dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse esitamine

Sotsiaalministeerium · 5. märts 2018
Viit
1.4-1.1/508-4
Registreeritud
5. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2018
Vastutaja
Elen Ohov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eurokoordinatsiooni ja välissuhete osak.)

Failid

  • 📎2018_03_Arvamuse_esitamine_TTH.bdoc282 KB

Sisu (failidest)

Hr Jevgeni Ossinovski Teie 14.02.2018 nr 1.4-1.1/508-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie märts 2018 nr 1.5-1/6056-1 Arvamuse esitamine Lugupeetud minister Eesti Haigekassa on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse eelnõu kohta tervistehnoloogia hindamisest, millega soovitakse muuta direktiivi 211/24/EL, järgmisel seisukohal. Vastavalt ravikindlustuse seadusele on Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) kohustatud uue tehnoloogia rahastamise eelselt hindama selle meditsiinilist tõenduspõhisust (k.a võrreldes alternatiividega), majanduslikku põhjendatust, mõju eelarvele jms. Käesolevalt on ravikindlustuse seaduses toodud kriteeriumite hindamise aluseks peamiselt Ravimiameti, kliiniliste ekspertide ja haigekassa erinevad hinnangud. Kogumis võib neid tinglikult ja lihtsustatuna võrrelda tervisetehnoloogia hindamisega (TTH), mida käsitletakse antud määruses. Keerukamate ja komplekssemate tehnoloogiate puhul on otsuste aluseks olnud Tartu Ülikooli Peremeditsiini ja Rahvatervishoiu Instituudi koostatavad tervisetehnoloogia raportid. Seega on planeeritava määrusega reguleeritav TTH haigekassa jaoks väga olulise tähtsusega. Peamisteks lõikudeks, mis tänaste otsuste aluseks olevate erinevate hinnangute juures edasiarendamist vajaksid, on nende saamise kiirus, vahel ka kvaliteet ning teatud juhtudel ka hinnangute aluseks oleva tõendusmaterjali hulk ja kvaliteet. Väljapakutud muudatused võivad teatud eelduste täidetuse korral tuua edasimineku nimetatud aspektides. Ravimite osas on otsuste tegemisel seni saadud olulist tuge teiste riikide (nii Euroopa Liidust kui väljastpoolt) avalikustatud hinnangutest. Senise Euroopa Liidu vabatahtliku koostöö raames (EUNetHTA) valminud hinnangud on olnud vähem kasutusel, kuna neid on olnud võrreldes hindamist vajavate ravimite hulgaga vähe ja need pole olnud kättesaadavad otsuste tegemise ajaks. Eriti suurt puudust aga oleme seni tundnud meditsiiniseadmete ja muude sekkumiste kliinilise kasu hinnangutest. Haigekassa hinnangul on uute tehnoloogiate efektiivsus sarnane liikmesriikide patsientidel ja seetõttu on selle komponendi ühine hindamine võimalik. Keerulisem on suhtelise efektiivsuse hinnanguga, sest see varieerub sõltuvalt sellest, milline alternatiiv hinnatavale sekkumisele on liikmesriigis kasutusel. Hinnangu kasutamise kohustuslikuks tegemisel tuleb seega luua mehhanism, mis tagaks, et suhtelise efektiivsuse võrdlusse kaasatakse igas liikmesriigis kasutusel olev alternatiiv. Seejuures on hindamise juures määrava tähtsusega analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet ning hinnatavate tulemusnäitajate asjakohasus. Lisaks tuleb silmas pidada, et kasulikuks osutub kogu ettevõtmine ainult juhul, kui muudetav direktiiv on ravimite osas kooskõlas transparentsusdirektiiviga ning teiste tehnoloogiate puhul ühishinnang kättesaadav õigeaegselt. Suhtelise efektiivsuse hinnangud peavad olema kättesaadavad hetkeks, kui ravimi müügiloahoidja esitab vastavalt transparentsusdirektiivile ja kohalikele seadustele taotluse ravimi kompenseerimiseks. Muud TTH osaks olevad alateemad (kulud, eelarvemõju jms) on riigispetsiifilised ning neid on raske, kui mitte võimatu ühtsesse hinnangusse mahutada. Siiski tuleb rõhutada, et majanduslike mõjude analüüs on tihedalt seotud suhtelise kliinilise efektiivsuse analüüsiga. Suhtelise efektiivsuse analüüsist tuleneb, milliseid kulukomponente ning kui pika aja vältel arvestada ja ka diskonteerida tuleb ehkki kulukomponentide ühikuhinnad on riigispetsiifilised. Eelnevat arvestades toetab haigekassa edasist koostööd, mis võimaldab ühtlustada ühiseid tervisetehnoloogia hindamise vahendeid, menetlusprotsesse, metoodikaid ja varajasi ühisdialooge tervisetehnoloogia arendajatega, kuid eelkõige võimaldaks õigeaegse ligipääsu kvaliteetsele kliinilisele ühishindamisele sh suhtelise tõhususe hindamisele. See võiks olla kohustuslik vaid juhul kui on täidetud eespool mainitud eeldused. Kokkuvõtvalt toetab haigekassa poliitikavarianti 4.1 või 4.2. Poliitikamuudatuse oodatava kasu osas erineb Eestis mõnevõrra teistest liikmesriikidest, sest Eestis puudub märkimisväärne ravimite või meditsiinitehnoloogia tööstus. Seega ei saa Eesti liikmesriigina otsest kasu muudatusega kaasnevast tööstuse konkurentsivõime kasvust. Kasu on kaudsem ja tuleneb Eesti kuulumisest Euroopa Liitu. Sotsiaalse mõju analüüsis on hinnatud, et muudatus võiks mh parandada süsteemi läbipaistvust ning väheneda võiks viivitused innovatiivsete ravimite kättesaadavuses. Haigekassa toetab nende eesmärkide poole pürgimist, kuid jääb skeptiliseks nende täitumise osas. Haigekassa kogemusest lähtuvalt on suur osa viivitusest seotud pikkade hinnaläbirääkimistega tehnoloogiate pakkujatega. Peamiseks läbipaistmatuks komponendiks kogu protsessis on haigekassa hinnangul tehnoloogiate hinnataseme kujundamise alused nende pakkujate poolt. Kummagi küsimuse lahendamisega muudatus ei tegele. Eelnevast lähtuvalt tuleks Eestil seega antud arutelus rõhutada aspekte, mis on seotud tervisesüsteemi toimivuse ja selle kestlikkusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Banhard Juhatuse esimeest asendav juhatuse liige Kadri Kurvits 6208418 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel