Riigikogu juhatus Teie 01.03.2018 nr 7-1.2/18-00482-2
[email protected] Meie 16.03.2018 nr 5.2-7/723-2
Riigikogu liikme kirjalik küsimus soodusravimite
kohta
Lugupeetud Raivo Põldaru
Tänan Teid ravimite hinnakujunduse ja soodustuste süsteemi küsimuste eest. Teema on
väga oluline, ravimid on osa ravi terviklikkusest ja seetõttu ravimite kättesaadavus – seda nii
ravimi olemasolu eest seismine kui ravimi vastuvõetavas hinnas, on Sotsiaalministeeriumi
jaoks tähtsad tervisepoliitilised küsimused. Eesti Haigekassa soodusravimite loetellu
kuuluvate ravimite ühe retsepti keskmine maksumus patsiendile oli 2017. aastal 6,83€ ja alla
omaosaluse alusmäära (2,5€ retsepti kohta) jäävate ravimite puhul maksab patsient ravimi
hinna ning omaosaluse alusmäära ei tasu.
1. Ravimite hinnakujundus on reguleeritud Euroopa Nõukogu 21. detsembri 1988. a
direktiiviga 89/105/EMÜ, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust
reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike
tervisekindlustussüsteemidega.
Ravimite hinnakujundus ja soodustamise süsteem ei ole täiesti samastatavad mõisted.
Ravimite hinna kujundab esmalt tootja, hinna kujunemises on oluline aspekt, kas tegemist on
patendikaitse all oleva ravimiga või mitte. Ravimite soodustuse loetelu eesmärk on tagada
ravimite rahaline kättesaadavus inimestele, kusjuures soodustuse määra juures lähtutakse
haiguse raskusest ja antud ravimi kriitilisusest ning eeldatavast ravimi kasutuse ajast. Nii on
näiteks sageli töövõimet halvava sclerosis multiplexi korral eluaegselt kasutatavad kallid
ravimid 100% kompenseeritavad ja kõrget vererõhku ohjavad ravimid väiksema
soodusmääraga. Eesti Haigekassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise huvides
toimuvad ravimitootjaga ka hinnaläbirääkimised enne nimekirja võtmist või siis seatakse
mitme sama toimeainega ravimi olemasolu korral kompenseerimisele piirhind.
Sotsiaalministeerium peab tänast soodusravimite menetluskorda asjakohaseks ega plaani
selles põhimõttelisi muudatusi.
2. Vastavalt 1. jaanuaril 2018. a jõustunud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega liikusid soodusravimite loeteluga seotud
korralduslikud ülesanded Sotsiaalministeeriumilt üle Eesti Haigekassale. Soodusravimitega
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
seotud ülesannete üleandmisel tegeleb Eesti Haigekassa soodusravimite hinnakokkulepete
sõlmimise ja muutmisega, arvutab soodusravimite piirhindu, menetleb soodusravimite loetelu
taotluseid ja koordineerib ravimikomisjoni tööd.
Eesti Haigekassas on soodusravimite loetelu koostamisse kaasatud 4,5 töökohta ning
Ravimiametis on soodusravimite taotluste hindamise ja soodusravimite komisjoni tööga
hõivatud 3 inimest, kelle hinnanguline tööaeg kokku moodustas möödunud aastal 0,6
töökohta. Apteeki laekuvate retseptide soodusprotsendi ja piir-/hinnakokkuleppehindade
kontroll ning täiendava ravimihüvitise arvutamine on tänu digiretseptile tänaseks päevaks
täielikult automatiseeritud.
3. Soodusravimite taotlustele arvamuse andmisel ekspertabi tellimisel väldib Ravimiamet
huvide konflikti tekkimist konkreetsetele ravimitele arvamuse kirjutamisel. Lisaks esitavad
ravimite müügiloa hoidjad Ravimiametile igal aastal reklaamiaruandeid, kus tuuakse välja
arstidele ja apteekritele eraldatud toetused. 2017. a toetuste kokkuvõte valmib 1. juuniks,
kuid Ravimiamet kinnitab, et varasemalt ei ole ükski Ravimiametile kaastööd tegev ekspert
enam kui 10 000 € summas toetusi saanud. Ravimiamet vaatas läbi 2015. a ja 2016. a
ülalmainitud reklaamiaruanded ka soodusravimite komisjoni liikmeid puudutavalt ning eelpool
mainitud aastatel ei saanud komisjoni töös osalevad arstid Teie märgitud summas toetust
ravimifirmadelt.
4. Ravimikomisjoni liikmed ei ole salastatud, nimed on koosolekute protokollides kirjas ja
Eesti Haigekassa veebilehelt leitavad. Arvamust andnud ekspertide detailne väljatoomine ei
ole põhjendatud, sest see võiks viia nende mõjutamiseni huvitatud osapoolte poolt
konkreetsele ravimile hinnangu andmisel. Ekspertide hinnangutega on võimalik tutvuda
ravimikomisjoni liikmetel ja seeläbi on tagatud hinnangute jälgitavus. Samuti on hinnangud
kättesaadavad konkreetse ravimi tootjale, kes võib selles toodud väiteid kommenteerida ja
esitada omapoolseid seisukohti hinnangule.
5. Vastavalt tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 50 „Hinnakokkuleppe
sõlmimise kord“ § 6 lõikele 6, kui ravim on ainus ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja
manustamisviisiga ravim, ei tohi hinnakokkuleppe kavandis märgitud ravimi hind ületada Läti
Vabariigis, Leedu Vabariigis ja Slovakkia Vabariigis kehtivat sama ravimi kõrgeimat
hulgimüügi ostuhinda. Hinnakokkulepete sõlmimisel võetakse referentsriikidena aluseks Läti,
Leedu ja Slovakkia ravimite hinnad, sest tegemist on sarnase elatustaseme ja SKP-ga
riikidega. Samale referentsriikide valiku järeldusele jõudis ka Riigikontroll 2012. a aruandes
„Ravimite hüvitamise korraldus“.
Lisaks märgime, et Saksamaa vähiravimite hinnad on Eesti Haigekassa hinnangul pigem
kõrgemad kui mujal Euroopas. Saksamaa geneeriliste ravimite hinnad on samuti suhteliselt
kõrged. Seejuures on võimalik, et leidub mõni ravim, mille hind Saksamaal on soodsam kui
Eestis, kuid üldistavalt sellist hinnangut kindlasti anda ei saa. Samuti ei kuulu Saksamaa
võrdlusriikide hulka põhjusel, et informatsioon sealsete kehtivate ravimihindade kohta on
teiste riikide jaoks muudetud äärmiselt raskesti kättesaadavaks. Näiteks ei ole
kättesaadavad Saksamaa ravimihinnad ka riikidevahelises ja Eesti Haigekassa kasutatavas
ravimihindade andmebaasis.
6. WHO 2009. a avaldatud raportis „Review of the Estonian Pharmaceutical Sector: Towards
the development of a National Medicines Policy” järeldati, et Eestis toimiv ravimite
kompenseerimise süsteem on hästi toimiv ja järgib teistes Euroopa riikides toimivaid
poliitikaid ja tavasid. Lisaks avaldas WHO 2016. a raporti „Availability of medicines in
Estonia: an analysis of existing barriers and options to address them“, mis keskendus
ravimite kättesaadavusele ja andis ülevaate hinnastamise ja kompenseerimise olukorrast.
Keskenduti uute ravimite kättesaadavusele ja peamisteks soovitusteks oli vastavate taotluste
menetluste ja protseduuride lihtsustamine. Soovitati tegutseda menetlusaegade lühendamise
nimel, mille ühe põhjusena toodi välja tööjõunappust. Samuti soovitati seada ravimite
3
kättesaadavusele realistlikud ootused, arvestades tervishoiule eraldatavate summade
ebapiisavust teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes. Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule,
et 2016. aasta raportis ravimite kompenseerimise süsteemi keerukust murekohana esile ei
toodud.
7. Valdavalt on Euroopa Liidu liikmesriikides soodusravimite hinnakujunduse elemendid ja
menetlusprotsess sarnased, mistõttu on keeruline eraldi riike välja tuua menetlusprotsessi
lihtsuse alusel. Protsessid võivad olla ka keerukamad, kuid õigustada ennast parema ravimi
kättesaadavuse saavutamisel. Uus suund, mida ka Eesti toetab, on proovida ühiseid
hinnaläbirääkimisi ja ühishankeid.
Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et ravimite hinnakujundusele kohalduvad kõikides
liikmesriikides direktiivist 89/105/EMÜ tulenevad hinnakujunduse üldprintsiibid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
tervise- ja tööminister
Teadmiseks: Riigikantselei
Helen Berk 6269 147
[email protected]