Saatja: Sirje Grossmann-Loot <
[email protected]>
Saaja: Merit Havi
Teema: RE: HMN taotlus
Tere
Saadan Eesti Lastefondi projekti Käitumishäiretega (sh ATH) laste vanemate koolitamine ja tugirühmateenuse kättesaadavuse suurendamine maakondad , muudetud eelarvega.
Lugupidamisega
Sirje Grossmann-Loot
From: Merit Havi [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, April 2, 2018 11:20 AM
To: Sirje Grossmann-Loot
Subject: HMN taotlus
Tere
Teavitan Teid, et 26.03 toimunud HMN koosolekul otsustati SA Eesti Lastefondi projekti toetada 5 500 euroga.
Lepingu sõlmimiseks palun esitada muudetud eelarve.
Lugupidamisega
Merit Havi
Sotsiaalministeerium
HMN kontaktisik
6 269 284
<https://www.sm.ee/et> <https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium>
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi SA Eesti Lastefond
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi SA Eesti Lastefond
3. Registrikood 90000653
4. Juriidiline aadress Lai 31/Suurtüki 1, Tallinn 10133
5. Postiaadress Lai 31/Suurtüki 1, Tallinn 10133
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE971010052039573009
7. Esindaja nimi ja ametikoht Sirje Grossmann-Loot, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Sirje Grossmann-Loot
9. Telefon +372 5147440 ja 64 111 88
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus
Käitumishäiretega (sh ATH) laste vanemate
koolitamine ja tugirühmateenuse kättesaadavuse
suurendamine maakondades.
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01. aprill 2018 – 30. september 2018
13. Projekti üldmaksumus 6700
14. Hasartmängumaksu 6000
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 700
16. Kaasfinantseeringute summa
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Sirje Grossmann-Loot, juhatuse Allkirjastatud digitaalselt 31.01.2018
esimees
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav summa Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 6000 Käitumishäiretega (sh
Nõukogu ATH) laste vanemate
koolitamine ja
tugirühmateenuse
kättesaadavuse
suurendamine
maakondades.
Tegevus 1: Koolituste
korraldamine ja läbiviimine
lapsevanematele ja ATH
tugirühmajuhtidele
Koolitusruumide ja tehnika 150
rent (5 kuud x 30 eurot kuus)
Transpordikulu (koolitajate 270
sõidukulud: Haapsalu, Tartu,
Pärnu, Paide: 15 korda, 2
koolitajat, 9 eurot edasi/tagasi)
Tasu teavitus-, 1471,5
konsultatsiooni-ja nõustamise
ning koolituste
ettevalmistustegevuse eest
koos maksudega (5 kuud; 150
tundi x 9,81 eurot tund)
*Allikas statistikaameti
keskmine brutokuupalk
sotsiaalhoolekande vallas III
kvartal 2017 1239 eurot, koos
maksudega 1657,78 eurot)
Teavitus-,side-, posti-ja 150
pangakulud (5 kuud x 30
eurot)
Tegevus nr 2:
Nõustamistegevused
(tugirühma-, individuaalne- ,
e-ja telefoninõustamine)
ning teavitustegevused
Koolitusmaterjalid, 26
materjalide tõlkimine (520 lk
x 0,05 eurot)
Koolitusruumide ja tehnika 150
rent (5 kuud x 30 eurot kuus)
Koolitajate tasud koos 900
maksudega (5 kuud; 20 tundi
x 45 eurot)
Individuaalnõustamine, tasu 180
koos maksudega (4 tundi x 45
eurot)
Tasu teavitus-, 2452,50
konsultatsiooni-ja nõustamise
ning koolituste
ettevalmistustegevuse eest
koos maksudega (5 kuud; 250
tundi x 9,81 eurot) *Allikas
statistikaameti keskmine
brutokuupalk
sotsiaalhoolekande vallas III
kvartal 2017 1239 eurot, koos
maksudega 1657,78 eurot)
Teavitus-,side-, posti-ja 250
pangakulud (5 kuud x 50
eurot)
Omafinantseering 700 Koolitajate tasud koos 675
maksudega ATH
tugirühmajuhtidele (5 kuud;
15 tundi x 45 eurot tund)
Koolitusmaterjalid, 25
materjalide tõlkimine (500 lk
x 0,05 eurot)
Kaasfinantseerijad X
(loetleda eraldi ja lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Haapsalu X X
Linnavalitsuse kiri
09.11.2017 nr 8-
4/17/702
Tasuta
koolitusruumid
Haapsalus
KULUD KOKKU 6700 KULUD KOKKU 6700
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
Käitumishäiretega (sh ATH) laste vanemate koolitamine ja tugirühmateenuse kättesaadavuse
suurendamine maakondades.
____________________________________________________________________________________
1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE
Käitumishäirete sh. ATH ravi on pikaajaline ja kompleksne, peab arvestama lapse arengulisi vajadusi ja
ei ole ühtki sekkumist, mis oleks efektiivne igas vanuses. Vastavalt võimalustele ja individuaalse juhtumi
eripäradele võiks käitumishäirete ravi sisaldada järgmisi komponente: • vanemate harimine lapse
arengust, eripäradest, käitumishäiretest ja kasvatusvõtetest ning vanemate nõustamine (k.a. vanemate
tugigrupid) Infokogumik laste vaimse tervise häiretest, Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014.
Projektitegevustega parandame nõustamisteenuse kättesaadavust lapsevanematele, kes kasvatavad ATH
sümptomite/diagnoosiga last Lääne maakonnas. ATH tugirühmavõrgustiku laiendamiseks Lääne
maakonda planeerime tutvustada ATH tugirühmatööd meedias, viime läbi ATH alase koolituse
lapsevanematele, teavitame Läänemaa lasteasutusi, KOV-ide spetsialiste ATH tugirühma asutamisest,
viime läbi ATH tugirühmajuhtide konkursi ja koolitame ATH tugirühmajuhte.
Projektitegevustega keskendume aktiivsus-ja tähelepanuhäirega /ATH/ ja käitumishäiretega laste perede
ja lapsele lähedastele täiskasvanute /sh. vanavanemad, lähisugulased, tugiisikud, abiõpetajad jne/ ATH
alaste teadmiste tõstmisele koolitustel ja ATH laste vanemate tugirühmas maakondades.
Lapsevanemate teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ATH sümptomite/diagnoosiga lapse
häirest on olulise tähtsusega, et aidata ATH lapsel paremini toime tulla üliaktiivsuse, impulsiivsuse ja
häiritud tähelepanuvõimega ning olla kooli, lasteaia ja tugispetsialistidele koostöö partneriks ja nende
töö toetajaks kodus.
Koolituspäevad on planeeritud eelkooliealiste ja kooliealiste laste vanematele, mida viime läbi
piirkondades, kus ei ole ATH laste vanemate tugirühma või ATH tugirühm on asutamisel.
Koolitustel: anname ülevaate ATH sümptomitest (käsitleme detailselt tähelepanuhäirega,
aktiivsushäirega ja impulsiivsushäirega lapse toetamise võtteid); räägime ravi võimalustest, kaasuvatest
häiretest, koduse kasvatuse põhimõtetest, koostöö olulisusest pereliikmete vahel, rutiinse päevakava
tähtsusest, lapsevanemate jõuvarude täiendamisest, koolitööde tegemisest kodus, tunnustamise ja kiitmise
olulisusest ATH lapse käitumise muutmiseks jne.
ATH tugirühmateenus /psühhosotsiaalne grupinõustamine/ maakondades on ATH laste vanematele ja
lapsele olulistele täiskasvanutele: vajalik /teemadeks lapse toetamine kodus ja koduse elu korraldamine
lapse vajadustest lähtuvalt/, mugav /kodulähedane,tugirühmaga võib ühineda igal ajal kui vajadus tekib
ja on osalejatele tasuta/, kindel /kohtumised üks kord kuus, kindlal nädalapäeval/, efektiivne
/grupinõustamine on paljudel juhtudel mõjusam kui individuaalne nõustamine, sest lisaks
tugirühmajuhile oskavad nõu anda ka teised lapsevanemad / ja jõustav /lapsevanemad saavad teiste
lapsevanematega kohtudes energiat, enesekindlust ja ei tunne ennast ebaõnnestunud lapsevanemana/.
Võimaldame ATH laste vanematel , kes elavad Eesti eri piirkondades, saada teadmisi ja praktilisi
kasvatusvõtteid ATH laste vanemate tugirühmades, mis töötavad 11 maakonnas. ATH tugirühmatöö
koosneb teemaloengust ja järgnevast arutelust, mis annab lapsevanematele juhiseid koduse elu
planeerimisel lähtudes lapse eripäradest. ATH tugirühmi juhivad eripedagoogid, pedagoogid,
psühholoogid, sotsiaaltöötajad, inimesed, kelle töö on seotud ATH laste kasvatamisega ja kelle teadmisi
ühtlustame täiendkoolituste ja individuaalsete nõustamistega.
ATH tugirühmade ühtlase kvaliteedi tagame tugirühmajuhtide täiendkoolitustega, kus tutvustatakse uusi
ATH alaste teadusuuringute tulemusi, arutatakse tugiühmades üleskerkinud teemasid ja kuulatakse
spetsialistide loenguid. Planeerime loengut ATH lapse ekraanisõltuvuse vältimisest.
Maakondade ATH tugirühmad moodustavad võrgustiku, mille arendus -ja teavituskeskuseks on SA Eesti
Lastefond.
Projektitegevuste elluviimiseks Eesti Lastefond korraldab ja viib läbi koolitusi lapsevanematele ja
tugirühmajuhtidele. Projektimeeskonna liikmed viivad läbi ATH tugirühmi Paides, Pärnus, Tallinnas
/eesti ja vene keeles/ ja Tartus; peavad kirjavahetust tugirühmajuhtidega; sõlmivad ruumide rentimiseks
lepinguid; koostavad koolitusmaterjale lapsevanematele; asendavad vajadusel tugirühmajuhte; otsivad
uusi tugirühmajuhte ja koolitavad neid.
Tallinnas on ATH peredel võimalus saada individuaalset perenõustamist. Projektimeeskond vastab
perede probleemidele ja nõustab telefoni ja elektronposti kaudu. Teavitame igakuiselt ATH
tugirühmade toimumisest kodulehel, erinevates sotsiaalmeediates ja võtame vajadusel meedias sõna
ATH-teemadel.
Sa Eesti Lastefond teeb koostööd lastepsühhiaatrite, Rajaleidjad spetsialistidega, KOV
lastekaitsetöötajatega, maakondade koolide ja lasteaedadega. SA Eesti Lastefond teeb laiaulatuslikku
teavitustööd /sotsiaalvõrgustikes, meedias/, et jõuda sihtrühmani, et toetus, mõistmine ja abi võimalikult
kiiresti lapseni jõuaks.
2.PROJEKTI EESMÄRGID JA SIHTGRUPP
Projekti üldine eesmärk on anda ATH lapse vanematele võrdsed võimalused tõsta häirealaseid
teoreetilised teadmisi ja praktilisi oskusi/kasvatusvõtteid, mis võimaldavad parandada lapse
igapäevaeluga toimetulekut ning muuta lapse kodune elu teadlikult rahulikumaks.
2.1.Projekti eesmärgid :
- Lapsevanemate praktiliste oskuste tõstmine ATH tugirühmades tagab erineva vanusega psüühika -ja
käitumishäiretega laste parema toimetuleku igapäevaelus - lapsevanemad oskavad last
suunata/õpetada/toetada diagnoosist tingitud käitumise kontrollimisele, planeerida konfliktideta
kodukeskkonda
- Lapsevanemate ja teiste lapsele oluliste täiskasvanute /vanavanemad, tugiisikud, rühma-ja klassi
õpetajad, abiõpetajad jne/ tugirühmas ja koolitustel saadud teadmised annavad aluse koostööle kooli ja
lasteaiaga, mis tagab lapse häirunud käitumise paranemise.
- SA Eesti Lastefondi projektitegevused tagavad ATH lastele suunatud rehabilitatsiooni-ja
tugispetsialistide poolt tehtava töö asjatundliku toetamise pereliikmete poolt kodus
- ATH tugirühmajuhtide täienduskoolitused tagavad tugirühmateenuse kvaliteedi ühtlustumise.
-
- ATH tugirühmavõrgustiku laiendamine Haapsalu linna võrdsustab Läänemaa lapsevanemate võimalusi
tugirühmateenuse kasutamisel teiste maakondadega.
- Telefoni ja E- nõustamine annab ATH diagnoosi saanud laste vanematele esmast tuge ja nõu ning
teavitab abisaamisvõimalustest.
-Individuaalne perenõustamine aitab neid ATH lapsi, kelle vanematel ei ole võimalik ATH
tugirühmatöös osaleda.
- Teavituse mitmekesistamine meedias ja sotsiaalvõrgustikes aitab jõuda paremini sihtrühmani
2.3.Otsesed sihtrühmad:
1. Lapsevanemad, kes kasvatavad raske puudega ATH last
2. Lapsevanemad, kes kasvatavad käitumishäiretega /sh ATH
sümptomitega/ last.
3. Vanavanemad, tugiisikud, koolide sotsiaalpedagoogid, õpetaja abid jne
ehk ATH /käitumishäiretega lapsele olulised täiskasvanud.
4. Kasuvanemad ja hoolduspered, kes kasvatavad raske puudega ATH last
või ATH sümptomitega last
5. ATH tugirühmade juhid.
Kasusaajad: 1. Eelkooliealised ATH raske puude ja ATH sümptomitega lapsed.
2. Kooliealised ATH raske puude ja ATH sümptomitega lapsed.
3. Käitumishäiretega eelkooliealised ja kooliealised lapsed.
4. ATH laste õed-vennad ja teised pereliikmed
5. Tugispetsialistid koolis ja lasteaias
6. Lapse rehabilitatsioonimeeskond
Kaudsed kasusaajad:
3. ATH lapse lasteaia- ja koolikaaslased
3. Õpetajad ja spetsialistid koolis ja lasteaias.
4. Kohalike omavalitsuste lastekaitsespetsialistid.
5. Ühiskond laiemalt - ATH laps saab omandada intellektuaalsetele
võimetele vastava hariduse ja/või elukutse ning ta ei koorma
sotsiaalsüsteemi.
3.PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED
1. On läbi viidud kolm koolitust ATH laste vanematele, tugiisikutele, õpetaja abidele jt lapsele
lähedastele täiskasvanutele
2.Maakondade tugirühmajuhtidele on läbi viidud 2 täiendkoolitust
3.Asutatud on vähemalt üks uus ATH laste vanemate tugirühm.
4. Vastatud on kõikidele sihtgrupiliikmete e-kirjadele ja suunatud vajadusel grupi- või individuaalsesse
nõustamisse.
3. Telefoni ja e-nõustamine
[email protected] toimub eesti ja vene keeles
4. Vajadusel on sihtgrupiliikmetele soovitatud koostööpartnerite / psühhiaater, Rajaleidja, Vaimse tervise
keskus, KOV lastekaitseteenistus/ teenuseid.
5. Telefoni-ja elektroonsel teel on nõustatud 90 inimest /sh vene keeles/
6. Individuaalset perenõustamist on kasutanud 15 inimest.
7. Häirealase ja ATH tugirühma informatsiooni kajastamine Eesti Lastefondi kodelehel, täiendused kogu
projekti vältel.
8.On tagatud igakuine personaalne meeldetuletusteavitus ATH tugirühmas osalenutele.
9.Meedias on käsitletud aktiivsus-ja tähelepanuhäiret vähemalt kord kuus
4.PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES
Tegevus / Kuu IV V VI VII VIII IX
X X X
4.1. Koolitus ATH laste
vanematele, tugiisikutele, õpetaja
abidele jt lapsele lähedastele
täiskasvanutele
4.2. Täiendkoolitus
ATH tugirühmajuhtidele X X
4.3. Tegevused ATH
tugirühmavõrgustiku X X X X X
laiendamiseks
4.5. Individuaalne perenõustamine,
E- ja telefoninõustamine X X X X X
eesti ja vene keeles
4.6 Teavitustegevus sotsiaal-ja X X X X X
pabermeedias
4.7 ATH teema käsitlemine
meedias /arvamus, intervjuu,
artikkel /eesti ja/või vene keeles/
X X X X X X
4.8. ATH laste vanemate X X X
tugirühmade kohtumised 11
maakonnas.
4.8. Teavitused ATH tugirühmade X X X X X
toimumisaegadest
koostööpartneritele ja ATH laste
vanematele
PROJEKTI LISAD
Lisa 1 SA Eesti Lastefondi garantiikiri projekti
omafinantseeringule
Lisa 2 Eesti Psühhiaatrite Seltsi Lastepsühhiaatria sektsioon
toetab SA Eesti Lastefondi Hasartmängumaksu
Nõukogule esitatud projektitegevuste 01.01.2018-
31.12.2018 täiemahulist toetamist.
Anne Kleinberg
Haapsalu Linnavalitsus toetab ATH tugirühma
Lisa 3 asutamist ja sellega seonduvaid projektitegevusi
Haapsalu Linnavalitsuse kiri 09.11.2017 nr 8-4/17/702
Euroopa uuringud ATH tugirühmade tegevustest koos
Lisa 4
viidetega
Projektijuht Sirje Grossman-Loodi CV
Lisa 5
Lisa 6 Juhi abi, kommunikatsioonispetsialisti Birgit
Liivakanti CV
Lisa 1
Garantiikiri
SA Eesti Lastefond garanteerib projekti “ Käitumishäiretega (sh ATH) laste vanemate koolitamine ja
tugirühmateenuse kättesaadavuse suurendamine maakondades“omafinantseeringu 700 eurot.
30. jaanuar 2018
Sirje Grossmann-Loot
SA Eesti Lastefondi juhtaja
Lisa 2
Sotsiaalministeerium
Hasartmängumaksu Nõukogu
Suur-Ameerika 1 30.10.2017
10122, Tallinn
Toetuskiri
Eesti Psühhiaatrite Seltsi Lastepsühhiaatria sektsioon toetab SA Eesti Lastefondi Hasartmängumaksu
Nõukogule esitatud projektitegevuste 01.01.2018-31.12.2018 täiemahulist toetamist.
Hindame ja tunnustame SA Eesti Lastefondi tööd käitumishäiretega /sh. aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega/
laste vanemate nõustamisteenuse kättesaadavuse suurendamisel – on loodud üleriigiline, regulaarselt töötav
ATH laste vanemate tugirühmavõrgustik. Setsmeteistkümnes ATH tugrühmas saavad teadmisi, toetust ja
praktilisi nõuandeid sajad lapsevanemad, kes kasvatavad ATH diagnoosi ja sümptomitega last. Sealhulgas
venekeelsed lapsevanemad.
Koolitused lapsevanematele, õpetajatele ja sotsiaalteenuste osutajatele on eelkõige praktilise iseloomuga,
mis aitavad kaasa laste paremale toimetulekule kodus, koolis ja lasteaias.
SA Eesti Lastefondi tegevused aitavad kaasa ATH laste varajasele diagnoosimisele ja õigeaegsele abile.
Lugupidamisega
Anne Kleinberg
Eesti Psühhiaatrite Selts
Lisa 3
Sotsiaalministeerium 09.11.2017 nr 8-
4/17/702
Toetuskiri SA Eesti Lastefond projektile
Haapsalu Linnavalitsus toetab SA Eesti Lastefondi poolt algatatud projekti „Üleriigiline tugi(võrgustik)
psühhikahäiretega (sh ATHga) laste vanematele“, mille projektitegevused toimuvad ajavahemikul 01.
jaanuar 2018-31. detsember 2018.
Projekti raames asutatav ATH laste (raske puude ja häire sümptomitega) laste vanemate tugirühm ja
korraldatav ATH teemaline koolituspäev toetavad oluliselt vanemate igapäeva elu ja toimetulekut.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaja Rootare
Aselinnapea
Koostaja: Eva Unt
[email protected] 4725300
Lisa 4
Rootsis tehtud uuring viitab faktile, et ATH on märksa rohkem levinud peredega laste hulgas, kus
toimetulek sõltub sotsiaaltoetustest, emad on vähemharitumad ja lapsed kasvavad üksikvanemaga peres.
Uuringu aluseks olid andmed erinevatest registritest ja hõlmasid 1,1 miljonit last Rootsis, kes sündinud
aastatel 1987-2000. Nendest 7960 kasutas ka retseptiravimeid, mis on heaks kiidetud ATH raviks.
Medikamentoosne ATH ravi oli neli korda tavalisem poiste kui tüdrukute hulgas, risk raskekujulise ATH
väljakujunemiseks, mille ravimiseks olulised juba retseptiravimid, oli 50 % kõrgem nende poiste ja
tüdrukute hulgas, kes olid kasvanud ühe vanemaga peres. Uuring viitab ka asjaolule, et ennetav
perekeskne sekkumine noorte laste puhul pidurdab lapse aktiivsus- ja tähelepanuhäire edasist arengut,
sekundaarse preventatsiooni meetodina on olulisel kohal sekkumine eelkooliealise lapse ja vanema
omavahelisse suhtlusesse ehk et head psühhosotsiaalsed tingimused lapseeas aitavad ATH-st välja kasvada
(Hjern jt 2009).
2008. aastal avaldatud uuringu tulemusestest võib välja lugeda, et lapsena ATH diagnoosi saanud teismeliste
vanemate abielu lõppemise tõenäosus oli kõrgem. Antud juhul ei tohiks antud tulemusi tõlgendada nii, et
ATH diagnoos on peamine lahutuse riskifaktor, kuid teatud aja möödudes reageerivad lapse diagnoosist
tulenevad iseärasused teiste peresiseste stressifaktoritega, mis sellisel juhul võib lõppeda vanematega
lahutusega (Wimbs jt 2008).
Tiina Kangro (2013) kirjutab, et koolide esitatud andmete põhjal on Eestis 24 000 last, kes vajavad
õppekava läbimisel, kui eesmärgiks on toimetulevate inimeste kasvatamine, mingeid toetavaid meetmeid –
see on iga 6.–7. laps. Tõsisemate puuetega lapsi on nende seas umbes 5000, ülejäänute puhul saaks hooliva
toega ennetada või mahendada käitumishäireid ja õpiraskusi, psüühiliste probleemide teket, koolist
väljalangemist ja muid sotsiaalseid komplikatsioone, hilisemat toimetulematust tööturul ja nii edasi. Ka
lasteaedades on seis umbes sama või, uskudes logopeede, natuke hullemgi. Tehes koolieelses eas rohkem,
saaks pikemas perspektiivis vähendada teatud määral tugiteenuste vajadust hilisemas eas.
Kullaste (2012) on oma magistritöös jõudnud järeldustele erinevate autorite seisukohti üldistades, et
lapsevanemate õppimisvõimaluste puhul on oluline, et lapsevanem oleks aktiivse õppija rollis ning et
toetataks tema arengut ning võimet olla ise probleemilahendajaks. Lapsevanemate õppimisvõimalused on
loengud, kombineeritud meetoditega koolitused, vestlusgrupid ja nõustamine. Lapsevanemate
õppimisvõimaluste puhul on oluline roll professionaalsel koolitajal või nõustajal, kes toetab õppimist.
Kombineeritud meetoditega koolitustel ja vestlusringides on peale professionaalse koolitaja toe oluline ka
teiste lapsevanemate mõju õppimisele. Magistritöös selgitati välja ka Eesti vanemate eelistatuid
õppimisvormid, koolituse vormi osas soovisid enamus intervjueeritavat kombineeritud meetodit loengust,
arutelust ja grupitöödest. Mõned intervjueeritavad eelistasid loengut. Rõhutati seda, et koolitusel peaksid
osalema mõlemad lapsevanemad ja mõned soovisid, et koolitusele saaks kaasa võtta ka lapse. Leiti, et tähtis
on professionaalne juhendaja. Potentsiaalselt problemaatiliseks peetakse grupikoolituste puhul seda, et
võib-olla lapsevanemad ei soovi teiste ees isiklikke teemasid arutada. Ajastuslikult võiksid olla koolitused
probleeme ennetavad ja teemade kaupa pikemale ajaperioodile jaotatud. Kaks intervjueeritavat eelistasid
koolitusele individuaalsemat lähenemist – nõustamist või teraapiat.
Hjern, A.,Weitoft, G. R., Lindblad, F. (2009). Social adversity predicts ADHD-medication in school
children – a national cohort study. Acta Paediatrica, 99 (6), 920–924.
Kangro, T. (2013). Tiina Kangro: lillekesed ministri suust. Eesti Postimees. Kuvatud 2.november 2014:
http://arvamus.postimees.ee/1147940/tiina-kangro-lillekesed-ministri-suust
Kullaste, S. (2012). Täiskasvanu õppimine ja õppimisvõimalused lapsevanemana: magistritöö. Tallinn:
Tallinna Ülikool.
Wymbs, B. T., William, E. P. Jr., Molina, B. S. G., Gnagy, E. M., Wilson, T. K., Greenhouse, J. B. (2008).
Rate and predictors of divorce among parents of youth with ADHD. Journal of Consulting and Clinical
Psychology, 76 (5), 735-744.
Lisa 5
CURRICULUM VITAE
SIRJE GROSSMANN – LOOT
Haridus Tartu Ülikool, õigusteaduste magister 1986
Töökogemus ja koolitus
SA Eesti Lastefond 1989 - juhataja
Tallinna Ülikool sotsiaalteaduskond, lektor 1998 - 2004
Autoriõiguste Agentuur jurist 1982 –1989
Lektor ja koolitaja aktiivsus – ja tähelepanuhäirega seotud teemadel 2001-
Aktiivsus-ja tähelepanuhäire sümptomitega laste vanemate ja õpetajate tugirühmade juhtimine 2001-
Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu /ESCÜ/ liige 2003 -
Tallinna Majanduskool “Raamatupidamine mittetulundusühingutele” 2009
B.Fisheri metoodika - lahutusseminaride juhendamine. Kari Kiianmaa (Soome) 2005 - 2006
Eesti Pereteraapia Ühingu Liige 2017
Perekonnapsühhoterapeut, tunnistus nr 190
Keelteoskus eesti keel - emakeel ; vene keel – väga hea, soome keel - väga hea, inglise keel – rahuldav
Lisa 6
Curriculum Vitae
Nimi Birgit Liivakant
Haridustase Bakalaureusekraad, sotsiaaltöö
Teenistuskäik
2017 jaanuar - SA Eesti Lastefondi juhi abi, kommunikatsiooni spetsialist
2016 november - 2017 jaanuar SA Eesti Lastefondi praktikant
Tööülesanded: assisteerivate ülesannete täitmine, ATH tugirühmade
Juhtimine, korraldamine, kodulehekülje haldamine.
2015 juuli – 2016 november M.K. Door /Eesti/ müügijuht
Keelteoskus
Eesti keel Emakeel
Vene A2
Inglise B2
Arvutioskus
Kasutan igapäevaselt MS Word, Excel, Powerpoint