dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Sotsiaalministeerium · 2. märts 2018
Viit
1.2-5/597-2
Registreeritud
2. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2018
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎10-41579-2 01.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc215 KB

Sisu (failidest)

Kadri Tamme Teie 20.02.2018 TÜ eetikakomitee Meie 01.03.2018 nr 10-4/1579-2 [email protected] TÜ eetikakomitee pöördumine seoses IKS eelnõu eetikakomiteede regulatsiooniga Pöördusite Justiitsministeeriumi poole seoses eetikakomiteede regulatsiooniga. Peame vajalikuks selgitada, et eetikakomiteesid puudutavad ettepanekud olid Sotsiaalministeeriumi koostatud. Tegu oli võimaliku lahendusvariandiga reguleerimaks isikuandmete kasutamist teadusuuringutes. Olles vastavad ettepanekud läbi vaadanud, ei pea Justiitsministeerium nende arvestamist isikuandmete kaitse seaduse eelnõus võimalikuks. Küll aga peame tervitatavaks, et toimuks laiem arutelu teadusuuringute ja isikuandmete kaitse teemal, sealhulgas eetikakomiteede rollist isikuandmete kaitse tagamisel. Järgnevalt selgitame, kuidas on kavandatud teadusetegevuse ja õiguse isikuandmete kaitsele tasakaalustamine uues isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi IKS). Uues IKS eelnõus kavandatu kohaselt võib andmesubjekti nõusolekuta teadus-, ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks isikuandmeid töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul. isikuandmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei oleks andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või oleks neid ebamõistlikult raske saavutada; 2) kui selleks on teadus- või ajaloouuringu teostaja hinnangul ülekaalukas avalik huvi; 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi; 4) vastava valdkonna eetikakomitee on eelnevalt kontrollinud käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika valdkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. IKS eelnõule arvamust andes tõi Andmekaitse Inspektsioon välja, et eetikakomiteede tegevuste osas on vaja selgust, mistõttu nad soovitasid, et kui eetikakomiteede tegevust eelnõus või mõnes muus seaduses reguleeritakse, siis anda teadusuuringu loamenetlus osaliselt või täielikult neile üle. Niimoodi vastaks see paremini põhiseaduse §-s 38 sätestatud akadeemilise vabaduse ning ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia põhimõttele. Andmekaitse Inspektsioon selgitas ka, et kontrollivad loataotluse saamisel suures osas üle eetikakomitee ülesannetega kattuvad küsimused ning loamenetlus ei sisalda infoturbe-alast põhjalikku (kohapealset) kontrolli, vaid põhineb taotleja kinnitusel. Andmekaitse Inspektsioon jääb jätkuvalt teostama järelevalvet. Lisaks on võimalik teha eetikakomiteedega koostööd näidistaotluste vms koostamiseks, et arvestada andmekaitsealaste aspektidega. Eelnõud täiendades arvestati Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta ning lisati, et valdkondades, kus on olemas eetikakomitee, hakkab nõuetele vastavust hindama eetikakomitee. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Juhime ka tähelepanu, et nõuetele vastavuse kontrollimisel saab eetikakomitee tugineda vastutava töötleja (kõnesoleval juhul Tartu Ülikool) varasemalt läbi viidud mõjuhinnangule. Nimelt peab vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse art 35 kohaselt läbi viima mõjuhinnangu, kui töödeldakse isikuandmete eriliike (nt terviseandmeid). Mõjuhinnangut konsulteeritakse vajadusel Andmekaitse Inspektsiooniga (art 36). Kuigi mõjuhinnang on üldisem kui konkreetsele teadusuuringule antav hinnang, peab seal siiski olema välja toodud: 1) kavandatud isikuandmete töötlemise toimingute ja töötlemise eesmärkide, sealhulgas asjakohasel juhul vastutava töötleja õigustatud huvi süstemaatiline kirjeldus; 2) isikuandmete töötlemise toimingute vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamine eesmärkide suhtes; 3) lõikes 1 osutatud andmesubjektide õigusi ja vabadusi puudutavate ohtude hinnang, ning 4) ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed, sealhulgas tagatised, turvameetmed ja mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja käesoleva määruse järgimise tõendamiseks, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand Asekantsler Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeerium Sandra Mikli [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel