Tere
Teile on saadetud Ravimiameti dokumendihaldussüsteemi DORA kaudu dokument.
Ravimiamet
Nooruse 1
50411 TARTU
E-post:
[email protected]
Telefon: 737 4140
Faks: 737 4142
Pr Maris Jesse Teie: 14.02.2018 nr 1.4-1.1/508-1
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 05.03.2018 nr JUR-9/506-2
10122 TALLINN
[email protected]
Ravimiameti arvamus Euroopa Komisjoni tervisetehnoloogia hindamise ettepaneku
kohta
Austatud terviseala asekantsler
Euroopa Komisjoni 31.01.2018 ettepanek kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL
(Komisjoni ettepanek), soovib formaliseerida liikmesriikide koostöö uues valdkonnas, mis
mõjutab tugevasti liikmesriikide tervishoiusüsteemides tehtavaid otsuseid.
Komisjoni ettepanekuga kaasnevad mitmed võimalikud positiivsed mõjud, eelkõige
teadusliku hinnangu ühtne tase ja hindamise töökoormuse jaotumine liikmesriikide vahel.
Samas toob eelnõu kaasa potentsiaalseid negatiivseid mõjusid - eelkõige võib jõukate riikide
liigne optimism tervishoiutehnoloogiate väärtuse üle kanduda teaduslikesse kliinilistesse
ühishinnangutesse ning survestada liikmesriike suunama ressursse kohtadesse, mis ei oleks
sõltumatu otsuseprotsessi puhul prioriteediks. Kirjeldatud mõju ei saa eelnõus esitatud
meetoditega maandada ega neutraliseerida.
Komisjoni ettepankus on uuena ette nähtud liikmesriikide esindajatest koosneva kogu
loomine, mille nimetuseks on koordineerimisrühm, kuid mille tegevuse sisuks on teaduslike
arvamuste kvaliteedi kontroll ning seisukohtade ühtlustamine. Eelnõus on ette nähtud
võimalus, et ühest liikmesriigist kuulub kogusse rohkem kui ühe asutuse esindaja, ülempiiri
kehtestamata. Lisaks märgitakse, et sekretariaadi toe tagab sellele rühmale Komisjon.
Ravimiamet ei pea võimalikuks määratlemata suurusega delegatsioonidest koosneva kogu
loomist, kuna see ei ole töövõimeline. Eelnõu alahindab koordineerimisrühma ja
sekretariaadi töökoormust, adumata, et suure osa tehnoloogiate puhul tuleb nende elutsükli
jooksul hindamist korrata, isegi enam kui ühel korral. Ravimiamet ei toeta mahuka
koordineerimisrühma sekretariaadi, mis on eraldi ameti mõõtu, loomist Komisjoni juurde.
Tuleks kaaluda võimalust kasutada juba olemasolevaid ameteid, näiteks Euroopa
Ravimiametit. Ravimiamet ei toeta ka koordineerimisrühma kaasjuhtimist Komisjoni poolt.
Loodav koordineerimisrühm peab olema sõltumatu teadusliku ekspertiisi ja koordineerimise
töörühm, Komisjon on üksnes ühishindamise aruannete õigusaktide nõuetele vastavuse
hilisem kontrollija, nagu on ette nähtud ka eelnõus.
Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 /
[email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477
Komisjoni ettepaneku peamine eeldus, et kliiniline võrdlev hindamine on võimalik lahutada
majanduslikust, on kaheldav. Eesti on püüdnud seda väikeriigina rakendada, kuid see on
osutunud keeruliseks, eelkõige sellest aspektist, et kliiniline hinnang oleks hiljem
majanduslikul hindamisel kasutatav. Paljud kliinilised küsimused johtuvad
majandusanalüüsi mudelist ning neid ei ole võimalik ette näha ning võib vähendada kogu
pingutuse väärtust tegelikus otsustamisprotsessis.
Lisaks märgib Ravimiamet, et tähelepanu tuleks pöörata liikmesriikide võrdse mõju
tagamise mehhanismidele, olenemata otseselt ressursside hulgast, mida riik saab panustada.
Viimase olulise ettepanekuna näeb Ravimiamet, et kogu andmestik, mida kliinilise
ühishindamise aruande koostamiseks kasutatakse, peab olema avalik, kuna selle alusel tuleb
liikmesriigis põhjendada avaliku raha kasutamist.
Peamiseks probleemiks uute tehnoloogiate majanduslikul hindamisel on asjakohase
teadusandmestiku puudumine, kuna tehnoloogia arendaja on teinud vaid minimaalsed
uuringud, mis tagavad turulepääsu, ent ei võimalda usaldusväärselt mõõta uue
interventsiooni lisakasu senikasutatutega võrreldes. See ei ole üllatav, kuna turulepääsu
nõuded on selged ning täitmiseks kohustuslikud, kuid edasised otsused on reguleeritud
liikmesriigiti erinevalt ja ebamääraselt. Selle keskse probleemi ületamiseks ei paku
Komisjoni ettepanek lahendusi ning seetõttu jääb positiivne mõju realiseerumata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristin Raudsepp
Peadirektor
Koopia: Sotsiaalministeerium Elen Ohov,
[email protected]
Alar Irs
[email protected]
Kaili Lellep
[email protected]
2 (2)