dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti regionaalarengu strateegia 2017. a seirearuande ja 2018-2020. a rakendusplaani koostamine

Sotsiaalministeerium · 7. märts 2018
Viit
1.1-8/241-2
Registreeritud
7. märts 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2018
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎1.1-8241-2 07.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc691 KB

Sisu (failidest)

Kaia Sarnet Rahandusministeerium Teie 22.01.2018 nr 14-6/634-1 [email protected] Meie 07.03.2018 nr 1.1-8/241-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn, HARJUMAA Eesti regionaalarengu strateegia 2017. a seirearuande ja 2018–2020. a rakendusplaani koostamine Esitame Sotsiaalministeeriumi sisendi Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 ning sellega seotud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2017. a seirearuannete koostamiseks. Vastused teie kirjas esitatud küsimustele: Sisend 2017. a seirearuandesse 1. Palume anda hinnangu koos selgitustega, millised Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa 2017. a ellu viidud tegevused on enim panustanud järgnevate Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide elluviimisesse (eeskätt tööturu ja oma valdkonna teenuste arendamise tegevustes): 1.1. toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiva elu- ja ettevõtluskeskkonna areng väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi; 1.2. viie suurema linnapiirkonna rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiva ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna areng; 1.3. piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus; 1.4. piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekuse kasv. Tervisevaldkonna tegevustest on esmatasandi tervisekeskuste Euroopa Regionaalarengufondi toel tehtavad investeeringud üleriigilise katvusega. Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldusega nr 301 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused““ kinnitati investeeringute kava. Investeeringute kava kohaselt toetatakse 8 Ida-Virumaa projekti (projektide kogumaksumus on 14 411 277 eurot, millest ERF toetus 7 875 781 eurot), 6 Lääne-Eesti arenguregiooni projekti (kogumaksumus 12 184 362 eurot, millest ERF toetus 5 697 348 eurot), 14 Lõuna-Eesti arenguregiooni projekti (kogumaksumus 34 770 512 eurot, millest ERF toetus 17 715 317 eurot) ja 29 Põhja-Eesti arenguregiooni projekti (kogumaksumus 64 891 990 eurot, millest ERF toetus 31 789 973 eurot). 2018. a veebruari lõpu seisuga on valminud kaks esmatasandi tervisekeskust ja teadaolevalt valmib 2023. aastaks 55 esmatasandi tervisekeskust. Ida-Viru arenguregiooni spetsiifiliselt toetati 2017. a investeeringutega SA Ida-Viru Keskhaiglat 266 000 euroga aktiivravi hoone teise ehitusetapi projekteerimise läbiviimiseks ja olemasoleva hoone renoveerimiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 SA Viljandi Haiglat toetati 2017. a uue haigla-tervisekeskuse hoonestu planeerimise esimese etapi läbiviimiseks 48 000 euroga. Lisaks toetatakse noorte arstide lähtetoetusega eriarste, kes asuvad tööle väljapoole Tallinna ja Tartut. Kui 2016. a toetati seitset noort arsti, siis 2017. aastal viite, kellest enamus asus tööle Pärnu haiglasse ja üks Otepääle. Alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks pakuvad nõustamis ja raviteenuseid 5 suuremat haiglat: Pärnu, Viljandi, Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum. „Eesti tervishoiuarengusuunad 2020“ põhjal on haiglate võrgustumise eesmärgiks leida optimaalne, ühiskonnale jõukohane ja vastuvõetav tasakaal kvaliteedi, ratsionaalse ressursikasutuse ja koduläheduse vahel, mis tagaks nii süsteemi jätkusuutlikkuse. Patsientide vaatest on võrgustumise eesmärk tagada nende rahulolu ning kättesaadavad, kvaliteetsed ja järjepidevad tervishoiuteenused. 2017. a on SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga võrgustunud SA Raplamaa Haigla, SA Läänemaa Haigla ja SA Hiiumaa Haigla ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga AS Lõuna-Eesti Haigla, AS Põlva Haigla ja Valga Haigla AS. 2017. a jaanuaris kinnitati erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks investeeringute kava, millega anti alus 1312 (94% lõppeesmärgist) teenusekoha loomiseks ja 20 projektiga võeti kohustusi 75% meetme tegevuse vahenditest. 2017. a lõpuks on loodud 16% kohtadest, mis on 24% tulemusraamistiku 2018. a vahe-eesmärgist. Enamuse projektide lõpptähtaeg on 2018. a, mis peaks tagama 2018. a vahe-eesmärgi saavutamise. Eesmärkide täitmist mõjutab oluliselt Lõuna-Eesti Hooldekeskus ASi pettusejuhtumi menetlus. Maakondade lõikes on teenuskohtade jaotumine järgmine: maakond reorganiseerimine Uued Kokku Olemasolevad kohad Uued kohad teenuskohad 3 Harju 105 0 292 97 Hiiu 0 0 0 0 5 Ida-Viru 0 0 54 4 7 Jõgeva 30 307 40 0 8 Järva 0 0 80 0 4 Lääne 0 119 40 0 7 Lääne-Viru 0 70 70 0 3 Põlva 0 138 30 0 1 Pärnu 12 64 138 50 6 Rapla 0 0 64 4 3 Saare 0 370 34 4 1 Tartu 54 0 126 70 Valga 0 0 0 0 4 Viljandi 0 0 40 0 1 Võru 0 43 103 03 ESFst rahastatavad karjääriteenused, noortele suunatud tööturuteenused, mobiilsustoetus, vanemaealistele suunatud teenustele ning töövõimereformi teenusele on juurdepääs üle kogu Eesti. 3 Sotsiaalteenustest pakutakse sügava ja raske puudega lastele ja nende vanematele suunatud tugiteenuseid (tugiisik, lapsehoiud, sotsiaaltransport) üle kogu Eesti. Samuti viiakse ellu hoolekande meetme raames KOVde sotsiaalteenuste arendamiseks ja osutamiseks tegevusi. Toetust sai 11 projekti summas 2,3 miljonit eurot koduteenuse, tugiisiku teenuse, isikliku abistaja teenuse ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenuse arendamiseks ja osutamiseks. 2017. a viidi ellu riigireform, mille ettevalmistamisse panustas ka Sotsiaalministeerium. Alates 2018. a on maakondlikul arengustrateegial kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenev õiguslik alus ning kohalikud omavalitsused peavad ühiselt hakkama suunama maakondlikku arengut. Üheks maakondliku arengustrateegia kohustuslikuks teemavaldkonnaks on rahvastiku tervise areng. Seoses riigireformiga muudeti rahvatervise seadust ning sätestati kohalike omavalitsuste ühised ülesanded (vt RterS § 10 lg 1). Nende seaduste muutmisega seoses tagatakse ka tulevikus maakonna tasandil rahvatervisealaste tegevuste elluviimine, valdkonna juhtimiseks vajalike võrgustike olemasolu, samuti suurendatakse eeldatavasti rahvatervise valdkonna tähtsust maakonna arengu planeerimisel ning parandatakse tegevuste kvaliteeti. Maakonna tasandi rahvatervise alaste tegevuste elluviimist rahastatakse riigieelarvest. 2. Kuidas on Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa investeeringumeetmete, tööturumeetmete jm tegevuste rakendamisel tööturu ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste arendamisel lähtutud piirkonniti erinevatest arenguvajadustest ning teenuste territoriaalselt ühtlase kättesaadavuse tagamise põhimõttest? Kas ja milliseid samme on astutud teenuste territoriaalse koondumise vältimiseks ning sellega kaasneva arengutingimuste ebaühtluse leevendamiseks? 2017. a valmistati ette esmatasandi tervisekeskuste teine taotlusvoor, koos toetuse tingimuste täpsustamisega, mis avatakse 2018. a esimeses pooles. Elukoha läheduse tagamiseks toetatakse ka esmatasandi tervisekeskuste filiaalide ehitamist. Eesti Töötukassa pakkus perioodil mai 2016–detsember 2017 Ida-Virumaal täiendava tööturuteenusena töökoha loomise toetust, et soodustada kõrge tööpuudusega piirkonnas uute töökohtade loomist ning seeläbi aidata tööle töö kaotanud inimesi. Töökoha loomise toetusega rakendus tööle 649 töötut. Lisaks rakendab töötukassa alates juunist 2016 Ida-Virumaal suurkoondamiste tagajärjel töö kaotanud inimestele tööturumeetmete paketti EGF kaasrahastusel. Täiendavate meetmetena toetatakse sihtrühma (nii töötud kui töötavad inimesed) tasemeõppes õppimist ning eesti ja võõrkeele omandamist, samuti makstakse soodustingimustel mobiilsustoetust. EGF meetmetesse oli 2017. a lõpu seisuga sisenenud 446 sihtrühma kuuluvat inimest. Programm kestab 2018. a juunini, tasemeõppes osalemist toetatakse aasta lõpuni. Eesmärgiga soodustada tööd otsivate inimeste suuremat liikuvust ja tõsta nende valmisolekut vastu võtta elukohast kaugemal asuv töökoht, maksab töötukassa alates 2016. a jaanuarist töötule, kes Eesti piires asub kodukohast 30 km või kaugemale tööle, sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust. Kokku on 2017. a lõpu seisuga mobiilsustoetust määratud 902 korral. Kõige rohkem on mobiilsustoetust määratud Ida- Virumaa, Tallinn-Harjumaa ja Pärnumaa inimestele. 2017. a augustis käivitus INTERREG programm Eesti-Läti tööturgude integreerimise ja piiriülese töötamise toetamine. Tegevuste elluviijateks on Eesti Töötukassa, Valga Linnavalitsus, Läti Tööturuagentuur ja Valka Linnavalitsus. Kaheaastase programmi raames teavitab Eesti Töötukassa koostöös projektipartneritega tööotsijaid töö- ja koolitusvõimalustest Valga-Valka piikonnas, aitab selle piirkonna tööandjatel leida sobivaid töötajaid naaberriigist ning vajadusel toetab nende töötajate tööleasumist ja kohanemist. Toimuvad Eesti tööturgu ja tööelu tutvustavad töötoad, töömessid ja infopäevad tööandjatele. Piiriülese värbamise ja tööle asumise toetamiseks hüvitatakse Eesti tööandjale Lätist pärit töötaja eesti keele koolituse ja kvalifikatsiooni saamise kulu. 4 Lisaks makstakse tööandjale vajadusel mentorlustasu töötaja tööalaseks juhendamiseks ja tööellu sisseelamise toetamiseks. Eesti Töötukassa on perioodil 2014–2017 jaganud välismaalt EURES teenuse toel värbamise võimaluste kohta infot 2235 ettevõttele. Samal perioodil on EURES teenuste toel Eestisse tööle asunud vähemalt 194 töötajat. Tihedat koostööd ettevõtete teavitamisel välisvärbamise seminaridel on tehtud EAS-i Work In Estonia programmiga, Kaubandus-Tööstuskojaga, Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajatega. Eestis õppivatele välistudengitele on jagatud teavet töötamisvõimalustest Eestis nii iga aastal toimunud Study in Estonia korraldatud välistudengite messidel kui ka Võti Tulevikku messidel. EURES nõustajad osalevad regulaarselt teiste Euroopa liidu riikide kohalikel töömessidel, jagades infot töötamisvõimaluste kohta Eestis. Lisaks korraldatakse online töömesse, millest 2017. a võttis osa 46 tööandjat ja üle maailma kokku 684 tööotsijat (peamiselt kõrgharidusega Euroopa kodanikud). Alates 2018. a on koostöös Work in Estonia-ga alustatud välisspetsialistide abikaasadele karjäärinõustamise pakkumist, et soodustada spetsialistide lähikondlaste paremat kohanemist ja pikemat püsimist Eestis. 3. Milliseid näiteid oskate seejuures tuua oma ministeeriumi ja haldusala 2017. aasta tegevustest ja otsustest, mis on selgelt toetanud regionaalarengu strateegia peatükis 6. määratletud regionaalseid rõhuasetusi Ida-Virumaa, Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti arendusregioonide lõikes? Vt küsimuste 1 ja 2 vastuseid. Sisend 2018–2020 rakendusplaani 4. Informatsioon Sotsiaalministeeriumi haldusala puudutavate tegevuste kohta strateegia 2014–2017. a rakendusplaanis (väljavõte rakendusplaanist lisa 1), mida on plaanis jätkata senisel või muudetud kujul. Juhul, kui tegevuste sisu on muutunud, palume esitada ettepanek sõnastuse muutmiseks uues rakendusplaanis. Juhime tähelepanu, et tegevus 4.1.1. „Korraldatakse MV-de ja KOV-de ametnike erialase kompetentsi tõstmiseks vajalikke koolitusi ja tagatakse võimalused stažeerimiseks“ tuleb tulevikus ümber sõnastada, kuna maavalitsuse ametnikke enam ei koolitata. SoM haldusala (Tervise Arengu Instituut) jätkab rahvatervise valdkonnaga seotud kohaliku ja maakonna tasandi spetsialistide koolitamist. TAI kaudu korraldatakse koolitusi toetamaks kohalikul ja maakondlikul tasandil rahvatervisealaste tegevuste elluviimist, sh arendamaks oskusi territooriumi elanike tervise ja heaolu seisundit ning seda mõjutavaid tegureid analüüsida, valida sobivaid sekkumismeetmeid jne. Tegevuse elluviimise tulemusel paraneb KOV ja maakonna tasandi võimekus kujundada tervist, heaolu ja turvalisust toetavat elukeskkonda. Tegevust rahastatakse riigieelarvest. Kui Rahandusministeerium peab sobivaks, siis võib seda SoM vastutusel olevat tegevust näidata ka eraldiseisva tegevusena meetme 4.1 all. 5. Ettepanekud uute tegevuste kohta Sotsiaalministeeriumi haldusalas, mis arvestatavalt panustaksid regionaalarengu strateegia eesmärkide (vt küsimus 1 seirearuande sisendi osas) saavutamisse aastail 2018–2020. Tulenevalt Eesti regionaalarengu strateegia valdkondade ülesest iseloomust sisaldab strateegia rakendusplaan ka strateegia eesmärkide saavutamiseks olulisi tegevusi, mida viiakse ellu teiste valdkondlike arengukavade kaudu. Eesti regionaalarengu strateegia rakendusplaanis ei kavandata nende tegevuste rahalist ressurssi, kuid kajastatakse tegevuste sisu ning seos strateegia eesmärkide ja rakendusplaani meetmetega. Ettepanekud palume esitada kirja lisas 2 toodud vormil. Sotsiaalministeeriumi ettepanek uute tegevuste lisamiseks regionaalarengu strateegia rakendusplaani aastateks 2018–2020 on lisas 2. 5 Soovitame tegevuse 2.3.1 “Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine“ jätta ka 2018–2020 rakendusplaani. SoM tervisevaldkonna poolt toetab tegevuse elluviimist välisarstide temaatika, mille kohta on õigusruumi muudatused hetkel tegemisel. Kohalike omavalitsuste võimestamiseks sotsiaalteenuste osutamisel ja korraldamisel oleme aastatel 2018–2020 kavandanud ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames avatud voorud. Need on järgmised:  koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse arendamist ja osutamine – 11 miljoni euro ulatuses;  innovaatiliste sotsiaalteenuste ideede väljatöötamine ning piloteerimine – 5 miljoni euro ulatuses;  sotsiaaltransporditeenuse arendamine – 8 miljoni euro ulatuses. Toetuse andmise eesmärkideks on:  tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamine või;  tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Toetuste saamine sõltub kohalike omavalitsuste enda initsiatiivist ja võimekusest. Kas Rahandusministeeriumi hinnangul on asjakohane loetleda nimetatud tegevused 2018–2020. aasta rakendusplaanis? Oleme igati valmis vastama ka lisaküsimustele ning korraldama kohtumise, et tegevuste sisu selgitada. 6. Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) alustatakse 2018. aastal uute maakonna arengustrateegiate koostamist. KOKS kohaselt arvestatakse maakonna arengustrateegia koostamisel riigi valdkondlikke arengukavasid ja kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse riigi valdkondlikes arengukavades seatud eesmärkide saavutamisse. Milliste Sotsiaalministeeriumi haldusala puudutavate valdkonna arengukavade eesmärkide (nimetades vastavad eesmärgid koos põhjendustega) saavutamisel on Teie hinnangul omavalitsuste maakondliku tasandi koostöös elluviidavatel tegevustel oluline roll, mida peaks maakonna arengustrateegia koostamisel kajastama? Maakonna arengustrateegia üheks kohustuslikuks valdkonnaks on rahvastiku tervise areng, seega panustab maakondlik tasand oma tegevustega rahvastiku tervise arengukava 2009– 2020 (edaspidi RTA) üldeesmärkide saavutamisse, milleks on tervena elatud eluea pikenemine ning keskmise eeldatava eluea kasv. Maakonna tasandil on kohustuslik analüüsida maakonna elanike terviseseisundit ning seada eesmärgid selle parandamiseks. Erinevate välisriikide kogemuse põhjal saab väita, et oluline eeldus rahvatervise valdkonnas heade tulemuste saavutamiseks on kohaliku tasandi roll, motivatsioon ja valmisolek süsteemselt rahvatervise valdkonnaga tegeleda. KOV koostöötasand on nn vahetasand riigitasandi (Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituut) ning kohaliku tasandi vahel, mille kaudu toetatakse ka KOV tasandit rahvatervise alaste tegevuste elluviimisel (nt läbi nõustamise). Samuti on maakonna tasandi üheks rolliks riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine maakonnas, mis tähendab, et läbi KOV koostöötasandi kaudu viiakse maakonnas (sh kohalikul tasandil) ellu nt riiklikke tervisekampaaniaid toetavaid tegevusi. Kui peate vajalikuks, oleme valmis Sotsiaalministeeriumi sisendi arutamiseks ka teiega kohtuma. 6 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisa: Lisa 2 Vorm uute ettepanekute esitamiseks Eesti regionaalarengu strateegia 2018–20 rakendusplaani Kristiina Hunt 6269 262 [email protected] Eesmärgid/Indikaatorid/Valitsemisalad 1. Alaeesmärk* /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh valitsemisala SIM Indikaator 1 /sihttase Indikaator 2 /sihttase Indikaator 3 /sihttase Indikaator 4 /sihttase Indikaator 5 /sihttase 2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh valitsemisala SIM Indikaator 1 /sihttase Indikaator 2 /sihttase 2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh valitsemisala SIM Indikaator 1 /sihttase Indikaator 2 /sihttase 2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh valitsemisala SIM Indikaator 1 /sihttase Indikaator 2 /sihttase Indikaator 3 /sihttase Rakendusplaani eelarve kokku * Alaeesmärk vastab tänasel päeval kasutusel olevale strateegilisele eesmärgile Algtase (aasta) 2014 2015 2016 2017 Kokku 5 775 000 16 005 225 26 235 450 26 235 450 74 251 125 5 775 000 16 005 225 26 235 450 26 235 450 74 251 125 mk-de SKP 2012.a 29,7% (2012) 69,7% (2012) 63,5% (2012) 77,0% (2014) 78 750 9 578 750 19 078 750 19 078 750 47 815 000 78 750 9 578 750 19 078 750 19 078 750 47 815 000 77,4% (Tln); 44,7% (Trt) (2012) 48,5% (2012) 500 000 5 902 500 11 305 000 11 305 000 29 012 500 500 000 5 902 500 11 305 000 11 305 000 29 012 500 2014 väärtus 2014 väärtus 8 707 500 11 967 750 12 278 000 12 248 000 45 201 250 8 707 500 11 967 750 12 278 000 12 248 000 45 201 250 2014 väärtus 284 (2014) 2014 väärtus 15 061 250 43 454 225 68 897 200 68 867 200 196 279 875 Lisa 2. Vorm uute ettepanekute esitamiseks Eesti regionaalarengu strateegia 2018-2020 rakendusplaani Märkused (tegevuse sisu ja seose kirjeldus strateegia eesmärkide ja Kaas- Eesmärgid / Meetmed Ettepanekud uuteks tegevusteks Vastutajad rakendusplaani meetmetega, võimalusel info prognoositava vastutajad maksumuse ja rahastusallika kohta) Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond (Meede 1.1) Toimepiirkondades ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimine … 2018. aastal töötab Sotsiaalministeerium välja piirkondlikud Piirkondlike meetmete disain pole veel lõplikult kinnitatud, mistõttu pole (Meede 1.2) Toimepiirkonna inimressursi tõhusam kasutuselevõtt tööturul ja tööturumeetmed nõrgemate tööturunäitajatega piirkondade Sotsiaalmin võimalik nende maksumust hinnata. Meetmeid rahastatakse kas kasutades majandusarengus toetamiseks. Meetmete pakkumist alustatakse tõenäoliselt 2018. isteerium Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid või läbi tööhõiveprogrammi. aasta lõpus. (Meede 1.3) Toimepiirkondade keskuste elukeskkonna ja toimepiirkonna üleselt osutatavate teenuste arendamine Erihoolekande puhul tagada ööpäevaringse teenuse kättesaadavus eelkõige kodu lähedal väiksemates üksustes seniste suurte ühte piirkonda koondavate haigla tüüpi asutuste asemel (tegevust Riiklike hoolekandeteenuste pakkumine kõigis piirkondades rahastatakse ERF-st), ka muude erihoolekandeteenuste osas (Meede 1.4) Toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks Sotsiaalmin (erihoolekandeteenuste, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja regionaalse jaotuse ja kättesaadavuse parandamine. Sotsiaalse kättesaadavuseks isteerium abivahenditeenuse pakkumine) rehabilitatsiooni teenuse puhul teenuse osutamine üha enam kodu lähedal ja selle igakülgne soodustamine senise teise piirkonda teenusele sõitmise asemel. Abivahenditeenuse puhul üldise kättesaadavuse parandamine üleriiklikult. (Meede 1.5) Toimepiirkonna keskuste tagamaal teenuste ja elukeskkonna kohandamine hõreasustuse tingimustele Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 1 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks: ... … Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond (Meede 2.1) Säästva ja atraktiivse linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine … (Meede 2.2) Kaasava ja kogukonnaalgatusi toetava linnaarengu edendamine (Meede 2.3) Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine (Meede 2.4) Lapsehoiuteenuste hea kättesaadavuse tagamine suuremates linnapiirkondades Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 2 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks: … … Eesmärk 3: Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus (Meede 3.1) Piirkondade nutikas spetsialiseerumine T&A, ettevõtete ja kohaliku avaliku … sektori koostoimes (Meede 3.2) Piirkondade omanäolisust tugevdavate tegevusalade ja kohaturunduse toetamine Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 3 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks: … … Eesmärk 4: Piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekus (Meede 4.1) Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamine … (Meede 4.2) Toimepiirkondade omavahelise ja ülepiiri arenduskoostöö tõhustamine (Meede 4.3) Toimepiirkondade parem omavaheline ja ülepiiri sidustatus (Meede 4.4) Valdkonnapoliitikate kohapõhisuse ja kaasmõju tugevdamine regionaalarengus Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 4 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks: … …
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel