Justiitsministeerium Teie 05.02.2018 nr 8-1/1048
[email protected] Meie 06.03.2018 nr 1.2-3/422-2
Kohtuekspertiisiseaduse ja kaasnevate
seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise
kavatsusest
Täname Teid kohtuekspertiisiseaduse (edaspidi KES) ja kaasnevate seaduste muutmise
eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks
edastamise eest. Kooskõlastame nimetatud VTK järgmiste märkustega.
1. Mõisted - Ekspert, kohtuekspert ja riiklikult tunnustatud ekspert
1.1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil (edaspidi EKEI) praktiliselt puudub omal võimekus
teostada kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise. Selleks on EKEI sõlminud lepingud
tervishoiuteenuste osutajatega, kelle ülesandeks on tellimuse saamisel leida spetsialist, kes
teostab menetlejale nõutud ekspertiisi. Oleme seisukohal, et eelnõu raames vajab ka antud
küsimus analüüsimist.
Kuivõrd EKEI-l vastav võimekus puudub, on kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside teostamine
tagatud lepinguliste suhete kaudu. EKEI nimetab selliseid juriidilisi isikuid oma
koostööpartneriteks1. Tulemuseks on see, et kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi teostab
spetsialist, kellel puudub vastav ettevalmistus ja väljaõpe ning menetleja saab ekspertiisi,
mida ei saa kasutada menetluses tõendina. Psühhiaater on erialalt eriarst, kes osutab
patsiendile tervishoiuteenust usaldussuhtes. Ekspertiis ei ole oma olemuselt
tervishoiuteenus, sest vastav tegevus ei toimu usaldussuhtes ning eesmärk pole ka haiguse,
vigastuse või mürgistuse ennetamine, diagnoosimine ja ravimine eesmärgiga leevendada
inimese vaevusi, hoida ära ekspertiisialuse tervise seisundi halvenemist või haiguse
ägenemist ning taastada tervist.
1.2. VTK-s on ebaõigesti märgitud nagu üleüldiselt ei ole riiklikult tunnustatud ekspertide
(edaspidi RTE) nimekirja kantud RTE-de tegelikud kompetentsid teada.
2
Kohtupsühhiaatriaeksperdi taseme 7 ja 8 kutse väljastaja on EKEI .
Nõustume, et võibolla teistes ekspertiisi valdkondades info RTE-de reaalse pädevuse ja
kompetentsi osas puudub. Siiski on mõttekas kaaluda, kas pelgalt nimemuutusega, millega
loobutakse ekspertide RTE-ks nimetamisest, saavutatakse soovitud tulemus.
2. Eksperdi õigused ja kohustused.
Lisaks VTK-s toodule vajab analüüsimist, kas EKEI koostööpartneritele laienevad
samasugused menetlusseadustikes sätestatud eksperdi õigused ja kohustused või on need
siiski seotud konkreetse füüsilise isikuga, kes vastava ekspertiisi läbi viis.
1
Vt: http://www.ekei.ee/et/koostoo/kohtupsuhhiaatria-alane-koostoo
2
Vt: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10641159/valjastajad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
3. Ekspertiis, eksperdi arvamus ja ekspertiisiakt. Uuring ja uuringuakt.
3.1. Eestis on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi mõiste alla koondunud eri liiki kohtuasjades
tehtavad kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid:
a) kriminaalasjades süüdivuse hindamiseks tehtavad ekspertiisid;
b) eestkoste seadmiseks isiku teovõime hindamiseks tehtavad ekspertiisid;
c) tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravile paigutamiseks tehtavad ekspertiisid;
d) kohtumääruse alusel erihooldusteenust saama ehk kinnisesse asutusse paigutamiseks
ning seal viibimise pikendamiseks tehtavad ekspertiisid;
e) perekonnaasjades tehtavad ekspertiisid – hooldusõiguse jagamine ning lastega
suhtluskorra kindlaksmääramine, teo- ja otsusevõime hindamine pärandivaidlustes.
Nagu VTK-s õigesti märgitakse, siis „mõistete paljusus sama tegevuse kohta on eksitav ja
vajaks kohendamist“. Lisaks mõistete paljususel on ebaselged ka nõuded ekspertiiside
sisule.
3.2. Arvestades psühhiaatrite ressursi vähesust, tuleks kaaluda, kas kõigis eelpool loetletud
valdkondades ikkagi on vajalik kohtupsühhiaatri kasutamine ja kohtupsühhiaatrilise
ekspertiisi tegemine. Näiteks hooldusõiguse jagamine ning lastega suhtluskorra
kindlaksmääramine ning kohtumääruse alusel erihooldusteenust saama ehk kinnisesse
asutusse paigutamiseks ja seal viibimise pikendamiseks tehtavad ekspertiisid.
3.3. VTK-s ei ole kajastatud EKEI-sse saadetud surnutelt koeproovide võtmise ja säilitamise
aluseid, mille eesmärgiks on DNA-analüüs. Oleme seisukohal, et vajalik on võtta koeproov
kõigilt EKEI-sse saadetud surnutelt ja see arhiveerida.
Sageli on DNA-analüüs üks etappe, milleta ekspertiisi lõppeesmärk ei ole saavutatav.
Tüüpilisteks näideteks on:
vajadus tuvastada surnukeha isik;
viia läbi DNA analüüs vägivaldse surma korral;
teha surmajärgselt kindlaks bioloogiline sugulus;
vajadus viia surmajärgselt läbi diagnostilisi protseduure.
Sealjuures ei ole harvad olukorrad, kus DNA-analüüsi vajadus ilmneb alles pärast seda, kui
lahang on juba läbi viidud.
4. Üldine märkus
VTK kohaselt on analüüsitud ekspertiisiakti (või siis eksperdiarvamuse) sisu ja mahtu ka
kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni käigus ja analüüsist tulenevad ettepanekud on
lühidalt kirjas ka vastavas VTK-s, kuid korratakse üle ka kõnesolevas VTK-s. Tagamaks
selge lähenemine tuleb planeeritavad eelnõud ühendada või lahendada vastav probleem
tervikuna ühe eelnõu raames. Samasisulise probleemi lahendamine kahe erineva VTK
raames võib olla segadust tekitav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
tervise- ja tööminister
Lily Mals 6269 333
[email protected]