dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus)

Sotsiaalministeerium · 2. märts 2018
Viit
3-3/567-1
Registreeritud
2. märts 2018
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎3-3567-1 02.03.2018 Hasartmängumaksu leping (1).bdoc680 KB

Sisu (failidest)

HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus Sotsiaalministeeriumile esitatakse (märkida sobiv) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus 3. Registrikood 80333709 4. Juriidiline aadress Aru 19, Tartu 50303 5. Postiaadress Aru 19, Tartu 50303 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* 2210536598818 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Triinu Niiberg-Pikksööt, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Teele Reiljan 9. Telefon 37253400096 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Psühhohariduslike seminaride läbiviimine Tartus 12. Toetuse kasutamise ajavahemik Märts 2018 - aprill 2019 13. Projekti üldmaksumus 4420 eurot 14. Hasartmängumaksu 2970 eurot Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 1000 eurot 16. Kaasfinantseeringute summa 450 eurot KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: • LISA 1–Projekti tulude-kulude eelarve • Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. • LISA 2–Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Triinu Niiberg-Pikksööt, juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 31.01.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 2970 RUUMIDE RENT Nõukogu Seminariruumi rent (10 x 4 h/ 10 h 400 tund) Infopäeva ruumi rent (5h/10 h tund) 50 TOITLUSTUS Kohvipaus seminaridel (10x 15 eurot) 150 Kohvipaus infopäeval 40 KANTSELEIKULUD Seminaride materjalid (vajalikud 250 kulumaterjalid, paber, pastakad, seminari jaotusmaterjalid) (10 x 25 eurot). Kirjutuslaused 50 Loengutahvel 100 TEAVITUSTÖÖ Flaierite trükk 50 Facebooki turundus (10 x 15 eurot) 150 Infovoldikute trükk 200 TÖÖTASUD (palgafond) Infopäeva läbiviija töötasu 180 Seminari läbiviijate töötasud (10 1800 x180) Projektijuhi töötasu 1000 Omafinantseering X X MTÜ 1000 Psühhoteraapia- ja nõustamiskeskus (osalejate osalustasu, 100 in x10 eurot) Kaasfinantseerijad X X (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) OÜ Katriito 450 Nõustamis- ja Pühhoteraapiakeskus, ruumide rent (Garantiikiri lisatud) TULUD KOKKU 4420 KULUD KOKKU 4420 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Sissejuhatus Projekti sisuks on levinumate psüühikahäirete ja suhetega seotud teadmiste edasi andmine seminari vormis, milles keskendutakse erinevate vaimse tervise probleemide märkamisele, ennetamisele ja esmastele sekkumistele. Projekt koosneb kümnest erinevast psühhohariduslikust seminarist, milles käsitletakse levinumaid psüühika- ja käitumishäireid ning suhetega seotud probleeme, mis on olulised vaimse tervise ennetuse ning psühholoogilise eneseabi seisukohalt. Projekti peamine sihtgrupp on Tartu ja Tartumaa elanikud. Projekti kaasatud sihtgrupp on Tartu ja Tartumaa perearstid. Projekti alaeesmärgiks on koostöö arendamine Tartu ja Tarumaa perearstidega, pakkudes perearstidele võimalust suunata seminaridele oma patsiente ja ka ise seminaridel osaleda. Kuna perearstid on tihti esmase psühhiaatrilise abi andjad ja suunavad patsiente Haigekassa teraapiafondi kaudu kliinilise psühholoogi vastuvõtule, on nende kaasajastatud teadlikkus psüühikahäiretest ja psüühikahäirega patsiendi esmasest nõustamisest ülioluline. Projekti vajaduse põhjendus Maailma Terviseorganisatsiooni käsitlusest: “Vaimne tervis on oluline tingimus inimese üldise tervise ja heaolu saavutamisel, mõjutades otseselt inimese toimetulekut ja hakkamasaamist elus.” Inimeste vaimse tervise alaste teadmiste ja oskuste edendamine on osa üldisest terviseharidusest. Varasemad kogemused on näidanud, et inimeste individuaalsete omaduste ja oskuste (nt enesekindlus ja –hinnang, usk oma võimetesse, suhete loomise võime ja suhtlemine, lahenduste leidmine ja toimetulek) edendamine parendab elanikkonna vaimset tervist ning suurendab inimeste vastutust enda elu ja kogukonna ees (Vaimse tervise arengu strateegia, 2016). Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 toob ühe meetmena välja inimeste vaimse tervise alase teadlikkuse edendamise ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamise. Psühhiaatrite hinnangul on Eestis oluliseks haiguskoormuse põhjustajaks just psüühika- ja käitumishäireid, mida on teatud ulatuses võimalik ennetustegevusega vältida. Välja on toodud ka eneseabi tähtsus, rõhutades, et iga inimene saab vähendada riske tervisele, tehes teadlikke valikuid oma igapäevaelu korraldamisel: „Hoolida enda ja lähikondsete heaolust ja vaimsest tervisest, vajadusel otsides ise ning julgustades lähikondseid pöörduma professionaalsete abipakkujate poole.”. Ka vaimse tervise heaolu strateegia üheks alaeesmärgiks 2016-2025 aastal on elanikkonna teadlikkuse tõstmine vaimse tervise säilitamise ning edendamise võimalustest. Psühholoogilise abi kättesaadavus Kliinilise psühholoogi vastuvõtule on haigekassa rahastusel võimalik jõuda eriarsti suunamisel (psühhiaater, perearst). Psühhiaatri poole pöördumine eeldab seda, et inimesel on juba teatud raskusastmega probleem. Psühhiaatrilise abi kättesaadavus on Psühhiaatria arengukava (2012) kohaselt ja praktilistele kogemustele antud valdkonnas tuginedes selgelt ebapiisav. Psühhiaatria arengukava toob ka välja, et “Perearst on enamasti psüühikahäirete esmadiagnoosija, levinumate kergemate psüühikahäirete ravija ning vajadusel patsiendi suunaja psühhiaatri konsultatsioonile või psühhiaatrilisele ravile. Perearst on ravi jätkaja nendel juhtudel, kus edaspidine ravi ei nõua tingimata pidevat eriarstlikku jälgimist.” Samuti on patsiendil kliinilise psühholoogi vastuvõtule võimalik jõuda läbi perearstide Teraapiafondi. Teraapiafond on alates 2015. aastast rakendatud üldarstiabi kättesaadavust parandav meede, mis võimaldab perearstil suunata oma patsiendid meditsiinilise näidustuse olemasolul otse mittekliiniliste spetsialistide nagu psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi vastuvõtule (Haigekassa, 2018). Psühholoogilise abi valdkonnas on psüühikahäiretele spetsialiseerunud kliiniliste psühholoogide arv Eestis piiratud (2018 a. jaanuari seisuga on Eestis 164 kliinilist psühholoogi). Kliiniliste psühholoogide arv ei vasta aga kaugeltki vajadusele. Kuna vaimse tervise spetsialistide ressurss on piiratud, on järjekorrad teenusele (eriti tasuta teenusele) pikad (Õiguskantsleri kantselei, 2016). Eesti Haigekassa haiguste ennetamise arengukava 2016-2019 kinnitab, et esmatasandi arstiabis on vaimse tervise valdkonnas võimalik läbi viia nii tervishoiualaseid kui psühhosotsiaalseid sekkumisi, mis aitavad kaasa probleemide ennetustööle, varajasele avastamisele ja diagnoosimisele. Näiteks soovitab Eesti Haigekassa aladiagnsooditud ja -ravitud (King et al., 2008) ärevushäirete ravi alustada perearsti vastuvotust (Haigekassa, 2016). Ärevushäirete efektiivsema diagnoosimise ja raviga esmatasandi arstiabis on voimalik parandada patsientide elukvaliteeti ning vähendada tervishoiukulutusi (Eesti Haigekassa, 2014). Ka Psühhiaatria arengukava (2012) toob välja, et perearstide väljaõppes ja täiendkoolituses peaks vaimse tervise teemade osakaal suurenema. Psüühikahäirete alane ennetus Psüühika- ja käitumishäirete ennetamise ja varajase sekkumise eesmärgiks on: Inimesed oskavad võimalikult varakult ära tunda psüühika- ja käitumishäired, nad julgevad abi küsida ja neile on tagatud professionaalne õigeaegne sekkumine tõsisemate probleemide ennetamiseks (VATEK, 2016). Psüühika- ja käitumishäirete ennetamine ja varajane avastamine, sekkumine ning ravi vähendavad oluliselt häiretest tulenevaid isiklikke, sotsiaalseid ja finantsilisi tagajärgi. Kuigi võimalused vaimse tervise teenuste kättesaadavuse osas on viimastel aastatel oluliselt paranenud, on varajaseks sekkumiseks ja psühhohariduslikuks tegevuseks loodud võimalused Eestis pigem projektipõhised ja lünklikud. Haiglavälise psühhiaatrilise abi mahud ei ole piisavad rahuldamaks tervishoiu vajadusi (Sotsiaalministeerium, 2012). Psühhohariduslikud seminarid Kergemate probleemide puhul ning psüühikahäirete ennetuseks on üheks alternatiiviks individuaalse konsultatsiooni ja psühhoteraapia asemel psühhohariduslikud seminarid. Seminaride kaudu on võimalik nõustada erinevate probleemide osas korraga suuremat hulka inimesi ning aidata kaasa raskemate psüühiliste probleemide ennetusele või anda abi kergemate psüühiliste häirete, suhetega seotud probleemide või tööstressiga seotud raskuste korral. Psühhoharidust peetakse oluliseks vaimse tervise alaseks sekkumiseks, mis aitab psüühikahäireid paremini mõista ja ennetada. Horticulturalists sekkumiste mõju meeleoluhäirete, ärevuse ja stressi leevendamisele on leitud olevat efektiivne (Donker, Griffiths, Cuijpers & Christensen, 2009). Psühhohariduslikud seminarid Eestis on hakanud üha enam populaarsust koguma ja nende vajalikkust rõhutatakse enamikes vaimse tervisega seotud arengukavades ja strateegiates. Peamiselt on seminarid siiani suunatud vanemlike oskuste ja paarisuhete toetamiseks (Koolitusprogramm Imelised aastad, Gordoni Perekool, PREP jmt). Neid tegevusi peab oluliseks ka laste ja perede arengukava 2012-2020. Käesoleva projekti kaasfinantseerija OÜ Katriito on läbi viinud sarnaseid seminare ning on näha, et patsientidel ja perearstidel on vajadus psühhohariduslike seminaride järele. Samuti on seminarid olnud edukad. Kahjuks on tasuliste seminaride läbiviimine seadnud sihtgrupile piirangud. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärgid Projekti peamine eesmärk on vaimse tervise probleemide ennetamine: levinumate psüühika- ja käitumishäirete alaste teadmiste andmine 10 erineva psühhoharidusliku seminari abil, et suurendada ja parendada inimeste teadlikkust ning esmaseid eneseabioskusi. Alaeesmärgiks on arendada ja parendada olemasolevat koostööd perearstidega. Lisaeesmärgiks on luua infovoldikud levinumate psüühikahäirete äratundmisest ning abivõimalustest, mille kaudu jõuaks teave veel enamate inimesteni. Sihtgrupp Projekti sihtgrupiks on Tartu linna ja Tartumaa elanikud ning perearstid. Informatsioon programmide toimumisest saadetakse erialalistidesse (sotsiaalpedagoogid, perearstid, sotsiaaltöötajad, kliinilised psühholoogid, lastepsühholoogid, pereterapeudid, eriala liidud jmt), kes jagavad teavet oma klientidele ja patsientidele. Laiema sihtgrupini jõudmiseks kasutatakse internetti ja sotsiaalmeedia kanaleid (Facebook, koduleht, vaimse tervise valdkonna veebilehed) ja trükitud flaiereid. Perearstidele viiakse läbi seminare tutvustav infopäev. Perearstidele on infoseminaril osalemine tasuta. Psühhohariduslikes seminarides osalejatele rakendatakse väikest omaosalust suuruses 10 eurot. Omaosaluse eesmärgiks on suurendada osaleja omavastutust ja motivatsiooni. Kogemusele ja uurimusele (Chylinski, 2010) tuginedes on omaosalus oluline osa osaleja motivatsioonist. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 1) Suureneb levinumate psüühika- ja käitumishäirete ning suhete ja tööstressiga seotud probleemide äratundmine, teadlikkus abi saamise võimalustest ning lihtsamatest eneseabi meetoditest. 2) Suureneb võimalike psüühiliste probleemide ennetus ja märkamine. 3) Esmatasandi efektiivsema arstiabi saavutamise tulemusena vähenevad tervishoiukulutused vaimsele tervisele. 4) Trükitakse 500 infovoldikut, mille kaudu jõuab kompaktne info peamiste psüühikahäirete kohta vähemalt 500 inimeseni. 5) Kümnel seminaril osaleb oodatavalt vähemalt 100 inimest. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Veebruar 2018: eeltöö seminaride korraldamiseks Märts 2018: turundustöö Aprill 2018: infopäev perearstidele ja teistele suunavatele spetsialistidele. Aprill 2018- märts 2019: 10 seminari läbiviimine Aprill 2019: kokkuvõttete tegemine ja projekti aruandlus Ülevaade pakutud tegevustest 10 seminari raames käsitletakse järgmisi teemasid: Sotsiaalärevus Sotsiaalärevuse all mõistetakse inimese tugevat ja püsivat ärevust sotsiaalsel suhtlemisel, mille tulemusena kannatab oluliselt inimese elukvaliteet ning tööpanus. Tööstress ja läbipõlemine Läbipõlemine on tugeva tööalase stressi ning enesele seatud kõrgendatud nõudmiste ja väheste eneseregulatsiooni oskuste tulemus. See ohustab suurt osa tööealisest elanikkonnast, põhjustab üleliigset muretsemist ning meeleolulangust. Depressioon Depressioon on levinumaid psüühikahäireid, mille varajane avastamine ning sekkumine on ülimalt oluline inimese sotsiaalses ning tööalases võimekuses. Kroonilise valu käsitlus Pikaajalise valu probleemi on raske mõista ja sellega on keerukas igapäevaselt toime tulla. Krooniline valu on mitmete psüühikahäirete põhjustajaks. Kroonilise valu ravis on oluline roll psühholoogilistel tehnikatel, mille abil saab inimene oma igapäeva elukvaliteeti oluliselt parandada. Üldistunud ärevus Üldistunud ärevus on ärevushäire, mida iseloomustab pidev hõivatus muremõtetest, mis hakkab oluliselt mõjutama inimese igapäevaelu toimetulekut ja elukvaliteeti. Ärevushäired lastel Laste ärevushäired takistavad lastel nende eakohaste arenguülesannete täitmist ning on tihti peidetud käitumis- ja tähelepanuprobleemide taha. Ärevus lastel mõjutab oluliselt laste akadeemilist võimekust ning sotsiaalseid suhteid. Lisaks on see tugevalt seotud perekonna üldise toimetulekuga. Teismeliste emotsionaalsed probleemid Teismeliste emotsionaalsete probleemidega puutuvad kokku paljud vanemad. Teismeea kriisis mõjutavad terve pere toimetulekut ning vanemate asjatundlikkus on oluline noore inimese vaimse tervise kujundamisel ning arenguülesannete täitmisel. Laste emotsionaalsed probleemid ja ravimid Seminaris antakse ülevaade lastel kõige sagedamini kasutatavatest ravimitest. Arutamisele tuleb, mida arvesse võtta kui lastepsühhiaater pakub lapsele ravimeid. Mida tasub kindlasti arstilt küsida ja kuidas tagada, et laps saab ravimist võimalikult palju abi. Teadveloleku oskused Üldise vaimse tervise hoidmiseks on oluline omandada teadveloleku oskused, mis on efektiivseks ja universaalseks meetodiks erinevate psüühiliste häirete ennetuses ja ravis. Teadvelolek on oskus olla aktiivses avatud meele seisundis teadlik oma mõtetest, tunnetest, füüsilistest aistingutest ja tegevustest käesoleval hetkel, ilma hukkamõistu ja kriitikata iseenda ning teiste vastu. Paanikahäire Paanikahäire tekitab inimesel korduvaid raskeid ärevusehooge, mille tulemusena kujuneb välja vältimiskäitumine, et kardetud hooge ära hoida. Paanikahäire mõjutab oluliselt inimese igapäevast toimetulekut ning emotsionaalset heaolu. LISATUD DOKUMENDID: Garantiikiri Katriito OÜ-lt, ruumide renti puudutava kaasfinantseeringu osas: 1) Garantiikiri Katriito OÜ. 2) Näidisvoldik: krooniline valu VIITED Vaimse tervise arengu strateegia (2016), leitud jaanuar, 2018; http://vatek.ee/wp- content/uploads/2016/04/Vaimse_tervise_heaolu_strateegia_2016-2025_30.03.2016.pdf Rahvastiku tervise arengukava (2008, täiendatud 2012), leitud jaanuar, 2018: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf Psühhiaatria arengukava (2015), leitud jaanuar, 2018: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arengukavad/psy hhiaatria.pdf Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis (2016), leitud jaanuar, 2018: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/IMCE/Lasteombudsman_ps%C3%BChh %20abi%20EST%202016%20%28veeb%29.pdf Lucksted, A., McFarlane, W., Downing, D., & Dixon, L. (2012). Recent Developments in Family Psychoeducation as an Evidence-Based Practice. Journal of Marital & Family Therapy, 38(1), 101-121. Donker, T., Griffiths, K., Cuijpers, P. & Christensen, H. (2009) Psychoeducation for depression, anxiety and psychological distress: a meta-analysis. BMC Medicine, 7 (79). 7-21. King, M., Nazareth, I., Levy, G., Walker, C., Morris, R., Weich, S., & ... Torres-Gonzalez, F. (2008). Prevalence of common mental disorders in general practice attendees across Europe. The British Journal Of Psychiatry, 192(5), 362-367. Eesti Haigekassa. (2014). Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga voi ilma) käsitlus perearstiabis. Leitud jaanuar, 2018: https://www.ravijuhend.ee/attachments/guides/5/197?action=download Eesti Haigekassa. (2016, juuni 2). Ärevushäire all kannatavad inimesed saavad abi patsiendijuhendist. Leitud janauar, 2018: https://www.haigekassa.ee/et/uudised/arevushaire- all-kannatavad- inimesed-saavad-abi-patsiendijuhendist Eesti Haigekassa (n.d.). Eesti Haigekassa haiguste ennetamise arengukava 2016-2019. Leitud jaanuar, 2018: https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/uuringud_aruanded/ennetuse-arengukava_2016- 2019.pdf Chylinski, M. (2010). Casf for Comment: Participation Money as a Mechanism for Measurement, Reward, and Formative Feedback in Active Class Participation. Journal Of Marketing Education, 32 (1), 25-38. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus Sotsiaalministeeriumile esitatakse (märkida sobiv) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus 3. Registrikood 80333709 4. Juriidiline aadress Aru 19, Tartu 50303 5. Postiaadress Aru 19, Tartu 50303 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* 2210536598818 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Triinu Niiberg-Pikksööt, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Teele Reiljan 9. Telefon 37253400096 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Psühhohariduslike seminaride läbiviimine Tartus 12. Toetuse kasutamise ajavahemik Märts 2018 - aprill 2019 13. Projekti üldmaksumus 4420 eurot 14. Hasartmängumaksu 2580 eurot Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 1390 eurot 16. Kaasfinantseeringute summa 450 eurot KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: • LISA 1–Projekti tulude-kulude eelarve • Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. • LISA 2–Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Triinu Niiberg-Pikksööt, juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 1.03.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 2580 RUUMIDE RENT Nõukogu Seminariruumi rent (10 x 4 h/ 10 h 400 tund) Infopäeva ruumi rent (5h/10 h tund) 50 TOITLUSTUS Kohvipaus seminaridel (10x 7eurot) 70 Kohvipaus infopäeval 30 KANTSELEIKULUD Seminaride materjalid (vajalikud 250 kulumaterjalid, paber, pastakad, seminari jaotusmaterjalid) (10 x 25 eurot). Kirjutuslaused 50 Loengutahvel 100 TEAVITUSTÖÖ Flaierite trükk 30 Facebooki turundus (10 x 5 eurot) 70 TÖÖTASUD (palgafond) Infopäeva läbiviija töötasu 180 Seminari läbiviijate töötasud (10 1800 x180) Projektijuhi töötasu 1000 Omafinantseering X X MTÜ 1000 Psühhoteraapia- ja nõustamiskeskus: - Osalejate osalustasu, 100 in x10 eurot MTÜ Psühhoteraapia- ja nõustamiskeskus: - Toitlustus 90 - Teavitustöö (FB 300 turundus, voldikud) Kaasfinantseerijad X X (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) OÜ Katriito 450 Nõustamis- ja Pühhoteraapiakeskus, ruumide rent (Garantiikiri lisatud) TULUD KOKKU 4420 KULUD KOKKU 4420 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/567-1 ERITINGIMUSED Tallinn, märts 2018. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus, registrikood 80333709, asukoht Aru 19, Tartu, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Triinu Niiberg-Pikksööt (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 19. veebruari 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 8 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 2580 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Psühhohariduslike seminaride läbiviimine Tartus 5. Projekti eesmärk on levinumate psüühika- ja käitumishäirete alaste teadmiste andmine 10 erineva psühhoharidusliku seminari abil, et suurendada ja parendada inimeste teadlikkust ning esmaseid eneseabioskusi. 6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.03.2018 kuni 30.04.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.09.2018 ja koondaruande 15.05.2019. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 2580 eurot (kaks tuhat viissada kaheksakümmend eurot) Toetuse saaja kontole EE19 2200 2210 5365 9818 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest. 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 1 (3) 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole IBAN EE93 2200 2210 2377 8606. Alati tuleb lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks tuleb märkida lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Teele Reiljan, tel 5340 0096, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarve 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2 (3) 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamis- keskus Registrikood 70001952 Registrikood 80333709 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Aru 19, Tartu 50303 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 372 5340 0096 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE19 2200 2210 5365 9818 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel