Sotsiaalministeerium · 2. märts 2018
Sisu (failidest)
AVALIKE TEENUSTE NÕUKOGU 3. KOOSOLEK
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, infoühiskonna teenuste arendamise
osakond
13.02.2018
PÄEVAKAVA
13:00-14:00 Memo kinnitamine TERE ja TKTA koosrakendamise osas
Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise
juhis. Juhisele tulnud tagasiside ja juhise kinnitamine
14:00-14:15 Kohvipaus
14:15-14:30 Lühiülevaade eGovernment benchmark 2017(metoodika,
esialgsed tulemused) (Katrin Hänni)
14:30-14:45 Avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste
ligipääsetavuse direktiiv (ülevõtmise vaheseis, standardi nõuete
ülevaade) (Katrin Hänni)
14:45-15:10 Infohalduse põhimõtted (Liivi Karpištšenko )
15:10- 15:20 MKM TERE projekti arengud (Helena Kõrge)
15:20-15:30 Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek (13.03 kell 14.00)
MEMO KINNITAMINE TERE JA TKTA KOOSRAKENDAMISE OSAS
OLULISTE OTSESTE AVALIKE TEENUSTE
KVALITEEDINÄITAJATE ESITAMISE JUHIS
JUHISELE TULNUD TAGASISIDE JA JUHISE KINNITAMINE
• Tagasiside andsid: SIM, SOM, RIK, MEM;
• Tõstatatud teemad:
• Miks seda juhist ikkagi tehakse?
• Mis otsuseid saab nende kvaliteedinäitajate alusel teha?
• Mis on „samatüübiline“ teenus ning kuidas ja miks neid peaks võrdlema?
• Kas on mõistlik mõõta kõikide teenuste kõikide kanalite kõiki näitajaid? (nt mõõta ainult
osutamiste arvu + kliendi rahulolu või midagi muud nelja näitaja seast);
• Vajalik ATN otsuse „järelevalve“ liigitamise osas otseseks või kaudseks teenuseks (nt
toidukäitlejate järelevalve - Teeninduskontakt ju kliendiga on, kuid laiemas pildis on
seotud ka laiema sihtrühma huvidega ehk ühiskonna huviga, et toit oleks ohutu ja
tarbimisväärne. )
OLULISTE OTSESTE AVALIKE TEENUSTE
KVALITEEDINÄITAJATE ESITAMISE JUHIS
JUHISELE TULNUD TAGASISIDE JA JUHISE KINNITAMINE
•Tõstatatud teemad:
•Miks loetakse osutamiste arvu sisendi, mitte väljundi järgi (klienti ei huvita avalduse
esitamine, vaid mingi tulemus (õigus, luba jne)?
•Miks on menetlusaeg päevades kui kliendi ajakulu on tundides?
•Kuidas erinevaid ajakulu mõõtmisi teha? (paberil vormistamised, ooteajad büroos,
telefoniliinil jne)
•Eesti.ee kui kanali andmed – kas lugeda eraldi, kui kasutajate arv väike + DHS ei
erista eesti.ee-st tulevaid taotlusi;
EGOVERNMENT BENCHMARK 2017
• Esimene 2001: e-teenuste olemasolu ja kasutamise osakaal. Eesti alates 2004
•2012 metoodika muudatus: avalike teenuste kvaliteet läbi äri- ja elusündmuste
vaatepunkti
• Mystery shopper metoodika: 4 testostjat (2 kohalikku + 2 välismaalast) => 8
elu- või ärisündmusega seotud persoonat
• Äri- ja elusündmused:
• Paaris aastad:
• Ettevõtlusega alustamine ja varajased ettevõtlustoimingud (business start-up and early trading operations)
• Töökaotus ja töö otsimine (losing and finding a job)
• Õppimine (studying)
• Peresündmused (family life)
• Paaritud aastad:
• Ettevõtlusega seotud igapäevased toimingud (regular business operations)
• Kolimine (moving)
• Sõiduki omamine ja juhtimine (owning and driving a car)
• „Väikeste tsiviilhagide“ esitamine(starting a small claims procedure)
EGOVERNMENT BENCHMARK 2017
EGOVERNMENT BENCHMARK 2017
Persoona:
Steven, a 19-year old student living in a large city in the country, just passed his driving exam.
He has his driving licence and decides that he wants to buy a car. He searches the internet for
information on taxes, insurances, registration obligations and price comparison. After a
thorough search, he decides to buy a second hand car, a VW golf GTi which is 5 years old.
Before buying the car, he checks the car register to check the details of the VW Golf GTi he
found. Everything seems alright and Steven decides to buy the car, especially because the likes
to 180pk engine the car has. He registers the car at his own name, making sure that previous
owner is de-registered as owner of the car.
After the successful buy, Steven registers the car for road tax and informs about the
possibilities to obtain a parking permit for his city of residence. A Steven is still very excited
about his 180 pk engine, he decides to go for a ride with some friends. During this trip, he is
spotted by a police car who found he was driving 30 kilometres too fast. Steven search the
internet to find out how much the fine is and how to appeal against the fine. Steven believes
he only drove 10 kilometres per hour too fast. Unfortunately for Steven, the appeal is not
awarded and Steven decides to pay his fine.
EGOVERNMENT BENCHMARK 2017
1.1 Information on what is needed when buying a car (MNT)
1.2 Procedure car registration (MNT)
1.3 Procedure imported car (MNT)
1.4 Consult car register (MNT)
1.5 Dealing with fines (PPA)
2.1 Pay vehicle road tax (-)
2.2 Register access toll roads (-)
2.3 Obtain parking permit (KOV)
2.4 Replacement vehicle certi (MNT)
2.5 Reporting stolen car (PPA)
2.6 Submit motor report (MNT)
EGOVERNMENT BENCHMARK 2017
Online availability:
A1: information available online?
A2: service available online?
A3: available through portal?
Online usability:
B1: FAQ section available?
B2_1: demo available?
B2_2: live support functionality?
B3: responsible department identified?
B4: other channels available?
B5: feedback mechanisms available?
B6: discussion fora or social med.?
B7: complaint procedure available?
EGOVERNMENT BENCHMARK 2017
Transparency of service delivery:
C1: delivery notice completion?
C2: is progress tracked?
C3: save as draft?
C4: expectations duration process?
C5: delivery timelines clear?
C6: maximum time limit delivery?
C7: service performance info available?
Transparency of personal data:
D1: degree of online access data?
D2: notify in case personal data incorrect?
D3: modify personal data online?
D4: complaint procedure regards data?
D5: monitor who has consulted your data?
EGOVERNMENT BENCHMARK 2017
Transparency of public administrations:
E1_1: org structure-chart?
E1_2: mission, responsibilities?
E2: proces for access to Information?
E3_1: ask for additional information? (laws/policies/procedures etc)
E3_2: ways to complain if request dismissed?
E4_1: budget & funding sources?
E4_2: Annual accounts?
E4_3: Level & scope investments?
E4_4: external audits or QA?
E5_1: info relevant laws/regulation?
E5_2: key policy making processes?
E5_3: participation user in proces?
E6_1: performance measurements?
E6_2: user satisfaction metrics?
E8: please see LE specific question
EGOVERNMENT BENCHMARK 2017
Key enablers:
F1: authentication required?
F2: online authentication possible?
F3: can you use national eID?
F12: access another service without re-auth?
F13: can decide using private eID?
F4: documentation required?
F5_1: possible to submit eDoc?
F5_2: possible to obtain eDoc?
F8: personal info required?
F9: personal data pre-filled?
F10: receive com from central gov digitally only?
F11: receive com from local gov digitally only?
F6: eSafe to store personal doc?
F7: single sign on possible?
EGOVERNMENT BENCHMARK 2017
CB Online availability:
G1: information available foreigner?
G2: service available foreigner?
G3_1: barrier national eID required
G3_2: barrier eDoc required
G3_3: barrier translation/recog doc?
G3_4: barrier language issues
G3_5: barrier lack of information
G3_6: barrier need face to face meet?
G3_7: other barriers
CB Usability:
H1: help functionality foreigners?
H2: feedback mech. foreigners?
H3: complaint proc. foreigners?
EGOVERNMENT BENCHMARK 2017
CB Key enablers:
I1: authentification to access?
I2: authentificate using national eID?
I3: documentation needed to access?
I4_1: submit document in electronic form?
I4_2: obtain document provided by the foreign service
AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS
STANDARDI ÜLEVAADE
• Euroopa standard EN 301 549 („Euroopas IKT-toodete ja -teenuste riigihangetele
kohaldatavad juurdepääsetavusnõuded“/ ‘Accessibility requirements suitable for
public procurement of ICT products and services in Europe’) klauslid 9, 10, 11
= Web Content Accessibility Guidelines 2.0 (WCAG 2.0) AA tase
•WCAG 2.0 ametlik eestikeelne tõlge https://www.w3.org/Translations/WCAG20-
et/ (2013)
•Juhised, kuidas standardit rakendada https://www.mkm.ee/et/wcag-20-
rakendusjuhised (2014) (seletused, juhised, rollid, testimine, kontrollküsimused)
•Oma roll nii arendajal, arenduse tellijal, kui toimetajal (sisu sisestajal).
AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS
STANDARDI ÜLEVAADE
• Põhimõtted ja edukriteeriumid (vastatavad jah/ei)
•4 põhimõtet:
• Tajutavus (perceivable)
• Teavet ja kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele viisil, mida nad
suudavad tajuda (nägemine, kuulmine)
• Talitlusvõime (operable)
• Kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kõigile kasutatavad
(motoorika)
• Mõistetavus (understandable)
• Teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema kõigile mõistetavad
• Töökindlus (robust)
• Sisu peab olema piisavalt töökindel, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada
erinevad kasutajaagendid, sealhulgas tugitehnoloogiad.
AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS
STANDARDI ÜLEVAADE
•Tajutavus (perceivable)
•Teavet ja kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele
viisil, mida nad suudavad tajuda (pime, kurt)
•1.1 tekstilised alternatiivid (pildid, bännerid, CAPTCHA, ikoonid,
nupud);
•1.2 ajas muutuvad meediumid (audio, video);
•1.3 kohandatavus (info peab olema arusaadav ka lehe struktuuri või
küljendust muutes (nt pealkirjad, alampealkirjad = heading, mitte boldi;
vormi lahtrid ja nende pealkirjad seotud); teksti liigendamine - HTML);
•1.4 eristatavus (värvikasutus, kontrastsus, helitugevus, teksti suuruse
muutmine)
AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS
STANDARDI ÜLEVAADE
•Talitlusvõime (operable)
•Kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema
kõigile kasutatavad (motoorika)
•2.1 ligipääsetavus klaviatuuri abil;
•2.2 piisav aeg (ajalimiidi muutmine; liikuva sisu peatamine,
katkestamine, uuesti käivatamine);
•2.3 haigushoogude vältimine (kiirelt vilkuv sisu);
•2.4 navigeerimine (menüüplokkide vahelejätmine; fokusseerimise
järjekord; nähtav fookus; arusaadavad linginimed jne);
AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS
STANDARDI ÜLEVAADE
•Mõistetavus (understandable)
•Teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema
kõigile mõistetavad
•3.1 loetavus (veebi keel);
•3.2 ettearvatavus (ühtne navigeerimine; ühesuguse
funktsionaalsusega elemendid käituvad läbivalt ühte moodi; veebis
ei toimu muutusi, mida kasutaja pole algatanud);
•3.3 sisestusabi (vigade tuvastamine, vigade ennetamine;
sildid/instruktsioonid sisendi kohta);
AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS
STANDARDI ÜLEVAADE
•Töökindlus (robust)
•Sisu peab olema piisavalt töökindel, et seda saaksid
usaldusväärselt tõlgendada erinevad kasutajaagendid,
sealhulgas tugitehnoloogiad.
•4.1 ühilduvus (kvaliteetne HTML)
AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS
STANDARDI ÜLEVAADE
•TESTIMINE
•Teksti suurendamine (kas kõik jääb alles ja loetav?)
•Piltide / heli keelamine – kas info jääb alles?
•Mustvalge väljatrükk – kas kontrastsus on piisav?
•Kas saab navigeerida ainult klaviatuuriga?
TEABEHALDUSEST
TEAVE KUI HEA TEENUSE ALUS
Vajalikku infot on lihtne leida ja kasutada –>
–> masin/ametnik/kodanik/ettevõtja saab kiiresti langetada
õiged otsused –>
–> asutus ja riik täidab oma eesmärke
tõhusalt ja tulemuslikult
Õige info õigel ajal õiges kohas õiges mahus õigel kujul (s.t eelduslikult hästi hallatud)
TKTA – TEABEHALDUS JA TEENUSTE OSUTAMINE
• Teame kes millist teavet vajab, mis mahus, mis kujul. Arvestame
kasutajate vajadusi
• Kogume ainult vajalikku teavet, kasutame olemasolevat
• Teame, kui kaua millist teavet alal hoida ja hoiame just nii kaua.
• Eelistame andmevahetust dokumendivahetusele, elektroonilisi
dokumente paberdokumentidele
• Loobume mittevajalikust (allkirjad, dubleeriv säilitamine)
• Tagame teabe turvalisuse (sh turvalised teabevahetusviisid)
• Tagame läbipaistvuse (avaandmed, andmejälgija jne)
TEAVE – ÜLEVAADE JA ANALÜÜS
NB! Protsessi, mitte infosüsteemi kaupa! (kõik allikad, hoiukohad, kasutajad…)
NB! Tööprotsessid, mitte „dokumendihaldusprotsessid“
Probleem 2
Probleem 1
TEAVE – ÜLEVAADE JA ANALÜÜS
Detailsus vastavalt vajadusele
Detailsustase 2
Detailsustase 5
TEAVE – KASUTAJATE VAJADUSED
NB! Protsessi/teenuse, mitte infosüsteemi kaupa! Näiteks:
TKTA otsene avalik teenus, kasutaja – …
TKTA otsene avalik teenus, teenindaja/menetleja – …
TKTA otsene avalik teenus, omanik – …
TERE (otsene) põhiteenus, kasutaja – …
TERE (otsene) põhiteenus, omanik – …
Asutuse/ministeeriumi teenuste arengu koordinaator – …
Asutuse juht – …
Teenuste arengu keskne koordineerija (valdkonnapoliitika kujundaja) – …
Valitsus – …
Teabe haldamine on mõeldud teabe kasutajaid toetama
TERE MKM
Ajakava 2018
• jaanuar: töö algas
• veebruar-märts: strateegilise planeerimise korrastamine
• jaanuar-juuli: strateegilise planeerimise ümberkujundamine; teenuste kaardistamine
• august: kulumudelid
• oktoober-november: programmdokumendid
• 1. detsember: RES/RE sisendmaterjalid valmis
Hetkeseis
Avaseminar tehtud, vaatame üle strateegia poolt, tulemas teenuste koolitus
MUUD TEEMAD. KÜSIMUSED.
MIS EDASI?
• Järgmine koosolek 13.03 kell 14.00-16.30
• Teemad:
• Saarsen + RKAS Protsessid
• SOM teenuste loetelu TKTA mõistes
MEMO
Reg nr: 26-6/18-0093/1373
Kuupäev: 14.02.2018
Kellele: Ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid
Kellelt: Avalike teenuste nõukogu
Teema: Teenuse mõiste tegevuspõhise riigieelarve
koostamisel ja otseste teenuste kirjeldamisel
__________________________________________
Tegevuspõhisele riigieelarvele (TERE) ülemineku ning Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määruse
nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (TKTA) rakendamise käigus teenuste
määratlemise ja kirjeldamise käigus on erinevatest ministeeriumidest esitatud arvamusi, et on
juba lahvatanud või on kohe-kohe lahvatamas konflikt, mis takistab TERE projekti elluviimist.
Avalike teenuste nõukogu arutas eelmärgitud probleemi oma 10.01.2018 ja 13.02.2018
koosolekul. Arutelu tulemusel jõuti ühisele otsusele, et vastuolu ei ole. TKTA teenus on osa
TERE teenusest. Lähtume ühest teenuste loetelust1 asutuses, millel on erinevad vaated.
Teenuste loetelu hierarhia ja detailsuse üle otsustab asutuse juht. TERE ja TKTA teenuste
vaadete kindlakstegemisel ja kirjeldamisel ei pea tegema dubleerivaid tegevusi.
Arutelu eesmärk oli kokku leppida põhimõtetes, mille juurde saab alati tulla teenuse
määratlemisel. Oluline oli, et ei tekiks erinevaid teenuste loetelusid riigis.
Arutelu käigus leiti, et teenuste loetelu saab olla erineva detailsusega TERE jaoks või TKTA
nõuete täitmiseks. Leiti, et viimasel ajal on kasutatud mõlemas algatuses mõistet „otsene avalik
teenus“, kuid selle all on mõistetud teenuseid erineval tasemel. TERE raames kaardistatakse
avaliku sektori asutuse kõik teenused, mis jagunevad põhiteenusteks ja tugiteenusteks. TKTA
teenus on TERE teenuse kliendikontaktiga seotud osa. Kahe eesmärgi samaaegsel realiseerimisel
TERE ja TKTA osas, võetakse aluseks TERE teenuste loetelu ning TKTA teenuse vaate
loomiseks selles nõustab MKM ITAO ministeeriumeid.
Arutelus osales ka TERE konsultandi AS PricewaterhouseCoopers Advisors esindaja.
Avalike teenuste nõukogu tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)
juures ning on loodud TKTA alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.11.2017
käskkirjaga nr 1.1-1/17-245. Nõukogusse kuuluvad ministeeriumide, Riigikantselei ja Riigi
Infosüsteemi Ameti esindajad. Rahandusministeeriumist on nõukogus 3 liiget – riigieelarve
osakonnast, arendusosakonnast ning riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonnast.
Avalike teenuste nõukogu protokollid on avaldatud MKM-i veebilehel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Rozov
Avalike teenuste nõukogu esimehe asendaja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja
1
Asutustes ja eelnevates uuringutes kasutatakse lisaks mõistele teenuste loetelu ka mõisteid teenuste portfell ja
teenuste nimekiri, mis on kõik sünonüümid.
Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018
Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis
Versioon 1.0
13. veebruar 2018
1
Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018
Sissejuhatus ja eesmärk (mis ja milleks)
Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedi hindamise juhis on koostatud Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“
§ 8 lõige 4 alusel. Nimetatud määruse § 8 kohaselt peab igal asutusel olema oma otseste avalike teenuste ja teistele asutustele osutatavate tugiteenuste ajakohane loetelu,
mis sisaldab vähemalt olulisi teenuseid. Teenuste kaardistamise eesmärgiks on luua ühtne ja ühtsetel alustel kirjeldatud (kirjeldamise juhised on leitavad aadressilt
https://www.riigiteenused.ee/) ülevaade Eesti avalikus sektoris osutatavatest otsestest avalikest teenustest ning saadud info põhjal on võimalik hakata neid teenuseid juhtima
ühtselt ning muuta teenused kliendisõbralikumaks. Lisaväärtusena osutub võimalikuks siduda, täna erinevates valdkondades olevad üksikud teenused, tervikuks komplektiks
lähtuvalt kliendi elu- või ärisündmustest. Juhises toodud kvaliteedinäitajad on minimaalne komplekt teenust iseloomustavaid näitajaid, mille kaudu kaardistada teenuste
kasutajavaadet ning millest lähtuvalt hinnata teenuste kvaliteeti.
Teenuste kvaliteedi hindamise juhise välja töötamise vajadus ilmnes keskse riigiteenuste kataloogi (www.riigiteenused.ee) koostamise käigus, kui leiti, et valdavalt ei ole
teenuse kasutamise mahtu, selle osutamise kulu ning kasutajate rahulolu ja halduskoormust hinnatud. Kui seda oli tehtud, siis erinevate metoodikate alusel, mistõttu ei olnud
andmed erinevate teenuste lõikes võrreldavad.
Juhis käsitleb asutuse teenuste loetelus olevate oluliste teenuste kvaliteedinäitajaid, mida asutus peab üldjuhul (erijuhud eraldi välja toodud) iga olulise otsese avaliku teenuse
lõikes iga kalendriaasta kohta näitama riigiteenuste kataloogis. Juhises esitatud kvaliteedinäitajate all mõeldakse iga teenuse kohta kanalite lõikes arvutatavaid mõõdikuid
nagu teenuse osutamiste arv, rahulolu, teenuse halduskulu, ajakulu kasutajatele ja menetlusaeg. Juhises on esitatud metoodika kvaliteedinäitajate kohta, mida asutus peab
esitama iga riigiteenuste kataloogis kirjeldatud osas, ja antud täiendavaid soovitusi selle osas, mida asutused võivad iga näitaja osas täiendavalt mõõta, kuid mida ei pea
esitama kataloogi.
Teenuste kvaliteedi hindamine annab võimaluse asutuse tegevuste ja eelarve planeerimiseks ning sama teenuse erinevate kanalite efektiivsuse ja otstarbekuse hindamiseks.
Pikemas perspektiivis võimaldavad kaardistamise tulemusel saadud andmed võrrelda omavahel samas kanalis pakutavaid erinevate asutuste samatüübilisi teenuseid.
Olulisi teenuseid tuleb hinnata vähemalt kord aastas. Kuna teenuseid tuleb arendada püsivalt ja mitte projekti korras, siis kvaliteedi hindamise käigus selgub ühtlasi tehtud
muudatuste tegelik tulemus. Samuti on erinevate otseste avalike teenuste kvaliteeti võimalik võrrelda ainult siis, kui kvaliteedinäitajad on arvutatud ühtse metoodika alusel.
Teenuse olulisuse määrab eelkõige selle osutamisest kasutajatele ja ühiskonnale tekkiv väärtus. Olulisust võivad mõjutada ka teised tegurid, nagu kasutajate arv, kasutamise
sagedus, teenuse maksumus või kasutajate rahulolu. Asutus määrab teenuste olulisuse ise ja see võib ajas muutuda. Seetõttu on teenuste kvaliteedi hindamine käesolevas
juhendis toodud mõõdikute järgi ka üheks aluseks teenuse olulisuse hindamisel.
Sihtrühm (kellele)
Käesolev juhis kohaldub kõigile valitsusasutustele (edaspidi asutus), kes pakuvad TKTA määruses kirjeldatud otseseid avalikke teenuseid. Samas on juhis soovituslik otseste
teenuste kvaliteedi mõõtmiseks ka kõigile teistele avaliku sektori asutustele.
2
Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018
Otsene avalik teenus on teenus, mida valitsusasutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu
mis tahes suhtluskanalis (edaspidi kanal) ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust.
Üldpõhimõtted
● Otsene avalik teenus:
o On alati isikustatud;
o Hõlmab taotluse/teatise/aruande jms esitamist ning selle lahendamist asutuses;
o On isiku asjaajamine asutusega (näiteks kutsekooli sisseastumise sooviavaldus; metsateatise esitamine; maksudeklaratsiooni esitamine);
● Otsene avalik teenus ei ole:
o nn kaudne avalik teenus, mis on suunatud laiemale sihtrühmale nagu näiteks kutsehariduse andmine; metsade kaitse; riigitulude kogumine; avalikkuse
teavitamine; info otsimine;
● Asutus hindab oluliste teenuste kvaliteeti vähemalt kord aastas ja avaldab (kalendriaasta kohta käivad) kvaliteedinäitajad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) hallatavas valitsusasutuste teenuste keskses kataloogis (www.riigiteenused.ee) ja võimaluse korral ka oma
veebilehel. Iga asutus ise määrab teenuse olulisuse, lähtuvalt organisatsiooni eesmärkidest ja prioriteetidest.
● Kvaliteedi hindamisel peab iga riigiteenuste kataloogis kirjeldatud olulist teenust hindama kõigi näitajate osas kõigis neis kanalites, kus teenust pakutakse. Sealjuures
tuleb arvestada, et kvaliteedinäitajate arvutamise metoodika võib olla kanalite lõikes erinev (vt tabel 1 „Kvaliteedinäitajate arvutamise metoodika kanalite lõikes“).
Kvaliteedinäitajad
Osutamiste arv (kordades)
● Teenuse osutamise kord algab teenuse kasutamise alustamisest kuni positiivse või negatiivse otsuse saamiseni (või menetluse seiskumiseni), sealhulgas võimalikud
lisatoimingud, mis on teenuse osutamise protsessi osa, nagu näiteks lisadokumentide esitamine.
● Teenuse osutamise käigus tekkivad uued kohustused (nt aruannete esitamine, lubade ja litsentside pikendamine vmt) loetakse eraldi osutamise kordadeks.
● Teenuste osutamise kordade mõõtmisel tuleb arvestada kõikide teenuse kasutajate kõiki teenuse kasutamisi (interaktsioone) ehk teenuse osutamise kordi tuleb
mõõta sisendi (nt esitatud avalduste või pöördumiste arv) järgi.
3
Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018
Aasta rahulolu (%)
● Aasta rahulolu hindamisel kasutatakse eelistuslikult soovitusindeksi metoodikat (ing.k Net Promoter, vt https://en.wikipedia.org/wiki/Net_Promoter). Täiendavat
infot soovitusindeksi metoodika kohta saab lugeda: https://www.mkm.ee/sites/default/files/klienditagasiside_projekt.pdf.
● Tagasiside küsimine käib vahetult peale teenuse osutamist, et probleemkohad oleks kohe avastatavad.
● Tagasisidet küsitakse ühe kohustusliku suletud küsimusega, mis annab hinde skaalal 1-10 ning ühe vabatahtliku avatud küsimusega, mille kaudu on võimalik oma
hinnet põhjendada.
● Tagasiside tulemused arvutatakse soovitusindeksi metoodika arvutusvalemi alusel.
Aasta halduskulu (€)
Aasta halduskulu arvutamise metoodika töötatakse välja koostöös Rahandusministeeriumiga.
Otsene ajakulu kasutajale (h)
● Otsene ajakulu kasutajale arvutatakse välja võttes arvesse aega, mis kõigil kasutajal kulub keskmiselt teeninduskontakti algusest teeninduskontakti lõpuni, jättes välja
menetlusaja. Näiteks avalduse täitmise algusest kuni avalduse esitamiseni.
● Otsese ajakulu hulka kuulub ka ootejärjekorras ootamine büroos ja telefoni ooteliinil.
● Kui kasutaja saab teenuse teeninduskontakti lõpuks otsuse või lahenduse, siis menetlusaega eraldi mõõtma ei pea, kuna menetlusaeg sisaldub juba kasutaja ajakulus.
● Kasutaja ajakulu hulka kuulub ka menetluse seiskumise aeg, mis on tingitud kasutaja viivitamisest lisainfo andmisel.
● Ajakulu arvestatakse tundides.
Menetlusaeg (päevades)
● Menetlusaeg on keskmine ajakulu kasutaja taotluse menetlemise kohta.
● Menetlusaega arvutatakse taotluse, infopäringu vms saabumisest kuni lõpliku tulemini, mis võivad olla: 1) otsus menetlusse mittevõtmise kohta; 2) positiivne otsus
(nt avalduse rahuldamine; 3) negatiivne otsus (nt avaldust ei rahuldata).
● Menetlusaja sisse võib olenevalt teenuse olemusest kuuluda ka ametniku ja kasutaja kontakt füüsilises kanalis (nt kasutaja taotlusel osutatav järelevalveteenus).
Sellistel juhtudel võib teenuse osutamise kanal menetluse käigus muutuda, mistõttu mõõdetakse menetlusaega teises kanalis kui otsest ajakulu kasutajale. Näiteks
algab teenus kasutamise kasutaja poolt iseteeninduskeskkonnas taotluse esitamisega ja lõppeb kasutaja juures teenuse osutamisega (sealhulgas dokumendi
vormistamise ja kontrolltulemuste fikseerimisega).
● Kataloogi märgitakse reaalne keskmine menetlemisele kuluv aeg, mitte õigusaktis fikseeritud maksimaalne tähtaeg teenusjuhtumi lahenduseks. Kui menetlus
vahepeal seiskub (nt kasutaja käest lisainfo küsimiseks), siis seda ajavahemikku, mille kestel reaalset menetlemist ei toimu, menetlemise aja hulka ei arvestata.
● Ajakulu arvestatakse päevades.
4
Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018
Tabel 1 Kvaliteedinäitajate arvutamise metoodika kanalite lõikes
Kanal Osutamiste arv (kordades) Aasta rahulolu (%) Otsene ajakulu kasutajale(tundides) Menetlusaeg (päevades)
E-iseteenindus e-iseteeninduse kaudu sisestatud Soovitusindeks Ajavahemik iseteeninduskeskkonda Ajavahemik taotluse või teiste
(isikustatud vaade) kõikide tuvastatud kasutajate kõikide metoodika alusel sisenemise hetkest kuni teenuse menetlust alustavate
taotluste (sh infopäring) või teiste teenuse kasutamise tarbimise lõpuni (nt taotluse vm dokumentide saabumisest kuni
menetlust alustavate dokumentide (nt lõpus dokumendi esitamiseni; infopäringu positiivse või negatiivse otsuseni
aruanne) koondarv. saatmiseni)
Kataloogi märgitakse reaalne
Andmeallikas1: e- Andmeallikas: Kasutajauuringud keskmine aeg, mitte õigusaktis
iseteeninduskeskkonna statistika (kasutaja ajaline hinnang); fikseeritud maksimaalne aeg.
automaatse analüütika tööriist
Lisasoovitus: eristada nii lõpetatud kui Andmeallikas:
katkestatud menetlused, kuid menetluskeskkond2
teenuste kataloogi sisestatakse ainult
kasutaja poolt alustatud pöördumiste
koondarv
Eesti.ee (isikustatud Eesti.ee kaudu teenuseosutaja poole Soovitusindeks teenuse Ajavahemik eesti.ee-sse sisenemise Ajavahemik eesti.ee-sse
vaade)3 tehtud pöördumiste (sh infopäringute) kasutamise lõpus või hetkest kuni teenuseosutaja poole sisenemise hetkest kuni loa/info
koondarv infoartikli juures pöördumiseni (nt taotluse vm saamiseni/negatiivse otsuseni
dokumendi esitamiseni; infopäringu
Andmeallikas: eesti.ee statistika saatmiseni) Andmeallikas: kasutajauuring
(kasutaja ajaline hinnang)
Andmeallikas: eesti.ee statistika; kombineerituna koos automaatse
kasutajauuringud (kasutaja ajaline analüütika tööriistaga
hinnang); automaatse analüütika
tööriist
1
Andmeallikaks võib nutikamate töövahendite puudumisel olla alati käsitsi loendamine, mistõttu seda eraldi tabelis välja ei tooda.
2
Menetluskeskkonna all mõeldakse dokumendihaldussüsteeme, aruandlussüsteeme, kliendihaldussüsteeme ja kõiki muid teenuse osutamisega seostud infosüsteeme.
3
Täidetakse, kui teenuse osutamise keskkond on eesti.ee
5
Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018
Veebileht/portaal Veebilehe/portaali kaudu tehtud Soovitusindeks Ajavahemik veebilehele/portaali Ajavahemik veebilehele/portaali
(infopäring või infopäringute või veebivormide metoodika alusel sisenemise hetkest kuni teenuse sisenemise hetkest kuni teenuse
veebivormi täitmine) esitamiste koondarv. teenuse kasutamise tarbimise lõpuni (nt infopäringu või tarbimise lõpuni (nt infopäringule
lõpus täidetud veebivormi saatmiseni). või veebivormile vastuse
Andmeallikas: veebilehe/portaali saamiseni).
statistika Andmeallikas: veebilehe/portaali
statistika Andmeallikas: Kasutajauuring
(kasutaja ajaline hinnang)
kombineerituna
veebilehe/portaali statistikaga
Nutirakendus/ Nutirakenduse kaudu sisestatud Soovitusindeks Ajavahemik nutirakenduse avamise Ajavahemik nutirakenduse
mobiilirakendus (native kõikide tuvastatud kasutajate kõikide metoodika alusel hetkest kuni teenuse tarbimise avamise hetkest kuni positiivse/
app, aga mitte mobile taotluste (sh infopäring) või teiste teenuse kasutamise lõpuni (nt taotluse vm dokumendi negatiivse otsuseni
web app või hybrid app) menetlust alustavate dokumentide (nt lõpus esitamiseni), st nutirakenduse
(isikustatud vaade) aruanne) koondarv. sessioonide pikkus Andmeallikas: Kasutajauuring
(kasutaja ajaline hinnang)
Andmeallikas: nutirakenduse statistika Andmeallikas: nutirakenduse kombineerituna nutirakenduse
statistika statistikaga
Lisasoovitus: eristada nii lõpetatud kui
katkestatud menetlused, kuid
teenuste kataloogi sisestatakse ainult
lõpetatud menetluste koondarv
E-post (sh allalaetud E-posti kaudu esitatud infopäringute, Soovitusindeksi Ajakulu allalaetud vormi täitmisest ja Ajakulu e-kirja koostamisest kuni
vormide saatmine) nõu küsimiste või taotluste või teiste metoodika alusel e-kirja koostamisest kuni esmase menetluse lõpuni /info saamiseni
menetlust alustatavate dokumentide tagasiside täitmise saatmiseni
koondarv. palve asutuses kokku Andmeallikas:
lepitud päevade Andmeallikas: kasutajauuring menetluskeskkonna statistika
Andmeallikas: menetluskeskkond; jooksul kasutaja e- (kasutaja ajaline hinnang)
eraldi postkast postile
Telefon Telefoni vahendusel saabunud Soovitusindeksi Kõnede keskmine pikkus + ooteaeg Aeg juhtumi lõpetamiseni
teadete, pöördumiste, nõustamiste metoodika alusel
arv (häirekeskus, infotelefonid, tagasiside täitmise Andmeallikas: kõnekeskuse statistika Andmeallikas:
nõustamisteenused) palve asutuses kokku menetluskeskkonna statistika
lepitud päevade
Andmeallikas: kõnekeskuse statistika jooksul e-postile
6
Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018
Tekstisõnum Saadetud tekstisõnumite arv Soovitusindeksi Ajakulu tekstisõnumi koostamiseks ja Aeg juhtumi lõpetamiseni
metoodika alusel saatmiseks
Andmeallikas: menetluskeskkonna tagasiside täitmise Andmeallikas:
statistika palve asutuses kokku Andmeallikas: kasutajauuring menetluskeskkonna statistika
lepitud päevade (kasutaja ajaline hinnang)
jooksul e-postile
Tavapost Tavaposti kaudu saadetud kõikide Soovitusindeksi Ajakulu dokumentide täitmiseks ja Ajakulu avalduse täitmiseks ja
taotluste või teiste menetlust metoodika alusel postitamiseks postitamiseks kuni menetluse või
alustatavate dokumentide koondarv tagasiside täitmise teenuse tarbimise lõpuni
palve asutuses kokku Andmeallikas: kasutajauuring
Andmeallikas: menetluskeskkonna lepitud päevade (kasutaja ajaline hinnang) Andmeallikas:
statistika jooksul e-postile menetluskeskkonna statistika
Letiteenindus büroos Ametniku vahendusel kõikide Soovitusindeksi Ajakulu vastuvõtuletis + ooteaeg Toimingu teostamise ajakulu letis
kasutajate kõikide taotluste (sh metoodika alusel
infopäring) või teiste menetlust tagasiside täitmise Andmeallikas: numbrimasin; Andmeallikas: menetlussüsteemi
alustavate dokumentide (nt aruanne) palve asutuses kokku menetlussüsteemi statistika; statistika
koondarv. lepitud päevade kasutajauuring (kasutaja ajaline
jooksul e-postile hinnang)
Andmeallikas: menetluskeskkonna
statistika Tagasiside kohe
teenuse tarbimise
lõppu kohapeal
Kasutaja juures Kasutajate külastamiste arv või Soovitusindeksi
(teenused, mis algavad osutatud teenuste arv (nt metoodika alusel
asutuse algatusel sotsiaalteenused, küsitlejad jne) tagasiside täitmise
kasutaja juures) palve asutuses kokku
Andmeallikas: menetluskeskkonna lepitud päevade
statistika jooksul e-postile
Tagasiside kohe peale
teenuse tarbimise
lõppu kohapeal
7
Avalike teenuste nõukogu koosoleku
protokoll (13.02.2018)
20.02.2018 nr 26-6/18-0093/1510
Tallinn
Algus: 13:00 Lõpp: 15:30
Juhatas: Janek Rozov – nõukogu esimehe asendaja (MKM ITAO)
Protokollis: Alar Teras (MKM ITAO)
Võtsid osa: Olga Kuvatova – RaM esindaja
Merilin Olo – RaM esindaja
Helena Kõrge – MKM esindaja
Urve Pastarus – RIA esindaja
Sirli Kalbus – MeM esindaja
Ülle Johanson – SiM esindaja
Hille Oidema – VäM esindaja
Hille Oidema – VäM esindaja
Indrek Reimand – KuM esindaja
Bert Blös – JuM esindaja
Enely Prei – KaM esindaja (saabus kell 13:30)
Kadri Kilp – Riigikantselei esindaja
Tatjana Kiilo – HTM esindaja
Anneli Laansoo – SoM esindaja (väljas kell 13:25-14:30)
Puudusid: Raido Roop – RaM esindaja
Kätlin Mandel – KeM esindaja
Kutsutud: Regina Sirendi (MKM ITAO praktikant)
Liivi Karpištšenko (MKM ITAO)
Katrin Hänni (MKM ITAO)
2
Päevakord:
1. Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis. Juhisele
tulnud tagasiside ja juhise kinnitamine. Memo kinnitamine TERE ja TKTA
koosrakendamise osas
2. Lühiülevaade eGovernment benchmark 2017 (metoodika, esialgsed
tulemused)
3. Avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse
direktiiv (ülevõtmise vaheseis, standardi nõuete ülevaade)
4. Infohalduse põhimõtted
5. MKM TERE projekti arengud
6. Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek
Janek Rozov avas koosoleku ja tutvustas päevakorda.
1. Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis. Juhisele tulnud
tagasiside ja juhise kinnitamine. Memo kinnitamine TERE ja TKTA koosrakendamise
osas.
Janek Rozov tegi ettepaneku alustada memo kinnitamisest.
Vaadati läbi memo koos Olga Kuvatova ettepanekutega.
Arutelu.
Tatjana Kiilo: Milline on kokkulepe, kas vajab õigusakti muutmist?
Janek Rozov: Ei vaja.
Olga Kuvatova: Meie kaardistame asutuse vaatest. TKTA huvi on kliendivaade.
Ülle Johanson: Ei vaja õigusakti muutmist.
Urve Pastarus: Aga ei saa välistada, et teenuste kirjeldamise tulemusel ilmneb vajadus mõne
õigusakti muutmiseks.
Janek Rozov: Areneme ju kogu aeg edasi.
Tatjana Kiilo: Kas volitusnorm sellise juhise andmiseks tuleb seadusest?
Olga Kuvatova: See on asutuse juhtimine. Eelarve raames tuleb kaardistada kõik teenused. Selles
osas on TERE rangem.
Urve Pastarus: Olulisuse ja teenuste portfelli otsustamise jätab TKTA asutuse juhile.
Liivi Karpištšenko: Olulisuse üle otsustamiseks peab olema pilt ees. Sealt saab olulised teenused
kätte.
Ülle Johanson: Loetelu, nimekiri, portfell – võiksime kasutada läbivalt loetelu.
Urve Pastarus: Meil on olemas portfellijuhtimise uuring. Kas saaksime lisada memosse, et
portfell = loetelu. Inimeste taustsüsteem on erinev. Alaviide panna memosse.
Olga Kuvatova: Meil ju ka ministriportfell. Sellest minu ettepanek memos kasutada loetelu.
TERE raames kaardistatud teenused ei lähe lukku. See on dünaamiline protsess.
Merilin Olo: Ehtne avalik teenus memos lahti kirjutada. Lisada asutuse vaade TERE raames ja
kliendi vaade TKTA raames.
Liivi Karpištšenko: Parem lisada memosse üks näide.
3
Janek Rozov sõnastab memos arutelu tulemusel muudatused.
Olga Kuvatova näitas TERE meelespea kavandit.
OTSUSTATI: kinnitada memo (lisatud protokollile) ja edastada see ministeeriumidele ja
Riigikantseleile.
Jätkati juhise arutelu.
Janek Rozov tutvustas tõstatatud teemasid ja saabunud ettepanekuid. Kokkuvõtvad slaidid on
lisatud protokollile.
Arutelu.
Tatjana Kiilo: Kuidas antud juhis TERE teenustega haakub? HTM pakub poliitika kujundamise
ja toetuste jagamise teenust. Kus see klient on? Mida ma saan teha, et kliendi elu lihtsam oleks.
Janek Rozov: TERE-ga saame kokku pildi, kuidas me riiki seestpoolt juhime. Kui suudame
selekteerida need kohad välja, kus kliendil on vajadused, siis saame need kokku siduda
elusündmuse teenuseks.
Tatjana Kiilo: Toetust me jagame sihtasutustele.
Olga Kuvatova: TKTA teenustega jõuame mõõdikuteni. Peame aru saama, kas teenuse otsas on
konkreetne klient.
Bert Blös: Kas ministeeriumi poolt teenuse osutamine hõlmab ka valitsemisala teenuse
osutamist?
Janek Rozov: See sõltub teie eesmärgist. Asutus ise defineerib selle.
Enely Prei: Meil on poliitikakujundamise teenus nimetatud valitsemiseks. Selle sees õigusloome
ja tulemuste hindamine. Asutuse sisse me üksikuid mõõdikuid määrama ei lähe. Asutuse
kvaliteedijuhtimist me ära tegema ei lähe.
Tatjana Kiilo: Me peaksime seda protsessi ka KOV-dega rääkima.
Olga Kuvatova: KOV-d on praegu TERE skoobist väljas. Võivad tulla teise ringiga sisse.
Janek Rozov: Suuremate KOV-dega oleme rääkinud. Tallinna linnal on huvi TKTA-d rakendada
teenuste osas.
Katrin Hänni ja Janek Rozov jätkasid ettekannet.
Arutelu.
Sirli Kalbus: Tahame selget otsust, et kuidas kajastame järelevalve teenust.
Olga Kuvatova: Järelevalve on üldjuhul seaduste täitmise tagamine. See ei ole isiku huvi.
Liivi Karpištšenko: TKTA määruses sihtrühm ja huvirühm. TKTA tegemise alguses olid juhid
laua taga. Vaatasime järelevalvet kahest aspektist – suurem kasu ühiskond, aga ka mõju isikule,
kuna kujundab oma arvamuse võimu suhtes.
Merilin Olo: Ärme avame vanu teemasid.
Olga Kuvatova: TKTA teenus on osa TERE teenusest. Ei saa välistada, et kaudse teenuse puhul
4
kliendikontakt puudub.
Urve Pastarus: Järelevalve teenus ei ole kõikides majades ühte moodi. Sõltub olulisusest. Nõus,
et võiks selles osas jagada parimat praktikat. Maanteeameti näide. TERE teenuste kaardistamise
juhend annab selleks ka võimaluse.
Olga Kuvatova: TERE juhendis sellepärast, et kontaktiga teenuseid on lihtne pildile tuua, aga
suur osa eelarvest jääb teenustega katmata. Oluline on, et midagi ei jääks skoobist välja.
Bert Blös: Mis on otsese ja kaudse teenuse vahe? Kuidas saab järelevalvet lugeda kaudseks
teenuseks?
Olga Kuvatova: Kasusaaja on ühiskond laiemalt.
Janek Rozov jätkas ettekannet.
Kokkuvõttev arutelu.
Ülle Johanson: Peaks olema kirjeldatud riigi ootus, et näiteks kui kiirelt passide taotlusi
menetleme.
Urve Pastarus: Peame kõrvuti panema klientide ootuse ja ressursid.
Merilin Olo: Me ei räägi klassikalistest kvaliteedinäitajatest. Olukorra kirjeldus. Info asutuse
jaoks kuhu edasi liikuda.
Janek Rozov: See juhise versioon on baas, mille peale saab edasi arendada. Juhis läheb MKMi
veebilehele välja ja siis nõukogu liikmed teavitavad sellest oma valitsemisala asutusi.
OTSUSTATI: Kinnitada juhis (lisatud protokollile).
2. Lühiülevaade eGovernment benchmark 2017 (metoodika, esialgsed tulemused)
Katrin Hänni tegi tutvustava ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile.
Arutelu.
Ülle Johanson: Need persoonad ei muutu?
Katrin Hänni: Hetkel ei muutu. Märtsi alguses kohtumine ja arutelu. Saaksime kasutada seda
metoodikat ka enda teenuste hindamiseks.
Janek Rozov tegi ettepaneku võtta info teadmiseks.
3. Avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv
(ülevõtmise vaheseis, standardi nõuete ülevaade)
Katrin Hänni tegi tutvustava ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile.
Janek Rozov tegi ettepaneku võtta info teadmiseks.
4. Infohalduse põhimõtted
5
Liivi Karpištšenko tegi tutvustava ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile.
Arutelu.
Enely Prei: Tahaks praktilist näidet.
Liivi Karpištšenko: Peatun probleemidel. Peaksime vaatama teavet ja ka näiteks kliendi rahulolu
mitte infosüsteemi kaupa, vaid protsessi kaupa. Protsessi vaadata üle infosüsteemide. Erineval
tasemel teabest ülevaade. Teave tekib mitmes erinevas infosüsteemis.
Enely Prei: Kas protsessi kaardistamine võrdub teabe kaardistamisega?
Janek Rozov: Iga protsessi sees on ka teave
Urve Pastarus: Protsessi kaardistamist pole mõtet ilma teabe kaardistamiseta teha.
Liivi Karpištšenko: Arhiivieeskirjas ja TKTA-s on sätestatud, et teabe kaardistamine toimub
protsesside kaardistamise käigus. Lisada ka juurdepääsu info, liigitusskeemi jõudmise info,
säilitustähtaegade info.
Merilin Olo: Suurem eesmärk on jõuda protsessipõhisele juhtimisele.
Urve Pastarus: Tegevuspõhine juhtimine ongi protsessipõhine juhtimine.
Hille Oidema: Kui kogu ITAO otsustab lahkuda, siis kuhu ladestub info?
Liivi Karpištšenko: Osa on dokumendihaldussüsteemis.
Hille Oidema: Oleme tagasi jõudnud samasse kohta. Väga palju infot liigub e-posti kaudu.
Merilin Olo, Urve Pastarus: See on organisatsioonikultuuri teema.
Tatjana Kiilo: Küsimus formaalne. Mida me e-kirjadega teeme? Kuidas me teadmust hoiame?
See on organisatsiooni teadmuse edasiandmise küsimus.
Liivi Karpištšenko: Praegu asutuse otsustada. Ka Rahvusarhiiv on seda öelnud.
Merilin Olo: Mida see määrus meile teabehalduse osas laiemalt juurde andis?
Liivi Karpištšenko: Me ei vaata teavet ühe süsteemi piires, räägime teabe vajadusest.
Teabehaldusele põhineb teenuste osutamine.
Enely Prei: Toomas Saarsen on uurinud TÜ-s. Ta tegi ettekande protsesside ümarlaual.
Ettepanek kutsuda ta rääkima.
Janek Rozov tegi ettepaneku võtta info teadmiseks.
5. MKM TERE projekti arengud
Helena Kõrge tegi lühikese ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile.
Janek Rozov tegi ettepaneku võtta info teadmiseks.
6. Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek
OTSUSTATI: järgmine koosolek toimub 13.03.2018 kell 14.00.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Rozov Alar Teras
Juhataja Protokollija