dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus

Sotsiaalministeerium · 16. märts 2018
Viit
1.2-3/878-1
Registreeritud
16. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
9. aprill 2018

Failid

  • 📎2-117-04382260 15.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc954 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf52 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Meie 15.03.2018 nr 2-1/17-0438/2260 Sotsiaalministeerium Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Liiklusõnnetuste registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Liikluskindlustuse Fond Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Hindrek Allvee 6397670 [email protected] 2 (2) EELNÕU 07.02.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea ……………….. nr……… Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 171 lõike 2 ja § 1711 lõike 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega reguleeritakse Eestis toimunud liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse korda ning kehtestatakse liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) hukkunu – isik, kes suri liiklusõnnetuses saadud vigastuse tagajärjel 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetust; 2) vigastatu – isik, kellele liiklusõnnetuses saadud vigastuse või tervisekahjustuse tõttu antakse meditsiinilist esmaabi, määratakse ambulatoorne või statsionaarne ravi. 2. peatükk Liiklusõnnetuse registreerimine, asjaolude väljaselgitamine ja arvestus § 3. Liiklusõnnetuse registreerimine Politsei- ja Piirivalveametis ja andmete edastamine (1) Politsei- ja Piirivalveamet registreerib: 1) liiklusõnnetuse, milles isik sai vigastada või hukkus; 2) liiklusõnnetuse, millest liiklusseaduse § 169 lõike 5 alusel tuleb politseile teatada. (2) Politsei- ja Piirivalveamet edastab registreeritud liiklusõnnetuse kohta liiklusõnnetuste andmekogusse järgmised andmed: 1) juhtumi number; 2) liiklusõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg; 3) liiklusõnnetuse toimumise asukoht; 4) liiklusõnnetuse olemuse andmed; 5) sündmuskoha andmed; 6) liiklusõnnetuses osalenud füüsilise isiku andmed; 7) liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmed; 8) andmete registreerimise või muutmise kuupäev. 1 (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud liiklusõnnetuse toimumise asukoha andmed on: 1) maakond, vald, asula; 2) tee nimetus ja kilomeeter või vähemalt kahe ristuva tee või tänava nimetus või tänava nimetus ja lähima maja number; 3) koordinaadid geodeetilises süsteemis L-EST97. (4) Lõike 2 punktis 4 nimetatud liiklusõnnetuse olemuse andmed on: 1) liiklusõnnetuse kirjeldus; 2) liiklusõnnetuse liik; 3) tüüpskeemi kood. (5) Lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuskoha andmed on: 1) liikluskorraldus; 2) kiirusrežiim; 3) teekatte liik ja seisund; 4) tee sõidutingimused; 5) ilmastikutingimused; 6) valgustatus; 7) andmed iseloomuliku tee-elemendi ja -rajatise ning muu taolise kohta. (6) Lõike 2 punktis 6 nimetatud liiklusõnnetuses osalenud füüsilise isiku andmed on: 1) isiku roll liiklusõnnetuses; 2) isiku ees- ja perekonnanimi, kui isikul puudub Eesti isikukood; 3) isiku isikukood, selle puudumisel sugu ja sünniaeg; 4) isiku elukohariik ja Eesti elaniku puhul tema elukoht Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori asula tasemel; 5) märge, kui isik sai vigastada või hukkus; 6) andmed nõuetekohase turvavarustuse kasutamise kohta, kui kasutamise nõue tulenes kehtestatud õigusaktidest; 7) sõiduki juhi puhul andmed liiklusseaduse § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alkoholi piirmäära ületamise ulatuse ja muu narkootilise või psühhotroopse aine kasutamise kohta; 8) jalakäija puhul andmed alkoholi ja muu narkootilise või psühhotroopse aine kasutamise kohta; 9) välisriigis väljastatud juhiloaga sõiduki juhi puhul andmed tema juhtimisõiguse olemasolu kohta ja isiku poolt esitatud andmed juhistaaži kohta; 10) sõiduki juhi ja sõitja puhul seos sõidukiga. (7) Lõike 2 punktis 7 nimetatud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmed on: 1) sõiduki kategooria; 2) sõiduki mark; 3) sõiduki mudel; 4) sõiduki registreerimise riik; 5) sõiduki registreerimismärk; 6) sõiduki täpseim teadaolev sõidukiirus vahetult enne liiklusõnnetust. (8) Lõike 6 punktides 1–6 ja 10 nimetatud sõitja andmed esitatakse juhul, kui sõitja sai vigastada või hukkus. 2 (9) Politsei- ja Piirivalveamet võib esitada käesoleva paragrahvi andmekoosseisus loetletust vähem andmeid, kui andmete kogumine ei ole võimalik või sellega kaasnevad ebamõistlikud kulud. § 4. Liiklusõnnetuse registreerimine kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt ja andmete edastamine (1) Kohustusliku liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fond registreerib liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi vastavalt liikluskindlustuse seadusele. (2) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumit käsitatakse käesoleva määruse tähenduses liiklusõnnetuste statistilises arvepidamises ning liiklusohutusalases analüüsis liiklusõnnetusena. (3) Liikluskindlustuse registris registreeritud Eestis aset leidnud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi kohta edastab Liikluskindlustuse Fond liiklusõnnetuste andmekogusse järgmised liiklusõnnetuse andmed: 1) liikluskindlustusjuhtumi unikaalne identifitseerimise number (liikluskindlustusjuhtumi ID); 2) juhtumi toimumise kuupäev ja kellaaeg, või kui need pole teada, siis eeldatav ajavahemik; 3) juhtumi kirjeldus koos situatsiooni kirjeldava klassifikaatori väärtusega; 4) juhtumi toimumise koht; 5) andmed juhtumis osalenud füüsilise isiku kohta; 6) andmed juhtumis osalenud sõiduki kohta. (4) Lõike 3 punktis 4 nimetatud liiklusõnnetuse toimumise koha andmed on: 1) koordinaadid geodeetilises süsteemis L-EST97; 2) Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori objekti kood. (5) Lõike 3 punktis 5 nimetatud juhtumis osalenud füüsilise isiku andmed on: 1) isiku roll juhtumis; 2) isiku nimi, kui füüsilisel isikul puudub Eesti isikukood; 3) isiku isikukood, isikukoodi puudumisel sugu ja sünniaeg; 4) isiku elu- või asukohariik; 5) märge, kui isiku surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamisega seoses on esitatud kahjunõue; 6) märge, kui isik jäi tundmatuks. (6) Lõike 3 punktis 6 nimetatud juhtumis osalenud sõiduki andmed on: 1) ID-kood; 2) valmistajatehase tähis (VIN-kood); 3) sõiduki registreerimismärk; 4) sõiduki põhiasukoht; 5) kahju põhjustaja vastutuse ulatus; 6) tuvastamata sõiduki märge, kui tegemist on tuvastamata jäänud sõiduki osalusel toimunud kindlustusjuhtumiga. (7) Varalise kahju saanud isiku andmeid ei edastata liiklusõnnetuste andmekogusse, kui isik ei osalenud liiklusõnnetuses. 3 § 5. Liiklusõnnetuse registreerimine tervishoiuteenuse osutaja ja perearsti poolt ning andmete edastamine (1) Tegevusloa alusel tegutsev tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi tervishoiuteenuse osutaja) ja nimistu alusel tegutsev perearst (edaspidi perearst) registreerib tema juurde toodud või tema poole pöördunud isiku, kes on liiklusõnnetuses saanud vigastada või kes väidab seda. (2) Tervishoiuteenuse osutaja ja perearst registreerib liiklusõnnetuses vigastatu kohta järgmised andmed: 1) liiklusõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg; 2) liiklusõnnetuse toimumise koht; 3) liiklusõnnetuses vigastatu andmed; 4) kas vigastatu oli mootorsõiduki juht, trammijuht, jalgrattur, mopeedijuht, jalakäija, sõitja või muu isik; 5) vigastatu seisund; 6) kas vigastatu vajas esmaabi, ambulatoorset või statsionaarset ravi või keeldus ravist. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud andmed liiklusõnnetuse toimumise koha kohta on: 1) maakond, vald; 2) tee nimi ja koht teel kilomeetrina; 3) asulas tänava nimi ja lähedal asuva maja number või nimi. (4) Lõike 2 punktis 3 nimetatud andmed liiklusõnnetuses vigastatu kohta on: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood, selle puudumisel sugu ja sünniaeg; 3) elukoht või aadress; 4) kontakttelefoni number. (5) Lõike 2 punktis 5 nimetatud andmed vigastatu seisundi kohta on: 1) vigastus ja selle raskusaste; 2) joobe tunnused; 3) muud iseloomulikud andmed. (6) Tervishoiuteenuse osutaja ja perearst registreerib liiklusõnnetusest teataja andmed. Kui teataja ei ole otseselt liiklusõnnetusega seotud, siis registreerib perearst teataja andmed ainult teataja nõusolekul. (7) Lõikes 6 nimetatud andmed teataja kohta on: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) elukoht või aadress; 3) kontakttelefoni number; 4) seos liiklusõnnetusega. (8) Tervishoiuteenuse osutaja ja perearst edastab lõigetes 2–5 sätestatud andmed digitaalselt krüpteerituna sündmuskohajärgsele prefektuurile ja Haigekassale ühe tööpäeva jooksul pärast vigastatu registreerimist või nendes andmetes muudatuse tegemist. Sündmuskohajärgsele prefektuurile edastatakse lisaks ka lõikes 7 sätestatud andmed. § 6. Õnnetus, mis ei kuulu liiklusõnnetusena registreerimisele 4 Liiklusõnnetusena ei registreerita õnnetust, mis toimus metsa-, põllu-, ehitustöö või muu samalaadse töösoorituse käigus, liiklusõnnetus oli vahetult töösoorituse tagajärg ning töösooritus ei olnud tavapärase liikluse osa. § 7. Liiklusõnnetusest teavitamine asjaolude väljaselgitamiseks Politsei- ja Piirivalveamet teavitab raskete liiklusõnnetuste uurimise ekspertkomisjoni, kui ta saab teada nimetatud komisjoni uurimispädevusse kuuluva liiklusõnnetuse toimumisest. 3. peatükk Liiklusõnnetuste andmekogu § 8. Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise eesmärk Liiklusõnnetuste andmekogu (edaspidi andmekogu) pidamise eesmärk on tagada riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamiseks, samuti liiklusohutusalaseks arendus- ja uurimistööks vajaliku andmestiku olemasolu ja kättesaadavus. § 9. Andmekogu vastutav töötleja Andmekogu vastutav töötleja on Maanteeamet. § 10. Andmekogu pidamise viis Andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. § 11. Andmekogu andmete töötlemine ja kaitsmine, andmekogus tehtud toimingute üle arvestuse pidamine ja dokumentide säilitamine (1) Andmekogu andmete töötlemine toimub digitaalselt. (2) Andmekogus kaitstakse andmete: 1) terviklust, välistades nii andmete juhusliku kui ka tahtliku volitamata muutmise; 2) käideldavust, välistades andmete juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise; 3) konfidentsiaalsust, välistades volitamata töötlemise. (3) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (4) Liiklusõnnetuse analüüsis kasutatakse andmete töötlemisel isikustamata andmeid. Isikuandmeid kasutatakse eri andmeandjatelt laekunud andmete sidumiseks, andmete õigsuse kontrolliks ja tuvastatud vigade parandamiseks. (5) Andmekogus sisalduvate andmete turvaklass on K1T2S2. Andmekogu turbeaste on keskmine (M). (6) Andmekogusse kantavate andmete, kandmise aja, andmete muutmise aja, väljastamise aja, andmete väljastamise viisi ning andmete saajate üle peetakse arvestust digitaalselt. 5 (7) Andmekogusse kantud andmete ja andmekogu vastutavale töötleja esitatud dokumentide arhiveerimisel lähtutakse arhiiviseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ning andmekogu vastutava töötleja kehtestatud arhiveerimiskorrast. § 12. Andmekogusse andmeandjad (1) Andmekogusse andmeandjad on: 1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) Eesti Liikluskindlustuse Fond; 3) Maanteeamet. (2) Andmekogu vastutav töötleja peab arvestust andmevahetuse kohta andmeandjatega. (3) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutavad andmeandjad. § 13. Andmete esitamine andmekogusse Politsei- ja Piirivalveamet esitab §-s 3 ning Eesti Liikluskindlustuse Fond esitab §-s 4 nimetatud andmed andmekogusse elektrooniliselt hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast liiklusõnnetuse või liikluskindlustuse juhtumi registreerimist või registreeritud liiklusõnnetuse või liikluskindlustuse juhtumi registreerimisandmete muutmist. § 14. Andmete muutmine, parandamine ja kustutamine (1) Kui andmeandja avastab, et ta on esitanud registrisse ebaõigeid andmeid, on ta kohustatud viivitamata esitama registrisse õiged andmed. (2) Kui andmekogu vastutav töötleja saab teada andmekogusse kantud andmete muutumisest või ebaõigsusest, on tal õigus kanda puuduolevad andmed andmekogusse või parandada või kustutada ebaõiged andmed. (3) Andmekogu andmete muutmise või parandamise korral kantakse andmekogu kehtivate andmete hulka uued andmed ning varasemad andmed arhiveeritakse vastutava töötleja poolt 75 aastaks, välja arvatud isikustatud andmed, mis kustutatakse § 19 lõikes 2 sätestatud tähtajal. § 15. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Andmevahetus Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemi ning liikluskindlustuse registriga toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. (2) Andmevahetus teeregistri ja liiklusregistriga toimub päringupõhiselt selleks loodud rakendusliidese kaudu. § 16. Andmekogust andmete väljastamine (1) Andmekogust väljastatakse isikustatud andmeid: 1) andmesubjektile – kirjaliku taotluse alusel kõik temaga seotud andmed; 2) muule isikule – ulatuses, mis on vajalik seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. 6 (2) Andmekogust väljastatakse statistiliselt töödeldud isikustamata andmeid avalikuks kasutamiseks avaliku teabe seaduses sätestatud korras, millele juurdepääs tagatakse vastutava töötleja veebilehel. (3) Andmekogu vastutav töötleja võib varem avaldamata statistiliselt töödeldud isikustamata andmed väljastada, võimaldades ligipääsu andmekogu andmetele infotehnoloogilise rakenduse kaudu või esitades need kodulehel või edastades info e-posti teel. (4) Andmekogu vastutav töötleja hindab iga taotlust ja keeldub isikustamata andmete väljastamisest, kui taotletud andmete põhjal on võimalik isikut tuvastada ja kui taotleja õigustatud huvi ei ole piisavalt põhjendatud. (5) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse andmekogust tasuta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. § 17. Andmekogu koosseis Andmekogu koosneb § 3 lõigetes 2–7, § 4 lõigetes 2–5 ja §-s 18 sätestatud andmetest. § 18. Liiklusregistrist ja teeregistrist andmekogusse kantavad andmed (1) Liiklusregistrist kantakse andmekogusse isikule Eestis juhtimisõiguse andmise kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) elukoht Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori asula tasemel; 4) omistatud juhtimisõiguse kategooriad, juhistaaž ja juhtimisõiguse staatus liiklusõnnetuse hetkel; 5) juhtimisõiguse ja kehtiva tervisetõendi olemasolu liiklusõnnetuse ajal ning selle väljastamise aeg; 6) juhile või tema kasutatavale sõidukile juhtimisõiguse väljastamisel seatud eritingimused; 7) andmed juhtimisõiguse väljastamise eelduste täitmise kohta – mootorsõidukijuhi koolitaja nimi ja registrikood iga kategooria kohta, koolituse alguse kuupäev, koolituse lõppemise kuupäev, eksami tüüp, nimetus, sooritamise kuupäev ja tulemus, eksamineerija kood. (2) Liiklusregistrist kantakse andmekogusse Eestis registreeritud sõiduki kohta järgmised andmed: 1) valmistajatehase tähis (VIN-kood); 2) riiklik registreerimismärk; 3) kategooria; 4) mark ja mudel; 5) valmistamise aasta; 6) järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli kuupäev; 7) muu sõiduki tehnilisi parameetreid ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist käsitlev teave. (3) Teeregistrist kantakse andmekogusse järgmised liiklusõnnetuse toimumise asukoha andmed: 1) teeosa kood; 7 2) tee number ja nimetus; 3) teelõigu number; 4) teelõigu alguse kilomeeter; 5) teelõigu lõpu kilomeeter; 6) teeosa liik; 7) asukoha kaugus tee algusest; 8) muu asukohta käsitlev teave. § 19. Andmekogu andmete säilitamine (1) Isikustamata andmeid säilitatakse 75 aastat alates andmete andmekogusse kandmisest. (2) Isikuandmed kodeeritakse eesmärkide saavutamisel, aga mitte hiljem kui kahe aasta jooksul liiklusõnnetuse registreerimisest arvates. Isikuandmete kodeerimist teostab andmekogu vastutav töötleja. (3) Lõikes 2 nimetatud juhul kodeeritakse isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood unikaalseks koodiks nii, et seda ei saa isikustatud kujule tagasi kodeerida. (4) Paragrahvi 11 lõike 6 kohaselt koostatud logi säilitatakse digitaalselt 24 kuud alates registriandmete töötlemisest, pärast mida logi kustutatakse. (5) Andmekogu tegevuse lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või avalikku arhiivi või andmete hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse asjakohane akt. § 20. Järelevalve andmekogu pidamise üle Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad andmekogu vastutav töötleja, avaliku teabe seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud asutus ja Andmekaitse Inspektsioon vastavalt õigusaktides sätestatud pädevusele. 4. peatükk Rakendussäte § 21. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“ tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas Peaminister Kadri Simson Majandus- ja taristuminister Heiki Loot Riigisekretär 8 7.02.2018 Vabariigi Valitsuse määruse „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse pidamise reguleerimine on vajalik selleks, et tagada liiklusõnnetuste kohta kogutavate andmete minimaalne vajalik koosseis ning kättesaadavus teistele ametkondadele liiklusohutusalase tegevuse korraldamiseks. Samuti luuakse eelnõuga liiklusõnnetuste andmekogu (edaspidi andmekogu), kehtestatakse selle pidamise alused ning sätestatakse andmekogus peetav andmekoosseis. Andmekogu pidamine on vajalik erinevate liiklusõnnetustega seotud andmete kasutamiseks riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamiseks ning liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistööks. Andmeid liiklusõnnetuste kohta koguvad erinevad riigiasutused ja eraõiguslikud juriidilised isikud – Politsei- ja Piirivalveamet, liikluskindlustusandjad ja tervishoiuteenuse osutajad. Kuna erinevad asutused ja isikud koguvad liiklusõnnetuse andmeid oma valdkondlikel ja seega erinevatel eesmärkidel, siis koguvad nad andmeid ka erinevate liiklusõnnetuste kohta ning samuti ei ole kogutavate andmete koosseisusud ühetaolised. Võimalikult terviklik ülevaade toimunud liiklusõnnetustest ja nende toimumiseni viinud asjaoludest on aga vajalik liiklusohutusalase olukorra hindamiseks, ennetustegevuste planeerimiseks ning rakendatud ennetustegevuste mõju hindamiseks. Näiteks on liiklusohutuse strateegiline eesmärk defineeritud hukkunute ning raskesti vigastatute arvu kaudu. Eesmärgi täitmise hindamine eeldab seega andmete koondamist ning analüüsi. Liiklusõnnetuse andmetest lähtutakse suuremal või vähemal määral kogu taristu planeerimise protsessis. Kasutusintensiivsus ning seeläbi ka mõju taristuehitusele ning ennetustegevustele on viimastel aastatel kasvanud ning on ette näha selle kasvu ka tulevikus. Ainuüksi Maanteeameti investeeringute maht teedesse oli aastal 2017. aastal ca 135 miljonit eurot ning liiklusõnnetuste andmetel on oluline mõju selle raha kasutamisega seotud otsustele. Piisav andmemaht ning -kvaliteet võimaldavad kiiremini ja täpsemalt tuvastada liiklusõnnetuste koondumiskohad, enim ohustatud liiklejate grupid, liiklusõnnetuse toimumise riski suurendavad asjaolud ning muu taolise ning langetada kokkuvõttes paremini põhjendatud otsused ennetustegevuste kohta ning seeläbi tagada riigi vahendite eesmärgipärane kasutamine, sealhulgas täita transpordi arengukavas ja liiklusohutuse programmis seatud eesmärgid. Määruse eelnõu koostamine on ajendatud muu hulgas asjaolust, et kehtivas liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse pidamise määruses esitatud andmekoosseisud ja andmevahetuse põhimõtted vajavad seoses elektroonilise andmevahetuse kasutusele võtuga täiendamist ja uuendamist. Näiteks kaotatakse andmete paberkandjal esitamise nõuded, samuti ei reguleerita määruses eraldi liiklusõnnetuse akti koostmist, vaid soovitud andmed edastatakse ainult andmevahetuse teel. 1 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits (tel: 5302 5244; e-post: [email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Eero Aarniste (teenistussuhe lõppenud) ja sama osakonna nõunik Kersti Berendsen-Koržets (teenistussuhe lõppenud). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (tel: 639 7670; e-post: [email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 625 6360; e-post: [email protected]). Keeletoimetuse tegi Kristiane Liivoja (tel: 625 6370; e-post: [email protected]). Eelnõu liiklusõnnetuste registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse pidamise korra osa ettevalmistamisse kaasati Politsei- ja Piirivalveamet ja Eesti Liikluskindlustuse Fond. 1.3. Märkused Eelnõu kehtestab liiklusseaduse § 171 lõike 2 ja § 1711 lõike 9 alusel määrusena Vabariigi Valitsus. Eelnõus on ühendatud kaks varasemalt eraldi menetletud eelnõu: 1) „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“; 2) „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“. Kuna kahe erineva volitusnormi alusel kehtestatavad määrused on nende sisust tulenevalt üksteisega tihedalt seotud, siis on menetluslikult ja õigusloome mahu vähedamise eesmärgil põhjendatud kaks määrust ühendada ning menetleda neid ühe eelnõuna. Eelnõu „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“ esitati esmakordselt kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ning Eesti Liikluskindlustuse Fondile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 15.10.2015 (toimik 15-1445). Käesolevas eelnõus on arvestatud kooskõlastusringilt laekunud ettepanekute ja märkustega. Eelnõu „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“ esimene versioon valmistati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ette 2015. a ja esitati EISi kaudu (toimik 15-1254) kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks asjaomastele institutsioonidele. Käesolevas eelnõus on arvestatud 2015. a kooskõlastusringilt laekunud ettepanekute ning märkustega ja eelnõu ja seletuskirja on sellele vastavalt redigeeritud. Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“ (RT I, 29.12.2011) tunnistatakse kehtetuks. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Liiklusohutuse suurendamine, sealhulgas vigastuste ja vigastussurmade ennetamine on riiklikul tasandil oluline prioriteet, mille elluviimiseks on: 2 1. Riigikogus 19.02.2014 vastu võetud „Transpordi arengukava 2014–2020“ kinnitamine“ (RT III, 21.02.2014, 13) üheks alaeesmärgiks on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine. Eelnõuga haakuvad eesmärgid ja tegevused on sõnastatud arengukava 6. alaeesmärgi 3. meetme „Liiklusohutuse suurendamine“ alapunktis 3.1 „Liiklusohutuse suurendamine“. 2. Vabariigi Valitsuse 17.02.2017 korraldusega nr 54 kinnitatud „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“ heakskiitmine“ (RT III, 21.02.2017, 4). Osutatud liiklusohutusprogrammi lõppeesmärgiks on säästa aastatel 2016–2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt 950 inimesele. Selleks vajalikud tegevused on sätestatud liiklusohutusprogrammis, mille täitmist koordineerib Vabariigi Valitsuse 27.02.2008 korraldusega nr 106 moodustatud liikluskomisjon (RTL 2008, 19, 283). 3. Vabariigi Valitsuse 12.09.2013 protokolli märgitud otsuse punkti 1 alusel moodustatud ja riigisekretäri juhtimisel tegutsenud vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm. Nimetatud rakkerühma aruandes1 esitatud ettepanekute (Tabel 2. Ettepanekud olukorra parendamiseks liiklusvigastuste ennetamise osas) hulgas nähakse ette vigastatutega liiklusõnnetuste kohta kogutavate andmete kvaliteedi tõstmist ja liiklusvigastuste raskusastme määramist ja sellekohase andmevahetuse alustamist. Lisaks neile tegevustele on ette nähtud ka liiklusvigastuste kohase statistika parandamine, muuhulgas liiklusvigastuste raskusastme määramise ja sellekohase andmevahetuse alustamine. Ilma usaldusväärsete andmeteta ei ole võimalik ellu viia efektiivset liiklusohutuspoliitikat. Teadmata näiteks, millises vanuses ja soolises erinevuses isikud õnnetustesse satuvad (koht, aeg, õnnetuse liik), ei ole võimalik planeerida erinevaid õnnetuste ennetamise meetmeid. Juhul, kui õnnetustesse satuvad maapiirkondades vanemaealised muukeelsed isikud, ei ole mõistlik teha noortele suunatud eestikeelseid ennetuskampaaniaid jne. Avaliku teabe seaduse § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse eelnõuga andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Eelnõu koosneb kahest peatükist ja kahekümne ühest paragrahvist. Eelnõu 1. peatükis reguleeritakse liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse pidamise korda. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu §-s 2 defineeritakse mõisted „hukkunu“ ja „vigastatu“. „Hukkunu“ on eelnõu tähenduses isik, kes suri liiklusõnnetuses saadud vigastuse tagajärjel 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetust. Mõiste tuleneb maailmas levinud liiklusõnnetuses hukkumise määratlemise praktikast. Sama määratlust kasutatakse nii Euroopa Liidu kui ÜRO liiklusohutusalase statistika koostamisel. 1 Vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm (2015) aruanne https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/uuringud/vigastuste_ennetamise_rakkeruhma_aruanne.pdf 3 „Vigastatu“ on isik, kellele liiklusõnnetuses saadud kehavigastuse või tervisekahjustuste tõttu antakse meditsiinilist esmaabi, määratakse ambulatoorne või statsionaarne ravi. Vigastatuks liigitub isik seega vaid juhul, kui tervisekahjustuse olemasolu fikseeris kvalifitseeritud spetsialist – tervishoiuteenuse osutaja. Sellega tagatakse isiku vigastatuks lugemise miinimumtingimuste ühtlasem tõlgendamine ning suurendatakse statistiliste andmete ühetaolisust. Eelnõu §-des 3–5 sätestatakse, milliste liiklusõnnetuste kohta ja millised andmeid registreeritakse. Eelnõu §-s 3 sätestatakse andmed, mida politsei liiklusõnnetuse kohta registreerib. Politsei- ja Piirivalveamet registreerib liiklusõnnetusi, mille toimumisest peab sõidukijuht liiklusseaduse § 169 järgi politseid teavitama. Politsei- ja Piirivalveametis kuuluvad registreerimisele liiklusõnnetused juhul, kui liiklusõnnetuses sai vigastada või hukkus isik, aga ka siis, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad ei ole varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Lisaks liiklusõnnetuse üldistele andmetele esitatakse ka liiklusõnnetuses osalenud inimeste nimed, roll liiklusõnnetuses, info inimese vigastada saamise või hukkumise kohta, märge turvavahendite kasutamise ja liiklusseaduse § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alkoholi piirmäära ületamise ulatuse kohta. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolude analüüsis omab joove olulist rolli. Näiteks sõidukijuhi joobega on seostatavad veerand Eestis toimuvatest hukkunutega liiklusõnnetustest. Samuti on toimunud mitmed traagilised õnnetused seoses terviseseisundiga. Nimetatud asjaolude ilmnemisel on tegemist kas üksikjuhtumi või laiema probleemiga, mille lahendamiseks tuleb näiteks muuta mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli nõudeid. Sõidukijuhist tuleneva riski olulise suurenemise tõttu tuleb selliste liiklusõnnetuste andmeid vaadata eraldiseisvalt ning näiteks taristuga seotud probleemide tuvastamisel ei saa neid käsitleda sama kaaluga kui juhtumeid, kus sarnast riski suurenemist ei esinenud. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt edastab Politsei- ja Piirivalveamet andmekogusse järgmised andmed: 1. Liiklusõnnetuse juhtumi number. Politsei infosüsteemi genereeritud liiklusõnnetuse juhtumi numbri esitamine on vajalik, et erinevaid liiklusõnnetusi üksteisest eristada ning Politsei- ja Piirivalveameti edastatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ning isikute andmeid liiklusõnnetuse sündmusega seostada. Samuti on ainult juhtumi numbrit kasutades võimalik seirata andmeülekande toimimisest tekkivate vigade tuvastamist. 2. Liiklusõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg. Andmed on vajalikud, et eristada liiklusõnnetuse toimumise aega ning seostada seda erinevate liiklusõnnetuse toimumise riski mõjutavate ning ajast sõltuvate faktoritega. Näiteks tipptund, liiklusvoogusid mõjutav sündmus, pimeda aeg, aastaaeg vms. 3. Liiklusõnnetuse toimumise asukoht. Andmed on vajalikud, et tuvastada taristu või liikluskeskkonna elementide ning liiklusõnnetuste vahelisi seoseid, eristada piirkondade riskitasemeid jmt. Näiteks võimaldab asula teadmine seada prioriteete, millise piirkonna liiklusohutus vajab enim ressurssi, ning ristmiku või teelõigu andmed loovad eelduse liiklusohtlike kohtade tuvastamiseks ning ohutustamiseks. 4 4. Andmed liiklusõnnetuse olemuse kohta. Andmed kirjeldavad, millise sündmuse liigiga tegemist oli. See omakorda võimaldab hinnata, millised esinenud riskifaktorid liiklusõnnetuse toimumist või tagajärgi mõjutasid ja millise ulatusega see mõju oli. Sündmuse liik on sõnaline või skemaatiline kirjeldus toimunud liiklusõnnetuse sündmusest. Nt hetkel kasutab politsei liiklusõnnetuste liigitamiseks järgmiseid klassifikaatori väärtuseid: kokkupõrge ees liikuva sõidukiga, kokkupõrge ees seisva sõidukiga, kokkupõrge jalakäijaga, kokkupõrge loomaga, kokkupõrge seisva sõidukiga, kokkupõrge sõidukiga küljelt, kokkupõrge teel oleva takistusega, kokkupõrge teevälise takistusega, kokkupõrge vastutuleva sõidukiga, muu liiklusõnnetus, sõiduki teelt väljasõit, sõiduki ümberpaiskumine teel, sõidukite külgkokkupõrge. 5. Andmed sündmuskoha kohta. Loetelus esitatud andmed iseloomustavad liiklusõnnetuse toimumist või selle raskusastet mõjutavaid riskifaktoreid ning võimaldavad riskifaktori mõju tagajärgedega seostada või seda seost välistada. 6. Andmed liiklusõnnetuses osalenud isiku kohta. Tulenevalt eelnõu § 3 lõikest 6: 6.1. isiku roll liiklusõnnetuses – võimaldab eristada, kas isik osales liikluses jalakäijana, sõidukijuhina või sõitjana (kaasreisijana). Andmed on vajalikud, et hinnata, kas isikul sai olla mõju liiklusõnnetuse toimumisele; 6.2. isiku ees- ja perekonnanimi, kui isikul puudub Eesti isikukood – andmed on vajalikud üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Kui isiku andmete juures on korrektne füüsilise isiku isikukood, siis on võimalik andmed ühendada ilma nime teadmata ning nime liiklusõnnetuste andmekogusse ei edastata. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri andmetega; 6.3. isiku isikukood, selle puudumisel sugu ja sünniaeg – isikukood on vajalik üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri andmetega. Isiku sugu ja sünniaeg on vajalikud olukorras, kus isikul puudub isikukood (nt välisriigi kodanik); 6.4. isiku elukohariik ja Eesti elaniku puhul tema elukoht Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori asula tasemel. Andmed võimaldavad hinnata, kas tegemist oli liikleja jaoks igapäevase ja tuttava liikluskeskkonnaga ning tuvastada liikluskeskkondade erinevusega seotud liiklusriske; 6.5. märge, kui isik sai vigastada või hukkus; 6.6. andmed nõuetekohase turvavarustuse kasutamise kohta, kui kasutamise nõue tulenes kehtestatud õigusaktidest. Turvavarustuse kasutamine mõjutab üldjuhul oluliselt liiklusõnnetuse toimumist ja selle raskusastet. Info selle kasutamise kohta võimaldab hinnata, kas ja millist mõju turvavarustuse kasutamine liiklusõnnetuse toimumisele avaldas; 6.7. sõiduki juhi puhul andmed liiklusseaduse § 69 lõigetes 2 ja lõikes 3 sätestatud alkoholi piirmäära ületamise ulatuse ja muu narkootilise või psühhotroopse aine kasutamise kohta. Liiklusõnnetuses osaleja meelemürkide tarvitamine mõjutab üldjuhul oluliselt liiklusõnnetuse toimumist ja selle raskusastet. Info võimaldab hinnata, kas ja millist mõju see konkreetse liiklusõnnetuse toimumisele avaldas; 6.8. jalakäija puhul andmed alkoholi ja muu narkootilise või psühhotroopse aine kasutamise kohta. Liiklusõnnetuses osaleja meelemürkide tarvitamine mõjutab üldjuhul oluliselt liiklusõnnetuse toimumist ja selle raskusastet. Info võimaldab hinnata, kas ja millist mõju see konkreetse liiklusõnnetuse toimumisele avaldas; 5 6.9. välisriigis väljastatud juhiloaga sõiduki juhi puhul andmed tema juhtimisõiguse olemasolu kohta ja isiku poolt esitatud andmed juhistaaži kohta. Andmed isiku juhtimisõiguse kohta võetakse reeglina liiklusregistrist. Välisriigi kodanike kohta liiklusregistris andmed puuduvad ning siis edastab selle info andmekogusse Politsei- ja Piirivalveamet juhiloalt või isiku ütluste põhjal. Kui juhiloal vajalikku teavet ei ole, ei eeldata ametlikke päringuid välisriigi registritesse. Sõidukijuhtide ja jalakäijate isikuandmed edastatakse andmekogusse kõigi liiklusõnnetuste kohta; 6.10. sõiduki juhi ja sõitja (kaasreisija) puhul seos sõidukiga. Termini „sõitja seos sõidukiga“ all on silmas peetud kahe andmetabeli (sõidukite andmetabel ja isikute andmetabel) ühendamiseks vajalikku tehnoloogilist infot (unikaalset koodi). Selle alusel on võimalik tuvastada, millises sõidukis isik liiklusõnnetuse ajal viibis. Andmevälja kasutamine on vajalik olukorras, kus liiklusõnnetusega võib olla (enamasti ongi) seotud mitu sõidukit ja isikut samaaegselt. Sarnaseid termineid on kasutatud näiteks liikluskindlustuse registri põhimääruses. Samal otstarbel on vajalik teada ka isiku elukohariiki. Näiteks olukorras, kus liiklusõnnetuses osaleb juhina ebaproportsionaalselt palju mõnest kolmandast riigist pärit isikuid, võib järeldada, et nende võimekus Eesti liikluses hakkama saada ei ole piisav ning nad vajavad täiendavat tuge näiteks koolituse näol. 7. Andmed liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kohta. Eestis registreeritud sõidukite puhul edastatakse andmekogusse vaid sõiduki tuvastamiseks vajalikud andmed (registreerimismärk ja liiklusõnnetuse toimumise aeg). Ülejäänud vajalik info (nt andmed tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise kohta) võetakse liiklusregistrist. Andmed sõiduki liigi, margi ja mudeli kohta on vajalikud, et vältida vigade tekkimist, näiteks juhul, kui valesti sisestatud registreerimismärgi tõttu lisatakse liiklusõnnetuse juurde teise sõiduki kohta käivad andmed. See info on vajalik ka olukorras, kus sõiduki kohta ei ole andmeid liiklusregistris (nt välisriigi sõiduk või registreerimata sõiduk). Tulenevalt eelnõu § 3 lõikest 7 edastatakse sõiduki kohta järgmised andmed: 7.1. sõiduki liik (kategooria). Andmed on vajalikud eri liiki sõidukite ohutuse hindamiseks ning omavaheliseks võrdlemiseks, mis võimaldab seada erinõudeid just suurema riskiga sõidukitele (nt teatud liiki veoautod); 7.2. sõiduki mark. Vajalik sõiduki parameetrite (suurus, mass, turvalisusaste Euro NCAP skaalal jmt) tuvastamiseks ja liiklusõnnetuses osalenud ning liiklusregistrist registreerimismärgi järgi leitud sõidukite andmete samasuse kontrollimiseks. Samuti võimalike sõiduki margispetsiifiliste riskide tuvastamiseks; 7.3. sõiduki mudel (kaubanduslik nimetus). Andmed on vajalikud sõiduki parameetrite (suurus, mass, turvalisusaste Euro NCAP skaalal jmt) tuvastamiseks ja liiklusõnnetuses osalenud ning liiklusregistrist registreerimismärgi järgi leitud sõidukite andmete samasuse kontrollimiseks. Samuti võimalike sõiduki mudelispetsiifiliste riskide tuvastamiseks; 7.4. sõiduki registreerimise riik. Andmed on vajalikud, et hinnata, kas sõiduk on nõuetekohaselt ümber vormistatud ning kas sõidukil oli kohustus läbida Eestis tehnonõuetele vastavuse kontroll. 7.5. sõiduki registreerimismärk. Andmed on vajalikud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmete ühendamiseks liiklusregistri andmetega, andmeülekande toimimise seiramiseks ning võimalike andmeülekande tõrgete tuvastamiseks; 7.6. sõiduki täpseim teadaolev sõidukiirus vahetult enne liiklusõnnetust. Sõiduki liiklusõnnetuseelne liikumiskiirus mõjutab üldjuhul oluliselt liiklusõnnetuse toimumist ja selle raskusastet. Andmed võimaldavad hinnata, kas ja millist mõju see konkreetse liiklusõnnetuse toimumisele avaldas. 8. Andmete registreerimise või muutmise kuupäev. 6 Andmed on vajalikud andmehalduseks ning andmete muutumise tõenäosuse hindamiseks. Kuigi liiklusohutuspoliitikat ei tehta isikupõhiselt, on isikupõhiste andmete kogumine ning töötlemine äärmiselt oluline. Isikuandmeid töödeldakse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt. Efektiivne liiklusohutuspoliitika ei saa toimuda üldise statistika alusel (üksnes hukkunute, raskelt vigastatute ja liiklusõnnetuste koguarv), vaid eeldab teadmisi õnnetuses osalenutest ja seeläbi ka õnnetuste põhjustest. Teadmata näiteks, millises vanuses ja soolises erinevuses isikud õnnetustesse satuvad (näiteks koht, aeg, õnnetuse liik) ei ole võimalik planeerida ka õnnetuste ennetamise meetmeid, või kui õnnetustesse satuvad maapiirkondades vanemaealised muukeelsed isikud, ei ole mõistlik teha noortele suunatud eestikeelseid ennetuskampaaniaid. Eelnõu § 3 lõike 8 kohaselt edastatakse sõitjate andmed vaid siis, kui nad said liiklusõnnetuses vigastada või hukkusid. Vigastada saanud või hukkunud sõitjate kohta ei edastata andmeid võimaliku alkoholi piirmäära ületamise ja juhtimisõiguse olemasolu kohta, kuna sõitjate puhul on need asjaolud liiklusohutuse seisukohalt väheolulised. Eelnõu § 3 lõike 9 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet põhjendatud juhtudel esitada vähem andmeid, kui § 3 andmekoosseisus on loetletud. Sätte sellises sõnastuses on Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad 20.11.2015 toimunud kohtumisel kokku leppinud. Silmas on peetud juhtusid, kui andmete kogumine ei ole võimalik või sellega kaasnevad ebamõistlikud kulud. Selline olukord võib tekkida, kui politseil ei ole võimalik koguda liiklusõnnetuse sündmuskohalt kõiki §-s 3 nimetatud andmeid, ning sellisel juhul edastab politsei need andmed, mis õnnestus koguda. Näiteks esineb liiklusõnnetusi, kus kannatanu ei pöördu esialgu politseisse ega raviasutusse ning liiklusõnnetust ei registreerita. Hiljem diagnoositakse siiski isiku vigastused, kuid isik ei oska täpsustada, kus täpselt liiklusõnnetus toimus. Hilisemate asjaolude selgumisel algselt esitatud andmeid täiendatakse või täpsustatakse. Eelnõu §-s 4 sätestatakse andmed, mida kohustusliku liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fond liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi kohta kogub. Selle koostamisel on lähtutud liikluskindlustuse registri andmekoosseisust ning andmete kogumine täiendavaid kohustusi kaasa ei too. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumit käsitatakse käesoleva määruse tähenduses liiklusõnnetuste statistilises arvepidamises ning liiklusohutusalases analüüsis liiklusõnnetusena. Liikluskindlustuse andjad koguvad andmeid liikluskindlustuse juhtumite kohta. Tulenevalt liikluskindlustuse seaduse § 8 lõikest 1 on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1. kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib liikluskindlustuse seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; 2. kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; 3. kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. Liiklusseaduse § 2 punkti 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab isik vigastada, hukkub või tekib varaline kahju. Liikluskindlustuse juhtumi ja liiklusõnnetuse mõisted ei kattu küll täielikult, kuid liiklusõnnetuseks mitteliigituva liikluskindlustuse juhtumi toimumine on pigem teoreetiline 7 ning praktikas esineb neid väga harva. Kuna puudub võimalus sarnaseid erandlikke liikluskindlustuse juhtumeid automatiseeritult eristada ja nende lugemine liiklusõnnetusteks statistilist andmestikku ei mõjuta, loetakse liiklusõnnetuseks kõik liikluskindlustuse juhtumid, kus inimesed vigastada ei saanud ega hukkunud. Liiklusõnnetuste puhul, kus isik sai vigastada või hukkus, lähtutakse andmehõive lihtsuse ning ühetaolisuse tagamiseks vaid Politsei- ja Pirivalveameti kogutud andmetest, rikastades neid võimalusel sama liiklusõnnetust käsitleva kindlustusjuhtumi andmetega. Eestis liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt Eestis aset leidnud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite kohta registreeritavate andmete loetelu on aluseks andmete edastamisel ja siin ei käsitleta muul otstarbel, näiteks kindlustusandja täitmise kohustuse ja selle ulatuse väljaselgitamiseks liikluskindlustuse registrisse kogutavaid andmeid. Eelnõu § 4 lõigetes 3–7 on loetletud andmed, mille edastab andmekogusse Eesti Liikluskindlustuse Fond. Olemuselt on andmed sarnased Politsei- ja Piirivalveameti edastatavate liiklusõnnetuse andmetega, kuid registreerimisele kuuluvate juhtumite profiili erinevuse ja erineva andmehõive loogika tõttu ei ole andmete koosseis ning detailsus samad. Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud saavutavad kokkuleppe varalise kahju hüvitamise osas, siis ei ole kohustuslik teavitada politseid liiklusõnnetusest. Sellisel juhul menetletakse liiklusõnnetust kindlustusfirmas ning andmed edastab Eesti Liikluskindlustuse Fond. Varalise kahjuga liikluskindlustuse juhtumite korral, kui sõidukile ei tekitatud varalist kahju, aga tekitati varaline kahju tee ääres olevatele asjadele või objektidele, hüvitatakse varaline kahju teeäärsete kinnistute omanikele (näiteks kui sõideti aed puruks). Sellisel juhul isik ei osalenud otse liiklusõnnetuses, aga sai varalist kahju kui asja või objekti omanik. Vastavalt eelnõu § 4 lõikele 7 ei kanta sellise isiku andmeid andmekogusse. Liikluskindlustuse juhtumite andmete kasutamine liiklusohutusalases tegevuses on vajalik eelkõige järgmistel põhjustel: 1. Vigastatute ja hukkunutega liiklusõnnetuste statistilises mõttes väikese arvu tõttu on nende statistilise analüüsi põhjal keeruline, sageli ka võimatu ennetustegevuse planeerimiseks vajalikke üldistusi teha. Liikluskindlustuse juhtumite arv on aga oluliselt suurem. Seetõttu on üldistuste tegemine oluliselt lihtsam. 2017. aastal oli 1406 sellist liiklusõnnetust, kus inimene hukkus või sai vigastada2, kuid Eestis toimunud liikluskindlustuse juhtumeid oli samal aastal 32314.3 2. Politsei- ja Piirivalveamet registreerib ka selliseid liiklusõnnetusi, kus inimesed vigastada ei saanud ega ei hukkunud, kuid seda ainult juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad ei ole varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Selliseid juhtumeid on oluliselt vähem kui liikluskindlustuse juhtumeid ning tegemist on eriliste juhtumitega. Selle valimi põhjal tavapäraste liiklusõnnetuste kohta üldistusi teha ei saa. Liikluskindlustuse juhtumiteks liigitub aga enamik liiklusõnnetusi ning antiselektsiooni oht on oluliselt väiksem. 3. Liikluskindlustuse juhtumitest lähtumine võimaldab kindlates olukordades, eriti nt linnalise keskkonna puhul, planeerida ennetustegevusi enne, kui vigastatutega liiklusõnnetus toimunud on. 2 https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklusonnetuste-statistika 3 http://www.lkf.ee/sites/default/files/LKmajandustulemuste_kvartesitlus_2017_4Q.PDF?465 8 Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt esitab Eesti Liikluskindlustuse Fond andmekogusse järgmised andmed liikluskindlustuse registris registreeritud Eestis aset leidnud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite kohta: 1. Liikluskindlustusjuhtumi unikaalne identifitseerimise number (liikluskindlustusjuhtumi ID). Liikluskindlustusjuhtumi ID on vajalik, et erinevaid liiklusõnnetusi üksteisest eristada ja Politsei- ja Piirivalveametile edastatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ning isikute andmeid liiklusõnnetuse sündmusega seostada. Samuti on ainult ID-veergu kasutades võimalik seirata andmeülekande toimimisest tekkivate vigade tuvastamist. 2. Juhtumi toimumise kuupäev ja kellaaeg, või kui need pole teada, siis eeldatav ajavahemik. Andmed on vajalikud, et eristada liiklusõnnetuse toimumise aega ning seostada seda erinevate liiklusõnnetuse toimumise riski mõjutavate ning ajast sõltuvate faktoritega. Näiteks tipptund, liiklusvoogusid mõjutav sündmus, pimeda aeg, aastaaeg vmt. 3. Juhtumi kirjeldus koos situatsiooni kirjeldava klassifikaatori väärtusega. Andmed kirjeldavad, millise sündmuse liigiga tegemist oli. See omakorda võimaldab täpsustada hinnangut, millised esinenud riskifaktorid liiklusõnnetuse toimumist või tagajärgi mõjutasid ja millise ulatusega see mõju oli. 4. Juhtumi toimumise koht. Andmed on vajalikud selleks, et tuvastada taristu või liikluskeskkonna elementide ning liiklusõnnetuste vahelisi seoseid, eristada piirkondade riskitasemeid jmt. Näiteks võimaldab asula teadmine seada prioriteete, millise piirkonna liiklusohutus vajab enim ressurssi, ning ristmiku või teelõigu andmed loovad eelduse liiklusohtlike kohtade tuvastamiseks ning ohutustamiseks. 5. Andmed juhtumis osalenud isiku kohta. Tulenevalt eelnõu § 4 lõikest 5 on need andmed järgmised: 5.1. isiku roll juhtumis. Võimaldab eristada, kas isik osales liikluses jalakäijana, sõidukijuhina või sõitjana. Andmed on vajalikud, et hinnata, kas isikul sai olla mõju liiklusõnnetuse toimumisele; 5.2. isiku nimi, kui füüsilisel isikul puudub Eesti isikukood. Andmed on vajalikud üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri andmetega. Kui isiku andmete juures on korrektne füüsilise isiku isikukood, siis on võimalik andmed ühendada ilma nime teadmata ning nime liiklusõnnetuste andmekogusse ei edastata. Vt lisaks selgitusi eelnõu esimese peatüki kohta; 5.3. isikute isiku- või registrikood, isikukoodi puudumisel sugu ja sünniaeg. Isiku- või registrikood on vajalik üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri andmetega. Isiku sugu ja sünniaeg on vajalikud olukorras, kus isikul puudub isikukood (nt välisriigi kodanik), et ka sellisel juhul oleks registris minimaalne vajalik andmestik; 5.4. isikute elu- või asukohariik. Andmed võimaldavad hinnata, kas tegemist oli liikleja jaoks igapäevase ja tuttava liikluskeskkonnaga ning tuvastada liikluskeskkondade erinevusega seotud liiklusriske; 5.5. märge, kui isiku surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamisega seoses on esitatud kahjunõue. Info kahjunõude esitamise kohta võimaldab hinnata, kas 9 liiklusõnnetuses sai isik vigastada või surma. Liikluskindlustuse registris ei fikseerita eraldi selle fakti kohta infot; 5.6. märge, kui isik jäi tundmatuks. Eestis esineb küllalt suurel hulgal selliseid kindlustusjuhtumeid, milles kahju põhjustaja jääb tundmatuks (natuke alla 7004). Neid juhtumeid tuleb analüüsides käsitleda erinditena, kuna isiku kohta puudub mistahes info. 6. Andmed juhtumis osalenud sõiduki kohta. Tulenevalt eelnõu § 4 lõikest 6 on need andmed järgmised: 6.1. ID-kood. Vajalik liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmete ühendamiseks liiklusregistri andmetega, andmeülekande toimimise seiramiseks ning võimalike andmeülekande tõrgete tuvastamiseks; 6.2. valmistajatehase tähis (VIN-kood). Vajalik liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmete ühendamiseks liiklusregistri andmetega, andmeülekande toimimise seiramiseks ning võimalike andmeülekande tõrgete tuvastamiseks; 6.3. sõiduki registreerimismärk. Vajalik liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmete ühendamiseks liiklusregistri andmetega, andmeülekande toimimise seiramiseks ning võimalike andmeülekande tõrgete tuvastamiseks; 6.4. sõiduki põhiasukoht. Sõiduki põhiasukoha fikseerimine liiklusõnnetuste andmekogus on vajalik, et tagada liiklusohutusalaste kitsaskohtade tuvastamise olukorras, kus mõne teise riigi sõidukid osalevad Eestis ebaproportsionaalselt sagedasti liiklusõnnetuses. Eelkõige võimaldab see teadmine liiklusohutusalaseid meetmeid täpsemalt ja kuluefektiivsemalt probleemsele sihtgrupile suunata. Sõiduki põhiasukoha mõiste tuleneb liikluskindlustuse direktiivist, selle definitsioon on esitatud liikluskindlustuse seaduses ja sama mõistet on kasutatud ka liikluskindlustuse registri põhimääruses; 6.5. kahju põhjustaja vastutuse ulatus. Selgitab, kellele millises ulatuses kahju hüvitati ning iseloomustab, kui suures ulatuses oli sõidukijuht liiklusõnnetuse toimumises süüdi; 6.6. tuvastamata sõiduki märge, kui tegemist on tuvastamata jäänud sõiduki osalusel toimunud kindlustusjuhtumiga. Eestis esineb küllalt suurel hulgal selliseid kindlustusjuhtumeid, milles kahju põhjustaja, enamasti ka kahju põhjustanud sõiduk, jääb tundmatuks (suurusjärgus 600–1000 aastas5). Neid juhtumeid tuleb analüüsides käsitleda erinditena, kuna isiku kohta puudub mistahes info. Ka selline info, mille olemasolu on liiklusohutusalaste analüüside jaoks kriitiline. Nt kas sõiduk oli läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli vmt. Eelnõu §-s 5 esitatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustus registreerida kõik tervishoiuteenuse osutaja juurde toodud või tema poole pöördunud isikud, kes on liiklusõnnetuses saanud kehavigastusi või tervisekahjustusi või väidavad seda. Andmete registreerimine on vajalik, et tagada liiklusohutuse korraldamisel liiklusõnnetuste ning liiklusõnnetustes vigastada saanud isikute võimalikult täpsed andmed. Esineb selliseid liiklusõnnetusi, kus isik saab küll vigastada, kuid sellest ei teatata õigusaktis kehtestatud korras ning Politsei- ja Piirivalveametisse vastav teave ei jõua. Olukord võib olla tingitud näiteks sellest, et liiklusõnnetuses osaleja ei ole teatamiskohustusega kursis või ilmneb tervisekahjustus alles hiljem, kui ollakse sündmuskohalt juba lahkunud. Küll aga pöördub kannatanu sageli ise raviasutusse. Määrus aitab tagada, et Politsei- ja Piirivalveametisse jõuab teave kõigi nende liiklusõnnetuste kohta, millest politseile teatamise kohustus on liiklusseaduse §-s 169 määratletud. See omakorda aitab tagada andmete statistilise esinduslikkuse ning võimaldab nende pinnalt liiklusohutuse planeerimisel vajalikke üldistusi teha. 4 http://www.lkf.ee/sites/default/files/LKmajandustulemuste_kvartesitlus_2017_4Q.PDF?465 5 https://lkf.ee/images/LKmajtulemuste_kvartesitlus2015_aastakokku.pdf 10 Tegevusloa alusel tegutsev tervishoiuteenuse osutaja või nimistu alusel tegutsev perearst registreerib kõik tema juurde toodud või tema poole pöördunud isikud, kes on liiklusõnnetuses saanud vigastada või väidavad seda. Tegevusloa alusel tegutsev tervishoiuteenuse osutaja või nimistu alusel tegutsev perearst registreerib liiklusõnnetuses vigastatu kohta järgmised andmed: 1) liiklusõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg; 2) liiklusõnnetuse toimumise koht; 3) liiklusõnnetuses vigastatu andmed; 4) kas vigastatu oli mootorsõiduki juht, trammijuht, jalgrattur, mopeedijuht, jalakäija, sõitja või muu isik. Muu isiku all peetakse silmas isikuid, kes ei osalenud liikluses sõidukijuhi või jalakäijana tavapärases mõistes. Nt liiklust reguleeriv politseiametnik, teetöid teostav teetööline vmt; 5) vigastatu seisund. Andmed vigastatu seisundi kohta on: vigastused ning nende raskusaste, joob-tunnused ja muud iseloomulikud andmed. Joobe tunnused fikseeritakse vigastatu läbivaatamise hetkel kõigi vigastatute kohta. Muud iseloomulikud andmed on teave kõigi nende isikut puudutavate asjaolude kohta, millel võis olla oluline mõju liiklusõnnetuse toimumisele. Näiteks terviserike, mis toimus vahetult enne liiklusõnnetust ja millest liiklusõnnetus võis tingitud olla; 6) kas vigastatu vajas esmaabi, ambulatoorset või statsionaarset ravi või keeldus ravist. Võrreldes kehtiva õigusaktiga on välja jäetud liiklusõnnetuste liigitamine tööõnnetusteks ja mitte tööõnnetusteks. Tööõnnetustega seonduvad kohustused on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning nende kordamine käesolevas määruses ei ole vajalik. Lõikes 8 sätestatakse, et tegevusloa alusel tegutseva tervishoiuteenuse osutaja või nimistu alusel tegutsev perearst edastab käesoleva määruse lõigete 2–5 kohaselt registreeritud liiklusõnnetuse andmed vigastatute kohta sündmuskohajärgsele prefektuurile ja Haigekassale ühe tööpäeva jooksul pärast vigastatu registreerimist tervishoiuteenuse osutaja või nimistu alusel tegutseva perearsti poolt või nendes andmetes muudatuse tegemist. Sündmuskohajärgsele prefektuurile edastatakse lisaks ka lõikes 7 sätestatud andmed liiklusõnnetusest teataja kohta, mis on politseile vajalikud menetlustoimingute teostamiseks. Registriandmetes muudatuste tegemise all on silmas peetud näiteks olukorda, kus isik, kellega juhtub liiklusõnnetus, viiakse tervishoiuteenuse osutaja juurde, kuid keegi ei tea, et temaga juhtus liiklusõnnetus. Isik on mitu päeva teadvuseta, tunnistajaid ei ole ning alles pärast saab tervishoiuteenuse osutaja teada, et juhtus liiklusõnnetus, ning registreerib isiku andmed. Tegemist on sel juhul registriandmete muudatusega, kuna alles siis saab tervishoiuteenuse osutaja teada, et toimus liiklusõnnetus, ning muudetakse või esitatakse registreerimisandmeid. Eelnõu §-s 6 loetletakse juhtumid, mis ei kuulu liiklusõnnetusena registreerimisele. Tegemist on juhtumitega, mille puhul ei olnud tegemist tavapärase liiklussituatsiooniga ja need ei iseloomusta liiklusega tavapäraselt kaasnevaid riske. Selliseid juhtumeid ei ole võimalik liiklusohutusalaste ennetusmeetmetega ära hoida ning nende arvestamine liiklusohutusalases tegevuses ei oleks õige. Töösoorituse käigus toimunud õnnetuste korral ei ole tegemist tavapärase liiklusega, vaid näiteks mingi tehnoloogilise protsessi läbiviimisega, mille käigus tekitati sõidukitele kahju või isikutele (töötajatele) tekitati vigastused. Sellised juhtumid ei ole ennetatavad liiklusohutuse meetmetega ning nende ennetamist tuleb kavandada tööohutusalaste ennetusmeetmetega. Näiteks juhtumit, kus mootorsõidukil paikneva kraanaga tõstetakse paneeli, kinnitus katkeb ning paneel kukub ehitusobjekti kõrval olnud pargitud 11 sõidukile, ei registreerita liiklusõnnetusena. Samas juhtumi puhul, kus teekoristussahk sõidab otsa jalakäijale, toimus see tavapärase liikluse käigus ning juhtum kuulub liiklusõnnetusena registreerimisele. Kaalutlusõigus selliste juhtumite registreerimise puhul on liiklusõnnetuse registreerimise üle otsustaval isikul. Eelnõu § 7 kohaselt teavitab Politsei- ja Piirivalveamet raskete liiklusõnnetuste uurimise ekspertkomisjoni, kui ta saab teada liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni uurimispädevusse kuuluva liiklusõnnetuse toimumisest. Teavitamine on vajalik, et ekspertkomisjon saaks alustada menetlust ning kõige raskemate tagajärgedega liiklusõnnetusteni viinud riskifaktorid ja võimalikud ennetusmeetmed selgitataks välja erilise tähelepanuga. Tänaseni on liiklusõnnetuste ekspertkomisjoni teavitamine toimunud liiklusseaduse § 172 lg 2 alusel ametkondade vahelise kokkuleppe kohaselt. Sõnastust on siiski otstarbekas määruse tasemel täpsustada, et tagada ekspertkomisjoni võime menetlust võimalikult operatiivselt alustada. Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse liiklusõnnetuste andmekogu pidamist. Eelnõu §-des 8 ja 9 korratakse selguse huvides seaduses sätestatud andmekogu pidamise eesmärki ja nimetatakse andmekogu vastutav töötleja, kelleks on Maanteeamet. Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise eesmärk on tagada riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamiseks, samuti liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistöödeks vajaliku andmestiku olemasolu ja kättesaadavus. Sisuliselt on andmekogu puhul tegemist andmeaidaga. Andmeait on kindlale valdkonnale (või probleemile) orienteeritud, teisene, integreeritud, ajast sõltuv, püsiv andmekogum, mille eesmärgiks on toetada otsuste tegemist.6 Andmeaidad koostatakse juba olemasolevatest andmekogudest spetsiifiliste andmetöötlusülesannete (näiteks andmeanalüüsi) ja aruannete koostamiseks. Tänapäeval kasutatakse üha enam laiemat määratlust, mille kohaselt andmeait on andmete kasutamise meetodite, tehnoloogiate ja praktikate kogum, mille eesmärk on teha paremaid otsustusi ning pakkuda paremaid teenuseid ja mida võib realiseerida väga mitmesuguste vahenditega. Uurimisprojekti „Andmeaitade (teiseste andmekogude) loomise põhimõtete väljatöötamine“ lühikokkuvõtte kohaselt aitaksid Eesti riiklikus sektoris loodavad andmeaidad toetada poliitikakujundajate ja elluviijate otsuste kvaliteeti, kuna otsuste aluseks saaks võtta erinevatest andmekogudest agregeeritud informatsiooni. Isikustatud andmete töötlemine on vajalik üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Liiklusõnnetuste andmekogusse kogutavaid andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri andmetega. Seeläbi saadakse otsesest allikast teada näiteks, kas liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhile oli omistatud juhtimisõigus, kas selle alusel võis juhtida seda sõidukit, mida ta liiklusõnnetuse ajal juhtis jne. Ilma isikustatud andmete põhise päringuta ei ole võimalik siduda omavahel kindla liiklusõnnetuse ning selles osalenud isikutega seotud andmeid. Ilma neid seoseid loomata ei ole võimalik liiklusõnnetuse toimumiseni viinud riskifaktoreid tuvastada ega nende ennetamiseks edasisi tegevusi planeerida. Kui näiteks 6 Uurimisprojekti „Andmeaitade (teiseste andmekogude) loomise põhimõtete väljatöötamine“ lühikokkuvõte https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/poliitika-analuusid-ja- uuringud/tarkade-otsuste-fondi-uuringute- kokkuvotted/Andmeaidad_l%C3%BChikokkuv%C3%B5te_10%20lk.pdf 12 mingis tüüpolukorras põhjustavad liiklusõnnetusi enamasti hiljuti juhtimisõiguse saanud sõidukijuhid, siis saab liiklusõnnetusi ennetada autokoolide õppeprogramme korrigeerides. Kui aga samas olukorras on liiklusõnnetuse põhjustajateks juhid, kes ei ole autokooli läbinud või tegid seda juba pika aja möödudes, tuleb nendeni jõudmiseks ja eksimuste ennetamiseks leida mõni muu lahendus (nt veapunktisüsteem koos rehabilitatsiooniprogrammidega vms). Eelnõu §-s 10 sätestatakse andmekogu pidamise viis. Andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis tähendab seda, et andmeid töödeldakse keskses serveris ning hoitakse ühes andmebaasis. Eelnõu §-ga 11 reguleeritakse andmekogus sisalduvate andmete töötlemist ja kaitset. „Andmete töötlemise“ all mõeldakse kõiki andmetega tehtavaid toiminguid: kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine, päringute teostamine, väljavõtete tegemine, andmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine, hävitamine jne. Andmekogu on võimalik kasutada vaid autoriseeritud kasutajatel, kes jagunevad kahele tasemele. Esimesel tasemel ei ole isikut või sõidukite tuvastamist võimaldavad andmed nähtavad. Sellel tasemel on liiklusõnnetuste andmekogule võimalik kirjaliku taotluse alusel juurde pääseda neil vastutava töötleja töötajatel, kellel on püsiv vajadus andmekogust infot pärida. Teisel tasemel on nähtavad isikuandmed ja sõiduki identifitseerimist võimaldavad andmed (registreerimismärk ja VIN-kood). Sellele tasemele on võimalik ligi pääseda vaid neil Maanteeameti töötajatel, kelle töökohustuste hulka kuulub andmekogu administreerimine, eelkõige andmekogu funktsionaalsuste toimimise ja andmete õigsuse kontrollimine. Andmekogu kasutamise vajaduse tuvastamise ning kasutajatunnuste jagamise korraldab andmekogu vastutav töötleja. Autoriseeritud kasutajate tegevus logitakse. Paragrahvis 11 kehtestatakse nõuded andmekogus sisalduvate andmete kaitseks ja määratakse andmekogus sisalduvate andmete turvaklassiks K1T2S2, andmekogu turbeaste on keskmine (M). Turvaklassi määramise aluseks on Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem7“ ja Riigi Infosüsteemide Ameti poolt koostatud Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem ISKE rakendusjuhendis8. Andmete turvaklass ja turbeaste määratakse infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi järgi. Esitatud turvaklass ja turbeaste näitavad, milliseid turvameetmeid tuleb andmekogu vastutaval töötlejal täita andmeid töödeldes ning mis tingimusi esitatakse andmete käideldavusele, terviklusele ja konfidentsiaalsusele. Eelnõus kavandatud isikustatud andmete töötlemine on vajalik üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri või teeregistri andmetega. Seeläbi saadakse teada näiteks, kas liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhile oli antud juhtimisõigus, kas selle alusel võis juhtida seda sõidukit, mida ta liiklusõnnetuse ajal juhtis, kas juht sai vigastada jne. Ilma isikustatud andmete põhise päringuta ei ole võimalik siduda kindla liiklusõnnetuse ja selles osalenud isikutega seotud erinevaid andmeid, mille alusel saaks analüüsida liiklusõnnetuse asjaolusid ja põhjusi. Ilma seoseid loomata ei ole võimalik liiklusõnnetuse toimumiseni viinud riskifaktoreid tuvastada ning nende ennetamiseks tegevusi planeerida. Liiklusõnnetuse kohta täiendavate asjaolude selgumisel kasutatakse isikustatud andmeid Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi esitatud täiendavate andmete sidumiseks konkreetse 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/12901110?leiaKehtiv 8 https://www.ria.ee/public/ISKE/iske_rakendusjuhend_7_00.pdf 13 liiklusõnnetusega, et parandada või täiendada olemasolevaid isikuandmeid või isikuga seotud andmeid. Muudetud või parandatud andmed kantakse arhiivi. Lisaks erinevate andmete sidumisele töödeldakse isikuandmeid andmekogu süsteemis esinevate vigade tuvastamiseks ja parandamiseks. Liiklusohutuse alase liiklusohutuspoliitika kujundamiseks ning liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistöödeks kasutatakse isikustamata andmeid. Eelnõu §-des 12–16 sätestatakse andmekogusse andmete andjad, andmete muutmise, parandamise, kustutamise ja väljastamise normid ning reguleeritakse andmevahetust teiste andmekogudega. Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Liikluskindlustuse Fond esitavad andmed andmekogusse riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Liiklusregistrist ja riiklikust teeregistrist, mille vastutav töötleja on Maanteeamet, esitatakse andmed päringupõhiselt. See tähendab, et liiklusõnnetuste andmekogust esitatakse liiklusregistrisse automaatne päring iga liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja isiku identifitseerimiseks vajalike andmetega. Liiklusregistrist saadakse andmekogusse info juhi juhtimisõiguse olemasolu, selle omistamise eelduste täitmise, erisuste ning staaži kohta. Sõiduki kohta saadakse liiklusregistrist selle üldandmed, andmed sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise kohta ja muu liiklusohutusalaste analüüside jaoks vajalik info. Andmekogusse esitatavate andmete õigsuse tagavad andmeandjad, kuid eelnõu § 8 kohaselt jääb andmekogu vastutavale töötlejale õigus andmeid vajadusel parandada või kustutada. Näiteks olukorras, kus sama liiklusõnnetuse kohta on andmed esitanud erinevad andmeandjad, kuid need erinevad üksteisest, on andmekogu vastutaval töötlejal võimalik langetada automaatne või kaalutletud otsus, millised andmekogusse esitatud andmed on kõige tõepärasemad, ning lugeda kehtivateks just need. Otsus võib tugineda näiteks asjaolul, et sama liiklusõnnetuse kohta on erinevad andmeandjad esitanud erineva asukoha info geograafiliste koordinaatidena. Kui ühel juhul satuvad koordinaadid andmesisestuse vea tõttu ebaloogilisse kohta (nt veekogule) ja teisel juhul ristmikule, siis eelistatakse automaatselt teiselt andmeandjalt pärinevat teavet. Politsei- ja Piirivalveamet ja liikluskindlustuse register koguvad andmeid erinevatest allikatest. Näiteks võivad tekkida erinevused liiklusõnnetuse toimumise asukoha määratlemisel. Politsei- ja Piirivalveameti andmeid liiklusõnnetuse toimumise koha osas võib lugeda täpsemateks, kui liikluskindlustuse registrisse kantud andmeid, sest politsei viibis sündmuskohal ning fikseeris liiklusõnnetuse toimumise koha. Samas kindlustusfirmade kahjukäsitlejad ei sõida tavaliselt sündmuskohale ja lähtuvad liiklusõnnetuses osalenute selgitustest ja sündmuskohal tehtud piltidest. Andmekogu andmete muutmise ja parandamise korral asendatakse parandatavad või muudetavad andmed uute andmetega ning need andmed, mida muudeti või parandati, kantakse arhiivi, välja arvatud isikustamata andmed, mis kustutatakse. Andmekogusse kantud andmete parandamine või muutmine on vajalik, kui liiklusõnnetuse kohta selguvad täiendavad asjaolud või kui esialgselt andmekogusse kantud andmed on ekslikud. Liiklusõnnetuste andmed üldistatud kujul ja ilma isikuandmeteta väljastatakse kõigile soovijatele kirjaliku taotluse alusel. Andmete väljastamise korraldab andmekogu vastutav töötleja. Enne andmete väljastamist hindab andmekogu vastutav töötleja iga taotlust ja keeldub andmete väljastamisest, kui väljastamisele kuuluvate isikustamata andmete alusel on võimalik isikut tuvastada. Selline olukord võib tekkida, kui väikese arvu liiklusõnnetuste kohta küsitakse väga detailseid andmeid, näiteks esitatakse detailsete andmete päring väga 14 lühikese perioodi, väikese territooriumi või eripäraste sõidukitega toimunud liiklusõnnetuste kohta. Andmed loetakse väljastatuks ka siis, kui need on internetis (nt andmekogu vastutava töötleja kodulehel) kõigile kättesaadavad. E-postiga väljastatakse andmed vaid juhul, kui need kodulehel kättesaadavad ei ole. Isikuandmed väljastatakse andmekogust kirjaliku taotluse alusel, kui andmete väljastamine on tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest lubatud. Eelkõige olukorras, kus isik esitab päringu andmekogus tema endaga seotud andmete väljastamiseks. Kolmandatele isikutele isikustatud andmeid reeglina ei väljastata. Erandiks võib olla olukord, kui andmeid pärib isik, kellel on seadusest tulenev õigus isikuandmeid töödelda. Näiteks kohus või kohtuväline menetleja seoses isiku suhtes algatatud menetlusega. Eelnõu §-s 17 sätestatakse andmekogu andmete koosseis. Kuna andmekogu andmekoosseis põhineb eelnõu peatükis 1 sätestatud liiklusõnnetuse registreeritavatel andmetel, siis on säte lahendatud viiteliselt. Andmekogu koosseis moodustub §-de 3 ja § 4 kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Liikluskindlustuse Fondi edastatavatest andmetest ning ja § 18 kohastest liiklusregistri ja teeregistri andmetest. Liiklusseaduse § 1711 lõike 2 kohaselt on liiklusõnnetuste andmekogusse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Liiklusõnnetuste andmekogu hõlmab vaid andmeid, mis on vajalikud Maanteeameti põhimääruses toodud ülesande täitmiseks – liiklusohutuse suurendamiseks ehk liiklusõnnetuste, neis hukkunute ja vigastatute arvu vähendamiseks, samuti liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistöödeks. Liiklusõnnetuste toimumisega seotud asjaolud on oluline sisend taristu planeerimisel, ehitamisel, rekonstrueerimisel, hooldamisel, juhtimisõiguse väljastamise korraldamisel, ennetuskampaaniate ning koolituste kavandamisel, mistõttu on ka liiklusõnnetuste andmekogu nende tegevuste toetamiseks oluline. Erinevate andmekogude andmete sidumiseks kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. Näiteks tuvastatakse tee nimetus ja muud tee parameetrid liiklusõnnetuse toimumiskohal riiklikust teeregistrist ning liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid iseloomustavad andmed liiklusregistrist. Eelnõu §-s 18 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse liiklusregistrist ja teeregistrist. Andmed kantakse andmekogusse päringupõhiselt, mille sisu on selgitatud käesolevas seletuskirjas eelnõu teise peatüki selgituste juures. Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt kantakse liiklusregistri juhilubade ning muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasist andmekogusse järgmised andmed: 1. Ees- ja perekonnanimi. Andmed on vajalikud üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri andmetega. 2. Sünniaeg. Andmeid on tarvis üksnes statistiliselt korrektsete andmete saamiseks. Andmeid kasutatakse selleks, et siduda Politsei- ja Piirivalveameti või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud liiklusõnnetuse andmed liiklusregistri andmetega. 15 3. Elukoht Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori asula tasemel. Andmed võimaldavad hinnata, kas tegemist oli liikleja jaoks igapäevase ja tuttava liikluskeskkonnaga, ning tuvastada liikluskeskkondade erinevusega seotud liiklusriske. 4. Omistatud juhtimisõiguse kategooriad, juhistaaž ja juhtimisõiguse staatus liiklusõnnetuse hetkel. Juhtimisõiguse olemasolu, selle puudumine ning juhistaaž mõjutavad oluliselt liiklusõnnetuse toimumist. Info selle kohta võimaldab hinnata, kas liiklusõnnetuse puhul esines juhtimisõiguse eripärast tingitud riski suurenemist. See omakorda võimaldab nt hinnata juhtimisõiguse väljastamise korra mõju liiklusohutusele ning seda vajadusel ümber kujundada. Erinevate juhtimisõiguse kategooriate olemasolu iseloomustab sõidukijuhi eeldatavat pädevust liiklusolukordasid mõista ning neile reageerida. Teave ongi vajalik hindamaks, kas erineva juhtimisõiguse kategooria omandamine tagab juhile piisava kvalifikatsiooni, et ohutult liigelda. Näiteks kajastab puuduseid juhtide kvalifikatsioonis ka see, kui D-kategooria mootorsõiduki (buss) juhtimisõigust omavad isikud osalevad ebaproportsionaalselt sageli mingit tüüpi liiklusõnnetustes, ehkki liiklusõnnetuse ajal juhtisid nad B-kategooria mootorsõidukit. 5. Juhtimisõiguse kehtiva tervisetõendi olemasolu liiklusõnnetuse ajal ja selle väljastamise aeg. Juhi tervisetõendi olemasolu info on vajalik, et hinnata, kas sõidukijuht oli tervisekontrolli läbinud või mitte. Ehkki andmestikus sisaldub see vaid jah/ei vastusena, annab see võimaluse hinnata, kas juhtide tervisekontrolli süsteem toimib tõrgeteta või mitte. Nt juhul, kui sagenevad terviserikke tagajärjel toimunud liiklusõnnetused, kus juhi tervisetõend oli kehtiv, võib osutuda vajalikuks tervisekontrolli tingimuste karmistamine või tervisetõendi kestuste lühendamine. 6. Juhile või tema kasutatavale sõidukile juhtimisõiguse väljastamisel seatud eritingimused. Andmed juhtimisõiguse väljastamisel seatud eritingimuste kohta on vajalikud, et hinnata, kas eritingimusi ka konkreetsel juhul täideti. Näiteks, kas sõidukijuht kasutas tema jaoks kohandatud sõidukit, kui see oli eritingimusena ette nähtud. 7. Andmed juhtimisõiguse väljastamise eelduste täitmise kohta: mootorsõidukijuhi koolitaja nimi ja registrikood iga kategooria kohta, koolituse alguse kuupäev, koolituse lõppemise kuupäev, eksami tüüp, nimetus, sooritamise kuupäev ja tulemus, eksamineerija kood. Andmed juhtimisõiguse väljastamise eelduste täitmise kohta on vajalikud, et hinnata juhtide ettevalmistamise süsteemi toimimist. Näiteks juhul, kui ühe autokooli õpilased osalevad ebaproportsionaalselt palju liiklusõnnetustes, võib olla see aluseks autokooli üle järelevalvemenetluse algatamisel. Eelnõu § 18 lõike 2 kohaselt kantakse liiklusregistri sõidukite andmebaasist andmekogusse järgmised andmed: 1. Sõiduki valmistajatehase tähis (VIN-kood). Vajalik sõiduki parameetrite (suurus, mass, turvalisusaste EuroNCAP skaalal jmt) tuvastamiseks ja liiklusõnnetuses osalenud ning liiklusregistrist registreerimismärgi järgi leitud sõidukite andmete samasuse kontrollimiseks. Samuti võimalike sõiduki margispetsiifiliste riskide tuvastamiseks. 2. Sõiduki registreerimismärk. Vajalik liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andmete ühendamiseks liiklusregistri andmetega, andmeülekande toimimise seiramiseks ning võimalike andmeülekande tõrgete tuvastamiseks. 16 3. Sõiduki kategooria. 4. Sõiduki mark ja mudel (kaubanduslik nimetus). Andmed on vajalikud sõiduki parameetrite (suurus, mass, turvalisusaste EuroNCAP skaalal jmt) tuvastamiseks ja liiklusõnnetuses osalenud ning liiklusregistrist registreerimismärgi järgi leitud sõidukite andmete samasuse kontrollimiseks. Samuti võimalike sõiduki mudelispetsiifiliste riskide tuvastamiseks. 5. Sõiduki valmistamise aasta. Andmed on vajalikud sõiduki parameetrite (suurus, mass, turvalisusaste EuroNCAP skaalal jmt) tuvastamiseks ja liiklusõnnetuses osalenud ning liiklusregistrist registreerimismärgi järgi leitud sõidukite andmete samasuse kontrollimiseks. Samuti võimalike sõiduki mudelispetsiifiliste riskide tuvastamiseks. 6. Järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli kuupäev. Need andmed on vajalikud, et hinnata, kas ja millises ulatuses said liiklusõnnetuse toimumist või raskusastet mõjutada puudused sõiduki tehnilises seisukorras. 7. Muu sõiduki tehnilisi parameetreid ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist käsitlev teave. Need andmed võimaldavad saada teavet sõiduki võimsuse, kandevõime ja muude tehniliste näitajate kohta ning praktikas hinnata, kas noored juhid kombinatsioonis võimsa sõidukiga on liiklusohutuse tagamisel probleem või mitte või kas juhtimisõiguse omistamisel võiks olla otstarbekas diferentseerida see tulenevalt sõiduki erivõimsusest (võimsuse ja massi suhe) jms. Sama puudutab ka näiteks sõiduki ajami liiki (kas elektri- või gaasiautod eristuvad kuidagi sisepõlemismootoriga autodest). Tehnika ja teaduse arenedes on tõenäoline, et selliseid tehnilisi parameetreid lisandub liiklusregistrisse tulevikus veelgi, näiteks isesõitvate sõidukite funktsionaalsuste kohta käiv teave, mille mõju hindamisega liiklusohutusele tuleks edaspidi arvestada. Eelnõu § 18 lõike 3 kohaselt kantakse teeregistrist andmekogusse liiklusõnnetuse toimumise asukoha teeosa kood, tee number ja nimetus, teelõigu number, teelõigu alguse kilomeeter, teelõigu lõpu kilomeeter, teeosa liik, asukoha kaugus tee algusest ja muu taoline. Andmed on vajalikud, et analüüsida liiklusõnnetuse andmeid koos tee parameetrite (nt tee laius, teekatte liik, viimase taastusremondi aeg jmt) andmetega ja hinnata, kas ning millist mõju need liiklusõnnetuste toimumisele avaldavad. Mõju hinnangu alusel kujundatakse ning täiendatakse teede parameetritele kehtestatud reegleid. Eelnõu §-s 19 reguleeritakse andmekogu andmete säilitamisega seonduvat. Eelnõu § 19 kohaselt säilitatakse isikustamata andmeid kuni 75 aastat. Isikustatud andmeid säilitatakse kuni isikustatud andmete töötlemise eesmägi saavutamiseni, pärast mida isikustatud andmed kodeeritakse vastavalt liiklusseaduse § 1711 lõikele 8. Kodeerimine tähendab seda, et andmekogus asendatakse isiku nimi, perekonnanimi ja isikukood tähe ja/või numbrikombinatsiooniga, mille alusel isik enam tuvastatav ei ole. Sellisel juhul on nähtavad küll isikut iseloomustavad üldised andmed (nt vanus, sugu jmt), kuid isik ei ole tuvastatav. Kodeerimisel tagatakse infotehnoloogiliste lahendustega, et kui sama isik satub liiklusõnnetusse peale eelneva liiklusõnnetuse andmete kodeerimist, omistatakse talle kodeerimisel sama unikaalne kood nagu ka eelneva liiklusõnnetuse puhul. See lahendus säilitab võimaluse analüüsida isiku liiklusõnnetuses osalemise korduvust ka siis, kui andmekogu ei võimalda isikut enam üheselt tuvastada. Tehnoloogiliselt tagatakse, et unikaalset koodi isikuandmeteks tagasi kodeerida ei saa. Isikuandmete olemasolu on vajalik eelkõige selle aja jooksul, kui liiklusõnnetusega seotud andmetes võivad toimuda olulised 17 muudatused. Seda eesmärgiga hiljem laekunud muudatused liiklusõnnetuste registris õige isikuga siduda. Reeglina lõpeb vajadus ühe aasta jooksul, harvemini kuni kahe aasta jooksul, peale seda isikuandmed kodeeritakse. Kui vajadus langeb ära enne kahe aasta täitumist, siis kodeeritakse andmed peale vajaduse äralangemise tuvastamist. Muudel juhtudel hiljemalt kahe aasta täitumisel. Andmekogusse andmete kandmise, muutmise ja väljastamisega seotud logisid säilitatakse kuni 24 kuud vastava registritoimingu tegemisest. Peale 24 kuu möödumist logid kustutatakse. Sealhulgas säilitatakse 24 kuud ka andmete kodeerimisega seotud logisid. Logisid ei arhiveerita. Eelnõu § 20 kohaselt teostavad järelevalvet andmekogu pidamise üle andmekogu vastutav töötleja, avaliku teabe seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud asutus ja Andmekaitse Inspektsioon vastavalt õigusaktides sätestatud pädevusele. Järelevalve teostajal on õigus oma pädevuse piires: 1) tutvuda andmekogusse kantud andmetega ja alusdokumentide või nende koopiatega; 2) siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse ja kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed; 3) saada teavet andmete andmekogu väljastamise ja kasutamise kohta; 4) kontrollida andmekogu pidamise vastavust seadustele ja muudele õigusaktidele. Andmekogu pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on andmekogu vastutav töötleja kohustatud likvideerima järelevalve teostaja ettekirjutuses kajastatud puudused järelevalve teostaja määratud tähtajaks. Eelnõu §-ga 21 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu regulatsioon on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning vastab Euroopa Liidu Nõukogu otsusele ühenduse liiklusõnnetuste andmebaasi loomise kohta 93/704/EÜ (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 63–65) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta 2008/96/EÜ (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67). Liiklusõnnetuste kohta käivate andmete käitlemine võimaldab Maanteeametil täita Euroopa Liidu riikidele pandud kohustust ning edastada liiklusõnnetuste kohta kogutavad andmed Euroopa Liidu liiklusõnnetuste andmekogusse CARE. Liiklusõnnetuste andmete kogumise ja esitamise kohustus on kehtestatud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 93/704/EÜ (393D0740/EÜT L 329, 30.12.1993, lk 0063). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ artikli 7 kohaselt tagavad liikmesriigid, et iga surmaga lõppenud õnnetuse kohta, mis leiab aset artikli 1 lõikes 2 osutatud maanteel, täidab pädev asutus liiklusõnnetuse akti. Liikmesriigid peavad püüdma tagada, et liiklusõnnetuse akt kajastab kõiki IV lisas loetletud üksikasju. 4. Määruse mõjud 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju 18 Määrus ei oma otsest sotsiaalset mõju. Liiklusõnnetuste andmete hilisema analüüsi tulemusena on võimalik vähendada liiklusohtlike kohtade arvu ja suunata muid ennetustegevusi, mille tulemusena väheneb liikluses hukkunute ja vigastatute arv. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrus ei oma olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 4.3. Mõju majandusele Määruse registreerimise osa ei oma olulist otsest mõju majandusele. Kindlustusandjad edastavad enda põhitegevusega seoses andmeid liikluskindlustuse registrisse juba praegu ning täiendavaid kohustusi määrus neile kaasa ei too. Mõningal määral tuleb täiendada hetkel toimivat andmeülekande loogikat liikluskindlustuse registrist Maanteeametisse, kuid sellega kaasnevad kulud on pigem väikesed. Perearstid ja raviasutused edastavad ka täna teavet liiklusõnnetustes vigastatute kohta Politsei- ja Piirivalveametisse ning määrus nende jaoks täiendavaid kulusid kaasa ei too. Määrusega kaotatakse nõue esitada andmeid paberil, mistõttu võib sellega kaasneda mõningane positiivne majanduslik ja keskkonnamõju, kuid ka selle ulatus on pigem väike. Liiklusõnnetuste andmetel on aga oluline kaudne mõju riigi majandusele. Liiklusõnnetuse andmetest lähtutakse suuremal või vähemal määral kogu taristu rajamise ja ümberehitamise planeerimise protsessis. Samuti mõjutab liiklusõnnetustest tekkiv kahju teede ehitamise aluseks olevate kulutõhususe analüüside lõpptulemust reeglina kõige enam. Kasutusintensiivsus ning seeläbi ka mõju taristuehitusele ning ennetustegevustele on lähiaastatel kasvanud ning on ette näha selle kasvu ka tulevikus. Ainuüksi Maanteeameti investeeringute maht teedesse oli aastal 2017. aastal ca 135 miljonit eurot ning liiklusõnnetuste andmetel on oluline mõju selle raha kasutamisega seotud otsustele. Piisav andmemaht ning -kvaliteet võimaldavad langetada paremini põhjendatud otsuseid ning seeläbi tagada riigi vahendite eesmärgipärane kasutamine. Sh täita transpordi arengukavas ja liiklusohutuse programmis seatud eesmärke. Liiklusõnnetuste andmed on aluseks ka Maanteeameti ennetustegevuste (nt sotsiaalkampaaniad) planeerimisel. Ennetustegevuste eelarve oli Maanteeametis 2017. a 1,28 miljonit eurot. Andmestik on aluseks raha kasutuse suunamisel (nt sihtgruppide valikul). 4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Määrus ei oma otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. Määruse alusel loodud andmekogu andmete alusel planeeritakse liiklusohutuse tegevusi Maanteeametis ja kohalikes omavalitsustes. Kuivõrd andmekogu andmete analüüs mõjutab oluliselt Eesti maanteedesse tehtavaid investeeringuid, olles aluseks teede rajamise ja ümberehituse planeerimisel, siis läbi selle mõju ja teede rajamise saab mõjutatud ka looduskeskkond. Näiteks on liiklusõnnetuste andmekogu olnud aluseks otsustamisel, kuhu on vajalik ehitada teeületuskohti loomadele. Ühe ökodukti maksumus on suurusjärgus 3–7 miljonit eurot. Andmete koondamise ning analüüsi lõppeesmärgiks on vähendada liikluses hukkunute, vigastatute ja liiklusõnnetuste arvu, mistõttu on tegevusel elu- ja looduskeskkonnale kaudne positiivne mõju. Nt väheneb inimeste risk liiklusõnnetusse sattuda ning vähenevad liiklusõnnetusega kaasnevad otsesed ning kaudsed keskkonnakahjud. 4.5. Mõju regionaalarengule Määrus ei oma olulist mõju regionaalarengule. 19 4.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Määrus peamiselt täpsustab kehtivaid reegleid, kogutavat ning edastatavat andmekoosseisu. Senisega võrreldes täiendavaid ülesandeid seotud osapooltele ei lisandu. Norm muutub paindlikumaks (nt kaotatakse nõue esitada andmeid paberil), lihtsamini mõistetavaks ning seeläbi tõenäoliselt lihtsustab asutuste tööd. Mõju ulatus on ebaoluline, kuna varasemaga võrreldes ei muutu Politsei- ja Piirivalveameti senine liiklusõnnetuste andmete registreerimise ja andmete edastamine Maanteeametile märkimisväärselt ning uue olukorraga kohanemiseks ei ole vaja teha olulisi muudatusi. Politsei- ja Piirivalveamet juba esitab andmeid Maanteeametile. Erinevate allikate andmete samaaegse kasutamise koosmõjust suureneb andmekvaliteet ning paraneb riigi jaoks oluliste andmete kättesaadavus. Sellega kaasneb võimalus hinnata efektiivsemalt liiklusohutusalast olukorda, planeerida täpsemini liiklusohutusalaseid ennetustegevusi ning hinnata nende rakendamisjärgset mõju. 4.7. Muu otsene või kaudne mõju Võimalikult terviklik ülevaade toimunud liiklusõnnetustest on liiklusohutusalase olukorra hindamiseks, ennetustegevuste planeerimiseks ning rakendatud ennetustegevuste mõju hindamiseks siiski vajalik. On tõenäoline, et põhjalikumad andmed ning nende lihtsam kättesaadavus suurendab andmete kasutamist liiklusohutusalases teadus- ja arendustegevuses ning tõstab teadustööde taset. Ühtlasi võimaldab erinevate ametkondade ning liikluskindlustusandjate andmete kasutuselevõtmine tõhustada riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamist ja liiklusohutusalast arendustööd, kuivõrd andmete hilisem koondamine ühte andmekogusse võimaldab senisest kiiremini ja täpsemalt tuvastada liiklusõnnetuste koondumiskohtasid, enim ohustatud liiklejate gruppe, liiklusõnnetuse toimumise riski suurendavaid asjaolusid jms. See võimaldab ennetustegevusi täpsemini suunata ning selle abil ennetustööks tehtavate kulutuste efektiivsust ning ühtlasi ka liiklusohutust suurendada. Määruse tulemusena lihtsustub selle ülesehitus ning arusaadavus ja täpsustub vastutus ning tegevuse ulatus liiklusõnnetuste kohta andmete kogumisel. Samuti viiakse määruses esitatu paremasse kooskõlla tegelike vajadustega. Näiteks kaotatakse tervishoiuasutuste kohustus edastada Liikluskindlustuse Fondile andmeid, mida too ei vaja, ja kaotatakse Politsei- ja Piirivalveameti kohustus edastada Maanteeametile andmeid paberil. Samuti suureneb liiklusõnnetuste kohta kogutavate andmete kvaliteet ning paraneb riigi jaoks oluliste andmete kättesaadavus. Sellega kaasneb võimalus hinnata efektiivsemalt liiklusohutusalast olukorda, täpsemalt tuvastada liiklusõnnetuste koondumiskohtasid, enim ohustatud liiklejate gruppe, liiklusõnnetuse toimumise riski suurendavaid asjaolusid jms ning planeerida täpsemini liiklusohutusalaseid ennetustegevusi ning hinnata nende rakendamisjärgset mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Liikluskindlustuse Fond juba esitavad andmeid Maanteeametile. Lisaks esitab tervishoiuteenuse osutaja kehtiva määruse kohaselt andmeid Politsei- ja Piirivalveametile ning Tööinspektsioonile. Andmevahetus toimib ka praegu sarnasel viisil ning olulisi ümberkorraldusi määruse rakendamine ei vaja. Mõningane ümberkorraldus on vajalik liikluskindlustuse registrist liiklusõnnetuste andmekogusse 20 edastatavate andmete koosseisu muutmiseks. Kuna mõningate andmete edastamise kohustus kaotatakse (sealhulgas kaob Politsei- ja Piirivalveameti kohustus edastada Maanteeametile andmeid paberil), võib sellega kaasneda mõningane kulude vähenemine. Liiklusõnnetuste andmekogu tehnilise lahenduse ettevalmistamine algas ja sai põhiosas valmis juba 2014. a. 2017. a I poolaastal on andmekogu edasi arendatud kogumahus 25 000 eurot. 2018. a aastaks on Maanteeametil planeeritud ja eraldatud eelarvelised vahendeid kuni 60 000 eurot, et katta kõik andmekogu põhimäärusest tulenevad arendusvajadused. Määruse rakendamisega täiendavat koormust riigieelarvele ei kaasne. Andmekogu loomisega Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Liikluskindlustuse Fondi, teeregistri ja liiklusregistri andmeid puudutavas osas täiendavaid kulusid ei kaasne, sest Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Liikluskindlustuse Fond juba esitavad andmeid Maanteeametile. Iga-aastaselt lisanduvad ja andmekogu hooldamiseks ning haldamiseks ettenähtud kulud moodustavad Maanteeameti hinnangul ca 3500 eurot aastas. Kõik vajalikud kulud kaetakse Maanteeameti eelarvest. Määruse eesmärgipärase rakendamise ja andmekogu pidamisega kaasnevale täpsemale planeerimisele tuginedes on tulevikus võimalik liiklusohutusalaseks tegevuseks eraldatavaid vahendeid efektiivsemalt kasutada. Ehkki määruse rakendamisega kaasnevat tulu ja selle mõju ei ole võimalik numbriliselt hinnata, aitavad andmekogu andmete alusel tehtavad analüüsid kaasa liiklusohutuse tagamiseks vajalike ennetusmeetmete kujundamisele ja rakendamisele, et vähendada hukkunute ning vigastatute arvu ning liiklusõnnetustest ühiskonnale tekkivat kahju. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõus on ühendatud kaks varasemalt eraldi menetletud eelnõu: 1) „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“; 2) „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“. Kuna kahe erineva volitusnormi alusel kehtestatavad määrused on nende sisust tulenevalt üksteisega tihedalt seotud, siis on menetluslikult ja õigusloome mahu vähedamise eesmärgil põhjendatud kaks määrust ühendada ning menetleda neid ühe eelnõuna. Eelnõu „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“ esitati esmakordselt kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ning Eesti Liikluskindlustuse Fondile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 15.10.2015 (toimik 15-1445). Käesolevas eelnõus on arvestatud kooskõlastusringilt laekunud ettepanekute ja märkustega. Eelnõu „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“ esimene versioon valmistati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ette 2015. a ja esitati EISi kaudu (toimik 15-1254) kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks asjaomastele institutsioonidele. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega on valdavalt arvestatud. 21 Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Justiitsministeerium ja Andmekaitse Inspektsioon ei kooskõlastanud eelnõu, tuues puudustena esile järgmised küsimused: 1. sisuliselt koondab liiklusõnnetuste andmekogu politsei andmekogudes ning Eesti Liikluskindlustuse Fondis olemasolevat teavet ning puudub vajadus uue andmekogu loomiseks; 2. liiklusõnnetuste andmekogu üldisest eesmärgist ei tulene vajadus isikustatud andmete töötlemiseks; 3. sätestamata on tagatised delikaatsete isikuandmete kaitseks; 4. sätestamata on andmete säilitamise tähtajad. Esitatud puuduste kõrvaldamiseks on eelnõu ja seletuskirja täiendatud ning parandatud. Eelnõu seletuskirjale on lisatud märkuste arvestamise tabel. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 433 lõikele 3 esitab andmekogu vastutav töötleja tehnilise dokumentatsiooni kooskõlastamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ja Statistikaametile. Eelnõu esitatakse teistkordseks kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Liikluskindlustuse Fondile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Haiglate Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile. 22 Seletuskirja lisa Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõu juurde EIS-s kooskõlastamisel olnud eelnõule „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“1 esitatud märkused ja ettepanekud: Jrk Eelnõu Märkus või ettepanek Arvestatud/Mittearvestatud nr säte Rahandusministeerium kiri 1.1-11/13783-1 1. Eelnõu § 1. Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et Arvestatud osaliselt. 5 lg 4 kohustusliku liikluskindlustusega tegelev Eelnõu sõnastusi täpsustatud. kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Kuivõrd liiklusõnnetuste Fond registreerib Eestis aset leidnud andmekogusse ei tule esitada liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi kohta kõiki andmeid, mis on kantud andmed, mida Eesti Liikluskindlustuse Fond liikluskindlustuse registrisse, peab liiklusõnnetuste andmekogu siis on selguse huvides põhimääruse kohaselt liiklusõnnetuse kohta käesolevas määruses esitatud andmekogusse esitama. Rõhutame, et selguse huvides liiklusõnnetuste kindlustusandja liikluskindlustuse registreerimisel vajalik täpne registreerimine toimub liikluskindlustuse andmete loetelu. seaduse (ja selle alusel kehtestatud liikluskindlustuse registri põhimääruse) alusel, nagu eelnõu § 5 lõige 1 ka õigesti sätestab. Kuna täpse kindlustusjuhtumi registreerimise andmekoosseisu sätestab liikluskindlustuse registri põhimääruse § 9, tuleb ka eelnõu § 5 lõikes 3 viidata liikluskindlustuse registri põhimäärusele, mitte liiklusõnnetuste registri põhimäärusele. Andmekoosseis, mida tuleb liiklusõnnetuste andmekogusse esitada, on toodud juba liiklusõnnetuste andmekogu põhimääruses. 2. Eelnõu § 2. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt ei Arvestatud 7 registreerita liiklusõnnetusena õnnetust, mis toimus teel või muul sõidukite tavapäraseks Sätte sõnastust on eelnõus 1 Algne eelnõu „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord“ kättesaadav EIS-s, toimik nr 15-1445. 1 liikluseks kasutataval alal metsa-, põllu- õigusselguse huvides muudetud. ehitustööde või muu samalaadse töösoorituse käigus ning kui kõik liiklusõnnetuses Kuna eelnõu on algatatud osalenud sõidukid ja isikud osalesid liiklusseaduse alusel, siis töösoorituse läbiviimises. Selline sõnastus lähtutakse liiklusseaduse § 1 võib õigusselguse aspektist olla lõikest 4, mis sätestab, et problemaatiline, kuna võimaldab mitmeti liiklusena ei käsitleta liikumist mõistmist. Näiteks võib tekkida küsimus, ja paiknemist teel, mis on kuidas saavad teel toimuda nt metsa-ja suletud liikluseks võistluste ja põllutööd, samas ei ole välistatud teehoiu massiürituste läbiviimiseks, töid. Kui metsa-ja põllutöödena käsitleda ka Politsei-ja Piirivalveameti ning metsamaterjali vedu, siis kas Päästeameti korraldusel või liiklusõnnetusena registreerimisele ei kuulu teehoiu või muul sellisel ka nt metsaveoki ja vilja vedava traktori eesmärgil. kokkupõrge teel? Kuna määrus on kehtestatud liiklusseaduse (edaspidi LS) alusel ja LS reguleerimisala on muu hulgas liikluskorraldus Eesti teedel, siis teeme ettepaneku kaaluda, et eelnõu §-s 3 lähtutaks samuti LS § 1 lõikest 4, mis sätestab, et käesolevas seaduses ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei-ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. Alternatiivselt võiks kaaluda liikluskindlustuse seaduse § 8 lõike 2 punkti 4 sõnastuse kasutamist (viide vahetule Nõustume, et enesetappude töösooritusele ja suletud territooriumile). osakaal on marginaalne, mis ei Eelnõu kohaselt ei käsitleta mõjuta ega moonuta liiklusõnnetusena ka enesetappu ja selle liiklusõnnetuste üle tehtavat katset. Tegemist on ilmselt üpris ebatavalise arvestust ja statistikat. juhtumiga, mille liiklusõnnetusena Enesetappu ja selle katset on registreerimine ei moonutaks võimalik käsitleda liiklusõnnetuste üle arvepidamist ja riiklikku liiklusõnnetusena, mistõttu statistikat. Küll aga võimaldab enesetappude kõnealune säte on eelnõust välja kohta andmete kogumine ilmselt võtta jäetud. tarvitusele meetmed nende ärahoidmiseks vähemalt liiklussituatsioonile iseloomulikes situatsioonides (nt Türisalu panga juhtum). Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda 2 lahendust, et õnnetustena käsitletaks ka enesetappe. 3. Eelnõu § 3. Arusaamatuks jääb eelnõu § 5 lõige 2 Arvestatud. 5 lg 2 teine lause, mille kohaselt liiklusõnnetuseks ei loeta neid liikluskindlustuse juhtumeid, Kindlustusjuhtumeid, mis ei milles inimene sai vigastada või hukkus, vasta liiklusõnnetuse tunnustele kuid mida käesoleva määruse § 3 kohaselt ja mida liiklusõnnetusena ei liiklusõnnetusena ei registreerita. On registreerita, ei loeta loogiline, et neid kindlustusjuhtumeid, mis ei liiklusõnnetuseks. Eelnõu vasta liiklusõnnetuse tunnustule ja mida sõnastusi muudetus. liiklusõnnetusena ei registreerita, ei loeta ka liiklusõnnetusteks. Küll aga on ebaloogiline see, et pakutud sõnastuse kohaselt ei loeta liiklusõnnetusteks üksnes neid §-s 3 kirjeldatud tunnustele vastavaid õnnetusi, mille puhul sai inimene vigastada või surma, samas asja kahjustamisest või hävimisest põhjustatud kahju kätkevaid õnnetusi justkui jällegi käsitatakse liiklusõnnetusena. Ilmselt pole seda nii mõeldud. 4. Eelnõu § 4. Eelnõu § 6 lõige 8 viitab eelnõu §-le 5. Arvestatud. 6 lg 8 Paragrahv 5 käsitleb aga liiklusõnnetuse registreerimist kindlustusandja või Viide on parandatud, eelnõu liikluskindlustuse fondi poolt. Kas antud numeratsiooni muudetud. viide on õige? Ilmselt on tahetud viidata käesolevale paragrahvile ehk §-le 6. 5. Eelnõu § 5. Palume kaaluda eelnõu § 8 punkti 2 Arvestatud sisuliselt. 10 täiendamist sõnaga „kõigi“, et tuleks üheselt välja, et Maanteeameti liiklusõnnetuste Eelnõu sõnastust muudetud, säte arvestusse kuuluvad ka § 8 punktis 1 eelnõust välja jäetud. nimetatud liiklusõnnetused. Maanteeamet täidab talle õigusaktidega pandud ülesandeid, milleks on liiklusohutuse suurendamine ehk liiklusõnnetuste, neis hukkunute ja vigastatute arvu vähendamine, samuti liiklusohutusalased arendus- ja uurimistööd ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamine. 3 6. Eelnõu 6. Määruse aluseks olev volitusnorm Arvestatud. sätestab, et liiklusõnnetusest teatamise ning liiklusõnnetuse registreerimise, Mööname, et nii vormistamise, asjaolude väljaselgitamise ja liiklusõnnetuste vormistamine arvestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus kui nendest teatamine on juba määrusega. Nagu seletuskirjas märgite, ei õiguskorras reguleeritud, st reguleeri käesolev määrus enam ei osaliselt liiklusseaduse §-s 169 liiklusõnnetuste vormistamist ega ning Politsei- ja Piirivalveameti õnnetustest teatamist –liiklusõnnetusest siseselt ameti peadirektori teatamine on reguleeritud edaspidi käskkirjaga. Majandus- ja liiklusseaduse §-s 169 ning liiklusõnnetuse Kommunikatsiooniministeerium akti vormistab Politsei-ja Piirivalveameti valmistab ette liiklusseaduse peadirektor käskkirjaga. Eelpool tulenevalt muutmise eelnõu, millega soovitame õigusselguse huvides tulevikus muudetakse § 171 lõikes 2 liiklusseadust muutes ka volitusnormi sätestatud volitusnormi sisu ja sõnastus kehtiva õigusega kooskõlla viia, et ulatust. likvideerida olukorda, kus volitusnorm jääbki osaliselt täitmata. Eelnõu 7. Keelelised märkused: Arvestatud. 1) paragrahv 3 p 2 –koma puudu põllu-järgi; Eelnõu sõnastust on redigeeritud. 2) paragrahv 3 p 3 –svaid p.o vaid; 3) määruses kasutatakse füüsilise isiku kohta isiku ja inimene mõistet läbisegi. Siseministeerium 5. Eelnõu § 1. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt ei Arvestatud. 7 registreerita liiklusõnnetust, mis toimus teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks Sõnastusi muudetud. kasutataval alal metsa-, põllu- ehitustööde Teetöid teostavad isikud ja või muu samalaadse töösoorituse käigus sõidukid ei osale liikluses ning kui kõik liiklusõnnetuses osalenud tavapärases mõistes ning nende sõidukid ja isikud osalesid töösoorituse vahelised õnnetused on läbiviimises. Kehtiva Vabariigi Valitsuse käsitletavad tööõnnetustena. 20.02.2001 määruse nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“ (edaspidi määrus) § 7 punkt 2 sätestab aga, et liiklusõnnetusena ei registreerita juhtumeid, mis toimusid teemaal (tee-ehitus, -remont, - hooldus jms) ainult selles töös osalenud 4 sõiduki ja inimesega või ainult selles töös osalenud sõidukiga. Sisuliselt laiendab eelnõu mitte registreeritavate liiklusõnnetuste erandeid kõikidele tööõnnetustele. Eelnevat kinnitab ka eelnõu seletuskiri, mille kohaselt käsitletakse töösoorituse käigus tekkinud õnnetusi tööõnnetustena. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ei tuvasta menetluse käigus, kas tegu on olnud tööõnnetusega. Kui kehtiva regulatsiooni alusel on arusaadav, et teetöid teostavad isikud ja sõidukid ei osale liikluses tavapärases mõistes ning nende vahelised õnnetused on käsitletavad tööõnnetustena, siis eelnõus sätestatud regulatsiooni kohaselt see enam koheselt arusaadav ei ole. Eestis tegeleb tööõnnetuste uurimise ja menetlemisega Tööinspektsioon ning selliste õnnetuste uurimine võib toimuda ka paralleelselt süüteomenetlusega. Vabariigi Valitsuse määruse „Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõu, mille Siseministeerium kooskõlastas 01.10.2015 kirjaga nr 1-7/515- 2, § 7 lõike 1 kohaselt peab PPA esitama andmekogusse vajalikud andmed elektrooniliselt hiljemalt ühe tööpäeva jooksul peale liiklusõnnetuse või liikluskindlustuse juhtumi registreerimist või registreeritud liiklusõnnetuse või liikluskindlustuse juhtumi registreerimisandmete muutmist. Võttes arvesse, et tööõnnetuse asjaolud ja kinnitus ei pruugi selguda ühe tööpäeva jooksul, siis on PPA kohustatud tegema liiklusõnnetuste registrisse vastava kande kuid kui selgub, et tegu oli tööõnnetusega, siis selle kande hilisema kustutamise kohta regulatsioon puudub. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et esineb vastuolu eelnõu § 3 punkti 2 ja liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimääruse eelnõu § 11 lg 3 punkt 2 vahel. Nimelt kehtestab käesolev eelnõu erandi 5 tööõnnetuste registrisse mitte kandmise kohta, kuid samas on liiklusõnnetuse andmekooseisust tulenevalt kohustus märkida ära, kas tegemist on olnud tööõnnetusega. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku eelnõu § 3 punkti 2 sõnastust muuta ja jätta antud erand pakutud viisil laiendamata. Eelnõu § 2. Analoogselt eelmise punktiga laiendab Arvestatud. 7 eelnõu § 3 punkt 3 mitte registreeritavate liiklusõnnetuste erandeid ka enesetapule või Enesetappude osakaal on enesetapukatsele, milles sai vigastada või marginaalne, mis ei mõjuta ega surma vaid selle toime pannud isik. Eelnõu moonuta liiklusõnnetuste üle seletuskirja kohaselt ei tohiks sellised tehtavat arvestust ja statistikat. juhtumid olla statistikas arvesse võetud. Enesetappu ja selle katset on Liiklusõnnetuste korral, kus on isik viga võimalik käsitleda saanud, alustab politsei üldjuhul alati liiklusõnnetusena, mistõttu menetlust ning asjaolu, kas tegu oli kõnealune säte on eelnõust välja enesetapuga või selle katsega, kinnitatakse jäetud. alles menetluse käigus. Seega registreeritakse ka antud erandi alla käivad liiklusõnnetused automaatselt registrisse. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku antud erand üle vaadata ning viia regulatsioon vastavusse praktikaga. Eelnõu § 3. Liiklusseadus (edaspidi LS) § 2 punkt 32 Arvestatud. 7 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt Lähtudes liiklusseaduse § 2 p-s väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, 32 sätestatud liiklusõnnetuse surma või tekib varaline kahju. Antud mõiste definitsioonist on eelnõu kohaselt on liiklusõnnetused ka eelnõu §-s 3 sõnastust muudetud. toodud juhtumid. Tulenevalt sellest tuleks meie hinnangul liiklusõnnetuse mõistet täpsustada ning alamaktis ehk määruses ei tohiks sätestada, et teatud juhtumeid siiski ei käsitleta liiklusõnnetustena ning neid ei registreerita. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku vaadata ka vajadusel üle LS sätestatud liiklusõnnetuse mõiste ning seda täpsustada. 6. Eelnõu § 4. Eelnõu 3. peatükis on analoogselt kehtiva Arvestatud. määruse 4. peatükiga sätestatud 6 9 liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamine. Eelnõu ülesehitust ja sõnastusi Kehtivas määruses on antud peatükk muudetud. sisustatud mõnevõrra deklaratiivsete sätetega, mille kohaselt peab näiteks PPA välja selgitama politseis registreeritud liiklusõnnetuse asjaolud, vormistama liiklusõnnetuse akti ja menetlema liiklusõnnetust vastavalt «Väärteomenetluse seadustikule» ja «Kriminaalmenetluse seadustikule». Eelnõus on antud peatükk sisustatud vaid ühe paragrahviga „§ 7. Raskete liiklusõnnetuste uurimise ekspertkomisjoni tegevus ning koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamisel“. Eelnõu 3.peatüki sisu ei vasta meie hinnangul selle peatüki eesmärgile ja seega on tegemist süstematiseerimise veaga. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku vaadata antud peatüki eesmärk ja sisu ümber. Eelnõu § 5. Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab, et PPA Arvestatud. 9 teavitab viivitamata raskete liiklusõnnetuste uurimise ekspertkomisjoni, kui ta saab teada Eelnõu on muudetud, raskete liiklusõnnetuse uurimise kõnealused sätted, millega ekspertkomisjoni uurimispädevusse kuuluva laiendatakse määruse tasandil liiklusõnnetuse toimumisest. Seletuskirja komisjoni liikmete õigusi, on kohaselt on eelnõu 3. peatükis sätestatud, et eelnõust välja jäetud. Komisjoni liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamiseks, ülesannete ja õiguste üldistamiseks ja liiklusohutuse tagamise sätestamine eeldab ettepanekute väljatöötamiseks moodustab liiklusseaduse muutmist. majandus- ja taristuminister raskete liiklusõnnetuste uurimise ekspertkomisjone. Sisuliselt sellist regulatsiooni eelnõu § 7 aga ei sisalda. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab vaid PPA teavitamiskohustuse ning lõige 2 komisjoni liikme õigused LS § 172 lõige 1 annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse moodustada ekspertkomisjone liiklusõnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks, üldistamiseks ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamiseks. Küsitav on aga selle 7 komisjoni iseloom ehk kas ministril on antud volituse alusel õigus luua alalisi või ajutisi komisjone. Ebaselge on ka see, millised liiklusõnnetused kuuluvad ekspertkomisjoni pädevusse ja mis täpsemalt on komisjoni uurimispädevus, kes kuuluvad ekspertkomisjoni ja kellele täpselt peab PPA teate edastama. LS § 172 lõige 2 sätestab ekspertkomisjoni õigused, milleks on tutvuda liiklusõnnetuse kohta koostatud materjalidega, selgitada välja liiklusõnnetuse asjaolusid, koostada üldistusi ja teha ettepanekuid liiklusohutuse parandamiseks, liiklusõnnetuste tekkepõhjuste kõrvaldamiseks ja liiklusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks. Eelnõu § 7 lõikega 2 soovitakse aga laiendada komisjoni liikme õigusi. Ekspertkomisjoni liikmel oleks tulenevalt eelnõust kokkuleppel sündmuskohal liiklusõnnetuse juhtumi menetlust juhtiva ametnikuga õigus viibida liiklusõnnetuse sündmuskohal, filmida, teha skeeme, fotosid, küsitleda liiklusõnnetusega seotud isikuid ning tunnistajaid ja samuti õigus tutvuda liiklusõnnetuses osalenud isikute ja sõidukite andmetega. Esiteks jääb arusaamatuks, millist ametnikku on silmas peetud. Teiseks laiendab antud määrus lubamatult uurimiskomisjoni liikme õigusi, soovides anda komisjoni liikmele analoogseid õigusi süüteo menetlejaga. Meie hinnangul ei ole selline õiguste laiendamine määruse tasandil lubatud. Nõustume asjaoluga, et liiklusõnnetuste uurimise ekspertkomisjoni liikmel võib olla põhjendatud liiklusõnnetuse sündmuskohal viibimine ning seal liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta info kogumine, et tuvastada liiklusõnnetuse põhjustanud riskifaktoreid ja koguda andmeid, mida PPA oma ülesannetest lähtuvalt ei kogu. Eelnev nõuab aga komisjoni ülesannete ja õiguste ka seaduse 8 tasandil üle vaatamist. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku kujundada ekspertkomisjoni edaspidise rolli ja iseloomu osas vajadusel uus kontseptsioon ning lähtuvalt sellest laiendada või muuta ta ülesandeid ja õigusi. Eelnõu § 6. Käesolev eelnõu on tihedalt seotud Arvestatud. 13 Vabariigi Valitsuse määruse „Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise Kaks eelnõu on ühendatud põhimäärus“ eelnõuga, mis on hetkel samuti üheks eelnõuks. menetlemisel. Tulenevalt sellest, et eelnõud on omavahel seotud tuleks vältida ühe eelnõu eraldiseisvat jõustumist. Teeme seega ettepaneku sätestada nii käesolevas eelnõus kui ka „Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõus ühtne jõustumise rakendussäte. 7. Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, Arvestatud. et eelnõu puudutab oluliselt ka tervishoiuteenuse osutajate tööd ning näeb Eelnõu esitatakse arvamuse ette neile kohustusi, kuid eelnõu ei ole andmiseks nii vastavatele asutustele või nende Sotsiaalministeeriumile kui ka katuseorganisatsioonile kooskõlastamiseks tervishoiuteenuse osutajate ega arvamuse avaldamiseks esitatud. esindusorganisatsioonidele. Sotsiaalministeerium 7. Eelnõu 1. Liiklusseaduse § 171 lõige 2 volitusnorm Arvestatud. sisaldab nii liiklusõnnetusest teatamise, kui liiklusõnnetuse Mööname, et nii liiklusõnnetuse registreerimise, vormistamise, asjaolude väljaselgitamise ja vormistamine kui arvestuse korda. Määruse eelnõu reguleerib liiklusõnnetusest teatamine on vaid liiklusõnnetuse juba õiguskorras reguleeritud, registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestusekorda.osaliselt liiklusseaduse §-s 169 Seletuskirja kohaselt ei sisalda määrus ning Politsei- ja Piirivalveameti liiklusõnnetusest teavitamise korda ega peadirektori käskkirjaga vormistamist, kuna sellega seonduv on „Liiklusõnnetuste vormistamise detailselt reguleeritud muudes õigusaktides. ja dokumenteerimise kord“. Majandus- ja Teeme ettepaneku viia volitusnormiga Kommunikatsiooniministeerium kooskõlla määruse eelnõu sisuga ning valmistab ette liiklusseaduse tulevikus liiklusseaduse § 171 lõige 2 muuta muutmise eelnõu, millega on vastavaks määruse tegeliku reguleerimisega. kavas muuta § 171 lõikes 2 9 sätestatud volitusnormi sisu ja ulatust, et edaspidi mitte dubleerida liiklusõnnetusest teavitamise korda, mis on juba sätestatud seaduses, ning loobuda vormistamisele seatud normidest. 8. Eelnõu § 2. Eelnõu § 6 lõike 8 kohaselt esitab Arvestatud. 6 tervishoiuteenuse osutaja eelnõu §-s 5 nimetatud andmed politseiprefektuurile. Andmete edastamine Selgusetuks jääb, kuidas toimub andmete tervishoiuteenuse osutaja poolt edastamine, mil viisil. Seetõttu palume toimub praegu VV 20.02.2001 täpsustada nii eelnõus kui seletuskirjas määruses nr 68 kehtestatud andmete edastamise viisi. korras. Selle § 6 lõike 1 kohaselt registreerib Lisaks § 6 lõikes 8 viide §-le 5 väär, normis tervishoiuasutus kõik peaks olema viide eelnõu §-le 6. tervishoiuasutusse toodud või tema poole pöördunud isikud, Teeme ettepaneku sätestada andmete kes on liiklusõnnetuses edastamine määruses täpsemalt. Juhime kannatada saanud või väidavad tähelepanu, et vaid eelnõu §-s 9 on vähesel seda, ning edastab sama määral reguleeritud andmete edastamist. määruse § 14 alusel andmed kannatanu kohta paberil sündmuskohajärgsele prefektuurile, Eesti Liikluskindlustuse Fondile ja Haigekassale 1 tööpäeva jooksul või Tööinspektsiooni kohalikule asutusele 1 tööpäeva jooksul. Eelnõus täpsustatakse andmete edastamise viisi. Eelnõus nähakse ette andmete edastamine digitaalselt krüpteerituna, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega. Eelnõu ettevalmistamise käigus on osapooled sellele tähelepanu juhtinud, et isikuandmete saatmine paberil on ajale jalgu jäänud lahendus. 9. Eelnõu § 3. Palume seletuskirjas täpsustada eelnõu § 6 Arvestatud. 11 lõike 8 selgitusi. Selle sätte kohaselt peab 10 tervishoiuteenuse osutaja esitama Seletuskirja on täpsustatud.. liiklusõnnetuses vigastatu andmed politseile kas pärast vigastatu registreerimist või registriandmetes muudatuse tegemist. Selgusetuks jääb, millist olukorda registreerimisandmete muudatuste tegemise all mõeldakse. Kas järgnevalt kirjeldatud olukord läheb registriandmetes muudatuste tegemise alla? Isik, kellega juhtub liiklusõnnetus viiakse tervishoiuteenuse osutaja juurde, kuid keegi ei tea, et temaga juhtus liiklusõnnetus. Isik on näiteks mitu päeva teadvuseta, tunnistajaid ei ole ning alles pärast saab tervishoiuteenuse osutaja teada, et juhtus liiklusõnnetus ning registreerib isiku andmed. Tegemist justkui oleks § 6 lõikes 8 sõnastatud registriandmete muudatusega, sest alles siis saab tervishoiuteenuse osutaja teada, et üldse toimus liiklusõnnetus ning muudetakse või esitatakse registreerimisandmed. Kuid kas taolist olukorda on siiski mõeldud või mõeldakse registreerimisandmete muudatuste näol siiski ainult mingeid muid olukordi? EIS-s kooskõlastamisel olnud eelnõule „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“2 esitatud märkused ja ettepanekud: Jrk Eelnõu Märkusega Märkuse või ettepaneku sisu nr säte arvestatud/mittearvestatud Justiitsministeerium 1. Eelnõu § 1. Eelnõust tuleneb, et liiklusõnnetuste Arvestatud. 1 lg 3, § pidamise andmekogu eesmärk on tagada Määruse eelnõu ja 14 riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamiseks, seletuskirja on täpsustatud. samuti liiklusohutusalasteks arendus- ja Selgituseks, et uurimistöödeks vajaliku andmestiku olemasolu liiklusõnnetuste pidamise ja kättesaadavus. Isikuandmete kaitse andmekogu hõlmab vaid 2 Algne eelnõu „Liiklusõnnetuste andmekogu põhimäärus“ kättesaadav EIS-s, toimik nr 15-1254 11 seisukohast on vajalik järgida minimaalsuse andmeid, mis on vajalikud ning eesmärgipärasuse põhimõtet. See Maanteeameti põhimääruses tähendab, et isikuandmeid tuleb töödelda nii toodud ülesande täitmiseks, vähe kui võimalik, et saavutada soovitud st liiklusohutuse eesmärk. Andmekogu üldisest eesmärgist ei suurendamiseks ehk tulene, et vajalik oleks isikustatud andmete liiklusõnnetuste, neis töötlemine. Sellekohane põhjendus puudub nii hukkunute ja vigastatute arvu eelnõu tekstis kui ka seletuskirjas. Eelnõu § 15 vähendamiseks. lõikes 1 on öeldud, et isikustatud andmeid Kuigi liiklusohutuspoliitikat töödeldakse eesmärgi saavutamiseni, kuid ei tehta isikupõhiselt, on ühestki normist ega selgitusest ei ilmne, mis on isikupõhiste andmete isikuandmete töötlemise eesmärk. On kogumine ning töötlemine ebatõenäoline, et riiklikku äärmiselt oluline. liiklusohutuspoliitikat tehakse isikupõhiselt. Isikuandmeid töödeldakse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt. Efektiivne liiklusohutuspoliitika ei saa toimuda üldise statistika alusel (üksnes hukkunute, raskelt vigastatute ja liiklusõnnetuste koguarv), vaid eeldab teadmisi õnnetuses osalenutest ja seeläbi ka õnnetuste põhjustest. Seega on isikustatud andmete töötlemine vajalik selleks, et siduda kindel liiklusõnnetus teistes registrites (näiteks liiklusregistris) olevate andmetega. Seeläbi saadakse teada näiteks, kas liiklusõnnetuses osalenud isikul oli juhtimisõigus. Ilma isikustatud andmete põhise päringuta ei ole võimalik siduda Politsei- ja Piirivalveameti ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud andmeid kindla liiklusõnnetuse andmetega, mille alusel saaks analüüsida liiklusõnnetuse asjaolusid ja põhjusi. Lisaks õnnetuse ja isiku seostamisega, kasutatakse isikustatud andmete juhul, kui on vaja tuvastada andmekogus isikuandmetega seotud 12 süsteemi vea põhjust. Isikustatud andmed säilitatakse kuni isikustatud andmete töötlemise eesmärgi saavutamiseni, kuid mitte kauem kui kaks aastat, pärast mida isikustatud andmed kodeeritakse. Kodeeritud andmed kustutatakse hiljemalt kaks aastat peale isikuandmete kodeerimist. 2. Eelnõu 2. Andmekogus töödeldakse delikaatseid Arvestatud. isikuandmeid, kuid sätestamata on tagatised Määruse eelnõu ja delikaatsete isikuandmete kaitseks. Esmalt on seletuskirja on täpsustatud. ka siinkohal probleem üleüldises isikuandmete Liiklusohutuse töötlemise põhjendatuses ning teisalt suurendamine, sealhulgas konkreetsete andmekategooriate töötlemises. laiemas plaanis vigastuste ja Näiteks soovitakse töödelda andmeid isiku vigastussurmade ennetamine joobe, terviserikke olemasolu ning saadud on riiklikul tasandil oluline vigastuse raskusastme kohta aga ka andmeid prioriteet (tegevus kajastatud isiku (vanuse, soo) kaalu ja pikkuse kohta. nii VV tegevusprogrammis, Loetletud andmete näol on tegu delikaatsete Transpordi arengukavas, isikuandmetega, mille töötlemiseks peavad Liiklusohutusprogrammis esinema väga kaalukad põhjendused. VV poolt loodud vigastuste Isikuandmete kaitse minimaalsuse põhimõttest ja vigastussurmade tulenevalt peab igasugune isikuandmete ennetamise rakkerühma töötlemine olema viidud miinimumini. Eriti tegevustes). Sealhulgas on täpselt tuleb seda nõuet järgida delikaatsete nimetatud dokumentides ette isikuandmete puhul. Ohutuspoliitika või nähtud liiklusvigastuste arendustöö ei ole kindlasti piisavalt kaalukad kohase statistika argumendid nimetatud andmete töötlemiseks. parandamine, muu hulgas Mainimata ei saa jätta, et puuduvad liiklusvigastuste raskusastme põhjendused vastavate andmekategooriate määramise ja sellekohase töötlemiseks. andmevahetuse alustamine. Ilma usaldusväärsete andmeteta ei ole võimalik ellu viia efektiivset liiklusohutuspoliitikat. Teadmata näiteks, millises vanuses ja soolises erinevuses isikud õnnetustesse satuvad (näiteks koht, aeg, õnnetuse liik), ei ole võimalik planeerida ka õnnetuste ennetamise meetmeid. Näiteks, kui õnnetustesse satuvad maapiirkondades vanemaealised muukeelsed kõnelevad isikud, ei ole 13 mõistlik teha noortele suunatud eestikeelseid ennetuskampaaniaid. Lähtuvalt eelmises punktis toodule, on delikaatsed isikuandmed isikustatud seni, kuni need seotakse konkreetse liiklusõnnetusega. Liiklusõnnetuse analüüsis kasutatakse isikustamata andmeid. Isikustatud andmeid töötlevad Maanteeametis üksnes vastavat õigust omavad eksperdid, kelle tegevus logitakse. Seega saab iga isik veenduda oma andmete töötlemises ja selle eesmärkides. Arvestades eelnevaid asjaolusid, oleme seisukohal, et isikustatud andmete töötlemine on viidud miinimumini. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolude analüüsis omavad joove ja terviserike olulist rolli. Näiteks sõidukijuhi joobega on seostatavad veerand Eestis toimuvatest liiklusõnnetustest. Samuti on toimunud mitmed traagilised õnnetused seoses terviseseisundiga. Nimetatud asjaolude ilmnemisel on tegemist kas üksikjuhtumiga või laiema probleemiga, mille lahendamiseks tuleb näiteks muuta mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli nõudeid. Sõidukijuhist tuleneva riski olulise suurenemise tõttu tuleb selliste liiklusõnnetuste andmeid vaadata eraldiseisvalt ning näiteks taristuga seotud probleemide tuvastamisel ei saa neid käsitleda sama kaaluga kui juhtumeid, kus sarnast riski suurenemist ei esinenud. 14 3. Eelnõu 3. Andmekogu pidamise üks põhimõte on Mittearvestatud. dubleerivate andmete kogumise keeld. Seletuskirja on täpsustatud. Üksikisik peab riigile oma andmeid andma Liiklusõnnetuste andmekogu ainult ühe korra. Kui esineb vajadus kasutada on valdkonna eest vastutava samasid andmeid erinevatel eesmärkidel, ministri asutatud peavad esiteks need eesmärgid olema isikule andmekogu, mille pidamise andmete andmisel arusaadavad ning teiseks, eesmärk on tagada riikliku peab riik suutma erinevate andmekogude vahel liiklusohutuspoliitika tagada automaatse andmeedastuse. kujundamiseks, samuti Sisuliselt koondab liiklusõnnetuste andmekogu liiklusohutusalasteks politsei andmekogudes ning Eesti arendus- ja uurimistöödeks Liikluskindlustuse Fondis olemasolevat teavet. vajaliku andmestiku Ei ole selge, millisel kujul ja miks pannakse olemasolu ja kättesaadavus. viimastele organisatsioonidele kohustus esitada Sisuliselt on liiklusõnnetuse täiendavaid andmeid uude andmekogusse. Kuna andmekogu puhul tegemist kogu vajalik teave on teistel organisatsioonidel andmeaidaga. Andmeait on olemas, piisaks analüüside tegemiseks kindlale valdkonnale (või andmepäringutest teistesse registritesse. Eraldi probleemile) orienteeritud, andmekogu loomine suurendab tarbetult Eesti teisene, integreeritud, ajast Liikluskindlustuse Fondi halduskoormust ja sõltuv, püsiv andmekogum, politsei töökoormust ega ole põhjendatud. mille eesmärgiks on toetada Eelnimetatud halduskoormuse ja töökoormuse otsuste tegemist. suurendamine ei ole kooskõlas õigusloome Andmeaidad koostatakse mahu vähendamise kava ja riigi valitsemise juba olemasolevatest mahu vähendamise eesmärkidega. andmekogudest spetsiifiliste andmetöötlusülesannete (näiteks andmeanalüüsi) ja aruannete koostamiseks. Dubleerivate andmete kogumine ning andmete ülekanne on erinevad tegevused ning andmeülekande piiramine lähtudes dubleerivate andmete kogumise keelust on arusaamatu ja ebamõistlik. Sarnasele järeldusele on jõutud ka riigikantselei koostatud uuringus „Andmeaitade (teiseste andmekogude) loomise põhimõtete väljatöötamine“3. Eelnõus ei ole üksikisikule pandud kohustust andmete edastamiseks. Andmete 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/poliitika-analuusid- ja-uuringud/tarkade-otsuste-fondi-uuringute- kokkuvotted/Andmeaidad_l%C3%BChikokkuv%C3%B5te_10%20lk.pdf 15 edastajateks on Politsei- ja Piirivalveamet ja Liikluskindlustuse fond. Liiklusõnnetuste andmekogu puhul on andmete edastamine planeeritud toimuma automaatselt ilma isiku sekkumiseta. Kuivõrd eelnõu kooskõlastamise käigus ei tõstatanud Rahandusministeerium ega ka Siseministeerium halduskoormuse suurenemise probleemi, jääb selgusetuks, millel Teie vastavasisuline hinnang põhineb. Andmete pärimine teistest registritest viisil, et andmeid päritakse teistest andmekogudest analüüside tegemise käigus, on andmekogu eesmärke silmas pidades praktikas teostamatu. Liiklusohutuse analüüsis kasutatakse sageli samaaegselt erinevate registrite andmeid ning andmete kasutamise vajadus võib omakorda lähtuda päringutingimustest. Ad hoc päringud kirjeldatud viisil eeldavad andmete väljastamisel inimese sekkumist, mis planeeritud kujul andmevahetuse juures vajalik ei ole. Ühtlasi eeldaks see oluliselt kallimate infotehnoloogiliste lahenduste loomist ja hilisemat haldamist. Seega vastupidiselt esitatud seisukohale suurendab just andmekogu puudumine riigi halduskoormust ning kulutusi. Praktikas on kõik meile teada olevad võrreldavad olukorrad lahendatud planeeritud viisil. 4. Eelnõu 4. Kui soovida andmekogu pidada ning Arvestatud. eelnevad probleemid leiavad lahenduse, siis Algselt oli määruse §-s 14 16 täiendavalt tuleks reguleerida: sätestatud, et isikustatuid 1) erinevate andmekategooriate säilitamise andmeid säilitatakse kuni tähtajad. Kodeerimine ei ole piisav meede, kuna töötlemise eesmärgi puudub põhjendus andmete pikaajaliseks saavutamiseni ja töötlemiseks; isikustamata andmeid 2) juurdepääsuõigused registrile. Piisav ei ole säilitatakse tähtajatult. üldine viide isikuandmete kaitse seadusele või Eelnõu sõnastust on avaliku teabe seadusele, kuna sealsed normid muudetud. Isikuandmeid on liiga üldised, et kaaluda juurdepääsuõigusi säilitatakse ainult kuni nende isikute gruppide järgi. Juurdepääsuõiguste töötlemise eesmärgi lahendamine hõlmab ka andmevahetust teiste saavutamiseni, aga mitte registritega ning erinevat juurdepääsuõigust kauem kui kaks aastat, pärast andmekogus andmeid töötlevatele isikutele mida isikuandmed andmete kategooriate lõikes. kodeeritakse. Süsteemi logisid säilitatakse 12 kuud alates registriandmete töötlemisest. Isikustamata andmete tähtajatu säilitamine on asendatud konkreetse tähtaja, st 75 aastaga. Antud tähtaeg on vajalik, et hinnata pikaajalisi trende ning nende muutuseid liiklusohutuses. On tõenäoline, et osad muutused toimuvad inimpõlvede vahetumise tõttu ja ilma pikaajaliste aegridadeta seda hinnata võimalik ei ole. Isikustamata liiklusõnnetuste andmete pikaajaline säilitamine on vajalik, sest näiteks politsei andmekogus säilitatakse andmeid teatud ajani, peale seda kantakse andmed arhiivi. Liiklusohutuse muutuseid ning ennetustegevuste ja riskifaktorite mõjusid tuleb aga hinnata pikemaajaliste aegridade alusel. Näiteks on uuringutes leitud, et ennetustegevus omab statistiliselt olulist mõju alles siis kui seda teha pidevalt ja mitmeid aastaid järjest. Taristu muutuste mõju hindamiseks on vajalik vähemalt 4-10aastased 17 aegread. Lõpetatud väärteoasjade andmete korral kantakse andmed arhiivi aasta pärast väärteoasja lõpetamist. Isikuandmete kodeerimine lähtub liiklusseaduse § 1711 lõikes 8 toodust. MKM hinnangul on andmete kodeerimine eelnõus kirjeldatud viisil vajalik isikuandmete töötlemise nõuete täitmise tagamiseks. Siseministeerium 5. Eelnõu § 1. Eelnõu § 6 kohaselt on andmekogusse Arvestatud. 6 andmete esitajateks Politsei- ja Piirivalveamet Määruse eelnõud ja (edaspidi PPA), Eesti Liikluskindlustuse Fond seletuskirja on täpsustatud. ja raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon. Raskete liiklusõnnetuste Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 1711 lõike 6 uurimise komisjon on välja kohaselt esitavad andmekogusse andmeid jäetud. MKM kavandab liiklusõnnetuste asjaolude, liiklusõnnetuses liiklusseaduse muudatust, osalenud sõidukijuhi ning sõiduki kohta PPA ja millega täiendatakse Liikluskindlustuse fond. Lisaks esitab PPA liiklusseaduse § 1711 lõiget 6 liiklusõnnetuste andmekogusse andmeid raskete liiklusõnnetuste liiklusõnnetuses osalenud liiklejate ning uurimise komisjoniga. hukkunu või vigastatu kohta. Arvestades, et LS sätestab suletud loetelu andmeandjatest, ei ole seda alamaktiga ehk määrusega lubatud laiendada. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku jätta eelnõus andmeandjate loetelust välja raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon. Seonduvalt eelnevaga juhime teie tähelepanu asjaolule, et raskete liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni poolt liiklusõnnetuse kohta kogutud ja andmekogusse kantavate andmete loetelus on andmeid, mille sisuline omanik ei ole kõnealune komisjon. LS § 172 lõike 2 kohaselt on ekspertkomisjonil õigus tutvuda liiklusõnnetuse kohta koostatud materjalidega ning sellest tulenevalt on enamus eelnõu §-s 13 loetletud andmete puhul tegu PPA andmetega, mida uurimiskomisjon andmekogusse esitada ei saaks. 6. 2. Eelnõu §-s 11 on loetletud andmed, mida Arvestatud. peab PPA andmekogusse esitama. Sätestatud 20. novembril 2015. a toimus andmestik on laiem, kui hetkel PPA poolt kohtumine Siseministeeriumi liiklusõnnetuse akti kantavad andmed. ning Politsei- ja Liiklusõnnetuse akti kantavad andmed on Piirivalveameti esindajatega. 18 sätestatud Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 Kohtumise tulemusena lepiti määruse nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, kokku ja muudeti eelnõu asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, alljärgnevalt: registreerimise ja arvestuse kord“ §-s 8. 1) Paragrahvi 11 lg 2 punkt 4 Siseministeeriumi hinnangul on PPA-l võimalik ja lõike 3 punkt 2 välja esitada uude andmekogusse vaid andmeid, mida jäetud. kogutakse liiklusõnnetuse akti kandmise 2) Paragrahvi 11 lõike 5 eesmärgil. Täiendavate andmete kogumise ja punkt 7 muudeti ja täiendati esitamise nõuet ei ole seletuskirjas selgitatud lõige 5 uue punktiga 8 ega põhjendatud ning samuti ei ole toodud välja järgmises sõnastuses: sellega kaasnevat võimalikku kulu. Tulenevalt „7) sõiduki juhi puhul eelnevast teeme ettepaneku piirduda eelnõu §-s andmed liiklusseaduse § 69 11 sätestatud andmete puhul vaid nende lõikes 2 ja lõikes 3 sätestatud andmetega, mida PPA juba käesoleval hetkel alkoholi piirmäära ületamise liiklusõnnetuse akti kannab. ulatuse muu narkootilise või Lisaks teeme ettepaneku kasutada eelnõus psühhotroopse aine andmete tähistamiseks samasid termineid, mida kasutamise kohta kasutatakse liiklusõnnetuse aktis. 8) jalakäija puhul andmed Eraldi soovime rõhutada, et eelnõu § 11 lõike 5 alkoholi ja muu narkootilise punkt 7 kohustab esitama sõiduki juhi ja või psühhotroopse aine jalakäija puhul andmed LS § 69 lõikes 2 ja kasutamise kohta;“. lõikes 3 sätestatud alkoholi piirmäära ületamise 3) Paragrahvi 11 lõike 5 kohta. LS § 69 lõige 2 ja lõige 3 sätestavad punkti 8 (uus punkt 9) alkoholi piirmäära mootorsõidukijuhile, muudeti ja sõnastati trammijuhile ja maastikusõidukijuhile. Alkoholi järgmiselt: piirmäära ületamise normid ei kohaldu aga „9) välisriigis väljastatud muude sõidukite juhtidele ega jalakäijale. Seega juhiloaga sõidukit juhtinud kuigi politsei tuvastab eelnimetatud isikute isiku puhul andmed tema võimaliku alkoholi tarvitamise ei ole juhtimisõiguse olemasolu sõidukijuhtide (v.a mootorsõiduki-, trammi- ja kohta ja isiku poolt esitatud maastikusõidukijuht) ja jalakäijate alkoholi andmed juhistaaži kohta;“. piirmäära ületamise ja joobeseisundi numbrilise 4) Paragrahvi 11 täiendati väärtuse tuvastamiseks õiguslikku alust. uue lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Põhjendatud juhtudel võib Politsei- ja Piirivalveamet esitada vähem andmeid kui käesoleva paragrahvi andmekoosseisus on loetletud.“. Andmekaitse Inspektsioon 7. 1. Arusaamatuks jääb andmekogu eesmärk. Teadmiseks võetud. Võib aru saada, et andmekogu hakkab pakkuma Määruse eelnõu seletuskirja detailset liiklusõnnetuste infot üldsusele. Juba on täiendatud. kogutud andmete kasutamine riikliku statistika Liiklusohutuse tagamine ning teaduse huvides on isikuandmete kaitse (eelkõige liiklusõnnetustes seaduse kohaselt lubatud. Praegu jääb aga hukkunute ja raskelt mulje, et riik on loonud uue andmekogu, vigastatud isikute nähes seadusega ette suure hulga detailsete vähendamine) on üks riikliku 19 isikuandmete kokkukorjamise üksnes tähtsusega ülesannetest ning selleks, et pakkuda neid üldsusele, sest äkki selle ülesande täitmiseks keegi tahab neid kasutada. Sellisel eesmärgil andmekogu loomiseks on intensiivse põhiõiguste (õigus otsustada oma olemas selge avalik huvi ja isikuandmete üle, inimeste eraelu privaatsus) vajadus. riive (suure hulga andmete kokku kogumine Andmekogu eesmärk on ilma inimeste nõusolekuta ning nende sätestatud LS § 1711 lõikes 1 avalikkusele kättesaadavaks tegemine) seadusandja poolt ning selle kehtestamine on väga küsitav. Avalikkusele pidamise eesmärk on tagada andmete kättesaadavaks tegemiseks peaks tõesed ja analüüsitavad olema selgelt olemasolev avalik huvi ning andmed riikliku kasutusvajadus – nagu see on näiteks liiklusohutuspoliitika kinnistusraamatu või äriregistri puhul. kujundamiseks, samuti liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistöödeks. Seega on esmajärjekorras andmekogu vajalik liiklusohutust otseselt korraldavatele asutustele ja isikutele seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Eelkõige Maanteeametile ning kohalikele omavalitsustele ennetustöö, teede ja tänavate ehituse, mootorsõiduki juhtide koolituse jmt planeerimiseks. Statistiliselt töödeldud isikustamata andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine on vajalik eelkõige avaliku teabe seaduses sätestatud nõuete täitmiseks ning ühiskonna- ja selle liikmete turvalisuse huvides. Avalik huvi liiklusõnnetuste andmeid kasutada on selgelt olemas. Maanteeameti hinnangul avaldatakse suuremates ajalehtedes igakuiselt üle 800 kirjutise, mida saab liiklusohutusohutusega seostada (liiklusõnnetuste andmed, statistika). Meediakanalites antakse igapäevaselt ülevaateid liiklusoludest. Ainuüksi 2014–2015 20 õppeaasta jooksul tehti Eesti ülikoolides üle kolmekümne liiklusohutusega seotud lõputöö. Kõigis neist kajastati liiklusõnnetuste statistikat suuremal või vähemal määral, mitmed neist keskendusid suures osas liiklusõnnetuste andmete analüüsile. Delikaatseid isikuandmed on eelnõus planeeritud koguda peamiselt raskete liiklusõnnetuste kohta. Ehki elektroonilise andmetöötluse võimaluse loomine liiklusõnnetuste uurimise komisjonile on endiselt vajalik, loobuti selle reguleerimisest (puudub vastav volitusnorm liiklusseaduses). Seega on ka viidatud puudused suures osas likvideeritud. Muudatuste tagajärjel töödeldakse andmekogus delikaatsetest isikuandmetest üksnes infot sõidukijuhtide ja jalakäijate alkoholi või psühhotroopsete ainete tarvitamise tunnuste kohta. Samuti infot selle kohta, kas isik sai vigastada või hukkus. Eesmärk on tulevikus andmeid täiendada selliselt, et eristatav oleks, kas isik sai raskeid vigastusi. Tegemist on liiklusohutus-alastes analüüsides olulise infoga ning tulemusliku ohutuspoliitika kujundamiseks on selle kaasamine andmekogusse hädavajalik. Joobe osas on selgitused toodud märkuste tabeli real kaks. 8. 2. Seletuskirja kohaselt hakatakse andmeid Arvestatud. üldsusele pakkuma ilma isiku tuvastamist Määruse eelnõu ja võimaldavate andmeteta. Seletuskirja kohaselt seletuskirja on täpsustatud. toimub kodeerimine nii, et inimese nimi ja Ehkki elektroonilise 21 isikukood asendatakse tähe- ja või andmetöötluse võimaluse numbrikombinatsiooniga. Ilmselgelt ei piisa loomine liiklusõnnetuste kõnealuse andmestiku anonümiseerimiseks uurimise komisjonile on üksnes nime ja isikukoodi varjamisest. endiselt vajalik, loobuti selle Inimesed on kõigi ülejäänud andmete kaudu reguleerimisest (puudub ikkagi tuvastatavad – nt ainuüksi elukoha vastav volitusnorm aadress annab võimaluse isiku tuvastamiseks. liiklusseaduses). Aga tuleb arvestada, et kõik raskemad Uurimiskomisjonide liiklusõnnetused leiavad ohtrat kajastamist andmetest loobumine meedias (ning artiklid ja videod on ka hiljem vähendab internetist leitavad). Saades meediast teada oluliselt liiklusõnnetuse liiklusõnnetuse toimumiskoha ja -aja, saab kohta kogutavate andmete hõlpsasti iga inimene edaspidi oma uudishimu detailsust. Määrust õnnetuse detailide osas hakata rahuldama täiendatakse Maanteeameti kõnealuse andmekogu abil. Ning isegi kui kaalutlusõigusega keelduda õnnetus ei leia kajastamist meedias, siis näiteks andmete väljastamisest, kui osalenute tuttavad saavad ikka registri andmete isikul puudub õigustatud abil uudishimutseda. Lisaks selgub huvi andmete saamiseks või seletuskirjast, et andmekogusse hakatakse üles väljastatavate andmete alusel laadima ka sündmuskohal tehtud fotosid. Ka on isikut võimalik tuvastada. fotode pealt võivad isikud olla tuvastatavad. „Andmekogu vastutav Riigi poolt andmete avalikustamisel tuleb eriti töötleja hindab iga taotlust ja hoolikalt arvesse võtta kõiki võimalusi isiku keeldub isikustamata tuvastamiseks. Isik on tuvastatav ka siis, kui andmete väljastamisest, kui teda tunneb ära üksnes väike hulk inimesi. Ilma taotletud andmete põhjal on arusaadava eesmärgita isikuandmete võimalik isikut tuvastada ja kokkukogumine ning avalikustamine suure kui taotleja õigustatud huvi tõenäosusega tuvastataval viisil on täiesti ei ole piisavalt vastuvõetamatu isikuandmete kaitse põhjendatud.“. seisukohast. 9. 3. Eelnõuga nähakse ette väga suure hulga Arvestatud. detailsete andmete kogumist inimeste kohta. Määruse seletuskirja on Seejuures ei ole aru saada, miks kõiki neid täpsustatud. Andmete andmeid on vaja. On arusaamatu, milleks on kasutamise vajadust on vaja koguda andmekogusse liiklusõnnetuses täiendavalt selgitatud osalenud inimese elukoha aadressi või sõitja märkuste tabeli real seitse. seost sõidukiga (ja millist seost silmas peetakse Järgnevalt toome selgitused – kas näiteks seos – juhi abikaasa vend?), konkreetselt välja toodud sõiduki põhiasukohta (ning mis see üldse on?), küsimustele: Terminit „sõitja isiku päritolu riiki, juhiloa numbrit, kõiki seos sõidukiga“ on juhtimisõiguse kategooriaid, sõiduki täpsustatud eelnõu registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeva. seletuskirjas. Selle all peetakse silmas kahe andmetabeli (sõidukite andmetabel ja isikute andmetabel) ühendamiseks vajalikku tehnoloogilist infot (unikaalset koodi). Selle alusel on võimalik tuvastada millises sõidukis isik 22 liiklusõnnetuse ajal viibis. Seoses andmevälja kasutamine on tehnoloogiliselt paratamatu olukorras, kus liiklusõnnetusega võib olla (enamasti ongi) mitu sõidukit ja isikut samaaegselt. Sarnaseid termineid on kasutatud näiteks liikluskindlustuse registri põhimääruses. Terminit „sõiduki põhiasukoht“ kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta kodifitseeritud versioonis (ELT L 263, 07.10.2009, lk 11–31), mis on Eesti õiguskorda üle võetud liikluskindlustuse seadusega ning defineeritud liikluskindlustuse seaduse § 9 lõikes 1: „sõiduki põhiasukoht on riigis, mille liiklusregistrisse sõiduk ajutiselt või alaliselt on kantud. Kui registreerimist ei nõuta, on sõiduki põhiasukohaks sõiduki valdaja elu- või asukohariik.“. Sama mõistet on kasutatud ka liikluskindlustuse registri põhimääruses. Sõiduki põhiasukoha liiklusõnnetuste andmekogus fikseerimise eesmärk on tagada liiklusohutusalase kitsaskoha tuvastamine olukorras, kus mõne teise riigi sõidukid osalevad Eestis ebaproportsionaalselt sagedasti liiklusõnnetuses. Eelkõige võimaldab see 23 teadmine liiklusohutusalaseid meetmeid täpsemalt ja kuluefektiivsemalt probleemsele sihtgrupile suunata. Termin „isiku päritolu riik“ on eelnõust välja jäetud. „Päritolu riigi“ all peeti silmas olukordi, kus liiklusõnnetuses osaleb ebaproportsionaalselt palju mõnest kolmandast riigist pärit isikuid, võib järeldada, et nende võimekus Eesti liikluses hakkama saada ei ole piisav ning nad vajavad täiendavat tuge näiteks koolituse näol. Erinevate juhtimisõiguse kategooriate olemasolu iseloomustab sõidukijuhi eeldatavat pädevust liiklusolukordasid mõista ning neile reageerida. Teave ongi vajalik hindamaks, kas erineva kategooria omandamine tagab juhile piisava kvalifikatsiooni, et ohutult liigelda. Näiteks kajastab puuduseid juhtide kvalifikatsioonis ka see, kui D kategooria (buss) juhtimisõigust omavad isikud osalevad ebaproportsionaalselt sageli mingit tüüpi liiklusõnnetustes, ehkki liiklusõnnetuse ajal juhtisid nad B kategooria sõidukit. Nõustume, et juhiloa number, registreerimistunnistuse number ja registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev ei ole antud kontekstis vajalikud ning need on eelnõust välja jäetud. 24 10. 4. Eelnõus on ette nähtud, et PPA esitab Mitte arvestatud. andmed üksnes nende liiklusõnnetuses Ka PPA esitab andmed kõigi osalenute kohta, kes said õnnetuses vigastada liiklusõnnetuses osalenud või hukkusid, seevastu liikluskindlustuse isikute kohta, sealhulgas registrist ning liiklusõnnetuste liiklusõnnetuses vigastada uurimiskomisjonid peaksid justkui esitama saanute ja hukkunute kohta. andmed kõigi osalenute kohta. Vastavalt § 12 esitatakse ainult andmed, mis on registreeritud liikluskindlustuse registris. Rahandusministri 25.09.2014. a määruse nr 34 „Liikluskindlustuse registri põhimäärus“ § 9 käsitleb andmeid, mis kindlustusjuhtumite kohta kantakse liikluskindlustuse registrisse. 11. 5. Andmekaitse Inspektsioonile teadaolevalt on Teadmiseks võetud. Maanteeamet soovinud loodavasse registrisse Info vigastuste raskusastme andmeid saada ka e-tervise infosüsteemist kohta on Maanteeametile (klassifikaatori põhist vigastuse raskusastet). kindlasti vajalik, kuid antud Juhime tähelepanu, et liiklusseadus ei näe ette eelnõus seda Teie viidatud e-tervist ega selle pidajat kui andmeandjat. põhjusel käsitletud ei ole. 12. 6. Eelnõu ei sätesta, kui kaua hoitakse alles Arvestatud. isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid. Määruse eelnõu ja Eelnõus on üksnes sätestatud, et kodeeritud seletuskirja on täpsustatud. andmeid (st andmeid ilma nime ja isikukoodita) Isikuandmete kodeerimine säilitatakse igavesti. Eelnõus on arusaamatu lähtub liiklusseaduse § 1711 lause, et isikustatud andmeid hoitakse alal kuni lõikes 8 toodust. isikustatud andmete töötlemise eesmärgi Isikuandmete olemasolu on saavutamiseni. Ei ole teada, mis on see vajalik eelkõige selle aja isikustatud andmete töötlemise eesmärk. jooksul, kui Andmekogu enda eesmärgid on ju täiesti liiklusõnnetusega seotud tähtajatud. andmetes võivad toimuda olulised muudatused. Seda eesmärgiga hiljem laekunud muudatused liiklusõnnetuste registris õige isikuga siduda. Isikustatud andmete töötlemise eesmärke on põhjalikumalt selgitatud eelnõu seletuskirjas. Isikustatud andmeid säilitatakse kuni nende töötlemise eesmärkide saavutamiseni või maksimaalselt kahe aasta jooksul. Kui liiklusõnnetusega seotud 25 andmete täienemine ja sellest tulenevalt ka vajadus muutunud andmeid liiklusõnnetuses osalenud isikutega siduda muutub vähetõenäoliseks või tekkida võivad muutused on tõenäoliselt väheolulised, siis kodeeritakse andmed selle asjaolu teatavaks saamisel enne kahe aasta möödumist. Kahe aasta möödudes kodeeritakse isikuandmed ka juhul, kui isikuandmete töötlemise eesmärgid ei ole veel saavutatud. Kodeerimisega viiakse isikute tuvastamise võimalus võimalikult väikeseks. 13. 7. Eelnõus ei ole sätestatud, mis juhtudel Arvestatud. andmeid tagasi kodeeritakse ning miks üldse Eelnõu on täiendatud ja tagasikodeerimise võimaluse jätmine on vajalik. isikuandmete kustutamise Üksnes põhjendus, et inimene võib tahta tulla ning kodeerimise loogikat enda andmeid küsima, ei saa olla ainsaks muudetud. Isikustatud põhjuseks, miks andmed säilitatakse andmeid säilitatakse kuni tagasikodeeritavana. Kuivõrd andmekogusse nende töötlemise eesmärkide kantud andmetel on niikuinii üksnes saavutamiseni või informatiivne tähendus, siis ei oma need maksimaalselt kahe aasta andmed liiklusõnnetuses osalenud inimese jooksul. Isikuandmete jaoks niikuinii mingit väärtust. Seletuskirjas on töötlemise eesmärgiks on viidatud, et isikustatud andmetele saavad võimaldada erinevatest juurdepääsu mingid teised riigiasutused. Ka see registritest pärinevaid ei saa olla põhjuseks, miks andmeid säilitatakse andmeid omavahel siduda tagasikodeeritavana, sest andmekogu eesmärk ning hiljem tehtud muudatusi on siiski umbisikustatult andmete töötlemine. liiklusõnnetuse andmetes Lisaks on arusaamatu, mis riigiasutused ja mis liiklusõnnetuste registrisse ülesanded need on, mille jaoks neid andmeid lisada. Peale eesmärkide isikustatult vaja on. saavutamist või maksimaalselt kahe aasta möödumist andmed kodeeritakse ning viiakse miinimumini nende tagasikodeerimise võimalus. Algses eelnõus peeti „teiste riigiasutuste“ all, kes võivad isikustatud andmeid vajada, silmas riigiasutusi, kellel on 26 neid andmeid vaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eelnõus oli kavandatud liiklusõnnetuste andmekogusse sisestada ka liiklusseaduse § 172 alusel moodustatud ekspertkomisjoni poolt kogutud andmeid, mida võiks isikustatult kasutada Politsei- ja Piirivalveamet. Aga arvestades asjaolu, et eelnõust jäeti välja ekspertkomisjoni poolt andmete esitamine liiklusõnnetuste andmekogusse, siis puudub ka teistel riigiasutustel üldjuhul vajadus liiklusõnnetuse andmekogust isikustatud andmete töötlemiseks. Kuna isikustatud andmete töötlemise vajaduse tekkimist ei saa täielikult välistada, oleme lisanud eelnõusse sätte, et andmed väljastatakse neile isikutele, kellel on õigus neid töödelda seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Igal üksikjuhul hinnatakse õiguse olemasolu ning jälgitakse, et andmeid väljastataks kooskõlas IKS sätete ja põhimõtetega. 27 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-0248 - Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84a53d82-5fc2-4b5e-8783- 1081c83484cd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84a53d82-5fc2-4b5e-8783- 1081c83484cd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel