Kaia Sarnet
Rahandusministeerium Teie 22.01.2018 nr 14-6/634-1
[email protected] Meie 07.03.2018 nr 1.1-8/241-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn, HARJUMAA
Eesti regionaalarengu strateegia 2017. a
seirearuande ja 2018–2020. a rakendusplaani
koostamine
Esitame Sotsiaalministeeriumi sisendi Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 ning
sellega seotud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2017. a seirearuannete
koostamiseks.
Vastused teie kirjas esitatud küsimustele:
Sisend 2017. a seirearuandesse
1. Palume anda hinnangu koos selgitustega, millised Sotsiaalministeeriumi ja
Töötukassa 2017. a ellu viidud tegevused on enim panustanud järgnevate Eesti
regionaalarengu strateegia eesmärkide elluviimisesse (eeskätt tööturu ja oma
valdkonna teenuste arendamise tegevustes):
1.1. toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiva elu- ja
ettevõtluskeskkonna areng väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi;
1.2. viie suurema linnapiirkonna rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiva
ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna areng;
1.3. piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus;
1.4. piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekuse kasv.
Tervisevaldkonna tegevustest on esmatasandi tervisekeskuste Euroopa
Regionaalarengufondi toel tehtavad investeeringud üleriigilise katvusega. Vabariigi Valitsuse
8. septembri 2016. a korraldusega nr 301 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4
tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused““ kinnitati
investeeringute kava. Investeeringute kava kohaselt toetatakse 8 Ida-Virumaa projekti
(projektide kogumaksumus on 14 411 277 eurot, millest ERF toetus 7 875 781 eurot), 6
Lääne-Eesti arenguregiooni projekti (kogumaksumus 12 184 362 eurot, millest ERF toetus
5 697 348 eurot), 14 Lõuna-Eesti arenguregiooni projekti (kogumaksumus 34 770 512 eurot,
millest ERF toetus 17 715 317 eurot) ja 29 Põhja-Eesti arenguregiooni projekti
(kogumaksumus 64 891 990 eurot, millest ERF toetus 31 789 973 eurot). 2018. a veebruari
lõpu seisuga on valminud kaks esmatasandi tervisekeskust ja teadaolevalt valmib 2023.
aastaks 55 esmatasandi tervisekeskust.
Ida-Viru arenguregiooni spetsiifiliselt toetati 2017. a investeeringutega SA Ida-Viru
Keskhaiglat 266 000 euroga aktiivravi hoone teise ehitusetapi projekteerimise läbiviimiseks ja
olemasoleva hoone renoveerimiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
SA Viljandi Haiglat toetati 2017. a uue haigla-tervisekeskuse hoonestu planeerimise esimese
etapi läbiviimiseks 48 000 euroga.
Lisaks toetatakse noorte arstide lähtetoetusega eriarste, kes asuvad tööle väljapoole Tallinna
ja Tartut. Kui 2016. a toetati seitset noort arsti, siis 2017. aastal viite, kellest enamus asus
tööle Pärnu haiglasse ja üks Otepääle.
Alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks pakuvad nõustamis ja raviteenuseid 5 suuremat
haiglat: Pärnu, Viljandi, Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum.
„Eesti tervishoiuarengusuunad 2020“ põhjal on haiglate võrgustumise eesmärgiks leida
optimaalne, ühiskonnale jõukohane ja vastuvõetav tasakaal kvaliteedi, ratsionaalse
ressursikasutuse ja koduläheduse vahel, mis tagaks nii süsteemi jätkusuutlikkuse.
Patsientide vaatest on võrgustumise eesmärk tagada nende rahulolu ning kättesaadavad,
kvaliteetsed ja järjepidevad tervishoiuteenused. 2017. a on SA Põhja-Eesti
Regionaalhaiglaga võrgustunud SA Raplamaa Haigla, SA Läänemaa Haigla ja SA Hiiumaa
Haigla ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga AS Lõuna-Eesti Haigla, AS Põlva Haigla ja Valga
Haigla AS.
2017. a jaanuaris kinnitati erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks investeeringute kava,
millega anti alus 1312 (94% lõppeesmärgist) teenusekoha loomiseks ja 20 projektiga võeti
kohustusi 75% meetme tegevuse vahenditest. 2017. a lõpuks on loodud 16% kohtadest, mis
on 24% tulemusraamistiku 2018. a vahe-eesmärgist. Enamuse projektide lõpptähtaeg on
2018. a, mis peaks tagama 2018. a vahe-eesmärgi saavutamise. Eesmärkide täitmist
mõjutab oluliselt Lõuna-Eesti Hooldekeskus ASi pettusejuhtumi menetlus.
Maakondade lõikes on teenuskohtade jaotumine järgmine:
maakond reorganiseerimine Uued
Kokku
Olemasolevad kohad Uued kohad teenuskohad
3
Harju 105
0 292 97
Hiiu 0 0 0 0
5
Ida-Viru 0
0 54 4
7
Jõgeva 30
307 40 0
8
Järva 0
0 80 0
4
Lääne 0
119 40 0
7
Lääne-Viru 0
70 70 0
3
Põlva 0
138 30 0
1
Pärnu 12
64 138 50
6
Rapla 0
0 64 4
3
Saare 0
370 34 4
1
Tartu 54
0 126 70
Valga 0 0 0 0
4
Viljandi 0
0 40 0
1
Võru 0
43 103 03
ESFst rahastatavad karjääriteenused, noortele suunatud tööturuteenused, mobiilsustoetus,
vanemaealistele suunatud teenustele ning töövõimereformi teenusele on juurdepääs üle
kogu Eesti.
3
Sotsiaalteenustest pakutakse sügava ja raske puudega lastele ja nende vanematele
suunatud tugiteenuseid (tugiisik, lapsehoiud, sotsiaaltransport) üle kogu Eesti. Samuti viiakse
ellu hoolekande meetme raames KOVde sotsiaalteenuste arendamiseks ja osutamiseks
tegevusi. Toetust sai 11 projekti summas 2,3 miljonit eurot koduteenuse, tugiisiku teenuse,
isikliku abistaja teenuse ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenuse arendamiseks ja
osutamiseks.
2017. a viidi ellu riigireform, mille ettevalmistamisse panustas ka Sotsiaalministeerium.
Alates 2018. a on maakondlikul arengustrateegial kohaliku omavalitsuse korralduse
seadusest tulenev õiguslik alus ning kohalikud omavalitsused peavad ühiselt hakkama
suunama maakondlikku arengut. Üheks maakondliku arengustrateegia kohustuslikuks
teemavaldkonnaks on rahvastiku tervise areng. Seoses riigireformiga muudeti rahvatervise
seadust ning sätestati kohalike omavalitsuste ühised ülesanded (vt RterS § 10 lg 1). Nende
seaduste muutmisega seoses tagatakse ka tulevikus maakonna tasandil rahvatervisealaste
tegevuste elluviimine, valdkonna juhtimiseks vajalike võrgustike olemasolu, samuti
suurendatakse eeldatavasti rahvatervise valdkonna tähtsust maakonna arengu planeerimisel
ning parandatakse tegevuste kvaliteeti. Maakonna tasandi rahvatervise alaste tegevuste
elluviimist rahastatakse riigieelarvest.
2. Kuidas on Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa investeeringumeetmete,
tööturumeetmete jm tegevuste rakendamisel tööturu ning tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste arendamisel lähtutud piirkonniti erinevatest arenguvajadustest
ning teenuste territoriaalselt ühtlase kättesaadavuse tagamise põhimõttest? Kas ja
milliseid samme on astutud teenuste territoriaalse koondumise vältimiseks ning
sellega kaasneva arengutingimuste ebaühtluse leevendamiseks?
2017. a valmistati ette esmatasandi tervisekeskuste teine taotlusvoor, koos toetuse
tingimuste täpsustamisega, mis avatakse 2018. a esimeses pooles. Elukoha läheduse
tagamiseks toetatakse ka esmatasandi tervisekeskuste filiaalide ehitamist.
Eesti Töötukassa pakkus perioodil mai 2016–detsember 2017 Ida-Virumaal täiendava
tööturuteenusena töökoha loomise toetust, et soodustada kõrge tööpuudusega piirkonnas
uute töökohtade loomist ning seeläbi aidata tööle töö kaotanud inimesi. Töökoha loomise
toetusega rakendus tööle 649 töötut.
Lisaks rakendab töötukassa alates juunist 2016 Ida-Virumaal suurkoondamiste tagajärjel
töö kaotanud inimestele tööturumeetmete paketti EGF kaasrahastusel. Täiendavate
meetmetena toetatakse sihtrühma (nii töötud kui töötavad inimesed) tasemeõppes õppimist
ning eesti ja võõrkeele omandamist, samuti makstakse soodustingimustel
mobiilsustoetust. EGF meetmetesse oli 2017. a lõpu seisuga sisenenud 446 sihtrühma
kuuluvat inimest. Programm kestab 2018. a juunini, tasemeõppes osalemist toetatakse aasta
lõpuni.
Eesmärgiga soodustada tööd otsivate inimeste suuremat liikuvust ja tõsta nende
valmisolekut vastu võtta elukohast kaugemal asuv töökoht, maksab töötukassa alates 2016.
a jaanuarist töötule, kes Eesti piires asub kodukohast 30 km või kaugemale tööle,
sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust. Kokku on 2017. a lõpu seisuga
mobiilsustoetust määratud 902 korral. Kõige rohkem on mobiilsustoetust määratud Ida-
Virumaa, Tallinn-Harjumaa ja Pärnumaa inimestele.
2017. a augustis käivitus INTERREG programm Eesti-Läti tööturgude integreerimise ja
piiriülese töötamise toetamine. Tegevuste elluviijateks on Eesti Töötukassa, Valga
Linnavalitsus, Läti Tööturuagentuur ja Valka Linnavalitsus. Kaheaastase programmi raames
teavitab Eesti Töötukassa koostöös projektipartneritega tööotsijaid töö- ja
koolitusvõimalustest Valga-Valka piikonnas, aitab selle piirkonna tööandjatel leida sobivaid
töötajaid naaberriigist ning vajadusel toetab nende töötajate tööleasumist ja kohanemist.
Toimuvad Eesti tööturgu ja tööelu tutvustavad töötoad, töömessid ja infopäevad
tööandjatele. Piiriülese värbamise ja tööle asumise toetamiseks hüvitatakse Eesti
tööandjale Lätist pärit töötaja eesti keele koolituse ja kvalifikatsiooni saamise kulu.
4
Lisaks makstakse tööandjale vajadusel mentorlustasu töötaja tööalaseks juhendamiseks ja
tööellu sisseelamise toetamiseks.
Eesti Töötukassa on perioodil 2014–2017 jaganud välismaalt EURES teenuse toel
värbamise võimaluste kohta infot 2235 ettevõttele. Samal perioodil on EURES teenuste toel
Eestisse tööle asunud vähemalt 194 töötajat.
Tihedat koostööd ettevõtete teavitamisel välisvärbamise seminaridel on tehtud EAS-i Work In
Estonia programmiga, Kaubandus-Tööstuskojaga, Politsei- ja Piirivalveameti
migratsiooninõustajatega.
Eestis õppivatele välistudengitele on jagatud teavet töötamisvõimalustest Eestis nii iga aastal
toimunud Study in Estonia korraldatud välistudengite messidel kui ka Võti Tulevikku
messidel. EURES nõustajad osalevad regulaarselt teiste Euroopa liidu riikide kohalikel
töömessidel, jagades infot töötamisvõimaluste kohta Eestis. Lisaks korraldatakse online
töömesse, millest 2017. a võttis osa 46 tööandjat ja üle maailma kokku 684 tööotsijat
(peamiselt kõrgharidusega Euroopa kodanikud).
Alates 2018. a on koostöös Work in Estonia-ga alustatud välisspetsialistide abikaasadele
karjäärinõustamise pakkumist, et soodustada spetsialistide lähikondlaste paremat
kohanemist ja pikemat püsimist Eestis.
3. Milliseid näiteid oskate seejuures tuua oma ministeeriumi ja haldusala 2017. aasta
tegevustest ja otsustest, mis on selgelt toetanud regionaalarengu strateegia
peatükis 6. määratletud regionaalseid rõhuasetusi Ida-Virumaa, Põhja-Eesti,
Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti arendusregioonide lõikes?
Vt küsimuste 1 ja 2 vastuseid.
Sisend 2018–2020 rakendusplaani
4. Informatsioon Sotsiaalministeeriumi haldusala puudutavate tegevuste kohta
strateegia 2014–2017. a rakendusplaanis (väljavõte rakendusplaanist lisa 1), mida
on plaanis jätkata senisel või muudetud kujul. Juhul, kui tegevuste sisu on
muutunud, palume esitada ettepanek sõnastuse muutmiseks uues
rakendusplaanis.
Juhime tähelepanu, et tegevus 4.1.1. „Korraldatakse MV-de ja KOV-de ametnike erialase
kompetentsi tõstmiseks vajalikke koolitusi ja tagatakse võimalused stažeerimiseks“ tuleb
tulevikus ümber sõnastada, kuna maavalitsuse ametnikke enam ei koolitata. SoM haldusala
(Tervise Arengu Instituut) jätkab rahvatervise valdkonnaga seotud kohaliku ja maakonna
tasandi spetsialistide koolitamist. TAI kaudu korraldatakse koolitusi toetamaks kohalikul ja
maakondlikul tasandil rahvatervisealaste tegevuste elluviimist, sh arendamaks oskusi
territooriumi elanike tervise ja heaolu seisundit ning seda mõjutavaid tegureid analüüsida,
valida sobivaid sekkumismeetmeid jne. Tegevuse elluviimise tulemusel paraneb KOV ja
maakonna tasandi võimekus kujundada tervist, heaolu ja turvalisust toetavat elukeskkonda.
Tegevust rahastatakse riigieelarvest. Kui Rahandusministeerium peab sobivaks, siis võib
seda SoM vastutusel olevat tegevust näidata ka eraldiseisva tegevusena meetme 4.1 all.
5. Ettepanekud uute tegevuste kohta Sotsiaalministeeriumi haldusalas, mis
arvestatavalt panustaksid regionaalarengu strateegia eesmärkide (vt küsimus 1
seirearuande sisendi osas) saavutamisse aastail 2018–2020. Tulenevalt Eesti
regionaalarengu strateegia valdkondade ülesest iseloomust sisaldab strateegia
rakendusplaan ka strateegia eesmärkide saavutamiseks olulisi tegevusi, mida
viiakse ellu teiste valdkondlike arengukavade kaudu. Eesti regionaalarengu
strateegia rakendusplaanis ei kavandata nende tegevuste rahalist ressurssi, kuid
kajastatakse tegevuste sisu ning seos strateegia eesmärkide ja rakendusplaani
meetmetega. Ettepanekud palume esitada kirja lisas 2 toodud vormil.
Sotsiaalministeeriumi ettepanek uute tegevuste lisamiseks regionaalarengu strateegia
rakendusplaani aastateks 2018–2020 on lisas 2.
5
Soovitame tegevuse 2.3.1 “Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning
teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine“ jätta ka 2018–2020
rakendusplaani. SoM tervisevaldkonna poolt toetab tegevuse elluviimist välisarstide
temaatika, mille kohta on õigusruumi muudatused hetkel tegemisel.
Kohalike omavalitsuste võimestamiseks sotsiaalteenuste osutamisel ja korraldamisel oleme
aastatel 2018–2020 kavandanud ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega
inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames
avatud voorud. Need on järgmised:
koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiuteenuse ja
intervallhooldusteenuse arendamist ja osutamine – 11 miljoni euro ulatuses;
innovaatiliste sotsiaalteenuste ideede väljatöötamine ning piloteerimine – 5 miljoni
euro ulatuses;
sotsiaaltransporditeenuse arendamine – 8 miljoni euro ulatuses.
Toetuse andmise eesmärkideks on:
tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või
tööturul jätkamise toetamine või;
tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või
tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks.
Toetuste saamine sõltub kohalike omavalitsuste enda initsiatiivist ja võimekusest. Kas
Rahandusministeeriumi hinnangul on asjakohane loetleda nimetatud tegevused 2018–2020.
aasta rakendusplaanis? Oleme igati valmis vastama ka lisaküsimustele ning korraldama
kohtumise, et tegevuste sisu selgitada.
6. Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) alustatakse 2018.
aastal uute maakonna arengustrateegiate koostamist. KOKS kohaselt arvestatakse
maakonna arengustrateegia koostamisel riigi valdkondlikke arengukavasid ja
kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse riigi
valdkondlikes arengukavades seatud eesmärkide saavutamisse. Milliste
Sotsiaalministeeriumi haldusala puudutavate valdkonna arengukavade eesmärkide
(nimetades vastavad eesmärgid koos põhjendustega) saavutamisel on Teie
hinnangul omavalitsuste maakondliku tasandi koostöös elluviidavatel tegevustel
oluline roll, mida peaks maakonna arengustrateegia koostamisel kajastama?
Maakonna arengustrateegia üheks kohustuslikuks valdkonnaks on rahvastiku tervise areng,
seega panustab maakondlik tasand oma tegevustega rahvastiku tervise arengukava 2009–
2020 (edaspidi RTA) üldeesmärkide saavutamisse, milleks on tervena elatud eluea
pikenemine ning keskmise eeldatava eluea kasv. Maakonna tasandil on kohustuslik
analüüsida maakonna elanike terviseseisundit ning seada eesmärgid selle parandamiseks.
Erinevate välisriikide kogemuse põhjal saab väita, et oluline eeldus rahvatervise valdkonnas
heade tulemuste saavutamiseks on kohaliku tasandi roll, motivatsioon ja valmisolek
süsteemselt rahvatervise valdkonnaga tegeleda. KOV koostöötasand on nn vahetasand
riigitasandi (Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituut) ning kohaliku tasandi vahel,
mille kaudu toetatakse ka KOV tasandit rahvatervise alaste tegevuste elluviimisel (nt läbi
nõustamise).
Samuti on maakonna tasandi üheks rolliks riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine
maakonnas, mis tähendab, et läbi KOV koostöötasandi kaudu viiakse maakonnas (sh
kohalikul tasandil) ellu nt riiklikke tervisekampaaniaid toetavaid tegevusi.
Kui peate vajalikuks, oleme valmis Sotsiaalministeeriumi sisendi arutamiseks ka teiega
kohtuma.
6
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisa:
Lisa 2 Vorm uute ettepanekute esitamiseks Eesti regionaalarengu strateegia 2018–20
rakendusplaani
Kristiina Hunt 6269 262
[email protected]
Eesmärgid/Indikaatorid/Valitsemisalad
1. Alaeesmärk* /eelarve kokku, sh valitsemisalad
sh valitsemisala SIM
Indikaator 1 /sihttase
Indikaator 2 /sihttase
Indikaator 3 /sihttase
Indikaator 4 /sihttase
Indikaator 5 /sihttase
2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad
sh valitsemisala SIM
Indikaator 1 /sihttase
Indikaator 2 /sihttase
2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad
sh valitsemisala SIM
Indikaator 1 /sihttase
Indikaator 2 /sihttase
2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad
sh valitsemisala SIM
Indikaator 1 /sihttase
Indikaator 2 /sihttase
Indikaator 3 /sihttase
Rakendusplaani eelarve kokku
* Alaeesmärk vastab tänasel päeval kasutusel olevale strateegilisele eesmärgile
Algtase (aasta) 2014 2015 2016 2017 Kokku
5 775 000 16 005 225 26 235 450 26 235 450 74 251 125
5 775 000 16 005 225 26 235 450 26 235 450 74 251 125
mk-de SKP 2012.a
29,7% (2012)
69,7% (2012)
63,5% (2012)
77,0% (2014)
78 750 9 578 750 19 078 750 19 078 750 47 815 000
78 750 9 578 750 19 078 750 19 078 750 47 815 000
77,4% (Tln); 44,7%
(Trt) (2012)
48,5% (2012)
500 000 5 902 500 11 305 000 11 305 000 29 012 500
500 000 5 902 500 11 305 000 11 305 000 29 012 500
2014 väärtus
2014 väärtus
8 707 500 11 967 750 12 278 000 12 248 000 45 201 250
8 707 500 11 967 750 12 278 000 12 248 000 45 201 250
2014 väärtus
284 (2014)
2014 väärtus
15 061 250 43 454 225 68 897 200 68 867 200 196 279 875
Lisa 2. Vorm uute ettepanekute esitamiseks Eesti regionaalarengu strateegia 2018-2020 rakendusplaani
Märkused (tegevuse sisu ja seose kirjeldus strateegia eesmärkide ja
Kaas-
Eesmärgid / Meetmed Ettepanekud uuteks tegevusteks Vastutajad rakendusplaani meetmetega, võimalusel info prognoositava
vastutajad
maksumuse ja rahastusallika kohta)
Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond
(Meede 1.1) Toimepiirkondades ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimine …
2018. aastal töötab Sotsiaalministeerium välja piirkondlikud
Piirkondlike meetmete disain pole veel lõplikult kinnitatud, mistõttu pole
(Meede 1.2) Toimepiirkonna inimressursi tõhusam kasutuselevõtt tööturul ja tööturumeetmed nõrgemate tööturunäitajatega piirkondade Sotsiaalmin
võimalik nende maksumust hinnata. Meetmeid rahastatakse kas kasutades
majandusarengus toetamiseks. Meetmete pakkumist alustatakse tõenäoliselt 2018. isteerium
Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid või läbi tööhõiveprogrammi.
aasta lõpus.
(Meede 1.3) Toimepiirkondade keskuste elukeskkonna ja toimepiirkonna üleselt
osutatavate teenuste arendamine
Erihoolekande puhul tagada ööpäevaringse teenuse kättesaadavus
eelkõige kodu lähedal väiksemates üksustes seniste suurte ühte
piirkonda koondavate haigla tüüpi asutuste asemel (tegevust
Riiklike hoolekandeteenuste pakkumine kõigis piirkondades rahastatakse ERF-st), ka muude erihoolekandeteenuste osas
(Meede 1.4) Toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks Sotsiaalmin
(erihoolekandeteenuste, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja regionaalse jaotuse ja kättesaadavuse parandamine. Sotsiaalse
kättesaadavuseks isteerium
abivahenditeenuse pakkumine) rehabilitatsiooni teenuse puhul teenuse osutamine üha enam kodu
lähedal ja selle igakülgne soodustamine senise teise piirkonda
teenusele sõitmise asemel. Abivahenditeenuse puhul üldise
kättesaadavuse parandamine üleriiklikult.
(Meede 1.5) Toimepiirkonna keskuste tagamaal teenuste ja elukeskkonna kohandamine
hõreasustuse tingimustele
Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 1 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks:
... …
Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond
(Meede 2.1) Säästva ja atraktiivse linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine …
(Meede 2.2) Kaasava ja kogukonnaalgatusi toetava linnaarengu edendamine
(Meede 2.3) Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja
tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine
(Meede 2.4) Lapsehoiuteenuste hea kättesaadavuse tagamine suuremates
linnapiirkondades
Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 2 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks:
… …
Eesmärk 3: Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus
(Meede 3.1) Piirkondade nutikas spetsialiseerumine T&A, ettevõtete ja kohaliku avaliku
…
sektori koostoimes
(Meede 3.2) Piirkondade omanäolisust tugevdavate tegevusalade ja kohaturunduse
toetamine
Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 3 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks:
… …
Eesmärk 4: Piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekus
(Meede 4.1) Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamine …
(Meede 4.2) Toimepiirkondade omavahelise ja ülepiiri arenduskoostöö tõhustamine
(Meede 4.3) Toimepiirkondade parem omavaheline ja ülepiiri sidustatus
(Meede 4.4) Valdkonnapoliitikate kohapõhisuse ja kaasmõju tugevdamine
regionaalarengus
Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 4 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks:
… …