Sotsiaalministeeriumi kantsleri 09.03 2015
käskkirjaga nr 25 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi
riigieelarveliste tegevus- ja projektitoetuste andmise tingimuste ja korra
LISA 1
Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks
Taotleja
1.Taotleja nimi ja registrikood- MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit, registrikood 8009030
2. Taotleja juriidiline aadress- Jakobsoni 15-10, Viljandi
3. Postiaadress (kui on juriidilisest aadressist erinev)
4. Projektijuhi nimi ja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress)- Aage Õunap, tel:55535482,
[email protected]
5. Arvelduskonto number, viitenumber, pank- EE132200001120096692, Swedbank
6. Taotletav summa- 35 000 eurot
7. Taotleja esindaja nimi ja ametikoht- Aage Õunap, juhatuse liige, president
Projekt
8. Projekti nimi- Tegevustoetus
9. Projekti algus ja lõpp ( lõpptähtaega arvestada tasutud kuludokumentide alusel)
01.01.2018.-31.12.2018.
10. Kas küsitud tegevuse rahastamiseks kasutatakse muud rahastust sh koostööpartnerid (KOV,
omafinantseering jne). Palun loetleda.
11. Üldeesmärk, alameesmärgid
MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit (Liit) on 1996 aastal loodud katusorganisatsioon kuhu kuulub 19
ühendust, kes koondavad enda alla pered, kus lapsi on kasvamas neli ja enam. Hetkel kuulub
liikmesorganisatsioonidesse (LO) 1611 peret. Liidu põhieesmärgiks on lasterikaste perede väärtustamine
ja kaitsmine, nende tegeliku olukorra uurimine ja analüüsimine ning lahendustele kaasaaitamine riiklike
ja ühiskondlike organisatsioonide abil. Liit osaleb õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises ning
arendab lasterikaste perede organisatsioonide ühistegevust.
Alates käesolevast aastast tegutseb Liit uue, värskelt vastu võetud (13.01.2018) arengukava rütmis, mille
kohaselt on tegevused jaotatud valdkondadeks, arvestades soovitud mõju ulatust lasterikastele
peredele:
(1) liikmesorganisatsioonide toetamine ja võrgustikutöö;
(2) avalik kommunikatsioon ja ühiskondliku suhtumise kujundamine;
(3) perede enesearenduse toetamine ja materiaalse abi vahendamine;
(4) eestkoste tegevused.
Sellest lähtuvalt on ka käesoelva projekti tegevuskava üles ehitatud valdkondade põhiselt, keskendudes
eelkõige:
- LO-de toetamisele ja võrgustikutööle;
- perede enesearenduse toetamisele ning materiaalse abi vahendamisele koostöös LO- dega
Lisaks kajastuvad eelarves organisatsiooni korraldus- ja tegevuskulud.
12. Projektis ettenähtud tegevuskava kirjeldamine koos ajagraafiku ja hinna kujunemise
arvestuskäiguga (jaotus finantseelarve jaotuse alusel).
LIIKMESORGANISATSIOONIDE TOETAMINE JA VÕRGUSTIKUTÖÖ
Soovitud mõju - Liidul on elujõulised ja jätkusuutlikud liikmesorganisatsioonid. Liit on muutunud
liikmete koostöö platvormiks, mille kaudu aidatakse üksteist ja realiseeritakse ühiseid huve. LO-d on
hästi juhitud ning kasutavad oma töös läbimõeldud, innovaatilisi töövõtteid.
Liit on LO-de ühishuvide ja eestkoste teostamise ühendus. Üheks olulisemaks teemaks on iga LO
individuaalne võimekus oma sihtgrupi heaolu tõsta. Kuna LO-d tegutsevad peamiselt vabatahtlikkuse
alusel, siis on peamiseks võtmeküsimuseks, kuidas leida organisatsiooni motiveeritud ja pühendunud
pikaajalisi vabatahtlikke. Kuna see ja veel mitmed teised organisatoorsed küsimused korduvad peaaegu
kõikides LO-des, oleks mõistlik need ka ühiselt lahendada.
TÖÖKOOSOLEKUTE LÄBIVIIMINE/ VALDKONNA KOOSOLEKUD
Uue arengukava fookuses on kõige olulisem muutus seotud Liidu tegevusmudeliga. Senine palgalisel
bürool põhinev tegevusmudel ei ole jätkusuutlik, sõltudes peamiselt paarist riiklikust toetusest, mis
vaadatakse igal aastal uuesti üle. Selline töökorraldus sisaldab suurt riski.
Suurema mõju ja töömahu saavutamiseks peaks Liidu palgaline meeskond kaasama enda kõrvale
laiapõhjalise vabatahtlikest koosneva meeskonna; seadma sisse selleks vajaliku kaasamissüsteemi ja
inimeste motiveerimise vahendid. Vaid sellisel kujul on võimalik täita arengukavas seatud eesmärke.
Laiapõhjalisele organisatsioonimudelile seab vajaduse ka LO-de ootus Liidu tööülesannetele.
Vabatahtlike leidmine ei tohiks olla vaid Liidu tuumikmeeskonna mure, vaid sellesse peaksid panustama
kõik LO-d. Tegelikult võib öelda, et Liit peakski muutuma oma LO-de koostöövõrgustikuks. Ehk siis iga LO
panus Liidu tasandile peaks kasvama - sama palju kasvab sellisel juhul ka Liidust saadav kasu igale LO-le.
Valdkondlikke koosolekuid korraldatakse aastas keskmiselt kord kuus ning fookuses on järgmised
teemad:
- LO tegevusmudel koos vajalike komponentidega sh kaasamismudel uute meeskonnaliikmete
värbamiseks;
- LO hindamismudel, mis annab igale LOle personaalset tagasisidet nende käekäigust ning
värskendab LOde arendamise mudelit;
- tööriistakast organisatsiooni arendamiseks;
- juhtide kompententsi ja koolitusmudeli loomine;
Eelarvelised kulud
▪ transpordi kompensatsioon
▪ vabatahtlik töö
▪ töökoosolekute korralduskulu (s.h. ruumid)
LIIKMEPÄEVADE KORRALDUSKULU
Koosolekuid toimub aasta jooksul kaks korda ning tegemist on kõikide Liitu kuuluvate LO-de
infopäevadega, mille raames toimub valdkondlike vajaduste ja Liidu eesmärkide ning nendest lähtuvate
tegevuse täpsustamine. Liikmekohtumised aitavad hoida liikmetega tihedat sidet, LOd on kursis ja
räägivad kaasa Liidu seisukohtades ning osalevad erinevates tegevustes. Kontor ja juhatus on kursis LO
tegevuste, huvide ning ootustega Liidule.
Eelarvelised kulud
▪ töökoosolekute korralduskulu (s.h. ruumid)
▪ transpordi kompensatsioon
MÕTTEKOOL
Mõttekooli eesmärgiks on LO-de tegevuse toetamine läbi sisemiste ressursside leidmise ning uute
võimaluste märkamise. Konkreetne, läbiv teema selgub aasta teises pooles. Programmi
ettevalmistamisel arvestame LOde vajadusi, mis toetavad nende arengut vabaühendusena. Tegemist on
2-päevase koolitusprogrammiga ning seda tehakse koostöös Eesti Mittetulundusühenduste ja
Sihtasutuste Liiduga.
Eelarvelised kulud
▪ Mõttekooli korralduskulu
▪ transpordi kompensatsioon
INDIVIDUAALNE SUPERVISIOON LO JUHTIDELE
Liidu liikmesorganisatsioonide juhtimine (19 organisatsiooni) toimub kogu Eestis vabatahtliku töö alusel,
kus organisatsioonide eestvedajad panustavad iga päev keskmiselt 3-4 tundi oma vaba aega. Sageli
ollakse silmitsi raskete olukordade ja situatsioonidega (nt. keeruliste perede nõustamised), mis
põhjustab stressi ja halvemal juhul läbipõlemist. Väljakutseks on ka oskus leida tasakaal organisatsiooni
juhtimise, koduse pereelu ja tööelu vahel. Üheks lahenduseks sellisele probleemile on supervisioon ehk
süstemaatiline nõustamisprotsess, mis toimub vastavalt vajadusele erinevates vormides ja –
vahenditega. Käesoleva projekti raames viiakse supervisioon läbi individuaaltöö vormis ning selle käigus
keskendutakse peamiselt LO juhtide ning Liidu meeskonna funktsioneerimisele. Koostööd tehakse Eesti
Supervisiooni ja Coachingu Ühinguga mis võimaldab professionaalse superviisori kasutamist
laiapõhjaliselt, sõltuvalt teema valdkonnast ning teenuse tarbija elukohast.
Eelarvelised kulud
▪ superviisori teenus koos ruumide kasutusega
PEREDE ENESEARENDUSE TOETAMINE NING MATERIAALSE ABI VAHENDAMINE KOOSTÖÖS
LIIKMESORGANISATSIOONIDEGA
PIIRKONDADEVAHELINE KOOSTÖÖPROGRAMM JA PARTNERLUSSUHTED
Käesolev osa projektist viiakse ellu Liidu liikmesorganisatsioonide poolt. Iga läbiviidava tegevuse kohta
esitavad LO-d Liidule tegevuskava, üritusel/koolitusel osalejate nimekirja ning läbiviidud tegevuste
kokkuvõtte. Sarnase skeemina oleme ka varasemalt toetanud LO-de tegevusi.
Piirkondade vahelise koostööprogrammi ja partnerlussuhete taotlusvooru eesmärgiks on arendada LO-
de omavahelist koostööd ning suurendada nö heade praktika ja kogemuste jagamist teiste sarnaste
organisatsioonidega. Programm toetab projekte, mis on selgelt koostöö iseloomuga ning kuhu on
kaasatud minimaalselt kaks LO-d või vähemalt üks välispartner. Fookuses on kaks valdkonda
- organisatoorsete pädevuste ja kogemuste vahetamine
- perede ühistegevused, koolitused
VABATAHTLIKE ERIPROGRAMM
Inimesed käituvad ja tegutsevad motiveeritult juhul kui see rahuldab nende vajadusi. Mis paneb ühel
silmad särama, ei pruugi teise jaoks suurt midagi tähendada. Tunnustamine on vabatahtlike tänamine
nende töö eest ning see on tihedalt seotud nende motiveerimisega, see tugevdab kuuluvustunnet ja
aitab näha, et nende panus on oluline ja väärtuslik. Tõhus vabatahtlike tunnustamine on pidev protsess.
Ühest tunnustamisüritusest aastas ei piisa, tunnustada tuleb igapäevaselt. Kuna vabatahtlikud on väga
erinevad, siis ei ole ühte kõigile sobivat meetodit ja tunnustamiseks on sadu erinevaid võimalusi.
Käesoleva eriprogrammi raames viiakse vabatahtlike märkamine/tunnustamine läbi LO-de poolt.
Sarnaselt eelneva programmiga esitavad LO-d iga läbiviidava tegevuse kohta Liidule tegevuskava,
üritusel/koolitusel osalejate nimekirja ning läbiviidud tegevuste kokkuvõtte.
ABIPROJEKTIDE ETTEVALMISTAMINE/ TRANSPORDIKULU LIIDU ESINDAJALE
Osad lasterikastest peredest elavad vaesusriskis või suhtelises vaesuses, neil puuduvad piisavad
ressursid, et tagada vajalikus koguses ja sortimendis igapäevaseid toiduaineid, vajalikke riideid ja
majapidamistarbeid. Tegevused-toidu- ja riideabi vahendamine heategevusorganisatsioonide, sponsorite
ja teiste koostööpartnerite abil.
Siia tegevusplokki on arvestatud erinevate abiprojektide ettevalmistamise ning läbiviimisega kaasnevad
transpordikulud, näiteks Lapsed Kooli kampaania ettevalmistamine, eesmärgiga koguda kvaliteetseid
koolitarbeid vaesusriskis või vaesuses elavatele lastele. Kampaania viiakse läbi augustikuus 5 päeval 35
Selveris üle Eesti või programm „Silmad on südame aken“, mille eesmärgiks on kinkida kvaliteetsed
prillid piiratud nägemisega lastele aga heategevusprogramm, mille raames toetatakse 100 suurpere ema
ja isa, kes saavad endale koostöös hambaravi teenust osutava ettevõttega nö. uue naeratuse.
Eelarvelised kulud:
▪ telefonikulu
▪ transport marsruudil Viljandi- Tallinn-Viljandi
▪ kampaania ettevalmistuskulu (osaline trükikulu)
▪ meediategevused
LIIDU ARENDUSTEGEVSUED JA JUHATUSE TÖÖ KORRALDAMINE
Arendustegevuste protsessi käigus viiakse Liidu juhatuse poolt ellu 2018-2022 aasta arengukava. Selleks
toimuvad kord kuus juhatuse koosolekud, väljasõidud erinevate koostööpartnerite ning LO-de juurde.
Eelseisvad arendustegevused:
1) väljakutse seisneb lasterikaste perede kuvandi osas ühiskondlikus suhtumises. Liialt palju
seostatakse lasterikkust suuremate majanduslike vajadustega kuivõrd lasterikkusest tulenevast
elurõõmust ja eneseteostusest. Liidul on küll loodud vajalikud kanalid sotsiaalmeedias kuid
puudub täpsem kontseptsioon nende kasutamiseks. Sama võib öelda ka teiste kanalite kohta.
Üks võimalikest kommunikatsioonistrateegiatest oleks keskenduda maakondlikule nähtavusele
tõstes LO-de kommunikatsioonivõimekust esinemaks kohalikus ja üleriigilises meedias.
2) Materiaalse abi pakkumine ja vahendamine on üks suuremaid ja ressursimahukamaid tegevusi
nii Liidu kui ka LO-de tegevuses. Samas on selleski valdkonnas maakondade lõikes erinevusi
teenuste kvaliteedi osas. Perekaardi programm on kogunud tuntust ja selle kasutatavus
lasterikaste perede seas näitab kasvutrende. Potentsiaal lasterikastele peredele soodustuste või
tasuta teenuste andmiseks Eestis on suur ja kindlasti pole kõiki võimalusi ära kasutatud.
3) Perede arenguvajadused on erinevad. Erinev on ka valmisolek vaimse arenguga tegeleda, eriti
neil kellel see vajalik oleks. Hetkel puudub Liidus ja LO-des konkreetne plaan kuidas erinevate
perede arenguvajadusi täita. Puuduvad vajalikud meetmed ja programmid. Koostööd on küll
tehtud teiste konsultantide ja kodanikühendustega kuid enamasti on need tasulised ja paljudele
kättesaamatud, kuid mida oleme saanud teatud mahus siiski peredele vahendada. Peamine
küsimus on see kuidas luua sarnaste programmide kättesaadavus laialdasemalt kõikidele
lasterikastele peredele.
13. Projekti mõõdetav tulemus ja sihtrühm
Projekti tegevustesse on kaasatud kõik Eesti regioonid ning nendes tegutsevad 19 Liidu
liikmesorganisatsiooni. Maakondlikud lasterikaste perede ühendused koondavad enda alla pered, kus
lapsi on kasvamas neli ja enam. Lisaks osaleb Liit Euroopa Lasterikaste Perede konföderatsiooni töös
http://www.elfac.org/
14. Mis mõju avaldab projekti tegevus ühiskonnale. Kuidas on mõju hinnatud
Käesoleva projekti tulemusena on suurenenud LO-de kompetents oma tegevuste planeerimisel,
elluviimisel ning vastavate sõnumite edastamisel siht- ja sidusrühmadele. Alustatud on Liidu arengukava
elluviimist, süsteemselt on kaasatud tegevustesse vabatahtlikud, neid on märgatud ja tunnustatud ning
tagatud on organisatsiooni jätkusuutlikus. Mõju hindamiseks viime läbi tagasiside küsitlused erinevate
tegevuste läbiviimise käigus.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti Lasterikaste Perede Liit on just nii tugev kui on tema
liikmesorganisatsioonid.
15. Kas projektis kirjeldatud tegevused jätkuvad peale projekti rahastamise lõppemist.
Käesolevas projektis kavandatavad tegevused on jätk Liidu senistele tegevustele, toetades strateegilisi
suundasid ning organsiatsiooni arengukavas sõnastatud eesmärke, luues omakorda soodsa pinnase
tegevuste jätkumiseks ka edaspidi.
16. Finantseelarve (võib exelis eraldi esitada ja kululiigi lõikes detailsemalt lahti kirjutada)
Nr. Kulu selgitus ühik kogus hind summa
I Liikmesorganisatsioonide (LO) toetamine ja võrgustikutöö
Töökoosolekute läbiviimine/ valdkonna
1. koosolekud
Ruumide rent kord 10 70,00 700,00
Transpordikulu hüvitamine km 7500 0,13 975,00
2. Liikmepäevade korralduskulu
Lektori tasu kord 2 350,00 700,00
Ruumide rent kord 3 420,00 1260,00
Transpordikulu hüvitamine km 5400 0,13 702,00
3. Mõttekooli korralduskulu
Lektori tasu kord 1 350,00 350,00
Ruumide rent kord 1 450,00 450,00
Transpordikulu hüvitamine km 0,13 4500,00 585,00
4. Aastakoosoleku korralduskulu
Ruumide rent kord 1 420,00 420,00
Transpordikulu hüvitamine km 5400 0,13 702,00
5. Individuaalne Supervisioon LO juhtidele
Lektori tasu/ teenus kord 30 70,00 2100,00
Perede enesearenduse toetamine ning materiaalse abi vahendamine
II
koostöös liikmesorganisatsioonidega
1. Piirkondadevaheline koostööprogramm
Liimesorganisatsioonide koolituste ja
kogemuste vahetamise programm/ LO
taotlused kord 1 6000,00 6000,00
2. Vabatahtlike eriprogramm
Vabatahtlike koolitus- ja tunnustamis
programm/ LO taotlused kord 1 6000,00 6000,00
Abiprojektide ettevalmistamine/
3. transpordikulu ELPL esindajale km 10000 0,13 1300,00
LIIDU ARENDUSTEGEVUSED JA
III JUHATUSE TÖÖ KORRALDAMINE
Transpordikulu hüvitamine, valdkonna
1. koosolekud, arendustegevused aasta 1 3000,00 3000,00
2. Majanduskulu
Photoshop programmi litsents tk 1 240,00 240,00
Raamatupidamisprogrammi litsents tk 1 92,00 92,00
ELPL büroo ruumide rent/ osaline kuu 12 135,00 1620,00
Bürookulud, paber, postiteenus kuu 12 52,00 624,00
Internett, telefon kuu 10 40,00 400,00
Tööjõukulu koos maksude
3. juurdearvestusega
Projekti juhtimine kuu 12 290,00 3480,00
Projekti assistent kuu 3 700,00 2100,00
Raamatupidamisteenus kuu 12 100,00 1200,00
35000,00
Lisadokumendid: taotleja kinnitus (lisa 2)
Taotleja esindaja nimi
Aage Õunap
(allkirjastatud digitaalselt) Kuupäev 16.03.2018
KINNITATUD
Sotsiaalministeeriumi kantsleri 09.03. 2015
käskkirjaga nr 25 „Sotsiaalministeeriumi
riigieelarveliste tegevus- ja projektitoetuste
andmise tingimuste ja korra kinnitamine“
LISA2
Kinnitus riigieelarvelise toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
• Taotleja ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;
• Taotlejal ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
• Taotlejal ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
• Taotleja ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ja nendega seotud
isik;
• Taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
• Toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud
eesmärkide täitmiseks;
• Taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve.
Taotleja nimi: Aage Õunap
Taotleja allkiri: allkirjastatud digitaalselt
Kuupäev: 16.03.2018