Hr Jevgeni Ossinovski Teie 14.02.2018 nr 1.4-1.1/508-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie märts 2018 nr 1.5-1/6056-1
Arvamuse esitamine
Lugupeetud minister
Eesti Haigekassa on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse eelnõu kohta
tervistehnoloogia hindamisest, millega soovitakse muuta direktiivi 211/24/EL, järgmisel
seisukohal.
Vastavalt ravikindlustuse seadusele on Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) kohustatud uue
tehnoloogia rahastamise eelselt hindama selle meditsiinilist tõenduspõhisust (k.a võrreldes
alternatiividega), majanduslikku põhjendatust, mõju eelarvele jms. Käesolevalt on
ravikindlustuse seaduses toodud kriteeriumite hindamise aluseks peamiselt Ravimiameti,
kliiniliste ekspertide ja haigekassa erinevad hinnangud. Kogumis võib neid tinglikult ja
lihtsustatuna võrrelda tervisetehnoloogia hindamisega (TTH), mida käsitletakse antud
määruses. Keerukamate ja komplekssemate tehnoloogiate puhul on otsuste aluseks olnud Tartu
Ülikooli Peremeditsiini ja Rahvatervishoiu Instituudi koostatavad tervisetehnoloogia raportid.
Seega on planeeritava määrusega reguleeritav TTH haigekassa jaoks väga olulise tähtsusega.
Peamisteks lõikudeks, mis tänaste otsuste aluseks olevate erinevate hinnangute juures
edasiarendamist vajaksid, on nende saamise kiirus, vahel ka kvaliteet ning teatud juhtudel ka
hinnangute aluseks oleva tõendusmaterjali hulk ja kvaliteet. Väljapakutud muudatused võivad
teatud eelduste täidetuse korral tuua edasimineku nimetatud aspektides.
Ravimite osas on otsuste tegemisel seni saadud olulist tuge teiste riikide (nii Euroopa Liidust
kui väljastpoolt) avalikustatud hinnangutest. Senise Euroopa Liidu vabatahtliku koostöö
raames (EUNetHTA) valminud hinnangud on olnud vähem kasutusel, kuna neid on olnud
võrreldes hindamist vajavate ravimite hulgaga vähe ja need pole olnud kättesaadavad otsuste
tegemise ajaks. Eriti suurt puudust aga oleme seni tundnud meditsiiniseadmete ja muude
sekkumiste kliinilise kasu hinnangutest.
Haigekassa hinnangul on uute tehnoloogiate efektiivsus sarnane liikmesriikide patsientidel ja
seetõttu on selle komponendi ühine hindamine võimalik. Keerulisem on suhtelise efektiivsuse
hinnanguga, sest see varieerub sõltuvalt sellest, milline alternatiiv hinnatavale sekkumisele on
liikmesriigis kasutusel. Hinnangu kasutamise kohustuslikuks tegemisel tuleb seega luua
mehhanism, mis tagaks, et suhtelise efektiivsuse võrdlusse kaasatakse igas liikmesriigis
kasutusel olev alternatiiv. Seejuures on hindamise juures määrava tähtsusega analüüsi aluseks
olevate andmete kvaliteet ning hinnatavate tulemusnäitajate asjakohasus.
Lisaks tuleb silmas pidada, et kasulikuks osutub kogu ettevõtmine ainult juhul, kui muudetav
direktiiv on ravimite osas kooskõlas transparentsusdirektiiviga ning teiste tehnoloogiate puhul
ühishinnang kättesaadav õigeaegselt. Suhtelise efektiivsuse hinnangud peavad olema
kättesaadavad hetkeks, kui ravimi müügiloahoidja esitab vastavalt transparentsusdirektiivile ja
kohalikele seadustele taotluse ravimi kompenseerimiseks.
Muud TTH osaks olevad alateemad (kulud, eelarvemõju jms) on riigispetsiifilised ning neid
on raske, kui mitte võimatu ühtsesse hinnangusse mahutada. Siiski tuleb rõhutada, et
majanduslike mõjude analüüs on tihedalt seotud suhtelise kliinilise efektiivsuse analüüsiga.
Suhtelise efektiivsuse analüüsist tuleneb, milliseid kulukomponente ning kui pika aja vältel
arvestada ja ka diskonteerida tuleb ehkki kulukomponentide ühikuhinnad on riigispetsiifilised.
Eelnevat arvestades toetab haigekassa edasist koostööd, mis võimaldab ühtlustada ühiseid
tervisetehnoloogia hindamise vahendeid, menetlusprotsesse, metoodikaid ja varajasi
ühisdialooge tervisetehnoloogia arendajatega, kuid eelkõige võimaldaks õigeaegse ligipääsu
kvaliteetsele kliinilisele ühishindamisele sh suhtelise tõhususe hindamisele. See võiks olla
kohustuslik vaid juhul kui on täidetud eespool mainitud eeldused. Kokkuvõtvalt toetab
haigekassa poliitikavarianti 4.1 või 4.2.
Poliitikamuudatuse oodatava kasu osas erineb Eestis mõnevõrra teistest liikmesriikidest, sest
Eestis puudub märkimisväärne ravimite või meditsiinitehnoloogia tööstus. Seega ei saa Eesti
liikmesriigina otsest kasu muudatusega kaasnevast tööstuse konkurentsivõime kasvust. Kasu
on kaudsem ja tuleneb Eesti kuulumisest Euroopa Liitu.
Sotsiaalse mõju analüüsis on hinnatud, et muudatus võiks mh parandada süsteemi läbipaistvust
ning väheneda võiks viivitused innovatiivsete ravimite kättesaadavuses. Haigekassa toetab
nende eesmärkide poole pürgimist, kuid jääb skeptiliseks nende täitumise osas. Haigekassa
kogemusest lähtuvalt on suur osa viivitusest seotud pikkade hinnaläbirääkimistega
tehnoloogiate pakkujatega. Peamiseks läbipaistmatuks komponendiks kogu protsessis on
haigekassa hinnangul tehnoloogiate hinnataseme kujundamise alused nende pakkujate poolt.
Kummagi küsimuse lahendamisega muudatus ei tegele. Eelnevast lähtuvalt tuleks Eestil seega
antud arutelus rõhutada aspekte, mis on seotud tervisesüsteemi toimivuse ja selle
kestlikkusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Banhard
Juhatuse esimeest asendav juhatuse liige
Kadri Kurvits 6208418
[email protected]