dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 6. märts 2018
Viit
1.2-3/422-2
Registreeritud
6. märts 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-3422-2 06.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc290 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 05.02.2018 nr 8-1/1048 [email protected] Meie 06.03.2018 nr 1.2-3/422-2 Kohtuekspertiisiseaduse ja kaasnevate seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsusest Täname Teid kohtuekspertiisiseaduse (edaspidi KES) ja kaasnevate seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks edastamise eest. Kooskõlastame nimetatud VTK järgmiste märkustega. 1. Mõisted - Ekspert, kohtuekspert ja riiklikult tunnustatud ekspert 1.1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil (edaspidi EKEI) praktiliselt puudub omal võimekus teostada kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise. Selleks on EKEI sõlminud lepingud tervishoiuteenuste osutajatega, kelle ülesandeks on tellimuse saamisel leida spetsialist, kes teostab menetlejale nõutud ekspertiisi. Oleme seisukohal, et eelnõu raames vajab ka antud küsimus analüüsimist. Kuivõrd EKEI-l vastav võimekus puudub, on kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside teostamine tagatud lepinguliste suhete kaudu. EKEI nimetab selliseid juriidilisi isikuid oma koostööpartneriteks1. Tulemuseks on see, et kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi teostab spetsialist, kellel puudub vastav ettevalmistus ja väljaõpe ning menetleja saab ekspertiisi, mida ei saa kasutada menetluses tõendina. Psühhiaater on erialalt eriarst, kes osutab patsiendile tervishoiuteenust usaldussuhtes. Ekspertiis ei ole oma olemuselt tervishoiuteenus, sest vastav tegevus ei toimu usaldussuhtes ning eesmärk pole ka haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamine, diagnoosimine ja ravimine eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära ekspertiisialuse tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. 1.2. VTK-s on ebaõigesti märgitud nagu üleüldiselt ei ole riiklikult tunnustatud ekspertide (edaspidi RTE) nimekirja kantud RTE-de tegelikud kompetentsid teada. 2 Kohtupsühhiaatriaeksperdi taseme 7 ja 8 kutse väljastaja on EKEI . Nõustume, et võibolla teistes ekspertiisi valdkondades info RTE-de reaalse pädevuse ja kompetentsi osas puudub. Siiski on mõttekas kaaluda, kas pelgalt nimemuutusega, millega loobutakse ekspertide RTE-ks nimetamisest, saavutatakse soovitud tulemus. 2. Eksperdi õigused ja kohustused. Lisaks VTK-s toodule vajab analüüsimist, kas EKEI koostööpartneritele laienevad samasugused menetlusseadustikes sätestatud eksperdi õigused ja kohustused või on need siiski seotud konkreetse füüsilise isikuga, kes vastava ekspertiisi läbi viis. 1 Vt: http://www.ekei.ee/et/koostoo/kohtupsuhhiaatria-alane-koostoo 2 Vt: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10641159/valjastajad Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 3. Ekspertiis, eksperdi arvamus ja ekspertiisiakt. Uuring ja uuringuakt. 3.1. Eestis on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi mõiste alla koondunud eri liiki kohtuasjades tehtavad kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid: a) kriminaalasjades süüdivuse hindamiseks tehtavad ekspertiisid; b) eestkoste seadmiseks isiku teovõime hindamiseks tehtavad ekspertiisid; c) tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravile paigutamiseks tehtavad ekspertiisid; d) kohtumääruse alusel erihooldusteenust saama ehk kinnisesse asutusse paigutamiseks ning seal viibimise pikendamiseks tehtavad ekspertiisid; e) perekonnaasjades tehtavad ekspertiisid – hooldusõiguse jagamine ning lastega suhtluskorra kindlaksmääramine, teo- ja otsusevõime hindamine pärandivaidlustes. Nagu VTK-s õigesti märgitakse, siis „mõistete paljusus sama tegevuse kohta on eksitav ja vajaks kohendamist“. Lisaks mõistete paljususel on ebaselged ka nõuded ekspertiiside sisule. 3.2. Arvestades psühhiaatrite ressursi vähesust, tuleks kaaluda, kas kõigis eelpool loetletud valdkondades ikkagi on vajalik kohtupsühhiaatri kasutamine ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemine. Näiteks hooldusõiguse jagamine ning lastega suhtluskorra kindlaksmääramine ning kohtumääruse alusel erihooldusteenust saama ehk kinnisesse asutusse paigutamiseks ja seal viibimise pikendamiseks tehtavad ekspertiisid. 3.3. VTK-s ei ole kajastatud EKEI-sse saadetud surnutelt koeproovide võtmise ja säilitamise aluseid, mille eesmärgiks on DNA-analüüs. Oleme seisukohal, et vajalik on võtta koeproov kõigilt EKEI-sse saadetud surnutelt ja see arhiveerida. Sageli on DNA-analüüs üks etappe, milleta ekspertiisi lõppeesmärk ei ole saavutatav. Tüüpilisteks näideteks on:  vajadus tuvastada surnukeha isik;  viia läbi DNA analüüs vägivaldse surma korral;  teha surmajärgselt kindlaks bioloogiline sugulus;  vajadus viia surmajärgselt läbi diagnostilisi protseduure. Sealjuures ei ole harvad olukorrad, kus DNA-analüüsi vajadus ilmneb alles pärast seda, kui lahang on juba läbi viidud. 4. Üldine märkus VTK kohaselt on analüüsitud ekspertiisiakti (või siis eksperdiarvamuse) sisu ja mahtu ka kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni käigus ja analüüsist tulenevad ettepanekud on lühidalt kirjas ka vastavas VTK-s, kuid korratakse üle ka kõnesolevas VTK-s. Tagamaks selge lähenemine tuleb planeeritavad eelnõud ühendada või lahendada vastav probleem tervikuna ühe eelnõu raames. Samasisulise probleemi lahendamine kahe erineva VTK raames võib olla segadust tekitav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski tervise- ja tööminister Lily Mals 6269 333 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel