dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu liikme kirjalik küsimus abivahendite hüvitamisest

Sotsiaalministeerium · 1. märts 2018
Viit
4.2-3/524-2
Registreeritud
1. märts 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Raimo Saadi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-3524-2 01.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc206 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 14.02.2018 nr 2-3/13-253 [email protected] Meie 01.03.2018 nr 4.2-3/524-2 Riigikogu liikme kirjalik küsimus abivahendite hüvitamisest Lugupeetud Maris Lauri Pöördusite sotsiaalkaitseministri poole saamaks selgitusi Sotsiaalkindlustusameti poolt alates 01.02.2018 osade abivahendite soodustingimustel ostmise või üürimise peatamise kohta. Esmalt kasutaksin võimalust selgitada, mis on abivahendite süsteemis viimastel aastatel toimunud ja kuidas need muutused on inimesi aidanud. See on oluline mõistmaks tänast olukorda. Aastani 2016 korraldasid riigis abivahendite soodustingimustel ostmist ja üürimist Maavalitsused. Maakondlikult oli abivahendite süsteem killustunud, sest erinevate maavalitsuste lähenemine abivahendite jagamisel oli erinev. See viis tihti olukorrani, kus mõnes maakonnas lõppes jooksva aasta eelarve juulikuus samal ajal kui naabermaakonnas jagus raha novembrini. Inimestes ja teenusepakkujates tekitas selline killustatus/ebavõrdsus segadust ja küsimusi. Samuti oli ministeeriumil keeruline omada ülevaadet, kes abivahendeid saab ja kui palju on järjekorras inimesi. Näiteks selgus 2016. aastal abivahendite korraldust Sotsiaalkindlustusametisse üle andes, et ainuüksi kuulmisabivahendite järjekorras oli riigis üle 2000 inimese, kellest osad ootasid vajalikku abivahendit 2012. aastast alates. Samuti saime teada juhtumitest, kus maavalitsused olid aastaid maksnud surnud inimeste abivahendite eest. Eeltoodut kokkuvõttes võime tõdeda, et pikalt ettevalmistatud abivahendite süsteemi muutmine ja korralduse üle toomine Sotsiaalkindlustusametisse, on end suures osas õigustanud. Üleminekuga seoses kerkis esile palju kitsaskohti, mis vajasid lahendamist. Siiski tuleb silmas pidada, et 2016. aastal said nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka Sotsiaalministeerium esmakordselt selge ülevaate, milline seis on abivahendite süsteemis tervikuna on ning millised on täiendavad kitsaskohad nii inimeste kui ka riigi jaoks. Alles 2017. aastal, kui järjekordade probleem lahenes, hakkas uus teenuse korraldus kavandatult tööle. Sotsiaalministeerium on iga-aastaselt taotlenud eelarvesse lisavahendeid. Näiteks selgus 2017. aasta 5,2 miljonilise baaseelarve juures, et abivahendite parema kättesaadavuse tagamiseks on tegelik vajadus 8,2 miljonit eurot. Vahe katmiseks õnnestus Sotsiaalministeeriumil saada vajalikud lisavahendid. Rõõm on tõdeda, et uue korralduse esimese kahe aastaga on abivahendite saamine muutunud inimestele oluliselt lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Esiteks laienes käesolevast aastast nende abivahendite nimekiri, mille jaoks ei ole inimesel vaja korduval taotlemisel arsti või rehabilitatsioonimeeskonna tõendit. Teiseks on võrreldes 2016. aastaga lisandunud 35 abivahendeid pakkuvat ettevõtet kokku 205 teeninduspunktiga. Kokku oli 2018. aasta Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 alguses abivahendeid pakkuvaid ettevõtteid 89, sh kokku 489 teeninduspunktiga. Lisaks said 2018. aasta algusest abivahendite tõendite väljastamise õiguse nii füsio- kui ka tegevusterapeudid. Kõik nimetatud muudatused aitavad kaasa olukorrale, et abivahendid on inimestele kättesaadavamad. Teisalt tuleb mõista, et kättesaadavuse paranemine tähendab ka täiendavat survet eelarvele. Kuigi abivahendite rahastamine on järjepidevalt suurenenud ja aastal 2018 on see suurem kui kunagi varem ning kadunud on ka järjekorrad abivahendite saamiseks, siis abivahendite saajate hulk suureneb. 2016. aastal sai abivahendeid 50 722 inimest, 2017. aastal 54 463 ja käesoleval aastal on Sotsiaalkindlustusamet poolt prognoositav abivahendite saajate arv 57 508. Sotsiaalkindlustusamet esitas aasta alguses 2018. aasta eelarve prognoosi, millest nähtub, et tänane eelarve ei võimalda katta kõikide abivahendite kättesaadavust kogu aasta jooksul. Sotsiaalministeerium on esitatud vajadusest teadlik ja peab läbirääkimisi abivahenditele täiendavate vahendite eraldamiseks. Abivahendite soodustingimustel ostmist ja üürimist ning selle tagamiseks eelarve juhtimist korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusametil on võimalus vastavalt eelarve kasutamisele otsustada kas, millal ja milliste abivahendite kompenseerimist inimestele peatada. Esimene prioriteet on tagada inimestele eluks hädavajalike abivahendite kättesaadavus kogu eelarveperioodi jooksul. Seetõttu peatas Sotsiaalkindlustusamet käesoleva aasta 1. veebruarist selliste abivahendite hüvitamise, mis ei ole eluks hädavajalikud ja/või on toodetud masstoodanguna. Rõhutan, et 01.02.2018 peatas Sotsiaalkindlustusamet mõningate abivahendite soodustingimustel ostmise ja üürimise ajutiselt. See ei tähenda, et nimetatud abivahendid oleks välja arvatud abivahendite loetelust, mis on kehtestatud ministri määruse tasandil. Ma olen Sotsiaalkindlustusametile väljendanud selgelt oma ootust, et nad jälgiksid abivahendite osutamise eelarvet jooksvalt ning võimaluse korral taastaksid viivitamatult soodustingimustel abivahendite ostmise ja üürimise. Järgnevalt vastan Teie poolt tõstatatud küsimustele: 1. Abivahendite eelarve kasvab. Abivajajate arvu tõusutrend on juba pikalt olnud teada. Miks ei planeerinud ministeerium piisavalt vahendeid selle aasta eelarvesse? Millal selgus ministeeriumile, et planeeritud eelarvest ei piisa ja otsustati abivahendite hulka piirata? Nagu mainitud, on abivahendite eelarve olnud aastaid suures puudujäägis. Eelmisel aastal oli abivahendite baaseelarveks 5 185 621 eurot ning tegelikuks eelarve kuluks osutus 8,2 miljonit eurot. Varasemalt ei ole Sotsiaalministeeriumi taotlusi eelarve suurendamiseks riigieelarve läbirääkimistel rahuldatud ning igal aastal on püütud leida võimalusi eelarve vajaduste katmiseks lisaeelarvetega erinevate jääkide arvelt. 2018. aasta eelarve vajaduse planeeris Sotsiaalkindlustusamet 2016. aasta kulude pinnalt 2017. aasta alguses. Sotsiaalministeeriumile esitatud sisendi kohaselt hindas Sotsiaalkindlustusamet 2018. aasta puudujäägiks 1,9 miljonit eurot. Vastav taotlus esitati Sotsiaalministeeriumi poolt ka riigieelarve läbirääkimistele ja baaseelarve sai suurendatud 1,5 miljoni euro võrra. 2017. aasta näitas, et 2016. aasta kulud on olnud abivahendite kulude prognoosimise alusena ebatäpsed, sest uus süsteem ei olnud täielikult rakendunud. Võtsime Sotsiaalministeeriumis Sotsiaalkindlustusameti poolt edastatud info muutunud eelarve vajaduse kohta arvesse ning sügisesel eelarve läbirääkimistel saime täiendavalt ühekordse eelarve suurendusena 2018. aastaks 1,7 miljonit eurot. 2018. aasta eelarve on 2017. aasta algselt kinnitatud eelarvest 3,2 miljonit eurot suurem. Lõplik Sotsiaalkindlustusameti prognoos 2018. aasta võimalike kulude kohta selgus 2018. aasta 3 jaanuaris, mil Sotsiaalkindlustusametile olid laekunud arved kõikide 2017. aasta kuude kohta. 2. Miks ei teavitatud abivajajaid ja esindusorganisatsioone piisavalt varakult planeeritavatest muudatustest ning ei arutatud küsimusi esindusorganisatsioonidega läbi? Miks ei tutvustatud muudatusi avalikkusele laiemalt? Praegusel juhul saavad abivajajad muudatustest teada alles poodi minnes ja see tekitab palju pahameelt. Abivajajatel ei ole seetõttu tihtipeale ka rahalisi vahendeid kogutud endale ise abivahendi ostmiseks. Minule teadaolevalt teavitas Sotsiaalkindlustusamet kirja teel Eesti Puuetega Inimeste Koda planeeritavast osade abivahendite soodustingimustel müügi ja üüri sulgemistest 9.01.2018. Ühtlasi avaldas Sotsiaalkindlustusamet sulgemist puudutava informatsiooni ameti kodulehel. Põhjendatud on küsimus, kas teavitus edastati piisava varuga. Kuigi oma koostööpartneritega toimub Sotsiaalkindlustusametil suhtlus igapäevaselt, on kindlasti võimalik teavitustegevust parendada. Ma olen teinud Sotsiaalkindlustusametile ettepaneku, et lähipäevil peaksid nad täiendavalt kohtuma Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajatega. Viimase info kohaselt planeeritakse vastavat kohtumist 7. märtsile. 3. Millistel kaalutlustel on abivahendite hulgast väljaarvatud lastele mõeldud abivahendid? Kas on mõeldud sellele, et kehvemas majanduslikus seisus peredel võib olla väga kulukas või isegi võimatu osta pidevalt uusi abivahendeid kasvavale lapsele? Kui näiteks lapse kasvamise ajal ei ole võimalik kasutada abivahendit või tuleb kasutada ebasobivas suuruses abivahendit, siis suure tõenäosusega on see kahjulik lapse arengule, sealjuures on võivad terviseprobleemid süveneda ja paranemise asemel on ühiskonnas inimene, kes vajab täiendavat ja varasemast kulukamat abi. Materiaalsete kulude kõrval ei tohi unustada ka emotsionaalseid surveid, mis niigi mõjutavad nii lapsi kui ka nende vanemaid. Sotsiaalkindlustusameti selgituste kohaselt võtsid nad eluks mitte hädavajalike abivahendite soodustingimustel ostmise ja üürimise ajutisel peatamisel arvesse lisaks abivahendite prioriteetsusele ka sihtgrupist tulenevaid erisusi. Nii on osade suletud abivahendite puhul soodustus peatatud vanaduspensioniealistele, kuid puudega lastele mitte. Nende abivahendite puhul, mis on ka puudega lastele suletud, lähtus Sotsiaalkindlustusamet asjaolust, et need ei ole eluks hädavajalikud ja/või on toodetud masstoodanguna ning tavakaubandusest kättesaadavad. Abivahendite ajutise sulgemise eesmärgiks oligi tagada just nende eluks hädavajalike abivahendite järjepidev kättesaadavus, mis on lapse arengu või tervise seisukohalt möödapääsmatult vajalikud ning sh oleksid soodushinda rakendamata perele majanduslikult raskesti kättesaadavad. 4. Voodihaigetel on üheks suuremaks probleemiks lamatiste teke, mis võib kiiresti viia väga tõsiste tagajärgedeni. Lamatiste ravi on väga keeruline ja tihtipeale see ei õnnestu. Millistel kaalutlustel loobuti suurema osa voodihaigete nahahooldusvahendite kompenseerimisest? Kuidas peaksid omaksed sellisel juhul käituma ja kuidas abi saama? Kas abivahenditele, mille on välja kirjutanud vastav spetsialist (tegevus- või füsioterapeut, perearst), on tagatud ka soodustus? Selgitan, et nahahooldusvahendite kompenseerimisest ei ole voodihaigete puhul loobutud, vaid 01.01.2018 jõustunud määruse muudatustega täpsustasime, kellele neid abivahendeid soodustingimustel hüvitatakse. Sotsiaalkindlustusameti analüüsi ja hinnangu kohaselt on nahahooldusvahendeid vaja hüvitada neile, kelle nahk vajab erilist hoolt, st isikud, kellel on inkontinentsuse probleemid. Varasematel aastatel oli võimalik nahahooldusvahendeid soodustingimustel soetada kõigil, kellele arst oli väljastanud vastava tõendi. Nii võis näiteks kuulmisabivahendi vajaja soetada soodustingimustel ka kreemi kuivale nahale, mille vajadus ei olnud tingitud puudest. Ühtlasi lihtsustasime 01.01.2018 jõustunud muudatustega nahahooldusvahendite kättesaadavust. Muudatuse järgselt ei pea nahahooldusvahendite 4 saamiseks esitama tõendit, kui inimesel on inkontinentsus ning ta kasutab mähkmeid, kateetreid või sidemeid. Samas selgitan, et sihtgrupi täpsustusest hoolimata on Sotsiaalkindlustusamet pidanud vajalikuks 01.02.2018 seisuga peatada osade nahahooldusvahendite (nt niisutatud salvrätikute) soodustingimustel ostmise eespool selgitatud põhimõtete alusel. Füsio- või tegevusterapeudi poolt antud tõend on samaväärne arsti väljastatud tõendiga. 5. Postimehe artiklist selgub, et ka abivahendite hüvitamine on seotud Euroopa struktuurivahendite kättesaadavusega. Kuidas kavatseb ministeerium abivahendite huvitamist jätkata tulevikus? Kas on kaalutud erinevaid koosfinantseerimisvõimalusi (inimene. omavalitsus. riik)? On tõsi, et vähemalt kuni 2020. aasta lõpuni tagatakse tööealistele inimestele abivahendite soodustingimustel kättesaadavus Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Välisvahendite lõppemise järgselt on vaja tagada vajalikud vahendid riigieelarvest. Selleks oleme valmistanud ette vastava riigieelarve lisataotluse. Samuti olen Rahandusministeeriumiga läbirääkimistel arutanud võimalust abivahendite eelarve muuta riigieelarves arvestuslikuks kuluks. See võimaldaks vajaduste muutustele paindlikumalt reageerida. Kindlasti jätkame Sotsiaalkindlustusameti vahendusel abivahendite süsteemi ja praktika korrastamist ning sujuvamaks muutmist. Tänan Teid küsimuste eest ja loodan, et saite soovitud vastused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva sotsiaalkaitseminister Raimo Saadi 6269 224 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel