dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 2. märts 2018
Viit
2-5.1/727-1
Registreeritud
2. märts 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2.5-1/16/004
Vastutaja
Tiina Vinkel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎2-5.1727-1 02.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc1663 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 „Aruandevormide kinnitamine“ lisa 1 (vorm) Seirearuanne Aruande liik vahearuanne lõpparuanne 1. TAT nimi Töövõime süsteemi toetavad tegevused 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.01.002003.01.15-0002 3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium 4. Partnerite nimi/nimed Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) 5. TAT abikõlblikkuse 01.09.2014-31.12.2020 periood 6. Aruandeperiood 01.09.2014-31.12.2017 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja 2.1 Töövõime toetamise reformi elluviimine nimetus Alamtegevuse nr 2.1.1. Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine ja nimetus1 Tegevuse või 01.10.2014-31.12.2020 Tegevuse või 01.10.2014-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töövõime hindamise põhimõtete arendamine (01.10.2014-...) Töövõime hindamise põhimõtete arendamine ning rakendamine toimub läbi erinevate TAT tegevuste ja alategevuste nagu töövõime hindamise piloteerimine, tulemuste ja parendusvajaduste analüüs, ekspertteave kaasamine, väljatöötatud lahenduste seire, analüüs ja arendus ning kasutajate koolitamine. 2014-2015: perioodil 1.11.2014-30.06.2015 viidi läbi töövõime hindamise metoodika piloteerimine selleks loodud testkeskkonnas, et tagada hindamiste objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla pikaajaliste tervisekahjustustega inimeste reaalse töövõimega. Metoodika testimiseks valiti välja piloteeritavad, kellede osas teostati 275 dokumendi- ja 29 visiidipõhist arstliku ekspertiisi nelja tervishoiuteenuse osutaja poolt Tallinnas ja Harjumaal, Pärnus, Jõhvis ning Tartus. Samaaegselt piloteerimisega korraldati metoodika autorite, MTÜ Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi (ETTAS) poolt metoodika kasutajate koolitused (4.11.2014, 5.11.2014 ja 15-16.01.2015) ning osaleti Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud metoodikat tutvustavatel infopäevadel. Infopäevad tervishoiuteenuse osutajatele viidi läbi 9.04.2015 Tallinnas, 23.04.2015 Jõhvis ning 30.04.2015 Tartus 1 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. eesmärgiga tutvustada töövõime hindamise metoodikat, suurendada teenuseosutajate teadlikkust ja huvi töövõime hindamisel osalemiseks ning arendada koostöövõrgustikku. Samuti tutvustas ETTAS metoodikat tervisekahjustusega inimeste esindajatele 19.06.2015 korraldatud infopäeval Eesti Puuetega Inimeste Kojas ning 30.06.2015 kohtumisel Sotsiaalministeeriumis. Töövõime hindamise metoodika piloteerimise tulemuste analüüs ning parendusvajaduste kirjeldamine viidi läbi perioodil 1.05.2015-03.11.2015, mille raames teostati metoodika autorite poolt piloteerimise käigus läbi viidud arstlikele ekspertiisidele kontrollhindamised ja tulemuste analüüs ning pakuti eksperttuge metoodika kasutamisel ja arendamisel. 2016: kaasates ekspertteavet ning vahetades töövõime hindamise alaseid kogemusi ja teadmisi teiste riikide esindajatega, tutvustas töövõime hindamise metoodika üks autoritest dr. Evelyn Aaviksoo 10- 11.03.2016 toimunud seminaril „Seminar on Estonian disability system and work-ability reform” Läti esindajatele Eesti hindamissüsteemi põhimõtteid. 3-4.10.2016 viidi Sotsiaalministeeriumi korraldusel läbi seminar/töötuba Horvaatia, Bulgaaria ja Euroopa Komisjoni esindajatele andmaks samuti ülevaade Eesti hindamissüsteemist ning vahetamaks valdkonnapõhist kogemust külalisriikide esindajatega. Töövõime hindamise metoodika parema kättesaadavuse osas tõlgiti metoodika nii eesti kui vene keelde ning töövõime hindamise taotluse vorm inglise keelde. 2017: töövõime hindamise uue korra rakendumise järgselt 1.01.2017 külastasid Sotsiaalministeeriumi esindajad 7-9.02.2017 Sotsiaalkindlustusametit ning Töötukassat nii Narvas kui Tallinnas, et vaadelda töövõime hindamise protsessis taotluste täitmist ja vastuvõtmist, tuvastada ja analüüsida kitsaskohti ning pakkuda võimalikke lahendusi. Vaatlustulemused kajastasid tähelepanekuid nii töökorralduse, taotlusankeedi, seadusandluse kui ka teavitusvajaduse osas. Parandamaks töövõime hindamisega seonduva info kättesaadavust venekeelse elanikkonna seas, tõlgiti vene keelde infoleht „Abiks töövõime hindamisel“, mis sisaldab infot nii taotlejale kui arstile: - eesti keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/infoleht_tvh_taotlejale_09.08.2017.pdf; - vene keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/infoleht_v_pomoshch_pri_ocenke_trudosposobnosti.pdf. Lihtsustatud keeles töövõime hindamise taotlusvormi täitmise juhendi tellimine intellekti- ning vaimupuudega inimestele (02.01.2016-04.05.2016) 2016: lihtsustatud keeles töövõime hindamise taotlusvormi täitmise juhendi eesmärk on abistada intellekti- või vaimupuudega inimeste arusaamist taotlusvormi küsimuste ja täitmise selgituste sõnastusest ning pakkuda vajalikku tuge taotlusvormi täitmisel. Juhendi koostas Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Juhend on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/aa_tvh_taotluse_juhis_lihtsas_keeles_2016_1.pdf. Töövõime hindamise põhimõtete osas kasutajate koolitamine (sh partnerite koolitused) (01.10.2014-...) Töövõime hindamise metoodika kasutajateks on Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti töötajad, Sotsiaalministeeriumi metoodika arendajad ning hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutajad, kes uuele hindamissüsteemile üleminekul menetlevad töövõime hindamise taotlusi. 2014-2015: 4.11.2014 ja 5.11.2014 viidi läbi esmased kasutajate koolitused metoodika autorite ETTAS- e poolt Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ning Sotsiaalministeeriumi ametnikele, mille käigus tutvustati töövõime hindamise üldiseid põhimõtteid, metoodika sisu ja töövõime hindamise taotlusvormide täitmist ning 15-16.01.2015 ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika testimisel ekspertiisi läbiviimiseks ja ekspertiisivormi kasutamiseks. Et tervishoiuteenuse osutajad saaksid 2016. aastast alates töövõimet uutel alustel hinnata, tehti 2015. aastal ka ettevalmistused hankemenetluseks, leidmaks teenusepakkuja, kes perioodil 2016-2018 koostaks töövõime hindamise metoodika omandamiseks vajaliku koolitusprogrammi, koolitaks lektorid ning korraldaks minimaalselt 125 eksperdiarvamuse andjale (maksimaalselt 248) töövõime hindamismetoodika kasutamise koolitused. 2016: viidi läbi hankemenetlus, mille tulemusena sõlmiti 8.03.2016 töövõtuleping Tartu Ülikooliga töövõime hindamismetoodika kasutamise koolituste läbiviimiseks (koolituse korraldajaks ja läbiviijaks on Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskus). Antud koolituste eesmärk on anda töövõime hindamise metoodika alased teadmised ning oskused nende praktikas kasutamiseks, et koolituse läbinu oskaks töövõime hindamise metoodikat kasutades seostada inimese tegutsemisvõimet tema 2 terviseandmetega, andes ka vastava ekspertarvamuse Töötukassale. Koolituse sihtrühmaks on Töötukassa poolt hindamisse kaasatavad tervishoiuteenuse osutajad ning arstiõppe läbinud Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti töötajad ning arsti õppekava omandavad viimase õppeaasta tudengid ja residentuuri õppekava läbivad residendid. Paralleelselt töövõime hindamise metoodika kasutamise koolitushanke menetlusega kaasas Sotsiaalministeerium ka ekspertteave Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidelt, kes Tartu Ülikooli poolt planeeritavate koolituste praktikumide tarvis kirjeldasid näitlikud hindamisjuhud tervise infosüsteemis kasutamiseks. Hindamisjuhtumeid telliti kokku 20 ning üks hindamisjuhtum koosnes töövõime hindamise taotlusvormi andmetest ja eksperdiarvamuse andmisel kasutatud meditsiiniandmetest. Peale hindamisjuhtude koostamist pani Tartu Ülikool kokku lõpliku koolituskava ning viis 2-5.04.2016 läbi lektorite koolituse 16 osalejale. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolitused viidi läbi 11-12.05.2016, 18-19.05.2016, 26- 27.05.2016, 30-31.05.2016, 6-7.06.2016, 15-16.09.2016 ja 20-21.10.2016 osalejate arvuga kokku 118 arsti. Kuna koolituskava näeb ette, et peale iseseisva töö, loengute ja praktikumide läbimist peab koolitatav sooritama ka eksami, siis 2016. aasta kokkuvõttes sooritas eksami kokku 107 arsti, kes omavad vastavat täiendkvalifikatsiooni Töötukassale ekspertarvamuse andmiseks. 2016. aastal alustasid antud alategevuse raames koolitustega ka TAT partnerid: Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusamet. Töötukassa viis läbi järgmised koolitused: 1) Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS) koolitused süsteemi kasutajatele ja kasutajatoele perioodil 19.04-17.05.2016 (neli koolitust Tallinnas, kaks koolitust Tartus ja üks koolitus Jõhvis osalejate arvuga kokku 99 inimest) ning perioodil 5.10-7.11.2016 (neli koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 61 inimest). Koolituste eesmärk oli infosüsteemi ning selle kasutusvõimaluste tutvustamine. 2) Töövõime hindamise metoodika koolitused juhtumikorraldajatele, konsultanditele, menetlejatele ning teistele spetsialistidele perioodil 28.03-26.05.2016 (viis koolitust Tallinnas, kolm koolitust Tartus ja kaks koolitust Jõhvis osalejate arvuga kokku 156 inimest) ning perioodil 26.10-09.11.2016 (kaks koolitust Tallinnas ja üks koolitus Tartus osalejate arvuga kokku 38 inimest inimest). Koolituste eesmärk oli anda Töötukassa juhtumikorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, taotluste esitamistest ning taotlustega kaasnevate dokumentide analüüsist. 3) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlevad koolitused juhtumikorraldajatele, maakondlikele juhtidele, konsultantidele jt töötajatele perioodil 13-24.05.2016 (kolm koolitust Tallinnas, üks koolitus Tartus ning üks Jõhvis osalejate arvuga kokku 372 inimest) ning perioodil 6.10-7.10.2016 (üks koolitus Tallinnas ja üks koolitus Tartus osalejate arvuga kokku 55 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest, töövõime hindamise korraldusest Töötukassas ja ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ning teenustest. Sotsiaalkindlustusamet viis läbi töövõimereformi teemalised koolitused kõigile ameti klienditeenindusüksuse töötajatele perioodil 13.04-27.05.2016 (koolitused toimusid seitsmes grupis osalejate arvuga kokku 102 inimest). Lisaks käsitleti töövõimereformiga seotud teemasid 20.05.2016 koolitusel ekspertarstidele (osalejaid kokku 21 inimest). Teisel poolaastal, 20.06.2016 ja 7.07.2016 viidi läbi töövõimereformi koolitused juhtumikorraldajatele osalejate arvuga kokku 27 inimest ning ekspertiisitaotluste vastuvõtjatele, sisestajatele ja menetlejatele perioodil 27-29.06.2016 osalejate arvuga kokku 41 inimest. Samuti koolitati 22.06.2016 Sotsiaalkindlustusameti infotelefoni 15 töötajat. 2017: Tartu Ülikooli poolt viidi töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolitused läbi Tallinnas 20-21.04.2017, 8-9.06.2017 ja 2-3.11.2017 (osalejate arvuga kokku 70 inimest). Osalejatest 40 esitas koolituste osas ka tagasiside vormi, kus rahulolu hinnati 5-palli skaalal. 2017. aasta kokkuvõttes oli kolme koolituse osas keskmised väärtused rahulolule järgmised: korraldus 4,5, koolituse sisu 4,3 ja rahulolu lektoritega 4,6. 2016. aastaga võrreldes on 2017. aastal rahulolu kõigis kriteeriumites suurenenud (vastavad arvud 2016: 4,3, 4,2 ja 4,3). Koolituste läbiviimist jätkatakse 2018. aastal, mil muuhulgas planeeritakse uut hankemenetlust koolitusperioodi pikendamiseks kuni aastani 2020 (olemasolev leping võimaldab koolitusi läbi viia 2018. aasta lõpuni). TAT partneritest viisid 2017. aastal koolitusi/infopäevi läbi nii Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusamet. Töötukassa viis läbi kokku 20 koolitust: 1) Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS) koolitused süsteemi kasutajatele (juhtumikorraldajad, konsultandid, töövõime hindamise otsuste menetlejad ja teised süsteemi kasutavad spetsialistid) perioodil 25.01-10.05.2017 (kolm koolitust Tallinnas osalejate 3 arvuga kokku 46 inimest) ning perioodil 6.06-13.12.2017 (viis koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 47 inimest). Koolituste eesmärk oli infosüsteemi ning selle kasutusvõimaluste tutvustamine. 2) Töövõime hindamise metoodika koolitused juhtumikorraldajatele, konsultanditele, töövõime hindamise otsuste menetlejatele ning teistele spetsialistidele perioodil 25.01-3.05.2017 (neli koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 57 inimest) ning perioodil 13.06-06.12.2017 (kolm koolitust Tallinnas ja üks Tartus osalejate arvuga kokku 60 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasoskused töövõime hindamisest, taotluste esitamistest ning taotlustega kaasnevate dokumentide analüüsist. 3) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlevad koolitused juhtumikorraldajatele, maakondlikele juhtidele, konsultantidele ja teistele töötajatele perioodil 19.01-24.05.2017 (kaks koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 110 inimest) ning perioodil 7.09-28.11.2017 (kaks koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 97 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest, töövõime hindamise korraldusest Töötukassas ja ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ning teenustest. Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aastal läbi neli koolitust, millest kolm klienditeeninduse ning ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste osakonnale ning üks ekspertarstidele. Klienditeeninduse osakonnale ning ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste osakonnale viidi koolitused läbi koostöös Töötukassaga ning teemadeks oli töövõime hindamise taotluste vastuvõtmise praktika ühtlustamine ja erivajadusest tulenevad töövõime piirangud Koolitused toimusid kolmes grupis: 13.10.2017 Tallinnas, 27.10.2017 Tartus ja 3.11.2017 Jõhvis osalejate arvuga kokku 96 töötajat. Vältimaks häireid ameti klienditeeninduste töös, jäädvustati üks koolitustest ning lisaks said 29 klienditeeninduse töötajat koolitusest osa salvestuse vaatamise kaudu. Infopäev 20-le ekspertarstile viidi läbi 3.11.2017 Tallinnas, kus teemadeks olid puude tuvastamine ja rehabilitatsioonivajaduse hindamine kõnehäirete korral, seos tööalase ja haridusliku rehabilitatsiooniga, hindamispraktika ühtlustamine Töötukassaga; teostatud kõnepuude ekspertiiside analüüs ja praktika ühtlustamine Töötukassaga ning meelepuuded – hindamistabelid ja praktika ühtlustamine Töötukassaga. Eksperdi kaasamine analüüsimaks ja arendamaks tööealiste puudega/tervisekahjustusega inimeste toetamise skeemi ning töötamaks välja ettepanekud puude (sh puude raskusastme) tuvastamise kohta seostatuna töövõime hindamisega. Osalemine teavitustegevuste ettevalmistamises ja elluviimises (27.07.2015-31.12.2016) 2015-2016: tegevuse elluviimiseks värvati 27.07.2015 Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonda peaspetsialist/ekspert, kes analüüsis ja esitas ettepanekud, kuidas arendada tervisekahjustusega/vähenenud töövõimega inimestele töövõime säilitamiseks vajalike meetmeid, andes sealhulgas nimetatud sihtgrupi osas ka sisendi töövõime hindamise metoodika arendamisse. 2015. aastal oli analüüsi ettevalmistamise osas eksperdi roll erinevate intervjuude ning kohtumiste ettevalmistamine ja läbiviimine erivajadustega inimeste liitude ning ühingute esindajatega nagu Eesti Diabeediliit, Eesti Tsöliaakia Selts, Eesti Afaasialiit, Eesti Kogelejate Ühing, Eesti Reumaliit ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit. 2016. aasta esimesel poolel toimusid ka kohtumised Haapsalus, Jõhvis, Tartus ja Tallinnas, kus olid esindatud kuulmis-, nägemis- ning liikumispuudega inimeste, psüühikahäiretega inimeste, diabeetikute ja puudega laste ning omaste hooldajate esindajad. Kohtumistel oli arutlusel kehtiva süsteemi korraldus, toetused ja teenused, teenuste kättesaadavus ning abi vajadus ja osutamine, mille pinnalt analüüsi ettepanekud tehti. Antud tegevus lõppes tähtajaga 30.06.2016 ning aasta teisel poolel oli peaspetsialist/ekspert kaasatud teavitustegevuste ettevalmistamisesse ja elluviimisesse. 2017: 2017. aastal osales Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist teavitustegevustes ning sihtgrupiga suhtlemises, kuid eraldi alategevusena seda tegevuskavas ei kajastata (sh lõppes ajaraami arvestus 31.12.2016 seisuga). Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse täiendav tööjõuressurss (ajaraam puudub) 2016: tegevus planeeriti TAT vahenditesse 10.08.2016 jõustunud muudatusega ja tegevuse elluviimise algusajaga 01.07.2016. Tegevuse lisamine TAT tegevuste hulka lähtus 1.07.2016 rakendunud uuest töövõime hindamissüsteemist, mis esialgsete prognooside kohaselt pidi Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele kaasa tooma varasemaga võrreldes oluliselt suurema ajakulu ning töökoormuse töövõime ja puude raskusastme hindamise taotlusvormide täitmise nõustamisega. Muutmise aluseks olevates prognoosides lähtus Sotsiaalkindlustusamet varasematest statistilistest näitajatest, kus ühes kuus esitatavate korduvate ekspertiisitaotluste arv võib olla kuni 9000 ning uute taotluste arv kuni 1170 ning asjaolust, et taotlejatel säilib õigus pöörduda Sotsiaalkindlusameti poole, olgugi, et uue 4 hindamissüsteemi kohaselt pidi uusi juhtumeid hindama Töötukassa. Kuna uuele süsteemile üleminekuga kaasnesid erinevate seotud asutuste poolt ka vastavasisulised teavitustegevused, siis nende efektiivsusest lähtuvalt oli Sotsiaalkindlustusameti poole pöörduvate taotlejate maht tunduvalt väiksem prognoositust. Seega ei tekkinud tegevuse elluviimise vajadust määral, mille tarvis oleks olnud vajalik rakendada TAT vahenditesse planeeritud personalikulusid ning vähene vajadus, mis tekkis, kaeti Sotsiaalkindlustusameti enda vahenditest. Trükise „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“ kordustrükk (ajaraam puudub) 2017: tegevust trükise „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“ kordustrüki väljaandmiseks ellu ei viidud põhjusel, et suhtluses trükise väljaandja Maailma Terviseorganisatsiooniga selgus, et neil endil on plaan lähiaastatel RFK/ICF täiustamiseks/täpsustamiseks. Täpsemalt on planeeritud trükist täiendada psüühika- ja käitumishäirete osas, mistõttu on olulises osas muutumises olemasoleva versiooni sisu. Seega ei olnud täpsustunud infot omades ning arvestades kordustrükiks kuluvat aega ja rahalist ressurssi, enam mõistlik paberkandjal kordustrükki täna kehtivas versioonis välja anda. Töövõime hindamisega seotud konsultatsiooniteenuse osutamine (01.08.2017 - …) 2017: partnerina alustas augustis 2017 Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) töövõimehindajast (alates 1.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa) eraldiseisvat ning sõltumatut konsultatsiooniteenuse pakkumist, kus hindamist taotleval isikul ja/või tema esindajal on nõustamise vormis võimalik saada abi vastava menetlusega seotud küsimustes ning probleemkohtade selgitamisel. Teenusega abistatakse inimest nii töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustes kui ka hindamisjärgselt, selgitades tehtud otsuseid, sh vajadusel abistades vaiete koostamisel ja esitamisel. Nõustamiseks värbas EPIKoda juristi ning nõustamist pakuti kontaktkohtumiste, e-posti ja telefoni teel. Perioodil august - detsember 2017 nõustati kokku 123 inimest. Nõustamisele pöördujatest suurim osa oli seotud mittenõustumisega töövõime hindamise ja puude raskusastme määramise otsustega ning sooviga esitada vaie. Samuti vajati nõustamist, et osata analüüsida ning mõista töövõime hindamise otsuste sisu. Selgitamist vajas ka töövõimereformiga seonduv üldiselt, tervise infosüsteemi kannete olulisus töövõime hindamise protsessis ning abistamine ja juhendamine töövõime ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse täitmisel. Lisaks personaalsele nõustamisteenuse pakkumisele viidi huvilistele läbi ka kolm infopäeva maakondades: Viljandis, Lääne-Virumaal ja Tartus, kus keskenduti töövõime hindamise ning puude taotlemisega seonduva selgitamisele. Kuna konsultatsioonidega võib kaasneda ka vajadus nõustada isikuid, kellega suheldakse viipekeele tõlgi kaasabil, osales EPIKoja nõustaja 15.11.2017 koolitusel „Viipekeelsete klientidega suhtlemine nõustamisteenuse osutamisel“. Konsultatsiooniteenuse pakkumisega jätkatakse 2018. aastal. Hinnang: 2015. aastal lükkusid osad planeeritud tegevused 2016. aastasse, olles tingitud uue hindamise korra rakendumise edasi lükkamise otsusest Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt. Edasi lükkunud tegevusteks olid töövõime hindamise koolitused, nii Sotsiaalministeeriumi poolt hangitavad ekspertarstide koolitused kui ka partnerite (Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet) pool läbiviidavad koolitused oma töötajatele/ametnikele. Antud tegevuste ajaraame korrigeeriti, kuid see ei mõjutanud nende eesmärgipärasust ning tegevused viidi plaanipäraselt ellu 2016. aastal. Lisaks kinnitati 10.08.2016 TAT muudatus, millega planeeriti Sotsiaalkindlustusametile täiendav tööjõuressurss, kuid kuna tegevuse vajaduse aluseks olevad prognoosid ja mahud ei realiseerunud, langes ära ka vajadus tegevuse elluviimiseks. Esialgselt oli tegevus planeeritud üldajaraami osas lõpptähtajaga 31.12.2017, kuid 2017. aasta tegevuskava planeerimisfaasis hinnati see vajadus ümber ning TAT tegevusena see enam ei kajastu. TAT üldiste eesmärkide täitmisele antud tegevuse mitte teostamine mõju ei avalda. 2017. aastaks planeeritud tegevustega alustati plaanipäraselt. Aasta jooksul küll selgus, et aja- ning rahalist ressurss arvestades ei ole mõistlik läbi viia alategevust, mis oli planeeritud trükise „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“ kordustrükiks, kuna trükise väljaandja on juba planeerinud täiustatud/täpsustatud trükise väljaandmist. Antud alategevuse ära jätmine TAT üldiste eesmärkide täitmist ei mõjuta. Trükis oli küll planeeritud ekspertarstidele ning muuhulgas toetavaks abivahendiks hõlbustamaks Tartu Ülikooli poolt korraldatavate töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolituste läbiviimist (paberkandjal trükist 5 on lihtsam kasutada), kuid kuna info on kättesaadav ka elektrooniliselt, siis ei mõjuta tegevuse ära jätmine info üldist kättesaadavust antud sihtgrupi seas. Aasta keskel lisandus partnerite hulka Eesti Puuetega Inimeste Koda, kes 1.08.2017 seisuga alustas töövõime hindamisega seonduva konsultatsiooniteenuse pakkumist. Partnerlus on olnud eesmärgipärane ning teenust on osutatud planeeritud ajaraamis selleks planeeritud vahenditega. Alamtegevuse nr 2.1.2 Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja ja nimetus2 andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine Tegevuse või 01.09.2014-31.12.2020 Tegevuse või 01.11.2014-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töövõimereformi toetavate infotehnoloogiliste lahenduste analüüs ja arendus (01.11.2014-...) 2014-2015: partneri tegevustest alustas Eesti E-tervise Sihtasutus (ETSA) 2014. aastal tervise infosüsteemi teenuste arendusega, mille tulemusena oli 2015. aastal töövõime hindamist piloteerivatel arstidel võimalik kasutada taotluse esitanud inimeste terviseandmeid. 2015. aastal teostas ETSA ka vajalikud infotehnoloogilised arendused ja testimised, et töövõime hindamiseks vajalikud tervislikku seisundit kirjeldavad andmed (taotluse esitaja ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, ravimid, meditsiiniseadmed) oleksid kättesaadavad Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile töövõime hindamise uue metoodika rakendamisel 1. juulist 2016. 2016: ETSA poolt viidi läbi järgmised tervise infosüsteemi arendused/muudatused: ekspertiise teostavatel arstidel on võimalik näha patsiendi poolt tervishoiuteenuse osutajatele suletud andmeid; arstidel on võimalik teostada päringuid vanemate kui 5 aastaste andmete vaatamiseks; muudetud on varasemate terviseseisundi kirjelduste päringut tervisedokumentide vaatamise andmetega; loodud võimalus tervise infosüsteemi testkeskkonda andmete sisestamiseks koolituste tarvis; spetsialistide päringutes on vähendatud Sotsiaalkindlustusametile nähtavate andmete mahtu ning lisatud Töötukassale võimalus näha arsti eriala ja koodi. Patsiendiportaali on lisatud töövõime hindamise taotluste ja ekspertarsti arvamuste üldandmed. 2017: alates 1.01.2017 kannab senine Eesti E-tervise Sihtasutus (ETSA) nime Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). 2017. aasta esimesel poolel teostas TEHIK tervise infosüsteemi kesksüsteemi muudatuse, millega parandati töövõime hindamisel ekspertiisispetsialisti päringus "viimase läbivaatuse kuupäeva" kuvamise reeglit, et juhuks kui inimese tervise algandmetes esineb vigu, oleks siiski tagatud andmete kättesaadavus. Lisaks võimaldati patsiendiportaalis funktsionaalsus, millega kasutaja näeb logiraamatus Töötukassa poolt tehtud ekspertiisi vaatamise logisid, sh lisati logiraamatusse inglise ja vene keelsed tõlked. Logiraamatu lahendus võimaldab kasutajal näha infot, kes ja millal eksperdiarvamuse andmeid kasutas, tagades sellega andmete liikumise läbipaistvuse. Aasta teisel poolel viis TEHIK läbi patsiendiportaali turvatestimise ning täiendati tervise infosüsteemis terviseseisundi kirjelduse (TSK) dokumenti korduvate retseptide andmetega. Lisaks realiseerus ka teisi väiksemaid muudatusi terviseseisundi kirjelduses. 2017. aasta tegevustest oli TEHIK koordineerida ka Tööpoliitika infosüsteemi arendused, eesmärgiga tõsta poliitikakujundamise teadmispõhisust läbi kvaliteetsete ja asjakohaste andmete analüüsi nii regulaarsete seirete kui ka ühekordsete analüüsi ülesannete lahendamiseks. Infosüsteemi arendusega oli planeeritud luua vajalikud juhtimisinfo aruanded ning seireinfo, mille abil analüüsida töövõime hindamise, töövõimetoetuste ja vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste ning toetuste tulemusi. Antud arendusvõimaluste analüüsimiseks värvati TEHIK andmeanalüüsi osakonda projektijuht, kes töötas võimalike lahendusvariantide analüüsimisega perioodil mai-november 2017. Projektijuht töötas välja Tööpoliitika infosüsteemi arendustegevusteks Sotsiaalministeeriumi haldusala ametite ja organisatsioonide juhtimiseks vajaliku andmehõive, andmeanalüüsi ja andmekaeve süsteemi arhitektuuri, arhitektuuri komponendid ning toimimise loogika. Kuna arendusvõimaluste analüüsi tulemusena muuhulgas selgus, et arenduste rahaline maht on üsna suur, siis kaaluti alternatiivina ka jätkata tegevust koostöös Statistikaametiga. Statistikaameti eeliseks teiste võimalike arendustegevuste 2 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 6 elluviijatega on juba suures osas vajaminevate andmete olemasolu, õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks, vajaliku infrastruktuuri ja töötajate olemasolu, tagades sellega kiirema andmevahetuse ning oluliselt soodsam hind turuhinnaga võrreldes. Seega otsustati 2017. aasta lõpus, et kõige mõistlikum ja optimaalsem lahendus kvaliteetsete ning asjakohaste andmete kättesaadavuseks on koostöö Statistikaametiga, mille osas läbirääkimised ametiga peetakse 2018. aastal. Kuna infosüsteemi arendustegevusi 2017. aastal läbi ei viidud, ei kasutanud TEHIK ka selleks planeeritud vahendeid. 2017. aastaks oli koostöös TEHIK-ga planeeritud ka lahendus, kus vähenenud või puuduva töövõime tõendamiseks hakatakse dokumendi/tunnistusena kasutama ID-kaarti. Kuna Töötukassa juba annab osalise või puuduva töövõime korral välja plastikkaardi, eesmärgiga vähenenud töövõime tõendamiseks kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete poolt pakutavate soodustuste kasutamiseks (riigiasutused vahetavad soodustuste andmiseks vajalikke andmeid läbi oma andmekogude), siis vajab ID-kaardi kasutamine sarnaseks tõendamiseks täiendavat analüüsi, mistõttu otsustati TAT finantseerimise toel antud tegevust mitte ellu viia. Vajadusel teostatakse tegevus riigieelarvelistest vahenditest. Hinnang: 2015. aasta osas hinnati ümber ETSA poolt tehtavate arendustegevuste ajaraam ning arenduste sisu muutus/korrigeerus töövõimereformi rakendamise otsusest ja erinevate institutsioonide vajadustest lähtuvalt. 2016. aasta arendustegevused viidi ellu plaanipäraselt ning arendustega jätkati 2017. aastal Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) nime all. 2017. aastaks planeeritud tervise infosüsteemi arendustööd viidi ellu eesmärgipäraselt ning need vastasid erinevate seotud osapoolte kokkulepetele/vajadustele. Esialgselt planeeritud mahus jäi teostamata Tööpoliitika infosüsteemi arendustööd, mille osas arendusvajadus küll hinnati, kuid edasised tegevussuunad ning võimalik koostööpartner hinnati ümber. Tegevusega jätkatakse 2018. aastal, kus võimaliku koostööparterina nähakse Statistikaametit, kes kõige optimaalsemalt ja kvaliteetsemalt suudaks rahuldada ministeeriumi andmevajaduse. Täies mahus jäi teostamata ID-kaardiga seotud lahendus, kuid see ei mõjuta TAT üldiste eesmärkide täitmist. Alamtegevuse nr 2.1.3. Avalikkuse teavitamine ja nimetus3 Tegevuse või 01.09.2014-31.12.2020 Tegevuse või 06.10.2014-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Teavitustegevuste ettevalmistamine ja elluviimine (sh partneri tegevused) 2014-2015: töövõimereformi edukaks elluviimiseks ning rakendamiseks on oluline reformi kommunikatsioonitegevuste hea ettevalmistus tagamaks siht- ja sidusgruppide teadlikkus, tagasiside ning kaasatus reformi ettevalmistusse ja arengutesse. 2014-2015. aastal oli teavitustegevuste rõhk mitmetel ettevalmistavatel tegevustel ning avalikkuse ja sihtgrupi teavitamisel väljatöötatud materjalide ning korraldatud infopäevade kaudu. Ettevalmistava tegevusena oli 2015. aastal kommunikatsioonitegevustesse kaasatud ka rahvusvahelise kogemusega ekspert Kevin Traverse- Healy, kes nõustas ministeeriumi töögruppi töövõimereformi jõustumiseelsete teavitustegevuste planeerimisel ning esitas ettepanekud edasisteks tegevusteks, sh arvesse võttes teiste riikide parimat praktikat sarnaste reformide rakendamisel. Sihtgrupile suunatud teavitusmaterjalide raames anti 2014. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös välja ajakirja „Sotsiaaltöö“ erinumber töövõimest (nr. 5/2014), kus keskenduti teemadele nagu töövõimereformi ettevalmistus ja vajalikkus, uue süsteemi terviklikkus, teenuste kirjeldus ja kättesaadavus ning rehabilitatsiooni- ja abivahendite teenuste korraldus. Avalikkuse teavitamise osas anti 2015. aasta märtsis välja töövõimereformi teemaline vaheleht eesti ja vene keeles (ajalehtedes „Postimees“, „Den Za Dnjom“, „Pärnu Postimees“, „Sakala“, „Virumaa Teataja“, „Järva Teataja“ ning Valgamaalane). Vaheleht on elektroonilise materjalina kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt eesti keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/toovoimeleht_ek.pdf ja vene keeles: 3 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 7 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/toovoimeleht_vk.pdf. 2015. aasta lõpus telliti ka eesti ja vene keelsed infomaterjalid töövõime hindamisest ning sellega kaasnevate teenuste korralduse muudatustest nii paberkandjal voldikutena kui ka elektrooniliste materjalidena. Paberkandjal materjalide levitamiskanaliteks oli Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa ning Eesti Puuetega Inimeste Koda. Elektrooniliselt on voldikud kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: voldik „2017. aastast hindab Teie töövõimet Töötukassa“ eesti keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_toovoimehindamine_voldik_est.pdf ja vene keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_toovoimehindamine_voldik_rus.pdf ning voldik „Vajate abi töö leidmisel või igapäevaeluga toimetulekul?“: eesti keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_teenused_voldik_est.pdf ja vene keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_teenused_voldik_rus.pdf. Lisaks tutvustati 2015. aastal erinevate infopäevade kaudu töövõimereformi, reformi eesmärke, teenuseid, reformiga kaasnevaid muudatusi, sh muudatusi abivahendite süsteemis järgmistelt: 16.04.2015, 23.04.2015, 14.05.2015, 29.06.2015, 24.09.2015, 24.08.2015, 21.09.2015, 23.09.2015, 14.10.2015, 20.10.2015, 8.12.2015 ja 11.12.2015. Samuti korraldati 2.10.2015 töövõimereformi sisekommunikatsiooni seminar, eesmärgiga tagada ladus koostöö ning asjakohane infovahetus reformi rakendajate seas. Saamaks tagasisidet teavitustegevuste efektiivsusest, analüüsimaks hoiakuid ning sihtgruppide meediatarbimise harjumusi, viiakse aastatel 2015-2017 läbi ka reformi kommunikatsiooniks vajalikke eel- ja järeluuringuid. Selle tarvis sõlmiti 4.06.2015 raamleping Turu-Uuringute AS-ga, kes viis 2015. aasta lõpuks läbi eeluuringu „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal töövõimetuspensionäride, elanikkonna ja tööandjate küsitluse“ esimese etapi. 2016: 31.03.2016 võeti eeluuringu osas vastu küsitluse teine etapp, mille tulemused koondraportina on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/2015_tvr_koondraport_lopl.pdf. Uuringu tulemustest saadav teave on oluliseks sisendiks kommunikatsioonitegevuste planeerimisel. Järeluuringu ettevalmistusega alustatakse 2017. aasta teisel poolel. Uuringute osas sõlmiti 2016. aasta lõpus ka hankeleping omnibuss-uuringu läbiviimiseks, mille käigus uuritakse Eesti elanikkonna teadlikkust töövõimereformiga seotud teemadest, üldist suhtumist ja nende muutumist kuni perioodini september 2017. Kuna töövõimereform käivitus järk-järgult, on omnibuss-uuringu vajadus tingitud soovist mõõta reformi täieliku käivitumise eel, s.o 1.01.2017 ja ca esimese poolaasta jooksul Eesti elanike teadlikkust ning hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste ja reformi teemal, et efektiivsemalt planeerida kommunikatsioonitegevusi sihtgrupi vajadustest lähtuvalt. Infopäevade osas jätkati 2016. aastal koos Sotsiaalkindlustusametiga rehabilitatsiooniteenuse osutajatele töövõimereformiga kaasnevate muudatuste tutvustamist (26.01.2015 Tartus, 28.01.2016 Tallinnas, 19.04.2016 Tartus ja 20.04.2016 Tallinnas). Laiemale avalikkusele suunatud teavitustegevuste raames osalesid Sotsiaalministeeriumi ning Sotsiaalkindlustusameti esindajad 11.06.2016 toimunud festivalil „Puude taga on inimene“, toimumiskohaga Põhja-Tallinnas, Stroomi ranna alal. Antud festival võimaldas külastajatel saada otsekontakt erinevate asutuste ja organisatsioonide esindajatega, suurendades nii sihtgrupi kui ka ühiskonna teadlikkust töövõimereformist ning kaasnevatest muudatustest. Festival kandis muuhulgas eesmärki vähendada ühiskonna eelarvamusi ja suurendada sallivust vähenenud töövõimega inimeste osas, luues parema informeeritusega eelduse antud sihtgrupil aktiivsemaks osalemiseks tööturul. Festivalil viidi Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni eestvedamisel läbi ka paneeldiskussioon „Milleks reform?“. Lisaks toetasid festivalil töövõimereformi sõnumit mitmed sihtgrupiga seotud esindusorganisatsioonid, ühendused, liidud ja ka teenusepakkujad ning samuti edastati reformi sõnumit läbi erinevate etteastete, sõnavõttude ja teavitusmaterjalide. 15.06.2016 viidi Sotsiaalministeeriumi korraldusel läbi töövõimereformi infopäevad meditsiinitöötajatele Tallinnas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning 29.06.2016 Tartus, Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus ministeeriumi, Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad andsid ülevaate töövõimereformist, töövõime hindamise metoodikast ja protsessist ning teenustest. 8 2016. aasta kevadel tehti ka ettevalmistused (reklaamplakati kujundus, trükk ja levitamine ülikoolides) teavitamaks tudengeid universaalse disaini konkursist: http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Kavandatavad_hankelepingud/uda_plakat_420x594mmbleed5mm.pdf. Lisaks toimus 16.09.2016 Kultuurikatlas konkurssi toetav universaalse disaini töötuba XI Tallinna Disainiöö Festivali raames, kus tutvustati universaalse disaini põhimõtteid ja tehti ajurünnakuid universaalse disaini projektide konkursile innovaatiliste ideede leidmiseks või olemasolevate edasi arendamiseks. Kuna universaalne disain on lähenemisviis kujundamisele ja projekteerimisele, mis võtab arvesse võimalikult laia kasutajarühma vajadusi ja huve, olenemata näiteks kasutaja east, erivajadustest või võimetest, tõstab see erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut ühiskonnas ning parandab nende võimalusi aktiivsemaks osalemiseks tööturul. Seega toetab universaalne disain töövõimereformi elluviimist, kuna üks oluline töövõimereformi õnnestumise eeltingimus on ligipääsetavus ümbritsevale keskkonnale (avalik ruum, ehitised, tooted, teenused). Perioodil 11.10-2.11.2016 viidi läbi üle-eestilised töövõimereformi infopäevad, kus teavitati ja nõustati vähenenud töövõimega inimesi töövõimereformiga seotud küsimustes ning teemadel. Infopäevad toimusid 11.10.2016 Tallinnas, 12.10.2016 Jõhvis, 13.10.2016 Narvas, 19.10.2016 Kuressaares, 20.10.2016 Kärdlas, 21.10.2016 Pärnus, 27.10.2016 Põlvas, 28.10.2016 Tartus ja 2.11.2016 Tallinnas osalejate arvuga kokku ca 480 inimest. Infopäevade formaat olid nii töötoad kui messiala, kus osalejatel oli muuhulgas võimalik personaalselt konsulteerida Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti ekspertidega. Teave infopäevade korraldamisest oli kajastatud nii Sotsiaalministeeriumi kodulehel, sotsiaalmeedias kui ka reklaamina maakondlikes ning üleriigilistes ajalehtedes ja kohalikes ning suuremates raadiokanalites. Infopäevade sarja järelkaja on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://sm.ee/et/uudised/pooltuhat-inimest-said-toovoimereformi- infopaevadel-vastuseid-oma-kusimustele. Tööandjate teadlikkuse tõstmise suunal korraldati 2016. aastal kaks üritust: 4.05.2016 ümarlaud tööandjate esindajatele „Eesti oma tööjõud – vähenenud töövõime võimalused, takistused ja innovatsioon“. Ümarlaual käsitleti teemasid: „Kes on vähenenud töövõimega inimene ja mis on töövõimereform?“, „Mida arvab tööandja vähenenud töövõimega inimesest ning mida too töötamisest?“, „Milliseid teenuseid ja toetusi pakub Töötukassa tööandjatele?“ ning arutleti teemadel „Mis motiveerib ja mis takistab tööandjat palkama vähenenud töövõimega inimesi?“, „Millised on teie ja teie tuttavate senised kogemused (edulood)?“ ja „Mida saab riik ära teha, et kaht osapoolt paremini kokku aidata? Mida tööandja ja tööotsija ise?“. Ümarlauas osalesid Eesti Tööandjate Keskliidu, Transferwise’i, Nortali, Playtechi, Helpificu, RIA, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Ning 8.12.2016 koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga lühiseminar „Kuidas pakkuda teenuseid erivajadustega kliendile“, kus tutvustati töövõimereformiga kaasnevaid muudatusi ning arutati ettevõtetele avanevaid uusi võimalusi. Seminaril anti ka ülevaade, kuidas tagada seniste klientide rahulolu ja pakkuda parimat kliendikogemust järjest aktiivsemale kliendigrupile. 2016. aasta lõpus valmistati ette ka hankedokumendid, et leida 2017. aastal partner kuni aastani 2020, kes suurendaks tööandjate teadlikkust, oskusi ja valmidust arvestada töötajate erinevate vajadustega ning vähendaks teadlikkuse tõstmise kaudu eelarvamusi ja hirme vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seoses. Teavitustegevuste planeerimine ja elluviimine tööandjate suunal jätkus 2017. aastal hankemenetluses leitud partneriga koostöös. Teavitusmaterjalide osas telliti 2016. aasta kevadel nii eesti kui vene keeles uuendatud/korrigeeritud trükk juba varasemalt, 2015. aasta lõpus välja antud infomaterjalist „Vajate abi töö leidmisel või igapäevaeluga toimetulekul?“. Korrigeeritud materjalid (voldikud ning plakatid) tutvustavad töövõimereformiga kaasnevaid uusi ning uuenenuid teenuseid. Materjalide levitamiskanaliteks on Sotsiaalkindlustusamet kui otsene sihtgrupi teavitaja ning Sotsiaalministeerium teavitusürituste kaudu. Sügisel anti kohalikele omavalitsustele levitamiseks välja kahepoolne voldik eesti ja vene keeles „Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused ja –teenused“. Elektrooniliselt on voldik kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Toovoimereform/kov_teenused_voldik_web.pdf. Töövõimereformi siht- ja sidusrühmade teavitamiseks sõlmiti 2016. aastal hankeleping filmi- ning videotootjaga, et luua ühtse kontseptsiooniga audio-videomaterjalid. Materjalide sihtgrupp on praegused püsiva töövõimekaoga inimesed ja tulevased vähenenud töövõimega inimesed ning teised töövõimereformi kommunikatsiooni siht- ja sidusrühmad (sh avalikkus, meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna töötajad, hooldajad ja eestkostjad), kelledele audiovisuaalsed materjalid on üheks infoallikaks. Valik materjalidest, mis on antud hankelepingu raames loodud ning mida on erinevate teavitustegevuste osas kasutatud: https://www.youtube.com/playlist?list=PLN7QBWEGh1txyYy7XSA6dAOTxVdXMJ1Nt. Osa 9 antud videotest leidis kasutust perioodil 04.07-05.08.2016, kui viidi läbi töövõimereformi toetav sotsiaalmeedia kampaania Facebook’i vahendusel. Kampaania eesmärk oli suurendada teadlikkust töövõimereformist ning kaasnevatest muudatustest, muuhulgas suunates inimesi veebilehele http://www.sm.ee/et/toovoimereform. Kampaania ajastati perioodi, kui algas töövõimereformi teine etapp ehk 1.07.2016 hakkas töövõimet hindama Töötukassa ja maksma töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda viimati enne 2010. aasta juulikuud. Kampaania kokkuvõtlikest tulemustest lähtub, et sotsiaalmeedia teavituskanalina täitis eesmärki ja videod leidsid laiaulatusliku vaatamiste arvu (454 864 vaatamist) ning veebilehte http://www.sm.ee/et/toovoimereform külastati 6179 korral. Lisaks tekitas videote suur kajastus positiivse nähtusena aktiivse diskussiooni (397 Facebook’i kommentaari erinevatel videotel). Teavitustegevuste raames oli 2016. aastasse planeeritud ka tegevus, kus sihtgrupi esindajatele võimaldatakse kogemuste ning uute teadmiste omandamist rahvusvahelisel tasandil teiste riikide parimate praktikatega. Tegevuse elluviimiseks organiseeriti perioodil 27.09-1.10.2016 õppereis Itaaliasse, Astisse, Albergo Etico hotelli. Õppereisi eesmärgiks oli koguda teadmisi ja praktilist kogemust, kuidas luua ning majandada hotelli, mille personalist arvestatava osa moodustavad erivajadusega töötajad. Õppereisist võtsid osa kokku 12 inimest, sh osa nendest erivajadusega: Jüri Lehtmets ning tema isiklik abistaja Valev Mägi (MTÜ Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit), Maila Bernhardt (MTÜ Viljandi Multiplex Sclerosis Ühing), Tiiu Hermat (MTÜ Eesti Lihasehaigete Selts), Kaarel Veskis (MTÜ Eesti Aspergerite Ühing), Alina Poklad ja tema isiklik abistaja, Jako Stein ja tema isiklik abistaja, Annika Amenberg (MTÜ Helpific, mentor), Kaidor Kahar (ajakirjanik ja mentor) ning Arne Kailas (Sotsiaalministeerium). Arne Kailas osales õppereisil ministeeriumi esindajana kindlustamaks õppereisi eesmärgipärane korraldus ning läbiviimine, olles ühtlasi ka eksperdiks Eesti süsteemi osas ja aidates seega sihtgrupi esindajatel omandada õppereisiga tulemuslikumat tervikpilti. Õppereisi lisandväärtuseks oli teadmine, kuidas rakendada saadud kogemust Eestis ning kuidas suure abivajadusega aktiivne erivajadusega inimene saaks hästi kohaneda ja osaleda tööelus. Partnerina osales teavitustegevuste elluviimises ka Sotsiaalkindlustusamet, kes teavitas kirja teel sihtgruppi (korduvekspertiisi taotlejaid) 1.01.2017 jõustuvatest muudatustest töövõime hindamisel ja selgitas taotlemise tingimusi ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti rolle taotluste vastuvõtmisel. Otsepostituste kaudu saadeti adressaatidele 2016. aasta teisel poolel ca 24 455 kirja nii eesti kui vene keeles. 2017: aastatel 2015-2017 viidi töövõimereformi kommunikatsioonitegevuste efektiivsemaks planeerimiseks ning nende mõju hindamiseks läbi kommunikatsiooniks vajalikud eel- ja järeluuringud. Uuringute põhieesmärkideks oli selgitada, millised on elanike ja tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste suhtes, kuidas suhtuvad erinevad sihtrühmad vähenenud töövõimega inimeste töötamisse, milline on teadlikkus/hoiakud töövõimereformi suhtes ning kuidas need on eel- ja järeluuringu võrdluses muutunud. Uuringud viidi läbi kahes etapis, esimene etapp 2015. aastal (enne töövõimereformi käivitumist) ning teine etapp 2017. aastal (peale töövõimereformi käivitumist). Mõlemas etapis küsitleti kolme sihtrühma: 16aastased ning vanemad Eesti elanikud, 16-65aastased töövõimetuspensionärid ja vähenenud töövõimega inimesed ning tööandjad. Järeluuringu lõplikud tulemused võetakse vastu 2018. aasta esimeses kvartalis, kuid esialgsetest tulemustest lähtuvalt saab järeldada, et töövõimereformi käivitamise-eelse ajaga (2015) on teadlikkus reformist nii reformi otseses sihtrühmas kui ka kogu elanikkonna seas olulisel määral kasvanud. Kõigis sihtrühmades on suurenenud nii reformist kuulnute osakaal kui ka teadlikkus reformi põhimõtetest. Uuringute tulemustest saadav teave on oluliseks sisendiks kommunikatsioonitegevuste planeerimisel. Lisaks viidi perioodil november 2016 - september 2017 läbi omnibuss-uuring, kus küsitlusuuringuga seirati pea igakuiselt (v.a juulikuu) Eesti elanikkonna teadlikkust töövõimereformiga seotud teemadest, üldist suhtumist, sh milliseks peetakse vähenenud töövõimega inimeste võimekust ja võimalusi töötada ning suhtumise muutumist uuringu perioodi vältel. Küsitluse sihtrühmaks olid vähemalt 16-aastased Eesti elanikud ning kokku küsitleti igakuiselt ca 1000 vastajat. Küsitluste tulemused on sisendiks kommunikatsioonitegevuste planeerimisel sihtgrupi vajadustest lähtuvalt. Teavituskampaaniate osas alustati 2017. aastal avalikkusele suunatud sotsiaalkampaania „Ära põe!“ läbiviimisega, mis toetab vähenenud töövõimega inimeste osalemisest ühiskonnaelus. Sotsiaalkampaaniad on planeeritud kuni aastani 2020, eesmärgiga suurendada Eesti elanike teadlikkust vähenenud töövõimega inimestest, vähendada hirme ja eelarvamusi, suurendada valmisolekut arvestada vähenenud töövõimega inimeste aktiivse osalemisega ühiskonnaelus, sh tööturul; ning suurendada vähenenud töövõimega inimeste endi julgust ja eneseusku ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks. 2017. aasta kampaania „Ära põe!“ käivitus suvel kestvusega kuni 2018. aasta alguseni. 10 Kampaaniaga jagati inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega arvestades nende erivajadust. Kampaania kanaliteks olid/on televisioon, välireklaam, internet (bännerid, klipid sotsiaalmeedias ja veebileht www.tegijad.ee). Kampaania loovmeeskonda kuulusid muuhulgas spetsialistid, kes ise igapäevaselt tulevad toime erivajadusest tingitud takistuste ületamisega, rõhutades, et erivajadus pole midagi erilist ja erivajadustega inimesed saavad hakkama nii kodus, tööl kui tänaval. Ehk vähenenud töövõimega inimesed ise julgustavad antud kampaania näol ühiskonda olema erivajaduste suhtes rohkem avatud. 2017. aasta alguses sõlmiti ka koostööleping Eesti Rahvusringhäälinguga saatesarja „Iseolemine“ 10 saate tootmiseks ning edastamiseks ERR-s 2017. aasta sügishooajal (saated olid eetris perioodil 16.10- 18.12.2017). Saadete eesmärk oli tutvustada vähenenud töövõimega inimesi ja nende hakkamasaamist ühiskonnas ning tööelus. Sarja peategelasteks valiti inimesed, kes vaatamata puudele või ootamatule terviserikkele on leidnud lahenduse, kuidas ise hakkama saada ja väärikamalt elada ning tegutseda. Saadetes võeti tähelepanu alla ka töövõimereformi eri vaatenurgad, sellega seotud hirmud ja takistused ning tööandjate ootused ja hinnangud vähenenud töövõimega inimeste värbamisele. Koostöö ERR-ga ning saatesari „Iseolemine“ teavitas avalikkust vähenenud töövõimega inimestest, julgustades näidete varal Eesti ühiskonda (sh nii täieliku kui vähenenud töövõimega inimesi) suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus. ERR kodulehelt ning ETV saadete jaotusest on kättesaadav saatesarja veebleht: https://etv.err.ee/l/elusaated/iseolemine. Töövõimereformi teemaline teavitamine on olnud jätkuv ka Sotsiaalministeeriumi enda erinevate kanalite kaudu (Youtube: https://www.youtube.com/channel/UCTewxyvit2OsCky6W2FTzgg ja sotsiaalmeedia). 2017. aasta lõpul valmis viimane etapp audio- ning videomaterjale, mis olid suunatud töövõimereformi siht- ja sidusgruppide teavitamiseks ning mida levitatakse ministeeriumi kanalite kaudu (näiteks videod: „Kuidas aidata depressioonis inimest – tõestisündinud lugu Marguse elust“; „Kuidas aidata lapsel mõista, et inimesed on erinevad – tõestisündinud lugu väikesekasvulise Helini elust“; „Kuidas aidata sclerosis multiplex’iga inimest – tõestisündinud lugu Piret-Karini elust“; „Kuidas aidata suhkruhaiget-diabeetikut – tõestisündinud lugu suhkruhaige-diabeetiku elust“ ja „Kuidas suhelda ja töötada koos Downi sündroomiga inimesega – tõestisündinud lugu Downi sündroomiga Ericu elust“). Tööandjatele suunatud teavitustegevuse osas alustati 2017. aastal tegevusega, kus prioriteediks on tööandjate teadlikkuse tõstmine töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest. Teavitustegevus viiakse ellu koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga, kes perioodini 2020 korraldab tööandjate võrgustikutööd vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal. Võrgustikutöö kaudu suureneb tööandjate teadlikkus, oskus ja valmidus arvestada töötajate erinevate vajadustega ning vähenevad hirmud ja eelarvamused vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seoses. Keskliidu rolliks on koordineerida teavitustegevusi tööandjate võrgustikus ning liikmete vahel kogemuste jagamine ehk võrgustiku kaudu toimub otsekommunikatsioon tööandjalt tööandjale eeldusel, et tööandjad usaldavad enim teise tööandja kogemust. Info Tööandjate Ühisusest, sh liitunud organisatsioonidest ning ülevaade uudisvoost on leitav Eesti Personalijuhtimise Ühingu alalehelt: (http://www.pare.ee/tooandjate-uhisus-0). 2017. aasta lõpus andis keskliit välja ka erilehe Eesti Päevalehes „Märka võimalusi!“ (https://issuu.com/epl.ee/docs/tooandjate_keskliit_20171227), kus teemade osas kajastati üldiseid tööturuga seotud teemasid, anti ülevaade töövõimereformist, sh Töötukassa teenustest ning jagati vähenenud töövõimega inimeste edulugusid ja ettevõtete kogemusi. Info- ja teabepäevade osas viidi 11.01.2017 Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses läbi töövõimereformi teabepäev, kus sihtgrupi esindajatele ning teistele huvilistele jagasid reformiga seotud infot Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti eksperdid. Lisaks toimus töövõimereformi teabepäev 11.03.2017 Haapsalu Sotsiaalmajas, kus jagati infot reformi teemadel Eesti Kurtide Liidu liikmetele. 28.04.2017 osalesid Sotsiaalministeeriumi esindajad Tartus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritusel „Aasta tegu 2016“, kus võeti osa paneeldiskussioonist „Töövõimereformi võlud ja valud“ ning 23.05.2017 Töötukassa poolt korraldatud töövõimereformi teemalisel pressihommikul Ida-Virumaa ajakirjanikele ja Narva töömessil, kus osaleti reformi teemalises paneeldiskussioonis. 1.06.2017 osaleti Tartu koostööseminaril „Kogemused ja uued lähenemised kaasavas kutseõppes“, kus käsitleti erivajadusega noorte kutseõppest tööellu liikumise toetamist, arutledes vajaduspõhist toetust erivajadusega kutseõppijatele soodustamaks nende paremaid õppimisvõimalusi, õppes püsimist ning üleminekut tööturule. 4.08.2017 tutvustasid Sotsiaalministeeriumi esindajad Käsmus uut töövõime hindamise süsteemi Sclerosis Multiplex Ühingu suveseminaril. Samuti jagati töövõimereformiga seotud infot 27.09.2017 Tartu Puuetega Inimeste Kojas, 19.10.2017 Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas ja 24.11.2017 Järvamaa Kutsehaigete Ühingus. Teabe- ja infopäevadel ning teistel sihtgrupiga kohtumistel levitamiseks telliti 2017. aasta sügisel helkur 11 rinnamärgid kujundusega „Mina ei põe“ ja „Ära põe“, mis kannavad edasi ühtset sõnumit avalikkusele suunatud sotsiaalkampaaniaga „Ära põe!“. Partnerina tegevuste osas teavitas Sotsiaalkindlustusamet 2017. aastal reformi sihtgruppi otsepostituse kaudu korduvekspertiisi tähtaja saabumisest. Vastavaid kirju saadeti nii eesti kui vene keeles kokku 28 080 korral. Hinnang: tegevuste elluviimine on olnud eesmärgipärane, kuid lähtuvalt töövõimereformi järkjärgulisele käivitamisele, oli 2015. aasta teavitustegevuste maht planeeritust väiksem ning mitmete tegevuste ajaraamid nihkusid 2016. aastasse. 2016. aastal jätkati tegevuste elluviimisega ning teavitustegevuste peamine rõhk jäi aasta teise poolde ehk aega vahetult enne ja pärast uuele töövõime hindamissüsteemile üleminekut (01.07.2016). 2016. aasta lõpus keskenduti mitmete teavituskampaaniate raamhankemenetluste ettevalmistusse perioodini 2020, toetades nii kampaaniate paremat korraldust kui ka tagades terviklikuma lähenemise nende eesmärgipärasel elluviimisel. 2017. aasta esimesel poolel leiti teavituskampaaniateks koostööpartnerid ja aasta teisel poolel alustati kampaaniate elluviimisega, mida muuhulgas toetas ka telesaate „Iseolemine“ eetris olek ERR kanalites ning muud teabe- ja infovahetused sihtgrupi esindajatele. Alamtegevuse nr 2.1.4. Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine ja nimetus4 Tegevuse või 01.01.2015-31.12.2020 Tegevuse või 01.07.2015-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused (20.10.2015-...) 2015: 20.10.2015 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Viljandis konverentsil "Registrid ja suurandmed statistikas", et omandada vajalikku teavet töövõime hindamise andmete kasutamisega seonduvalt. 12.02.2016 korraldati koostöös Eesti Töötukassaga Sotsiaalministeeriumis koolitus „Psüühilise häirega inimeste toetamine töökohal“, kus koolitajaks oli Anneli Valdmann Arengukeskusest Avitus. Koolitusel leidsid käsitlust teemad: sagedamini esinevad psüühilised erivajadused – ärevushäired, meeleoluhäired, hüperkineetilised häired, isiksusehäired, sõltuvushäired jt; toetavad tegurid töökohal – paindlik, osaajaga- ja kaugtöö; töökeskkond; tööaeg; tugiisik; töövõime ja tööharjumuste parendamine; meeskonna hoiakud ning kriisiolukorrad. 2016: 19.02.2016 osales Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Alo Raun seminaril Tallinnas „Maailma parimad kampaaniad tervishoiukommunikatsioonis“, kus tutvustati kommunikatsioonipraktika parimaid näiteid tervishoiu valdkonnas. 26.05.2016 viis Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR läbi töövõimereformi finantsmudeli kasutajakoolituse Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti esindajatele praktilise töö vormis. 9-11.06.2016 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Ljubljanas, Sloveenias toimunud EUMASS (European Union of Medicine in Assurance and Social Security) kongressil, kus kogunesid üle maailma olulisemad töövõime hindamisega tegelevad organisatsioonid ja eksperdid. Kongressil riikide esindajad tutvustasid töövõime hindamise valdkonnas esinevaid probleeme, tehtud reforme, kasutatavaid metoodikaid ja hindamisvahendeid. 2017: 26-29.04.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Saksamaal Hamburgis õppevisiidil, et omandada teadmisi praktikatest, milliseid lähenemisi või metoodikaid kasutavad teised riigid selgitamaks välja töövõimekaoga noorte abivajadus ning kuidas aktiveeritakse püsiva tervisekahjustusega noori. Teema aktuaalsus tuleneb Eesti näitest, kus vähenenud töövõime ja püsiv tervisekahjustus on noorte seas üks olulise tähtsusega mitteaktiivsuse põhjustest. 3.-7.07.2017 viibisid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna töövõime poliitika juht Arne Kailas ning peaspetsialist Sabina Trankmann Suurbritannias Londonis õppevisiidil, kus kohtuti tööturuteenuseid 4 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 12 osutavate erateenusepakkujatega ja Institute of Employability Professionals esindajatega, osaleti 6.07.2017 konverentsil "IntoWork Convention 2017" ning külastati Department of Work and Pensions ja Jobcentre Guildford’i. Õppevisiidi eesmärgiks oli 2008. aastal Suurbritannias alanud töövõimereformi kogemustega tutvumine, vigadest ning ebaõnnestumistest õppimine, samuti kohtumised vähenenud töövõimega inimestele tööturuteenuseid pakkuvate eraettevõtete esindajatega, et kaaluda teenuste varasemast täielikumat erasektorile üleandmist nii töövõimereformi käigus kui ka selle järgselt. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust arendavad teavikud (ajaraam puudub) 2015-2017: tegevusega ei ole alustatud ning elluviimisel lähtutakse vajaduspõhisusest, kas teavikute soetamine toetab töövõime alase poliitika teadmispõhisust. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust teotavad poliitikaanalüüsid, analüüsi metoodikad, uuringud, ekspertiisid (01.07.2015-...) 2015: alustati töövõime alase analüüsi metoodika osas töövõimereformi finantsmudeli loomist, mis toetaks töövõimereformi rakendamise jätkusuutlikkust ning tagaks töövõime skeemi rakendamiseks kuluvate ressursside teadlik ja sihipärane kasutamine. Mudeli loomine oli vajalik, et tekiks senisest efektiivsem töövõime skeemi kulude ja tulude hindamise ning prognoosimise süsteem. Finantsmudeli loomiseks sõlmiti 21.09.2015 hankeleping Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR-ga. 2016: 31.03.2016 võeti vastu töövõimereformi finantsmudel, sh viis Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR 26.05.2016 läbi mudeli kasutajakoolituse Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti esindajatele. 2016. aasta teisel poolel valmistati ette hankemenetlus raamlepingu sõlmimiseks aastani 2020, millega tellitakse finantsmudeli edasised arendused, testimised, sisulised ja tehnilised tugiteenused ning koolitustegevused. 2017: sõlmiti raamleping Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR-ga aastani 2020, et tagada töövõimereformi finantsmudelile ettenähtud funktsionaalsus ja arendamine erinevate tugi- ning arendustegevuste kaudu. 2017. aastal viidi finantsmudeli tööd läbi kahes osas: aasta esimesel poolel võeti vastu finantsmudeli funktsioon, millega saadi vajalik sisend Riigieelarve seadusesse ning aasta teisel poolel lõpetati mudeli uuendused ning täiendavad arendustööd. Töö finantsmudeliga jätkub 2018. aastal. 2017. aastal oli planeeritud läbi viia analüüs koosloome meetodil Töötukassa kaitstud töökoha teenuse arendamisest, võttes arvesse nii teenusepakkujate kui teenuse sihtrühma – vähenenud töövõimega inimeste vajadusi ja võimalusi. Koosloome meetodi eesmärk on suurendada sihtgrupi aktiivsust ja omapoolset vastutust, tagades sellega pikaajalisem tulemus, efektiivsem sihtgrupi vajadustest lähtuv teenuste pakkumine ja ka suurem tööhõive. Kuna algselt oli planeeritud analüüsi sisseost, siis tegevuse planeerimisel selgus, et potentsiaalsete pädevate pakkujate leidmine on keerukas, mistõttu hinnati analüüsi vajadus ja ajaraam ümber. Analüüsi vajaduse jätkudes teostatakse see edaspidiselt ministeeriumi siseselt ja ressurssidest. Hinnang: osalemine õppereisidel, seminaridel, koolitustel ja teavikute soetamine sõltub vajaduspõhisusest ning hinnangust, kas konkreetne tegevus toetab parimal viisil eesmärki suurendada töövõime alase poliitika teadmispõhisust. Perioodil 2015-2017 Sotsiaalministeeriumi teenistujate poolt osaletud koolitused, seminarid ja õppevisiit on täiendanud osalejate teadmisi ning kogemusi töövõime hindamisega seonduvalt nii Eesti kui välisriikide näitel, suurendades seeläbi töövõime alase poliitika teadmispõhisust. Lisaks on loodud ja edasi arendatud töövõimereformi finantsmudel, mis olulise töövahendina samuti toetab teadmispõhist töövõimepoliitika elluviimist. Tegevuse nr ja 2.2 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste nimetus edendamiseks Alamtegevuse nr 2.2.1. Teavitustegevused ja nimetus5 Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2020 Tegevuse või 02.01.2016-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) 5 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 13 Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Teavitustegevused töövahendi Tööbik levitamiseks (sh eksperdi kaasamine) (02.01.2016-...) 2016: Tööbik on Sotsiaalministeeriumi ning ESF perioodi 2007–2015 vahenditest loodud töövahend töötajate tervise edendamiseks ning töökeskkonna tõhusamaks korraldamiseks. Tööbikuga seotud teavitus-, arendus- ja hooldustegevuste koordineerimiseks kaasati perioodiks 1.01-30.06.2016 ekspert. Teavitustegevuste osas on eksperdi ülesandeks planeerida ja ellu viia teavitus- ning nõustamistegevusi (töövahendi tutvustamine ettevõtete/asutuste esindajatele koolituste ja nõustamiste vormis, töötervishoiu- ning tööohutusega seotud infopäevadel ja seminaridel ning meedias). Tööbiku levitamiseks avaldati kuulutused 18.02.2016 ja 22.02.2016 Äripäevas ning 22.03.2016 Postimehes võimalusega ettevõtetele pakkuda Tööbiku konsultatsiooni. Esimesel poolaastal tutvustas ekspert Tööbikut neljas ettevõttes/asutuses (29.02.2016 - Rudus AS ja Tallinna Linnavaraamet, 7.04.2016 - Praxis ja Tallinna Suur-Pae Lasteaed). Lisaks tutvustas ekspert Tööbikut 27.01.2016 seminaril „Töötervishoiu- ja tööohutuse TREFF“ esinedes ettekandega „Tööbik - kuidas enda kasuks tööle panna?“ ja 28.04.2016 Tallinna Linnakantselei poolt korraldatud koolitusel linna allasutustele. Samuti on ekspert Tööbiku kasutajate osas lahendanud erinevaid tehnilisi küsimusi ja nõustanud ettevõtete/asutuste esindajaid e-kirja ning telefoni teel. 11.04.2016 andis ekspert Tööbiku osas ülevaate ka Sotsiaalministeeriumi ning Tööinspektsiooni esindajatele töövahendi funktsioonidest, kasutusvõimalustest, andmete haldusest ja riskihindamisest. Teavitustegevuste raames oli ekspert kaasautoriks ka kahele artiklile: 18.05.2016 avaldati portaalis ituudised.ee artikkel „Kuidas kontoritööl ellu jääda?!“ (http://www.ituudised.ee/uudised/2016/05/18/kuidas-kontoritool-ellu-jaada) ja portaalis sekretär.ee artikkel „Terviseprobleemid kontorikeskkonnas ei teki üleöö“ (http://www.sekretar.ee/uudised/2016/05/18/tervisprobleemid-kontorikeskkonnas-ei-teki-uleoo). Lisaks koostas ekspert artikli portaali ehitusuudised.ee „Kolm salakavalat ohtu suvistel ehitusplatsidel“ (http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2016/07/20/kolm-ohtu-suvistel-ehitusplatsidel). Kuna eksperdi kaasamine oli planeeritud tähtajaga kuni 30.06.2016, siis aasta teises pooles jätkas muuhulgas antud ülesannete täitmist 27.06.2016 Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonda värvatud peaspetsialist. Antud peaspetsialist tutvustas Tööbikut 28.10.2016 Äripäeva Konverentsid poolt korraldatud praktilisel seminaril „Ohutus ehitusplatsil 2016“ ettekandega „Kuidas Tööbik ettevõtte heaks tööle panna?“ (seminari info: http://pood.aripaev.ee/Product/ProductDetails?productId=2080). Kuna aasta teisel poolel puudus ettevõtetel/asutustel huvi Tööbiku vahetu nõustamise osas ettevõtetes/asutustes kohapeal, siis toimus nõustamine ja tehniliste küsimuste lahendamine e-kirja või telefoni teel. Tegevus jätkub vajaduspõhiselt 2017. aastal. Teavitustegevused riskide vähendamiseks elektromagnetväljadest (teave portaalis tööelu.ee ning koolitused) (01.04.2016-09.11.2016) 2016: vähendamaks töökeskkonna füüsikalistest ohuteguritest tingitud riske ning tõstmaks teadlikkust, kuidas järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnas, olid 2016. aastaks planeeritud sellekohased koolitused. Aasta esimesel poolel korraldati Tööinspektsiooni inspektoritele kaks koolitust (19.05.2016 Tallinnas ning 24.05.2016 Tartus) teemal „Elektromagnetväljad töökeskkonnas“, kus lektoriks oli Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja - ohutuse õppetooli külalislektor ning doktorant Tarmo Koppel. Koolitusel käsitleti teemasid nagu elektromagnetväljade olemus ja tüübid, töökohad ja seadmed, mille juures esinevad kõrgendatud elektromagnetväljad, uus elektromagnetväljade määrus ja muudatused võrreldes varasema määrusega, kokkupuute piirnormid ning rakendusväärtused, tööandja kohustused, riskianalüüs, mõõtmiste korraldus ja nõuded, meetmed riskide vähendamiseks ning ettevaatusabinõud. Koolitustel osales 39 tööinspektorit. Teisel poolaastal korraldati Tallinnas kaks koolitust elektromagnetväljadest: 21.10.2016 viidi läbi koolitus töötervishoiuarstidele „Elektromagnetväljade mõju töötaja tervisele“, kus lektoriteks oli nii Tarmo Koppel kui ka Jolanta Karpovicz (Poola Rahvuslik Töökaitse Instituut- Uurimiskeskus), osalejate arvuga 28 inimest ja 26.10.2016 koolitus töökeskkonnaspetsialistide „Elektromagnetväljad töökeskkonnas“, kus lektoriks Tarmo Koppel ning osalejate arv 34 inimest. Teise poolaasta koolitused olid teemade osas sarnased kevadperioodil läbiviidud koolitustele (erines sihtgrupp), kuid selle erisusega, et 21.10.2016 koolitusel keskendus välislektor Jolanta Karpocicz ka teemadele, kuidas mõjutavad elektromagnetväljad töötaja tervist (elektromagnetväljade biofüüsikalise toime mehhanismid inimkehale ning elektromagnetväljade tekitatud mõjude tajumise viisid; elektromagnetväljade mõju töötaja tervisele lähtuvalt erinevatest töökeskkondadest ja elektromagnetvälja karakteristikast ning hea tava näited, kuidas vältida elektromagneetilise kiirguse 14 üledoosi ja kuidas vähendada ohtu tervisele arvestades inimese tervisenäitajaid ja individuaalseid erisusi elektromagnetväljade tundlikkuses). Lisaks viidi 9.11.2016 ettevõttes ABB Eesti Tarmo Koppeli juhendamisel läbi elektromagnetväljade mõõtmise praktikum Tööinspektsiooni esindajatele. Antud teavitustegevusi toetab ka portaali tööelu.ee alarubriik elektromagnetväljadest: http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised- ohutegurid/elektromagnetvali. Töökeskkonna- ja tööohutusalane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine või ekspertteabe kaasamine (01.01.2017-31.12.2020) Alates 2017. aastast on kogu töökeskkonna- ja tööohutusalane teavitustegevus TAT tegevuskavas koondatud ühe tegevuspunkti alla „Töökeskkonna- ja tööohutusalane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine või ekspertteabe kaasamine)“. Ajaraami arvestus algab samuti 2017. aastast. 2017: Töövahendi Tööbik osas nõustati 2017. aastal ettevõtete esindajaid ning teisi Tööbik kasutajaid peamiselt süsteemi tehniliste küsimuste osas ning tuge pakuti e-kirja ja telefoni teel. Kohapealne nõustamine viidi läbi 15.05.2017, kui Tööbikuga kaasnevaid funktsioone ning kasutusvõimalusi tutvustati Eesti Maaülikoolile. 2017. aastaks oli planeeritud teadlikkuse tõstmine töökeskkonnas esinevatest keemilistest ohuteguritest, et vähendada töökohal kokkupuudet tervisele ohtlike mõjuritega ning minimaliseerida kaasnevaid terviseriske. Kuna teavitustegevus lükkub edasi 2018. aastasse, siis 2017. aasta panus antud tegevusse oli vastavates töögruppides osalemine, sh sisendi andmine teemat reguleerivatesse õigusaktidesse. Töögruppidest osavõtt teostati riigieelarvelistest vahenditest, vajadus eksperteabe kaasamiseks puudus. Teavitamaks töösuhte osapooli ning teisi huvigruppe muutunud töötegemise tingimustest, toodeti 2017. aastal kolm videoklippi nii eesti kui inglise keeles tutvustamaks muutunud töötegemist ja tänapäevaseid e-lahendusi. Videoid esitleti 13-14.09.2017 toimunud tulevikutöö konverentsi „Uus reaalsus, uued lahendused“ raames. Konverentsi näol oli tegemist Sotsiaalministeeriumi korraldusel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames läbi viidud kõrgetasemelise üritusega, mis tõi kokku tippjuhid ning poliitikakujundajad töö-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkondadest. Konverentsil arutleti millise suuna, ulatuse ja tempoga muudab tehnoloogia areng ning pidevalt muutuv majandusmaastik edaspidi meie töö osatähtsust ning kvaliteeti, kuidas tulevikus tööd teha, tuleviku oskuste vastavus tööandjate vajadustega ning kuidas tagada digilahenduste abil kõrge tööhõive, korralikud töökohad ja piisav sotsiaalne turvalisus. Seega leidsid videod „Muutuv töö“, „Sotsiaalkindlustus“ ja „Oskused“ konverentsil esmaesitlust, kuid konverentsi järgselt on need kättesaadavad nii Youtube vahendusel kui tööelu portaalist: http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/21. Lisaks telliti konverentsiks inglise keelne video, mis läbi noore neiu isikliku kogemuse andis ülevaate, kuidas tänapäeval on muutunud töö iseloom ning kuidas muutunud töötegemine on mõjutanud töötingimusi, sh sotsiaalset kaitset. Tagamaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse õigusselgus ning õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamise halduskoormuse vähendamine, kaasajastati 2017. aastal antud regulatsiooni muuhulgas teemades nagu ohuteguripõhine tervisekontroll, esmaabi korraldus, töötajate juhendamine ja väljaõpe. Regulatsiooni muutmine vajas analüüsi, milleks muuhulgas kaasati huvigruppide esindajaid arutelude/kohtumiste kaudu, mis toimusid 14.11.2017 ja 15.12.2017. Antud seadusandlus on planeeritud jõustuma 1.01.2019. Töösuhete alase regulatsiooni osas keskenduti 2017. aastal noortele paremate võimaluste tagamisele tööturul osalemiseks, milleks kaasajastati töölepingu seaduses noorte tööajakorralduse paindlikkust, sh tagades parema kaitse tervisele ja heaolule. Regulatsiooni muudatustest lähtuvalt viidi 2017. aasta suvel läbi teavitustegevus, kus videomaterjali kaudu tutvustati alaealistele muudatusi töötamise regulatsioonis ning tõsteti teadlikkust nende õigustest ja kohustustest töösuhtes. Täiendavalt julgustas videomaterjal noori koolivaheajal tööle minema, et omandada töökogemus ning panna alus teadlikele karjäärivalikutele. Kampaania sihtgrupiks olid Eesti noored, lapsevanemad ja teised lastega kokkupuudet omavad isikud, kuid kuna otseselt oli tegevus suunatud noortele, siis kasutati teavituseks noori kõige enam kõnetavaid kanaleid nagu Youtube, Instagram ja Facebook. Antud kanalite tarbeks loodi ning levitati video „YouTüübid loobusid ja läksid tööle“ (https://www.youtube.com/watch?v=YdT2OfE1O18), mis leidis kampaania perioodil kajastust järgmiselt: Youtube - 26 394 orgaanilist vaatamist, Instagram - 81 560 vaatamist ja Facebook - 5 525 kuvamist. Kanali valikud õigustasid end andes kõige efektiivsemal moel infot edasi soovitud sihtgrupile. 15 Hinnang: töövahendi Tööbik osas on olnud tagatud pidev kasutajatugi, kus kasutajate küsimused/probleemid on lahendatud e-kirja või telefoni teel konsulteerides. Jõudlus kohapealseteks nõustamisteks on olemas, kuid sellekohane soov on puudunud ettevõtete/asutuste poolt. Teised teavitustegevused on ellu viidud plaanipäraselt, v.a teavitus keemilistest ohuteguritest, mille osas 2017. aastal keskenduti peamiselt õigusloomele ehk ettevalmistavatele tegevustele ning teavitusega jätkatakse 2018. aastal. Alamtegevuse nr 2.2.2. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine ja nimetus6 Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2020 Tegevuse või 02.01.2016-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Tööelu käsitlevate infotehnoloogiliste lahenduste kaardistamine ja analüüs (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine) (02.03.2016-...) 2016: 2-3.03.2016 toimus arutelu Sotsiaalministeeriumi esindajate seas, et kaardistada ning analüüsida olemasolevaid tööelu puudutavaid interaktiivseid töövahendeid, elektroonilisi lahendusi, e-teenuseid, andmekogusid ja portaale, mille haldajateks on Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon ning Töötukassa. Aruteluga pandi paika edasised tegevused, kuidas jõuda tulemuseni, et parimal viisil ühtlustada valdkonna e-lahendused ning pakkuda välja jätkusuutlikud rakendamisevõimalused ja strateegia. Aasta teisel poolel jätkus infotehnoloogiliste lahenduste kaardistamine 27.06.2016 Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonda värvatud peaspetsialisti poolt. 2017. aastal jätkub analüüs tööelu puudutavate infotehnoloogiliste lahenduste äriprotsesside kirjeldusega. 2017: alates 1.01.2017 on antud tegevusse partneri rollis kaasatud Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). 2017. aasta esimesel ja teisel poolel on toimunud regulaarsed töögrupi kohtumised/arutelud Sotsiaalministeeriumi, TEHIK ning teiste huvipoolte esindajate vahel, et ette valmistada tööelu infosüsteemi eelanalüüsi hankemenetlus pakkumuste esitamise tähtajaga 2018. aasta algus. Eelanalüüsi hankega hõlmatakse tööelu infosüsteemi protsessianalüüsi, arendustegevuste nõudeid ning hinnangut arenduste mahule (süsteemi ajaline ja finantsiline kulu). Analüüsi tulem on aluseks edasistele arendustegevustele. Lisaks regulaarsetele kohtumistele toimus 6.11.2017 arutelu Sotsiaalministeeriumis, kus Tööinspektsiooni ning TEHIK esindajatega hinnati, kas ja kuidas on tööelu infosüsteemi analüüsi mooduli arenduses võimalik kohandada Iirimaal kasutatavat riskihindamise töövahendit (antud näite aktuaalsus lähtus ministeeriumi tööelu infosüsteemi projektijuhi vastavast õppevisiidist Iirimaale 1.10- 3.10.2017). Samuti tutvustati 15.12.2017 tööelu infosüsteemiga seotud tegevuskava ja edasisi plaane Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajatele. Töövahendile Tööbik hooldus- ja tugiteenuse tagamine (02.01.2016-...) 2016: Tööbikuga seotud teavitus-, arendus- ja hooldustegevuste koordineerimiseks kaasati perioodiks 1.01-30.06.2016 ekspert. Töövahendi arendustegevuste osas oli eksperdi ülesandeks uute lahenduste väljatöötamises osalemine, sh olemasolevate funktsioonide analüüs ning parendusvajaduse kirjeldamine. Tööbiku tugitegevuste osas tagas ekspert töövahendi operatiivse ning tõrgeteta toimimise koordineerimise. Esimesel poolaastal oli ekspert kaasatud ka hankemenetluse läbiviimisesse leidmaks teenusepakkuja Tööbiku hooldus- ja tugiteenuse osutamiseks. Vastav hankeleping eduka pakkujaga sõlmiti 9.04.2016 tööde teostamise tähtajaga 10.04.2017, mille raames teenusepakkuja tagab töövahendi toimimiseks vajaliku kasutajatoe, tekkivate tõrgete lahendamise ning hooldusteenuse jõudluse ja kasutusmugavuse parandamise. Kuna töövahendi efektiivseks toimimiseks on vajalik hinnata selle edasine arendusvajadus, jätkus selles osas töö aasta teisel poolel, kui 27.06.2016 värvati Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonda vastavate tööülesannetega peaspetsialist. 2017: alates 1.01.2017 on antud tegevusse partneri rollis kaasatud Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). Sotsiaalministeerium oli töövahendi Tööbik osas hooldus- ja tugiteenuse 6 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 16 koordineerijaks perioodil aprill 2016 – aprill 2017. Edaspidi jätkas/jätkab teenuse tellimist ning hoolduse ja kasutajatoe pakkumist TEHIK. Hinnang: Tööbiku osas tagati 2016. aastal sellele hooldus- ja tugiteenus, kuid töövahendiga seotud arendustegevusi ette ei võetud, sest järgnevate aastate jooksul on planeeritud ühtse tööelu käsitlevate infotehnoloogiliste lahenduste süsteemi (tööelu infosüsteem) loomist, mille üheks osaks on ka Tööbik. Seega teostati 2016. aastal eelkõige edasisi tööelu infosüsteemi arendustegevusi ning ressursside mõistlikku kasutamist silmas pidades Tööbiku osas vaid hooldus- ja tugiteenusega seotud töid, sh pisiparandusi, kuid mitte töövahendi kui terviku arendust uute funktsioonide jms lisamiseks. Tööbiku arendustegevus viiakse ellu ühe osana tööelu infosüsteemi arenduste käigus. Kuna endiselt on vajalik Tööbiku olemasolevate ning tulevaste kasutajate jaoks töövahendi töökindluse ja tõrgeteta toimimise tagamine, jätkus 2017. aastal töövahendile hooldus- ning tugiteenuse osutamine partneri TEHIK poolt (sh vajadusel kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine). Alamtegevuse nr 2.2.3. Poliitikaanalüüside ja –uuringute ning ekspertiiside läbiviimine ja nimetus7 Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2020 Tegevuse või 07.04.2016-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüs (sh spetsialisti kaasamine ning kohtumiste/arutelude korraldamine) (07.04.2016-30.11.2016) 2016: arvestamaks sidusgruppide esindajate huvidega ning eesmärgiga toetada töötaja töövõime säilimist ja selle rakendamist tööturul, korraldas Sotsiaalministeerium 7.04.2016 kohtumise/arutelu, millest võtsid osa Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon ja Sotsiaalkindlustusamet. Kohtumise teemaks oli töötajate töövõime jätkusuutlikkuse toetamine, mille raames Sotsiaalministeerium andis ülevaate tööpoliitika tegevustest 2016. aastal ning koordineeris arutelu teemadel: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus – tööhõive kõrge tase; kvaliteetsed töötingimused – pikaajaline tööelus osalemine ning töövõime säilimine ja rakendamine tööturul. Lisaks valmis teisel poolaastal Sotsiaalministeeriumi spetsialistide poolt töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüs, mille koostamise osas puudus vajadus täiendava eksperdi kaasamiseks. Analüüsi tulemustest lähtuvalt valmistas Sotsiaalministeerium 2017. aastal ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusi, eesmärgiga muuta töötajate tervisekontrolli korraldus eesmärgipärasemaks, viia juhendamise ja väljaõppe kord ning esmaabi regulatsioon ettevõtte ja töötajate vajadustest lähtuvaks ning vähendada seaduse nõuete täitmisega kaasnevat halduskoormust. Samuti töötatakse välja ettepanekud tervisekahjustusega töötajate senisest paremaks kaitseks töösuhte ülesütlemisel ning põhimõtted kehtiva tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise süsteemi efektiivsemaks muutmiseks. Antud tegevuse osas on 2017. aastaks planeeritud arutelud/kohtumised, vajadusel ka vastav teavitustegevus (tegevuskavas kajastub tegevuse 2.2.1 all). 2017: poliitikaanalüüse ja –uuringuid 2017. aastal planeeritud ei olnud. Hinnang: töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüsi teostamisel ei tekkinud vajadust kaasata eksperti ning analüüs teostati Sotsiaalministeeriumi siseselt ja planeeritud ajaraamis. 2017. aastal poliitikaanalüüse- ja uuringuid planeerituid ei olnud. Alamtegevuse nr 2.2.4. Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine ja nimetus8 Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2020 Tegevuse või 02.01.2016-... alamtegevuse alamtegevuse 7 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 8 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 17 planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Tööpoliitika teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused (22.05.2017-…) 2016: tegevusega 2016. aastal ei alustatud, kuna ajaressurssi vähesuse ning tööülesannetega hõivatuse tõttu ei olnud poliitikakujundajatel võimalik osaleda õppereisidel, seminaridel või koolitusel, mis toetaksid teadmispõhise tööpoliitikat kujundamist. 2017: 22-23.05.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Norras Oslos konverentsil „Shaping the Future of Work in the Nordic countries – the Impacts of the Sharing Economy and New Forms of Work“. Konverentsi korraldajaks oli Norra Töö- ja Sotsiaalministeerium ning osalemisega saadi teadmisi uute töövormide levikust ja mõjust, tööturu osapoolte rollide muutustest ning kaasaegsete töötingimuste reguleerimisest seoses töötamise muutumisega. 25-27.09.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Hispaanias Bilbaos Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri töökeskkonna e-töövahendite seminaril. Seminari eesmärk oli vahetada kogemusi töökeskkonna elektrooniliste töövahendite arendamise, kasutuselevõtu, kasutamise, teavitamise ja ülalpidamise kohta. Lisaks soov koguda eelpool nimetatud infot teiste töövahendite arendajatelt ja kasutada seda tööelu infosüsteemi arendustegevuste kavandamisel. Seminaril arutleti peamisi e-töövahenditega seotud väljakutseid, sh kuidas tagada projektide jätkusuutlikkus ja kasutatavus ning kuidas ennetada vastuseisu e-töövahendite osas ja tagada nende omaksvõtt kasutajate poolt. 1.10-3.10.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Iirimaal õppereisil andmaks hinnang Iirimaa veebipõhisele töövahendile BeSMART. Õppereisi eesmärk oli anda arvamus Iirimaa töövahendi kohta koostöös Marina Järvisega Tallinna Tehnikaülikoolist ning saada teiste riikide arvamusi, kogemusi ja võrdlusi Iirimaa töövahendi osas. Lisaks osaleti töövahendite arendamise väljakutsete aruteludes - kuidas tagada töövahendite sisukus, tulevikukindlus, kasutatavus ning kasutajate teadlikkus ja vastuvõtlikkus online töövahenditele. 22.11.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Tallinnas koolitusel „IT-hanked uue seaduse järgi“, mis keskendus 1. septemberil 2017 jõustunud uuele riigihangete seadusele - Millised on suuremad muudatused? Mida tähele panna IT-hangete puhul? Mida silmas pidada arendusprojektide tellimisel ja elluviimisel? Koolitusel osalesid nii hankijad kui pakkujad, et koos vaadelda ja analüüsida, kuidas parimaid teadmisi ja praktikaid nii hankimisel kui ka pakkumiste koostamisel ellu rakendada. Koolitusel räägiti seadusemuudatustest, parimate praktikate rakendamisest uue seaduse raames, tarkvara kui ka riistvara hankimisest, rahvusvahelisest praktikast jt teemadel. Koolitusel osalemine toetab tööelu infosüsteemiga seotud arendustegevuste hangete efektiivsemat planeerimist. Tööpoliitika teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud (02.01.2016-...) 2016: toetamaks poliitikakujundajate pädevuse suurendamist soetati ajakirjade „British Journal of Industrial Relations“ ja „European Labour Law Journal“ paberkandjal ning veebipõhised tellimused ning pikendati ajakirja „British Journal of Industrial Relations“ tellimust veebipõhiseks kasutamiseks 2017. aastal. 2017: pikendati ajakirja „British Journal of Industrial Relations“ tellimus 2018. aastaks. Hinnang: osalemine tööpoliitika alastel õppereisidel, seminaridel, koolitustel ning teavikute soetamine sõltub vajaduspõhisusest, mille aluseks on poliitikakujundajate hinnangud, kas konkreetne teavik, õppereis, seminar või koolitus toetab parimal viisil poliitikakujundajate kompetentsi tõstmist tulevaste tööpoliitika otsuste tegemisel. 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi teenistuja poolt osaletud konverents, seminar, koolitus ja õppereis toetas teadmiste suurendamist tööpoliitika valdkondades ning TAT-ga seotud teemadel nagu teavitus muutunud töötegemise tingimustest ja uutest töövormidest ning töökeskkonna e-töövahendid, sh teadmised infotehnoloogiliste arendustega seotud hankemenetluste muudatustest uue riigihangete seaduse kontekstis. Seega oli konverentsi, seminari, koolituse ja õppereisiga kaasnev uudne info oluliseks sisendiks edasiste TAT tegevuste efektiivsemal elluviimisel, toetades seeläbi ka tööpoliitika teadmispõhisuse kujundamist. 18 *8. Näitajate9 täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel TAT punktile, saavutustase10 saavutustase missugusest tegevusest kujuneb) TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse Töövõime toetamise Jah 0 Näitaja täitmisel reform on läbi viidud, sh avalikkus on teadlik reformiga seotud muudatustest, töövõimet hinnatakse uutel alustel ning osapoolte vaheline andmevahetus toimib Tööandjaid ja töötajaid 147 39 Näitaja täitmisega seotud tegevuste toetavaste tegevuste arv elluviimisega alustati 2016. aastal TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse TAT ei panusta otseselt rakenduskava tulemusnäitajatesse. Tulemusnäitajad täidetakse Töötukassa poolt läbi viidava TAT-ga. TAT panustab rakenduskava väljundnäitajatesse ning loob eeldused rakenduskava tulemusnäitajate saavutamiseks. TAT spetsiifilised väljundnäitajad11 Metoodika on välja Jah Jah Näitaja täidetud töötatud ja piloteeritud Tööandjaid ja töötajaid 147 39 Näitaja täitmisega seotud tegevuste toetavate tegevuste arv elluviimisega alustati 2016. aastal TAT spetsiifilised tulemusnäitajad12 TAT panus üldistesse näitajatesse Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Ei sotsiaalpartnerid või vabaühendused? Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Ei kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele või avalike teenuste osutamisele? Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0 toetatud mikro-, väikese- ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv TAT lõppeesmärgist täidetud 15,8% (%): TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärk täitmisel selgitus: 9 Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed. 10 TATs fikseeritud saavutustase. 11 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 12 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 19 9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele13 2015. aasta osas mõjutas mitmete planeeritud tegevuste ning alategevuste elluviimist töövõimereformi edasi lükkumine Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsusest lähtuvalt, mistõttu ka osade alategevuste elluviimine lükkus kas täielikult või osaliselt edasi või otsustati ümber nende elluviimise vajadus või ajaraamid. Antud otsused küll mõnevõrra mõjutasid 2015. aastaks püstitatud eesmärke ning seeläbi ka TAT tulemuslikkust, kuid samas oli tegevuste osas võimalik jätkata nende elluviimist või elluviimise ettevalmistust, tehes seda korrigeeritud ajaraamis. Osade alategevuste puhul täideti elluviimise eesmärgid täielikult või kui esines nihkeid ajaraamis, siis olid need tingitud muudest teguritest kui reformi edasi lükkumine. Üldine tegevuste elluviimine ning nende eesmärgipärasus ei saanud 2015. aastal mõjutada tegevuste osalisest elluviimisest ja ajaraami muudatustest. 2016. aasta esimesel poolel oli tegevuste elluviimine plaanipärane ning ajaraamide piires. Teise poolaasta osas planeeriti TAT muudatusega lisategevus (Sotsiaalkindlustusameti täiendav tööjõuressurss), mida aasta lõpuks ellu ei viidud, kuna oluliselt olid vähenenud tegevuse planeerimise aluseks olevad prognoosid ja mahud, kaotades seega vajaduse tegevuse elluviimiseks TAT vahenditest. Muude tegevuste osas oli elluviimine planeeritud esialgsel kujul või kui esines korrektuure/muudatusi, olid need tingitud aasta jooksul täpsustunud vajadustest või ümberhinnatud otsustest (näiteks ei tekkinud osade tegevuste puhul vajadust täiendavalt kaasata spetsialisti või eksperti või hinnati ümber töövahendi Tööbik edasiarenduse ajaraam). Samas oli mõnede tegevuste osas nende elluviimine juba planeeritud vajaduspõhisusest lähtuvalt. Seega, 2016. aasta osas mõnevõrra küll hinnati ümber või korrigeeriti tegevuste elluviimisega seonduvad detailid, kuid mitte määral, mis mõjutaks nende eesmärgipärasust ja TAT tulemuslikkust. 2017. aasta esimesel poolel on tegevustega alustatud üldjoontes planeeritud ajaraamides, kuid mõnevõrra rohkem panustati ajalist ressurssi ümberstruktureeritud partneri TEHIK rolli täpsustamisele/suurendamisele erinevate infotehnoloogiliste lahendustega seotud tegevuste elluviimisel. Kuna TEHIK koondab kogu infotehnoloogilise parema teadmise, pakkudes ministeeriumile antud valdkonnas pädevat tuge, siis ka partneri rollis peaksid edaspidised infotehnoloogilised arendused TEHIK elluviimisel püsima paremini planeeritud ajaraamides, toetudes selles asjakohastele eelhinnangutele, analüüsidele ja ressursside efektiivsemale planeerimisele ning aidates seega kaasa ka TAT eesmärkide tulemuslikumale täitmisele. Muus osas oli tegevuste elluviimine enamjaolt planeeritud ajaraamides ning planeeritud vahenditega. Kui ilmnes tegevuse elluviimise faasis vajadus korrektuurideks ja/või ümberhindamiseks, siis oli see peamiselt mõjutatud tegevuse sisulistest täpsustunud detailidest, mida ei olnud tegevuskava planeerimisprotsessis võimalik ette näha. Samas olid juba osad tegevused planeeritud vajaduspõhiselt, mistõttu võis vajadus aasta vältel muutuda. 2017. aasta tegevused olid küll osaliselt ümberhinnatud ja korrigeeritud, kuid see ei mõjuta TAT üldiste eesmärkide täitmist. 10. TAT mõju läbivatele teemadele14 Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju (märkida ristiga) (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng x x Selgitus: TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse, tegevused on neutraalsed ning ei aita kaasa regionaalset arengut soodustavate tegurite/teenuste/infrastruktuuri parandamisele. Infoühiskond x x Selgitus: TAT tegevused panustavad infoühiskonna edendamisesse, kuna rohkem teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse asutuste vahel digitaalkujul ning rohkem inimesi saab digitaalsele teabele ligi. Samuti muutuvad infovahetuse protsessid kiiremaks, odavamaks ja/või kvaliteetsemaks. Riigivalitsemine x x Selgitus: TAT tõhustab terviklikku riigivalitsemist, kuna uue töövõime toetamise süsteemiga seonduv koondatakse senise mitme asutuse vahel Eesti Töötukassa pädevusse, tagades seega terviklik lähenemine, efektiivsem korraldus, halduskoormuse vähenemine, lihtsustatud järelevalvesüsteem ning pikas perspektiivis kulude vähenemine töövõime toetuste osas. Võrdsed võimalused x x sh sooline võrdus x x 13 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12. 14 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12. 20 Selgitus: töövõime hindamise metoodika ja elluviidavad teavitustegevused on soostereotüüpidest vabad. sh võrdne kohtlemine x x Selgitus: TAT üks eesmärkidest - toetada töövõime reformi elluviimist, sh rakendada töövõime hindamise metoodikat, on kohaldatav võrdselt kõikidele tööealistele inimestele sõltumata nende soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumustest või seksuaalsetest sättumusest. 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele15 2015. aastal oli TAT tegevuste otsese elluviimisega partneritest seotud Eesti E-tervise Sihtasutus tervise infosüsteemi teenuste arendustega. Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet olid kaasatud kui partnerite esindajad töögruppide töös, töövõime hindamise metoodika piloteerimises, kasutajate koolituste planeerimises ning teavitustegevustes. 2016. aasta tegevustesse olid kaasatud kõik partnerid: Eesti E-tervise Sihtasutus jätkas tervise infosüsteemi arendustega ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet alustasid koolituste läbiviimisega. Lisaks kaasati Sotsiaalkindlustusamet teavitustegevuste elluviimisesse partneri rollis. 2017. aastal partnerid Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet jätkasid koolitustega ning Sotsiaalkindlustusamet lisaks ka teavituskirjade väljasaatmisega. Partner Eesti E-tervise Sihtasutus kannab ümberstruktureerimise tulemusena alates 1.01.2017 nime Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). TEHIKu roll tegevuste elluviimisel 2017. aastal suurenes, hõlmates nii seniseid infotehnoloogilisi arendusi tervise infosüsteemiga seonduvalt kui ka lisanduvaid tegevusi nagu Tööpoliitika infosüsteemi analüüs, Tööbik hooldus- ja tugiteenuse pakkumine ning tööelu infosüsteemiga seotud arendustegevused. Seega on alates 2017. aastast TEHIK partnerina kaasatud nii tegevuste 2.1 kui ka 2.2 elluviijate hulka. Uue partnerina alustas 1.08.2017 tegevust Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), kes osutab töövõime hindamisega seotud konsultatsiooniteenust. Koostöö TAT partnerite vahel on sujunud probleemideta. NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Tiina Vinkel [email protected] Kuupäev digiallkirjas Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Nimi Allkiri Kuupäev Allkirjaõiguslik isik Janar Holm [email protected] Kuupäev digiallkirjas Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 15 Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide saavutamisele. 21 Kärt Kraaving Innove SA [email protected] Meie 02.03.2018 nr 2-5.1/727-1 Lõõtsa 4 11415, Tallinn Vahearuande nr 6 edastamine Lugupeetud Kärt Kraaving Edastame Teile Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) vahearuande nr 6 koos eelarve täitmise aruandega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janar Holm tööala asekantsler Lisa: 1. Vahearuanne 01.09.2014-31.12.2017.pdf 2. Eelarve täitmise aruanne 01.09.2014-31.12.2017.xls Tiina Vinkel 6269 804 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel