dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ühinemisvabaduse tõsised rikkumised

Sotsiaalministeerium · 8. märts 2018
Viit
4.1-1/788-1
Registreeritud
8. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ametiühingute Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2018
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. aprill 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf474 KB

Sisu (failidest)

From: Peep Peterson [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, March 7, 2018 7:24 PM To: Jevgeni Ossinovski <[email protected]>; Thea Treier <[email protected]> Cc: 'jlem' <[email protected]> Subject: Ühinemisvabaduse tõsised rikkumised Austatud töövaldkonna kõrgemad juhid Eesti Vabariigis Võimalik, et olete kursis pikaleveninud täbara olukorraga Transiidikeskuse AS ümber, kus kohus on ennistanud ametiühingu usaldusisiku tööle, aga ettevõtte kohtuotsuseid ei täida. Tööinspektsioon tegi viimase katse ametiühingute seadust riigi nimel jõustada, aga sai Riigikohtus hävingu osaliseks. Lühikokkuvõte selles Ärilehe loos: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tooinspektsioon-kaotas-vaidluse-transiidikeskuse-juhtide-vastu- sekeldused-usaldusisiku-umber-jatkuvad?id=81359457 Meil on küsimus ministeeriumile kui poliitikakujundajale. Kas teil on mingi plaan, kuidas ühinemisvabadust ja tööõigust laiemalt Eestis jõustada? Ka Rakveres toimuvad ühinemisvabaduse rikkumised, aga Transiidikeskuse juhtumi näitel oleme kaotanud igasuguse lootuse, et riik suudab oma seaduste täitmist kuidagi tagada. Enne rahvusvahelistesse organisatsioonidesse pöördumist Transiidikeskuse juhtumis peame olema kindlad, et kodumaised võimalused on tõesti ammendunud. Asi on tõsine ja vajame tööministri tõsisemat tähelepanu. (Muide, ka ILO ühinemisvabaduse komitee viimane ettekirjutus riigiteenistujate täieliku streigikeelu tühistamiseks on jätkuvalt täitmata. Nende ettekirjutuste kogumine Eesti aadressil ei tee au ei meile, ega valitsustele, mis ei pinguta ILO miinimumstandarditegi täitmise nimel.) Nõutult Peep Peterson │ Esimees Eesti Ametiühingute Keskliit Laulupeo 24, Tallinn +372 501 5446 [email protected] From: jlem <[email protected]> Sent: Tuesday, March 6, 2018 10:54 AM To: 'Peep Peterson' <[email protected]> Cc: 'Eiki Nestor' <[email protected]>; 'Tammeleht' <[email protected]> Subject: FW: Riigikohtu otsus tuli Tere ! Siit Riigikohtu selge suunis RK suunas : „Kirjeldatud lünka ei saa kõrvaldada seaduse tõlgendamise teel, vaid kõnealuse olukorra muutmine eeldab seadusandja aktiivset sekkumist“. Ja selgitus : „Ametiühingute seadus tööandja mõistet ei sätesta, kuid töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 järgi käsitatakse tööandjana nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, kelle juhtimisele ja kontrollile töötaja allub ning kes maksab töötajale töö eest tasu. Juriidilisest isikust tööandja täidab enda kohustusi esindaja kaudu, mis tähendab, et neid kohustusi saab ta rikkuda esindaja vahendusel. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et juriidilisest isikust tööandja ei pea oma kohustusi täitma, kui sama kohustust ei ole pandud juriidilise isiku esindajale. Järelikult oleksid ametiühingute seaduse normid sisutud, kuna selles seaduses nähakse ette vaid füüsilise isiku vastutus.“ Ja veel : „Ametiühingute seadus eristab tööandjaid ja nende esindajaid ega käsita neid samade subjektidena (nt AÜS § 5 lg 1).“ Kes teeb algatuse AÜS ( TLS-e?) muutmiseks vastavas valguses ? Terv. Jüri From: Meeli Miidla-Vanatalu [mailto:[email protected]] Sent: Monday, March 05, 2018 4:41 PM To: Kaia Vask; jlem Subject: Riigikohtu otsus tuli Tere Annan teada, et Riigikohtu hinnangul: „Peab möönma, et ametiühingu valitud esindaja tegevuse takistamise eest karistusõiguslikku vastutust sätestav väärteokoosseis (AÜS § 262) on normitehniliselt ebaõnnestunud. Maakohus märkis õigesti, et KarS § 14 lg-s 1 väljendatud spetsiaalsuspõhimõtte kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see on ette nähtud karistusseadustiku eriosas või muu seaduse vastavas paragrahvis. AÜS § 262 on formuleeritud ühelõikelisena ja selles ei sisaldu viidet juriidilise isiku vastutusele. Järelikult saab osutatud sätte järgi vastutada üksnes füüsiline isik. Kuna aga selle väärteokoosseisu subjektiks olev füüsiline isik peab vastama erilise isikutunnusega isiku määratlusele, s.t ta peab olema tööandja, ja vastutust väärteokatse eest sätestatud ei ole, ei saa AÜS § 262 järgi kaasnevast väärteovastutusest kõneleda juhtudel, mil AÜS § 20 lg 1 p 5 nõudeid rikutakse juriidilise isiku huvides ja/või isiku poolt, kellel selline eriline isikutunnus puudub. Kirjeldatud lünka ei saa kõrvaldada seaduse tõlgendamise teel, vaid kõnealuse olukorra muutmine eeldab seadusandja aktiivset sekkumist.“ Lisan ka otsuse. Parimat Meeli Miidla-Vanatalu Peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Tööinspektsioon ___________________________________ [email protected] 626 9421 / 5302 4017 / skype meelim Mäealuse 2/2 (hoone B)/ 12618 Tallinn / Eesti www.ti.ee / www.tooelu.ee / kliendiportaal eti.ti.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel