Riigikogu juhatus Teie 14.02.2018 nr 2-3/13-253
[email protected] Meie 01.03.2018 nr 4.2-3/524-2
Riigikogu liikme kirjalik küsimus abivahendite
hüvitamisest
Lugupeetud Maris Lauri
Pöördusite sotsiaalkaitseministri poole saamaks selgitusi Sotsiaalkindlustusameti poolt
alates 01.02.2018 osade abivahendite soodustingimustel ostmise või üürimise peatamise
kohta.
Esmalt kasutaksin võimalust selgitada, mis on abivahendite süsteemis viimastel aastatel
toimunud ja kuidas need muutused on inimesi aidanud. See on oluline mõistmaks tänast
olukorda. Aastani 2016 korraldasid riigis abivahendite soodustingimustel ostmist ja üürimist
Maavalitsused. Maakondlikult oli abivahendite süsteem killustunud, sest erinevate
maavalitsuste lähenemine abivahendite jagamisel oli erinev. See viis tihti olukorrani, kus
mõnes maakonnas lõppes jooksva aasta eelarve juulikuus samal ajal kui naabermaakonnas
jagus raha novembrini. Inimestes ja teenusepakkujates tekitas selline killustatus/ebavõrdsus
segadust ja küsimusi. Samuti oli ministeeriumil keeruline omada ülevaadet, kes
abivahendeid saab ja kui palju on järjekorras inimesi. Näiteks selgus 2016. aastal
abivahendite korraldust Sotsiaalkindlustusametisse üle andes, et ainuüksi
kuulmisabivahendite järjekorras oli riigis üle 2000 inimese, kellest osad ootasid vajalikku
abivahendit 2012. aastast alates. Samuti saime teada juhtumitest, kus maavalitsused olid
aastaid maksnud surnud inimeste abivahendite eest.
Eeltoodut kokkuvõttes võime tõdeda, et pikalt ettevalmistatud abivahendite süsteemi
muutmine ja korralduse üle toomine Sotsiaalkindlustusametisse, on end suures osas
õigustanud. Üleminekuga seoses kerkis esile palju kitsaskohti, mis vajasid lahendamist.
Siiski tuleb silmas pidada, et 2016. aastal said nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka
Sotsiaalministeerium esmakordselt selge ülevaate, milline seis on abivahendite süsteemis
tervikuna on ning millised on täiendavad kitsaskohad nii inimeste kui ka riigi jaoks. Alles
2017. aastal, kui järjekordade probleem lahenes, hakkas uus teenuse korraldus kavandatult
tööle. Sotsiaalministeerium on iga-aastaselt taotlenud eelarvesse lisavahendeid. Näiteks
selgus 2017. aasta 5,2 miljonilise baaseelarve juures, et abivahendite parema
kättesaadavuse tagamiseks on tegelik vajadus 8,2 miljonit eurot. Vahe katmiseks õnnestus
Sotsiaalministeeriumil saada vajalikud lisavahendid.
Rõõm on tõdeda, et uue korralduse esimese kahe aastaga on abivahendite saamine
muutunud inimestele oluliselt lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Esiteks laienes käesolevast
aastast nende abivahendite nimekiri, mille jaoks ei ole inimesel vaja korduval taotlemisel arsti
või rehabilitatsioonimeeskonna tõendit. Teiseks on võrreldes 2016. aastaga lisandunud 35
abivahendeid pakkuvat ettevõtet kokku 205 teeninduspunktiga. Kokku oli 2018. aasta
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
alguses abivahendeid pakkuvaid ettevõtteid 89, sh kokku 489 teeninduspunktiga. Lisaks said
2018. aasta algusest abivahendite tõendite väljastamise õiguse nii füsio- kui ka
tegevusterapeudid. Kõik nimetatud muudatused aitavad kaasa olukorrale, et abivahendid on
inimestele kättesaadavamad.
Teisalt tuleb mõista, et kättesaadavuse paranemine tähendab ka täiendavat survet eelarvele.
Kuigi abivahendite rahastamine on järjepidevalt suurenenud ja aastal 2018 on see suurem
kui kunagi varem ning kadunud on ka järjekorrad abivahendite saamiseks, siis abivahendite
saajate hulk suureneb. 2016. aastal sai abivahendeid 50 722 inimest, 2017. aastal 54 463 ja
käesoleval aastal on Sotsiaalkindlustusamet poolt prognoositav abivahendite saajate arv 57
508. Sotsiaalkindlustusamet esitas aasta alguses 2018. aasta eelarve prognoosi, millest
nähtub, et tänane eelarve ei võimalda katta kõikide abivahendite kättesaadavust kogu aasta
jooksul. Sotsiaalministeerium on esitatud vajadusest teadlik ja peab läbirääkimisi
abivahenditele täiendavate vahendite eraldamiseks.
Abivahendite soodustingimustel ostmist ja üürimist ning selle tagamiseks eelarve juhtimist
korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusametil on võimalus vastavalt eelarve
kasutamisele otsustada kas, millal ja milliste abivahendite kompenseerimist inimestele
peatada. Esimene prioriteet on tagada inimestele eluks hädavajalike abivahendite
kättesaadavus kogu eelarveperioodi jooksul. Seetõttu peatas Sotsiaalkindlustusamet
käesoleva aasta 1. veebruarist selliste abivahendite hüvitamise, mis ei ole eluks
hädavajalikud ja/või on toodetud masstoodanguna.
Rõhutan, et 01.02.2018 peatas Sotsiaalkindlustusamet mõningate abivahendite
soodustingimustel ostmise ja üürimise ajutiselt. See ei tähenda, et nimetatud abivahendid
oleks välja arvatud abivahendite loetelust, mis on kehtestatud ministri määruse tasandil. Ma
olen Sotsiaalkindlustusametile väljendanud selgelt oma ootust, et nad jälgiksid abivahendite
osutamise eelarvet jooksvalt ning võimaluse korral taastaksid viivitamatult soodustingimustel
abivahendite ostmise ja üürimise.
Järgnevalt vastan Teie poolt tõstatatud küsimustele:
1. Abivahendite eelarve kasvab. Abivajajate arvu tõusutrend on juba pikalt olnud teada.
Miks ei planeerinud ministeerium piisavalt vahendeid selle aasta eelarvesse? Millal
selgus ministeeriumile, et planeeritud eelarvest ei piisa ja otsustati abivahendite hulka
piirata?
Nagu mainitud, on abivahendite eelarve olnud aastaid suures puudujäägis. Eelmisel aastal
oli abivahendite baaseelarveks 5 185 621 eurot ning tegelikuks eelarve kuluks osutus 8,2
miljonit eurot. Varasemalt ei ole Sotsiaalministeeriumi taotlusi eelarve suurendamiseks
riigieelarve läbirääkimistel rahuldatud ning igal aastal on püütud leida võimalusi eelarve
vajaduste katmiseks lisaeelarvetega erinevate jääkide arvelt.
2018. aasta eelarve vajaduse planeeris Sotsiaalkindlustusamet 2016. aasta kulude pinnalt
2017. aasta alguses. Sotsiaalministeeriumile esitatud sisendi kohaselt hindas
Sotsiaalkindlustusamet 2018. aasta puudujäägiks 1,9 miljonit eurot. Vastav taotlus esitati
Sotsiaalministeeriumi poolt ka riigieelarve läbirääkimistele ja baaseelarve sai suurendatud
1,5 miljoni euro võrra. 2017. aasta näitas, et 2016. aasta kulud on olnud abivahendite kulude
prognoosimise alusena ebatäpsed, sest uus süsteem ei olnud täielikult rakendunud.
Võtsime Sotsiaalministeeriumis Sotsiaalkindlustusameti poolt edastatud info muutunud
eelarve vajaduse kohta arvesse ning sügisesel eelarve läbirääkimistel saime täiendavalt
ühekordse eelarve suurendusena 2018. aastaks 1,7 miljonit eurot. 2018. aasta eelarve on
2017. aasta algselt kinnitatud eelarvest 3,2 miljonit eurot suurem. Lõplik
Sotsiaalkindlustusameti prognoos 2018. aasta võimalike kulude kohta selgus 2018. aasta
3
jaanuaris, mil Sotsiaalkindlustusametile olid laekunud arved kõikide 2017. aasta kuude
kohta.
2. Miks ei teavitatud abivajajaid ja esindusorganisatsioone piisavalt varakult
planeeritavatest muudatustest ning ei arutatud küsimusi esindusorganisatsioonidega
läbi? Miks ei tutvustatud muudatusi avalikkusele laiemalt? Praegusel juhul saavad
abivajajad muudatustest teada alles poodi minnes ja see tekitab palju pahameelt.
Abivajajatel ei ole seetõttu tihtipeale ka rahalisi vahendeid kogutud endale ise
abivahendi ostmiseks.
Minule teadaolevalt teavitas Sotsiaalkindlustusamet kirja teel Eesti Puuetega Inimeste Koda
planeeritavast osade abivahendite soodustingimustel müügi ja üüri sulgemistest 9.01.2018.
Ühtlasi avaldas Sotsiaalkindlustusamet sulgemist puudutava informatsiooni ameti kodulehel.
Põhjendatud on küsimus, kas teavitus edastati piisava varuga. Kuigi oma
koostööpartneritega toimub Sotsiaalkindlustusametil suhtlus igapäevaselt, on kindlasti
võimalik teavitustegevust parendada. Ma olen teinud Sotsiaalkindlustusametile ettepaneku,
et lähipäevil peaksid nad täiendavalt kohtuma Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajatega.
Viimase info kohaselt planeeritakse vastavat kohtumist 7. märtsile.
3. Millistel kaalutlustel on abivahendite hulgast väljaarvatud lastele mõeldud
abivahendid? Kas on mõeldud sellele, et kehvemas majanduslikus seisus peredel
võib olla väga kulukas või isegi võimatu osta pidevalt uusi abivahendeid kasvavale
lapsele? Kui näiteks lapse kasvamise ajal ei ole võimalik kasutada abivahendit või
tuleb kasutada ebasobivas suuruses abivahendit, siis suure tõenäosusega on see
kahjulik lapse arengule, sealjuures on võivad terviseprobleemid süveneda ja
paranemise asemel on ühiskonnas inimene, kes vajab täiendavat ja varasemast
kulukamat abi. Materiaalsete kulude kõrval ei tohi unustada ka emotsionaalseid
surveid, mis niigi mõjutavad nii lapsi kui ka nende vanemaid.
Sotsiaalkindlustusameti selgituste kohaselt võtsid nad eluks mitte hädavajalike abivahendite
soodustingimustel ostmise ja üürimise ajutisel peatamisel arvesse lisaks abivahendite
prioriteetsusele ka sihtgrupist tulenevaid erisusi. Nii on osade suletud abivahendite puhul
soodustus peatatud vanaduspensioniealistele, kuid puudega lastele mitte. Nende
abivahendite puhul, mis on ka puudega lastele suletud, lähtus Sotsiaalkindlustusamet
asjaolust, et need ei ole eluks hädavajalikud ja/või on toodetud masstoodanguna ning
tavakaubandusest kättesaadavad. Abivahendite ajutise sulgemise eesmärgiks oligi tagada
just nende eluks hädavajalike abivahendite järjepidev kättesaadavus, mis on lapse arengu
või tervise seisukohalt möödapääsmatult vajalikud ning sh oleksid soodushinda rakendamata
perele majanduslikult raskesti kättesaadavad.
4. Voodihaigetel on üheks suuremaks probleemiks lamatiste teke, mis võib kiiresti viia
väga tõsiste tagajärgedeni. Lamatiste ravi on väga keeruline ja tihtipeale see ei
õnnestu. Millistel kaalutlustel loobuti suurema osa voodihaigete
nahahooldusvahendite kompenseerimisest? Kuidas peaksid omaksed sellisel juhul
käituma ja kuidas abi saama? Kas abivahenditele, mille on välja kirjutanud vastav
spetsialist (tegevus- või füsioterapeut, perearst), on tagatud ka soodustus?
Selgitan, et nahahooldusvahendite kompenseerimisest ei ole voodihaigete puhul loobutud,
vaid 01.01.2018 jõustunud määruse muudatustega täpsustasime, kellele neid abivahendeid
soodustingimustel hüvitatakse. Sotsiaalkindlustusameti analüüsi ja hinnangu kohaselt on
nahahooldusvahendeid vaja hüvitada neile, kelle nahk vajab erilist hoolt, st isikud, kellel on
inkontinentsuse probleemid. Varasematel aastatel oli võimalik nahahooldusvahendeid
soodustingimustel soetada kõigil, kellele arst oli väljastanud vastava tõendi. Nii võis näiteks
kuulmisabivahendi vajaja soetada soodustingimustel ka kreemi kuivale nahale, mille vajadus
ei olnud tingitud puudest. Ühtlasi lihtsustasime 01.01.2018 jõustunud muudatustega
nahahooldusvahendite kättesaadavust. Muudatuse järgselt ei pea nahahooldusvahendite
4
saamiseks esitama tõendit, kui inimesel on inkontinentsus ning ta kasutab mähkmeid,
kateetreid või sidemeid.
Samas selgitan, et sihtgrupi täpsustusest hoolimata on Sotsiaalkindlustusamet pidanud
vajalikuks 01.02.2018 seisuga peatada osade nahahooldusvahendite (nt niisutatud
salvrätikute) soodustingimustel ostmise eespool selgitatud põhimõtete alusel.
Füsio- või tegevusterapeudi poolt antud tõend on samaväärne arsti väljastatud tõendiga.
5. Postimehe artiklist selgub, et ka abivahendite hüvitamine on seotud Euroopa
struktuurivahendite kättesaadavusega. Kuidas kavatseb ministeerium abivahendite
huvitamist jätkata tulevikus? Kas on kaalutud erinevaid koosfinantseerimisvõimalusi
(inimene. omavalitsus. riik)?
On tõsi, et vähemalt kuni 2020. aasta lõpuni tagatakse tööealistele inimestele abivahendite
soodustingimustel kättesaadavus Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Välisvahendite
lõppemise järgselt on vaja tagada vajalikud vahendid riigieelarvest. Selleks oleme
valmistanud ette vastava riigieelarve lisataotluse. Samuti olen Rahandusministeeriumiga
läbirääkimistel arutanud võimalust abivahendite eelarve muuta riigieelarves arvestuslikuks
kuluks. See võimaldaks vajaduste muutustele paindlikumalt reageerida. Kindlasti jätkame
Sotsiaalkindlustusameti vahendusel abivahendite süsteemi ja praktika korrastamist ning
sujuvamaks muutmist.
Tänan Teid küsimuste eest ja loodan, et saite soovitud vastused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Raimo Saadi 6269 224
[email protected]