerimine. Suurima osa kuludest moodustavad
vaktsineerimisega seotud kulud (vaktsiin ja täiendavad testid). Kui minna univer-
saalselt vaktsineerimiselt üle selektiivsele vaktsineerimisele, oleks eeldatav võit
kogukuludes esimestel aastatel 14 000 eurot, mis aastaks 2032 väheneks 7000
44
euroni. Kui vaktsineerimisest loobuda, oleks eeldatav võit kogukuludes esimestel
aastatel 26 000 eurot, mis aastaks 2032 väheneks 16 000 euroni. Samas hoiab
universaalne TB-vastane vaktsineerimine võrreldes selektiivse vaktsineerimise
või vaktsineerimisest loobumisega ära keskmiselt 1,5–1,64 TB juhtu aastas, mille
arvelt hoitaks TB ravikuludes kokku ligikaudu 3900–4300 eurot. Kõige odavamaks
strateegiaks on võrreldud kulude alusel vaktsineerimisest loobumine. Prognoositavad
kogukulud kolme vaktsineerimisstrateegia jaoks on toodud joonisel 10.
35 000
30 000
25 000
Kogukulu eurodes
20 000
15 000
10 000
5000
0
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032
Aasta
Universaalne vaktsineerimine Selektiivne vaktsineerimine Vaktsineerimisest loobumine
Joonis 10. Prognoositav kogukulu erinevate vaktsineerimisstrateegiate lõikes
perioodiks 2018–2032
Seega kui asendada universaalne vaktsineerimine selektiivse vaktsineerimisega või
loobuda tuberkuloosivastasest vaktsineerimisest, suureneks TB ravijuhtude arv ja
ühtlasi ka TB raviga seotud kulud, kuid saavutataks kokkuhoid vaktsineerimise
kulude arvelt. Üleminekul universaalselt vaktsineerimiselt selektiivsele vaktsi-
neerimisele lisanduks täiendavate testide kulu, mis on vajalik vanemate kui 3 kuu
vanuste laste vaktsineerimiseks.
Võrreldes vaktsineerimisest loobumisega on universaalse vaktsineerimise korral
2032. aastaks täiendav kulu ühe ära hoitud TB juhu kohta 9884 eurot. Võrreldes
selektiivse vaktsineerimisega on universaalse vaktsineerimise korral täiendav kulu
ühe ära hoitud TB juhu kohta 4856 eurot.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 45
7.2.2. Täiendavad stsenaariumid
Enamik eelarve mõju analüüsi sisendeid põhinevad teaduskirjandusel ja eksperdi-
hinnangutel. Nii TB ravikulu kui ka võimalike vaktsineerimise tõsiste kõrvaltoimete
ravikulu mõju eelarvele on marginaalne. Soome kulutõhususe uuringus [68] esines
tõsiseid kõrvaltoimeid 5 juhul 60 000 vaktsineeritava kohta. Kui arvestada, et
Eestis esineks aastas üks tõsine kõrvaltoimete juht, mille ravikulu on võrreldav TB
ravikuluga (2500 eurot), on lisakulu 2500 eurot. TB juhte on arvuliselt vähe ja kui
eeldada, et TB ravikulud on 25% suuremad või väiksemad kui baasstsenaariumis,
siis sellel pole olulist mõju tulemustele. Ka selektiivse vaktsineerimise sihtrühma
suurus ei mõjuta tulemusi oluliselt. Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on
Eesti oludes hinnanguline sihtrühma suurus üsna väike. Kui ka eeldada, et sihtrühm
on natukene suurem või väiksem, ei ole sellel tulemusele mõju.
Vaktsineerimise ja TB ravikulusid mõjutavad enim vaktsiini hind ja tõhusus
ning selektiivse vaktsineerimise korral sihtrühma suurem risk haigestuda TBsse.
Järgnevalt hinnatakse kolme vaktsineerimisstrateegia tervishoiukulusid juhul, kui
vaktsiini tõhusus varieerub vahemikus 40–80%, vaktsiini ühe viaali hind on 25%
väiksem, s.o 15 eurot või selektiivse vaktsineerimise sihtrühmal on 10 või 20 korda
suurem risk haigestuda kui ülejäänutel.
Eelarve mõju analüüsi täiendavate stsenaariumite tulemused on esitatud Lisas 5.
Raporti põhitekstis on toodud TB juhtude arv, kogukulud ja kulu ärahoitud TB
juhu kohta 2032. aasta seisuga.
Vaktsiini tõhusus
Avaldutud kulutõhususe uuringutes varieerus TB-vastase vaktsiini tõhusus vahe-
mikus 40−80%. Baasstsenaariumis lähtuti konservatiivsest eeldusest, et vaktsiini
tõhusus TB ennetamisel on 60%. Kui vaktsiin on tõhusam, on vaktsineerimisega
saavutatav võit suurem ja seega hoitakse kokku ka TB ravikuludes (vt tabel 9).
Tabel 9. Prognoositavad TB juhud ning kogukulud 2032. aastal vaktsiini tõhususe
varieerumisel 40–80%
Vaktsiini tõhusus
40% 60% 80%
TB juhud
Universaalne vaktsineerimine 1,24 1,24 1,24
Selektiivne vaktsineerimine 1,93 2,74 4,83
Vaktsineerimisest loobumine 2,00 2,88 5,16
46
Vaktsiini tõhusus
40% 60% 80%
Kulud kokku €
Universaalne vaktsineerimine 23 764 23 764 23 764
Selektiivne vaktsineerimine 14 335 16 459 21 944
Vaktsineerimisest loobumine 5238 7553 13 533
Kulu ärahoitud TB juhu kohta (universaalne vaktsineerimine)
vs. selektiivne vaktsineerimine 13 554 4856 506
vs. vaktsineerimisest loobumine 24 430 9884 2611
Enamikul juhtudel oleks universaalse vaktsineerimisega seotud kogukulud suuri-
mad, samas kui vaktsiini tõhusus oleks 80%, hoitaks vaktsineerimisega ära 4 TB
juhtu ja kulu 1 ärahoitud TB juhu kohta oleks 2611 eurot.
Vaktsiini ühe viaali hind
Baasstsenaariumis eeldati, et vaktsiini ühe viaali hind on 20 eurot, millest lähtuvalt
leiti vaktsineerimise maksumus ühe lapse kohta universaalse ja selektiivse strateegia
jaoks (vastavalt 2 ja 20 eurot). Kui vaktsiini ühe viaali hind oleks 25% väiksem
ehk 15 eurot, väheneks mõlema vaktsineerimisstrateegia korral vaktsineerimisega
seotud kulud (vt tabel 10).
Tabel 10. Prognoositavad TB juhud ning kogukulud 2032. aastal vaktsiini viaali
hinna varieerumisel
Viaali hind
20 € 15 €
TB juhud
Universaalne vaktsineerimine 1,24 1,24
Selektiivne vaktsineerimine 2,74 2,74
Vaktsineerimisest loobumine 2,88 2,88
Kulud kokku
Universaalne vaktsineerimine 23 764 18 635
Selektiivne vaktsineerimine 16 459 15 098
Vaktsineerimisest loobumine 7553 7553
Kulu ärahoitud TB juhu kohta (universaalne vaktsineerimine)
vs. selektiivne vaktsineerimine 4856 2351
vs. vaktsineerimisest loobumine 9884 6757
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 47
Mõlemal juhul oleks universaalse vaktsineerimisega seotud kogukulud kõige suu-
remad, samas kui vaktsiini ühe viaali hind oleks 25% väiksem, oleks universaalse
ja selektiivse vaktsineerimise kogukulude erinevus väiksem.
Selektiivse vaktsineerimise sihtrühma suurem risk haigestuda
Baasstsenaariumis eeldati, et TB suurenenud haigestumisriskiga rühmal on 2 korda
suurem tõenäosus haigestuda kui ülejäänud lastel. Sarnaselt Soome kulutõhususe
uuringule [68] vaadeldi olukorda, kus selektiivse vaktsineerimise sihtrühmas on
risk haigestuda 10 või 20 korda suurem kui ülejäänud lastel (vt tabel 11).
Tabel 11. TB juhud ning kogukulud selektiivse vaktsineerimise sihtrühma tuber-
kuloosi haigestumise riskide varieerumisel
Sihtrühma risk haigestuda võrreldes
ülejäänud lastega
2-kordne 10-kordne 20-kordne
TB juhud
Universaalne vaktsineerimine 1,24 1,24 1,24
Selektiivne vaktsineerimine 2,74 2,43 2,25
Vaktsineerimisest loobumine 2,88 2,88 2,88
Kulud kokku
Universaalne vaktsineerimine 23 764 23 764 23 764
Selektiivne vaktsineerimine 16 459 15 647 15 181
Vaktsineerimisest loobumine 7553 7553 7553
Kulu ärahoitud TB juhu kohta (universaalne vaktsineerimine)
vs. selektiivne vaktsineerimine 4856 6791 8434
vs. vaktsineerimisest loobumine 9884 9884 9884
Kõikidel juhtudel oleks universaalse vaktsineerimisega seotud kogukulud suuri-
mad. Samas kui selektiivse vaktsineerimise sihtrühmal on oluliselt suurem risk
haigestuda kui ülejäänutel, oleks ainult riskirühma vaktsineerides TB juhte vähem
võrreldes baasstsenaariumiga ja nende ravikulu väiksem ehk erinevus universaalse
ja selektiivse vaktsineerimise kogukulude vahel suureneks.
48
7.3. Eelarve mõju analüüsi kokkuvõte
TB-vastase vaktsineerimise eelarve mõju hindamisel lähtuti kolmest vaktsineeri-
misstrateegiast. Analüüsis lähtuti vaktsineerimise sihtrühma suurusest, TB haiges-
tumusest, vaktsineerimise hõlmatusest, vaktsiini tõhususest ning vaktsineerimise
ja TB raviga kaasnevatest tervishoiukuludest. Eelarve mõju analüüs on teostatud
lihtsustatud eeldustel ja ei võta arvesse kõiki võimalikke muutusi, mis seonduvad
ühelt strateegialt teisele üleminekuga. Näiteks ei arvestata eelarve mõju analüüsis,
et selektiivse vaktsineerimise korral võib suureneda ka väljaspool vaktsineerimise
programmi tehtavate tuberkuliini ja IGRA testide arv. Nii võib ühe lapse haigestu-
mise korral olla vajalik teha test kõikidele tema lasteaia- või koolikaaslastele. Ligi
20 testi tegemine tähendaks sõltuvalt testist lisakulu 90−680 eurot. Kokkuvõttes
võtab eelarve mõju analüüs arvesse kõiki peamisi sisendeid ja annab hinnangu
TB-vastase vaktsineerimise eelarve mõjust erinevate stsenaariumite lõikes.
Kui minna universaalselt vaktsineerimiselt üle selektiivsele vaktsineerimisele, oleks
eeldatav võit kogukuludes esimestel aastatel 14 000 eurot, mis aastaks 2032 vähe-
neks 7000 euroni. Kui loobuda vaktsineerimisest, oleks eeldatav võit kogukuludes
esimestel aastatel 26 000 eurot, mis aastaks 2032 väheneks 16 000 euroni. Samas
hoiab universaalne TB-vastane vaktsineerimine võrreldes selektiivse vaktsineeri-
mise või vaktsineerimisest loobumisega ära keskmiselt 1,5–1,64 TB juhtu aastas,
mille arvelt hoitaks TB ravikuludes kokku ligikaudu 3900–4300 eurot. Kõige
odavamaks strateegiaks on võrreldud kulude alusel vaktsineerimisest loobumine.
Samas on universaalse vaktsineerimisega seotud kulud oluliselt suuremad kui
võimalik kokkuhoid TB ravikuludes hoolimata sellest, et vaktsiini ühe annuse hind
on võrreldes paljude teiste vaktsiinidega väike. See on tingitud ühelt poolt suurest
vaktsineeritavate arvust ja teiselt poolt väikesest TB haigestumusest.
Täiendavate stsenaariumite lõikes on samuti universaalse vaktsineerimisega seo-
tud kogukulud suurimad. Samas kui vaktsiin on tõhusam kui baasstsenaariumis
eeldatud (80%) või vaktsiini 1 viaali hind oleks 25% odavam, oleks kahe stsenaa-
riumi kulude erinevus vastavalt ainult 2000 või 4000 eurot. Enim mõjutab mõlema
vaktsineerimisprogrammi kogukulusid vaktsiini ühe viaali hind.
Eelarve mõju analüüsi tulemused kinnitavad teistes riikides läbi viidud kulutõhususe
analüüsi tulemusi, mille põhjal universaalset TB-vastast vaktsineerimist ei peeta
kulutõhusaks, sest vaktsineerimisega kaasnevad suured kulud ja samas saavutatav
võit tervisetulemis on väike. Samas tuleks arvestada, et selektiivsele programmile
üleminekul on vaja defineerida täpselt sihtrühm ning läbi mõelda muud korraldus-
likud aspektid, millega kaasnevad samuti täiendavad kulud.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 49
8. Järeldused
Raporti eesmärk oli hinnata väikelaste universaalse tuberkuloosivastase vaktsi-
neerimise vajalikkust Eestis ning vaktsineerimisstrateegia võimaliku muutusega
kaasnevaid tervisemõjusid ning tervishoiu kulusid.
1. Milline on BCGga vaktsineerimise korraldus lähiriikides ja mujal Euroopas?
Universaalne BCGga vaktsineerimise programm on kasutusel 34 WHO Euroopa
piirkonda kuuluvas riigis, sh Eesti lähiriikides Lätis, Leedus ja Venemaal. Lääne-
Euroopas ning Skandinaavia maades on tulenevalt vähesest TB esmashaigestumusest
loobutud universaalsest BCGga vaktsineerimisest selektiivse, riskirühmapõhise
vaktsineerimise kasuks. Rootsis on alates 1975. aastast selektiivne vaktsineerimine
soovitatud suurenenud TB riskiga lastele ja noortele, kes on pärit suure esmashaiges-
tumusega piirkondadest või kelle lähedastel on esinenud TB. Sarnaselt defineeritud
riskirühma vaktsineeritakse alates 2006. aastast Soomes ja 2009. aastast Norras.
Saksamaal ja Sloveenias ei ole pärast universaalse vaktsineerimise lõpetamist
riskirühma-põhist lähenemist kasutatud. Lääne-Euroopa riikides oli 2015. aastal
universaalne TB-vastane vaktsineerimine kasutusel vaid Portugalis ja Iirimaal,
kusjuures viimasel juhul soovitas 2016. aastal ilmunud TTH raport [65] üleminekut
riskirühmapõhisele (selektiivsele) vaktsineerimisele.
2. Milline on tõendusmaterjal TB lausvaktsineerimise lõpetamisega kaasneva
terviseefekti kohta?
Kuigi BCGga vaktsineerimine on viimase 20 aasta jooksul muutunud poolesajas
riigis, on vaktsineerimisprogrammi muutusega kaasneva tervisemõju kohta aval-
datud teaduskirjandust vähe. Rootsis, kus jälgimisaeg on kõige pikem, täheldati
universaalse vaktsineerimisprogrammi lõpetamisele järgnenud aastatel, 1975–1982
hõlmatuse olulist vähenemist ning ka TB esmashaigestumuse mõningast suurenemist
(eelkõige välispäritolu lastel). Järgnevatel kümnenditel on hõlmatus suurenenud
(88% riskirühmast 1989–1998). TB esmashaigestumus on jätkuvalt kahanenud,
kuid varieerub oluliselt rändetaustaga elanikkonna seas. Prantsusmaal vähenes
pärast üleminekut selektiivsele vaktsineerimisprogrammile 2007. aastal märgata-
valt vaktsineerimise hõlmatus: kui 2005. aastal oli hõlmatus ligi 100%, siis 2009.
aastal oli riskirühmast vaktsineeritud 72,6%. Avaldatud uuringute põhjal ei ole kuni
2011. aastani laste TB esmashaigestumuse osas olulist muutust ilmnenud. Kuigi
Rootsis on hinnatud selektiivse programmi tõhusust võrreldavaks universaalse
programmiga, siis Prantsusmaa praktika põhjal on selektiivse programmi puuduseks
riskirühma kuuluvate laste identifitseerimine ja kaasamine.
50
Eestis on väikelaste ja laste haigestumus olnud vähene paljude aastate jooksul, seda
ka suure haigestumusega aastatel (1997–2002). Vaatamata infektsiooni levikule
ühiskonnas ei ole lastel aastakümnete jooksul diagnoositud tuberkuloosset menin-
giiti. Seda võib lugeda BCGga vaktsineerimise positiivseks tulemuseks.
3. Milline on BCG vaktsiini efektiivsus ja kulutõhusus teaduskirjanduses?
BCG vaktsiini on TB ennetamisel kasutatud üle 90 aasta ning vaktsiini efektiiv-
sust käsitlevad randomiseeritud kontrollitud uuringud jäävad perioodi 1935–1988.
Raportisse kaasatud 4 meta-analüüsist selgus, et BCG on vastsündinutel väga tõhus
(> 80%) tuberkuloosse meningiidi ja dissemineerunud TB puhul, KTB puhul on
vaktsiini tõhusus 60%. BCG kaitse nii KTB kui ka KVTB vastu kestab vähemalt
10 aastat, ühes uuringus üle 15 aasta tõhususega kuni 52%.
BCG vaktsineerimisstrateegiate kulutõhusust TB ennetamisel on varasemalt
hinnatud Soome, Slovakkia, Jaapani, Iirimaa ja Hollandi näidetel; ühes uuringus
käsitleti BCG kulutõhusust ka tuberkuloosse meningiidi ja dissemineerunud TB
ennetamisel globaalses perspektiivis. [66] Peamiselt otsustuspuud või Markovi
mudelit kasutavate analüüside tulemitena esitati kulu ühe ennetatud TB juhu kohta,
Iirimaa ja Hollandi uuringutes ka täiendkulu tõhususe määrana QALY või DALY
kohta. Kuigi tulemused varieerusid uuringute lõikes märgatavalt, oli kulu ühe TB
juhu ennetamiseks selektiivse vaktsineerimine korral kõigil juhtudel väiksem kui
universaalsel vaktsineerimisel. Võrreldes mittevaktsineerimisega ei ole universaalne
vaktsineerimine Jaapani ja Iirimaa näitel kulutõhus.
4. Milline on BCGga vaktsineerimise eelarvemõju võrreldes mittevaktsineerimise
ja selektiivse vaktsineerimisega?
Lihtsustatud eeldustele tuginevas eelarve mõju analüüsis lähtuti vaktsineerimise
sihtrühma suurusest, TB haigestumusest, vaktsineerimise hõlmatusest, vaktsiini
tõhususest ning vaktsineerimise ja TB raviga kaasnevatest tervishoiukuludest. Võr-
reldi kolme vaktsineerimisstrateegiat. Kui minna universaalselt vaktsineerimiselt üle
selektiivsele vaktsineerimisele, oleks eeldatav võit kogukuludes esimestel aastatel
14 000 eurot, mis aastaks 2032 väheneks 7000 euroni. Samas hoiab universaalne
TB-vastane vaktsineerimine võrreldes selektiivse vaktsineerimise või vaktsinee-
rimisest loobumisega ära keskmiselt 1,5–1,64 TB juhtu aastas, mille arvelt hoitaks
TB ravikuludes kokku ligikaudu 3900–4300 eurot. Kõige odavamaks strateegiaks
on võrreldud kulude alusel vaktsineerimisest loobumine. Kuigi vaktsiini ühe annuse
hind on võrreldes paljude teiste vaktsiinidega väike, on universaalse vaktsineeri-
misega seotud kulud oluliselt suuremad kui võimalik kokkuhoid TB ravikuludes.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 51
Ka täiendavate stsenaariumite lõikes on universaalse vaktsineerimisega seotud
kogukulud suurimad, samas on BCGga vaktsineerimise eelarve mõju võrreldes
mitmete teiste immuniseerimiskavasse kuuluvate vaktsiinidega suhteliselt väike.
Vaktsineerimisprogrammi kogukulusid mõjutab enim vaktsiini hind. Eelarve mõju
analüüsi tulemused kinnitavad teistes riikides läbi viidud kulutõhususe analüüsi
tulemusi, mille põhjal universaalset TB-vastast vaktsineerimist ei peeta kulu
tõhusaks, sest vaktsineerimisega kaasnevad suured kulud ja samas saavutatav võit
tervisetulemis on väike.
52
9. Soovitused
Eestis on tuberkuloosi haigestumus alates 1990. aastate lõpust vähenenud ning
viimastel aastatel on registreeritud alla 20 TB esmas- ja retsidiivjuhu 100 000
inimese kohta. Selliselt on Eesti määratletav kui väikse haigestumisriskiga piirkond.
Seega võib Eestis WHO ning IUATLD kriteeriumitest lähtuvalt kaaluda ülemi-
nekut spetsiifiliste riskirühmade vaktsineerimisele kuni 5-aastaste laste hulgas.
Universaalse TB-vastase vaktsineerimise eelarveline mõju on vaktsiini madalast
hinnast tulenevalt väike, samuti on BCGga vaktsineerimise tüsistusi Eestis väga
vähe. Seega ei saa vaktsineerimise korralduse võimalikku muutmist põhjendada
majanduslike argumentidega või BCG vaktsiini võimalike tüsistuste riskiga.
Selektiivse vaktsineerimise kasutuselevõtt eeldaks märkimisväärseid muutusi
TB-vastase vaktsineerimise korralduses. Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsinee-
rimise võimaliku ümberkorraldamise puhul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
1. Praeguse universaalse TB-vastase vaktsineerimise eeliseks on sihtrühma
määratlemise ja kaasamise lihtsus. Selektiivse vaktsineerimine korral
vaktsineeriks pediaatrid riskirühma kuuluvad vastsündinud (sarnaselt praeguse
praktikaga) sünnijärgselt 1–5 päeva jooksul, riskirühma kuuluvad kuni 5-aastased
lapsed vaktsineeritaks perearsti juures.
2. Üle 3 kuu vanuste laste vaktsineerimise korral tuleb TB nakatumise välistamiseks
teha IGRA või tuberkuliintest. Samuti on vajalik BCGga vaktsineerimine
registreerida keskses andmekogus (nt elektrooniline vaktsineerimispass). Seni
ei ole need tegevused kuulunud perearstide tavapraktikasse ja nendega kaasneks
perearstidele täiendav töökoormus ning koolitusvajadus.
3. Vaktsineerimise efektiivsuse üheks eelduseks on suur hõlmatus. Praeguse
korralduse puhul on vaktsineeritud üle 95% vastsündinutest. Universaalsest
vaktsineerimisest loobunud Rootsi ja Prantsusmaa näitel võib esimestel aastatel
eeldada hõlmatuse märgatavat vähenemist sihtrühma hulgas. Selektiivse
vaktsineerimise hõlmatuse tagamiseks on vajalik riskirühma ühemõtteline
defineerimine vaktsineerimisjuhendis.
4. Vaktsineerimisjuhendis on tarvilik esitada riskirühma määratlus ja kaasamise
kriteeriumid, samuti vaktsineerimise korraldusega seotud töökorralduslikud
tegevused (nt TB testimine, registreerimine). Juhendi koostamisse tuleks kaasata
kõik seotud osapooled (sh Perearstide Selts, Infektsioonhaiguste Selts,
Terviseamet).
5. Selektiivse vaktsineerimise edukus sõltub avalikkusele ja spetsiifiliselt
riskirühmale suunatud teavitustegevusest. Seejuures on oluline vältida
riskirühma hulka kuuluvaks arvamisega kaasnevat võimalikku stigmatiseerimist.
Vastava kommunikatsioonistrateegia koostamise ja rakendamisega kaasnevad
täiendavad kulud.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 53
Kasutatud kirjandus
1. Connell DW, Berry M, Cooke G, et al. Update on tuberculosis: TB in the early 21st century.
Eur Respir Rev 2011;20(120):71–84.
2. Sia IG, Wieland ML. Current concepts in the management of tuberculosis. Mayo Clin Proc
2011;86(4):348–61.
3. Eesti Kopsuarstide Selts. Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhised. Tartu; 2005.
(www.tai.ee/en/publications/download/458)
4. Viiklepp P. Tuberkuloosihaigestumus Eestis 2012–2013. Tallinn: Tervise Arengu Instituut;
2014.
5. Zwerling A, Behr MA, Verma A, et al. The BCG World Atlas: a database of global BCG
vaccination policies and practices. PLoS Med 2011;8(3):e1001012.
6. World Health Organization. Treatment of tuberculosis: guidelines. Geneva: World Health
Organization; 2010.
7. World Health Organization. Rapid advice : treatment of tuberculosis in children. Geneva:
World Health Organization; 2010.
8. Berti E, Galli L, Venturini E, et al. Tuberculosis in childhood: a systematic review of national
and international guidelines. BMC Infect Dis 2014;14(suppl 1):S3.
9. Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus. Eesti Haigekassa; 2016. (http://www.ravijuhend.
ee/juhendid/ravijuhendid/152/Kopsu--ja-kopsuv%C3%A4lise-tuberkuloosi-k%C3%A4sitlus).
10. World Health Organization. Global tuberculosis report 2015. Geneva: World Health Orga-
nization; 2015.
11. Dara M, Dadu A, Kremer K, et al. Epidemiology of tuberculosis in WHO European Region
and public health response. Eur Spine J 2013;22(suppl 4):549–55.
12. European Centre for Disease Prevention and Control, WHO Regional Office for Europe.
Tuberculosis surveillance and monitoring in Europe 2016. Stockholm: ECDC; 2016.
13. Broekmans JF, Migliori GB, Rieder HL, et al. European framework for tuberculosis control
and elimination in countries with a low incidence. Recommendations of the World Health
Organization (WHO), International Union Against Tuberculosis and Lung Disease (IUATLD)
and Royal Netherlands Tuberculosis Association (KNCV) working group. Eur Respir J
2002;19(4):765–75.
14. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB10: tuber-
kuloosi esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi 08.04.2016 seisuga. Tallinn: Tervise
Arengu Instituut; 2016.
15. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB11: tuberkuloosi
haigestumuskordajad 100 000 inimese kohta soo ja vanuserühma järgi 08.04.2016 seisuga.
Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016.
16. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB82: tuberku-
loosi esmasjuhud hariduse, soo ja vanuserühma järgi 08.04.2016 seisuga. Tallinn: Tervise
Arengu Instituut; 2016.
54
17. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB83: tuberkuloosi
esmasjuhud tegevusala, soo ja vanuserühma järgi. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016.
18. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB84: tuberku-
loosi esmasjuhud sünnikoha, soo ja vanuserühma järgi 08.04.2016 seisuga. Tallinn: Tervise
Arengu Instituut; 2016.
19. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB20: tuberkuloosi
esmas- ja retsidiivjuhud diagnoosimise viisi, soo ja vanuserühma järgi 08.04.2016 seisuga.
Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016.
20. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB30: tuberkuloosi
esmas- ja retsidiivjuhud haigestumise paikme, bakteri erituse ja maakonna järgi 08.04.2016
seisuga. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016.
21. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB61: tuberku-
loosihaiged (esmased ja retsidiivid) HIV testimise, positiivsete juhtude arvu ja maakonna
järgi 08.04.2016 seisuga. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016.
22. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB71: tuberku-
loosihaigete ravitulemused (v.a MDR-TB juhud) paikme järgi 08.04.2016 seisuga. Tallinn:
Tervise Arengu Instituut; 2016.
23. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB52: tuberku-
loosi korduvravijuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi 08.04.2016 seisuga. Tallinn: Tervise
Arengu Instituut; 2016.
24. Tuberkuloosiregister. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TB72: MDR
tuberkuloosi haigete ravitulemused paikme järgi 08.04.2016 seisuga. Tallinn: Tervise Arengu
Instituut; 2016.
25. Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel PH1: haiglast
väljakirjutatute arv ja keskmine ravikestus ravi põhjuse, vanuserühma ja maakonna järgi
08.04.2016 seisuga. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016.
26. Surma põhjuste register. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel SD22: surmad
100 000 elaniku kohta põhjuse, soo ja vanuserühma järgi 08.04.2016 seisuga. Tallinn: Tervise
Arengu Instituut; 2016.
27. Surma põhjuste register. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel SD21: sur-
mad surma põhjuse, soo ja vanuserühma järgi 08.04.2016 seisuga. Tallinn: Tervise Arengu
Instituut; 2016.
28. Tervise Arengu Instituut. Tuberkuloositõrje. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2015. (http://
www.tai.ee/et/tegevused/tervise-edendamine/tuberkuloositorje).
29. Montagnani C, Chiappini E, Galli L, et al. Vaccine against tuberculosis: what's new? BMC
Infect Dis 2014;14(suppl 1):S2.
30. Tang J, Yam W-C, Chen Z. Mycobacterium tuberculosis infection and vaccine development.
Tuberculosis 2016;98:30–41.
31. Eesti Ravimiregister. BCG VACCINE SSI. Ravimi omaduste kokkuvõte (SPC). 2015.
(http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_12038.pdf).
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 55
32. World Health Organization. WHO position paper. BCG vaccine. Weekly epidemiological
record 2004;79:25–40.
33. Hesseling AC, Cotton MF, Fordham von Reyn C, et al. Consensus statement on the revised
World Health Organization recommendations for BCG vaccination in HIV-infected infants.
Int J Tuberc Lung Dis 2008;12(12):1376–9.
34. Fine P. Stopping routine vaccination for tuberculosis in schools: brings the UK into line with
much of the rest of the world. BMJ 2005;331(7518):647–8.
35. Criteria for discontinuation of vaccination programmes using bacille calmette-guerin (BCG)
in countries with a low prevalence of tuberculosis. Tubercle and Lung Disease.75(3):179–80.
36. Centers for Disease Control and Prevention. BCG vaccine recommendations. Fact sheet.
CDC; 2016. (http://www.cdc.gov/tb/publications/factsheets/prevention/bcg.htm).
37. National Health Service. Public health functions to be exercised by the NHS Commissio-
ning Board. Service specification no 2. Neonatal BCG immunisation programme. London:
Department of Health, 2012.
38. The bcg world atlas. A database of global bcg vaccination policies and practices. 18.04.2016.
(http://www.bcgatlas.org).
39. Immuniseerimiskava. SoM määrus 08.01.2014 nr 2. RT I, 15.01.2014, 2.
40. Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel NH10: 1-aas-
taste laste immuniseerimisega hõlmatus haiguse ja maakonna järgi (%) 08.04.2016 seisuga.
Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016.
41. Terviseamet. Nakkushaiguste immunoprofülaktika 2015. aasta. Tallinn: Terviseamet; 2016.
(http://terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2015/Immuun_2015a.pdf).
42. Guthmann JP, Antoine D, Fonteneau L, et al. Assessing BCG vaccination coverage and
incidence of paediatric tuberculosis following two major changes in BCG vaccination policy
in France. Euro Surveill 2011;16(12):19824.
43. Guthmann JP, de La Rocque F, Boucherat M, et al. [BCG vaccine coverage in private medical
practice: first data in children below two years old, seven months after the end of compulsory
vaccination in France]=Couverture vaccinale BCG en medecine liberale : premieres donnees
chez le nourrisson, sept mois apres la levee de l'obligation vaccinale en France.Arch Pediatr
2009;16(5):489–95.
44. Van Bui T, Levy-Bruhl D, Che D, et al. Impact of the BCG vaccination policy on tuberculous
meningitis in children under 6 years in metropolitan France between 2000 and 2011. Euro
Surveill 2015;20(11):21064.
45. Romanus V. Selective BCG vaccination in a country with low incidence of tuberculosis. Euro
Surveill 2006;11(3):14–7.
46. Romanus V, Svensson A, Hallander HO. The impact of changing BCG coverage on tuberculosis
incidence in Swedish-born children between 1969 and 1989. Tuber Lung Dis 1992;73(3):150–61.
47. Mangtani P, Abubakar I, Ariti C, et al. Protection by BCG vaccine against tuberculosis: a
systematic review of randomized controlled trials. Clin Infect Dis 2014;58(4):470–80.
56
48. BCG and vole bacillus vaccines in the prevention of tuberculosis in adolescence and early
adult life. Fourth report to the Medical Research Council by its Tuberculosis Vaccines Clinical
Trials Committee. Bull World Health Organ 1972;46(3):371–85.
49. Ferguson RG, Simes AB. BCG vaccination of Indian infants in Saskatchewan. Tubercle
1949;30(1):5–11.
50. Aronson NE, Santosham M, Comstock GW, et al. Long-term efficacy of BCG vaccine in
American Indians and Alaska Natives: a 60-year follow-up study. JAMA 2004;291(17):2086–91.
51. Rosenthal SR, Blahd M, Leslif EI. Ten years' experience with BCG (experimental and clinical).
J Pediatr 1945;26(5):470–80.
52. Aronson JD. Protective vaccination against tuberculosis with special reference to BCG
vaccination. Am Rev Tuberc 1948;58(3):255–81.
53. Rosenthal SR, Leslie EI, Loewinsohn E. BCG vaccination in all age groups: methods and
results of a strictly controlled study. J Am Med Assoc 1948;136(2):73–9.
54. Bettag OL, Kaluzny AA, Morse D, et al. BCG study at a state school for mentally retarded.
Dis Chest 1964;45:503–7.
55. Shaw LW. Field studies on immunization against tuberculosis. I. Tuberculin allergy following
BCG vaccination of school children in Muscogee County, Georgia. Public Health Rep
1951;66(44):1415–49.
56. Palmer CE, Shaw LW, Comstock GW. Community trials of BCG vaccination. Am Rev Tuberc
1958;77(6):877–907.
57. Frimodt-Moller J. A community-wide tuberculosis study in a South Indian rural population,
1950–1955. Bull World Health Organ 1960;22:61–170.
58. Coetzee AM, Berjak J. B.C.G. in the prevention of tuberculosis in an adult population. Proc
Mine Med Off Assoc 1968;48(402):41–53.
59. Vandiviere HM, Dworksi M, Melvin IG, et al. Efficacy of bacillus Calmette–Guérin and
isoniazid resistant bacillus Calmette-Guérin with and without isoiazid chemoprophylaxis
from day of vaccination. II. Field trial in man. Am Rev Respir Dis 1973;108:301–13.
60. Baily GVJ, Narain R, Mayurnath S, et al. Tuberculosis prevention trial, Madras. Ind J Med
Res 1980;72(suppl):1–74.
61. Mehta KP, Merchant SM, Korde U. Environmental influence on immunity due to B.C.G.
vaccination. Indian Pediatr 1976;13(7):525–32.
62. Mehrotra AK, Dabral SB, Nandan D, et al. Assessment of efficacy of BCG vaccination among
slum children of Agra city. Indian J Public Health 1988;32(3):164–5.
63. Roy A, Eisenhut M, Harris RJ, et al. Effect of BCG vaccination against Mycobacterium
tuberculosis infection in children: systematic review and meta-analysis. BMJ 2014;349:g4643.
64. Abubakar I, Pimpin L, Ariti C, et al. Systematic review and meta-analysis of the current
evidence on the duration of protection by bacillus Calmette-Guerin vaccination against
tuberculosis. Health Technol Assess 2013;17(37):1–372.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 57
65. Health Information and Quality Authority. Health technology assessment of a selective BCG
vaccination programme. Dublin: Health Information and Quality Authority, 2015.
66. Trunz BB, Fine P, Dye C. Effect of BCG vaccination on childhood tuberculous meningitis
and miliary tuberculosis worldwide: a meta-analysis and assessment of cost-effectiveness.
Lancet 2006;367(9517):1173–80.
67. Rahman M, Sekimoto M, Takamatsu I, et al. Economic evaluation of universal BCG vacci-
nation of Japanese infants. Int J Epidemiol 2001;30(2):380–5.
68. Hersh AL, Tala-Heikkilä M, Tala E, et al. A cost-effectiveness analysis of universal versus
selective immunization with Mycobacterium bovis bacille Calmette-Guerin in Finland. Int
J Tuberc Lung Dis 2003;7(1):22–9.
69. Altes HK, Dijkstra F, Lugner A, et al. Targeted BCG vaccination against severe tubercu-
losis in low-prevalence settings: epidemiologic and economic assessment. Epidemiology
2009;20(4):562–8.
70. Marušakova E, Bielik J, Frecerova K, et al. Cancelling obligatory mass vaccination of new-
borns against TB in Slovakia: predicted development. University Review 2012;6(1):2–11.
(http://ur.tnuni.sk/index.php?id=28).
71. Usher C, Adams R, Schmitz S, et al. Evaluating the neonatal BCG vaccination programme
in Ireland. Arch Public Health 2016;74:28.
72. Eesti Statistikaamet. Statistika andmebaas, tabel RV089: prognoositav rahvaarv vanuse ja
soo järgi (aluseks 1. jaanuari 2012 rahvaarv) 26.02.2014 seisuga. Tallinn; 2016.
58
Lisa 1. Lähteülesanne
TTH raporti lähteülesanne
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus
Eesmärk
Hinnata väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise vajalikkust Eestis ja vakt-
sineerimisest loobumisega kaasnevaid tervisemõjusid ning tervishoiu kulusid.
Taust
Tuberkuloos (TB) on õhu kaudu leviv nakkushaigus, mille tekitaja on mükobakter
(Mycobacterium tuberculosis). Sagedaseim haigusvorm on kopsutuberkuloos,
harvem esineb ekstrapulmonaalseid vorme nagu miliaarset ning kesknärvisüsteemi
tuberkuloosi. Ida-Euroopas on haigestumus oluliselt kõrgem kui Lääne-Euroopas
ning Skandinaaviamaades (40-90 juhtu vs <10 juhtu 100 000 elaniku kohta). Eestis
on alates 2000. aastast TB haigestumine langenud keskmiselt 8% aastas ja
2013. aastal oli esmashaigestumus vähenenud 17 juhuni 100 000 inimese kohta.
Haigestunute keskmine vanus oli 48,5 aastat ning 2013.a diagnoositi TB ühel
lapsel ja kahel noorukil. Peamisteks riskigruppideks Eestis on tuberkuloosihaige
nakkuskontaktsed lapsed ja täiskasvanud, HIV-nakkusega isikud, narkomaanid,
alkoholi kuritarvitajad ja kodutud.
Tuberkuloosivastaseks immuniseerimiseks kasutatakse BCG vaktsiini, mis kuulub
Eestis riiklikku immuniseerimiskavasse. Vaktsineeritakse 1-5 päeva vanuseid
vastsündinuid ja BCG vaktsiiniga hõlmatus on pidevalt olnud enam kui 95%.
BCG-vaktsiini mõju ei kesta täiskasvanueani ning revaktsineerimine on ebaefek-
tiivne. Madala esmashaigestumusega Lääne-Euroopas ja Skandinaavias üldist BCG
vaktsineerimist enam ei rakendata.
Teema olulisus
Arvestades BCG vaktsiini mõõdukat efektiivsust, kaitsva toime ajalist piiratust
ning haiguskoormuse jaotumist peamiselt täiskasvanutele ja sotsiaalsetesse ris-
kirühmadesse, on väikelaste vaktsineerimise mõju üldisele TB haiguskoormusele
Eestis madal.
Asjakohane on analüüsida võimalusi senise väikelaste vaktsineerimise muutmiseks
ning muudatuste võimalikku mõju teiste tuberkuloositõrje meetmete kontekstis.
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 59
Tehnoloogiad
BCG tuberkuloosivastane vaktsiin on nõrgestatud elusvaktsiin, mille valmistamiseks
kasutatakse erinevaid vaktsiinitüvesid. Kuigi vaktsiini on maailmas kasutatud juba
üle 90 aasta, siis käesoleval ajal BCG-le alternatiivset vaktsiini saadaval ei ole.
Sihtrühm
WHO BCG vaktsineerimise juhend näeb ette imikute ja alla 5 aastaste laste vakt-
sineerimist suurenenud TB riski korral. TB risk on suur, kui lapsed (või nende
vanemad jt lähikondsed) elavad kõrge TB haigestumusega (>40 haigestunut 100 000
kohta) piirkonnas. Kui TB risk on madal, võib kaaluda üleminekut universaalselt
vaktsineerimiselt riskirühma põhiseks vaktsineerimiseks, vaktsineerides lapsi kes
on nakkuskontaktsed varasemalt TB nakatunutega.
Uurimisküsimused ja lahendused
1. Milline on BCG vaktsineerimise korraldus lähiriikides ja mujal Euroopas?
Lahendus: Koostatakse ülevaade BCG vaktsiini kasutamisest riiklikes immuni-
seerimiskavades, sh selektiivsest riskirühmade vaktsineerimise praktikast.
2. Milline on tõendusmaterjal TB lausvaktsineerimise lõpetamisega kaasneva
terviseefekti osas?
Lahendus: teaduskirjanduse ülevaade epidemioloogilistest ja haiguskoormust
käsitlevatest uuringutest BCG vaktsineerimise lõpetanud riikides/piirkondades.
3. Milline on BCG vaktsiini efektiivsus ja kulutõhusus teaduskirjanduses?
Lahendus: teaduskirjanduse ülevaade efektiivsuse ja kulutõhususe uuringutest ja
raportitest, eesmärgiga leida võrreldavad tulemused (ICER per QALY)
4. Milline on BCG vaktsineerimise eelarvemõju võrreldes mittevaktsineerimise ja
selektiivse vaktsineerimisega?
Lahendus: Koostatakse eelarve mõju analüüs, milles hinnatakse BCG vaktsinee-
rimisega (sh vaktsiini kõrvaltoimetega) kaasnevaid tervishoiukulusid.
Oodatavad tulemused
1. Ülevaade väikelaste BCG vaktsineerimise praktikatest ja korraldusest Euroopas.
2. Ülevaade lausvaktsineerimise lõpetamisega kaasnevast võimalikust terviseefektist.
3. Ülevaade BCG vaktsineerimise kulutõhususest arenenud riikides ja analüüs
vaktsineerimise korralduse muudatustega kaasnevast eelarvemõjust Eestis.
4. Ettepanekud BCG vaktsineerimise korralduse võimaliku muutmise kohta Eestis.
60
Lisa 2. Otsingu metoodika
BCG vaktsiini efektiivuse alase tõenduse päring andmebaasis PubMed
(BCG[All Fields] OR ("mycobacterium bovis"[MeSH Terms] OR
("mycobacterium"[All Fields] AND "bovis"[All Fields]) OR "mycobacterium
bovis"[All Fields] OR ("bacillus"[All Fields] AND "calmette"[All Fields]
AND "guerin"[All Fields]) OR "bacillus calmette guerin"[All Fields] OR "bcg
vaccine"[MeSH Terms] OR ("bcg"[All Fields] AND "vaccine"[All Fields]) OR "bcg
vaccine"[All Fields] OR ("bacillus"[All Fields] AND "calmette"[All Fields] AND
"guerin"[All Fields]))) AND (TB[All Fields] OR ("tuberculosis"[MeSH Terms] OR
"tuberculosis"[All Fields])) AND ((Meta-Analysis[ptyp] OR systematic[sb]) AND
"2006/05/04"[PDat] : "2016/04/30"[PDat] AND "humans"[MeSH Terms] AND
English[lang])
BCG vaktsiini kulutõhususe alase tõenduse päring andmebaasis PubMed
(("tuberculosis"[MeSH Terms] OR "tuberculosis"[All Fields]) AND ("bcg
vaccine"[MeSH Terms] OR ("bcg"[All Fields] AND "vaccine"[All Fields])
OR "bcg vaccine"[All Fields])) AND ("cost-benefit analysis"[MeSH Terms]
OR ("cost-benefit"[All Fields] AND "analysis"[All Fields]) OR "cost-benefit
analysis"[All Fields] OR ("cost"[All Fields] AND "effectiveness"[All Fields]) OR
"cost effectiveness"[All Fields]) AND ("2000/01/01"[PDAT] : "2016/04/30"[PDAT])
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis 61
62
64
Lisa 3. Prognoositav 0–14-aastaste laste arv perioodiks 2018–2032
Aasta
Vanus 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032
0 13 920 13 756 13 568 13 352 13 124 12 894 12 669 12 441 12 198 11 947 11 684 11 433 11 196 10 980 10 798
1 14 014 13 872 13 713 13 523 13 307 13 077 12 852 12 626 12 402 12 157 11 905 11 646 11 392 11 159 10 943
2 14 130 14 005 13 867 13 709 13 521 13 303 13 075 12 849 12 623 12 400 12 152 11 900 11 644 11 391 11 158
3 14 234 14 115 13 992 13 855 13 697 13 509 13 294 13 065 12 838 12 617 12 393 12 146 11 894 11 635 11 385
4 14 315 14 209 14 091 13 965 13 837 13 682 13 494 13 280 13 053 12 824 12 602 12 377 12 129 11 881 11 628
5 14 324 14 283 14 177 14 062 13 946 13 816 13662 13 474 13 261 13 029 12 808 12 582 12 356 12 112 11 870
6 14 530 14 284 14 244 14 136 14 032 13 920 13792 13 634 13 444 13 237 13 002 12 780 12 556 12 332 12 096
7 15 756 14 482 14 236 14 193 14 104 13 998 13 884 13 756 13 604 13 415 13 200 12 973 12 748 12 526 12 308
8 15 538 15 697 14 427 14 182 14 157 14 064 13 962 13 850 13 720 13 566 13 381 13 168 12 939 12 716 12 500
9 15 652 15 476 15 638 14 375 14 143 14 115 14 025 13 922 13 811 13 685 13 529 13 341 13 133 12 905 12 687
10 15 287 15 595 15 414 15 578 14 331 14 107 14 079 13 988 13 887 13 773 13 644 13 492 13 306 13 093 12 869
11 14 359 15 233 15 534 15 358 15 535 14 296 14 067 14 040 13 949 13 849 13 734 13 607 13 457 13 268 13 065
12 13 786 14 310 15 176 15 479 15 318 15 491 14 256 14 027 14 005 13 910 13 809 13 701 13 573 13 418 13 236
13 13 333 13 738 14 259 15 124 15 439 15 277 15 455 14 222 13 993 13 965 13 877 13 773 13 664 13 537 13 389
14 12 443 13 292 13 695 14 216 15 088 15 402 15 243 15 417 14 185 13 961 13 932 13 842 13 744 13 631 13 504
Märkus: halli taustaga on märgitud kohordid, kes kuulusid vaktsineerimise sihtrühma universaalse vaktsineerimisprogrammi raames. Tegelik
immuunsete arv sõltub sealjuures vaktsineerimise hõlmatusest (eeldatud 95%) ja vaktsiini tõhususest (eeldatud 60%)
Lisa 4. Vaktsineeritavate ja TB juhtude arv ning kulud erinevate
vaktsineerimisstrateegiate lõikes
Aasta
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032
Vaktsineeritavate arv
Universaalne
vaktsineerimine 13 224 13 068 12 890 12 684 12 468 12 249 12 036 11 819 11 588 11 350 11 100 10 861 10 636 10 431 10 258
Selektiivne vaktsineerimine 585 578 570 561 551 542 532 523 512 502 491 480 470 461 454
Vaktsineerimisest loobumine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
TB juhtude arv
Universaalne
vaktsineerimine 1,45 1,46 1,46 1,45 1,44 1,42 1,40 1,38 1,36 1,34 1,32 1,30 1,28 1,26 1,24
Selektiivne vaktsineerimine 1,57 1,69 1,79 1,90 1,99 2,08 2,16 2,24 2,32 2,39 2,47 2,54 2,61 2,68 2,74
Vaktsineerimisest loobumine 1,58 1,71 1,83 1,94 2,04 2,14 2,23 2,32 2,40 2,49 2,57 2,65 2,73 2,80 2,88
Kulud kokku €
Universaalne
vaktsineerimine 30 266 29 967 29 604 29 177 28 717 28 234 27 750 27 260 26 735 26 211 25 664 25 136 24 632 24 166 23 764
Selektiivne vaktsineerimine 16 056 16 224 16 348 16 432 16 491 16 522 16 544 16 556 16 542 16 533 16 506 16 479 16 457 16 445 16 459
Vaktsineerimisest loobumine 4144 4479 4791 5086 5365 5619 5858 6090 6308 6536 6757 6967 7169 7363 7553
Kulu ärahoitud TB juhu kohta (universaalne vaktsineerimine) €
vs. selektiivne
vaktsineerimine 124 454 60 648 39 278 28 543 22 088 17 785 14 717 12 414 10 608 9155 7958 6969 6140 5443 4856
vs. vaktsineerimisest
loobumine 209 880 103 181 67 446 49 495 38 701 31 506 26 374 22 524 19 503 17 074 15 072 13 418 12 032 10 866 9884
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis
65
63
66
64
Lisa 5. Eelarve mõju analüüsi täiendavad stsenaariumid
Aasta
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032
Baasstsenaarium
TB juhtude arv
Universaalne vaktsineerimine 1,45 1,46 1,46 1,45 1,44 1,42 1,40 1,38 1,36 1,34 1,32 1,30 1,28 1,26 1,24
Selektiivne vaktsineerimine 1,57 1,69 1,79 1,90 1,99 2,08 2,16 2,24 2,32 2,39 2,47 2,54 2,61 2,68 2,74
Vaktsineerimisest loobumine 1,58 1,71 1,83 1,94 2,04 2,14 2,23 2,32 2,40 2,49 2,57 2,65 2,73 2,80 2,88
Kulud kokku €
Universaalne vaktsineerimine 30 266 29 967 29 604 29 177 28 717 28 234 27 750 27 260 26 735 26 211 25 664 25 136 24 632 24 166 23 764
Selektiivne vaktsineerimine 16 056 16 224 16 348 16 432 16 491 16 522 16 544 16 556 16 542 16 533 16 506 16 479 16 457 16 445 16 459
Vaktsineerimisest loobumine 4144 4479 4791 5086 5365 5619 5858 6090 6308 6536 6757 6967 7169 7363 7553
Vaktsiini tõhusus 40%
TB juhtude arv
Universaalne vaktsineerimine 1,45 1,46 1,46 1,45 1,44 1,42 1,40 1,38 1,36 1,34 1,32 1,30 1,28 1,26 1,24
Selektiivne vaktsineerimine 1,51 1,56 1,61 1,66 1,70 1,73 1,75 1,78 1,80 1,83 1,85 1,87 1,90 1,91 1,93
Vaktsineerimisest loobumine 1,51 1,57 1,63 1,68 1,72 1,75 1,79 1,81 1,84 1,87 1,90 1,93 1,95 1,97 2,00
Kulud kokku €
Universaalne vaktsineerimine 30 266 29 967 29 604 29 177 28 717 28 234 27 750 27 260 26 735 26 211 25 664 25 136 24 632 24 166 23 764
Selektiivne vaktsineerimine 15 895 15 904 15 872 15 802 15 710 15 593 15 470 15 339 15 186 15 041 14 882 14 726 14 578 14 443 14 335
Vaktsineerimisest loobumine 3969 4130 4271 4399 4514 4606 4687 4763 4830 4910 4987 5056 5121 5180 5238
Vaktsiini tõhusus 80%
TB juhtude arv
Universaalne vaktsineerimine 1,45 1,46 1,46 1,45 1,44 1,42 1,40 1,38 1,36 1,34 1,32 1,30 1,28 1,26 1,24
Selektiivne vaktsineerimine 1,73 2,00 2,26 2,52 2,76 3,00 3,22 3,44 3,65 3,86 4,07 4,27 4,46 4,65 4,83
Vaktsineerimisest loobumine 1,75 2,05 2,34 2,61 2,88 3,14 3,38 3,63 3,86 4,09 4,32 4,53 4,75 4,95 5,16
Kulud kokku
Universaalne vaktsineerimine 30 266 29 967 29 604 29 177 28 717 28 234 27 750 27 260 26 735 26 211 25 664 25 136 24 632 24 166 23 764
Selektiivne vaktsineerimine 16 473 17 050 17 578 18 060 18 509 18 923 19 320 19 700 20 045 20 387 20 701 21 008 21 311 21 617 21 944
Vaktsineerimisest loobumine 4598 5380 6132 6861 7565 8236 8885 9516 10 126 10 737 11 330 11 904 12 460 13 001 13 533
Aasta
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032
Vaktsiini 1 viaali hind oleks 15 eurot
TB juhtude arv
Universaalne vaktsineerimine 1,45 1,46 1,46 1,45 1,44 1,42 1,40 1,38 1,36 1,34 1,32 1,30 1,28 1,26 1,24
Selektiivne vaktsineerimine 1,57 1,69 1,79 1,90 1,99 2,08 2,16 2,24 2,32 2,39 2,47 2,54 2,61 2,68 2,74
Vaktsineerimisest loobumine 1,58 1,71 1,83 1,94 2,04 2,14 2,23 2,32 2,40 2,49 2,57 2,65 2,73 2,80 2,88
Kulud kokku €
Universaalne vaktsineerimine 23 654 23 433 23 159 22 835 22 483 22 109 21 733 21 351 20 940 20 536 20 114 19 705 19 314 18 950 18 635
Selektiivne vaktsineerimine 14 302 14 490 14 638 14 750 14 837 14 898 14 948 14 989 15 006 15 028 15 034 15 039 15 046 15 061 15 098
Vaktsineerimisest loobumine 4144 4479 4791 5086 5365 5619 5858 6090 6308 6536 6757 6967 7169 7363 7553
Risk 10 korda suurem kui ülejäänud lastel
TB juhtude arv
Universaalne vaktsineerimine 1,45 1,46 1,46 1,45 1,44 1,42 1,40 1,38 1,36 1,34 1,32 1,30 1,28 1,26 1,24
Selektiivne vaktsineerimine 1,55 1,64 1,73 1,81 1,88 1,95 2,01 2,06 2,12 2,18 2,23 2,29 2,34 2,39 2,43
Vaktsineerimisest loobumine 1,58 1,71 1,83 1,94 2,04 2,14 2,23 2,32 2,40 2,49 2,57 2,65 2,73 2,80 2,88
Kulud kokku €
Universaalne vaktsineerimine 30 266 29 967 29 604 29 177 28 717 28 234 27 750 27 260 26 735 26 211 25 664 25 136 24 632 24 166 23 764
Selektiivne vaktsineerimine 15 995 16 101 16 166 16 191 16 192 16 167 16 133 16 091 16 024 15 963 15 885 15 809 15 738 15 679 15 647
Vaktsineerimisest loobumine 4144 4479 4791 5086 5365 5619 5858 6090 6308 6536 6757 6967 7169 7363 7553
Risk 20 korda suurem kui ülejäänud lastel
TB juhtude arv
Universaalne vaktsineerimine 1,45 1,46 1,46 1,45 1,44 1,42 1,40 1,38 1,36 1,34 1,32 1,30 1,28 1,26 1,24
Selektiivne vaktsineerimine 1,53 1,61 1,69 1,75 1,81 1,87 1,92 1,96 2,01 2,05 2,10 2,14 2,18 2,22 2,25
Vaktsineerimisest loobumine 1,58 1,71 1,83 1,94 2,04 2,14 2,23 2,32 2,40 2,49 2,57 2,65 2,73 2,80 2,88
Kulud kokku €
Universaalne vaktsineerimine 30 266 29 967 29 604 29 177 28 717 28 234 27 750 27 260 26 735 26 211 25 664 25 136 24 632 24 166 23 764
Selektiivne vaktsineerimine 15 959 16 031 16 061 16 053 16 021 15 963 15 897 15 824 15 726 15 635 15 529 15 424 15 326 15 240 15 181
Vaktsineerimisest loobumine 4144 4479 4791 5086 5365 5619 5858 6090 6308 6536 6757 6967 7169 7363 7553
Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis
65
67
The Health Technology Report Series has been developed by the Institute of Family Medicine and Public Health,
University of Tartu.
The costs and cost-effectiveness of BCG vaccination in Estonia
Summary
Objectives: The aim of this health technology assessment was to analyse the costs and potential
health effects of selective and no vaccination strategies compared to the current universal Bacillus
Calmette-Guérin (BCG) vaccination programme.
Methodology: Literature reviews on the effectiveness and safety of the BCG vaccine for preventing
tuberculosis (TB) and on the health effects and cost-effectiveness of changing vaccination policies
were conducted using relevant databases. A budget impact analysis for different vaccination
scenarios was carried out in the Estonian health-care context for the period 2018-2032.
Results: BCG vaccination policies have changed considerably over recent decades with a majority
of Western European countries switching from universal vaccination of infants and children to
selective vaccination, or they have discontinued with vaccination. On average, 1.4 TB cases are
registered annually in 0-14 year olds in Estonia. If the current universal vaccination programme were
replaced with a selective vaccination targeting children at high risk of TB, in 2032 an additional 1.5
TB cases would be registered; for the non-vaccination strategy an additional 1.64 TB cases would
be registered. The cost per one TB case averted for the universal strategy compared to the non-
vaccination strategy was €9,884 and compared to selective vaccination €4,856. In this, universal
vaccination could save €3,900–4,300 annually in TB treatment costs compared to alternative
scenarios, but the total costs of the universal programme are larger than for the selective or non-
vaccination scenarios.
Conclusions: Although the universal BCG vaccination programme is more costly than its
alternatives, its overall budget impact is modest. Several organizational challenges need to be
addressed if the universal programme is replaced with selective BCG vaccination.
Citation: Reile R, Võrno T, Närska M, Pehme L. Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise
efektiivsus ja kulud Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; 2016.
66
Eesti Kopsuarstide Selts Meie 08.03.2018 nr 5.1-3/792-1
[email protected]
Arvamuse küsimine
Lugupeetud erialaseltsid
Palume seisukohta, kas Eesti peaks minema üle väikelaste selektiivsele vaktsineerimisele
tuberkuloosi vastu. Samuti palume seisukohta, millised on need riskirühmad, kelle
vaktsineerimist tuleks jätkata.
Pöördumisele on lisatud 2016. aastal Tartu Ülikoolis koostatud tervisetehnoloogia hindamise
raport „Väikelaste tuberkuloosivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulud Eestis“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
terviseala asekantsler
Lisa: TTH25_BCG.pdf
Lisaadressaadid:
Eesti Infektsioonhaiguste Selts
Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts
Eesti Perearstide Selts
Kärt Sõber +372 715 3471
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952