dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

nõukogu koosoleku protokoll

Sotsiaalministeerium · 2. märts 2018
Viit
1.1-13/741
Registreeritud
2. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-13 Valitsuskomisjonide ja nõukogude töös osalemise dokumendid
Toimik
1.1-13/298
Vastutaja
Anneli Laansoo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Digitaalvõimekuse arendamise osakond)

Failid

  • 📎26-618-00931510 20.02.2018 Protokoll.bdoc1513 KB

Sisu (failidest)

AVALIKE TEENUSTE NÕUKOGU 3. KOOSOLEK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, infoühiskonna teenuste arendamise osakond 13.02.2018 PÄEVAKAVA 13:00-14:00 Memo kinnitamine TERE ja TKTA koosrakendamise osas Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis. Juhisele tulnud tagasiside ja juhise kinnitamine 14:00-14:15 Kohvipaus 14:15-14:30 Lühiülevaade eGovernment benchmark 2017(metoodika, esialgsed tulemused) (Katrin Hänni) 14:30-14:45 Avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv (ülevõtmise vaheseis, standardi nõuete ülevaade) (Katrin Hänni) 14:45-15:10 Infohalduse põhimõtted (Liivi Karpištšenko ) 15:10- 15:20 MKM TERE projekti arengud (Helena Kõrge) 15:20-15:30 Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek (13.03 kell 14.00) MEMO KINNITAMINE TERE JA TKTA KOOSRAKENDAMISE OSAS OLULISTE OTSESTE AVALIKE TEENUSTE KVALITEEDINÄITAJATE ESITAMISE JUHIS JUHISELE TULNUD TAGASISIDE JA JUHISE KINNITAMINE • Tagasiside andsid: SIM, SOM, RIK, MEM; • Tõstatatud teemad: • Miks seda juhist ikkagi tehakse? • Mis otsuseid saab nende kvaliteedinäitajate alusel teha? • Mis on „samatüübiline“ teenus ning kuidas ja miks neid peaks võrdlema? • Kas on mõistlik mõõta kõikide teenuste kõikide kanalite kõiki näitajaid? (nt mõõta ainult osutamiste arvu + kliendi rahulolu või midagi muud nelja näitaja seast); • Vajalik ATN otsuse „järelevalve“ liigitamise osas otseseks või kaudseks teenuseks (nt toidukäitlejate järelevalve - Teeninduskontakt ju kliendiga on, kuid laiemas pildis on seotud ka laiema sihtrühma huvidega ehk ühiskonna huviga, et toit oleks ohutu ja tarbimisväärne. ) OLULISTE OTSESTE AVALIKE TEENUSTE KVALITEEDINÄITAJATE ESITAMISE JUHIS JUHISELE TULNUD TAGASISIDE JA JUHISE KINNITAMINE •Tõstatatud teemad: •Miks loetakse osutamiste arvu sisendi, mitte väljundi järgi (klienti ei huvita avalduse esitamine, vaid mingi tulemus (õigus, luba jne)? •Miks on menetlusaeg päevades kui kliendi ajakulu on tundides? •Kuidas erinevaid ajakulu mõõtmisi teha? (paberil vormistamised, ooteajad büroos, telefoniliinil jne) •Eesti.ee kui kanali andmed – kas lugeda eraldi, kui kasutajate arv väike + DHS ei erista eesti.ee-st tulevaid taotlusi; EGOVERNMENT BENCHMARK 2017 • Esimene 2001: e-teenuste olemasolu ja kasutamise osakaal. Eesti alates 2004 •2012 metoodika muudatus: avalike teenuste kvaliteet läbi äri- ja elusündmuste vaatepunkti • Mystery shopper metoodika: 4 testostjat (2 kohalikku + 2 välismaalast) => 8 elu- või ärisündmusega seotud persoonat • Äri- ja elusündmused: • Paaris aastad: • Ettevõtlusega alustamine ja varajased ettevõtlustoimingud (business start-up and early trading operations) • Töökaotus ja töö otsimine (losing and finding a job) • Õppimine (studying) • Peresündmused (family life) • Paaritud aastad: • Ettevõtlusega seotud igapäevased toimingud (regular business operations) • Kolimine (moving) • Sõiduki omamine ja juhtimine (owning and driving a car) • „Väikeste tsiviilhagide“ esitamine(starting a small claims procedure) EGOVERNMENT BENCHMARK 2017 EGOVERNMENT BENCHMARK 2017 Persoona: Steven, a 19-year old student living in a large city in the country, just passed his driving exam. He has his driving licence and decides that he wants to buy a car. He searches the internet for information on taxes, insurances, registration obligations and price comparison. After a thorough search, he decides to buy a second hand car, a VW golf GTi which is 5 years old. Before buying the car, he checks the car register to check the details of the VW Golf GTi he found. Everything seems alright and Steven decides to buy the car, especially because the likes to 180pk engine the car has. He registers the car at his own name, making sure that previous owner is de-registered as owner of the car. After the successful buy, Steven registers the car for road tax and informs about the possibilities to obtain a parking permit for his city of residence. A Steven is still very excited about his 180 pk engine, he decides to go for a ride with some friends. During this trip, he is spotted by a police car who found he was driving 30 kilometres too fast. Steven search the internet to find out how much the fine is and how to appeal against the fine. Steven believes he only drove 10 kilometres per hour too fast. Unfortunately for Steven, the appeal is not awarded and Steven decides to pay his fine. EGOVERNMENT BENCHMARK 2017 1.1 Information on what is needed when buying a car (MNT) 1.2 Procedure car registration (MNT) 1.3 Procedure imported car (MNT) 1.4 Consult car register (MNT) 1.5 Dealing with fines (PPA) 2.1 Pay vehicle road tax (-) 2.2 Register access toll roads (-) 2.3 Obtain parking permit (KOV) 2.4 Replacement vehicle certi (MNT) 2.5 Reporting stolen car (PPA) 2.6 Submit motor report (MNT) EGOVERNMENT BENCHMARK 2017 Online availability:  A1: information available online?  A2: service available online?  A3: available through portal? Online usability: B1: FAQ section available? B2_1: demo available? B2_2: live support functionality? B3: responsible department identified? B4: other channels available? B5: feedback mechanisms available? B6: discussion fora or social med.? B7: complaint procedure available? EGOVERNMENT BENCHMARK 2017 Transparency of service delivery: C1: delivery notice completion? C2: is progress tracked? C3: save as draft? C4: expectations duration process? C5: delivery timelines clear? C6: maximum time limit delivery? C7: service performance info available? Transparency of personal data: D1: degree of online access data? D2: notify in case personal data incorrect? D3: modify personal data online? D4: complaint procedure regards data? D5: monitor who has consulted your data? EGOVERNMENT BENCHMARK 2017 Transparency of public administrations: E1_1: org structure-chart? E1_2: mission, responsibilities? E2: proces for access to Information? E3_1: ask for additional information? (laws/policies/procedures etc) E3_2: ways to complain if request dismissed? E4_1: budget & funding sources? E4_2: Annual accounts? E4_3: Level & scope investments? E4_4: external audits or QA? E5_1: info relevant laws/regulation? E5_2: key policy making processes? E5_3: participation user in proces? E6_1: performance measurements? E6_2: user satisfaction metrics? E8: please see LE specific question EGOVERNMENT BENCHMARK 2017 Key enablers: F1: authentication required? F2: online authentication possible? F3: can you use national eID? F12: access another service without re-auth? F13: can decide using private eID? F4: documentation required?  F5_1: possible to submit eDoc?  F5_2: possible to obtain eDoc? F8: personal info required? F9: personal data pre-filled? F10: receive com from central gov digitally only? F11: receive com from local gov digitally only? F6: eSafe to store personal doc? F7: single sign on possible? EGOVERNMENT BENCHMARK 2017 CB Online availability: G1: information available foreigner? G2: service available foreigner? G3_1: barrier national eID required G3_2: barrier eDoc required G3_3: barrier translation/recog doc? G3_4: barrier language issues G3_5: barrier lack of information G3_6: barrier need face to face meet? G3_7: other barriers CB Usability: H1: help functionality foreigners? H2: feedback mech. foreigners? H3: complaint proc. foreigners? EGOVERNMENT BENCHMARK 2017 CB Key enablers: I1: authentification to access? I2: authentificate using national eID? I3: documentation needed to access? I4_1: submit document in electronic form? I4_2: obtain document provided by the foreign service AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS STANDARDI ÜLEVAADE • Euroopa standard EN 301 549 („Euroopas IKT-toodete ja -teenuste riigihangetele kohaldatavad juurdepääsetavusnõuded“/ ‘Accessibility requirements suitable for public procurement of ICT products and services in Europe’) klauslid 9, 10, 11 = Web Content Accessibility Guidelines 2.0 (WCAG 2.0) AA tase •WCAG 2.0 ametlik eestikeelne tõlge https://www.w3.org/Translations/WCAG20- et/ (2013) •Juhised, kuidas standardit rakendada https://www.mkm.ee/et/wcag-20- rakendusjuhised (2014) (seletused, juhised, rollid, testimine, kontrollküsimused) •Oma roll nii arendajal, arenduse tellijal, kui toimetajal (sisu sisestajal). AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS STANDARDI ÜLEVAADE • Põhimõtted ja edukriteeriumid (vastatavad jah/ei) •4 põhimõtet: • Tajutavus (perceivable) • Teavet ja kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda (nägemine, kuulmine) • Talitlusvõime (operable) • Kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kõigile kasutatavad (motoorika) • Mõistetavus (understandable) • Teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema kõigile mõistetavad • Töökindlus (robust) • Sisu peab olema piisavalt töökindel, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada erinevad kasutajaagendid, sealhulgas tugitehnoloogiad. AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS STANDARDI ÜLEVAADE •Tajutavus (perceivable) •Teavet ja kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda (pime, kurt) •1.1 tekstilised alternatiivid (pildid, bännerid, CAPTCHA, ikoonid, nupud); •1.2 ajas muutuvad meediumid (audio, video); •1.3 kohandatavus (info peab olema arusaadav ka lehe struktuuri või küljendust muutes (nt pealkirjad, alampealkirjad = heading, mitte boldi; vormi lahtrid ja nende pealkirjad seotud); teksti liigendamine - HTML); •1.4 eristatavus (värvikasutus, kontrastsus, helitugevus, teksti suuruse muutmine) AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS STANDARDI ÜLEVAADE •Talitlusvõime (operable) •Kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kõigile kasutatavad (motoorika) •2.1 ligipääsetavus klaviatuuri abil; •2.2 piisav aeg (ajalimiidi muutmine; liikuva sisu peatamine, katkestamine, uuesti käivatamine); •2.3 haigushoogude vältimine (kiirelt vilkuv sisu); •2.4 navigeerimine (menüüplokkide vahelejätmine; fokusseerimise järjekord; nähtav fookus; arusaadavad linginimed jne); AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS STANDARDI ÜLEVAADE •Mõistetavus (understandable) •Teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema kõigile mõistetavad •3.1 loetavus (veebi keel); •3.2 ettearvatavus (ühtne navigeerimine; ühesuguse funktsionaalsusega elemendid käituvad läbivalt ühte moodi; veebis ei toimu muutusi, mida kasutaja pole algatanud); •3.3 sisestusabi (vigade tuvastamine, vigade ennetamine; sildid/instruktsioonid sisendi kohta); AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS STANDARDI ÜLEVAADE •Töökindlus (robust) •Sisu peab olema piisavalt töökindel, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada erinevad kasutajaagendid, sealhulgas tugitehnoloogiad. •4.1 ühilduvus (kvaliteetne HTML) AVALIKU SEKTORI VEEBIDE JA MOBIILIRAKENDUSTE LIGIPÄÄSETAVUS STANDARDI ÜLEVAADE •TESTIMINE •Teksti suurendamine (kas kõik jääb alles ja loetav?) •Piltide / heli keelamine – kas info jääb alles? •Mustvalge väljatrükk – kas kontrastsus on piisav? •Kas saab navigeerida ainult klaviatuuriga? TEABEHALDUSEST TEAVE KUI HEA TEENUSE ALUS Vajalikku infot on lihtne leida ja kasutada –> –> masin/ametnik/kodanik/ettevõtja saab kiiresti langetada õiged otsused –> –> asutus ja riik täidab oma eesmärke tõhusalt ja tulemuslikult Õige info õigel ajal õiges kohas õiges mahus õigel kujul (s.t eelduslikult hästi hallatud) TKTA – TEABEHALDUS JA TEENUSTE OSUTAMINE • Teame kes millist teavet vajab, mis mahus, mis kujul. Arvestame kasutajate vajadusi • Kogume ainult vajalikku teavet, kasutame olemasolevat • Teame, kui kaua millist teavet alal hoida ja hoiame just nii kaua. • Eelistame andmevahetust dokumendivahetusele, elektroonilisi dokumente paberdokumentidele • Loobume mittevajalikust (allkirjad, dubleeriv säilitamine) • Tagame teabe turvalisuse (sh turvalised teabevahetusviisid) • Tagame läbipaistvuse (avaandmed, andmejälgija jne) TEAVE – ÜLEVAADE JA ANALÜÜS NB! Protsessi, mitte infosüsteemi kaupa! (kõik allikad, hoiukohad, kasutajad…) NB! Tööprotsessid, mitte „dokumendihaldusprotsessid“ Probleem 2 Probleem 1 TEAVE – ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Detailsus vastavalt vajadusele Detailsustase 2 Detailsustase 5 TEAVE – KASUTAJATE VAJADUSED NB! Protsessi/teenuse, mitte infosüsteemi kaupa! Näiteks:  TKTA otsene avalik teenus, kasutaja – …  TKTA otsene avalik teenus, teenindaja/menetleja – …  TKTA otsene avalik teenus, omanik – …  TERE (otsene) põhiteenus, kasutaja – …  TERE (otsene) põhiteenus, omanik – …  Asutuse/ministeeriumi teenuste arengu koordinaator – …  Asutuse juht – …  Teenuste arengu keskne koordineerija (valdkonnapoliitika kujundaja) – …  Valitsus – … Teabe haldamine on mõeldud teabe kasutajaid toetama TERE MKM Ajakava 2018 • jaanuar: töö algas • veebruar-märts: strateegilise planeerimise korrastamine • jaanuar-juuli: strateegilise planeerimise ümberkujundamine; teenuste kaardistamine • august: kulumudelid • oktoober-november: programmdokumendid • 1. detsember: RES/RE sisendmaterjalid valmis Hetkeseis Avaseminar tehtud, vaatame üle strateegia poolt, tulemas teenuste koolitus MUUD TEEMAD. KÜSIMUSED. MIS EDASI? • Järgmine koosolek 13.03 kell 14.00-16.30 • Teemad: • Saarsen + RKAS Protsessid • SOM teenuste loetelu TKTA mõistes MEMO Reg nr: 26-6/18-0093/1373 Kuupäev: 14.02.2018 Kellele: Ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid Kellelt: Avalike teenuste nõukogu Teema: Teenuse mõiste tegevuspõhise riigieelarve koostamisel ja otseste teenuste kirjeldamisel __________________________________________ Tegevuspõhisele riigieelarvele (TERE) ülemineku ning Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (TKTA) rakendamise käigus teenuste määratlemise ja kirjeldamise käigus on erinevatest ministeeriumidest esitatud arvamusi, et on juba lahvatanud või on kohe-kohe lahvatamas konflikt, mis takistab TERE projekti elluviimist. Avalike teenuste nõukogu arutas eelmärgitud probleemi oma 10.01.2018 ja 13.02.2018 koosolekul. Arutelu tulemusel jõuti ühisele otsusele, et vastuolu ei ole. TKTA teenus on osa TERE teenusest. Lähtume ühest teenuste loetelust1 asutuses, millel on erinevad vaated. Teenuste loetelu hierarhia ja detailsuse üle otsustab asutuse juht. TERE ja TKTA teenuste vaadete kindlakstegemisel ja kirjeldamisel ei pea tegema dubleerivaid tegevusi. Arutelu eesmärk oli kokku leppida põhimõtetes, mille juurde saab alati tulla teenuse määratlemisel. Oluline oli, et ei tekiks erinevaid teenuste loetelusid riigis. Arutelu käigus leiti, et teenuste loetelu saab olla erineva detailsusega TERE jaoks või TKTA nõuete täitmiseks. Leiti, et viimasel ajal on kasutatud mõlemas algatuses mõistet „otsene avalik teenus“, kuid selle all on mõistetud teenuseid erineval tasemel. TERE raames kaardistatakse avaliku sektori asutuse kõik teenused, mis jagunevad põhiteenusteks ja tugiteenusteks. TKTA teenus on TERE teenuse kliendikontaktiga seotud osa. Kahe eesmärgi samaaegsel realiseerimisel TERE ja TKTA osas, võetakse aluseks TERE teenuste loetelu ning TKTA teenuse vaate loomiseks selles nõustab MKM ITAO ministeeriumeid. Arutelus osales ka TERE konsultandi AS PricewaterhouseCoopers Advisors esindaja. Avalike teenuste nõukogu tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) juures ning on loodud TKTA alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.11.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17-245. Nõukogusse kuuluvad ministeeriumide, Riigikantselei ja Riigi Infosüsteemi Ameti esindajad. Rahandusministeeriumist on nõukogus 3 liiget – riigieelarve osakonnast, arendusosakonnast ning riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonnast. Avalike teenuste nõukogu protokollid on avaldatud MKM-i veebilehel. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Rozov Avalike teenuste nõukogu esimehe asendaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja 1 Asutustes ja eelnevates uuringutes kasutatakse lisaks mõistele teenuste loetelu ka mõisteid teenuste portfell ja teenuste nimekiri, mis on kõik sünonüümid. Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018 Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis Versioon 1.0 13. veebruar 2018 1 Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018 Sissejuhatus ja eesmärk (mis ja milleks) Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedi hindamise juhis on koostatud Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 8 lõige 4 alusel. Nimetatud määruse § 8 kohaselt peab igal asutusel olema oma otseste avalike teenuste ja teistele asutustele osutatavate tugiteenuste ajakohane loetelu, mis sisaldab vähemalt olulisi teenuseid. Teenuste kaardistamise eesmärgiks on luua ühtne ja ühtsetel alustel kirjeldatud (kirjeldamise juhised on leitavad aadressilt https://www.riigiteenused.ee/) ülevaade Eesti avalikus sektoris osutatavatest otsestest avalikest teenustest ning saadud info põhjal on võimalik hakata neid teenuseid juhtima ühtselt ning muuta teenused kliendisõbralikumaks. Lisaväärtusena osutub võimalikuks siduda, täna erinevates valdkondades olevad üksikud teenused, tervikuks komplektiks lähtuvalt kliendi elu- või ärisündmustest. Juhises toodud kvaliteedinäitajad on minimaalne komplekt teenust iseloomustavaid näitajaid, mille kaudu kaardistada teenuste kasutajavaadet ning millest lähtuvalt hinnata teenuste kvaliteeti. Teenuste kvaliteedi hindamise juhise välja töötamise vajadus ilmnes keskse riigiteenuste kataloogi (www.riigiteenused.ee) koostamise käigus, kui leiti, et valdavalt ei ole teenuse kasutamise mahtu, selle osutamise kulu ning kasutajate rahulolu ja halduskoormust hinnatud. Kui seda oli tehtud, siis erinevate metoodikate alusel, mistõttu ei olnud andmed erinevate teenuste lõikes võrreldavad. Juhis käsitleb asutuse teenuste loetelus olevate oluliste teenuste kvaliteedinäitajaid, mida asutus peab üldjuhul (erijuhud eraldi välja toodud) iga olulise otsese avaliku teenuse lõikes iga kalendriaasta kohta näitama riigiteenuste kataloogis. Juhises esitatud kvaliteedinäitajate all mõeldakse iga teenuse kohta kanalite lõikes arvutatavaid mõõdikuid nagu teenuse osutamiste arv, rahulolu, teenuse halduskulu, ajakulu kasutajatele ja menetlusaeg. Juhises on esitatud metoodika kvaliteedinäitajate kohta, mida asutus peab esitama iga riigiteenuste kataloogis kirjeldatud osas, ja antud täiendavaid soovitusi selle osas, mida asutused võivad iga näitaja osas täiendavalt mõõta, kuid mida ei pea esitama kataloogi. Teenuste kvaliteedi hindamine annab võimaluse asutuse tegevuste ja eelarve planeerimiseks ning sama teenuse erinevate kanalite efektiivsuse ja otstarbekuse hindamiseks. Pikemas perspektiivis võimaldavad kaardistamise tulemusel saadud andmed võrrelda omavahel samas kanalis pakutavaid erinevate asutuste samatüübilisi teenuseid. Olulisi teenuseid tuleb hinnata vähemalt kord aastas. Kuna teenuseid tuleb arendada püsivalt ja mitte projekti korras, siis kvaliteedi hindamise käigus selgub ühtlasi tehtud muudatuste tegelik tulemus. Samuti on erinevate otseste avalike teenuste kvaliteeti võimalik võrrelda ainult siis, kui kvaliteedinäitajad on arvutatud ühtse metoodika alusel. Teenuse olulisuse määrab eelkõige selle osutamisest kasutajatele ja ühiskonnale tekkiv väärtus. Olulisust võivad mõjutada ka teised tegurid, nagu kasutajate arv, kasutamise sagedus, teenuse maksumus või kasutajate rahulolu. Asutus määrab teenuste olulisuse ise ja see võib ajas muutuda. Seetõttu on teenuste kvaliteedi hindamine käesolevas juhendis toodud mõõdikute järgi ka üheks aluseks teenuse olulisuse hindamisel. Sihtrühm (kellele) Käesolev juhis kohaldub kõigile valitsusasutustele (edaspidi asutus), kes pakuvad TKTA määruses kirjeldatud otseseid avalikke teenuseid. Samas on juhis soovituslik otseste teenuste kvaliteedi mõõtmiseks ka kõigile teistele avaliku sektori asutustele. 2 Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018 Otsene avalik teenus on teenus, mida valitsusasutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (edaspidi kanal) ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust. Üldpõhimõtted ● Otsene avalik teenus: o On alati isikustatud; o Hõlmab taotluse/teatise/aruande jms esitamist ning selle lahendamist asutuses; o On isiku asjaajamine asutusega (näiteks kutsekooli sisseastumise sooviavaldus; metsateatise esitamine; maksudeklaratsiooni esitamine); ● Otsene avalik teenus ei ole: o nn kaudne avalik teenus, mis on suunatud laiemale sihtrühmale nagu näiteks kutsehariduse andmine; metsade kaitse; riigitulude kogumine; avalikkuse teavitamine; info otsimine; ● Asutus hindab oluliste teenuste kvaliteeti vähemalt kord aastas ja avaldab (kalendriaasta kohta käivad) kvaliteedinäitajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) hallatavas valitsusasutuste teenuste keskses kataloogis (www.riigiteenused.ee) ja võimaluse korral ka oma veebilehel. Iga asutus ise määrab teenuse olulisuse, lähtuvalt organisatsiooni eesmärkidest ja prioriteetidest. ● Kvaliteedi hindamisel peab iga riigiteenuste kataloogis kirjeldatud olulist teenust hindama kõigi näitajate osas kõigis neis kanalites, kus teenust pakutakse. Sealjuures tuleb arvestada, et kvaliteedinäitajate arvutamise metoodika võib olla kanalite lõikes erinev (vt tabel 1 „Kvaliteedinäitajate arvutamise metoodika kanalite lõikes“). Kvaliteedinäitajad Osutamiste arv (kordades) ● Teenuse osutamise kord algab teenuse kasutamise alustamisest kuni positiivse või negatiivse otsuse saamiseni (või menetluse seiskumiseni), sealhulgas võimalikud lisatoimingud, mis on teenuse osutamise protsessi osa, nagu näiteks lisadokumentide esitamine. ● Teenuse osutamise käigus tekkivad uued kohustused (nt aruannete esitamine, lubade ja litsentside pikendamine vmt) loetakse eraldi osutamise kordadeks. ● Teenuste osutamise kordade mõõtmisel tuleb arvestada kõikide teenuse kasutajate kõiki teenuse kasutamisi (interaktsioone) ehk teenuse osutamise kordi tuleb mõõta sisendi (nt esitatud avalduste või pöördumiste arv) järgi. 3 Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018 Aasta rahulolu (%) ● Aasta rahulolu hindamisel kasutatakse eelistuslikult soovitusindeksi metoodikat (ing.k Net Promoter, vt https://en.wikipedia.org/wiki/Net_Promoter). Täiendavat infot soovitusindeksi metoodika kohta saab lugeda: https://www.mkm.ee/sites/default/files/klienditagasiside_projekt.pdf. ● Tagasiside küsimine käib vahetult peale teenuse osutamist, et probleemkohad oleks kohe avastatavad. ● Tagasisidet küsitakse ühe kohustusliku suletud küsimusega, mis annab hinde skaalal 1-10 ning ühe vabatahtliku avatud küsimusega, mille kaudu on võimalik oma hinnet põhjendada. ● Tagasiside tulemused arvutatakse soovitusindeksi metoodika arvutusvalemi alusel. Aasta halduskulu (€) Aasta halduskulu arvutamise metoodika töötatakse välja koostöös Rahandusministeeriumiga. Otsene ajakulu kasutajale (h) ● Otsene ajakulu kasutajale arvutatakse välja võttes arvesse aega, mis kõigil kasutajal kulub keskmiselt teeninduskontakti algusest teeninduskontakti lõpuni, jättes välja menetlusaja. Näiteks avalduse täitmise algusest kuni avalduse esitamiseni. ● Otsese ajakulu hulka kuulub ka ootejärjekorras ootamine büroos ja telefoni ooteliinil. ● Kui kasutaja saab teenuse teeninduskontakti lõpuks otsuse või lahenduse, siis menetlusaega eraldi mõõtma ei pea, kuna menetlusaeg sisaldub juba kasutaja ajakulus. ● Kasutaja ajakulu hulka kuulub ka menetluse seiskumise aeg, mis on tingitud kasutaja viivitamisest lisainfo andmisel. ● Ajakulu arvestatakse tundides. Menetlusaeg (päevades) ● Menetlusaeg on keskmine ajakulu kasutaja taotluse menetlemise kohta. ● Menetlusaega arvutatakse taotluse, infopäringu vms saabumisest kuni lõpliku tulemini, mis võivad olla: 1) otsus menetlusse mittevõtmise kohta; 2) positiivne otsus (nt avalduse rahuldamine; 3) negatiivne otsus (nt avaldust ei rahuldata). ● Menetlusaja sisse võib olenevalt teenuse olemusest kuuluda ka ametniku ja kasutaja kontakt füüsilises kanalis (nt kasutaja taotlusel osutatav järelevalveteenus). Sellistel juhtudel võib teenuse osutamise kanal menetluse käigus muutuda, mistõttu mõõdetakse menetlusaega teises kanalis kui otsest ajakulu kasutajale. Näiteks algab teenus kasutamise kasutaja poolt iseteeninduskeskkonnas taotluse esitamisega ja lõppeb kasutaja juures teenuse osutamisega (sealhulgas dokumendi vormistamise ja kontrolltulemuste fikseerimisega). ● Kataloogi märgitakse reaalne keskmine menetlemisele kuluv aeg, mitte õigusaktis fikseeritud maksimaalne tähtaeg teenusjuhtumi lahenduseks. Kui menetlus vahepeal seiskub (nt kasutaja käest lisainfo küsimiseks), siis seda ajavahemikku, mille kestel reaalset menetlemist ei toimu, menetlemise aja hulka ei arvestata. ● Ajakulu arvestatakse päevades. 4 Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018 Tabel 1 Kvaliteedinäitajate arvutamise metoodika kanalite lõikes Kanal Osutamiste arv (kordades) Aasta rahulolu (%) Otsene ajakulu kasutajale(tundides) Menetlusaeg (päevades) E-iseteenindus e-iseteeninduse kaudu sisestatud Soovitusindeks Ajavahemik iseteeninduskeskkonda Ajavahemik taotluse või teiste (isikustatud vaade) kõikide tuvastatud kasutajate kõikide metoodika alusel sisenemise hetkest kuni teenuse menetlust alustavate taotluste (sh infopäring) või teiste teenuse kasutamise tarbimise lõpuni (nt taotluse vm dokumentide saabumisest kuni menetlust alustavate dokumentide (nt lõpus dokumendi esitamiseni; infopäringu positiivse või negatiivse otsuseni aruanne) koondarv. saatmiseni) Kataloogi märgitakse reaalne Andmeallikas1: e- Andmeallikas: Kasutajauuringud keskmine aeg, mitte õigusaktis iseteeninduskeskkonna statistika (kasutaja ajaline hinnang); fikseeritud maksimaalne aeg. automaatse analüütika tööriist Lisasoovitus: eristada nii lõpetatud kui Andmeallikas: katkestatud menetlused, kuid menetluskeskkond2 teenuste kataloogi sisestatakse ainult kasutaja poolt alustatud pöördumiste koondarv Eesti.ee (isikustatud Eesti.ee kaudu teenuseosutaja poole Soovitusindeks teenuse Ajavahemik eesti.ee-sse sisenemise Ajavahemik eesti.ee-sse vaade)3 tehtud pöördumiste (sh infopäringute) kasutamise lõpus või hetkest kuni teenuseosutaja poole sisenemise hetkest kuni loa/info koondarv infoartikli juures pöördumiseni (nt taotluse vm saamiseni/negatiivse otsuseni dokumendi esitamiseni; infopäringu Andmeallikas: eesti.ee statistika saatmiseni) Andmeallikas: kasutajauuring (kasutaja ajaline hinnang) Andmeallikas: eesti.ee statistika; kombineerituna koos automaatse kasutajauuringud (kasutaja ajaline analüütika tööriistaga hinnang); automaatse analüütika tööriist 1 Andmeallikaks võib nutikamate töövahendite puudumisel olla alati käsitsi loendamine, mistõttu seda eraldi tabelis välja ei tooda. 2 Menetluskeskkonna all mõeldakse dokumendihaldussüsteeme, aruandlussüsteeme, kliendihaldussüsteeme ja kõiki muid teenuse osutamisega seostud infosüsteeme. 3 Täidetakse, kui teenuse osutamise keskkond on eesti.ee 5 Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018 Veebileht/portaal Veebilehe/portaali kaudu tehtud Soovitusindeks Ajavahemik veebilehele/portaali Ajavahemik veebilehele/portaali (infopäring või infopäringute või veebivormide metoodika alusel sisenemise hetkest kuni teenuse sisenemise hetkest kuni teenuse veebivormi täitmine) esitamiste koondarv. teenuse kasutamise tarbimise lõpuni (nt infopäringu või tarbimise lõpuni (nt infopäringule lõpus täidetud veebivormi saatmiseni). või veebivormile vastuse Andmeallikas: veebilehe/portaali saamiseni). statistika Andmeallikas: veebilehe/portaali statistika Andmeallikas: Kasutajauuring (kasutaja ajaline hinnang) kombineerituna veebilehe/portaali statistikaga Nutirakendus/ Nutirakenduse kaudu sisestatud Soovitusindeks Ajavahemik nutirakenduse avamise Ajavahemik nutirakenduse mobiilirakendus (native kõikide tuvastatud kasutajate kõikide metoodika alusel hetkest kuni teenuse tarbimise avamise hetkest kuni positiivse/ app, aga mitte mobile taotluste (sh infopäring) või teiste teenuse kasutamise lõpuni (nt taotluse vm dokumendi negatiivse otsuseni web app või hybrid app) menetlust alustavate dokumentide (nt lõpus esitamiseni), st nutirakenduse (isikustatud vaade) aruanne) koondarv. sessioonide pikkus Andmeallikas: Kasutajauuring (kasutaja ajaline hinnang) Andmeallikas: nutirakenduse statistika Andmeallikas: nutirakenduse kombineerituna nutirakenduse statistika statistikaga Lisasoovitus: eristada nii lõpetatud kui katkestatud menetlused, kuid teenuste kataloogi sisestatakse ainult lõpetatud menetluste koondarv E-post (sh allalaetud E-posti kaudu esitatud infopäringute, Soovitusindeksi Ajakulu allalaetud vormi täitmisest ja Ajakulu e-kirja koostamisest kuni vormide saatmine) nõu küsimiste või taotluste või teiste metoodika alusel e-kirja koostamisest kuni esmase menetluse lõpuni /info saamiseni menetlust alustatavate dokumentide tagasiside täitmise saatmiseni koondarv. palve asutuses kokku Andmeallikas: lepitud päevade Andmeallikas: kasutajauuring menetluskeskkonna statistika Andmeallikas: menetluskeskkond; jooksul kasutaja e- (kasutaja ajaline hinnang) eraldi postkast postile Telefon Telefoni vahendusel saabunud Soovitusindeksi Kõnede keskmine pikkus + ooteaeg Aeg juhtumi lõpetamiseni teadete, pöördumiste, nõustamiste metoodika alusel arv (häirekeskus, infotelefonid, tagasiside täitmise Andmeallikas: kõnekeskuse statistika Andmeallikas: nõustamisteenused) palve asutuses kokku menetluskeskkonna statistika lepitud päevade Andmeallikas: kõnekeskuse statistika jooksul e-postile 6 Kinnitatud avalike teenuste nõukogu poolt 13.02.2018 Tekstisõnum Saadetud tekstisõnumite arv Soovitusindeksi Ajakulu tekstisõnumi koostamiseks ja Aeg juhtumi lõpetamiseni metoodika alusel saatmiseks Andmeallikas: menetluskeskkonna tagasiside täitmise Andmeallikas: statistika palve asutuses kokku Andmeallikas: kasutajauuring menetluskeskkonna statistika lepitud päevade (kasutaja ajaline hinnang) jooksul e-postile Tavapost Tavaposti kaudu saadetud kõikide Soovitusindeksi Ajakulu dokumentide täitmiseks ja Ajakulu avalduse täitmiseks ja taotluste või teiste menetlust metoodika alusel postitamiseks postitamiseks kuni menetluse või alustatavate dokumentide koondarv tagasiside täitmise teenuse tarbimise lõpuni palve asutuses kokku Andmeallikas: kasutajauuring Andmeallikas: menetluskeskkonna lepitud päevade (kasutaja ajaline hinnang) Andmeallikas: statistika jooksul e-postile menetluskeskkonna statistika Letiteenindus büroos Ametniku vahendusel kõikide Soovitusindeksi Ajakulu vastuvõtuletis + ooteaeg Toimingu teostamise ajakulu letis kasutajate kõikide taotluste (sh metoodika alusel infopäring) või teiste menetlust tagasiside täitmise Andmeallikas: numbrimasin; Andmeallikas: menetlussüsteemi alustavate dokumentide (nt aruanne) palve asutuses kokku menetlussüsteemi statistika; statistika koondarv. lepitud päevade kasutajauuring (kasutaja ajaline jooksul e-postile hinnang) Andmeallikas: menetluskeskkonna statistika Tagasiside kohe teenuse tarbimise lõppu kohapeal Kasutaja juures Kasutajate külastamiste arv või Soovitusindeksi (teenused, mis algavad osutatud teenuste arv (nt metoodika alusel asutuse algatusel sotsiaalteenused, küsitlejad jne) tagasiside täitmise kasutaja juures) palve asutuses kokku Andmeallikas: menetluskeskkonna lepitud päevade statistika jooksul e-postile Tagasiside kohe peale teenuse tarbimise lõppu kohapeal 7 Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (13.02.2018) 20.02.2018 nr 26-6/18-0093/1510 Tallinn Algus: 13:00 Lõpp: 15:30 Juhatas: Janek Rozov – nõukogu esimehe asendaja (MKM ITAO) Protokollis: Alar Teras (MKM ITAO) Võtsid osa: Olga Kuvatova – RaM esindaja Merilin Olo – RaM esindaja Helena Kõrge – MKM esindaja Urve Pastarus – RIA esindaja Sirli Kalbus – MeM esindaja Ülle Johanson – SiM esindaja Hille Oidema – VäM esindaja Hille Oidema – VäM esindaja Indrek Reimand – KuM esindaja Bert Blös – JuM esindaja Enely Prei – KaM esindaja (saabus kell 13:30) Kadri Kilp – Riigikantselei esindaja Tatjana Kiilo – HTM esindaja Anneli Laansoo – SoM esindaja (väljas kell 13:25-14:30) Puudusid: Raido Roop – RaM esindaja Kätlin Mandel – KeM esindaja Kutsutud: Regina Sirendi (MKM ITAO praktikant) Liivi Karpištšenko (MKM ITAO) Katrin Hänni (MKM ITAO) 2 Päevakord: 1. Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis. Juhisele tulnud tagasiside ja juhise kinnitamine. Memo kinnitamine TERE ja TKTA koosrakendamise osas 2. Lühiülevaade eGovernment benchmark 2017 (metoodika, esialgsed tulemused) 3. Avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv (ülevõtmise vaheseis, standardi nõuete ülevaade) 4. Infohalduse põhimõtted 5. MKM TERE projekti arengud 6. Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek Janek Rozov avas koosoleku ja tutvustas päevakorda. 1. Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis. Juhisele tulnud tagasiside ja juhise kinnitamine. Memo kinnitamine TERE ja TKTA koosrakendamise osas. Janek Rozov tegi ettepaneku alustada memo kinnitamisest. Vaadati läbi memo koos Olga Kuvatova ettepanekutega. Arutelu. Tatjana Kiilo: Milline on kokkulepe, kas vajab õigusakti muutmist? Janek Rozov: Ei vaja. Olga Kuvatova: Meie kaardistame asutuse vaatest. TKTA huvi on kliendivaade. Ülle Johanson: Ei vaja õigusakti muutmist. Urve Pastarus: Aga ei saa välistada, et teenuste kirjeldamise tulemusel ilmneb vajadus mõne õigusakti muutmiseks. Janek Rozov: Areneme ju kogu aeg edasi. Tatjana Kiilo: Kas volitusnorm sellise juhise andmiseks tuleb seadusest? Olga Kuvatova: See on asutuse juhtimine. Eelarve raames tuleb kaardistada kõik teenused. Selles osas on TERE rangem. Urve Pastarus: Olulisuse ja teenuste portfelli otsustamise jätab TKTA asutuse juhile. Liivi Karpištšenko: Olulisuse üle otsustamiseks peab olema pilt ees. Sealt saab olulised teenused kätte. Ülle Johanson: Loetelu, nimekiri, portfell – võiksime kasutada läbivalt loetelu. Urve Pastarus: Meil on olemas portfellijuhtimise uuring. Kas saaksime lisada memosse, et portfell = loetelu. Inimeste taustsüsteem on erinev. Alaviide panna memosse. Olga Kuvatova: Meil ju ka ministriportfell. Sellest minu ettepanek memos kasutada loetelu. TERE raames kaardistatud teenused ei lähe lukku. See on dünaamiline protsess. Merilin Olo: Ehtne avalik teenus memos lahti kirjutada. Lisada asutuse vaade TERE raames ja kliendi vaade TKTA raames. Liivi Karpištšenko: Parem lisada memosse üks näide. 3 Janek Rozov sõnastab memos arutelu tulemusel muudatused. Olga Kuvatova näitas TERE meelespea kavandit. OTSUSTATI: kinnitada memo (lisatud protokollile) ja edastada see ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Jätkati juhise arutelu. Janek Rozov tutvustas tõstatatud teemasid ja saabunud ettepanekuid. Kokkuvõtvad slaidid on lisatud protokollile. Arutelu. Tatjana Kiilo: Kuidas antud juhis TERE teenustega haakub? HTM pakub poliitika kujundamise ja toetuste jagamise teenust. Kus see klient on? Mida ma saan teha, et kliendi elu lihtsam oleks. Janek Rozov: TERE-ga saame kokku pildi, kuidas me riiki seestpoolt juhime. Kui suudame selekteerida need kohad välja, kus kliendil on vajadused, siis saame need kokku siduda elusündmuse teenuseks. Tatjana Kiilo: Toetust me jagame sihtasutustele. Olga Kuvatova: TKTA teenustega jõuame mõõdikuteni. Peame aru saama, kas teenuse otsas on konkreetne klient. Bert Blös: Kas ministeeriumi poolt teenuse osutamine hõlmab ka valitsemisala teenuse osutamist? Janek Rozov: See sõltub teie eesmärgist. Asutus ise defineerib selle. Enely Prei: Meil on poliitikakujundamise teenus nimetatud valitsemiseks. Selle sees õigusloome ja tulemuste hindamine. Asutuse sisse me üksikuid mõõdikuid määrama ei lähe. Asutuse kvaliteedijuhtimist me ära tegema ei lähe. Tatjana Kiilo: Me peaksime seda protsessi ka KOV-dega rääkima. Olga Kuvatova: KOV-d on praegu TERE skoobist väljas. Võivad tulla teise ringiga sisse. Janek Rozov: Suuremate KOV-dega oleme rääkinud. Tallinna linnal on huvi TKTA-d rakendada teenuste osas. Katrin Hänni ja Janek Rozov jätkasid ettekannet. Arutelu. Sirli Kalbus: Tahame selget otsust, et kuidas kajastame järelevalve teenust. Olga Kuvatova: Järelevalve on üldjuhul seaduste täitmise tagamine. See ei ole isiku huvi. Liivi Karpištšenko: TKTA määruses sihtrühm ja huvirühm. TKTA tegemise alguses olid juhid laua taga. Vaatasime järelevalvet kahest aspektist – suurem kasu ühiskond, aga ka mõju isikule, kuna kujundab oma arvamuse võimu suhtes. Merilin Olo: Ärme avame vanu teemasid. Olga Kuvatova: TKTA teenus on osa TERE teenusest. Ei saa välistada, et kaudse teenuse puhul 4 kliendikontakt puudub. Urve Pastarus: Järelevalve teenus ei ole kõikides majades ühte moodi. Sõltub olulisusest. Nõus, et võiks selles osas jagada parimat praktikat. Maanteeameti näide. TERE teenuste kaardistamise juhend annab selleks ka võimaluse. Olga Kuvatova: TERE juhendis sellepärast, et kontaktiga teenuseid on lihtne pildile tuua, aga suur osa eelarvest jääb teenustega katmata. Oluline on, et midagi ei jääks skoobist välja. Bert Blös: Mis on otsese ja kaudse teenuse vahe? Kuidas saab järelevalvet lugeda kaudseks teenuseks? Olga Kuvatova: Kasusaaja on ühiskond laiemalt. Janek Rozov jätkas ettekannet. Kokkuvõttev arutelu. Ülle Johanson: Peaks olema kirjeldatud riigi ootus, et näiteks kui kiirelt passide taotlusi menetleme. Urve Pastarus: Peame kõrvuti panema klientide ootuse ja ressursid. Merilin Olo: Me ei räägi klassikalistest kvaliteedinäitajatest. Olukorra kirjeldus. Info asutuse jaoks kuhu edasi liikuda. Janek Rozov: See juhise versioon on baas, mille peale saab edasi arendada. Juhis läheb MKMi veebilehele välja ja siis nõukogu liikmed teavitavad sellest oma valitsemisala asutusi. OTSUSTATI: Kinnitada juhis (lisatud protokollile). 2. Lühiülevaade eGovernment benchmark 2017 (metoodika, esialgsed tulemused) Katrin Hänni tegi tutvustava ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Arutelu. Ülle Johanson: Need persoonad ei muutu? Katrin Hänni: Hetkel ei muutu. Märtsi alguses kohtumine ja arutelu. Saaksime kasutada seda metoodikat ka enda teenuste hindamiseks. Janek Rozov tegi ettepaneku võtta info teadmiseks. 3. Avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv (ülevõtmise vaheseis, standardi nõuete ülevaade) Katrin Hänni tegi tutvustava ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Janek Rozov tegi ettepaneku võtta info teadmiseks. 4. Infohalduse põhimõtted 5 Liivi Karpištšenko tegi tutvustava ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Arutelu. Enely Prei: Tahaks praktilist näidet. Liivi Karpištšenko: Peatun probleemidel. Peaksime vaatama teavet ja ka näiteks kliendi rahulolu mitte infosüsteemi kaupa, vaid protsessi kaupa. Protsessi vaadata üle infosüsteemide. Erineval tasemel teabest ülevaade. Teave tekib mitmes erinevas infosüsteemis. Enely Prei: Kas protsessi kaardistamine võrdub teabe kaardistamisega? Janek Rozov: Iga protsessi sees on ka teave Urve Pastarus: Protsessi kaardistamist pole mõtet ilma teabe kaardistamiseta teha. Liivi Karpištšenko: Arhiivieeskirjas ja TKTA-s on sätestatud, et teabe kaardistamine toimub protsesside kaardistamise käigus. Lisada ka juurdepääsu info, liigitusskeemi jõudmise info, säilitustähtaegade info. Merilin Olo: Suurem eesmärk on jõuda protsessipõhisele juhtimisele. Urve Pastarus: Tegevuspõhine juhtimine ongi protsessipõhine juhtimine. Hille Oidema: Kui kogu ITAO otsustab lahkuda, siis kuhu ladestub info? Liivi Karpištšenko: Osa on dokumendihaldussüsteemis. Hille Oidema: Oleme tagasi jõudnud samasse kohta. Väga palju infot liigub e-posti kaudu. Merilin Olo, Urve Pastarus: See on organisatsioonikultuuri teema. Tatjana Kiilo: Küsimus formaalne. Mida me e-kirjadega teeme? Kuidas me teadmust hoiame? See on organisatsiooni teadmuse edasiandmise küsimus. Liivi Karpištšenko: Praegu asutuse otsustada. Ka Rahvusarhiiv on seda öelnud. Merilin Olo: Mida see määrus meile teabehalduse osas laiemalt juurde andis? Liivi Karpištšenko: Me ei vaata teavet ühe süsteemi piires, räägime teabe vajadusest. Teabehaldusele põhineb teenuste osutamine. Enely Prei: Toomas Saarsen on uurinud TÜ-s. Ta tegi ettekande protsesside ümarlaual. Ettepanek kutsuda ta rääkima. Janek Rozov tegi ettepaneku võtta info teadmiseks. 5. MKM TERE projekti arengud Helena Kõrge tegi lühikese ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Janek Rozov tegi ettepaneku võtta info teadmiseks. 6. Muud teemad. Küsimused. Järgmine koosolek OTSUSTATI: järgmine koosolek toimub 13.03.2018 kell 14.00. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Rozov Alar Teras Juhataja Protokollija
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel