Riigikogu juhatus Teie 20.02.2018 nr 2-3/13-254
[email protected] Meie 06.03.2018 nr 5.2-2/601-2
Riigikogu liikme kirjalik küsimus ravimiseaduse
rakendamise mõjude kohta
Lugupeetud Jaanus Karilaid
Täname Teid pöördumise eest, milles palute esitada Sotsiaalministeeriumi seisukohad
seoses apteekide omandipiiranguid puudutavate ravimiseaduse sätete rakendamise mõjude
kohta.
1. Sotsiaalministeerium esitles 26. septembril 2017. a Riigikogu sotsiaalkomisjonile
ettekande vormis esialgseid seisukohti seoses ravimiseaduse muudatuste rakendamisega
2020. aastal. Teie poolt viidatud ülevaade valmib käesoleval aastal.
2. Märtsis 2014. a algatas Riigikogu sotsiaalkomisjon ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), millega sätestati haruapteekide
tegevuse lõpetamine. 615 SE seletuskirjas asuti seisukohale, et haruapteek kujutab endast
ruumide ja erialatöötajate kvalifikatsiooni poolest vähendatud nõuetega apteeki ning
vähendatud nõuete seadmine on õigustatud maapiirkondades ja väiksemates linnades
tegutsemise puhul, kuid mitte suuremates linnades, seda enam, et apteegi
asutamispiirangute kehtetuks muutmise järgselt esineb eelkõige sellistes kohtades
võimalikult väheste kuludega uute teenuse osutamiskohtade hõivamise risk. See omakorda
halvendaks tavanõuetele vastavate üldapteekide toimetulekut, võides seeläbi kahjustada
pakutava teenuse kvaliteeti. Samuti märgiti 615 SE seletuskirjas, et seni suuremates
linnades tegutsenud haruapteekidele antakse piisav üleminekuaeg (5 aastat), mille jooksul
leitakse võimalused oma tegevuse vastavusse viimiseks üldapteegi nõuetega või
haruapteegi ümberkolimiseks vähese nõudlusega piirkonda või haruapteegi tegevuse
lõpetamiseks.
Mõistame Teie muret seoses vähese nõudlusega piirkondades ravimite kättesaadavuse
tagamisega. Vastavalt ravimiseadusele võib 4000 või enama elanikuga linnas
asustusüksusena asuv üldapteegi struktuuriüksuseks olev haruapteek, mis on asutatud enne
2014. aasta 9. juunit, linnas tegutsemiskohta muutmata haruapteegina tegutseda kuni 2019.
aasta 9. juunini. Seega alla 4000 elanikuga asustusüksustes võivad haruapteegid tegutseda,
kuid suuremates piirkondades tuleb haruapteekide tegevus viia vastavusse seaduse
sätetega, milleks on antud ka piisav ajavaru. Lisaks on vähese nõudlusega piirkondades
võimalus kasutada internetiapteegi või apteegibussi teenuseid. Samuti on apteegiteenuse
osutamise motiveerimiseks piirkondades, kus seda veel ei osutata, võimalus taotleda
apteekri lähtetoetust.
3. Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas 2014. a novembris ravimiseaduse muutmise seaduse
eelnõu (782 SE), millega sooviti leida jätkusuutlikku lahendust Eesti ravimituru
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
probleemidele, seoses ravimite kättesaadavusega vähese nõudlusega piirkondades ja
ravimituru konkurentsiolukorraga, mis tulenes vertikaalsest integratsioonist ravimite hulgi- ja
jaemüügituru vahel. Vastavalt 782 SE seletuskirjale oli seadusemuudatuse eesmärgiks
vältida apteegiturul üleinvesteerimist ja turumoonutusi turuosa hõivamise või hoidmise
eesmärgil, mis tooks kaasa kulude kasvu, surve ravimite juurdehindluste tõstmiseks ja seega
ka ravimite hinna tõusuks. Vertikaalse integratsiooni piirangu eesmärgiks on eelkõige
võimaldada konkurentsi tekkimist ravimite hulgimüügiturul, kuna hulgimüüjad peavad
hakkama konkureerima neist sõltumatute jaemüüjate tellimustele.
4. Vastavalt seadusele peavad apteegid viima end uute nõuetega kooskõlla aastaks 2020.
Seatud tähtajaks nõuetele mittevastavate apteekide tegevusload tühistatakse ning
olemasolevate kinnis- ja vallasasjade realiseerimisega tegelevad jaemüüjad ise. Riik ei
plaani nõuetele mittevastavaid apteeke võõrandada.
5. Seadusandja on näinud ette piisava üleminekuperioodi, et tänased omanikud/soovijad
saaksid minna proviisoriõppesse, milleks riik on tellinud täiendavaid õppekohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
tervise- ja tööminister
Teadmiseks:
Riigikantselei
Helen Berk 626 9147
[email protected]