Justiitsministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium Meie 15.03.2018 nr 2-1/17-0438/2260
Sotsiaalministeerium
Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Liiklusõnnetuste registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning
liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Liikluskindlustuse Fond
Politsei- ja Piirivalveamet
Eesti Haiglate Liit
Eesti Perearstide Selts
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Hindrek Allvee
6397670
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
07.02.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn, Toompea ……………….. nr………
Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning
liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 171 lõike 2 ja § 1711 lõike 9 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse Eestis toimunud liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude
väljaselgitamise ja arvestuse korda ning kehtestatakse liiklusõnnetuste andmekogu pidamise
põhimäärus.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) hukkunu – isik, kes suri liiklusõnnetuses saadud vigastuse tagajärjel 30 päeva jooksul
pärast liiklusõnnetust;
2) vigastatu – isik, kellele liiklusõnnetuses saadud vigastuse või tervisekahjustuse tõttu
antakse meditsiinilist esmaabi, määratakse ambulatoorne või statsionaarne ravi.
2. peatükk
Liiklusõnnetuse registreerimine, asjaolude väljaselgitamine ja arvestus
§ 3. Liiklusõnnetuse registreerimine Politsei- ja Piirivalveametis ja andmete edastamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet registreerib:
1) liiklusõnnetuse, milles isik sai vigastada või hukkus;
2) liiklusõnnetuse, millest liiklusseaduse § 169 lõike 5 alusel tuleb politseile teatada.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet edastab registreeritud liiklusõnnetuse kohta liiklusõnnetuste
andmekogusse järgmised andmed:
1) juhtumi number;
2) liiklusõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg;
3) liiklusõnnetuse toimumise asukoht;
4) liiklusõnnetuse olemuse andmed;
5) sündmuskoha andmed;
6) liiklusõnnetuses osalenud füüsilise isiku andmed;
7) liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmed;
8) andmete registreerimise või muutmise kuupäev.
1
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud liiklusõnnetuse toimumise asukoha andmed on:
1) maakond, vald, asula;
2) tee nimetus ja kilomeeter või vähemalt kahe ristuva tee või tänava nimetus või tänava
nimetus ja lähima maja number;
3) koordinaadid geodeetilises süsteemis L-EST97.
(4) Lõike 2 punktis 4 nimetatud liiklusõnnetuse olemuse andmed on:
1) liiklusõnnetuse kirjeldus;
2) liiklusõnnetuse liik;
3) tüüpskeemi kood.
(5) Lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuskoha andmed on:
1) liikluskorraldus;
2) kiirusrežiim;
3) teekatte liik ja seisund;
4) tee sõidutingimused;
5) ilmastikutingimused;
6) valgustatus;
7) andmed iseloomuliku tee-elemendi ja -rajatise ning muu taolise kohta.
(6) Lõike 2 punktis 6 nimetatud liiklusõnnetuses osalenud füüsilise isiku andmed on:
1) isiku roll liiklusõnnetuses;
2) isiku ees- ja perekonnanimi, kui isikul puudub Eesti isikukood;
3) isiku isikukood, selle puudumisel sugu ja sünniaeg;
4) isiku elukohariik ja Eesti elaniku puhul tema elukoht Eesti haldus- ja asustusjaotuse
klassifikaatori asula tasemel;
5) märge, kui isik sai vigastada või hukkus;
6) andmed nõuetekohase turvavarustuse kasutamise kohta, kui kasutamise nõue tulenes
kehtestatud õigusaktidest;
7) sõiduki juhi puhul andmed liiklusseaduse § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alkoholi piirmäära
ületamise ulatuse ja muu narkootilise või psühhotroopse aine kasutamise kohta;
8) jalakäija puhul andmed alkoholi ja muu narkootilise või psühhotroopse aine kasutamise
kohta;
9) välisriigis väljastatud juhiloaga sõiduki juhi puhul andmed tema juhtimisõiguse olemasolu
kohta ja isiku poolt esitatud andmed juhistaaži kohta;
10) sõiduki juhi ja sõitja puhul seos sõidukiga.
(7) Lõike 2 punktis 7 nimetatud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmed on:
1) sõiduki kategooria;
2) sõiduki mark;
3) sõiduki mudel;
4) sõiduki registreerimise riik;
5) sõiduki registreerimismärk;
6) sõiduki täpseim teadaolev sõidukiirus vahetult enne liiklusõnnetust.
(8) Lõike 6 punktides 1–6 ja 10 nimetatud sõitja andmed esitatakse juhul, kui sõitja sai
vigastada või hukkus.
2
(9) Politsei- ja Piirivalveamet võib esitada käesoleva paragrahvi andmekoosseisus loetletust
vähem andmeid, kui andmete kogumine ei ole võimalik või sellega kaasnevad ebamõistlikud
kulud.
§ 4. Liiklusõnnetuse registreerimine kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fondi
poolt ja andmete edastamine
(1) Kohustusliku liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse
Fond registreerib liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi vastavalt liikluskindlustuse seadusele.
(2) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumit käsitatakse käesoleva määruse tähenduses
liiklusõnnetuste statistilises arvepidamises ning liiklusohutusalases analüüsis
liiklusõnnetusena.
(3) Liikluskindlustuse registris registreeritud Eestis aset leidnud liikluskindlustuse
kindlustusjuhtumi kohta edastab Liikluskindlustuse Fond liiklusõnnetuste andmekogusse
järgmised liiklusõnnetuse andmed:
1) liikluskindlustusjuhtumi unikaalne identifitseerimise number (liikluskindlustusjuhtumi ID);
2) juhtumi toimumise kuupäev ja kellaaeg, või kui need pole teada, siis eeldatav ajavahemik;
3) juhtumi kirjeldus koos situatsiooni kirjeldava klassifikaatori väärtusega;
4) juhtumi toimumise koht;
5) andmed juhtumis osalenud füüsilise isiku kohta;
6) andmed juhtumis osalenud sõiduki kohta.
(4) Lõike 3 punktis 4 nimetatud liiklusõnnetuse toimumise koha andmed on:
1) koordinaadid geodeetilises süsteemis L-EST97;
2) Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori objekti kood.
(5) Lõike 3 punktis 5 nimetatud juhtumis osalenud füüsilise isiku andmed on:
1) isiku roll juhtumis;
2) isiku nimi, kui füüsilisel isikul puudub Eesti isikukood;
3) isiku isikukood, isikukoodi puudumisel sugu ja sünniaeg;
4) isiku elu- või asukohariik;
5) märge, kui isiku surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamisega
seoses on esitatud kahjunõue;
6) märge, kui isik jäi tundmatuks.
(6) Lõike 3 punktis 6 nimetatud juhtumis osalenud sõiduki andmed on:
1) ID-kood;
2) valmistajatehase tähis (VIN-kood);
3) sõiduki registreerimismärk;
4) sõiduki põhiasukoht;
5) kahju põhjustaja vastutuse ulatus;
6) tuvastamata sõiduki märge, kui tegemist on tuvastamata jäänud sõiduki osalusel toimunud
kindlustusjuhtumiga.
(7) Varalise kahju saanud isiku andmeid ei edastata liiklusõnnetuste andmekogusse, kui isik ei
osalenud liiklusõnnetuses.
3
§ 5. Liiklusõnnetuse registreerimine tervishoiuteenuse osutaja ja perearsti poolt ning
andmete edastamine
(1) Tegevusloa alusel tegutsev tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi tervishoiuteenuse osutaja)
ja nimistu alusel tegutsev perearst (edaspidi perearst) registreerib tema juurde toodud või
tema poole pöördunud isiku, kes on liiklusõnnetuses saanud vigastada või kes väidab seda.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja ja perearst registreerib liiklusõnnetuses vigastatu kohta
järgmised andmed:
1) liiklusõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg;
2) liiklusõnnetuse toimumise koht;
3) liiklusõnnetuses vigastatu andmed;
4) kas vigastatu oli mootorsõiduki juht, trammijuht, jalgrattur, mopeedijuht, jalakäija, sõitja
või muu isik;
5) vigastatu seisund;
6) kas vigastatu vajas esmaabi, ambulatoorset või statsionaarset ravi või keeldus ravist.
(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud andmed liiklusõnnetuse toimumise koha kohta on:
1) maakond, vald;
2) tee nimi ja koht teel kilomeetrina;
3) asulas tänava nimi ja lähedal asuva maja number või nimi.
(4) Lõike 2 punktis 3 nimetatud andmed liiklusõnnetuses vigastatu kohta on:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood, selle puudumisel sugu ja sünniaeg;
3) elukoht või aadress;
4) kontakttelefoni number.
(5) Lõike 2 punktis 5 nimetatud andmed vigastatu seisundi kohta on:
1) vigastus ja selle raskusaste;
2) joobe tunnused;
3) muud iseloomulikud andmed.
(6) Tervishoiuteenuse osutaja ja perearst registreerib liiklusõnnetusest teataja andmed. Kui
teataja ei ole otseselt liiklusõnnetusega seotud, siis registreerib perearst teataja andmed ainult
teataja nõusolekul.
(7) Lõikes 6 nimetatud andmed teataja kohta on:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) elukoht või aadress;
3) kontakttelefoni number;
4) seos liiklusõnnetusega.
(8) Tervishoiuteenuse osutaja ja perearst edastab lõigetes 2–5 sätestatud andmed digitaalselt
krüpteerituna sündmuskohajärgsele prefektuurile ja Haigekassale ühe tööpäeva jooksul pärast
vigastatu registreerimist või nendes andmetes muudatuse tegemist. Sündmuskohajärgsele
prefektuurile edastatakse lisaks ka lõikes 7 sätestatud andmed.
§ 6. Õnnetus, mis ei kuulu liiklusõnnetusena registreerimisele
4
Liiklusõnnetusena ei registreerita õnnetust, mis toimus metsa-, põllu-, ehitustöö või muu
samalaadse töösoorituse käigus, liiklusõnnetus oli vahetult töösoorituse tagajärg ning
töösooritus ei olnud tavapärase liikluse osa.
§ 7. Liiklusõnnetusest teavitamine asjaolude väljaselgitamiseks
Politsei- ja Piirivalveamet teavitab raskete liiklusõnnetuste uurimise ekspertkomisjoni, kui ta
saab teada nimetatud komisjoni uurimispädevusse kuuluva liiklusõnnetuse toimumisest.
3. peatükk
Liiklusõnnetuste andmekogu
§ 8. Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise eesmärk
Liiklusõnnetuste andmekogu (edaspidi andmekogu) pidamise eesmärk on tagada riikliku
liiklusohutuspoliitika kujundamiseks, samuti liiklusohutusalaseks arendus- ja uurimistööks
vajaliku andmestiku olemasolu ja kättesaadavus.
§ 9. Andmekogu vastutav töötleja
Andmekogu vastutav töötleja on Maanteeamet.
§ 10. Andmekogu pidamise viis
Andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna.
§ 11. Andmekogu andmete töötlemine ja kaitsmine, andmekogus tehtud toimingute üle
arvestuse pidamine ja dokumentide säilitamine
(1) Andmekogu andmete töötlemine toimub digitaalselt.
(2) Andmekogus kaitstakse andmete:
1) terviklust, välistades nii andmete juhusliku kui ka tahtliku volitamata muutmise;
2) käideldavust, välistades andmete juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise ning õigustatud
isikule andmete kättesaadavuse takistamise;
3) konfidentsiaalsust, välistades volitamata töötlemise.
(3) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid.
(4) Liiklusõnnetuse analüüsis kasutatakse andmete töötlemisel isikustamata andmeid.
Isikuandmeid kasutatakse eri andmeandjatelt laekunud andmete sidumiseks, andmete õigsuse
kontrolliks ja tuvastatud vigade parandamiseks.
(5) Andmekogus sisalduvate andmete turvaklass on K1T2S2. Andmekogu turbeaste on
keskmine (M).
(6) Andmekogusse kantavate andmete, kandmise aja, andmete muutmise aja, väljastamise aja,
andmete väljastamise viisi ning andmete saajate üle peetakse arvestust digitaalselt.
5
(7) Andmekogusse kantud andmete ja andmekogu vastutavale töötleja esitatud dokumentide
arhiveerimisel lähtutakse arhiiviseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ning
andmekogu vastutava töötleja kehtestatud arhiveerimiskorrast.
§ 12. Andmekogusse andmeandjad
(1) Andmekogusse andmeandjad on:
1) Politsei- ja Piirivalveamet;
2) Eesti Liikluskindlustuse Fond;
3) Maanteeamet.
(2) Andmekogu vastutav töötleja peab arvestust andmevahetuse kohta andmeandjatega.
(3) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutavad andmeandjad.
§ 13. Andmete esitamine andmekogusse
Politsei- ja Piirivalveamet esitab §-s 3 ning Eesti Liikluskindlustuse Fond esitab §-s 4
nimetatud andmed andmekogusse elektrooniliselt hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast
liiklusõnnetuse või liikluskindlustuse juhtumi registreerimist või registreeritud liiklusõnnetuse
või liikluskindlustuse juhtumi registreerimisandmete muutmist.
§ 14. Andmete muutmine, parandamine ja kustutamine
(1) Kui andmeandja avastab, et ta on esitanud registrisse ebaõigeid andmeid, on ta kohustatud
viivitamata esitama registrisse õiged andmed.
(2) Kui andmekogu vastutav töötleja saab teada andmekogusse kantud andmete muutumisest
või ebaõigsusest, on tal õigus kanda puuduolevad andmed andmekogusse või parandada või
kustutada ebaõiged andmed.
(3) Andmekogu andmete muutmise või parandamise korral kantakse andmekogu kehtivate
andmete hulka uued andmed ning varasemad andmed arhiveeritakse vastutava töötleja poolt
75 aastaks, välja arvatud isikustatud andmed, mis kustutatakse § 19 lõikes 2 sätestatud
tähtajal.
§ 15. Andmevahetus teiste andmekogudega
(1) Andmevahetus Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemi ning liikluskindlustuse registriga
toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
(2) Andmevahetus teeregistri ja liiklusregistriga toimub päringupõhiselt selleks loodud
rakendusliidese kaudu.
§ 16. Andmekogust andmete väljastamine
(1) Andmekogust väljastatakse isikustatud andmeid:
1) andmesubjektile – kirjaliku taotluse alusel kõik temaga seotud andmed;
2) muule isikule – ulatuses, mis on vajalik seadusest tuleneva ülesande täitmiseks.
6
(2) Andmekogust väljastatakse statistiliselt töödeldud isikustamata andmeid avalikuks
kasutamiseks avaliku teabe seaduses sätestatud korras, millele juurdepääs tagatakse vastutava
töötleja veebilehel.
(3) Andmekogu vastutav töötleja võib varem avaldamata statistiliselt töödeldud isikustamata
andmed väljastada, võimaldades ligipääsu andmekogu andmetele infotehnoloogilise
rakenduse kaudu või esitades need kodulehel või edastades info e-posti teel.
(4) Andmekogu vastutav töötleja hindab iga taotlust ja keeldub isikustamata andmete
väljastamisest, kui taotletud andmete põhjal on võimalik isikut tuvastada ja kui taotleja
õigustatud huvi ei ole piisavalt põhjendatud.
(5) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse andmekogust tasuta, kui seadusega ei ole
sätestatud teisiti.
§ 17. Andmekogu koosseis
Andmekogu koosneb § 3 lõigetes 2–7, § 4 lõigetes 2–5 ja §-s 18 sätestatud andmetest.
§ 18. Liiklusregistrist ja teeregistrist andmekogusse kantavad andmed
(1) Liiklusregistrist kantakse andmekogusse isikule Eestis juhtimisõiguse andmise kohta
järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg;
3) elukoht Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori asula tasemel;
4) omistatud juhtimisõiguse kategooriad, juhistaaž ja juhtimisõiguse staatus liiklusõnnetuse
hetkel;
5) juhtimisõiguse ja kehtiva tervisetõendi olemasolu liiklusõnnetuse ajal ning selle
väljastamise aeg;
6) juhile või tema kasutatavale sõidukile juhtimisõiguse väljastamisel seatud eritingimused;
7) andmed juhtimisõiguse väljastamise eelduste täitmise kohta – mootorsõidukijuhi koolitaja
nimi ja registrikood iga kategooria kohta, koolituse alguse kuupäev, koolituse lõppemise
kuupäev, eksami tüüp, nimetus, sooritamise kuupäev ja tulemus, eksamineerija kood.
(2) Liiklusregistrist kantakse andmekogusse Eestis registreeritud sõiduki kohta järgmised
andmed:
1) valmistajatehase tähis (VIN-kood);
2) riiklik registreerimismärk;
3) kategooria;
4) mark ja mudel;
5) valmistamise aasta;
6) järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli kuupäev;
7) muu sõiduki tehnilisi parameetreid ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist käsitlev
teave.
(3) Teeregistrist kantakse andmekogusse järgmised liiklusõnnetuse toimumise asukoha
andmed:
1) teeosa kood;
7
2) tee number ja nimetus;
3) teelõigu number;
4) teelõigu alguse kilomeeter;
5) teelõigu lõpu kilomeeter;
6) teeosa liik;
7) asukoha kaugus tee algusest;
8) muu asukohta käsitlev teave.
§ 19. Andmekogu andmete säilitamine
(1) Isikustamata andmeid säilitatakse 75 aastat alates andmete andmekogusse kandmisest.
(2) Isikuandmed kodeeritakse eesmärkide saavutamisel, aga mitte hiljem kui kahe aasta
jooksul liiklusõnnetuse registreerimisest arvates. Isikuandmete kodeerimist teostab
andmekogu vastutav töötleja.
(3) Lõikes 2 nimetatud juhul kodeeritakse isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood
unikaalseks koodiks nii, et seda ei saa isikustatud kujule tagasi kodeerida.
(4) Paragrahvi 11 lõike 6 kohaselt koostatud logi säilitatakse digitaalselt 24 kuud alates
registriandmete töötlemisest, pärast mida logi kustutatakse.
(5) Andmekogu tegevuse lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse
või avalikku arhiivi või andmete hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. Andmete
üleandmisel või hävitamisel koostatakse asjakohane akt.
§ 20. Järelevalve andmekogu pidamise üle
Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad andmekogu vastutav töötleja, avaliku teabe
seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud asutus ja Andmekaitse Inspektsioon vastavalt õigusaktides
sätestatud pädevusele.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 21. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise,
asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“ tunnistatakse
kehtetuks.
Jüri Ratas
Peaminister Kadri Simson
Majandus- ja taristuminister Heiki Loot
Riigisekretär
8
7.02.2018
Vabariigi Valitsuse määruse „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude
väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise
põhimäärus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse pidamise
reguleerimine on vajalik selleks, et tagada liiklusõnnetuste kohta kogutavate andmete
minimaalne vajalik koosseis ning kättesaadavus teistele ametkondadele liiklusohutusalase
tegevuse korraldamiseks. Samuti luuakse eelnõuga liiklusõnnetuste andmekogu (edaspidi
andmekogu), kehtestatakse selle pidamise alused ning sätestatakse andmekogus peetav
andmekoosseis. Andmekogu pidamine on vajalik erinevate liiklusõnnetustega seotud andmete
kasutamiseks riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamiseks ning liiklusohutusalasteks
arendus- ja uurimistööks.
Andmeid liiklusõnnetuste kohta koguvad erinevad riigiasutused ja eraõiguslikud juriidilised
isikud – Politsei- ja Piirivalveamet, liikluskindlustusandjad ja tervishoiuteenuse osutajad.
Kuna erinevad asutused ja isikud koguvad liiklusõnnetuse andmeid oma valdkondlikel ja
seega erinevatel eesmärkidel, siis koguvad nad andmeid ka erinevate liiklusõnnetuste kohta
ning samuti ei ole kogutavate andmete koosseisusud ühetaolised. Võimalikult terviklik
ülevaade toimunud liiklusõnnetustest ja nende toimumiseni viinud asjaoludest on aga vajalik
liiklusohutusalase olukorra hindamiseks, ennetustegevuste planeerimiseks ning rakendatud
ennetustegevuste mõju hindamiseks. Näiteks on liiklusohutuse strateegiline eesmärk
defineeritud hukkunute ning raskesti vigastatute arvu kaudu. Eesmärgi täitmise hindamine
eeldab seega andmete koondamist ning analüüsi.
Liiklusõnnetuse andmetest lähtutakse suuremal või vähemal määral kogu taristu planeerimise
protsessis. Kasutusintensiivsus ning seeläbi ka mõju taristuehitusele ning ennetustegevustele
on viimastel aastatel kasvanud ning on ette näha selle kasvu ka tulevikus. Ainuüksi
Maanteeameti investeeringute maht teedesse oli aastal 2017. aastal ca 135 miljonit eurot ning
liiklusõnnetuste andmetel on oluline mõju selle raha kasutamisega seotud otsustele.
Piisav andmemaht ning -kvaliteet võimaldavad kiiremini ja täpsemalt tuvastada
liiklusõnnetuste koondumiskohad, enim ohustatud liiklejate grupid, liiklusõnnetuse toimumise
riski suurendavad asjaolud ning muu taolise ning langetada kokkuvõttes paremini
põhjendatud otsused ennetustegevuste kohta ning seeläbi tagada riigi vahendite
eesmärgipärane kasutamine, sealhulgas täita transpordi arengukavas ja liiklusohutuse
programmis seatud eesmärgid.
Määruse eelnõu koostamine on ajendatud muu hulgas asjaolust, et kehtivas liiklusõnnetuse
registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse pidamise määruses esitatud
andmekoosseisud ja andmevahetuse põhimõtted vajavad seoses elektroonilise andmevahetuse
kasutusele võtuga täiendamist ja uuendamist. Näiteks kaotatakse andmete paberkandjal
esitamise nõuded, samuti ei reguleerita määruses eraldi liiklusõnnetuse akti koostmist, vaid
soovitud andmed edastatakse ainult andmevahetuse teel.
1
1.2. Määruse ettevalmistaja
Eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Maanteeameti liiklusohutuse osakonna
juhataja Erik Ernits (tel: 5302 5244; e-post:
[email protected]) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Eero Aarniste
(teenistussuhe lõppenud) ja sama osakonna nõunik Kersti Berendsen-Koržets (teenistussuhe
lõppenud). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (tel: 639 7670; e-post:
[email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 625 6360; e-post:
[email protected]). Keeletoimetuse tegi Kristiane Liivoja (tel: 625 6370; e-post:
[email protected]).
Eelnõu liiklusõnnetuste registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse pidamise korra
osa ettevalmistamisse kaasati Politsei- ja Piirivalveamet ja Eesti Liikluskindlustuse Fond.
1.3. Märkused
Eelnõu kehtestab liiklusseaduse § 171 lõike 2 ja § 1711 lõike 9 alusel määrusena Vabariigi
Valitsus.
Eelnõus on ühendatud kaks varasemalt eraldi menetletud eelnõu:
1) „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“;
2) „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“.
Kuna kahe erineva volitusnormi alusel kehtestatavad määrused on nende sisust tulenevalt
üksteisega tihedalt seotud, siis on menetluslikult ja õigusloome mahu vähedamise eesmärgil
põhjendatud kaks määrust ühendada ning menetleda neid ühe eelnõuna.
Eelnõu „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“ esitati
esmakordselt kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja
Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ning Eesti
Liikluskindlustuse Fondile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 15.10.2015 (toimik 15-1445).
Käesolevas eelnõus on arvestatud kooskõlastusringilt laekunud ettepanekute ja märkustega.
Eelnõu „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“ esimene versioon valmistati Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis ette 2015. a ja esitati EISi kaudu (toimik 15-1254)
kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks asjaomastele institutsioonidele. Käesolevas
eelnõus on arvestatud 2015. a kooskõlastusringilt laekunud ettepanekute ning märkustega ja
eelnõu ja seletuskirja on sellele vastavalt redigeeritud.
Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise,
asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“ (RT I,
29.12.2011) tunnistatakse kehtetuks.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Liiklusohutuse suurendamine, sealhulgas vigastuste ja vigastussurmade ennetamine on
riiklikul tasandil oluline prioriteet, mille elluviimiseks on:
2
1. Riigikogus 19.02.2014 vastu võetud „Transpordi arengukava 2014–2020“ kinnitamine“
(RT III, 21.02.2014, 13) üheks alaeesmärgiks on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu
vähendamine. Eelnõuga haakuvad eesmärgid ja tegevused on sõnastatud arengukava 6.
alaeesmärgi 3. meetme „Liiklusohutuse suurendamine“ alapunktis 3.1 „Liiklusohutuse
suurendamine“.
2. Vabariigi Valitsuse 17.02.2017 korraldusega nr 54 kinnitatud „Transpordi arengukava
2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“
heakskiitmine“ (RT III, 21.02.2017, 4). Osutatud liiklusohutusprogrammi lõppeesmärgiks on
säästa aastatel 2016–2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt
950 inimesele. Selleks vajalikud tegevused on sätestatud liiklusohutusprogrammis, mille
täitmist koordineerib Vabariigi Valitsuse 27.02.2008 korraldusega nr 106 moodustatud
liikluskomisjon (RTL 2008, 19, 283).
3. Vabariigi Valitsuse 12.09.2013 protokolli märgitud otsuse punkti 1 alusel moodustatud ja
riigisekretäri juhtimisel tegutsenud vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika
koordineerimise rakkerühm.
Nimetatud rakkerühma aruandes1 esitatud ettepanekute (Tabel 2. Ettepanekud olukorra
parendamiseks liiklusvigastuste ennetamise osas) hulgas nähakse ette vigastatutega
liiklusõnnetuste kohta kogutavate andmete kvaliteedi tõstmist ja liiklusvigastuste raskusastme
määramist ja sellekohase andmevahetuse alustamist. Lisaks neile tegevustele on ette nähtud
ka liiklusvigastuste kohase statistika parandamine, muuhulgas liiklusvigastuste raskusastme
määramise ja sellekohase andmevahetuse alustamine. Ilma usaldusväärsete andmeteta ei ole
võimalik ellu viia efektiivset liiklusohutuspoliitikat. Teadmata näiteks, millises vanuses ja
soolises erinevuses isikud õnnetustesse satuvad (koht, aeg, õnnetuse liik), ei ole võimalik
planeerida erinevaid õnnetuste ennetamise meetmeid. Juhul, kui õnnetustesse satuvad
maapiirkondades vanemaealised muukeelsed isikud, ei ole mõistlik teha noortele suunatud
eestikeelseid ennetuskampaaniaid jne.
Avaliku teabe seaduse § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse eelnõuga andmekogu põhimääruses
andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja, andmekogusse
kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja muud andmekogu pidamisega seotud
korralduslikud küsimused.
Eelnõu koosneb kahest peatükist ja kahekümne ühest paragrahvist.
Eelnõu 1. peatükis reguleeritakse liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise
ja arvestuse pidamise korda.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.
Eelnõu §-s 2 defineeritakse mõisted „hukkunu“ ja „vigastatu“. „Hukkunu“ on eelnõu
tähenduses isik, kes suri liiklusõnnetuses saadud vigastuse tagajärjel 30 päeva jooksul pärast
liiklusõnnetust. Mõiste tuleneb maailmas levinud liiklusõnnetuses hukkumise määratlemise
praktikast. Sama määratlust kasutatakse nii Euroopa Liidu kui ÜRO liiklusohutusalase
statistika koostamisel.
1
Vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm (2015) aruanne
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/uuringud/vigastuste_ennetamise_rakkeruhma_aruanne.pdf
3
„Vigastatu“ on isik, kellele liiklusõnnetuses saadud kehavigastuse või tervisekahjustuste tõttu
antakse meditsiinilist esmaabi, määratakse ambulatoorne või statsionaarne ravi. Vigastatuks
liigitub isik seega vaid juhul, kui tervisekahjustuse olemasolu fikseeris kvalifitseeritud
spetsialist – tervishoiuteenuse osutaja. Sellega tagatakse isiku vigastatuks lugemise
miinimumtingimuste ühtlasem tõlgendamine ning suurendatakse statistiliste andmete
ühetaolisust.
Eelnõu §-des 3–5 sätestatakse, milliste liiklusõnnetuste kohta ja millised andmeid
registreeritakse.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse andmed, mida politsei liiklusõnnetuse kohta registreerib. Politsei- ja
Piirivalveamet registreerib liiklusõnnetusi, mille toimumisest peab sõidukijuht liiklusseaduse
§ 169 järgi politseid teavitama. Politsei- ja Piirivalveametis kuuluvad registreerimisele
liiklusõnnetused juhul, kui liiklusõnnetuses sai vigastada või hukkus isik, aga ka siis, kui
liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad ei ole varalise kahju
tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise
kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle
vältimise tagajärjel.
Lisaks liiklusõnnetuse üldistele andmetele esitatakse ka liiklusõnnetuses osalenud inimeste
nimed, roll liiklusõnnetuses, info inimese vigastada saamise või hukkumise kohta, märge
turvavahendite kasutamise ja liiklusseaduse § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alkoholi piirmäära
ületamise ulatuse kohta. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolude analüüsis omab joove olulist
rolli. Näiteks sõidukijuhi joobega on seostatavad veerand Eestis toimuvatest hukkunutega
liiklusõnnetustest. Samuti on toimunud mitmed traagilised õnnetused seoses
terviseseisundiga. Nimetatud asjaolude ilmnemisel on tegemist kas üksikjuhtumi või laiema
probleemiga, mille lahendamiseks tuleb näiteks muuta mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli
nõudeid. Sõidukijuhist tuleneva riski olulise suurenemise tõttu tuleb selliste liiklusõnnetuste
andmeid vaadata eraldiseisvalt ning näiteks taristuga seotud probleemide tuvastamisel ei saa
neid käsitleda sama kaaluga kui juhtumeid, kus sarnast riski suurenemist ei esinenud.
Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt edastab Politsei- ja Piirivalveamet andmekogusse järgmised
andmed:
1. Liiklusõnnetuse juhtumi number. Politsei infosüsteemi genereeritud liiklusõnnetuse
juhtumi numbri esitamine on vajalik, et erinevaid liiklusõnnetusi üksteisest eristada ning
Politsei- ja Piirivalveameti edastatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ning isikute andmeid
liiklusõnnetuse sündmusega seostada. Samuti on ainult juhtumi numbrit kasutades võimalik
seirata andmeülekande toimimisest tekkivate vigade tuvastamist.
2. Liiklusõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg. Andmed on vajalikud, et eristada
liiklusõnnetuse toimumise aega ning seostada seda erinevate liiklusõnnetuse toimumise riski
mõjutavate ning ajast sõltuvate faktoritega. Näiteks tipptund, liiklusvoogusid mõjutav
sündmus, pimeda aeg, aastaaeg vms.
3. Liiklusõnnetuse toimumise asukoht. Andmed on vajalikud, et tuvastada taristu või
liikluskeskkonna elementide ning liiklusõnnetuste vahelisi seoseid, eristada piirkondade
riskitasemeid jmt. Näiteks võimaldab asula teadmine seada prioriteete, millise piirkonna
liiklusohutus vajab enim ressurssi, ning ristmiku või teelõigu andmed loovad eelduse
liiklusohtlike kohtade tuvastamiseks ning ohutustamiseks.
4
4. Andmed liiklusõnnetuse olemuse kohta. Andmed kirjeldavad, millise sündmuse liigiga
tegemist oli. See omakorda võimaldab hinnata, millised esinenud riskifaktorid liiklusõnnetuse
toimumist või tagajärgi mõjutasid ja millise ulatusega see mõju oli. Sündmuse liik on sõnaline
või skemaatiline kirjeldus toimunud liiklusõnnetuse sündmusest. Nt hetkel kasutab politsei
liiklusõnnetuste liigitamiseks järgmiseid klassifikaatori väärtuseid: kokkupõrge ees liikuva
sõidukiga, kokkupõrge ees seisva sõidukiga, kokkupõrge jalakäijaga, kokkupõrge loomaga,
kokkupõrge seisva sõidukiga, kokkupõrge sõidukiga küljelt, kokkupõrge teel oleva
takistusega, kokkupõrge teevälise takistusega, kokkupõrge vastutuleva sõidukiga, muu
liiklusõnnetus, sõiduki teelt väljasõit, sõiduki ümberpaiskumine teel, sõidukite
külgkokkupõrge.
5. Andmed sündmuskoha kohta. Loetelus esitatud andmed iseloomustavad liiklusõnnetuse
toimumist või selle raskusastet mõjutavaid riskifaktoreid ning võimaldavad riskifaktori mõju
tagajärgedega seostada või seda seost välistada.
6. Andmed liiklusõnnetuses osalenud isiku kohta. Tulenevalt eelnõu § 3 lõikest 6:
6.1. isiku roll liiklusõnnetuses – võimaldab eristada, kas isik osales liikluses jalakäijana,
sõidukijuhina või sõitjana (kaasreisijana). Andmed on vajalikud, et hinnata, kas isikul sai olla
mõju liiklusõnnetuse toimumisele;
6.2. isiku ees- ja perekonnanimi, kui isikul puudub Eesti isikukood – andmed on vajalikud
üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Kui isiku andmete juures on korrektne
füüsilise isiku isikukood, siis on võimalik andmed ühendada ilma nime teadmata ning nime
liiklusõnnetuste andmekogusse ei edastata. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei-
ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi esitatud liiklusõnnetuse andmed
liiklusregistri andmetega;
6.3. isiku isikukood, selle puudumisel sugu ja sünniaeg – isikukood on vajalik üksnes
statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei-
ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi esitatud liiklusõnnetuse andmed
liiklusregistri andmetega. Isiku sugu ja sünniaeg on vajalikud olukorras, kus isikul puudub
isikukood (nt välisriigi kodanik);
6.4. isiku elukohariik ja Eesti elaniku puhul tema elukoht Eesti haldus- ja asustusjaotuse
klassifikaatori asula tasemel. Andmed võimaldavad hinnata, kas tegemist oli liikleja jaoks
igapäevase ja tuttava liikluskeskkonnaga ning tuvastada liikluskeskkondade erinevusega
seotud liiklusriske;
6.5. märge, kui isik sai vigastada või hukkus;
6.6. andmed nõuetekohase turvavarustuse kasutamise kohta, kui kasutamise nõue tulenes
kehtestatud õigusaktidest. Turvavarustuse kasutamine mõjutab üldjuhul oluliselt
liiklusõnnetuse toimumist ja selle raskusastet. Info selle kasutamise kohta võimaldab hinnata,
kas ja millist mõju turvavarustuse kasutamine liiklusõnnetuse toimumisele avaldas;
6.7. sõiduki juhi puhul andmed liiklusseaduse § 69 lõigetes 2 ja lõikes 3 sätestatud alkoholi
piirmäära ületamise ulatuse ja muu narkootilise või psühhotroopse aine kasutamise kohta.
Liiklusõnnetuses osaleja meelemürkide tarvitamine mõjutab üldjuhul oluliselt liiklusõnnetuse
toimumist ja selle raskusastet. Info võimaldab hinnata, kas ja millist mõju see konkreetse
liiklusõnnetuse toimumisele avaldas;
6.8. jalakäija puhul andmed alkoholi ja muu narkootilise või psühhotroopse aine kasutamise
kohta. Liiklusõnnetuses osaleja meelemürkide tarvitamine mõjutab üldjuhul oluliselt
liiklusõnnetuse toimumist ja selle raskusastet. Info võimaldab hinnata, kas ja millist mõju see
konkreetse liiklusõnnetuse toimumisele avaldas;
5
6.9. välisriigis väljastatud juhiloaga sõiduki juhi puhul andmed tema juhtimisõiguse
olemasolu kohta ja isiku poolt esitatud andmed juhistaaži kohta. Andmed isiku juhtimisõiguse
kohta võetakse reeglina liiklusregistrist. Välisriigi kodanike kohta liiklusregistris andmed
puuduvad ning siis edastab selle info andmekogusse Politsei- ja Piirivalveamet juhiloalt või
isiku ütluste põhjal. Kui juhiloal vajalikku teavet ei ole, ei eeldata ametlikke päringuid
välisriigi registritesse. Sõidukijuhtide ja jalakäijate isikuandmed edastatakse andmekogusse
kõigi liiklusõnnetuste kohta;
6.10. sõiduki juhi ja sõitja (kaasreisija) puhul seos sõidukiga. Termini „sõitja seos sõidukiga“
all on silmas peetud kahe andmetabeli (sõidukite andmetabel ja isikute andmetabel)
ühendamiseks vajalikku tehnoloogilist infot (unikaalset koodi). Selle alusel on võimalik
tuvastada, millises sõidukis isik liiklusõnnetuse ajal viibis. Andmevälja kasutamine on vajalik
olukorras, kus liiklusõnnetusega võib olla (enamasti ongi) seotud mitu sõidukit ja isikut
samaaegselt. Sarnaseid termineid on kasutatud näiteks liikluskindlustuse registri
põhimääruses. Samal otstarbel on vajalik teada ka isiku elukohariiki. Näiteks olukorras, kus
liiklusõnnetuses osaleb juhina ebaproportsionaalselt palju mõnest kolmandast riigist pärit
isikuid, võib järeldada, et nende võimekus Eesti liikluses hakkama saada ei ole piisav ning
nad vajavad täiendavat tuge näiteks koolituse näol.
7. Andmed liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kohta. Eestis registreeritud sõidukite puhul
edastatakse andmekogusse vaid sõiduki tuvastamiseks vajalikud andmed (registreerimismärk
ja liiklusõnnetuse toimumise aeg). Ülejäänud vajalik info (nt andmed tehnonõuetele vastavuse
kontrolli läbimise kohta) võetakse liiklusregistrist. Andmed sõiduki liigi, margi ja mudeli
kohta on vajalikud, et vältida vigade tekkimist, näiteks juhul, kui valesti sisestatud
registreerimismärgi tõttu lisatakse liiklusõnnetuse juurde teise sõiduki kohta käivad andmed.
See info on vajalik ka olukorras, kus sõiduki kohta ei ole andmeid liiklusregistris (nt välisriigi
sõiduk või registreerimata sõiduk). Tulenevalt eelnõu § 3 lõikest 7 edastatakse sõiduki kohta
järgmised andmed:
7.1. sõiduki liik (kategooria). Andmed on vajalikud eri liiki sõidukite ohutuse hindamiseks
ning omavaheliseks võrdlemiseks, mis võimaldab seada erinõudeid just suurema riskiga
sõidukitele (nt teatud liiki veoautod);
7.2. sõiduki mark. Vajalik sõiduki parameetrite (suurus, mass, turvalisusaste Euro NCAP
skaalal jmt) tuvastamiseks ja liiklusõnnetuses osalenud ning liiklusregistrist
registreerimismärgi järgi leitud sõidukite andmete samasuse kontrollimiseks. Samuti
võimalike sõiduki margispetsiifiliste riskide tuvastamiseks;
7.3. sõiduki mudel (kaubanduslik nimetus). Andmed on vajalikud sõiduki parameetrite
(suurus, mass, turvalisusaste Euro NCAP skaalal jmt) tuvastamiseks ja liiklusõnnetuses
osalenud ning liiklusregistrist registreerimismärgi järgi leitud sõidukite andmete samasuse
kontrollimiseks. Samuti võimalike sõiduki mudelispetsiifiliste riskide tuvastamiseks;
7.4. sõiduki registreerimise riik. Andmed on vajalikud, et hinnata, kas sõiduk on
nõuetekohaselt ümber vormistatud ning kas sõidukil oli kohustus läbida Eestis tehnonõuetele
vastavuse kontroll.
7.5. sõiduki registreerimismärk. Andmed on vajalikud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki
andmete ühendamiseks liiklusregistri andmetega, andmeülekande toimimise seiramiseks ning
võimalike andmeülekande tõrgete tuvastamiseks;
7.6. sõiduki täpseim teadaolev sõidukiirus vahetult enne liiklusõnnetust. Sõiduki
liiklusõnnetuseelne liikumiskiirus mõjutab üldjuhul oluliselt liiklusõnnetuse toimumist ja selle
raskusastet. Andmed võimaldavad hinnata, kas ja millist mõju see konkreetse liiklusõnnetuse
toimumisele avaldas.
8. Andmete registreerimise või muutmise kuupäev.
6
Andmed on vajalikud andmehalduseks ning andmete muutumise tõenäosuse hindamiseks.
Kuigi liiklusohutuspoliitikat ei tehta isikupõhiselt, on isikupõhiste andmete kogumine ning
töötlemine äärmiselt oluline. Isikuandmeid töödeldakse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt.
Efektiivne liiklusohutuspoliitika ei saa toimuda üldise statistika alusel (üksnes hukkunute,
raskelt vigastatute ja liiklusõnnetuste koguarv), vaid eeldab teadmisi õnnetuses osalenutest ja
seeläbi ka õnnetuste põhjustest. Teadmata näiteks, millises vanuses ja soolises erinevuses
isikud õnnetustesse satuvad (näiteks koht, aeg, õnnetuse liik) ei ole võimalik planeerida ka
õnnetuste ennetamise meetmeid, või kui õnnetustesse satuvad maapiirkondades
vanemaealised muukeelsed isikud, ei ole mõistlik teha noortele suunatud eestikeelseid
ennetuskampaaniaid.
Eelnõu § 3 lõike 8 kohaselt edastatakse sõitjate andmed vaid siis, kui nad said
liiklusõnnetuses vigastada või hukkusid. Vigastada saanud või hukkunud sõitjate kohta ei
edastata andmeid võimaliku alkoholi piirmäära ületamise ja juhtimisõiguse olemasolu kohta,
kuna sõitjate puhul on need asjaolud liiklusohutuse seisukohalt väheolulised.
Eelnõu § 3 lõike 9 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet põhjendatud juhtudel esitada
vähem andmeid, kui § 3 andmekoosseisus on loetletud. Sätte sellises sõnastuses on
Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad 20.11.2015 toimunud kohtumisel
kokku leppinud. Silmas on peetud juhtusid, kui andmete kogumine ei ole võimalik või sellega
kaasnevad ebamõistlikud kulud. Selline olukord võib tekkida, kui politseil ei ole võimalik
koguda liiklusõnnetuse sündmuskohalt kõiki §-s 3 nimetatud andmeid, ning sellisel juhul
edastab politsei need andmed, mis õnnestus koguda. Näiteks esineb liiklusõnnetusi, kus
kannatanu ei pöördu esialgu politseisse ega raviasutusse ning liiklusõnnetust ei registreerita.
Hiljem diagnoositakse siiski isiku vigastused, kuid isik ei oska täpsustada, kus täpselt
liiklusõnnetus toimus. Hilisemate asjaolude selgumisel algselt esitatud andmeid täiendatakse
või täpsustatakse.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse andmed, mida kohustusliku liikluskindlustusega tegelev
kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fond liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi kohta
kogub. Selle koostamisel on lähtutud liikluskindlustuse registri andmekoosseisust ning
andmete kogumine täiendavaid kohustusi kaasa ei too.
Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumit käsitatakse käesoleva määruse tähenduses
liiklusõnnetuste statistilises arvepidamises ning liiklusohutusalases analüüsis
liiklusõnnetusena.
Liikluskindlustuse andjad koguvad andmeid liikluskindlustuse juhtumite kohta. Tulenevalt
liikluskindlustuse seaduse § 8 lõikest 1 on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju
tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
1. kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib liikluskindlustuse seadusest või sõiduki
põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;
2. kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja
esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel;
3. kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
Liiklusseaduse § 2 punkti 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel
liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab isik vigastada, hukkub või tekib varaline kahju.
Liikluskindlustuse juhtumi ja liiklusõnnetuse mõisted ei kattu küll täielikult, kuid
liiklusõnnetuseks mitteliigituva liikluskindlustuse juhtumi toimumine on pigem teoreetiline
7
ning praktikas esineb neid väga harva. Kuna puudub võimalus sarnaseid erandlikke
liikluskindlustuse juhtumeid automatiseeritult eristada ja nende lugemine liiklusõnnetusteks
statistilist andmestikku ei mõjuta, loetakse liiklusõnnetuseks kõik liikluskindlustuse juhtumid,
kus inimesed vigastada ei saanud ega hukkunud. Liiklusõnnetuste puhul, kus isik sai
vigastada või hukkus, lähtutakse andmehõive lihtsuse ning ühetaolisuse tagamiseks vaid
Politsei- ja Pirivalveameti kogutud andmetest, rikastades neid võimalusel sama liiklusõnnetust
käsitleva kindlustusjuhtumi andmetega.
Eestis liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt
Eestis aset leidnud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite kohta registreeritavate andmete
loetelu on aluseks andmete edastamisel ja siin ei käsitleta muul otstarbel, näiteks
kindlustusandja täitmise kohustuse ja selle ulatuse väljaselgitamiseks liikluskindlustuse
registrisse kogutavaid andmeid.
Eelnõu § 4 lõigetes 3–7 on loetletud andmed, mille edastab andmekogusse Eesti
Liikluskindlustuse Fond. Olemuselt on andmed sarnased Politsei- ja Piirivalveameti
edastatavate liiklusõnnetuse andmetega, kuid registreerimisele kuuluvate juhtumite profiili
erinevuse ja erineva andmehõive loogika tõttu ei ole andmete koosseis ning detailsus samad.
Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud saavutavad kokkuleppe varalise kahju hüvitamise osas,
siis ei ole kohustuslik teavitada politseid liiklusõnnetusest. Sellisel juhul menetletakse
liiklusõnnetust kindlustusfirmas ning andmed edastab Eesti Liikluskindlustuse Fond.
Varalise kahjuga liikluskindlustuse juhtumite korral, kui sõidukile ei tekitatud varalist kahju,
aga tekitati varaline kahju tee ääres olevatele asjadele või objektidele, hüvitatakse varaline
kahju teeäärsete kinnistute omanikele (näiteks kui sõideti aed puruks). Sellisel juhul isik ei
osalenud otse liiklusõnnetuses, aga sai varalist kahju kui asja või objekti omanik. Vastavalt
eelnõu § 4 lõikele 7 ei kanta sellise isiku andmeid andmekogusse.
Liikluskindlustuse juhtumite andmete kasutamine liiklusohutusalases tegevuses on vajalik
eelkõige järgmistel põhjustel:
1. Vigastatute ja hukkunutega liiklusõnnetuste statistilises mõttes väikese arvu tõttu on nende
statistilise analüüsi põhjal keeruline, sageli ka võimatu ennetustegevuse planeerimiseks
vajalikke üldistusi teha. Liikluskindlustuse juhtumite arv on aga oluliselt suurem. Seetõttu on
üldistuste tegemine oluliselt lihtsam. 2017. aastal oli 1406 sellist liiklusõnnetust, kus inimene
hukkus või sai vigastada2, kuid Eestis toimunud liikluskindlustuse juhtumeid oli samal aastal
32314.3
2. Politsei- ja Piirivalveamet registreerib ka selliseid liiklusõnnetusi, kus inimesed vigastada ei
saanud ega ei hukkunud, kuid seda ainult juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja
varalise kahju saajad ei ole varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, kui
varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline
kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Selliseid juhtumeid on oluliselt
vähem kui liikluskindlustuse juhtumeid ning tegemist on eriliste juhtumitega. Selle valimi
põhjal tavapäraste liiklusõnnetuste kohta üldistusi teha ei saa. Liikluskindlustuse juhtumiteks
liigitub aga enamik liiklusõnnetusi ning antiselektsiooni oht on oluliselt väiksem.
3. Liikluskindlustuse juhtumitest lähtumine võimaldab kindlates olukordades, eriti nt linnalise
keskkonna puhul, planeerida ennetustegevusi enne, kui vigastatutega liiklusõnnetus toimunud
on.
2
https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklusonnetuste-statistika
3
http://www.lkf.ee/sites/default/files/LKmajandustulemuste_kvartesitlus_2017_4Q.PDF?465
8
Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt esitab Eesti Liikluskindlustuse Fond andmekogusse järgmised
andmed liikluskindlustuse registris registreeritud Eestis aset leidnud liikluskindlustuse
kindlustusjuhtumite kohta:
1. Liikluskindlustusjuhtumi unikaalne identifitseerimise number (liikluskindlustusjuhtumi
ID). Liikluskindlustusjuhtumi ID on vajalik, et erinevaid liiklusõnnetusi üksteisest eristada ja
Politsei- ja Piirivalveametile edastatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ning isikute
andmeid liiklusõnnetuse sündmusega seostada. Samuti on ainult ID-veergu kasutades
võimalik seirata andmeülekande toimimisest tekkivate vigade tuvastamist.
2. Juhtumi toimumise kuupäev ja kellaaeg, või kui need pole teada, siis eeldatav ajavahemik.
Andmed on vajalikud, et eristada liiklusõnnetuse toimumise aega ning seostada seda erinevate
liiklusõnnetuse toimumise riski mõjutavate ning ajast sõltuvate faktoritega. Näiteks tipptund,
liiklusvoogusid mõjutav sündmus, pimeda aeg, aastaaeg vmt.
3. Juhtumi kirjeldus koos situatsiooni kirjeldava klassifikaatori väärtusega. Andmed
kirjeldavad, millise sündmuse liigiga tegemist oli. See omakorda võimaldab täpsustada
hinnangut, millised esinenud riskifaktorid liiklusõnnetuse toimumist või tagajärgi mõjutasid ja
millise ulatusega see mõju oli.
4. Juhtumi toimumise koht. Andmed on vajalikud selleks, et tuvastada taristu või
liikluskeskkonna elementide ning liiklusõnnetuste vahelisi seoseid, eristada piirkondade
riskitasemeid jmt. Näiteks võimaldab asula teadmine seada prioriteete, millise piirkonna
liiklusohutus vajab enim ressurssi, ning ristmiku või teelõigu andmed loovad eelduse
liiklusohtlike kohtade tuvastamiseks ning ohutustamiseks.
5. Andmed juhtumis osalenud isiku kohta. Tulenevalt eelnõu § 4 lõikest 5 on need andmed
järgmised:
5.1. isiku roll juhtumis. Võimaldab eristada, kas isik osales liikluses jalakäijana, sõidukijuhina
või sõitjana. Andmed on vajalikud, et hinnata, kas isikul sai olla mõju liiklusõnnetuse
toimumisele;
5.2. isiku nimi, kui füüsilisel isikul puudub Eesti isikukood. Andmed on vajalikud üksnes
statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei-
ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud liiklusõnnetuse andmed
liiklusregistri andmetega. Kui isiku andmete juures on korrektne füüsilise isiku isikukood, siis
on võimalik andmed ühendada ilma nime teadmata ning nime liiklusõnnetuste andmekogusse
ei edastata. Vt lisaks selgitusi eelnõu esimese peatüki kohta;
5.3. isikute isiku- või registrikood, isikukoodi puudumisel sugu ja sünniaeg. Isiku- või
registrikood on vajalik üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Andmeid
kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi
poolt esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri andmetega. Isiku sugu ja sünniaeg on
vajalikud olukorras, kus isikul puudub isikukood (nt välisriigi kodanik), et ka sellisel juhul
oleks registris minimaalne vajalik andmestik;
5.4. isikute elu- või asukohariik. Andmed võimaldavad hinnata, kas tegemist oli liikleja jaoks
igapäevase ja tuttava liikluskeskkonnaga ning tuvastada liikluskeskkondade erinevusega
seotud liiklusriske;
5.5. märge, kui isiku surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamisega
seoses on esitatud kahjunõue. Info kahjunõude esitamise kohta võimaldab hinnata, kas
9
liiklusõnnetuses sai isik vigastada või surma. Liikluskindlustuse registris ei fikseerita eraldi
selle fakti kohta infot;
5.6. märge, kui isik jäi tundmatuks. Eestis esineb küllalt suurel hulgal selliseid
kindlustusjuhtumeid, milles kahju põhjustaja jääb tundmatuks (natuke alla 7004). Neid
juhtumeid tuleb analüüsides käsitleda erinditena, kuna isiku kohta puudub mistahes info.
6. Andmed juhtumis osalenud sõiduki kohta.
Tulenevalt eelnõu § 4 lõikest 6 on need andmed järgmised:
6.1. ID-kood. Vajalik liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmete ühendamiseks liiklusregistri
andmetega, andmeülekande toimimise seiramiseks ning võimalike andmeülekande tõrgete
tuvastamiseks;
6.2. valmistajatehase tähis (VIN-kood). Vajalik liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmete
ühendamiseks liiklusregistri andmetega, andmeülekande toimimise seiramiseks ning
võimalike andmeülekande tõrgete tuvastamiseks;
6.3. sõiduki registreerimismärk. Vajalik liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmete
ühendamiseks liiklusregistri andmetega, andmeülekande toimimise seiramiseks ning
võimalike andmeülekande tõrgete tuvastamiseks;
6.4. sõiduki põhiasukoht. Sõiduki põhiasukoha fikseerimine liiklusõnnetuste andmekogus on
vajalik, et tagada liiklusohutusalaste kitsaskohtade tuvastamise olukorras, kus mõne teise riigi
sõidukid osalevad Eestis ebaproportsionaalselt sagedasti liiklusõnnetuses. Eelkõige võimaldab
see teadmine liiklusohutusalaseid meetmeid täpsemalt ja kuluefektiivsemalt probleemsele
sihtgrupile suunata. Sõiduki põhiasukoha mõiste tuleneb liikluskindlustuse direktiivist, selle
definitsioon on esitatud liikluskindlustuse seaduses ja sama mõistet on kasutatud ka
liikluskindlustuse registri põhimääruses;
6.5. kahju põhjustaja vastutuse ulatus. Selgitab, kellele millises ulatuses kahju hüvitati ning
iseloomustab, kui suures ulatuses oli sõidukijuht liiklusõnnetuse toimumises süüdi;
6.6. tuvastamata sõiduki märge, kui tegemist on tuvastamata jäänud sõiduki osalusel
toimunud kindlustusjuhtumiga. Eestis esineb küllalt suurel hulgal selliseid
kindlustusjuhtumeid, milles kahju põhjustaja, enamasti ka kahju põhjustanud sõiduk, jääb
tundmatuks (suurusjärgus 600–1000 aastas5). Neid juhtumeid tuleb analüüsides käsitleda
erinditena, kuna isiku kohta puudub mistahes info. Ka selline info, mille olemasolu on
liiklusohutusalaste analüüside jaoks kriitiline. Nt kas sõiduk oli läbinud tehnonõuetele
vastavuse kontrolli vmt.
Eelnõu §-s 5 esitatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustus registreerida kõik
tervishoiuteenuse osutaja juurde toodud või tema poole pöördunud isikud, kes on
liiklusõnnetuses saanud kehavigastusi või tervisekahjustusi või väidavad seda. Andmete
registreerimine on vajalik, et tagada liiklusohutuse korraldamisel liiklusõnnetuste ning
liiklusõnnetustes vigastada saanud isikute võimalikult täpsed andmed. Esineb selliseid
liiklusõnnetusi, kus isik saab küll vigastada, kuid sellest ei teatata õigusaktis kehtestatud
korras ning Politsei- ja Piirivalveametisse vastav teave ei jõua. Olukord võib olla tingitud
näiteks sellest, et liiklusõnnetuses osaleja ei ole teatamiskohustusega kursis või ilmneb
tervisekahjustus alles hiljem, kui ollakse sündmuskohalt juba lahkunud. Küll aga pöördub
kannatanu sageli ise raviasutusse. Määrus aitab tagada, et Politsei- ja Piirivalveametisse jõuab
teave kõigi nende liiklusõnnetuste kohta, millest politseile teatamise kohustus on
liiklusseaduse §-s 169 määratletud. See omakorda aitab tagada andmete statistilise
esinduslikkuse ning võimaldab nende pinnalt liiklusohutuse planeerimisel vajalikke üldistusi
teha.
4
http://www.lkf.ee/sites/default/files/LKmajandustulemuste_kvartesitlus_2017_4Q.PDF?465
5
https://lkf.ee/images/LKmajtulemuste_kvartesitlus2015_aastakokku.pdf
10
Tegevusloa alusel tegutsev tervishoiuteenuse osutaja või nimistu alusel tegutsev perearst
registreerib kõik tema juurde toodud või tema poole pöördunud isikud, kes on
liiklusõnnetuses saanud vigastada või väidavad seda. Tegevusloa alusel tegutsev
tervishoiuteenuse osutaja või nimistu alusel tegutsev perearst registreerib liiklusõnnetuses
vigastatu kohta järgmised andmed:
1) liiklusõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg;
2) liiklusõnnetuse toimumise koht;
3) liiklusõnnetuses vigastatu andmed;
4) kas vigastatu oli mootorsõiduki juht, trammijuht, jalgrattur, mopeedijuht, jalakäija, sõitja
või muu isik. Muu isiku all peetakse silmas isikuid, kes ei osalenud liikluses sõidukijuhi või
jalakäijana tavapärases mõistes. Nt liiklust reguleeriv politseiametnik, teetöid teostav
teetööline vmt;
5) vigastatu seisund. Andmed vigastatu seisundi kohta on: vigastused ning nende raskusaste,
joob-tunnused ja muud iseloomulikud andmed. Joobe tunnused fikseeritakse vigastatu
läbivaatamise hetkel kõigi vigastatute kohta. Muud iseloomulikud andmed on teave kõigi
nende isikut puudutavate asjaolude kohta, millel võis olla oluline mõju liiklusõnnetuse
toimumisele. Näiteks terviserike, mis toimus vahetult enne liiklusõnnetust ja millest
liiklusõnnetus võis tingitud olla;
6) kas vigastatu vajas esmaabi, ambulatoorset või statsionaarset ravi või keeldus ravist.
Võrreldes kehtiva õigusaktiga on välja jäetud liiklusõnnetuste liigitamine tööõnnetusteks ja
mitte tööõnnetusteks. Tööõnnetustega seonduvad kohustused on reguleeritud töötervishoiu ja
tööohutuse seaduses ning nende kordamine käesolevas määruses ei ole vajalik.
Lõikes 8 sätestatakse, et tegevusloa alusel tegutseva tervishoiuteenuse osutaja või nimistu
alusel tegutsev perearst edastab käesoleva määruse lõigete 2–5 kohaselt registreeritud
liiklusõnnetuse andmed vigastatute kohta sündmuskohajärgsele prefektuurile ja Haigekassale
ühe tööpäeva jooksul pärast vigastatu registreerimist tervishoiuteenuse osutaja või nimistu
alusel tegutseva perearsti poolt või nendes andmetes muudatuse tegemist.
Sündmuskohajärgsele prefektuurile edastatakse lisaks ka lõikes 7 sätestatud andmed
liiklusõnnetusest teataja kohta, mis on politseile vajalikud menetlustoimingute teostamiseks.
Registriandmetes muudatuste tegemise all on silmas peetud näiteks olukorda, kus isik, kellega
juhtub liiklusõnnetus, viiakse tervishoiuteenuse osutaja juurde, kuid keegi ei tea, et temaga
juhtus liiklusõnnetus. Isik on mitu päeva teadvuseta, tunnistajaid ei ole ning alles pärast saab
tervishoiuteenuse osutaja teada, et juhtus liiklusõnnetus, ning registreerib isiku andmed.
Tegemist on sel juhul registriandmete muudatusega, kuna alles siis saab tervishoiuteenuse
osutaja teada, et toimus liiklusõnnetus, ning muudetakse või esitatakse registreerimisandmeid.
Eelnõu §-s 6 loetletakse juhtumid, mis ei kuulu liiklusõnnetusena registreerimisele. Tegemist
on juhtumitega, mille puhul ei olnud tegemist tavapärase liiklussituatsiooniga ja need ei
iseloomusta liiklusega tavapäraselt kaasnevaid riske. Selliseid juhtumeid ei ole võimalik
liiklusohutusalaste ennetusmeetmetega ära hoida ning nende arvestamine liiklusohutusalases
tegevuses ei oleks õige. Töösoorituse käigus toimunud õnnetuste korral ei ole tegemist
tavapärase liiklusega, vaid näiteks mingi tehnoloogilise protsessi läbiviimisega, mille käigus
tekitati sõidukitele kahju või isikutele (töötajatele) tekitati vigastused. Sellised juhtumid ei ole
ennetatavad liiklusohutuse meetmetega ning nende ennetamist tuleb kavandada
tööohutusalaste ennetusmeetmetega. Näiteks juhtumit, kus mootorsõidukil paikneva kraanaga
tõstetakse paneeli, kinnitus katkeb ning paneel kukub ehitusobjekti kõrval olnud pargitud
11
sõidukile, ei registreerita liiklusõnnetusena. Samas juhtumi puhul, kus teekoristussahk sõidab
otsa jalakäijale, toimus see tavapärase liikluse käigus ning juhtum kuulub liiklusõnnetusena
registreerimisele. Kaalutlusõigus selliste juhtumite registreerimise puhul on liiklusõnnetuse
registreerimise üle otsustaval isikul.
Eelnõu § 7 kohaselt teavitab Politsei- ja Piirivalveamet raskete liiklusõnnetuste uurimise
ekspertkomisjoni, kui ta saab teada liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise
ekspertkomisjoni uurimispädevusse kuuluva liiklusõnnetuse toimumisest. Teavitamine on
vajalik, et ekspertkomisjon saaks alustada menetlust ning kõige raskemate tagajärgedega
liiklusõnnetusteni viinud riskifaktorid ja võimalikud ennetusmeetmed selgitataks välja erilise
tähelepanuga. Tänaseni on liiklusõnnetuste ekspertkomisjoni teavitamine toimunud
liiklusseaduse § 172 lg 2 alusel ametkondade vahelise kokkuleppe kohaselt. Sõnastust on
siiski otstarbekas määruse tasemel täpsustada, et tagada ekspertkomisjoni võime menetlust
võimalikult operatiivselt alustada.
Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse liiklusõnnetuste andmekogu pidamist.
Eelnõu §-des 8 ja 9 korratakse selguse huvides seaduses sätestatud andmekogu pidamise
eesmärki ja nimetatakse andmekogu vastutav töötleja, kelleks on Maanteeamet.
Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise eesmärk on tagada riikliku liiklusohutuspoliitika
kujundamiseks, samuti liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistöödeks vajaliku andmestiku
olemasolu ja kättesaadavus.
Sisuliselt on andmekogu puhul tegemist andmeaidaga. Andmeait on kindlale valdkonnale (või
probleemile) orienteeritud, teisene, integreeritud, ajast sõltuv, püsiv andmekogum, mille
eesmärgiks on toetada otsuste tegemist.6 Andmeaidad koostatakse juba olemasolevatest
andmekogudest spetsiifiliste andmetöötlusülesannete (näiteks andmeanalüüsi) ja aruannete
koostamiseks. Tänapäeval kasutatakse üha enam laiemat määratlust, mille kohaselt andmeait
on andmete kasutamise meetodite, tehnoloogiate ja praktikate kogum, mille eesmärk on teha
paremaid otsustusi ning pakkuda paremaid teenuseid ja mida võib realiseerida väga
mitmesuguste vahenditega. Uurimisprojekti „Andmeaitade (teiseste andmekogude) loomise
põhimõtete väljatöötamine“ lühikokkuvõtte kohaselt aitaksid Eesti riiklikus sektoris loodavad
andmeaidad toetada poliitikakujundajate ja elluviijate otsuste kvaliteeti, kuna otsuste aluseks
saaks võtta erinevatest andmekogudest agregeeritud informatsiooni.
Isikustatud andmete töötlemine on vajalik üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks.
Liiklusõnnetuste andmekogusse kogutavaid andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja
Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi esitatud liiklusõnnetuse andmed
liiklusregistri andmetega. Seeläbi saadakse otsesest allikast teada näiteks, kas liiklusõnnetuses
osalenud sõidukijuhile oli omistatud juhtimisõigus, kas selle alusel võis juhtida seda sõidukit,
mida ta liiklusõnnetuse ajal juhtis jne. Ilma isikustatud andmete põhise päringuta ei ole
võimalik siduda omavahel kindla liiklusõnnetuse ning selles osalenud isikutega seotud
andmeid. Ilma neid seoseid loomata ei ole võimalik liiklusõnnetuse toimumiseni viinud
riskifaktoreid tuvastada ega nende ennetamiseks edasisi tegevusi planeerida. Kui näiteks
6
Uurimisprojekti „Andmeaitade (teiseste andmekogude) loomise põhimõtete väljatöötamine“
lühikokkuvõte
https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/poliitika-analuusid-ja-
uuringud/tarkade-otsuste-fondi-uuringute-
kokkuvotted/Andmeaidad_l%C3%BChikokkuv%C3%B5te_10%20lk.pdf
12
mingis tüüpolukorras põhjustavad liiklusõnnetusi enamasti hiljuti juhtimisõiguse saanud
sõidukijuhid, siis saab liiklusõnnetusi ennetada autokoolide õppeprogramme korrigeerides.
Kui aga samas olukorras on liiklusõnnetuse põhjustajateks juhid, kes ei ole autokooli läbinud
või tegid seda juba pika aja möödudes, tuleb nendeni jõudmiseks ja eksimuste ennetamiseks
leida mõni muu lahendus (nt veapunktisüsteem koos rehabilitatsiooniprogrammidega vms).
Eelnõu §-s 10 sätestatakse andmekogu pidamise viis. Andmekogu peetakse ühetasandilise
infotehnoloogilise andmekoguna, mis tähendab seda, et andmeid töödeldakse keskses serveris
ning hoitakse ühes andmebaasis.
Eelnõu §-ga 11 reguleeritakse andmekogus sisalduvate andmete töötlemist ja kaitset.
„Andmete töötlemise“ all mõeldakse kõiki andmetega tehtavaid toiminguid: kogumine,
salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, avalikustamine, juurdepääsu
võimaldamine, päringute teostamine, väljavõtete tegemine, andmete kasutamine, edastamine,
ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine, hävitamine jne. Andmekogu on
võimalik kasutada vaid autoriseeritud kasutajatel, kes jagunevad kahele tasemele. Esimesel
tasemel ei ole isikut või sõidukite tuvastamist võimaldavad andmed nähtavad. Sellel tasemel
on liiklusõnnetuste andmekogule võimalik kirjaliku taotluse alusel juurde pääseda neil
vastutava töötleja töötajatel, kellel on püsiv vajadus andmekogust infot pärida. Teisel tasemel
on nähtavad isikuandmed ja sõiduki identifitseerimist võimaldavad andmed
(registreerimismärk ja VIN-kood). Sellele tasemele on võimalik ligi pääseda vaid neil
Maanteeameti töötajatel, kelle töökohustuste hulka kuulub andmekogu administreerimine,
eelkõige andmekogu funktsionaalsuste toimimise ja andmete õigsuse kontrollimine.
Andmekogu kasutamise vajaduse tuvastamise ning kasutajatunnuste jagamise korraldab
andmekogu vastutav töötleja. Autoriseeritud kasutajate tegevus logitakse.
Paragrahvis 11 kehtestatakse nõuded andmekogus sisalduvate andmete kaitseks ja määratakse
andmekogus sisalduvate andmete turvaklassiks K1T2S2, andmekogu turbeaste on keskmine
(M). Turvaklassi määramise aluseks on Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr
252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem7“ ja Riigi Infosüsteemide Ameti poolt koostatud
Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem ISKE rakendusjuhendis8. Andmete
turvaklass ja turbeaste määratakse infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi järgi.
Esitatud turvaklass ja turbeaste näitavad, milliseid turvameetmeid tuleb andmekogu vastutaval
töötlejal täita andmeid töödeldes ning mis tingimusi esitatakse andmete käideldavusele,
terviklusele ja konfidentsiaalsusele.
Eelnõus kavandatud isikustatud andmete töötlemine on vajalik üksnes statistiliselt korrektsete
andmete saamiseks. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või
Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri või
teeregistri andmetega. Seeläbi saadakse teada näiteks, kas liiklusõnnetuses osalenud
sõidukijuhile oli antud juhtimisõigus, kas selle alusel võis juhtida seda sõidukit, mida ta
liiklusõnnetuse ajal juhtis, kas juht sai vigastada jne. Ilma isikustatud andmete põhise
päringuta ei ole võimalik siduda kindla liiklusõnnetuse ja selles osalenud isikutega seotud
erinevaid andmeid, mille alusel saaks analüüsida liiklusõnnetuse asjaolusid ja põhjusi. Ilma
seoseid loomata ei ole võimalik liiklusõnnetuse toimumiseni viinud riskifaktoreid tuvastada
ning nende ennetamiseks tegevusi planeerida. Liiklusõnnetuse kohta täiendavate asjaolude
selgumisel kasutatakse isikustatud andmeid Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti
Liikluskindlustuse Fondi esitatud täiendavate andmete sidumiseks konkreetse
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/12901110?leiaKehtiv
8
https://www.ria.ee/public/ISKE/iske_rakendusjuhend_7_00.pdf
13
liiklusõnnetusega, et parandada või täiendada olemasolevaid isikuandmeid või isikuga seotud
andmeid. Muudetud või parandatud andmed kantakse arhiivi. Lisaks erinevate andmete
sidumisele töödeldakse isikuandmeid andmekogu süsteemis esinevate vigade tuvastamiseks ja
parandamiseks. Liiklusohutuse alase liiklusohutuspoliitika kujundamiseks ning
liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistöödeks kasutatakse isikustamata andmeid.
Eelnõu §-des 12–16 sätestatakse andmekogusse andmete andjad, andmete muutmise,
parandamise, kustutamise ja väljastamise normid ning reguleeritakse andmevahetust teiste
andmekogudega.
Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Liikluskindlustuse Fond esitavad andmed andmekogusse
riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest
vastutab andmete esitaja. Liiklusregistrist ja riiklikust teeregistrist, mille vastutav töötleja on
Maanteeamet, esitatakse andmed päringupõhiselt. See tähendab, et liiklusõnnetuste
andmekogust esitatakse liiklusregistrisse automaatne päring iga liiklusõnnetuses osalenud
sõiduki ja isiku identifitseerimiseks vajalike andmetega. Liiklusregistrist saadakse
andmekogusse info juhi juhtimisõiguse olemasolu, selle omistamise eelduste täitmise, erisuste
ning staaži kohta. Sõiduki kohta saadakse liiklusregistrist selle üldandmed, andmed sõiduki
tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise kohta ja muu liiklusohutusalaste analüüside jaoks
vajalik info.
Andmekogusse esitatavate andmete õigsuse tagavad andmeandjad, kuid eelnõu § 8 kohaselt
jääb andmekogu vastutavale töötlejale õigus andmeid vajadusel parandada või kustutada.
Näiteks olukorras, kus sama liiklusõnnetuse kohta on andmed esitanud erinevad
andmeandjad, kuid need erinevad üksteisest, on andmekogu vastutaval töötlejal võimalik
langetada automaatne või kaalutletud otsus, millised andmekogusse esitatud andmed on kõige
tõepärasemad, ning lugeda kehtivateks just need. Otsus võib tugineda näiteks asjaolul, et sama
liiklusõnnetuse kohta on erinevad andmeandjad esitanud erineva asukoha info geograafiliste
koordinaatidena. Kui ühel juhul satuvad koordinaadid andmesisestuse vea tõttu ebaloogilisse
kohta (nt veekogule) ja teisel juhul ristmikule, siis eelistatakse automaatselt teiselt
andmeandjalt pärinevat teavet. Politsei- ja Piirivalveamet ja liikluskindlustuse register
koguvad andmeid erinevatest allikatest. Näiteks võivad tekkida erinevused liiklusõnnetuse
toimumise asukoha määratlemisel. Politsei- ja Piirivalveameti andmeid liiklusõnnetuse
toimumise koha osas võib lugeda täpsemateks, kui liikluskindlustuse registrisse kantud
andmeid, sest politsei viibis sündmuskohal ning fikseeris liiklusõnnetuse toimumise koha.
Samas kindlustusfirmade kahjukäsitlejad ei sõida tavaliselt sündmuskohale ja lähtuvad
liiklusõnnetuses osalenute selgitustest ja sündmuskohal tehtud piltidest.
Andmekogu andmete muutmise ja parandamise korral asendatakse parandatavad või
muudetavad andmed uute andmetega ning need andmed, mida muudeti või parandati,
kantakse arhiivi, välja arvatud isikustamata andmed, mis kustutatakse. Andmekogusse kantud
andmete parandamine või muutmine on vajalik, kui liiklusõnnetuse kohta selguvad täiendavad
asjaolud või kui esialgselt andmekogusse kantud andmed on ekslikud.
Liiklusõnnetuste andmed üldistatud kujul ja ilma isikuandmeteta väljastatakse kõigile
soovijatele kirjaliku taotluse alusel. Andmete väljastamise korraldab andmekogu vastutav
töötleja. Enne andmete väljastamist hindab andmekogu vastutav töötleja iga taotlust ja
keeldub andmete väljastamisest, kui väljastamisele kuuluvate isikustamata andmete alusel on
võimalik isikut tuvastada. Selline olukord võib tekkida, kui väikese arvu liiklusõnnetuste
kohta küsitakse väga detailseid andmeid, näiteks esitatakse detailsete andmete päring väga
14
lühikese perioodi, väikese territooriumi või eripäraste sõidukitega toimunud liiklusõnnetuste
kohta.
Andmed loetakse väljastatuks ka siis, kui need on internetis (nt andmekogu vastutava töötleja
kodulehel) kõigile kättesaadavad. E-postiga väljastatakse andmed vaid juhul, kui need
kodulehel kättesaadavad ei ole.
Isikuandmed väljastatakse andmekogust kirjaliku taotluse alusel, kui andmete väljastamine on
tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest lubatud. Eelkõige olukorras, kus isik esitab päringu
andmekogus tema endaga seotud andmete väljastamiseks. Kolmandatele isikutele isikustatud
andmeid reeglina ei väljastata. Erandiks võib olla olukord, kui andmeid pärib isik, kellel on
seadusest tulenev õigus isikuandmeid töödelda. Näiteks kohus või kohtuväline menetleja
seoses isiku suhtes algatatud menetlusega.
Eelnõu §-s 17 sätestatakse andmekogu andmete koosseis. Kuna andmekogu andmekoosseis
põhineb eelnõu peatükis 1 sätestatud liiklusõnnetuse registreeritavatel andmetel, siis on säte
lahendatud viiteliselt. Andmekogu koosseis moodustub §-de 3 ja § 4 kohaselt Politsei- ja
Piirivalveameti, Eesti Liikluskindlustuse Fondi edastatavatest andmetest ning ja § 18
kohastest liiklusregistri ja teeregistri andmetest.
Liiklusseaduse § 1711 lõike 2 kohaselt on liiklusõnnetuste andmekogusse kantud andmetel
informatiivne ja statistiline tähendus. Liiklusõnnetuste andmekogu hõlmab vaid andmeid, mis
on vajalikud Maanteeameti põhimääruses toodud ülesande täitmiseks – liiklusohutuse
suurendamiseks ehk liiklusõnnetuste, neis hukkunute ja vigastatute arvu vähendamiseks,
samuti liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistöödeks. Liiklusõnnetuste toimumisega seotud
asjaolud on oluline sisend taristu planeerimisel, ehitamisel, rekonstrueerimisel, hooldamisel,
juhtimisõiguse väljastamise korraldamisel, ennetuskampaaniate ning koolituste kavandamisel,
mistõttu on ka liiklusõnnetuste andmekogu nende tegevuste toetamiseks oluline.
Erinevate andmekogude andmete sidumiseks kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust.
Näiteks tuvastatakse tee nimetus ja muud tee parameetrid liiklusõnnetuse toimumiskohal
riiklikust teeregistrist ning liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid iseloomustavad andmed
liiklusregistrist.
Eelnõu §-s 18 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse liiklusregistrist ja
teeregistrist. Andmed kantakse andmekogusse päringupõhiselt, mille sisu on selgitatud
käesolevas seletuskirjas eelnõu teise peatüki selgituste juures.
Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt kantakse liiklusregistri juhilubade ning muude juhtimisõigust
tõendavate dokumentide andmebaasist andmekogusse järgmised andmed:
1. Ees- ja perekonnanimi. Andmed on vajalikud üksnes statistiliselt korrektsete andmete
saamiseks. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti
Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri andmetega.
2. Sünniaeg. Andmeid on tarvis üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Andmeid
kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi
poolt esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri andmetega.
15
3. Elukoht Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori asula tasemel. Andmed võimaldavad
hinnata, kas tegemist oli liikleja jaoks igapäevase ja tuttava liikluskeskkonnaga, ning
tuvastada liikluskeskkondade erinevusega seotud liiklusriske.
4. Omistatud juhtimisõiguse kategooriad, juhistaaž ja juhtimisõiguse staatus liiklusõnnetuse
hetkel. Juhtimisõiguse olemasolu, selle puudumine ning juhistaaž mõjutavad oluliselt
liiklusõnnetuse toimumist. Info selle kohta võimaldab hinnata, kas liiklusõnnetuse puhul
esines juhtimisõiguse eripärast tingitud riski suurenemist. See omakorda võimaldab nt hinnata
juhtimisõiguse väljastamise korra mõju liiklusohutusele ning seda vajadusel ümber
kujundada. Erinevate juhtimisõiguse kategooriate olemasolu iseloomustab sõidukijuhi
eeldatavat pädevust liiklusolukordasid mõista ning neile reageerida. Teave ongi vajalik
hindamaks, kas erineva juhtimisõiguse kategooria omandamine tagab juhile piisava
kvalifikatsiooni, et ohutult liigelda. Näiteks kajastab puuduseid juhtide kvalifikatsioonis ka
see, kui D-kategooria mootorsõiduki (buss) juhtimisõigust omavad isikud osalevad
ebaproportsionaalselt sageli mingit tüüpi liiklusõnnetustes, ehkki liiklusõnnetuse ajal juhtisid
nad B-kategooria mootorsõidukit.
5. Juhtimisõiguse kehtiva tervisetõendi olemasolu liiklusõnnetuse ajal ja selle väljastamise
aeg. Juhi tervisetõendi olemasolu info on vajalik, et hinnata, kas sõidukijuht oli
tervisekontrolli läbinud või mitte. Ehkki andmestikus sisaldub see vaid jah/ei vastusena,
annab see võimaluse hinnata, kas juhtide tervisekontrolli süsteem toimib tõrgeteta või mitte.
Nt juhul, kui sagenevad terviserikke tagajärjel toimunud liiklusõnnetused, kus juhi
tervisetõend oli kehtiv, võib osutuda vajalikuks tervisekontrolli tingimuste karmistamine või
tervisetõendi kestuste lühendamine.
6. Juhile või tema kasutatavale sõidukile juhtimisõiguse väljastamisel seatud eritingimused.
Andmed juhtimisõiguse väljastamisel seatud eritingimuste kohta on vajalikud, et hinnata, kas
eritingimusi ka konkreetsel juhul täideti. Näiteks, kas sõidukijuht kasutas tema jaoks
kohandatud sõidukit, kui see oli eritingimusena ette nähtud.
7. Andmed juhtimisõiguse väljastamise eelduste täitmise kohta: mootorsõidukijuhi koolitaja
nimi ja registrikood iga kategooria kohta, koolituse alguse kuupäev, koolituse lõppemise
kuupäev, eksami tüüp, nimetus, sooritamise kuupäev ja tulemus, eksamineerija kood. Andmed
juhtimisõiguse väljastamise eelduste täitmise kohta on vajalikud, et hinnata juhtide
ettevalmistamise süsteemi toimimist. Näiteks juhul, kui ühe autokooli õpilased osalevad
ebaproportsionaalselt palju liiklusõnnetustes, võib olla see aluseks autokooli üle
järelevalvemenetluse algatamisel.
Eelnõu § 18 lõike 2 kohaselt kantakse liiklusregistri sõidukite andmebaasist andmekogusse
järgmised andmed:
1. Sõiduki valmistajatehase tähis (VIN-kood). Vajalik sõiduki parameetrite (suurus, mass,
turvalisusaste EuroNCAP skaalal jmt) tuvastamiseks ja liiklusõnnetuses osalenud ning
liiklusregistrist registreerimismärgi järgi leitud sõidukite andmete samasuse kontrollimiseks.
Samuti võimalike sõiduki margispetsiifiliste riskide tuvastamiseks.
2. Sõiduki registreerimismärk. Vajalik liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmete
ühendamiseks liiklusregistri andmetega, andmeülekande toimimise seiramiseks ning
võimalike andmeülekande tõrgete tuvastamiseks.
16
3. Sõiduki kategooria.
4. Sõiduki mark ja mudel (kaubanduslik nimetus). Andmed on vajalikud sõiduki parameetrite
(suurus, mass, turvalisusaste EuroNCAP skaalal jmt) tuvastamiseks ja liiklusõnnetuses
osalenud ning liiklusregistrist registreerimismärgi järgi leitud sõidukite andmete samasuse
kontrollimiseks. Samuti võimalike sõiduki mudelispetsiifiliste riskide tuvastamiseks.
5. Sõiduki valmistamise aasta. Andmed on vajalikud sõiduki parameetrite (suurus, mass,
turvalisusaste EuroNCAP skaalal jmt) tuvastamiseks ja liiklusõnnetuses osalenud ning
liiklusregistrist registreerimismärgi järgi leitud sõidukite andmete samasuse kontrollimiseks.
Samuti võimalike sõiduki mudelispetsiifiliste riskide tuvastamiseks.
6. Järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli kuupäev. Need andmed on vajalikud, et hinnata,
kas ja millises ulatuses said liiklusõnnetuse toimumist või raskusastet mõjutada puudused
sõiduki tehnilises seisukorras.
7. Muu sõiduki tehnilisi parameetreid ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist käsitlev
teave. Need andmed võimaldavad saada teavet sõiduki võimsuse, kandevõime ja muude
tehniliste näitajate kohta ning praktikas hinnata, kas noored juhid kombinatsioonis võimsa
sõidukiga on liiklusohutuse tagamisel probleem või mitte või kas juhtimisõiguse omistamisel
võiks olla otstarbekas diferentseerida see tulenevalt sõiduki erivõimsusest (võimsuse ja massi
suhe) jms. Sama puudutab ka näiteks sõiduki ajami liiki (kas elektri- või gaasiautod eristuvad
kuidagi sisepõlemismootoriga autodest). Tehnika ja teaduse arenedes on tõenäoline, et
selliseid tehnilisi parameetreid lisandub liiklusregistrisse tulevikus veelgi, näiteks isesõitvate
sõidukite funktsionaalsuste kohta käiv teave, mille mõju hindamisega liiklusohutusele tuleks
edaspidi arvestada.
Eelnõu § 18 lõike 3 kohaselt kantakse teeregistrist andmekogusse liiklusõnnetuse toimumise
asukoha teeosa kood, tee number ja nimetus, teelõigu number, teelõigu alguse kilomeeter,
teelõigu lõpu kilomeeter, teeosa liik, asukoha kaugus tee algusest ja muu taoline. Andmed on
vajalikud, et analüüsida liiklusõnnetuse andmeid koos tee parameetrite (nt tee laius, teekatte
liik, viimase taastusremondi aeg jmt) andmetega ja hinnata, kas ning millist mõju need
liiklusõnnetuste toimumisele avaldavad. Mõju hinnangu alusel kujundatakse ning täiendatakse
teede parameetritele kehtestatud reegleid.
Eelnõu §-s 19 reguleeritakse andmekogu andmete säilitamisega seonduvat.
Eelnõu § 19 kohaselt säilitatakse isikustamata andmeid kuni 75 aastat. Isikustatud andmeid
säilitatakse kuni isikustatud andmete töötlemise eesmägi saavutamiseni, pärast mida
isikustatud andmed kodeeritakse vastavalt liiklusseaduse § 1711 lõikele 8. Kodeerimine
tähendab seda, et andmekogus asendatakse isiku nimi, perekonnanimi ja isikukood tähe ja/või
numbrikombinatsiooniga, mille alusel isik enam tuvastatav ei ole. Sellisel juhul on nähtavad
küll isikut iseloomustavad üldised andmed (nt vanus, sugu jmt), kuid isik ei ole tuvastatav.
Kodeerimisel tagatakse infotehnoloogiliste lahendustega, et kui sama isik satub
liiklusõnnetusse peale eelneva liiklusõnnetuse andmete kodeerimist, omistatakse talle
kodeerimisel sama unikaalne kood nagu ka eelneva liiklusõnnetuse puhul. See lahendus
säilitab võimaluse analüüsida isiku liiklusõnnetuses osalemise korduvust ka siis, kui
andmekogu ei võimalda isikut enam üheselt tuvastada. Tehnoloogiliselt tagatakse, et
unikaalset koodi isikuandmeteks tagasi kodeerida ei saa. Isikuandmete olemasolu on vajalik
eelkõige selle aja jooksul, kui liiklusõnnetusega seotud andmetes võivad toimuda olulised
17
muudatused. Seda eesmärgiga hiljem laekunud muudatused liiklusõnnetuste registris õige
isikuga siduda. Reeglina lõpeb vajadus ühe aasta jooksul, harvemini kuni kahe aasta jooksul,
peale seda isikuandmed kodeeritakse. Kui vajadus langeb ära enne kahe aasta täitumist, siis
kodeeritakse andmed peale vajaduse äralangemise tuvastamist. Muudel juhtudel hiljemalt
kahe aasta täitumisel. Andmekogusse andmete kandmise, muutmise ja väljastamisega seotud
logisid säilitatakse kuni 24 kuud vastava registritoimingu tegemisest. Peale 24 kuu möödumist
logid kustutatakse. Sealhulgas säilitatakse 24 kuud ka andmete kodeerimisega seotud logisid.
Logisid ei arhiveerita.
Eelnõu § 20 kohaselt teostavad järelevalvet andmekogu pidamise üle andmekogu vastutav
töötleja, avaliku teabe seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud asutus ja Andmekaitse Inspektsioon
vastavalt õigusaktides sätestatud pädevusele.
Järelevalve teostajal on õigus oma pädevuse piires:
1) tutvuda andmekogusse kantud andmetega ja alusdokumentide või nende koopiatega;
2) siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse ja kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad
seadmed;
3) saada teavet andmete andmekogu väljastamise ja kasutamise kohta;
4) kontrollida andmekogu pidamise vastavust seadustele ja muudele õigusaktidele.
Andmekogu pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on andmekogu vastutav töötleja
kohustatud likvideerima järelevalve teostaja ettekirjutuses kajastatud puudused järelevalve
teostaja määratud tähtajaks.
Eelnõu §-ga 21 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr
68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja
arvestuse kord“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu regulatsioon on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning vastab Euroopa Liidu
Nõukogu otsusele ühenduse liiklusõnnetuste andmebaasi loomise kohta 93/704/EÜ (EÜT L
329, 30.12.1993, lk 63–65) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile maanteede
infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta 2008/96/EÜ (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67).
Liiklusõnnetuste kohta käivate andmete käitlemine võimaldab Maanteeametil täita Euroopa
Liidu riikidele pandud kohustust ning edastada liiklusõnnetuste kohta kogutavad andmed
Euroopa Liidu liiklusõnnetuste andmekogusse CARE. Liiklusõnnetuste andmete kogumise ja
esitamise kohustus on kehtestatud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 93/704/EÜ
(393D0740/EÜT L 329, 30.12.1993, lk 0063).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ artikli 7 kohaselt tagavad
liikmesriigid, et iga surmaga lõppenud õnnetuse kohta, mis leiab aset artikli 1 lõikes 2
osutatud maanteel, täidab pädev asutus liiklusõnnetuse akti. Liikmesriigid peavad püüdma
tagada, et liiklusõnnetuse akt kajastab kõiki IV lisas loetletud üksikasju.
4. Määruse mõjud
4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
18
Määrus ei oma otsest sotsiaalset mõju. Liiklusõnnetuste andmete hilisema analüüsi
tulemusena on võimalik vähendada liiklusohtlike kohtade arvu ja suunata muid
ennetustegevusi, mille tulemusena väheneb liikluses hukkunute ja vigastatute arv.
4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Määrus ei oma olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
4.3. Mõju majandusele
Määruse registreerimise osa ei oma olulist otsest mõju majandusele. Kindlustusandjad
edastavad enda põhitegevusega seoses andmeid liikluskindlustuse registrisse juba praegu ning
täiendavaid kohustusi määrus neile kaasa ei too. Mõningal määral tuleb täiendada hetkel
toimivat andmeülekande loogikat liikluskindlustuse registrist Maanteeametisse, kuid sellega
kaasnevad kulud on pigem väikesed. Perearstid ja raviasutused edastavad ka täna teavet
liiklusõnnetustes vigastatute kohta Politsei- ja Piirivalveametisse ning määrus nende jaoks
täiendavaid kulusid kaasa ei too. Määrusega kaotatakse nõue esitada andmeid paberil,
mistõttu võib sellega kaasneda mõningane positiivne majanduslik ja keskkonnamõju, kuid ka
selle ulatus on pigem väike.
Liiklusõnnetuste andmetel on aga oluline kaudne mõju riigi majandusele. Liiklusõnnetuse
andmetest lähtutakse suuremal või vähemal määral kogu taristu rajamise ja ümberehitamise
planeerimise protsessis. Samuti mõjutab liiklusõnnetustest tekkiv kahju teede ehitamise
aluseks olevate kulutõhususe analüüside lõpptulemust reeglina kõige enam.
Kasutusintensiivsus ning seeläbi ka mõju taristuehitusele ning ennetustegevustele on
lähiaastatel kasvanud ning on ette näha selle kasvu ka tulevikus. Ainuüksi Maanteeameti
investeeringute maht teedesse oli aastal 2017. aastal ca 135 miljonit eurot ning
liiklusõnnetuste andmetel on oluline mõju selle raha kasutamisega seotud otsustele. Piisav
andmemaht ning -kvaliteet võimaldavad langetada paremini põhjendatud otsuseid ning seeläbi
tagada riigi vahendite eesmärgipärane kasutamine. Sh täita transpordi arengukavas ja
liiklusohutuse programmis seatud eesmärke.
Liiklusõnnetuste andmed on aluseks ka Maanteeameti ennetustegevuste (nt
sotsiaalkampaaniad) planeerimisel. Ennetustegevuste eelarve oli Maanteeametis 2017. a 1,28
miljonit eurot. Andmestik on aluseks raha kasutuse suunamisel (nt sihtgruppide valikul).
4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Määrus ei oma otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. Määruse alusel loodud andmekogu
andmete alusel planeeritakse liiklusohutuse tegevusi Maanteeametis ja kohalikes
omavalitsustes. Kuivõrd andmekogu andmete analüüs mõjutab oluliselt Eesti maanteedesse
tehtavaid investeeringuid, olles aluseks teede rajamise ja ümberehituse planeerimisel, siis läbi
selle mõju ja teede rajamise saab mõjutatud ka looduskeskkond. Näiteks on liiklusõnnetuste
andmekogu olnud aluseks otsustamisel, kuhu on vajalik ehitada teeületuskohti loomadele.
Ühe ökodukti maksumus on suurusjärgus 3–7 miljonit eurot.
Andmete koondamise ning analüüsi lõppeesmärgiks on vähendada liikluses hukkunute,
vigastatute ja liiklusõnnetuste arvu, mistõttu on tegevusel elu- ja looduskeskkonnale kaudne
positiivne mõju. Nt väheneb inimeste risk liiklusõnnetusse sattuda ning vähenevad
liiklusõnnetusega kaasnevad otsesed ning kaudsed keskkonnakahjud.
4.5. Mõju regionaalarengule
Määrus ei oma olulist mõju regionaalarengule.
19
4.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Määrus peamiselt täpsustab kehtivaid reegleid, kogutavat ning edastatavat andmekoosseisu.
Senisega võrreldes täiendavaid ülesandeid seotud osapooltele ei lisandu. Norm muutub
paindlikumaks (nt kaotatakse nõue esitada andmeid paberil), lihtsamini mõistetavaks ning
seeläbi tõenäoliselt lihtsustab asutuste tööd. Mõju ulatus on ebaoluline, kuna varasemaga
võrreldes ei muutu Politsei- ja Piirivalveameti senine liiklusõnnetuste andmete registreerimise
ja andmete edastamine Maanteeametile märkimisväärselt ning uue olukorraga kohanemiseks
ei ole vaja teha olulisi muudatusi. Politsei- ja Piirivalveamet juba esitab andmeid
Maanteeametile.
Erinevate allikate andmete samaaegse kasutamise koosmõjust suureneb andmekvaliteet ning
paraneb riigi jaoks oluliste andmete kättesaadavus. Sellega kaasneb võimalus hinnata
efektiivsemalt liiklusohutusalast olukorda, planeerida täpsemini liiklusohutusalaseid
ennetustegevusi ning hinnata nende rakendamisjärgset mõju.
4.7. Muu otsene või kaudne mõju
Võimalikult terviklik ülevaade toimunud liiklusõnnetustest on liiklusohutusalase olukorra
hindamiseks, ennetustegevuste planeerimiseks ning rakendatud ennetustegevuste mõju
hindamiseks siiski vajalik. On tõenäoline, et põhjalikumad andmed ning nende lihtsam
kättesaadavus suurendab andmete kasutamist liiklusohutusalases teadus- ja arendustegevuses
ning tõstab teadustööde taset. Ühtlasi võimaldab erinevate ametkondade ning
liikluskindlustusandjate andmete kasutuselevõtmine tõhustada riikliku liiklusohutuspoliitika
kujundamist ja liiklusohutusalast arendustööd, kuivõrd andmete hilisem koondamine ühte
andmekogusse võimaldab senisest kiiremini ja täpsemalt tuvastada liiklusõnnetuste
koondumiskohtasid, enim ohustatud liiklejate gruppe, liiklusõnnetuse toimumise riski
suurendavaid asjaolusid jms. See võimaldab ennetustegevusi täpsemini suunata ning selle abil
ennetustööks tehtavate kulutuste efektiivsust ning ühtlasi ka liiklusohutust suurendada.
Määruse tulemusena lihtsustub selle ülesehitus ning arusaadavus ja täpsustub vastutus ning
tegevuse ulatus liiklusõnnetuste kohta andmete kogumisel. Samuti viiakse määruses esitatu
paremasse kooskõlla tegelike vajadustega. Näiteks kaotatakse tervishoiuasutuste kohustus
edastada Liikluskindlustuse Fondile andmeid, mida too ei vaja, ja kaotatakse Politsei- ja
Piirivalveameti kohustus edastada Maanteeametile andmeid paberil.
Samuti suureneb liiklusõnnetuste kohta kogutavate andmete kvaliteet ning paraneb riigi jaoks
oluliste andmete kättesaadavus. Sellega kaasneb võimalus hinnata efektiivsemalt
liiklusohutusalast olukorda, täpsemalt tuvastada liiklusõnnetuste koondumiskohtasid, enim
ohustatud liiklejate gruppe, liiklusõnnetuse toimumise riski suurendavaid asjaolusid jms ning
planeerida täpsemini liiklusohutusalaseid ennetustegevusi ning hinnata nende
rakendamisjärgset mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Liikluskindlustuse Fond juba esitavad andmeid
Maanteeametile. Lisaks esitab tervishoiuteenuse osutaja kehtiva määruse kohaselt andmeid
Politsei- ja Piirivalveametile ning Tööinspektsioonile. Andmevahetus toimib ka praegu
sarnasel viisil ning olulisi ümberkorraldusi määruse rakendamine ei vaja. Mõningane
ümberkorraldus on vajalik liikluskindlustuse registrist liiklusõnnetuste andmekogusse
20
edastatavate andmete koosseisu muutmiseks. Kuna mõningate andmete edastamise kohustus
kaotatakse (sealhulgas kaob Politsei- ja Piirivalveameti kohustus edastada Maanteeametile
andmeid paberil), võib sellega kaasneda mõningane kulude vähenemine.
Liiklusõnnetuste andmekogu tehnilise lahenduse ettevalmistamine algas ja sai põhiosas
valmis juba 2014. a. 2017. a I poolaastal on andmekogu edasi arendatud kogumahus 25 000
eurot. 2018. a aastaks on Maanteeametil planeeritud ja eraldatud eelarvelised vahendeid kuni
60 000 eurot, et katta kõik andmekogu põhimäärusest tulenevad arendusvajadused. Määruse
rakendamisega täiendavat koormust riigieelarvele ei kaasne.
Andmekogu loomisega Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Liikluskindlustuse Fondi, teeregistri
ja liiklusregistri andmeid puudutavas osas täiendavaid kulusid ei kaasne, sest Politsei- ja
Piirivalveamet ning Eesti Liikluskindlustuse Fond juba esitavad andmeid Maanteeametile.
Iga-aastaselt lisanduvad ja andmekogu hooldamiseks ning haldamiseks ettenähtud kulud
moodustavad Maanteeameti hinnangul ca 3500 eurot aastas. Kõik vajalikud kulud kaetakse
Maanteeameti eelarvest.
Määruse eesmärgipärase rakendamise ja andmekogu pidamisega kaasnevale täpsemale
planeerimisele tuginedes on tulevikus võimalik liiklusohutusalaseks tegevuseks eraldatavaid
vahendeid efektiivsemalt kasutada. Ehkki määruse rakendamisega kaasnevat tulu ja selle
mõju ei ole võimalik numbriliselt hinnata, aitavad andmekogu andmete alusel tehtavad
analüüsid kaasa liiklusohutuse tagamiseks vajalike ennetusmeetmete kujundamisele ja
rakendamisele, et vähendada hukkunute ning vigastatute arvu ning liiklusõnnetustest
ühiskonnale tekkivat kahju.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõus on ühendatud kaks varasemalt eraldi menetletud eelnõu:
1) „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“;
2) „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“.
Kuna kahe erineva volitusnormi alusel kehtestatavad määrused on nende sisust tulenevalt
üksteisega tihedalt seotud, siis on menetluslikult ja õigusloome mahu vähedamise eesmärgil
põhjendatud kaks määrust ühendada ning menetleda neid ühe eelnõuna.
Eelnõu „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“ esitati
esmakordselt kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja
Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ning Eesti
Liikluskindlustuse Fondile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 15.10.2015 (toimik 15-1445).
Käesolevas eelnõus on arvestatud kooskõlastusringilt laekunud ettepanekute ja märkustega.
Eelnõu „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“ esimene versioon valmistati Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis ette 2015. a ja esitati EISi kaudu (toimik 15-1254)
kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks asjaomastele institutsioonidele.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega on valdavalt arvestatud.
21
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Justiitsministeerium ja Andmekaitse
Inspektsioon ei kooskõlastanud eelnõu, tuues puudustena esile järgmised küsimused:
1. sisuliselt koondab liiklusõnnetuste andmekogu politsei andmekogudes ning Eesti
Liikluskindlustuse Fondis olemasolevat teavet ning puudub vajadus uue andmekogu
loomiseks;
2. liiklusõnnetuste andmekogu üldisest eesmärgist ei tulene vajadus isikustatud andmete
töötlemiseks;
3. sätestamata on tagatised delikaatsete isikuandmete kaitseks;
4. sätestamata on andmete säilitamise tähtajad.
Esitatud puuduste kõrvaldamiseks on eelnõu ja seletuskirja täiendatud ning parandatud.
Eelnõu seletuskirjale on lisatud märkuste arvestamise tabel. Vastavalt avaliku teabe seaduse §
433 lõikele 3 esitab andmekogu vastutav töötleja tehnilise dokumentatsiooni
kooskõlastamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ja Statistikaametile.
Eelnõu esitatakse teistkordseks kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti
Liikluskindlustuse Fondile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Haiglate Liidule ja Eesti
Perearstide Seltsile.
22
Seletuskirja lisa
Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse
„Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning
liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõu juurde
EIS-s kooskõlastamisel olnud eelnõule „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude
väljaselgitamise ja arvestuse kord“1 esitatud märkused ja ettepanekud:
Jrk Eelnõu
Märkus või ettepanek Arvestatud/Mittearvestatud
nr säte
Rahandusministeerium kiri 1.1-11/13783-1
1. Eelnõu § 1. Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et Arvestatud osaliselt.
5 lg 4 kohustusliku liikluskindlustusega tegelev Eelnõu sõnastusi täpsustatud.
kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Kuivõrd liiklusõnnetuste
Fond registreerib Eestis aset leidnud andmekogusse ei tule esitada
liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi kohta kõiki andmeid, mis on kantud
andmed, mida Eesti Liikluskindlustuse Fond
liikluskindlustuse registrisse,
peab liiklusõnnetuste andmekogu siis on selguse huvides
põhimääruse kohaselt liiklusõnnetuse kohta käesolevas määruses esitatud
andmekogusse esitama. Rõhutame, et selguse huvides liiklusõnnetuste
kindlustusandja liikluskindlustuse registreerimisel vajalik täpne
registreerimine toimub liikluskindlustuse andmete loetelu.
seaduse (ja selle alusel kehtestatud
liikluskindlustuse registri põhimääruse)
alusel, nagu eelnõu § 5 lõige 1 ka õigesti
sätestab. Kuna täpse kindlustusjuhtumi
registreerimise andmekoosseisu sätestab
liikluskindlustuse registri põhimääruse § 9,
tuleb ka eelnõu § 5 lõikes 3 viidata
liikluskindlustuse registri põhimäärusele,
mitte liiklusõnnetuste registri põhimäärusele.
Andmekoosseis, mida tuleb liiklusõnnetuste
andmekogusse esitada, on toodud juba
liiklusõnnetuste andmekogu põhimääruses.
2. Eelnõu § 2. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt ei Arvestatud
7 registreerita liiklusõnnetusena õnnetust, mis
toimus teel või muul sõidukite tavapäraseks Sätte sõnastust on eelnõus
1
Algne eelnõu „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“ kättesaadav EIS-s,
toimik nr 15-1445.
1
liikluseks kasutataval alal metsa-, põllu- õigusselguse huvides muudetud.
ehitustööde või muu samalaadse töösoorituse
käigus ning kui kõik liiklusõnnetuses Kuna eelnõu on algatatud
osalenud sõidukid ja isikud osalesid liiklusseaduse alusel, siis
töösoorituse läbiviimises. Selline sõnastus lähtutakse liiklusseaduse § 1
võib õigusselguse aspektist olla lõikest 4, mis sätestab, et
problemaatiline, kuna võimaldab mitmeti liiklusena ei käsitleta liikumist
mõistmist. Näiteks võib tekkida küsimus, ja paiknemist teel, mis on
kuidas saavad teel toimuda nt metsa-ja suletud liikluseks võistluste ja
põllutööd, samas ei ole välistatud teehoiu massiürituste läbiviimiseks,
töid. Kui metsa-ja põllutöödena käsitleda ka Politsei-ja Piirivalveameti ning
metsamaterjali vedu, siis kas Päästeameti korraldusel või
liiklusõnnetusena registreerimisele ei kuulu teehoiu või muul sellisel
ka nt metsaveoki ja vilja vedava traktori eesmärgil.
kokkupõrge teel?
Kuna määrus on kehtestatud liiklusseaduse
(edaspidi LS) alusel ja LS reguleerimisala on
muu hulgas liikluskorraldus Eesti teedel, siis
teeme ettepaneku kaaluda, et eelnõu §-s 3
lähtutaks samuti LS § 1 lõikest 4, mis
sätestab, et käesolevas seaduses ei käsitleta
liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis
on suletud liikluseks võistluste ja
massiürituste läbiviimiseks, Politsei-ja
Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel
või teehoiu või muul sellisel eesmärgil.
Alternatiivselt võiks kaaluda
liikluskindlustuse seaduse § 8 lõike 2 punkti
4 sõnastuse kasutamist (viide vahetule Nõustume, et enesetappude
töösooritusele ja suletud territooriumile). osakaal on marginaalne, mis ei
Eelnõu kohaselt ei käsitleta mõjuta ega moonuta
liiklusõnnetusena ka enesetappu ja selle liiklusõnnetuste üle tehtavat
katset. Tegemist on ilmselt üpris ebatavalise arvestust ja statistikat.
juhtumiga, mille liiklusõnnetusena Enesetappu ja selle katset on
registreerimine ei moonutaks võimalik käsitleda
liiklusõnnetuste üle arvepidamist ja riiklikku liiklusõnnetusena, mistõttu
statistikat. Küll aga võimaldab enesetappude kõnealune säte on eelnõust välja
kohta andmete kogumine ilmselt võtta jäetud.
tarvitusele meetmed nende ärahoidmiseks
vähemalt liiklussituatsioonile iseloomulikes
situatsioonides (nt Türisalu panga juhtum).
Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda
2
lahendust, et õnnetustena käsitletaks ka
enesetappe.
3. Eelnõu § 3. Arusaamatuks jääb eelnõu § 5 lõige 2 Arvestatud.
5 lg 2 teine lause, mille kohaselt liiklusõnnetuseks
ei loeta neid liikluskindlustuse juhtumeid, Kindlustusjuhtumeid, mis ei
milles inimene sai vigastada või hukkus, vasta liiklusõnnetuse tunnustele
kuid mida käesoleva määruse § 3 kohaselt ja mida liiklusõnnetusena ei
liiklusõnnetusena ei registreerita. On registreerita, ei loeta
loogiline, et neid kindlustusjuhtumeid, mis ei liiklusõnnetuseks. Eelnõu
vasta liiklusõnnetuse tunnustule ja mida sõnastusi muudetus.
liiklusõnnetusena ei registreerita, ei loeta ka
liiklusõnnetusteks. Küll aga on ebaloogiline
see, et pakutud sõnastuse kohaselt ei loeta
liiklusõnnetusteks üksnes neid §-s 3
kirjeldatud tunnustele vastavaid õnnetusi,
mille puhul sai inimene vigastada või surma,
samas asja kahjustamisest või hävimisest
põhjustatud kahju kätkevaid õnnetusi justkui
jällegi käsitatakse liiklusõnnetusena. Ilmselt
pole seda nii mõeldud.
4. Eelnõu § 4. Eelnõu § 6 lõige 8 viitab eelnõu §-le 5. Arvestatud.
6 lg 8 Paragrahv 5 käsitleb aga liiklusõnnetuse
registreerimist kindlustusandja või Viide on parandatud, eelnõu
liikluskindlustuse fondi poolt. Kas antud numeratsiooni muudetud.
viide on õige? Ilmselt on tahetud viidata
käesolevale paragrahvile ehk §-le 6.
5. Eelnõu § 5. Palume kaaluda eelnõu § 8 punkti 2 Arvestatud sisuliselt.
10 täiendamist sõnaga „kõigi“, et tuleks üheselt
välja, et Maanteeameti liiklusõnnetuste Eelnõu sõnastust muudetud, säte
arvestusse kuuluvad ka § 8 punktis 1 eelnõust välja jäetud.
nimetatud liiklusõnnetused. Maanteeamet täidab talle
õigusaktidega pandud
ülesandeid, milleks on
liiklusohutuse suurendamine
ehk liiklusõnnetuste, neis
hukkunute ja vigastatute arvu
vähendamine, samuti
liiklusohutusalased arendus- ja
uurimistööd ning
liiklusõnnetuste andmekogu
pidamine.
3
6. Eelnõu 6. Määruse aluseks olev volitusnorm Arvestatud.
sätestab, et liiklusõnnetusest teatamise ning
liiklusõnnetuse registreerimise, Mööname, et nii
vormistamise, asjaolude väljaselgitamise ja liiklusõnnetuste vormistamine
arvestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus kui nendest teatamine on juba
määrusega. Nagu seletuskirjas märgite, ei õiguskorras reguleeritud, st
reguleeri käesolev määrus enam ei osaliselt liiklusseaduse §-s 169
liiklusõnnetuste vormistamist ega ning Politsei- ja Piirivalveameti
õnnetustest teatamist –liiklusõnnetusest siseselt ameti peadirektori
teatamine on reguleeritud edaspidi käskkirjaga. Majandus- ja
liiklusseaduse §-s 169 ning liiklusõnnetuse Kommunikatsiooniministeerium
akti vormistab Politsei-ja Piirivalveameti valmistab ette liiklusseaduse
peadirektor käskkirjaga. Eelpool tulenevalt muutmise eelnõu, millega
soovitame õigusselguse huvides tulevikus muudetakse § 171 lõikes 2
liiklusseadust muutes ka volitusnormi sätestatud volitusnormi sisu ja
sõnastus kehtiva õigusega kooskõlla viia, et ulatust.
likvideerida olukorda, kus volitusnorm
jääbki osaliselt täitmata.
Eelnõu 7. Keelelised märkused: Arvestatud.
1) paragrahv 3 p 2 –koma puudu põllu-järgi; Eelnõu sõnastust on
redigeeritud.
2) paragrahv 3 p 3 –svaid p.o vaid;
3) määruses kasutatakse füüsilise isiku kohta
isiku ja inimene mõistet läbisegi.
Siseministeerium
5. Eelnõu § 1. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt ei Arvestatud.
7 registreerita liiklusõnnetust, mis toimus teel
või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks Sõnastusi muudetud.
kasutataval alal metsa-, põllu- ehitustööde Teetöid teostavad isikud ja
või muu samalaadse töösoorituse käigus sõidukid ei osale liikluses
ning kui kõik liiklusõnnetuses osalenud tavapärases mõistes ning nende
sõidukid ja isikud osalesid töösoorituse vahelised õnnetused on
läbiviimises. Kehtiva Vabariigi Valitsuse käsitletavad tööõnnetustena.
20.02.2001 määruse nr 68
„Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude
väljaselgitamise, vormistamise,
registreerimise ja arvestuse kord“ (edaspidi
määrus) § 7 punkt 2 sätestab aga, et
liiklusõnnetusena ei registreerita juhtumeid,
mis toimusid teemaal (tee-ehitus, -remont, -
hooldus jms) ainult selles töös osalenud
4
sõiduki ja inimesega või ainult selles töös
osalenud sõidukiga. Sisuliselt laiendab
eelnõu mitte registreeritavate
liiklusõnnetuste erandeid kõikidele
tööõnnetustele. Eelnevat kinnitab ka eelnõu
seletuskiri, mille kohaselt käsitletakse
töösoorituse käigus tekkinud õnnetusi
tööõnnetustena. Juhime teie tähelepanu
asjaolule, et Politsei- ja Piirivalveamet
(edaspidi PPA) ei tuvasta menetluse käigus,
kas tegu on olnud tööõnnetusega. Kui
kehtiva regulatsiooni alusel on arusaadav, et
teetöid teostavad isikud ja sõidukid ei osale
liikluses tavapärases mõistes ning nende
vahelised õnnetused on käsitletavad
tööõnnetustena, siis eelnõus sätestatud
regulatsiooni kohaselt see enam koheselt
arusaadav ei ole. Eestis tegeleb tööõnnetuste
uurimise ja menetlemisega Tööinspektsioon
ning selliste õnnetuste uurimine võib
toimuda ka paralleelselt süüteomenetlusega.
Vabariigi Valitsuse määruse
„Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise
põhimäärus“ eelnõu, mille Siseministeerium
kooskõlastas 01.10.2015 kirjaga nr 1-7/515-
2, § 7 lõike 1 kohaselt peab PPA esitama
andmekogusse vajalikud andmed
elektrooniliselt hiljemalt ühe tööpäeva
jooksul peale liiklusõnnetuse või
liikluskindlustuse juhtumi registreerimist või
registreeritud liiklusõnnetuse või
liikluskindlustuse juhtumi
registreerimisandmete muutmist. Võttes
arvesse, et tööõnnetuse asjaolud ja kinnitus
ei pruugi selguda ühe tööpäeva jooksul, siis
on PPA kohustatud tegema liiklusõnnetuste
registrisse vastava kande kuid kui selgub, et
tegu oli tööõnnetusega, siis selle kande
hilisema kustutamise kohta regulatsioon
puudub. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule,
et esineb vastuolu eelnõu § 3 punkti 2 ja
liiklusõnnetuste andmekogu pidamise
põhimääruse eelnõu § 11 lg 3 punkt 2 vahel.
Nimelt kehtestab käesolev eelnõu erandi
5
tööõnnetuste registrisse mitte kandmise
kohta, kuid samas on liiklusõnnetuse
andmekooseisust tulenevalt kohustus
märkida ära, kas tegemist on olnud
tööõnnetusega. Tulenevalt eelnevast teeme
ettepaneku eelnõu § 3 punkti 2 sõnastust
muuta ja jätta antud erand pakutud viisil
laiendamata.
Eelnõu § 2. Analoogselt eelmise punktiga laiendab Arvestatud.
7 eelnõu § 3 punkt 3 mitte registreeritavate
liiklusõnnetuste erandeid ka enesetapule või Enesetappude osakaal on
enesetapukatsele, milles sai vigastada või marginaalne, mis ei mõjuta ega
surma vaid selle toime pannud isik. Eelnõu moonuta liiklusõnnetuste üle
seletuskirja kohaselt ei tohiks sellised tehtavat arvestust ja statistikat.
juhtumid olla statistikas arvesse võetud. Enesetappu ja selle katset on
Liiklusõnnetuste korral, kus on isik viga võimalik käsitleda
saanud, alustab politsei üldjuhul alati liiklusõnnetusena, mistõttu
menetlust ning asjaolu, kas tegu oli kõnealune säte on eelnõust välja
enesetapuga või selle katsega, kinnitatakse jäetud.
alles menetluse käigus. Seega
registreeritakse ka antud erandi alla käivad
liiklusõnnetused automaatselt registrisse.
Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku antud
erand üle vaadata ning viia regulatsioon
vastavusse praktikaga.
Eelnõu § 3. Liiklusseadus (edaspidi LS) § 2 punkt 32 Arvestatud.
7 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus
vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt Lähtudes liiklusseaduse § 2 p-s
väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, 32 sätestatud liiklusõnnetuse
surma või tekib varaline kahju. Antud mõiste definitsioonist on eelnõu
kohaselt on liiklusõnnetused ka eelnõu §-s 3 sõnastust muudetud.
toodud juhtumid. Tulenevalt sellest tuleks
meie hinnangul liiklusõnnetuse mõistet
täpsustada ning alamaktis ehk määruses ei
tohiks sätestada, et teatud juhtumeid siiski ei
käsitleta liiklusõnnetustena ning neid ei
registreerita. Tulenevalt eelnevast teeme
ettepaneku vaadata ka vajadusel üle LS
sätestatud liiklusõnnetuse mõiste ning seda
täpsustada.
6. Eelnõu § 4. Eelnõu 3. peatükis on analoogselt kehtiva Arvestatud.
määruse 4. peatükiga sätestatud
6
9 liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamine. Eelnõu ülesehitust ja sõnastusi
Kehtivas määruses on antud peatükk muudetud.
sisustatud mõnevõrra deklaratiivsete
sätetega, mille kohaselt peab näiteks PPA
välja selgitama politseis registreeritud
liiklusõnnetuse asjaolud, vormistama
liiklusõnnetuse akti ja menetlema
liiklusõnnetust vastavalt «Väärteomenetluse
seadustikule» ja «Kriminaalmenetluse
seadustikule». Eelnõus on antud peatükk
sisustatud vaid ühe paragrahviga „§ 7.
Raskete liiklusõnnetuste uurimise
ekspertkomisjoni tegevus ning koostöö
Politsei- ja Piirivalveametiga
liiklusõnnetuste asjaolude
väljaselgitamisel“. Eelnõu 3.peatüki sisu ei
vasta meie hinnangul selle peatüki
eesmärgile ja seega on tegemist
süstematiseerimise veaga. Tulenevalt
eelnevast teeme ettepaneku vaadata antud
peatüki eesmärk ja sisu ümber.
Eelnõu § 5. Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab, et PPA Arvestatud.
9 teavitab viivitamata raskete liiklusõnnetuste
uurimise ekspertkomisjoni, kui ta saab teada Eelnõu on muudetud,
raskete liiklusõnnetuse uurimise kõnealused sätted, millega
ekspertkomisjoni uurimispädevusse kuuluva laiendatakse määruse tasandil
liiklusõnnetuse toimumisest. Seletuskirja komisjoni liikmete õigusi, on
kohaselt on eelnõu 3. peatükis sätestatud, et eelnõust välja jäetud. Komisjoni
liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamiseks, ülesannete ja õiguste
üldistamiseks ja liiklusohutuse tagamise sätestamine eeldab
ettepanekute väljatöötamiseks moodustab liiklusseaduse muutmist.
majandus- ja taristuminister raskete
liiklusõnnetuste uurimise ekspertkomisjone.
Sisuliselt sellist regulatsiooni eelnõu § 7 aga
ei sisalda. Nimetatud paragrahvi lõige 1
sätestab vaid PPA teavitamiskohustuse ning
lõige 2 komisjoni liikme õigused LS § 172
lõige 1 annab valdkonna eest vastutavale
ministrile õiguse moodustada
ekspertkomisjone liiklusõnnetuse põhjuste
väljaselgitamiseks, üldistamiseks ja
liiklusohutuse tagamise ettepanekute
väljatöötamiseks. Küsitav on aga selle
7
komisjoni iseloom ehk kas ministril on antud
volituse alusel õigus luua alalisi või ajutisi
komisjone. Ebaselge on ka see, millised
liiklusõnnetused kuuluvad ekspertkomisjoni
pädevusse ja mis täpsemalt on komisjoni
uurimispädevus, kes kuuluvad
ekspertkomisjoni ja kellele täpselt peab PPA
teate edastama.
LS § 172 lõige 2 sätestab ekspertkomisjoni
õigused, milleks on tutvuda liiklusõnnetuse
kohta koostatud materjalidega, selgitada
välja liiklusõnnetuse asjaolusid, koostada
üldistusi ja teha ettepanekuid liiklusohutuse
parandamiseks, liiklusõnnetuste
tekkepõhjuste kõrvaldamiseks ja
liiklusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks.
Eelnõu § 7 lõikega 2 soovitakse aga
laiendada komisjoni liikme õigusi.
Ekspertkomisjoni liikmel oleks tulenevalt
eelnõust kokkuleppel sündmuskohal
liiklusõnnetuse juhtumi menetlust juhtiva
ametnikuga õigus viibida liiklusõnnetuse
sündmuskohal, filmida, teha skeeme, fotosid,
küsitleda liiklusõnnetusega seotud isikuid
ning tunnistajaid ja samuti õigus tutvuda
liiklusõnnetuses osalenud isikute ja sõidukite
andmetega. Esiteks jääb arusaamatuks,
millist ametnikku on silmas peetud. Teiseks
laiendab antud määrus lubamatult
uurimiskomisjoni liikme õigusi, soovides
anda komisjoni liikmele analoogseid õigusi
süüteo menetlejaga. Meie hinnangul ei ole
selline õiguste laiendamine määruse tasandil
lubatud. Nõustume asjaoluga, et
liiklusõnnetuste uurimise ekspertkomisjoni
liikmel võib olla põhjendatud liiklusõnnetuse
sündmuskohal viibimine ning seal
liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta
info kogumine, et tuvastada liiklusõnnetuse
põhjustanud riskifaktoreid ja koguda
andmeid, mida PPA oma ülesannetest
lähtuvalt ei kogu. Eelnev nõuab aga
komisjoni ülesannete ja õiguste ka seaduse
8
tasandil üle vaatamist. Tulenevalt eelnevast
teeme ettepaneku kujundada
ekspertkomisjoni edaspidise rolli ja iseloomu
osas vajadusel uus kontseptsioon ning
lähtuvalt sellest laiendada või muuta ta
ülesandeid ja õigusi.
Eelnõu § 6. Käesolev eelnõu on tihedalt seotud Arvestatud.
13 Vabariigi Valitsuse määruse
„Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise Kaks eelnõu on ühendatud
põhimäärus“ eelnõuga, mis on hetkel samuti üheks eelnõuks.
menetlemisel. Tulenevalt sellest, et eelnõud
on omavahel seotud tuleks vältida ühe
eelnõu eraldiseisvat jõustumist. Teeme seega
ettepaneku sätestada nii käesolevas eelnõus
kui ka „Liiklusõnnetuste andmekogu
pidamise põhimäärus“ eelnõus ühtne
jõustumise rakendussäte.
7. Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, Arvestatud.
et eelnõu puudutab oluliselt ka
tervishoiuteenuse osutajate tööd ning näeb Eelnõu esitatakse arvamuse
ette neile kohustusi, kuid eelnõu ei ole andmiseks nii
vastavatele asutustele või nende Sotsiaalministeeriumile kui ka
katuseorganisatsioonile kooskõlastamiseks tervishoiuteenuse osutajate
ega arvamuse avaldamiseks esitatud. esindusorganisatsioonidele.
Sotsiaalministeerium
7. Eelnõu 1. Liiklusseaduse § 171 lõige 2 volitusnorm Arvestatud.
sisaldab nii liiklusõnnetusest teatamise, kui
liiklusõnnetuse Mööname, et nii liiklusõnnetuse
registreerimise,
vormistamise, asjaolude väljaselgitamise ja vormistamine kui
arvestuse korda. Määruse eelnõu reguleerib liiklusõnnetusest teatamine on
vaid liiklusõnnetuse juba õiguskorras reguleeritud,
registreerimise,
asjaolude väljaselgitamise ja arvestusekorda.osaliselt liiklusseaduse §-s 169
Seletuskirja kohaselt ei sisalda määrus ning Politsei- ja Piirivalveameti
liiklusõnnetusest teavitamise korda ega peadirektori käskkirjaga
vormistamist, kuna sellega seonduv on „Liiklusõnnetuste vormistamise
detailselt reguleeritud muudes õigusaktides. ja dokumenteerimise kord“.
Majandus- ja
Teeme ettepaneku viia volitusnormiga Kommunikatsiooniministeerium
kooskõlla määruse eelnõu sisuga ning valmistab ette liiklusseaduse
tulevikus liiklusseaduse § 171 lõige 2 muuta muutmise eelnõu, millega on
vastavaks määruse tegeliku reguleerimisega. kavas muuta § 171 lõikes 2
9
sätestatud volitusnormi sisu ja
ulatust, et edaspidi mitte
dubleerida liiklusõnnetusest
teavitamise korda, mis on juba
sätestatud seaduses, ning
loobuda vormistamisele seatud
normidest.
8. Eelnõu § 2. Eelnõu § 6 lõike 8 kohaselt esitab Arvestatud.
6 tervishoiuteenuse osutaja eelnõu §-s 5
nimetatud andmed politseiprefektuurile. Andmete edastamine
Selgusetuks jääb, kuidas toimub andmete tervishoiuteenuse osutaja poolt
edastamine, mil viisil. Seetõttu palume toimub praegu VV 20.02.2001
täpsustada nii eelnõus kui seletuskirjas määruses nr 68 kehtestatud
andmete edastamise viisi. korras. Selle § 6 lõike 1
kohaselt registreerib
Lisaks § 6 lõikes 8 viide §-le 5 väär, normis tervishoiuasutus kõik
peaks olema viide eelnõu §-le 6. tervishoiuasutusse toodud või
tema poole pöördunud isikud,
Teeme ettepaneku sätestada andmete kes on liiklusõnnetuses
edastamine määruses täpsemalt. Juhime kannatada saanud või väidavad
tähelepanu, et vaid eelnõu §-s 9 on vähesel seda, ning edastab sama
määral reguleeritud andmete edastamist. määruse § 14 alusel andmed
kannatanu kohta paberil
sündmuskohajärgsele
prefektuurile, Eesti
Liikluskindlustuse Fondile ja
Haigekassale 1 tööpäeva
jooksul või Tööinspektsiooni
kohalikule asutusele 1 tööpäeva
jooksul.
Eelnõus täpsustatakse andmete
edastamise viisi. Eelnõus
nähakse ette andmete
edastamine digitaalselt
krüpteerituna, kuna tegemist on
delikaatsete isikuandmetega.
Eelnõu ettevalmistamise käigus
on osapooled sellele tähelepanu
juhtinud, et isikuandmete
saatmine paberil on ajale jalgu
jäänud lahendus.
9. Eelnõu § 3. Palume seletuskirjas täpsustada eelnõu § 6 Arvestatud.
11 lõike 8 selgitusi. Selle sätte kohaselt peab
10
tervishoiuteenuse osutaja esitama Seletuskirja on täpsustatud..
liiklusõnnetuses vigastatu andmed politseile
kas pärast vigastatu registreerimist või
registriandmetes muudatuse tegemist.
Selgusetuks jääb, millist olukorda
registreerimisandmete muudatuste tegemise
all mõeldakse.
Kas järgnevalt kirjeldatud olukord läheb
registriandmetes muudatuste tegemise alla?
Isik, kellega juhtub liiklusõnnetus viiakse
tervishoiuteenuse osutaja juurde, kuid keegi
ei tea, et temaga juhtus liiklusõnnetus. Isik
on näiteks mitu päeva teadvuseta,
tunnistajaid ei ole ning alles pärast saab
tervishoiuteenuse osutaja teada, et juhtus
liiklusõnnetus ning registreerib isiku
andmed. Tegemist justkui oleks § 6 lõikes 8
sõnastatud registriandmete muudatusega,
sest alles siis saab tervishoiuteenuse osutaja
teada, et üldse toimus liiklusõnnetus ning
muudetakse või esitatakse
registreerimisandmed. Kuid kas taolist
olukorda on siiski mõeldud või mõeldakse
registreerimisandmete muudatuste näol siiski
ainult mingeid muid olukordi?
EIS-s kooskõlastamisel olnud eelnõule „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“2 esitatud
märkused ja ettepanekud:
Jrk Eelnõu Märkusega
Märkuse või ettepaneku sisu
nr säte arvestatud/mittearvestatud
Justiitsministeerium
1. Eelnõu § 1. Eelnõust tuleneb, et liiklusõnnetuste Arvestatud.
1 lg 3, § pidamise andmekogu eesmärk on tagada Määruse eelnõu ja
14 riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamiseks, seletuskirja on täpsustatud.
samuti liiklusohutusalasteks arendus- ja Selgituseks, et
uurimistöödeks vajaliku andmestiku olemasolu liiklusõnnetuste pidamise
ja kättesaadavus. Isikuandmete kaitse andmekogu hõlmab vaid
2
Algne eelnõu „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“ kättesaadav EIS-s, toimik nr 15-1254
11
seisukohast on vajalik järgida minimaalsuse andmeid, mis on vajalikud
ning eesmärgipärasuse põhimõtet. See Maanteeameti põhimääruses
tähendab, et isikuandmeid tuleb töödelda nii toodud ülesande täitmiseks,
vähe kui võimalik, et saavutada soovitud st liiklusohutuse
eesmärk. Andmekogu üldisest eesmärgist ei suurendamiseks ehk
tulene, et vajalik oleks isikustatud andmete liiklusõnnetuste, neis
töötlemine. Sellekohane põhjendus puudub nii hukkunute ja vigastatute arvu
eelnõu tekstis kui ka seletuskirjas. Eelnõu § 15 vähendamiseks.
lõikes 1 on öeldud, et isikustatud andmeid Kuigi liiklusohutuspoliitikat
töödeldakse eesmärgi saavutamiseni, kuid ei tehta isikupõhiselt, on
ühestki normist ega selgitusest ei ilmne, mis on isikupõhiste andmete
isikuandmete töötlemise eesmärk. On
kogumine ning töötlemine
ebatõenäoline, et riiklikku äärmiselt oluline.
liiklusohutuspoliitikat tehakse isikupõhiselt. Isikuandmeid töödeldakse
eesmärgi saavutamiseks
minimaalselt. Efektiivne
liiklusohutuspoliitika ei saa
toimuda üldise statistika
alusel (üksnes hukkunute,
raskelt vigastatute ja
liiklusõnnetuste koguarv),
vaid eeldab teadmisi
õnnetuses osalenutest ja
seeläbi ka õnnetuste
põhjustest. Seega on
isikustatud andmete
töötlemine vajalik selleks, et
siduda kindel liiklusõnnetus
teistes registrites (näiteks
liiklusregistris) olevate
andmetega. Seeläbi saadakse
teada näiteks, kas
liiklusõnnetuses osalenud
isikul oli juhtimisõigus. Ilma
isikustatud andmete põhise
päringuta ei ole võimalik
siduda Politsei- ja
Piirivalveameti ja Eesti
Liikluskindlustuse Fondi
poolt esitatud andmeid
kindla liiklusõnnetuse
andmetega, mille alusel
saaks analüüsida
liiklusõnnetuse asjaolusid ja
põhjusi. Lisaks õnnetuse ja
isiku seostamisega,
kasutatakse isikustatud
andmete juhul, kui on vaja
tuvastada andmekogus
isikuandmetega seotud
12
süsteemi vea põhjust.
Isikustatud andmed
säilitatakse kuni isikustatud
andmete töötlemise eesmärgi
saavutamiseni, kuid mitte
kauem kui kaks aastat, pärast
mida isikustatud andmed
kodeeritakse. Kodeeritud
andmed kustutatakse
hiljemalt kaks aastat peale
isikuandmete kodeerimist.
2. Eelnõu 2. Andmekogus töödeldakse delikaatseid Arvestatud.
isikuandmeid, kuid sätestamata on tagatised Määruse eelnõu ja
delikaatsete isikuandmete kaitseks. Esmalt on seletuskirja on täpsustatud.
ka siinkohal probleem üleüldises isikuandmete Liiklusohutuse
töötlemise põhjendatuses ning teisalt suurendamine, sealhulgas
konkreetsete andmekategooriate töötlemises. laiemas plaanis vigastuste ja
Näiteks soovitakse töödelda andmeid isiku vigastussurmade ennetamine
joobe, terviserikke olemasolu ning saadud on riiklikul tasandil oluline
vigastuse raskusastme kohta aga ka andmeid prioriteet (tegevus kajastatud
isiku (vanuse, soo) kaalu ja pikkuse kohta. nii VV tegevusprogrammis,
Loetletud andmete näol on tegu delikaatsete Transpordi arengukavas,
isikuandmetega, mille töötlemiseks peavad Liiklusohutusprogrammis
esinema väga kaalukad põhjendused. VV poolt loodud vigastuste
Isikuandmete kaitse minimaalsuse põhimõttest ja vigastussurmade
tulenevalt peab igasugune isikuandmete ennetamise rakkerühma
töötlemine olema viidud miinimumini. Eriti tegevustes). Sealhulgas on
täpselt tuleb seda nõuet järgida delikaatsete nimetatud dokumentides ette
isikuandmete puhul. Ohutuspoliitika või nähtud liiklusvigastuste
arendustöö ei ole kindlasti piisavalt kaalukad kohase statistika
argumendid nimetatud andmete töötlemiseks. parandamine, muu hulgas
Mainimata ei saa jätta, et puuduvad liiklusvigastuste raskusastme
põhjendused vastavate andmekategooriate määramise ja sellekohase
töötlemiseks. andmevahetuse alustamine.
Ilma usaldusväärsete
andmeteta ei ole võimalik
ellu viia efektiivset
liiklusohutuspoliitikat.
Teadmata näiteks, millises
vanuses ja soolises
erinevuses isikud
õnnetustesse satuvad (näiteks
koht, aeg, õnnetuse liik), ei
ole võimalik planeerida ka
õnnetuste ennetamise
meetmeid. Näiteks, kui
õnnetustesse satuvad
maapiirkondades
vanemaealised muukeelsed
kõnelevad isikud, ei ole
13
mõistlik teha noortele
suunatud eestikeelseid
ennetuskampaaniaid.
Lähtuvalt eelmises punktis
toodule, on delikaatsed
isikuandmed isikustatud seni,
kuni need seotakse
konkreetse liiklusõnnetusega.
Liiklusõnnetuse analüüsis
kasutatakse isikustamata
andmeid. Isikustatud
andmeid töötlevad
Maanteeametis üksnes
vastavat õigust omavad
eksperdid, kelle tegevus
logitakse. Seega saab iga isik
veenduda oma andmete
töötlemises ja selle
eesmärkides. Arvestades
eelnevaid asjaolusid, oleme
seisukohal, et isikustatud
andmete töötlemine on
viidud miinimumini.
Liiklusõnnetuse toimumise
asjaolude analüüsis omavad
joove ja terviserike olulist
rolli. Näiteks sõidukijuhi
joobega on seostatavad
veerand Eestis toimuvatest
liiklusõnnetustest. Samuti on
toimunud mitmed traagilised
õnnetused seoses
terviseseisundiga. Nimetatud
asjaolude ilmnemisel on
tegemist kas üksikjuhtumiga
või laiema probleemiga,
mille lahendamiseks tuleb
näiteks muuta
mootorsõidukijuhtide
tervisekontrolli nõudeid.
Sõidukijuhist tuleneva riski
olulise suurenemise tõttu
tuleb selliste liiklusõnnetuste
andmeid vaadata
eraldiseisvalt ning näiteks
taristuga seotud probleemide
tuvastamisel ei saa neid
käsitleda sama kaaluga kui
juhtumeid, kus sarnast riski
suurenemist ei esinenud.
14
3. Eelnõu 3. Andmekogu pidamise üks põhimõte on Mittearvestatud.
dubleerivate andmete kogumise keeld. Seletuskirja on täpsustatud.
Üksikisik peab riigile oma andmeid andma Liiklusõnnetuste andmekogu
ainult ühe korra. Kui esineb vajadus kasutada on valdkonna eest vastutava
samasid andmeid erinevatel eesmärkidel, ministri asutatud
peavad esiteks need eesmärgid olema isikule andmekogu, mille pidamise
andmete andmisel arusaadavad ning teiseks, eesmärk on tagada riikliku
peab riik suutma erinevate andmekogude vahel liiklusohutuspoliitika
tagada automaatse andmeedastuse. kujundamiseks, samuti
Sisuliselt koondab liiklusõnnetuste andmekogu liiklusohutusalasteks
politsei andmekogudes ning Eesti arendus- ja uurimistöödeks
Liikluskindlustuse Fondis olemasolevat teavet. vajaliku andmestiku
Ei ole selge, millisel kujul ja miks pannakse olemasolu ja kättesaadavus.
viimastele organisatsioonidele kohustus esitada Sisuliselt on liiklusõnnetuse
täiendavaid andmeid uude andmekogusse. Kuna andmekogu puhul tegemist
kogu vajalik teave on teistel organisatsioonidel andmeaidaga. Andmeait on
olemas, piisaks analüüside tegemiseks kindlale valdkonnale (või
andmepäringutest teistesse registritesse. Eraldi probleemile) orienteeritud,
andmekogu loomine suurendab tarbetult Eesti teisene, integreeritud, ajast
Liikluskindlustuse Fondi halduskoormust ja sõltuv, püsiv andmekogum,
politsei töökoormust ega ole põhjendatud. mille eesmärgiks on toetada
Eelnimetatud halduskoormuse ja töökoormuse otsuste tegemist.
suurendamine ei ole kooskõlas õigusloome Andmeaidad koostatakse
mahu vähendamise kava ja riigi valitsemise juba olemasolevatest
mahu vähendamise eesmärkidega. andmekogudest spetsiifiliste
andmetöötlusülesannete
(näiteks andmeanalüüsi) ja
aruannete koostamiseks.
Dubleerivate andmete
kogumine ning andmete
ülekanne on erinevad
tegevused ning
andmeülekande piiramine
lähtudes dubleerivate
andmete kogumise keelust
on arusaamatu ja
ebamõistlik. Sarnasele
järeldusele on jõutud ka
riigikantselei koostatud
uuringus „Andmeaitade
(teiseste
andmekogude) loomise
põhimõtete väljatöötamine“3.
Eelnõus ei ole üksikisikule
pandud kohustust andmete
edastamiseks. Andmete
3
https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/poliitika-analuusid-
ja-uuringud/tarkade-otsuste-fondi-uuringute-
kokkuvotted/Andmeaidad_l%C3%BChikokkuv%C3%B5te_10%20lk.pdf
15
edastajateks on Politsei- ja
Piirivalveamet ja
Liikluskindlustuse fond.
Liiklusõnnetuste andmekogu
puhul on andmete
edastamine planeeritud
toimuma automaatselt ilma
isiku sekkumiseta. Kuivõrd
eelnõu kooskõlastamise
käigus ei tõstatanud
Rahandusministeerium ega
ka Siseministeerium
halduskoormuse suurenemise
probleemi, jääb selgusetuks,
millel Teie vastavasisuline
hinnang põhineb.
Andmete pärimine teistest
registritest viisil, et andmeid
päritakse teistest
andmekogudest analüüside
tegemise käigus, on
andmekogu eesmärke silmas
pidades praktikas teostamatu.
Liiklusohutuse analüüsis
kasutatakse sageli
samaaegselt erinevate
registrite andmeid ning
andmete kasutamise vajadus
võib omakorda lähtuda
päringutingimustest. Ad hoc
päringud kirjeldatud viisil
eeldavad andmete
väljastamisel inimese
sekkumist, mis planeeritud
kujul andmevahetuse juures
vajalik ei ole. Ühtlasi eeldaks
see oluliselt kallimate
infotehnoloogiliste
lahenduste loomist ja
hilisemat haldamist. Seega
vastupidiselt esitatud
seisukohale suurendab just
andmekogu puudumine riigi
halduskoormust ning
kulutusi. Praktikas on kõik
meile teada olevad
võrreldavad olukorrad
lahendatud planeeritud viisil.
4. Eelnõu 4. Kui soovida andmekogu pidada ning Arvestatud.
eelnevad probleemid leiavad lahenduse, siis Algselt oli määruse §-s 14
16
täiendavalt tuleks reguleerida: sätestatud, et isikustatuid
1) erinevate andmekategooriate säilitamise andmeid säilitatakse kuni
tähtajad. Kodeerimine ei ole piisav meede, kuna töötlemise eesmärgi
puudub põhjendus andmete pikaajaliseks saavutamiseni ja
töötlemiseks; isikustamata andmeid
2) juurdepääsuõigused registrile. Piisav ei ole säilitatakse tähtajatult.
üldine viide isikuandmete kaitse seadusele või Eelnõu sõnastust on
avaliku teabe seadusele, kuna sealsed normid muudetud. Isikuandmeid
on liiga üldised, et kaaluda juurdepääsuõigusi säilitatakse ainult kuni nende
isikute gruppide järgi. Juurdepääsuõiguste töötlemise eesmärgi
lahendamine hõlmab ka andmevahetust teiste saavutamiseni, aga mitte
registritega ning erinevat juurdepääsuõigust kauem kui kaks aastat, pärast
andmekogus andmeid töötlevatele isikutele mida isikuandmed
andmete kategooriate lõikes. kodeeritakse. Süsteemi
logisid säilitatakse 12 kuud
alates registriandmete
töötlemisest.
Isikustamata andmete
tähtajatu säilitamine on
asendatud konkreetse tähtaja,
st 75 aastaga. Antud tähtaeg
on vajalik, et hinnata
pikaajalisi trende ning nende
muutuseid liiklusohutuses.
On tõenäoline, et osad
muutused toimuvad
inimpõlvede vahetumise
tõttu ja ilma pikaajaliste
aegridadeta seda hinnata
võimalik ei ole.
Isikustamata liiklusõnnetuste
andmete pikaajaline
säilitamine on vajalik, sest
näiteks politsei andmekogus
säilitatakse andmeid teatud
ajani, peale seda kantakse
andmed arhiivi.
Liiklusohutuse muutuseid
ning ennetustegevuste ja
riskifaktorite mõjusid tuleb
aga hinnata pikemaajaliste
aegridade alusel. Näiteks on
uuringutes leitud, et
ennetustegevus omab
statistiliselt olulist mõju alles
siis kui seda teha pidevalt ja
mitmeid aastaid järjest.
Taristu muutuste mõju
hindamiseks on vajalik
vähemalt 4-10aastased
17
aegread. Lõpetatud
väärteoasjade andmete korral
kantakse andmed arhiivi
aasta pärast väärteoasja
lõpetamist.
Isikuandmete kodeerimine
lähtub liiklusseaduse § 1711
lõikes 8 toodust. MKM
hinnangul on andmete
kodeerimine eelnõus
kirjeldatud viisil vajalik
isikuandmete töötlemise
nõuete täitmise tagamiseks.
Siseministeerium
5. Eelnõu § 1. Eelnõu § 6 kohaselt on andmekogusse Arvestatud.
6 andmete esitajateks Politsei- ja Piirivalveamet Määruse eelnõud ja
(edaspidi PPA), Eesti Liikluskindlustuse Fond seletuskirja on täpsustatud.
ja raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon. Raskete liiklusõnnetuste
Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 1711 lõike 6 uurimise komisjon on välja
kohaselt esitavad andmekogusse andmeid jäetud. MKM kavandab
liiklusõnnetuste asjaolude, liiklusõnnetuses liiklusseaduse muudatust,
osalenud sõidukijuhi ning sõiduki kohta PPA ja millega täiendatakse
Liikluskindlustuse fond. Lisaks esitab PPA liiklusseaduse § 1711 lõiget 6
liiklusõnnetuste andmekogusse andmeid raskete liiklusõnnetuste
liiklusõnnetuses osalenud liiklejate ning uurimise komisjoniga.
hukkunu või vigastatu kohta. Arvestades, et LS
sätestab suletud loetelu andmeandjatest, ei ole
seda alamaktiga ehk määrusega lubatud
laiendada. Tulenevalt eelnevast teeme
ettepaneku jätta eelnõus andmeandjate loetelust
välja raskete liiklusõnnetuste uurimise
komisjon.
Seonduvalt eelnevaga juhime teie tähelepanu
asjaolule, et raskete liiklusõnnetuste
uurimiskomisjoni poolt liiklusõnnetuse kohta
kogutud ja andmekogusse kantavate andmete
loetelus on andmeid, mille sisuline omanik ei
ole kõnealune komisjon. LS § 172 lõike 2
kohaselt on ekspertkomisjonil õigus tutvuda
liiklusõnnetuse kohta koostatud materjalidega
ning sellest tulenevalt on enamus eelnõu §-s 13
loetletud andmete puhul tegu PPA andmetega,
mida uurimiskomisjon andmekogusse esitada ei
saaks.
6. 2. Eelnõu §-s 11 on loetletud andmed, mida Arvestatud.
peab PPA andmekogusse esitama. Sätestatud 20. novembril 2015. a toimus
andmestik on laiem, kui hetkel PPA poolt kohtumine Siseministeeriumi
liiklusõnnetuse akti kantavad andmed. ning Politsei- ja
Liiklusõnnetuse akti kantavad andmed on Piirivalveameti esindajatega.
18
sätestatud Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 Kohtumise tulemusena lepiti
määruse nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, kokku ja muudeti eelnõu
asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, alljärgnevalt:
registreerimise ja arvestuse kord“ §-s 8. 1) Paragrahvi 11 lg 2 punkt 4
Siseministeeriumi hinnangul on PPA-l võimalik ja lõike 3 punkt 2 välja
esitada uude andmekogusse vaid andmeid, mida jäetud.
kogutakse liiklusõnnetuse akti kandmise 2) Paragrahvi 11 lõike 5
eesmärgil. Täiendavate andmete kogumise ja punkt 7 muudeti ja täiendati
esitamise nõuet ei ole seletuskirjas selgitatud lõige 5 uue punktiga 8
ega põhjendatud ning samuti ei ole toodud välja järgmises sõnastuses:
sellega kaasnevat võimalikku kulu. Tulenevalt „7) sõiduki juhi puhul
eelnevast teeme ettepaneku piirduda eelnõu §-s andmed liiklusseaduse § 69
11 sätestatud andmete puhul vaid nende lõikes 2 ja lõikes 3 sätestatud
andmetega, mida PPA juba käesoleval hetkel alkoholi piirmäära ületamise
liiklusõnnetuse akti kannab. ulatuse muu narkootilise või
Lisaks teeme ettepaneku kasutada eelnõus psühhotroopse aine
andmete tähistamiseks samasid termineid, mida kasutamise kohta
kasutatakse liiklusõnnetuse aktis. 8) jalakäija puhul andmed
Eraldi soovime rõhutada, et eelnõu § 11 lõike 5 alkoholi ja muu narkootilise
punkt 7 kohustab esitama sõiduki juhi ja või psühhotroopse aine
jalakäija puhul andmed LS § 69 lõikes 2 ja kasutamise kohta;“.
lõikes 3 sätestatud alkoholi piirmäära ületamise 3) Paragrahvi 11 lõike 5
kohta. LS § 69 lõige 2 ja lõige 3 sätestavad punkti 8 (uus punkt 9)
alkoholi piirmäära mootorsõidukijuhile, muudeti ja sõnastati
trammijuhile ja maastikusõidukijuhile. Alkoholi järgmiselt:
piirmäära ületamise normid ei kohaldu aga „9) välisriigis väljastatud
muude sõidukite juhtidele ega jalakäijale. Seega juhiloaga sõidukit juhtinud
kuigi politsei tuvastab eelnimetatud isikute isiku puhul andmed tema
võimaliku alkoholi tarvitamise ei ole juhtimisõiguse olemasolu
sõidukijuhtide (v.a mootorsõiduki-, trammi- ja kohta ja isiku poolt esitatud
maastikusõidukijuht) ja jalakäijate alkoholi andmed juhistaaži kohta;“.
piirmäära ületamise ja joobeseisundi numbrilise 4) Paragrahvi 11 täiendati
väärtuse tuvastamiseks õiguslikku alust. uue lõikega 8 järgmises
sõnastuses:
„(8) Põhjendatud juhtudel
võib Politsei- ja
Piirivalveamet esitada vähem
andmeid kui käesoleva
paragrahvi andmekoosseisus
on loetletud.“.
Andmekaitse Inspektsioon
7. 1. Arusaamatuks jääb andmekogu eesmärk. Teadmiseks võetud.
Võib aru saada, et andmekogu hakkab pakkuma Määruse eelnõu seletuskirja
detailset liiklusõnnetuste infot üldsusele. Juba on täiendatud.
kogutud andmete kasutamine riikliku statistika Liiklusohutuse tagamine
ning teaduse huvides on isikuandmete kaitse (eelkõige liiklusõnnetustes
seaduse kohaselt lubatud. Praegu jääb aga hukkunute ja raskelt
mulje, et riik on loonud uue andmekogu, vigastatud isikute
nähes seadusega ette suure hulga detailsete vähendamine) on üks riikliku
19
isikuandmete kokkukorjamise üksnes tähtsusega ülesannetest ning
selleks, et pakkuda neid üldsusele, sest äkki selle ülesande täitmiseks
keegi tahab neid kasutada. Sellisel eesmärgil andmekogu loomiseks on
intensiivse põhiõiguste (õigus otsustada oma olemas selge avalik huvi ja
isikuandmete üle, inimeste eraelu privaatsus) vajadus.
riive (suure hulga andmete kokku kogumine Andmekogu eesmärk on
ilma inimeste nõusolekuta ning nende sätestatud LS § 1711 lõikes 1
avalikkusele kättesaadavaks tegemine) seadusandja poolt ning selle
kehtestamine on väga küsitav. Avalikkusele pidamise eesmärk on tagada
andmete kättesaadavaks tegemiseks peaks tõesed ja analüüsitavad
olema selgelt olemasolev avalik huvi ning andmed riikliku
kasutusvajadus – nagu see on näiteks liiklusohutuspoliitika
kinnistusraamatu või äriregistri puhul. kujundamiseks, samuti
liiklusohutusalasteks
arendus- ja uurimistöödeks.
Seega on esmajärjekorras
andmekogu vajalik
liiklusohutust otseselt
korraldavatele asutustele ja
isikutele seadusest tulenevate
avalike ülesannete
täitmiseks.
Eelkõige Maanteeametile
ning kohalikele
omavalitsustele ennetustöö,
teede ja tänavate ehituse,
mootorsõiduki juhtide
koolituse jmt planeerimiseks.
Statistiliselt töödeldud
isikustamata andmete
avalikkusele kättesaadavaks
tegemine on vajalik eelkõige
avaliku teabe seaduses
sätestatud nõuete täitmiseks
ning ühiskonna- ja selle
liikmete turvalisuse huvides.
Avalik huvi liiklusõnnetuste
andmeid kasutada on selgelt
olemas. Maanteeameti
hinnangul avaldatakse
suuremates ajalehtedes
igakuiselt üle 800 kirjutise,
mida saab
liiklusohutusohutusega
seostada (liiklusõnnetuste
andmed, statistika).
Meediakanalites antakse
igapäevaselt ülevaateid
liiklusoludest.
Ainuüksi 2014–2015
20
õppeaasta jooksul tehti Eesti
ülikoolides üle kolmekümne
liiklusohutusega seotud
lõputöö. Kõigis neist
kajastati liiklusõnnetuste
statistikat suuremal või
vähemal määral, mitmed
neist keskendusid suures
osas liiklusõnnetuste
andmete analüüsile.
Delikaatseid isikuandmed on
eelnõus planeeritud koguda
peamiselt raskete
liiklusõnnetuste kohta. Ehki
elektroonilise andmetöötluse
võimaluse loomine
liiklusõnnetuste uurimise
komisjonile on endiselt
vajalik, loobuti selle
reguleerimisest (puudub
vastav volitusnorm
liiklusseaduses). Seega on ka
viidatud puudused suures
osas likvideeritud.
Muudatuste tagajärjel
töödeldakse andmekogus
delikaatsetest isikuandmetest
üksnes infot sõidukijuhtide ja
jalakäijate alkoholi või
psühhotroopsete ainete
tarvitamise tunnuste kohta.
Samuti infot selle kohta, kas
isik sai vigastada või hukkus.
Eesmärk on tulevikus
andmeid täiendada selliselt,
et eristatav oleks, kas isik sai
raskeid vigastusi. Tegemist
on liiklusohutus-alastes
analüüsides olulise infoga
ning tulemusliku
ohutuspoliitika
kujundamiseks on selle
kaasamine andmekogusse
hädavajalik. Joobe osas on
selgitused toodud märkuste
tabeli real kaks.
8. 2. Seletuskirja kohaselt hakatakse andmeid Arvestatud.
üldsusele pakkuma ilma isiku tuvastamist Määruse eelnõu ja
võimaldavate andmeteta. Seletuskirja kohaselt seletuskirja on täpsustatud.
toimub kodeerimine nii, et inimese nimi ja Ehkki elektroonilise
21
isikukood asendatakse tähe- ja või andmetöötluse võimaluse
numbrikombinatsiooniga. Ilmselgelt ei piisa loomine liiklusõnnetuste
kõnealuse andmestiku anonümiseerimiseks uurimise komisjonile on
üksnes nime ja isikukoodi varjamisest. endiselt vajalik, loobuti selle
Inimesed on kõigi ülejäänud andmete kaudu reguleerimisest (puudub
ikkagi tuvastatavad – nt ainuüksi elukoha vastav volitusnorm
aadress annab võimaluse isiku tuvastamiseks. liiklusseaduses).
Aga tuleb arvestada, et kõik raskemad Uurimiskomisjonide
liiklusõnnetused leiavad ohtrat kajastamist andmetest loobumine
meedias (ning artiklid ja videod on ka hiljem vähendab
internetist leitavad). Saades meediast teada oluliselt liiklusõnnetuse
liiklusõnnetuse toimumiskoha ja -aja, saab kohta kogutavate andmete
hõlpsasti iga inimene edaspidi oma uudishimu detailsust. Määrust
õnnetuse detailide osas hakata rahuldama täiendatakse Maanteeameti
kõnealuse andmekogu abil. Ning isegi kui kaalutlusõigusega keelduda
õnnetus ei leia kajastamist meedias, siis näiteks andmete väljastamisest, kui
osalenute tuttavad saavad ikka registri andmete isikul puudub õigustatud
abil uudishimutseda. Lisaks selgub huvi andmete saamiseks või
seletuskirjast, et andmekogusse hakatakse üles väljastatavate andmete alusel
laadima ka sündmuskohal tehtud fotosid. Ka on isikut võimalik tuvastada.
fotode pealt võivad isikud olla tuvastatavad. „Andmekogu vastutav
Riigi poolt andmete avalikustamisel tuleb eriti töötleja hindab iga taotlust ja
hoolikalt arvesse võtta kõiki võimalusi isiku keeldub isikustamata
tuvastamiseks. Isik on tuvastatav ka siis, kui andmete väljastamisest, kui
teda tunneb ära üksnes väike hulk inimesi. Ilma taotletud andmete põhjal on
arusaadava eesmärgita isikuandmete võimalik isikut tuvastada ja
kokkukogumine ning avalikustamine suure kui taotleja õigustatud huvi
tõenäosusega tuvastataval viisil on täiesti ei ole piisavalt
vastuvõetamatu isikuandmete kaitse põhjendatud.“.
seisukohast.
9. 3. Eelnõuga nähakse ette väga suure hulga Arvestatud.
detailsete andmete kogumist inimeste kohta. Määruse seletuskirja on
Seejuures ei ole aru saada, miks kõiki neid täpsustatud. Andmete
andmeid on vaja. On arusaamatu, milleks on kasutamise vajadust on
vaja koguda andmekogusse liiklusõnnetuses täiendavalt selgitatud
osalenud inimese elukoha aadressi või sõitja märkuste tabeli real seitse.
seost sõidukiga (ja millist seost silmas peetakse Järgnevalt toome selgitused
– kas näiteks seos – juhi abikaasa vend?), konkreetselt välja toodud
sõiduki põhiasukohta (ning mis see üldse on?), küsimustele: Terminit „sõitja
isiku päritolu riiki, juhiloa numbrit, kõiki seos sõidukiga“ on
juhtimisõiguse kategooriaid, sõiduki täpsustatud eelnõu
registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeva. seletuskirjas. Selle all
peetakse silmas kahe
andmetabeli (sõidukite
andmetabel ja isikute
andmetabel) ühendamiseks
vajalikku tehnoloogilist infot
(unikaalset koodi). Selle
alusel on võimalik tuvastada
millises sõidukis isik
22
liiklusõnnetuse ajal viibis.
Seoses andmevälja
kasutamine on
tehnoloogiliselt paratamatu
olukorras, kus
liiklusõnnetusega võib olla
(enamasti ongi) mitu sõidukit
ja isikut samaaegselt.
Sarnaseid termineid on
kasutatud näiteks
liikluskindlustuse registri
põhimääruses.
Terminit „sõiduki
põhiasukoht“ kasutatakse
Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi
2009/103/EÜ
mootorsõidukite kasutamise
tsiviilvastutuskindlustuse ja
sellise vastutuse
kindlustamise kohustuse
täitmise kohta kodifitseeritud
versioonis (ELT L 263,
07.10.2009, lk 11–31), mis
on Eesti õiguskorda üle
võetud liikluskindlustuse
seadusega ning defineeritud
liikluskindlustuse seaduse §
9 lõikes 1: „sõiduki
põhiasukoht on riigis, mille
liiklusregistrisse sõiduk
ajutiselt või alaliselt on
kantud. Kui registreerimist ei
nõuta, on sõiduki
põhiasukohaks sõiduki
valdaja elu- või
asukohariik.“. Sama mõistet
on kasutatud ka
liikluskindlustuse registri
põhimääruses. Sõiduki
põhiasukoha liiklusõnnetuste
andmekogus fikseerimise
eesmärk on tagada
liiklusohutusalase kitsaskoha
tuvastamine olukorras, kus
mõne teise riigi sõidukid
osalevad Eestis
ebaproportsionaalselt
sagedasti liiklusõnnetuses.
Eelkõige võimaldab see
23
teadmine
liiklusohutusalaseid
meetmeid täpsemalt ja
kuluefektiivsemalt
probleemsele sihtgrupile
suunata.
Termin „isiku päritolu riik“
on eelnõust välja jäetud.
„Päritolu riigi“ all peeti
silmas olukordi, kus
liiklusõnnetuses osaleb
ebaproportsionaalselt palju
mõnest kolmandast riigist
pärit isikuid, võib järeldada,
et nende võimekus Eesti
liikluses hakkama saada ei
ole piisav ning nad vajavad
täiendavat tuge näiteks
koolituse näol.
Erinevate juhtimisõiguse
kategooriate olemasolu
iseloomustab sõidukijuhi
eeldatavat pädevust
liiklusolukordasid mõista
ning neile reageerida. Teave
ongi vajalik hindamaks, kas
erineva kategooria
omandamine tagab juhile
piisava kvalifikatsiooni, et
ohutult liigelda. Näiteks
kajastab puuduseid juhtide
kvalifikatsioonis ka see, kui
D kategooria (buss)
juhtimisõigust omavad isikud
osalevad
ebaproportsionaalselt sageli
mingit tüüpi
liiklusõnnetustes, ehkki
liiklusõnnetuse ajal juhtisid
nad B kategooria sõidukit.
Nõustume, et juhiloa
number,
registreerimistunnistuse
number ja
registreerimistunnistuse
väljastamise kuupäev ei ole
antud kontekstis vajalikud
ning need on eelnõust välja
jäetud.
24
10. 4. Eelnõus on ette nähtud, et PPA esitab Mitte arvestatud.
andmed üksnes nende liiklusõnnetuses Ka PPA esitab andmed kõigi
osalenute kohta, kes said õnnetuses vigastada liiklusõnnetuses osalenud
või hukkusid, seevastu liikluskindlustuse isikute kohta, sealhulgas
registrist ning liiklusõnnetuste liiklusõnnetuses vigastada
uurimiskomisjonid peaksid justkui esitama saanute ja hukkunute kohta.
andmed kõigi osalenute kohta. Vastavalt § 12 esitatakse
ainult andmed, mis on
registreeritud
liikluskindlustuse registris.
Rahandusministri
25.09.2014. a määruse nr 34
„Liikluskindlustuse registri
põhimäärus“ § 9 käsitleb
andmeid, mis
kindlustusjuhtumite kohta
kantakse liikluskindlustuse
registrisse.
11. 5. Andmekaitse Inspektsioonile teadaolevalt on Teadmiseks võetud.
Maanteeamet soovinud loodavasse registrisse Info vigastuste raskusastme
andmeid saada ka e-tervise infosüsteemist kohta on Maanteeametile
(klassifikaatori põhist vigastuse raskusastet). kindlasti vajalik, kuid antud
Juhime tähelepanu, et liiklusseadus ei näe ette eelnõus seda Teie viidatud
e-tervist ega selle pidajat kui andmeandjat. põhjusel käsitletud ei ole.
12. 6. Eelnõu ei sätesta, kui kaua hoitakse alles Arvestatud.
isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid. Määruse eelnõu ja
Eelnõus on üksnes sätestatud, et kodeeritud seletuskirja on täpsustatud.
andmeid (st andmeid ilma nime ja isikukoodita) Isikuandmete kodeerimine
säilitatakse igavesti. Eelnõus on arusaamatu lähtub liiklusseaduse § 1711
lause, et isikustatud andmeid hoitakse alal kuni lõikes 8 toodust.
isikustatud andmete töötlemise eesmärgi Isikuandmete olemasolu on
saavutamiseni. Ei ole teada, mis on see vajalik eelkõige selle aja
isikustatud andmete töötlemise eesmärk. jooksul, kui
Andmekogu enda eesmärgid on ju täiesti liiklusõnnetusega seotud
tähtajatud. andmetes võivad toimuda
olulised muudatused. Seda
eesmärgiga hiljem laekunud
muudatused liiklusõnnetuste
registris õige isikuga siduda.
Isikustatud andmete
töötlemise eesmärke on
põhjalikumalt selgitatud
eelnõu seletuskirjas.
Isikustatud andmeid
säilitatakse kuni nende
töötlemise eesmärkide
saavutamiseni või
maksimaalselt kahe aasta
jooksul. Kui
liiklusõnnetusega seotud
25
andmete täienemine ja sellest
tulenevalt ka vajadus
muutunud andmeid
liiklusõnnetuses osalenud
isikutega siduda muutub
vähetõenäoliseks või tekkida
võivad muutused on
tõenäoliselt väheolulised, siis
kodeeritakse andmed selle
asjaolu teatavaks saamisel
enne kahe aasta möödumist.
Kahe aasta möödudes
kodeeritakse isikuandmed ka
juhul, kui isikuandmete
töötlemise eesmärgid ei ole
veel saavutatud.
Kodeerimisega viiakse
isikute tuvastamise võimalus
võimalikult väikeseks.
13. 7. Eelnõus ei ole sätestatud, mis juhtudel Arvestatud.
andmeid tagasi kodeeritakse ning miks üldse Eelnõu on täiendatud ja
tagasikodeerimise võimaluse jätmine on vajalik. isikuandmete kustutamise
Üksnes põhjendus, et inimene võib tahta tulla ning kodeerimise loogikat
enda andmeid küsima, ei saa olla ainsaks muudetud. Isikustatud
põhjuseks, miks andmed säilitatakse andmeid säilitatakse kuni
tagasikodeeritavana. Kuivõrd andmekogusse nende töötlemise eesmärkide
kantud andmetel on niikuinii üksnes saavutamiseni või
informatiivne tähendus, siis ei oma need maksimaalselt kahe aasta
andmed liiklusõnnetuses osalenud inimese jooksul. Isikuandmete
jaoks niikuinii mingit väärtust. Seletuskirjas on töötlemise eesmärgiks on
viidatud, et isikustatud andmetele saavad võimaldada erinevatest
juurdepääsu mingid teised riigiasutused. Ka see registritest pärinevaid
ei saa olla põhjuseks, miks andmeid säilitatakse andmeid omavahel siduda
tagasikodeeritavana, sest andmekogu eesmärk ning hiljem tehtud muudatusi
on siiski umbisikustatult andmete töötlemine. liiklusõnnetuse andmetes
Lisaks on arusaamatu, mis riigiasutused ja mis liiklusõnnetuste registrisse
ülesanded need on, mille jaoks neid andmeid lisada. Peale eesmärkide
isikustatult vaja on. saavutamist või
maksimaalselt kahe aasta
möödumist andmed
kodeeritakse ning viiakse
miinimumini nende
tagasikodeerimise võimalus.
Algses eelnõus peeti „teiste
riigiasutuste“ all, kes võivad
isikustatud andmeid vajada,
silmas riigiasutusi, kellel on
26
neid andmeid vaja seadusest
tulenevate ülesannete
täitmiseks. Eelnõus oli
kavandatud liiklusõnnetuste
andmekogusse sisestada ka
liiklusseaduse § 172 alusel
moodustatud
ekspertkomisjoni poolt
kogutud andmeid, mida
võiks isikustatult kasutada
Politsei- ja Piirivalveamet.
Aga arvestades asjaolu, et
eelnõust jäeti välja
ekspertkomisjoni poolt
andmete esitamine
liiklusõnnetuste
andmekogusse, siis puudub
ka teistel riigiasutustel
üldjuhul vajadus
liiklusõnnetuse andmekogust
isikustatud andmete
töötlemiseks. Kuna
isikustatud andmete
töötlemise vajaduse
tekkimist ei saa täielikult
välistada, oleme lisanud
eelnõusse sätte, et andmed
väljastatakse neile isikutele,
kellel on õigus neid töödelda
seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks. Igal
üksikjuhul hinnatakse õiguse
olemasolu ning jälgitakse, et
andmeid väljastataks
kooskõlas IKS sätete ja
põhimõtetega.
27
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-0248 - Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude
väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu
pidamise põhimäärus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Justiitsministeerium;
Sotsiaalministeerium; Siseministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84a53d82-5fc2-4b5e-8783-
1081c83484cd
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84a53d82-5fc2-4b5e-8783-
1081c83484cd?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main