HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus Sotsiaalministeeriumile
esitatakse
(märkida sobiv)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus
3. Registrikood 80333709
4. Juriidiline aadress Aru 19, Tartu 50303
5. Postiaadress Aru 19, Tartu 50303
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* 2210536598818 Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Triinu Niiberg-Pikksööt, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Teele Reiljan
9. Telefon 37253400096
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Psühhohariduslike seminaride läbiviimine Tartus
12. Toetuse kasutamise ajavahemik Märts 2018 - aprill 2019
13. Projekti üldmaksumus 4420 eurot
14. Hasartmängumaksu 2970 eurot
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 1000 eurot
16. Kaasfinantseeringute summa 450 eurot
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
• LISA 1–Projekti tulude-kulude eelarve
• Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude
poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
• LISA 2–Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Triinu Niiberg-Pikksööt, juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 31.01.2018
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise
kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 2970 RUUMIDE RENT
Nõukogu
Seminariruumi rent (10 x 4 h/ 10 h 400
tund)
Infopäeva ruumi rent (5h/10 h tund) 50
TOITLUSTUS
Kohvipaus seminaridel (10x 15 eurot) 150
Kohvipaus infopäeval 40
KANTSELEIKULUD
Seminaride materjalid (vajalikud
250
kulumaterjalid, paber, pastakad,
seminari jaotusmaterjalid) (10 x 25
eurot).
Kirjutuslaused 50
Loengutahvel 100
TEAVITUSTÖÖ
Flaierite trükk 50
Facebooki turundus (10 x 15 eurot) 150
Infovoldikute trükk 200
TÖÖTASUD (palgafond)
Infopäeva läbiviija töötasu
180
Seminari läbiviijate töötasud (10
1800
x180)
Projektijuhi töötasu 1000
Omafinantseering X X
MTÜ 1000
Psühhoteraapia- ja
nõustamiskeskus
(osalejate osalustasu,
100 in x10 eurot)
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi ja
lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad
dokumendid)
OÜ Katriito 450
Nõustamis- ja
Pühhoteraapiakeskus,
ruumide rent
(Garantiikiri lisatud)
TULUD KOKKU 4420 KULUD KOKKU 4420
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Sissejuhatus
Projekti sisuks on levinumate psüühikahäirete ja suhetega seotud teadmiste edasi andmine
seminari vormis, milles keskendutakse erinevate vaimse tervise probleemide märkamisele,
ennetamisele ja esmastele sekkumistele.
Projekt koosneb kümnest erinevast psühhohariduslikust seminarist, milles käsitletakse
levinumaid psüühika- ja käitumishäireid ning suhetega seotud probleeme, mis on olulised
vaimse tervise ennetuse ning psühholoogilise eneseabi seisukohalt.
Projekti peamine sihtgrupp on Tartu ja Tartumaa elanikud.
Projekti kaasatud sihtgrupp on Tartu ja Tartumaa perearstid.
Projekti alaeesmärgiks on koostöö arendamine Tartu ja Tarumaa perearstidega, pakkudes
perearstidele võimalust suunata seminaridele oma patsiente ja ka ise seminaridel osaleda.
Kuna perearstid on tihti esmase psühhiaatrilise abi andjad ja suunavad patsiente Haigekassa
teraapiafondi kaudu kliinilise psühholoogi vastuvõtule, on nende kaasajastatud teadlikkus
psüühikahäiretest ja psüühikahäirega patsiendi esmasest nõustamisest ülioluline.
Projekti vajaduse põhjendus
Maailma Terviseorganisatsiooni käsitlusest: “Vaimne tervis on oluline tingimus inimese
üldise tervise ja heaolu saavutamisel, mõjutades otseselt inimese toimetulekut ja
hakkamasaamist elus.”
Inimeste vaimse tervise alaste teadmiste ja oskuste edendamine on osa üldisest
terviseharidusest. Varasemad kogemused on näidanud, et inimeste individuaalsete omaduste
ja oskuste (nt enesekindlus ja –hinnang, usk oma võimetesse, suhete loomise võime ja
suhtlemine, lahenduste leidmine ja toimetulek) edendamine parendab elanikkonna vaimset
tervist ning suurendab inimeste vastutust enda elu ja kogukonna ees (Vaimse tervise arengu
strateegia, 2016).
Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 toob ühe meetmena välja inimeste vaimse tervise
alase teadlikkuse edendamise ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamise.
Psühhiaatrite hinnangul on Eestis oluliseks haiguskoormuse põhjustajaks just psüühika- ja
käitumishäireid, mida on teatud ulatuses võimalik ennetustegevusega vältida.
Välja on toodud ka eneseabi tähtsus, rõhutades, et iga inimene saab vähendada riske
tervisele, tehes teadlikke valikuid oma igapäevaelu korraldamisel: „Hoolida enda ja
lähikondsete heaolust ja vaimsest tervisest, vajadusel otsides ise ning julgustades
lähikondseid pöörduma professionaalsete abipakkujate poole.”.
Ka vaimse tervise heaolu strateegia üheks alaeesmärgiks 2016-2025 aastal on elanikkonna
teadlikkuse tõstmine vaimse tervise säilitamise ning edendamise võimalustest.
Psühholoogilise abi kättesaadavus
Kliinilise psühholoogi vastuvõtule on haigekassa rahastusel võimalik jõuda eriarsti
suunamisel (psühhiaater, perearst). Psühhiaatri poole pöördumine eeldab seda, et inimesel on
juba teatud raskusastmega probleem.
Psühhiaatrilise abi kättesaadavus on Psühhiaatria arengukava (2012) kohaselt ja praktilistele
kogemustele antud valdkonnas tuginedes selgelt ebapiisav.
Psühhiaatria arengukava toob ka välja, et “Perearst on enamasti psüühikahäirete
esmadiagnoosija, levinumate kergemate psüühikahäirete ravija ning vajadusel patsiendi
suunaja psühhiaatri konsultatsioonile või psühhiaatrilisele ravile. Perearst on ravi jätkaja
nendel juhtudel, kus edaspidine ravi ei nõua tingimata pidevat eriarstlikku jälgimist.”
Samuti on patsiendil kliinilise psühholoogi vastuvõtule võimalik jõuda läbi perearstide
Teraapiafondi. Teraapiafond on alates 2015. aastast rakendatud üldarstiabi kättesaadavust
parandav meede, mis võimaldab perearstil suunata oma patsiendid meditsiinilise näidustuse
olemasolul otse mittekliiniliste spetsialistide nagu psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi
vastuvõtule (Haigekassa, 2018).
Psühholoogilise abi valdkonnas on psüühikahäiretele spetsialiseerunud kliiniliste
psühholoogide arv Eestis piiratud (2018 a. jaanuari seisuga on Eestis 164 kliinilist
psühholoogi). Kliiniliste psühholoogide arv ei vasta aga kaugeltki vajadusele. Kuna vaimse
tervise spetsialistide ressurss on piiratud, on järjekorrad teenusele (eriti tasuta teenusele)
pikad (Õiguskantsleri kantselei, 2016).
Eesti Haigekassa haiguste ennetamise arengukava 2016-2019 kinnitab, et esmatasandi
arstiabis on vaimse tervise valdkonnas võimalik läbi viia nii tervishoiualaseid kui
psühhosotsiaalseid sekkumisi, mis aitavad kaasa probleemide ennetustööle, varajasele
avastamisele ja diagnoosimisele. Näiteks soovitab Eesti Haigekassa aladiagnsooditud ja
-ravitud (King et al., 2008) ärevushäirete ravi alustada perearsti vastuvotust (Haigekassa,
2016). Ärevushäirete efektiivsema diagnoosimise ja raviga esmatasandi arstiabis on voimalik
parandada patsientide elukvaliteeti ning vähendada tervishoiukulutusi (Eesti Haigekassa,
2014). Ka Psühhiaatria arengukava (2012) toob välja, et perearstide väljaõppes ja
täiendkoolituses peaks vaimse tervise teemade osakaal suurenema.
Psüühikahäirete alane ennetus
Psüühika- ja käitumishäirete ennetamise ja varajase sekkumise eesmärgiks on: Inimesed
oskavad võimalikult varakult ära tunda psüühika- ja käitumishäired, nad julgevad abi küsida
ja neile on tagatud professionaalne õigeaegne sekkumine tõsisemate probleemide
ennetamiseks (VATEK, 2016).
Psüühika- ja käitumishäirete ennetamine ja varajane avastamine, sekkumine ning ravi
vähendavad oluliselt häiretest tulenevaid isiklikke, sotsiaalseid ja finantsilisi tagajärgi.
Kuigi võimalused vaimse tervise teenuste kättesaadavuse osas on viimastel aastatel oluliselt
paranenud, on varajaseks sekkumiseks ja psühhohariduslikuks tegevuseks loodud võimalused
Eestis pigem projektipõhised ja lünklikud. Haiglavälise psühhiaatrilise abi mahud ei ole
piisavad rahuldamaks tervishoiu vajadusi (Sotsiaalministeerium, 2012).
Psühhohariduslikud seminarid
Kergemate probleemide puhul ning psüühikahäirete ennetuseks on üheks alternatiiviks
individuaalse konsultatsiooni ja psühhoteraapia asemel psühhohariduslikud seminarid.
Seminaride kaudu on võimalik nõustada erinevate probleemide osas korraga suuremat hulka
inimesi ning aidata kaasa raskemate psüühiliste probleemide ennetusele või anda abi
kergemate psüühiliste häirete, suhetega seotud probleemide või tööstressiga seotud raskuste
korral.
Psühhoharidust peetakse oluliseks vaimse tervise alaseks sekkumiseks, mis aitab
psüühikahäireid paremini mõista ja ennetada. Horticulturalists sekkumiste mõju
meeleoluhäirete, ärevuse ja stressi leevendamisele on leitud olevat efektiivne (Donker,
Griffiths, Cuijpers & Christensen, 2009).
Psühhohariduslikud seminarid Eestis on hakanud üha enam populaarsust koguma ja nende
vajalikkust rõhutatakse enamikes vaimse tervisega seotud arengukavades ja strateegiates.
Peamiselt on seminarid siiani suunatud vanemlike oskuste ja paarisuhete toetamiseks
(Koolitusprogramm Imelised aastad, Gordoni Perekool, PREP jmt). Neid tegevusi peab
oluliseks ka laste ja perede arengukava 2012-2020.
Käesoleva projekti kaasfinantseerija OÜ Katriito on läbi viinud sarnaseid seminare ning on
näha, et patsientidel ja perearstidel on vajadus psühhohariduslike seminaride järele. Samuti
on seminarid olnud edukad. Kahjuks on tasuliste seminaride läbiviimine seadnud sihtgrupile
piirangud.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Eesmärgid
Projekti peamine eesmärk on vaimse tervise probleemide ennetamine: levinumate psüühika-
ja käitumishäirete alaste teadmiste andmine 10 erineva psühhoharidusliku seminari abil, et
suurendada ja parendada inimeste teadlikkust ning esmaseid eneseabioskusi.
Alaeesmärgiks on arendada ja parendada olemasolevat koostööd perearstidega.
Lisaeesmärgiks on luua infovoldikud levinumate psüühikahäirete äratundmisest ning
abivõimalustest, mille kaudu jõuaks teave veel enamate inimesteni.
Sihtgrupp
Projekti sihtgrupiks on Tartu linna ja Tartumaa elanikud ning perearstid.
Informatsioon programmide toimumisest saadetakse erialalistidesse (sotsiaalpedagoogid,
perearstid, sotsiaaltöötajad, kliinilised psühholoogid, lastepsühholoogid, pereterapeudid,
eriala liidud jmt), kes jagavad teavet oma klientidele ja patsientidele.
Laiema sihtgrupini jõudmiseks kasutatakse internetti ja sotsiaalmeedia kanaleid (Facebook,
koduleht, vaimse tervise valdkonna veebilehed) ja trükitud flaiereid. Perearstidele viiakse
läbi seminare tutvustav infopäev. Perearstidele on infoseminaril osalemine tasuta.
Psühhohariduslikes seminarides osalejatele rakendatakse väikest omaosalust suuruses 10
eurot. Omaosaluse eesmärgiks on suurendada osaleja omavastutust ja motivatsiooni.
Kogemusele ja uurimusele (Chylinski, 2010) tuginedes on omaosalus oluline osa osaleja
motivatsioonist.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
1) Suureneb levinumate psüühika- ja käitumishäirete ning suhete ja tööstressiga seotud
probleemide äratundmine, teadlikkus abi saamise võimalustest ning lihtsamatest eneseabi
meetoditest.
2) Suureneb võimalike psüühiliste probleemide ennetus ja märkamine.
3) Esmatasandi efektiivsema arstiabi saavutamise tulemusena vähenevad tervishoiukulutused
vaimsele tervisele.
4) Trükitakse 500 infovoldikut, mille kaudu jõuab kompaktne info peamiste psüühikahäirete
kohta vähemalt 500 inimeseni.
5) Kümnel seminaril osaleb oodatavalt vähemalt 100 inimest.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Veebruar 2018: eeltöö seminaride korraldamiseks
Märts 2018: turundustöö
Aprill 2018: infopäev perearstidele ja teistele suunavatele spetsialistidele.
Aprill 2018- märts 2019: 10 seminari läbiviimine
Aprill 2019: kokkuvõttete tegemine ja projekti aruandlus
Ülevaade pakutud tegevustest
10 seminari raames käsitletakse järgmisi teemasid:
Sotsiaalärevus
Sotsiaalärevuse all mõistetakse inimese tugevat ja püsivat ärevust sotsiaalsel suhtlemisel,
mille tulemusena kannatab oluliselt inimese elukvaliteet ning tööpanus.
Tööstress ja läbipõlemine
Läbipõlemine on tugeva tööalase stressi ning enesele seatud kõrgendatud nõudmiste ja
väheste eneseregulatsiooni oskuste tulemus. See ohustab suurt osa tööealisest elanikkonnast,
põhjustab üleliigset muretsemist ning meeleolulangust.
Depressioon
Depressioon on levinumaid psüühikahäireid, mille varajane avastamine ning sekkumine on
ülimalt oluline inimese sotsiaalses ning tööalases võimekuses.
Kroonilise valu käsitlus
Pikaajalise valu probleemi on raske mõista ja sellega on keerukas igapäevaselt toime tulla.
Krooniline valu on mitmete psüühikahäirete põhjustajaks. Kroonilise valu ravis on oluline
roll psühholoogilistel tehnikatel, mille abil saab inimene oma igapäeva elukvaliteeti oluliselt
parandada.
Üldistunud ärevus
Üldistunud ärevus on ärevushäire, mida iseloomustab pidev hõivatus muremõtetest, mis
hakkab oluliselt mõjutama inimese igapäevaelu toimetulekut ja elukvaliteeti.
Ärevushäired lastel
Laste ärevushäired takistavad lastel nende eakohaste arenguülesannete täitmist ning on tihti
peidetud käitumis- ja tähelepanuprobleemide taha. Ärevus lastel mõjutab oluliselt laste
akadeemilist võimekust ning sotsiaalseid suhteid. Lisaks on see tugevalt seotud perekonna
üldise toimetulekuga.
Teismeliste emotsionaalsed probleemid
Teismeliste emotsionaalsete probleemidega puutuvad kokku paljud vanemad. Teismeea
kriisis mõjutavad terve pere toimetulekut ning vanemate asjatundlikkus on oluline noore
inimese vaimse tervise kujundamisel ning arenguülesannete täitmisel.
Laste emotsionaalsed probleemid ja ravimid
Seminaris antakse ülevaade lastel kõige sagedamini kasutatavatest ravimitest. Arutamisele
tuleb, mida arvesse võtta kui lastepsühhiaater pakub lapsele ravimeid. Mida tasub kindlasti
arstilt küsida ja kuidas tagada, et laps saab ravimist võimalikult palju abi.
Teadveloleku oskused
Üldise vaimse tervise hoidmiseks on oluline omandada teadveloleku oskused, mis on
efektiivseks ja universaalseks meetodiks erinevate psüühiliste häirete ennetuses ja ravis.
Teadvelolek on oskus olla aktiivses avatud meele seisundis teadlik oma mõtetest, tunnetest,
füüsilistest aistingutest ja tegevustest käesoleval hetkel, ilma hukkamõistu ja kriitikata
iseenda ning teiste vastu.
Paanikahäire
Paanikahäire tekitab inimesel korduvaid raskeid ärevusehooge, mille tulemusena kujuneb
välja vältimiskäitumine, et kardetud hooge ära hoida. Paanikahäire mõjutab oluliselt inimese
igapäevast toimetulekut ning emotsionaalset heaolu.
LISATUD DOKUMENDID:
Garantiikiri Katriito OÜ-lt, ruumide renti puudutava kaasfinantseeringu osas:
1) Garantiikiri Katriito OÜ.
2) Näidisvoldik: krooniline valu
VIITED
Vaimse tervise arengu strateegia (2016), leitud jaanuar, 2018; http://vatek.ee/wp-
content/uploads/2016/04/Vaimse_tervise_heaolu_strateegia_2016-2025_30.03.2016.pdf
Rahvastiku tervise arengukava (2008, täiendatud 2012), leitud jaanuar, 2018:
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf
Psühhiaatria arengukava (2015), leitud jaanuar, 2018:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arengukavad/psy
hhiaatria.pdf
Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis (2016), leitud jaanuar, 2018:
http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/IMCE/Lasteombudsman_ps%C3%BChh
%20abi%20EST%202016%20%28veeb%29.pdf
Lucksted, A., McFarlane, W., Downing, D., & Dixon, L. (2012). Recent Developments in
Family Psychoeducation as an Evidence-Based Practice. Journal of Marital & Family
Therapy, 38(1), 101-121.
Donker, T., Griffiths, K., Cuijpers, P. & Christensen, H. (2009) Psychoeducation for
depression, anxiety and psychological distress: a meta-analysis. BMC Medicine, 7 (79). 7-21.
King, M., Nazareth, I., Levy, G., Walker, C., Morris, R., Weich, S., & ... Torres-Gonzalez, F.
(2008). Prevalence of common mental disorders in general practice attendees across Europe.
The British Journal Of Psychiatry, 192(5), 362-367.
Eesti Haigekassa. (2014). Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga voi
ilma) käsitlus perearstiabis. Leitud jaanuar, 2018:
https://www.ravijuhend.ee/attachments/guides/5/197?action=download
Eesti Haigekassa. (2016, juuni 2). Ärevushäire all kannatavad inimesed saavad abi
patsiendijuhendist. Leitud janauar, 2018: https://www.haigekassa.ee/et/uudised/arevushaire-
all-kannatavad- inimesed-saavad-abi-patsiendijuhendist
Eesti Haigekassa (n.d.). Eesti Haigekassa haiguste ennetamise arengukava 2016-2019.
Leitud jaanuar, 2018:
https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/uuringud_aruanded/ennetuse-arengukava_2016-
2019.pdf
Chylinski, M. (2010). Casf for Comment: Participation Money as a Mechanism for
Measurement, Reward, and Formative Feedback in Active Class Participation. Journal Of
Marketing Education, 32 (1), 25-38.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus Sotsiaalministeeriumile
esitatakse
(märkida sobiv)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus
3. Registrikood 80333709
4. Juriidiline aadress Aru 19, Tartu 50303
5. Postiaadress Aru 19, Tartu 50303
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* 2210536598818 Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Triinu Niiberg-Pikksööt, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Teele Reiljan
9. Telefon 37253400096
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Psühhohariduslike seminaride läbiviimine Tartus
12. Toetuse kasutamise ajavahemik Märts 2018 - aprill 2019
13. Projekti üldmaksumus 4420 eurot
14. Hasartmängumaksu 2580 eurot
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 1390 eurot
16. Kaasfinantseeringute summa 450 eurot
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
• LISA 1–Projekti tulude-kulude eelarve
• Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude
poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
• LISA 2–Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Triinu Niiberg-Pikksööt, juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 1.03.2018
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise
kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 2580 RUUMIDE RENT
Nõukogu
Seminariruumi rent (10 x 4 h/ 10 h 400
tund)
Infopäeva ruumi rent (5h/10 h tund) 50
TOITLUSTUS
Kohvipaus seminaridel (10x 7eurot) 70
Kohvipaus infopäeval 30
KANTSELEIKULUD
Seminaride materjalid (vajalikud
250
kulumaterjalid, paber, pastakad,
seminari jaotusmaterjalid) (10 x 25
eurot).
Kirjutuslaused 50
Loengutahvel 100
TEAVITUSTÖÖ
Flaierite trükk 30
Facebooki turundus (10 x 5 eurot) 70
TÖÖTASUD (palgafond)
Infopäeva läbiviija töötasu
180
Seminari läbiviijate töötasud (10
1800
x180)
Projektijuhi töötasu 1000
Omafinantseering X X
MTÜ 1000
Psühhoteraapia- ja
nõustamiskeskus:
- Osalejate
osalustasu, 100 in x10
eurot
MTÜ
Psühhoteraapia- ja
nõustamiskeskus:
- Toitlustus 90
- Teavitustöö (FB 300
turundus, voldikud)
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi ja
lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad
dokumendid)
OÜ Katriito 450
Nõustamis- ja
Pühhoteraapiakeskus,
ruumide rent
(Garantiikiri lisatud)
TULUD KOKKU 4420 KULUD KOKKU 4420
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/567-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, märts 2018. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika
1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud
Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus, registrikood 80333709, asukoht Aru 19,
Tartu, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Triinu Niiberg-Pikksööt (edaspidi nimetatud
Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi
Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 19. veebruari 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 8
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab
projekti täitmiseks Toetuse saajale 2580 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on
kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks
(edaspidi Projekt).
4. Projekti nimetus on: Psühhohariduslike seminaride läbiviimine Tartus
5. Projekti eesmärk on levinumate psüühika- ja käitumishäirete alaste teadmiste andmine 10
erineva psühhoharidusliku seminari abil, et suurendada ja parendada inimeste teadlikkust
ning esmaseid eneseabioskusi.
6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.03.2018 kuni 30.04.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.09.2018 ja koondaruande
15.05.2019. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 2580 eurot (kaks tuhat viissada kaheksakümmend eurot)
Toetuse saaja kontole EE19 2200 2210 5365 9818 Swedbankis esimesel võimalusel peale
hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning
Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema
võimalik kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida
Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
1 (3)
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata
jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise
tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole
IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole IBAN EE93 2200 2210
2377 8606. Alati tuleb lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks tuleb märkida lepingu
number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub
Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud
kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui
Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt
„Võlaõigusseaduse“ § 113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse
abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Teele Reiljan,
tel 5340 0096, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarve
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
2 (3)
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamis-
keskus
Registrikood 70001952 Registrikood 80333709
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Aru 19, Tartu 50303
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 372 5340 0096
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE19 2200 2210 5365 9818
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev: