dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Komisjoni (EL) määruse nr 1408/2013 muutmise eelnõu

Sotsiaalministeerium · 9. märts 2018
Viit
1.4-1.1/810-1
Registreeritud
9. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2018
Vastutaja
Liisa Lents (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eurokoordinatsiooni ja välissuhete osak.)
Lahendamise tähtaeg
21. märts 2018

Failid

  • 📎PM_DE_MINIMIS_MUUTMINE_EELNOU_ABI_ANDJATELE.bdoc179 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie: 09.03.2018 nr 5.4-2/353 Komisjoni (EL) määruse nr 1408/2013 muutmise eelnõu Austatud kolleegid Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on saatnud liikmesriikidele eelnõu põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määruse ehk komisjoni (EL) määruse nr 1408/2013 võimaliku muutmise kohta. Lisaks on komisjon välja töötanud küsimustiku vähese tähtsusega abi kasutamise ja administreerimise kohta. Sellega seonduvalt koondame arvamusi vajadusel komisjonile edastamiseks ning 23. aprillil 2018 toimuva komisjoni ja liikmesriikide vahelise nõuandva komitee kohtumisel esitamiseks. Komisjoni määruse eelnõu ja selle lisa eestikeelne versioon ning küsimustiku ingliskeelne versioon on lisatud käesolevale kirjale ning on kättesaadavad ka siit. Palume Teie arvamust eelnõu kohta ja võimalusel vastuseid küsimustikule hiljemalt 21. märtsiks 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Lisad: 1. Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 eelnõu eesti keeles, 1_ET_ACT_part1_v2.docx 2. Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 eelnõu lisa eesti keeles, 1_ET_annexe_acte_autonome_nlw_part1_v1.docx 3. Komisjoni küsimustik vähese tähtsusega abi kohta, questionnaire_draft-amending- 1408-2013_en.docx Sama: Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Töötukassa, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Peegi Kaibald, 625 6534, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) …/… , XXX , millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris EUROOPA KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes , olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu , olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega, ning arvestades järgmist: Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riigi poolt antav abi on riigiabi, millest tuleb ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjoni teavitada. ELi toimimise lepingu artikli 109 kohaselt võib nõukogu siiski määrata abi liigid, mille puhul teavitamist ei nõuta. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste riigiabi liikidega. Vastavalt määrusele (EL) 2015/1588 ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 109 otsustas nõukogu, et vähese tähtsusega abi võiks olla üks sellise abi liikidest. Seega ei käsitata vähese tähtsusega abi, mida antakse ühele ettevõtjale teataval ajavahemikul ja mis ei ületa teatavat kindlat summat, kõigile ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava abina ja sellise abi suhtes ei kohaldata seetõttu teavitamiskohustust. Komisjon on vastu võtnud mitu määrust, millega kehtestatakse vähese tähtsusega abi andmise eeskirjad põllumajandussektoris, viimane neist oli komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013 . Määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisel saadud kogemuste põhjal on asjakohane kohandada teatavaid kõnealuses määruses sätestatud tingimusi. Abi maksimaalset summat, mis ühele ettevõtjale iga kolme aasta kohta antakse, tuleks suurendada [15 000 – 25 000] euroni ja riiklikku ülempiiri [1–1,5] %ni aastasest toodangust. Määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamise esimese kahe aasta jooksul saadud kogemused on näidanud, et vähese tähtsusega abi koondamine teatavasse tootesektorisse võib põhjustada konkurentsi moonutamist. Seepärast ei peaks liikmesriikidel olema võimalik koondada rohkem kui 50 % sellise vähese tähtsusega abi kumulatiivsest summast, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega mis tahes asjaomases tootmissektoris kauem kui kolm eelarveaastat. Uue ülemmäära ning riiklike ja valdkondlike ülempiiride kombinatsiooniga tagatakse, et ühtki määruse (EL) nr 1408/2013 reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saa lugeda liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või moonutada ähvardavaks. Laenude ja tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamise kriteeriumeid tuleks vastavalt kohandada. Määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et vaid mõni liikmesriik on loonud keskregistri, kus säilitatakse andmed vähese tähtsusega abi kohta, mida riigi ametiasutus on eri tasanditel andnud. Liikmesriikides, kus selline keskregister puudub, peab abi andev ametiasutus saama enne täiendava abi andmist ettevõtjalt kinnituse vähese tähtsusega abi kohta, mis on saadud asjaomasel eelarveaastal ja sellele eelnenud kahel eelarveaastal. See lähenemisviis on vähem tõhus järelevalvevahend kui keskregister, eriti nendes liikmesriikides, kus abi antakse eri haldustasanditel (nt riigi, piirkonna ja haldusüksuse tasemel). Lisaks on kinnitustel põhinev järelevalve halduslikult koormav nii abi saajatele kui ka abi andvatele ametiasutustele, kes vastutavad taotluste menetlemise eest ja kontrollivad, et hageja individuaalset ülemmäära ei ületata. Lisaks muutub vajadus keskregistri järele veelgi suuremaks, kui vähese tähtsusega abi andmise reguleerimisala laiendatakse ning lisatakse valdkondlik ülempiir, kuna need üksikasjad nõuavad antud abi puhul veelgi põhjalikumat järelevalvet. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema kohustus seada sisse keskregister ja registreerida sinna kõik vähese tähtsusega abi juhtumid, nii et oleks võimalik vähese tähtsusega abi lähemalt jälgida ja halduskoormust vähendada. Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega üleminekuks vähese tähtsusega abi järelevalvele keskregistrite kaudu. Määrus (EL) nr 1408/2013 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2020. Käesoleva määruse jõustumise ja määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisaja lõpu vahel on väga lühike ajavahemik. Menetlusökonoomia põhimõtte ja õiguskindluse tõttu tuleks määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisaega pikendada kuni 31. detsembrini 2027. Määrust (EL) nr 1408/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Määrust (EL) nr 1408/2013 muudetakse järgmiselt. Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige: „3. „Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tootmissektor“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 * artikli 1 lõikes 2 loetletud sektoreid. _______________________________ * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).“ Artiklit 3 muudetakse järgmiselt. Lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada [15 000 – 25 000] eurot.“ Lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liikmesriigi poolt põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne summa ei tohi ületada lisas sätestatud riiklikku [1–1,50] % suurust ülemmäära ning selle kasutamine ei tohi hõlmata mis tahes asjaomases tootesektoris üle 50 %.“ Lõikes 5 asendatakse esimene lause järgmisega: „Lõikes 2 sätestatud ülemmäär ja lõikes 3 osutatud riiklikud ja valdkondlikud ülempiirid kehtivad sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest.“ Lõike 6 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega: „Lõikes 2 sätestatud ülemmäära ning lõikes 3 osutatud riiklike ja valdkondlike ülempiiride kohaldamiseks väljendatakse abi rahalise toetusena.“ Lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Kui lõikes 2 sätestatud ülemmäära või lõikes 3 osutatud riiklikke või valdkondlikke ülempiire uue vähese tähtsusega abi andmisel ületatakse, ei kohaldata selle uue abi ühegi osa suhtes käesolevast määrusest tulenevaid eeliseid.“ Artiklit 4 muudetakse järgmiselt. Lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega: „b) laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on […] eurot viieks aastaks või […] eurot kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast; või“. Lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega: „b) tagatis ei ületa 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa ei ületa kas […] eurot ja tagatise kestus on viis aastat või […] eurot ja tagatise kestus on kümme aastat; kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast; või“. Artiklit 6 muudetakse järgmiselt. Lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Selleks et oleks võimalik tõendada, et käesoleva määruse tingimused on täidetud, seab iga liikmesriik hiljemalt 1. juuliks 2020 sisse vähese tähtsusega abi keskregistri, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta. Lõike 2 sätteid kohaldatakse kuni hetkeni, mil register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku, või kuni 1. juulini 2023, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.“ Lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui liikmesriik kavatseb anda ettevõtjale käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi, teatab ta ettevõtjale kirjalikult abi kavandatava summa, mis on väljendatud brutotoetusekvivalendina, ja asjaolu, et abi on vähese tähtsusega, viidates selgelt käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja viite määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. Kui kooskõlas käesoleva määrusega antakse abikava alusel vähese tähtsusega abi eri ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele ettevõtjatele eri suurusega abisummasid, võib asjaomane liikmesriik täita kõnealuse kohustuse, teatades ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab asjaomase abikava raames makstava abi maksimumsummale. Sellisel juhul kasutatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast ja artikli 3 lõikes 3 osutatud riiklikest ja valdkondlikest ülempiiridest kinnipidamise väljaselgitamiseks kõnealust kindlaksmääratud summat. Liikmesriik saab asjaomaselt ettevõtjalt enne abi andmist kirjaliku või elektroonilise kinnituse mis tahes muu vähese tähtsusega abi kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust või muid vähese tähtsusega abi käsitlevaid määrusi ning mida ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul. Liikmesriigid registreerivad ja koondavad kõik käesoleva määruse kohaldamist käsitlevad andmed. Registreeritud andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks.“ Lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liikmesriik annab käesoleva määruse kohast uut vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 osutatud riiklikke ja valdkondlikke ülempiire ning et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.“ Lõike 4 esimesed kaks lauset jäetakse välja. Artiklit 7 muudetakse järgmiselt. Lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käesolevat määrust kohaldatakse abi suhtes, mis on antud enne määruse jõustumist, kui see abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, välja arvatud valdkondlike kulutuste 50 % suurune ülempiir, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3. Abi, mis ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon vastavate raamdokumentide, suuniste, teadete ning teatiste alusel.“ Lisatakse lõige 1a: „1a Valdkondlike kulutuste 50 % suurust ülempiiri, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3, kohaldatakse üksnes alates 2018. eelarveaastast antava abi suhtes.“ Lisatakse järgmine lõige 3a: „3a Artikli 6 lõike 2 kohaldamine lõpetatakse siis, kui artikli 6 lõikes 1 osutatud register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.“ Artikli 8 teine lõik asendatakse järgmisega. „Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2027.“ Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga. Artikkel 2 Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Komisjoni nimel president Jean-Claude Juncker ET LISA Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3 (eurodes) Liikmesriik Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad Belgia […] Bulgaaria […] Tšehhi Vabariik […] Taani […] Saksamaa […] Eesti […] Iirimaa […] Kreeka […] Hispaania […] Prantsusmaa […] Horvaatia […] Itaalia […] Küpros […] Läti […] Leedu […] Luksemburg […] Ungari […] Malta […] Madalmaad […] Austria […] Poola […] Portugal […] Rumeenia […] Sloveenia […] Slovakkia […] Soome […] Rootsi […] Ühendkuningriik […] The De minimis Regulation QUESTIONNAIRE About You Specific privacy statement : Received contributions, together with the identity of the contributor, will be published on the Internet, unless the contributor objects to publication of the personal data on the grounds that such publication would harm his or her legitimate interests. In this case the contribution may be published in anonymous form. For rules on data protection on the EUROPA website, please see: https://ec.europa.eu/info/law/law-topic/data-protection_en 01. Do you object to the disclosure of your identity? Yes  No  02. Does any of the exceptions foreseen in Article 4 of Regulation 1049/2001 of the European Parliament and of the Council of 30 May 2001 regarding public access to European Parliament, Council and Commission documents apply to your response? If so, please indicate clearly which parts should not be divulged, justify the need for such confidential treatment and provide also a non-confidential version of your response for publication on the Commission website. Please provide your contact details below. Name Organisation represented Main business activities Location (country) E-mail address: NOTE: You are requested to follow the order of the questions, even though you are not required to reply to all questions . You can also submit additional information that you consider relevant and which does not fit any specific question. Section A : Factual Information on t he use of the de minimis Regulation Questions aiming at public authorities (both local and central) : Which objectives d id y our authority pursue with the aid granted under the de minimis Regulation ? P lease estimate, i f possible, the percentages of de minimis aid gran ted for different purposes . Have you carried out an assessment (overall or on a case-by-case basis) of the imp act of the de minimis aid granted? If so, please explain and summarise its main results. Regarding the measures for which you have used the de minimis Regulation , wh at would you possibl y have done if no de minimis Regulation had existed? To what extent has the economic and financial crisis had an impact on the granting of de minimis aid in your Member State? If applicable, please describe such impact and indicate if, and how, your authorities have adapted their de minimis aid granting policy in response. In particular, please explain whether you have experienced an increase in de minimis aid directly targeting difficulties of companies relat ing to access to finance . Please explain if possible, to what extent this was relevant for small, medium-sized and large undertakings. Section B: general de minimis policy questions Questions aiming at all respondents: Please describe what you consider from your perspective as the main positive economic effects of support granted under the de minimis Regulation. Please substantiate and give concrete examples. Please describe w hat you consider from your perspective as the main potential negative effects of support granted under the de minimis Regulation. Please substantiate and give concrete examples. Do you consider that the application of the de minimis Regulation has led , in practice, to effects on competition and/or trade between Member States? Yes  No  Please explain in which cases or sectors and why. For the purposes of your reply, please consider in particular also aggregate effects of de minimis aid. D o you have concrete examples where de minimis aid was granted by another Member State/region which had an effect on undertakings in your Member State /region ? Do you consider that the de minimis Regulation has specific positive or negative effects on SMEs compared to large companies? Section C : Monitoring Questions for public authorities : How do you ensure a proper monitoring of the de minimis aid? Have you set up a central register for de minimis aid? If yes, please describe the functioning of your system. If possible, explain : (a) How many authorities use and/or have access to your central register? (b) How would you estimate the net cost (if possible provide full man-days/fulltime equivalents) to set up and run as opposed to a decentralized system of recording and monitoring? (c) For what purposes do you use the information contained in your register? (d) Does your register only cover de minimis measures or also State aid? (e) If you compare the situation before and after the introduction of the register, what are in your view the main (positive and negative) changes? If no, please explain why you hav e chosen not to set up a central regi ster. Do you have an overview of de minimis aid granted at the central level through other means (please specify)? Questions aiming at all respondents: Have you encountered difficulties in applying the provisions on monitoring (Article 6 ), in particular concer ning the respect of the ceiling ? Yes  No  If yes, p lease explain. Please explain the workload (if possible provide full man-days/fulltime equivalents) caused by the monitoring provisions (Article 6 ) , in particular concerning the respect of the ceiling and the records to be kept , and estimate, if possible, the administrative burden created by it. Section D : Miscellanea Questions aiming at all respondents : Do you have any other comments on the application of the de minimis Regulation on issues other than those covered in the previous questions? Please provide copies of any documents or studies which may be relevant for assessing the application of the de minimis Regulation and contributing to the reflection on its future revision . Please indicate whether the Commission services may contact you for further details on the information submitted, if required. Yes  No  THANK YOU FOR RESPONDING TO THIS QUESTIONNAIRE.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel