dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Käitumishäiretega (sh ATH) laste vanemate koolitamine ja tugirühmateenuse kättesaadavuse suurendamine maakondades

Sotsiaalministeerium · 1. märts 2018
Viit
3-1/715
Registreeritud
1. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Eesti Lastefond
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-1 Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise taotlused
Toimik
3-1/2018
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. märts 2018

Failid

  • 📎RE HMN taotlus.msg118 KB
  • 📎SM+väikeprojekt+2018 (1).pdf493 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Sirje Grossmann-Loot <[email protected]> Saaja: Merit Havi Teema: RE: HMN taotlus Tere Saadan Eesti Lastefondi projekti Käitumishäiretega (sh ATH) laste vanemate koolitamine ja tugirühmateenuse kättesaadavuse suurendamine maakondad , muudetud eelarvega. Lugupidamisega Sirje Grossmann-Loot From: Merit Havi [mailto:[email protected]] Sent: Monday, April 2, 2018 11:20 AM To: Sirje Grossmann-Loot Subject: HMN taotlus Tere Teavitan Teid, et 26.03 toimunud HMN koosolekul otsustati SA Eesti Lastefondi projekti toetada 5 500 euroga. Lepingu sõlmimiseks palun esitada muudetud eelarve. Lugupidamisega Merit Havi Sotsiaalministeerium HMN kontaktisik 6 269 284 <https://www.sm.ee/et> <https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium> HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi SA Eesti Lastefond Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi SA Eesti Lastefond 3. Registrikood 90000653 4. Juriidiline aadress Lai 31/Suurtüki 1, Tallinn 10133 5. Postiaadress Lai 31/Suurtüki 1, Tallinn 10133 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE971010052039573009 7. Esindaja nimi ja ametikoht Sirje Grossmann-Loot, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Sirje Grossmann-Loot 9. Telefon +372 5147440 ja 64 111 88 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Käitumishäiretega (sh ATH) laste vanemate koolitamine ja tugirühmateenuse kättesaadavuse suurendamine maakondades. 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01. aprill 2018 – 30. september 2018 13. Projekti üldmaksumus 6700 14. Hasartmängumaksu 6000 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 700 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Sirje Grossmann-Loot, juhatuse Allkirjastatud digitaalselt 31.01.2018 esimees HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav summa Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 6000 Käitumishäiretega (sh Nõukogu ATH) laste vanemate koolitamine ja tugirühmateenuse kättesaadavuse suurendamine maakondades. Tegevus 1: Koolituste korraldamine ja läbiviimine lapsevanematele ja ATH tugirühmajuhtidele Koolitusruumide ja tehnika 150 rent (5 kuud x 30 eurot kuus) Transpordikulu (koolitajate 270 sõidukulud: Haapsalu, Tartu, Pärnu, Paide: 15 korda, 2 koolitajat, 9 eurot edasi/tagasi) Tasu teavitus-, 1471,5 konsultatsiooni-ja nõustamise ning koolituste ettevalmistustegevuse eest koos maksudega (5 kuud; 150 tundi x 9,81 eurot tund) *Allikas statistikaameti keskmine brutokuupalk sotsiaalhoolekande vallas III kvartal 2017 1239 eurot, koos maksudega 1657,78 eurot) Teavitus-,side-, posti-ja 150 pangakulud (5 kuud x 30 eurot) Tegevus nr 2: Nõustamistegevused (tugirühma-, individuaalne- , e-ja telefoninõustamine) ning teavitustegevused Koolitusmaterjalid, 26 materjalide tõlkimine (520 lk x 0,05 eurot) Koolitusruumide ja tehnika 150 rent (5 kuud x 30 eurot kuus) Koolitajate tasud koos 900 maksudega (5 kuud; 20 tundi x 45 eurot) Individuaalnõustamine, tasu 180 koos maksudega (4 tundi x 45 eurot) Tasu teavitus-, 2452,50 konsultatsiooni-ja nõustamise ning koolituste ettevalmistustegevuse eest koos maksudega (5 kuud; 250 tundi x 9,81 eurot) *Allikas statistikaameti keskmine brutokuupalk sotsiaalhoolekande vallas III kvartal 2017 1239 eurot, koos maksudega 1657,78 eurot) Teavitus-,side-, posti-ja 250 pangakulud (5 kuud x 50 eurot) Omafinantseering 700 Koolitajate tasud koos 675 maksudega ATH tugirühmajuhtidele (5 kuud; 15 tundi x 45 eurot tund) Koolitusmaterjalid, 25 materjalide tõlkimine (500 lk x 0,05 eurot) Kaasfinantseerijad X (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) Haapsalu X X Linnavalitsuse kiri 09.11.2017 nr 8- 4/17/702 Tasuta koolitusruumid Haapsalus KULUD KOKKU 6700 KULUD KOKKU 6700 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS Käitumishäiretega (sh ATH) laste vanemate koolitamine ja tugirühmateenuse kättesaadavuse suurendamine maakondades. ____________________________________________________________________________________ 1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE Käitumishäirete sh. ATH ravi on pikaajaline ja kompleksne, peab arvestama lapse arengulisi vajadusi ja ei ole ühtki sekkumist, mis oleks efektiivne igas vanuses. Vastavalt võimalustele ja individuaalse juhtumi eripäradele võiks käitumishäirete ravi sisaldada järgmisi komponente: • vanemate harimine lapse arengust, eripäradest, käitumishäiretest ja kasvatusvõtetest ning vanemate nõustamine (k.a. vanemate tugigrupid) Infokogumik laste vaimse tervise häiretest, Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014. Projektitegevustega parandame nõustamisteenuse kättesaadavust lapsevanematele, kes kasvatavad ATH sümptomite/diagnoosiga last Lääne maakonnas. ATH tugirühmavõrgustiku laiendamiseks Lääne maakonda planeerime tutvustada ATH tugirühmatööd meedias, viime läbi ATH alase koolituse lapsevanematele, teavitame Läänemaa lasteasutusi, KOV-ide spetsialiste ATH tugirühma asutamisest, viime läbi ATH tugirühmajuhtide konkursi ja koolitame ATH tugirühmajuhte. Projektitegevustega keskendume aktiivsus-ja tähelepanuhäirega /ATH/ ja käitumishäiretega laste perede ja lapsele lähedastele täiskasvanute /sh. vanavanemad, lähisugulased, tugiisikud, abiõpetajad jne/ ATH alaste teadmiste tõstmisele koolitustel ja ATH laste vanemate tugirühmas maakondades. Lapsevanemate teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ATH sümptomite/diagnoosiga lapse häirest on olulise tähtsusega, et aidata ATH lapsel paremini toime tulla üliaktiivsuse, impulsiivsuse ja häiritud tähelepanuvõimega ning olla kooli, lasteaia ja tugispetsialistidele koostöö partneriks ja nende töö toetajaks kodus. Koolituspäevad on planeeritud eelkooliealiste ja kooliealiste laste vanematele, mida viime läbi piirkondades, kus ei ole ATH laste vanemate tugirühma või ATH tugirühm on asutamisel. Koolitustel: anname ülevaate ATH sümptomitest (käsitleme detailselt tähelepanuhäirega, aktiivsushäirega ja impulsiivsushäirega lapse toetamise võtteid); räägime ravi võimalustest, kaasuvatest häiretest, koduse kasvatuse põhimõtetest, koostöö olulisusest pereliikmete vahel, rutiinse päevakava tähtsusest, lapsevanemate jõuvarude täiendamisest, koolitööde tegemisest kodus, tunnustamise ja kiitmise olulisusest ATH lapse käitumise muutmiseks jne. ATH tugirühmateenus /psühhosotsiaalne grupinõustamine/ maakondades on ATH laste vanematele ja lapsele olulistele täiskasvanutele: vajalik /teemadeks lapse toetamine kodus ja koduse elu korraldamine lapse vajadustest lähtuvalt/, mugav /kodulähedane,tugirühmaga võib ühineda igal ajal kui vajadus tekib ja on osalejatele tasuta/, kindel /kohtumised üks kord kuus, kindlal nädalapäeval/, efektiivne /grupinõustamine on paljudel juhtudel mõjusam kui individuaalne nõustamine, sest lisaks tugirühmajuhile oskavad nõu anda ka teised lapsevanemad / ja jõustav /lapsevanemad saavad teiste lapsevanematega kohtudes energiat, enesekindlust ja ei tunne ennast ebaõnnestunud lapsevanemana/. Võimaldame ATH laste vanematel , kes elavad Eesti eri piirkondades, saada teadmisi ja praktilisi kasvatusvõtteid ATH laste vanemate tugirühmades, mis töötavad 11 maakonnas. ATH tugirühmatöö koosneb teemaloengust ja järgnevast arutelust, mis annab lapsevanematele juhiseid koduse elu planeerimisel lähtudes lapse eripäradest. ATH tugirühmi juhivad eripedagoogid, pedagoogid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, inimesed, kelle töö on seotud ATH laste kasvatamisega ja kelle teadmisi ühtlustame täiendkoolituste ja individuaalsete nõustamistega. ATH tugirühmade ühtlase kvaliteedi tagame tugirühmajuhtide täiendkoolitustega, kus tutvustatakse uusi ATH alaste teadusuuringute tulemusi, arutatakse tugiühmades üleskerkinud teemasid ja kuulatakse spetsialistide loenguid. Planeerime loengut ATH lapse ekraanisõltuvuse vältimisest. Maakondade ATH tugirühmad moodustavad võrgustiku, mille arendus -ja teavituskeskuseks on SA Eesti Lastefond. Projektitegevuste elluviimiseks Eesti Lastefond korraldab ja viib läbi koolitusi lapsevanematele ja tugirühmajuhtidele. Projektimeeskonna liikmed viivad läbi ATH tugirühmi Paides, Pärnus, Tallinnas /eesti ja vene keeles/ ja Tartus; peavad kirjavahetust tugirühmajuhtidega; sõlmivad ruumide rentimiseks lepinguid; koostavad koolitusmaterjale lapsevanematele; asendavad vajadusel tugirühmajuhte; otsivad uusi tugirühmajuhte ja koolitavad neid. Tallinnas on ATH peredel võimalus saada individuaalset perenõustamist. Projektimeeskond vastab perede probleemidele ja nõustab telefoni ja elektronposti kaudu. Teavitame igakuiselt ATH tugirühmade toimumisest kodulehel, erinevates sotsiaalmeediates ja võtame vajadusel meedias sõna ATH-teemadel. Sa Eesti Lastefond teeb koostööd lastepsühhiaatrite, Rajaleidjad spetsialistidega, KOV lastekaitsetöötajatega, maakondade koolide ja lasteaedadega. SA Eesti Lastefond teeb laiaulatuslikku teavitustööd /sotsiaalvõrgustikes, meedias/, et jõuda sihtrühmani, et toetus, mõistmine ja abi võimalikult kiiresti lapseni jõuaks. 2.PROJEKTI EESMÄRGID JA SIHTGRUPP Projekti üldine eesmärk on anda ATH lapse vanematele võrdsed võimalused tõsta häirealaseid teoreetilised teadmisi ja praktilisi oskusi/kasvatusvõtteid, mis võimaldavad parandada lapse igapäevaeluga toimetulekut ning muuta lapse kodune elu teadlikult rahulikumaks. 2.1.Projekti eesmärgid : - Lapsevanemate praktiliste oskuste tõstmine ATH tugirühmades tagab erineva vanusega psüühika -ja käitumishäiretega laste parema toimetuleku igapäevaelus - lapsevanemad oskavad last suunata/õpetada/toetada diagnoosist tingitud käitumise kontrollimisele, planeerida konfliktideta kodukeskkonda - Lapsevanemate ja teiste lapsele oluliste täiskasvanute /vanavanemad, tugiisikud, rühma-ja klassi õpetajad, abiõpetajad jne/ tugirühmas ja koolitustel saadud teadmised annavad aluse koostööle kooli ja lasteaiaga, mis tagab lapse häirunud käitumise paranemise. - SA Eesti Lastefondi projektitegevused tagavad ATH lastele suunatud rehabilitatsiooni-ja tugispetsialistide poolt tehtava töö asjatundliku toetamise pereliikmete poolt kodus - ATH tugirühmajuhtide täienduskoolitused tagavad tugirühmateenuse kvaliteedi ühtlustumise. - - ATH tugirühmavõrgustiku laiendamine Haapsalu linna võrdsustab Läänemaa lapsevanemate võimalusi tugirühmateenuse kasutamisel teiste maakondadega. - Telefoni ja E- nõustamine annab ATH diagnoosi saanud laste vanematele esmast tuge ja nõu ning teavitab abisaamisvõimalustest. -Individuaalne perenõustamine aitab neid ATH lapsi, kelle vanematel ei ole võimalik ATH tugirühmatöös osaleda. - Teavituse mitmekesistamine meedias ja sotsiaalvõrgustikes aitab jõuda paremini sihtrühmani 2.3.Otsesed sihtrühmad: 1. Lapsevanemad, kes kasvatavad raske puudega ATH last 2. Lapsevanemad, kes kasvatavad käitumishäiretega /sh ATH sümptomitega/ last. 3. Vanavanemad, tugiisikud, koolide sotsiaalpedagoogid, õpetaja abid jne ehk ATH /käitumishäiretega lapsele olulised täiskasvanud. 4. Kasuvanemad ja hoolduspered, kes kasvatavad raske puudega ATH last või ATH sümptomitega last 5. ATH tugirühmade juhid. Kasusaajad: 1. Eelkooliealised ATH raske puude ja ATH sümptomitega lapsed. 2. Kooliealised ATH raske puude ja ATH sümptomitega lapsed. 3. Käitumishäiretega eelkooliealised ja kooliealised lapsed. 4. ATH laste õed-vennad ja teised pereliikmed 5. Tugispetsialistid koolis ja lasteaias 6. Lapse rehabilitatsioonimeeskond Kaudsed kasusaajad: 3. ATH lapse lasteaia- ja koolikaaslased 3. Õpetajad ja spetsialistid koolis ja lasteaias. 4. Kohalike omavalitsuste lastekaitsespetsialistid. 5. Ühiskond laiemalt - ATH laps saab omandada intellektuaalsetele võimetele vastava hariduse ja/või elukutse ning ta ei koorma sotsiaalsüsteemi. 3.PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED 1. On läbi viidud kolm koolitust ATH laste vanematele, tugiisikutele, õpetaja abidele jt lapsele lähedastele täiskasvanutele 2.Maakondade tugirühmajuhtidele on läbi viidud 2 täiendkoolitust 3.Asutatud on vähemalt üks uus ATH laste vanemate tugirühm. 4. Vastatud on kõikidele sihtgrupiliikmete e-kirjadele ja suunatud vajadusel grupi- või individuaalsesse nõustamisse. 3. Telefoni ja e-nõustamine [email protected] toimub eesti ja vene keeles 4. Vajadusel on sihtgrupiliikmetele soovitatud koostööpartnerite / psühhiaater, Rajaleidja, Vaimse tervise keskus, KOV lastekaitseteenistus/ teenuseid. 5. Telefoni-ja elektroonsel teel on nõustatud 90 inimest /sh vene keeles/ 6. Individuaalset perenõustamist on kasutanud 15 inimest. 7. Häirealase ja ATH tugirühma informatsiooni kajastamine Eesti Lastefondi kodelehel, täiendused kogu projekti vältel. 8.On tagatud igakuine personaalne meeldetuletusteavitus ATH tugirühmas osalenutele. 9.Meedias on käsitletud aktiivsus-ja tähelepanuhäiret vähemalt kord kuus 4.PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES Tegevus / Kuu IV V VI VII VIII IX X X X 4.1. Koolitus ATH laste vanematele, tugiisikutele, õpetaja abidele jt lapsele lähedastele täiskasvanutele 4.2. Täiendkoolitus ATH tugirühmajuhtidele X X 4.3. Tegevused ATH tugirühmavõrgustiku X X X X X laiendamiseks 4.5. Individuaalne perenõustamine, E- ja telefoninõustamine X X X X X eesti ja vene keeles 4.6 Teavitustegevus sotsiaal-ja X X X X X pabermeedias 4.7 ATH teema käsitlemine meedias /arvamus, intervjuu, artikkel /eesti ja/või vene keeles/ X X X X X X 4.8. ATH laste vanemate X X X tugirühmade kohtumised 11 maakonnas. 4.8. Teavitused ATH tugirühmade X X X X X toimumisaegadest koostööpartneritele ja ATH laste vanematele PROJEKTI LISAD Lisa 1 SA Eesti Lastefondi garantiikiri projekti omafinantseeringule Lisa 2 Eesti Psühhiaatrite Seltsi Lastepsühhiaatria sektsioon toetab SA Eesti Lastefondi Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud projektitegevuste 01.01.2018- 31.12.2018 täiemahulist toetamist. Anne Kleinberg Haapsalu Linnavalitsus toetab ATH tugirühma Lisa 3 asutamist ja sellega seonduvaid projektitegevusi Haapsalu Linnavalitsuse kiri 09.11.2017 nr 8-4/17/702 Euroopa uuringud ATH tugirühmade tegevustest koos Lisa 4 viidetega Projektijuht Sirje Grossman-Loodi CV Lisa 5 Lisa 6 Juhi abi, kommunikatsioonispetsialisti Birgit Liivakanti CV Lisa 1 Garantiikiri SA Eesti Lastefond garanteerib projekti “ Käitumishäiretega (sh ATH) laste vanemate koolitamine ja tugirühmateenuse kättesaadavuse suurendamine maakondades“omafinantseeringu 700 eurot. 30. jaanuar 2018 Sirje Grossmann-Loot SA Eesti Lastefondi juhtaja Lisa 2 Sotsiaalministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu Suur-Ameerika 1 30.10.2017 10122, Tallinn Toetuskiri Eesti Psühhiaatrite Seltsi Lastepsühhiaatria sektsioon toetab SA Eesti Lastefondi Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud projektitegevuste 01.01.2018-31.12.2018 täiemahulist toetamist. Hindame ja tunnustame SA Eesti Lastefondi tööd käitumishäiretega /sh. aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega/ laste vanemate nõustamisteenuse kättesaadavuse suurendamisel – on loodud üleriigiline, regulaarselt töötav ATH laste vanemate tugirühmavõrgustik. Setsmeteistkümnes ATH tugrühmas saavad teadmisi, toetust ja praktilisi nõuandeid sajad lapsevanemad, kes kasvatavad ATH diagnoosi ja sümptomitega last. Sealhulgas venekeelsed lapsevanemad. Koolitused lapsevanematele, õpetajatele ja sotsiaalteenuste osutajatele on eelkõige praktilise iseloomuga, mis aitavad kaasa laste paremale toimetulekule kodus, koolis ja lasteaias. SA Eesti Lastefondi tegevused aitavad kaasa ATH laste varajasele diagnoosimisele ja õigeaegsele abile. Lugupidamisega Anne Kleinberg Eesti Psühhiaatrite Selts Lisa 3 Sotsiaalministeerium 09.11.2017 nr 8- 4/17/702 Toetuskiri SA Eesti Lastefond projektile Haapsalu Linnavalitsus toetab SA Eesti Lastefondi poolt algatatud projekti „Üleriigiline tugi(võrgustik) psühhikahäiretega (sh ATHga) laste vanematele“, mille projektitegevused toimuvad ajavahemikul 01. jaanuar 2018-31. detsember 2018. Projekti raames asutatav ATH laste (raske puude ja häire sümptomitega) laste vanemate tugirühm ja korraldatav ATH teemaline koolituspäev toetavad oluliselt vanemate igapäeva elu ja toimetulekut. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaja Rootare Aselinnapea Koostaja: Eva Unt [email protected] 4725300 Lisa 4 Rootsis tehtud uuring viitab faktile, et ATH on märksa rohkem levinud peredega laste hulgas, kus toimetulek sõltub sotsiaaltoetustest, emad on vähemharitumad ja lapsed kasvavad üksikvanemaga peres. Uuringu aluseks olid andmed erinevatest registritest ja hõlmasid 1,1 miljonit last Rootsis, kes sündinud aastatel 1987-2000. Nendest 7960 kasutas ka retseptiravimeid, mis on heaks kiidetud ATH raviks. Medikamentoosne ATH ravi oli neli korda tavalisem poiste kui tüdrukute hulgas, risk raskekujulise ATH väljakujunemiseks, mille ravimiseks olulised juba retseptiravimid, oli 50 % kõrgem nende poiste ja tüdrukute hulgas, kes olid kasvanud ühe vanemaga peres. Uuring viitab ka asjaolule, et ennetav perekeskne sekkumine noorte laste puhul pidurdab lapse aktiivsus- ja tähelepanuhäire edasist arengut, sekundaarse preventatsiooni meetodina on olulisel kohal sekkumine eelkooliealise lapse ja vanema omavahelisse suhtlusesse ehk et head psühhosotsiaalsed tingimused lapseeas aitavad ATH-st välja kasvada (Hjern jt 2009). 2008. aastal avaldatud uuringu tulemusestest võib välja lugeda, et lapsena ATH diagnoosi saanud teismeliste vanemate abielu lõppemise tõenäosus oli kõrgem. Antud juhul ei tohiks antud tulemusi tõlgendada nii, et ATH diagnoos on peamine lahutuse riskifaktor, kuid teatud aja möödudes reageerivad lapse diagnoosist tulenevad iseärasused teiste peresiseste stressifaktoritega, mis sellisel juhul võib lõppeda vanematega lahutusega (Wimbs jt 2008). Tiina Kangro (2013) kirjutab, et koolide esitatud andmete põhjal on Eestis 24 000 last, kes vajavad õppekava läbimisel, kui eesmärgiks on toimetulevate inimeste kasvatamine, mingeid toetavaid meetmeid – see on iga 6.–7. laps. Tõsisemate puuetega lapsi on nende seas umbes 5000, ülejäänute puhul saaks hooliva toega ennetada või mahendada käitumishäireid ja õpiraskusi, psüühiliste probleemide teket, koolist väljalangemist ja muid sotsiaalseid komplikatsioone, hilisemat toimetulematust tööturul ja nii edasi. Ka lasteaedades on seis umbes sama või, uskudes logopeede, natuke hullemgi. Tehes koolieelses eas rohkem, saaks pikemas perspektiivis vähendada teatud määral tugiteenuste vajadust hilisemas eas. Kullaste (2012) on oma magistritöös jõudnud järeldustele erinevate autorite seisukohti üldistades, et lapsevanemate õppimisvõimaluste puhul on oluline, et lapsevanem oleks aktiivse õppija rollis ning et toetataks tema arengut ning võimet olla ise probleemilahendajaks. Lapsevanemate õppimisvõimalused on loengud, kombineeritud meetoditega koolitused, vestlusgrupid ja nõustamine. Lapsevanemate õppimisvõimaluste puhul on oluline roll professionaalsel koolitajal või nõustajal, kes toetab õppimist. Kombineeritud meetoditega koolitustel ja vestlusringides on peale professionaalse koolitaja toe oluline ka teiste lapsevanemate mõju õppimisele. Magistritöös selgitati välja ka Eesti vanemate eelistatuid õppimisvormid, koolituse vormi osas soovisid enamus intervjueeritavat kombineeritud meetodit loengust, arutelust ja grupitöödest. Mõned intervjueeritavad eelistasid loengut. Rõhutati seda, et koolitusel peaksid osalema mõlemad lapsevanemad ja mõned soovisid, et koolitusele saaks kaasa võtta ka lapse. Leiti, et tähtis on professionaalne juhendaja. Potentsiaalselt problemaatiliseks peetakse grupikoolituste puhul seda, et võib-olla lapsevanemad ei soovi teiste ees isiklikke teemasid arutada. Ajastuslikult võiksid olla koolitused probleeme ennetavad ja teemade kaupa pikemale ajaperioodile jaotatud. Kaks intervjueeritavat eelistasid koolitusele individuaalsemat lähenemist – nõustamist või teraapiat. Hjern, A.,Weitoft, G. R., Lindblad, F. (2009). Social adversity predicts ADHD-medication in school children – a national cohort study. Acta Paediatrica, 99 (6), 920–924. Kangro, T. (2013). Tiina Kangro: lillekesed ministri suust. Eesti Postimees. Kuvatud 2.november 2014: http://arvamus.postimees.ee/1147940/tiina-kangro-lillekesed-ministri-suust Kullaste, S. (2012). Täiskasvanu õppimine ja õppimisvõimalused lapsevanemana: magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool. Wymbs, B. T., William, E. P. Jr., Molina, B. S. G., Gnagy, E. M., Wilson, T. K., Greenhouse, J. B. (2008). Rate and predictors of divorce among parents of youth with ADHD. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 76 (5), 735-744. Lisa 5 CURRICULUM VITAE SIRJE GROSSMANN – LOOT Haridus Tartu Ülikool, õigusteaduste magister 1986 Töökogemus ja koolitus SA Eesti Lastefond 1989 - juhataja Tallinna Ülikool sotsiaalteaduskond, lektor 1998 - 2004 Autoriõiguste Agentuur jurist 1982 –1989 Lektor ja koolitaja aktiivsus – ja tähelepanuhäirega seotud teemadel 2001- Aktiivsus-ja tähelepanuhäire sümptomitega laste vanemate ja õpetajate tugirühmade juhtimine 2001- Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu /ESCÜ/ liige 2003 - Tallinna Majanduskool “Raamatupidamine mittetulundusühingutele” 2009 B.Fisheri metoodika - lahutusseminaride juhendamine. Kari Kiianmaa (Soome) 2005 - 2006 Eesti Pereteraapia Ühingu Liige 2017 Perekonnapsühhoterapeut, tunnistus nr 190 Keelteoskus eesti keel - emakeel ; vene keel – väga hea, soome keel - väga hea, inglise keel – rahuldav Lisa 6 Curriculum Vitae Nimi Birgit Liivakant Haridustase Bakalaureusekraad, sotsiaaltöö Teenistuskäik 2017 jaanuar - SA Eesti Lastefondi juhi abi, kommunikatsiooni spetsialist 2016 november - 2017 jaanuar SA Eesti Lastefondi praktikant Tööülesanded: assisteerivate ülesannete täitmine, ATH tugirühmade Juhtimine, korraldamine, kodulehekülje haldamine. 2015 juuli – 2016 november M.K. Door /Eesti/ müügijuht Keelteoskus Eesti keel Emakeel Vene A2 Inglise B2 Arvutioskus Kasutan igapäevaselt MS Word, Excel, Powerpoint
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →