Tartu Ülikool Teie: 8.05.2026 nr 1-14/RE/12557
Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Maaülikool Meie: 1.06.2026 nr 10-1.1/26/2566-2
Vastuskiri TÜ, TalTech ja EMÜ rektoritele
seoses Teamingute taotlusvooru tagasisidega
Austatud rektorid
Täname põhjaliku tagasiside eest „Teaming for Excellence“ taotlusvooru siseriiklikule
protsessile.
Ministeerium hindab kõrgelt ülikoolides tehtud suurt tööd nende ambitsioonikate
koostööprojektide ettevalmistamisel. On kahetsusväärne, et seekordses voorus ei osutunud
edukaks ükski Eesti taotlus. Riigipoolsed garantiikirjad mõjutasid Eesti taotlustele antud
hindepunkte oluliselt ja ministeerium võtab vastutuse oma osa eest selles protsessis. Teie kirjas
toodud tähelepanekud oleme ministeeriumis põhjalikult läbi analüüsinud ja võtame need oma
edasiste sammude kavandamisel arvesse.
Vastame Teie küsimustele nende esitamise järjekorras.
1. Teie kirjas esitatud kriitika garantiikirjade kohta on asjakohane ja ministeerium peab
kahetsusväärseks, et nende sõnastus mõjutas taotluste hindamist. Samas tõid hindajad
kõigi taotluste osas välja ka muid puudusi, mistõttu ei saa tulemust taandada ainult
garantiikirjadele.
Taotlusvooru jooksul täpsustas Euroopa Komisjon nõudeid garantiikirjadele riike sellest
teavitamata. Need nõuded ei olnud esitatud Euroopa Horisondi tööprogrammis ega
taotlusvooru kutses, vaid taotlejatele suunatud teise vooru taotlusvormis ja portaali
küsimuste-vastuste rubriigis. Ministeerium mõistab samas, et taotlejatel tuli arvestada
suure hulga erinevate nõuete ja tingimustega ning selles olukorras oli põhjendatud
eeldada, et riik kui garantiikirjade väljaandja on talle seatud nõuetest samuti teavitatud
ja vastutab nende täitmise eest.
Ministeerium kooskõlastas kinnituskirjade sõnastuse enne allkirjastamist ka
ülikoolidega. Tagantjärele võime öelda, et kooskõlastusring ei pruukinud siiski hõlmata
inimesi, kellel oli ligipääs teise vooru tehnilistele märkustele taotlussüsteemis.
Seetõttu nõustume täielikult hinnanguga, et sellises suures ja keerulises taotlusvoorus
oleks ministeeriumi ja taotlejate koostöö pidanud olema varasem ja vahetum.
2. Ministeerium jääb seisukohale, et Euroopa Komisjoni kommunikatsioon liikmesriikide
suunal oli selles küsimuses puudulik eriti arvestades, et tegemist oli riikidele pikaajalisi
finantskohustusi kaasa toovate projektidega. Pean vajalikuks juhtida sellele probleemile
tähelepanu ka ametlikus pöördumises teadusuuringute ja innovatsiooni volinikule.
Nutika spetsialiseerumise tingimus ei olnud seotud usaldamatusega taotluste suhtes,
vaid sellega, et riik pidi siduma garantiikirjad nende rahastusallikate tingimustega,
millest kaasrahastus pidi tulema. Suur osa liikmesriike kasutab Teamingu
kaasrahastamiseks struktuurivahendeid, seega ei ole nutika spetsialiseerumise tingimuse
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
rakendamine Eesti puhul erandlik. Seetõttu jäi ka meile arusaamatuks, miks käsitleti
seda hindamisel puudusena. Sellises mahus pikaajalisi kohustusi ei saa riik võtta ilma
rahastusallikast tulenevaid tingimusi arvestamata.
Samas tunnistame, et garantiikirja sõnastus võis rahvusvahelise hindamise kontekstis
olla mitmeti tõlgendatav ega pruukinud kõikidele hindajatele piisavalt selgelt
väljendada riigi kindlat valmisolekut võetud kohustusi täita.
3. Mõistame Teie kriitikat garantiikirjade väljastamise ajastuse ja viisi osas. Tagantjärele
on selge, et kinnituskirjad oleksid pidanud jõudma taotlejateni varem ja kogu protsess
oleks pidanud olema kõigi osapoolte jaoks selgem.
Samal ajal tuli ministeeriumil väga lühikese aja jooksul leida lahendus olukorras, kus
Eestist esitati üle 20 esimese vooru taotluse ja teise vooru jõudis neist seitse. Lähtusime
ju algselt eeldusest, et riik saab anda kinnituskirjad kõigile teise vooru jõudnud
taotlustele. Taotluste suur arv tähendas riigile oodatust suuremat finantsriski, milleks
me ei olnud täielikult valmis.
Me ei saa siiski nõustuda seisukohaga, et riik oleks pidanud kõigile kinnituskirjad ikkagi
välja andma, kuna rahastuse saamise tõenäosus ei olnud suur. Riik ei saa mahukaid ja
pikaajalisi finantskohustusi võtta arvestamata, et need võivad ka realiseeruda.
Hindamisraportitest nähtub samas, et Euroopa Komisjoni ootused riiklike
kinnituskirjade sisule eeldasid tegelikult riigi veelgi tihedamat kaasatust projektide
ettevalmistamisse. Kui riik oleks pidanud andma kinnituskirju tegevuste, kuluartiklite,
maksete ajakava ja rahastusallikate täpsusega, oleks see eeldanud püsivat suhtlust riigi
ja taotlejate vahel kogu taotluste ettevalmistamise vältel. Samuti ei olnud siseriiklik
valikuprotsess Teamingu taotlusvoorus Eesti eripära ja seda kasutasid ka mitmed teised
liikmesriigid.
Kokkuvõttes nõustume, et ministeerium oleks pidanud nii suurt taotluste arvu paremini
ette nägema ja kirjeldama juba enne taotlusvooru, kuidas sellises olukorras valikuid
tehakse. See oleks muutnud protsessi kõigi osapoolte jaoks oluliselt vähem pingeliseks.
Samas ei saa me nõustuda väitega, et Eesti taotlejad olid teiste riikidega võrreldes
keerulisemas olukorras, sest oodatud detailsusega kinnituskirjad eeldasid ka kõigilt
teistelt riigi ja taotlejate vahelist tihedat koostööd.
Mis puudutab kaasrahastuseks kavandatud vahendeid, siis kaalub ministeerium kõiki nende
kasutamiseks esitatud ettepanekuid. Ühe võimalusena kaalume kindlasti ka EL toetuseta jäänud
projektide toetamist. Samas tuleb arvestada, et Euroopa taotlused olid kavandatud oluliselt
suurema mahuga ja nende toetamine eeldab projektide väga suurt ümberkujundamist ning ka
uut taotlust. Enne edasiste otsuste tegemist peame oluliseks oodata ära taotlejate vaidlustuste
esialgsed tulemused.
Loodame, et vaatamata seekordse vooru tulemusele aitab toimunust tehtud järeldus järgmisi
rahvusvahelisi taotlusvoore Eestis tugevamalt ja selgemalt ette valmistada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister
Kenneth Tuul
735 3551
[email protected]
2 (2)