dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 16. märts 2018
Viit
6
Registreeritud
16. märts 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎6 16.03.2018 Määrus.bdoc1347 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 16.03.2018 nr 6 Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 32 alusel. § 1. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruses nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 4 punktis 2 asendatakse tekstiosa „5%“ tekstiosaga „8%“; 2) paragrahvi 8 lõike 8 tabelit „Diabeet II“ täiendatakse pärast rida „Diabeet II haigetel määratud kolesterooli fraktsioonid üks kord kolme aasta jooksul“ uue reaga järgmises sõnastuses: „Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine 9061 ja/või 9044“; 3) paragrahvi 8 lõike 8 tabelis „Diabeet II“ tunnistatakse kehtetuks järgmised read: „Pereõe nõustav vastuvõtt 9061 Kroonilise haige nõustamine 9044“; 4) paragrahvi 8 lõike 8 tabelit „Hüpertooniatõbi“ täiendatakse pärast rida „Üldkolesterool üks kord kolme aasta jooksul“ uue reaga järgmises sõnastuses: „Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine 9061 ja/või 9044“; 2 5) paragrahvi 8 lõike 8 tabelis „Hüpertooniatõbi I (madal risk)“ tunnistatakse kehtetuks järgmised read: „Pereõe nõustav vastuvõtt 9061 Kroonilise haige nõustamine 9044“; 6) paragrahvi 8 lõike 8 tabelit „Hüpertooniatõbi II (mõõdukas lisarisk)“ täiendatakse pärast rida „EKG üks kord kolme aasta jooksul“ uue reaga järgmises sõnastuses: „Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine 9061 ja/või 9044“; 7) paragrahvi 8 lõike 8 tabelis „Hüpertooniatõbi II (mõõdukas lisarisk)“ tunnistatakse kehtetuks järgmised read: „Pereõe nõustav vastuvõtt 9061 Kroonilise haige nõustamine 9044“; 8) paragrahvi 8 lõike 8 tabelit „Hüpertooniatõbi III (kõrge või ülikõrge lisarisk)“ täiendatakse pärast rida „Kreatiniin“ uue reaga järgmises sõnastuses: „Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine 9061 ja/või 9044“; 9) paragrahvi 8 lõike 8 tabelis „Hüpertooniatõbi III (kõrge või ülikõrge lisarisk)“ tunnistatakse kehtetuks järgmised read: „Pereõe nõustav vastuvõtt 9061 Kroonilise haige nõustamine 9044“; 10) paragrahvi 8 lõike 8 tabelit „Müokardiinfarkt“ täiendatakse pärast rida „Määratud kolesterooli fraktsioonid“ uue reaga järgmises sõnastuses: „Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine 9061 ja/või 9044“; 11) paragrahvi 8 lõike 8 tabelis „Müokardiinfarkt“ tunnistatakse kehtetuks järgmised read: „Pereõe nõustav vastuvõtt 9061 Kroonilise haige nõustamine 9044“; 12) paragrahvi 28 lõike 4 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis; 3 2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis; 3) hooldustöötaja brutopalk on 4 eurot ja 62 senti tunnis;“; 13) paragrahvi 28 lõike 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 4 eurot 62 senti tunnis.“; 14) paragrahvi 38 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) DRG piirhinnad arvutatakse kehtestatavate tervishoiuteenuste loetelu piirhindade alusel. (2) DRG piirhindade arvutamise aluseks on hinnaarvutamise kalendriaasta esimese poolaasta jooksul haigekassale esitatud ja tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõike 2 kohaselt DRG-sse grupeerunud raviarvete, välja arvatud tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõike 6 punktides 1–5 ja 9 kirjeldatud raviarvete andmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühte DRG-sse grupeerunud raviarvete keskmise maksumuse arvutamisel: 1) leitakse iga DRG grupi raviarvele uus maksumus tervishoiuteenuste piirhindade alusel; 2) leitakse iga DRG grupi 5. protsentiili ja 90. protsentiili väärtused; 3) jäetakse edasisest arvutusest välja raviarved, mis on odavamad kui 5. protsentiili ja kallimad kui 90. protsentiili väärtused; 4) arvutatakse igasse DRG gruppi allesjäänud raviarvete uus aritmeetiline keskmine, mis on DRG uus piirhind. (4) Tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõikes 1 sätestatud muude samal ajal osutatud teenuste piirhindade summa vahemiku arvutamisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 kirjeldatud väärtused. (5) DRG baashind on kõikide tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõikes 1 kehtestatavate DRG piirhindade kaalutud keskmine hind, kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaid raviarveid. (6) DRG kaal on DRG piirhinna suhe baashinda. DRG kaal arvutatakse igale DRG-grupile.“; 15) paragrahvi 41 lõike 2 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) arsti brutopalk on 12 eurot tunnis; 2) õe brutopalk on 6 eurot ja 85 senti tunnis; 3) abilise (nt registraator, raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 4 eurot ja 20 senti tunnis.“; 16) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse arv „11“ arvuga „12“; 17) paragrahvi 50 lõikes 5 asendatakse arv „11“ arvuga „12“; 18) määruse lisa 3 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 „Teenuste standardkulu komponendid (ressursid, ressursi kasutamise keskmine maht ja ressursi ühe mõõtühiku maksumus)“; 19) määruse lisa 15 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2 „Tervishoiuteenuste loetelu peatükis „Meditsiiniseadmed ja ravimid” sisalduvate ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaalud teenuses”. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2018. a. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Teenuste standardkulu komponendid (ressursid, ressursi kasutamise keskmine maht ja ressursi ühe mõõtühiku maksumus) Lisa 2. Tervishoiuteenuste loetelu peatükis „Meditsiiniseadmed ja ravimid” sisalduvate ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaalud teenuses Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 “Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika” muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on kehtestada kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika muudatused. Eelnõu muudatused võrreldes kehtiva sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusega nr 9 “Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika” (edaspidi määrus) on heaks kiidetud Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) nõukogu 15. detsembri 2017. a otsusega nr 33 ja 16. veebruari 2018. a otsusega nr 7, millega tehti tervise- ja tööministrile ettepanek määruse kehtestamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu on ette valmistatud haigekassas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud: 1) finantsjuhtimise osakonna juhataja Riho Peek ([email protected]); 2) partnerihalduse osakonna juhataja Marko Tähnas ([email protected]); 3) ravikindlustushüvitiste osakonna esmatasandi paketi arenduse talituse juht Külli Friedemann ([email protected]); 4) ravikindlustushüvitiste osakonna ravimite ja meditsiiniseadmete talituse spetsialist Argo Aug ([email protected]); 5) ravikindlustushüvitiste osakonna eriarstiabi paketi arenduse talituse peaspetsialist Malle Avarsoo ( [email protected]); 6) ravikindlustushüvitiste osakonna eriarstiabi paketi arenduse talituse juht Tiina Sats ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis juriidilise osakonna peajurist Kadri Kurvits ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osales Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139). Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], 626 9328). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus on seotud 1. aprillil 2018. a jõustuva Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ kehtestamisega. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud terviktekstina avaldamismärkega RT I, 29.12.2017, 54. 2. Määruse sisu Määrus koosneb kahest paragrahvist: määruse muutmissätetest ja jõustumissättest. Järgnevalt on selgitatud tehtud muudatusi punktide kaupa. Määruse punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõike 4 punkti 2. Määruse kehtivas sõnastuses tasutakse ambulatoorse ja päevaravi ületöö eest koefitsiendiga 0,7 kuni 5% lepingus kokkulepitud ambulatoorse ja päevaravi kohustuste kogusummast. Ambulatoorsete ravijuhtude arv on perioodil 2015–2016 püsinud stabiilne, 2017. aastal on vähenenud, 2018. aastaks on prognoositav 2017. aasta trendi jätkumine. Ravijuhtude arvu on võimalik suurendada, kui tõsta ambulatoorse ja päevaravi 0,7 koefitsiendiga makstava ületöö piiri 8%-ni. Muudatus võimaldab parandada ravi kättesaadavust haigekassa kindlustatutele ning samal ajal hoida haigekassa eelarve kontrolli all. Määruse punktidega 2–11 muudetakse määruse § 8 lõiget 8, sest kvaliteediindikaator loetakse täidetuks pereõe nõustamisel või kroonilise haige nõustamisel ja mõlema nimetatud teenuse koos osutamisel. Määruse punktidega 12 ja 13 muudetakse määruse § 28 lõike 4 punkte 1–3 ja 5 tulenevalt Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi vahel 25. aprillil 2017. a sõlmitud kollektiivlepingust. Leping on sõlmitud eeldusel, et Vabariigi Valitsus kehtestab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mille kõikides teenuste hindades sisalduvad alates 01.04.2018 järgmised palgakomponendid: arsti puhul 11,35 eurot tunnis, õe puhul 6,85 eurot tunnis ja hooldaja puhul 4,20 eurot tunnis ning tervise- ja tööminister kehtestab määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, millega kollektiivlepingu perioodil on tagatud eriarstiabis 2018. aastal tööjõukulude arvestamisel koefitsiendi 1,36 rakendamine. Sellest tulenevalt on määruse § 28 lõike 4 punktides 1–3 töötajate brutopalga kulu, mida arvestatakse standardkulus, järgmine: 1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis; 2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis; 3) hooldustöötaja brutopalk on 4 eurot ja 62 senti tunnis. Punktis 5 nimetatud muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 4 eurot 62 senti tunnis. Määruse punktiga 14 parandatakse määruse § 38 sõnastust DRG piirhinna ja hinnapiiride arvutamise metoodika kohta. Muudatus on vajalik DRG piirhinna ja hinnapiiride arvutusmetoodika sõnastusliku korrektsuse ning arvutuskäigu parema arusaadavuse ja selguse huvides. Uues sõnastuses on selgemini sõnastatud DRG hinnaarvutuses kasutatavate raviarvete periood, aluspõhimõtted ja matemaatiline arvutuskäik nii piirhinna kui hinnapiiride leidmisel. Muudatus ei põhjusta muudatusi kehtivates DRG piirhindades ega hinnapiirides. Määruse punktiga 15 muudetakse määruse § 41 lõiget 2 tulenevalt Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi vahel 25. aprillil 2017. a sõlmitud kollektiivlepingust. Miinimumbrutotunnipalga muutmisel on aluseks arsti puhul 12,00 eurot tunnis, õe puhul 6,85 eurot tunnis ja hooldustöötaja puhul 4,2 eurot tunnis. Määruse punktidega 16 ja 17 muudetakse määruse § 49 lõikes 4 ja § 50 lõikes 5 koolitervishoiukulude arvestamisel kuude arv 11-lt 12 kuuks. Määruse punktiga 18 muudetakse määruse lisa 3 tulenevalt uue Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamisest. Määruse punktiga 19 muudetakse määruse lisa 15 tulenevalt uue Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamisest. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusallikatega seonduvat määruses reguleeritud ei ole ning eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. 4. Määruse mõjud Määrusega suurendatakse ravi rahastamise lepingutes kokku lepitud ülevõetavate kohustuste kogusummat ületavate ambulatoorsete ja päevaravi ravijuhtude (nn ületöö) eest koefitsiendiga 0,7 ülevõetava summa piiri. Määruse kehtivas sõnastuses on koefitsiendiga 0,7 ülevõetava summa määraks 5% lepingus kokku lepitud ambulatoorse ja päevaravi kohustuste kogusummast. Eelnõu kohaselt kehtestatakse määraks 8%. Tervishoiuteenuse osutajal on võimalik pärast 5% piiri ületamist esitada ületööd koefitsiendiga 0,3. Praktikas on selliseid situatsioone minimaalselt, kuna madal koefitsient ei võimalda katta tervishoiuteenuse osutaja teenuse osutamisega seotud kulusid. See tähendab, et enamasti ei esitata ületööd rohkem kui 5% ulatuses lepingu mahust. Määrusega sätestatavate muudatuste tulemusel suureneb raviasutusele koefitsiendiga tasutavate ravijuhtude arv. Raviasutustele annab see võimaluse ja tekitab lisamotivatsiooni osutada täiendavalt ambulatoorseid ja päevaravi vormis tervishoiuteenuseid. Kindlustatutele kaasneb muudatusega ravi kättesaadavuse oluline paranemine ja ravijärjekordade tunnetatav lühenemine. Uue määruse korral on võimalik tervishoiuteenuse osutajal esitada ületööd soodsama 0,7 koefitsiendiga suuremas mahus. Uues sõnastuses määruse alusel on Eesti Haigekassal võimalik kindlustatud isikutele võimaldada paremat ligipääsu eriarstiabile soodsama hinnaga suuremas mahus. See tähendab, et lühenevad ravijärjekorrad ja paraneb ravi kättesaadavus. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Praegu kokku lepitud põhimõtete alusel tasus haigekassa partneritele ületöö eest 2016. aastal 13,2 miljonit eurot ja 2017. aastal 13,3 miljonit eurot. Ambulatoorse ja päevaravi ületöö maht oli vastavalt 7,4 miljonit eurot ja 6,9 miljonit eurot. 2018. aastaks prognoosib haigekassa kehtiva põhimõtte põhjal ületöö mahuks 15–16 miljonit eurot. Uue põhimõtte kohaselt on partneritel võimalus esitada ambulatoorset ja päevaravi ületööd 0,7 koefitsiendiga kuni 16,2 miljoni euro eest, võttes aluseks 2018. aasta lepingute plaani. Lähtuvalt sellest, et kõik partnerid ei esita ambulatoorset ja päevaravi ületööd ning tõenäoliselt vaid mõned suuremad teenuseosutajad esitavad 0,7 koefitsiendiga arveid kogu 8% ulatuses, suureneb varasemate aastate statistika põhjal põhimõtte muutusest tulenevalt esitatava ületöö kogusumma 6–7 miljonit eurot. Töötasuga seotud sätete (eelnõu punktid 12,13 ja 15) lisakulu, mis kaasneb tervishoiuteenuste loetelu muutmisega, on 34,99 miljonit eurot. Nimetatud lisakuluga on arvestatud haigekassa 2018. aasta eelarve koostamisel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2018. a koos Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega on arvestatud.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel