dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Olmevee direktiiv

Sotsiaalministeerium · 13. märts 2018
Viit
1.4-1.1/564-2
Registreeritud
13. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2018
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf235 KB
  • 📎mall_KeM_kiri.pdf267 KB

Sisu (failidest)

From: Karin Kroon [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, March 13, 2018 1:45 PM To: [email protected]; SM Info <[email protected]>; Nele Paluste <[email protected]>; KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Cc: Ramon Nahkur <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Nele Nilb <[email protected]>; Kristiina Soovik <[email protected]>; Ellen Mihklepp <[email protected]>; Pille Aarma <[email protected]>; Lauri Lagle <[email protected]> Subject: RE: uued lisad Re: EVEL kommentaarid Re: Joogivee direktiivi muutmise eelnõu edastamine Tere Saadan infoks ka Kem seisukoha joogivee direktiivi eelnõule. Tervisi Karin Sotsiaalministeerium Teie 19.02.2018 nr 2-5/18-00391 Meie 28.02.2018 nr 1-5/18/1172-2 Resolutsiooni teema: Direktiiv olmevee kvaliteedi kohta Austatud minister Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/18-00391 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud Eesti seisukohtadeks olmevee kvaliteedi direktiivi eelnõu (COM(2017) 753) kohta. Palume Sotsiaalministeeriumil arvestada Vabariigi Valitusele esitatavas seisukoha ja otsuse eelnõus järgmiste Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega. Keskkonnaministeerium leiab, et Euroopa Komisjoni algatus olmevee kvaliteedi direktiivi ülevaatamiseks on vajalik. Eelnõuga uuendatakse pikka aega kehtinud joogivee kvaliteedi terviseohutuse standardid tuginedes Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele. Samuti on meie hinnangul positiivne joogivee kvaliteedi ohjamisel üleminek paindlikkust ja juhtumipõhisust võimaldavale riskipõhisele lähenemisele. Siiski toome välja, et edasiste läbirääkimiste käigus arvestataks järgnevate ettepanekutega. 1. Direktiivi eelnõu artiklites 4-6 esitatud uuendatud joogivee kvaliteedi parameetrite ja nende piirväärtuste osas peab arvestama veekäitlejate suutlikkust neid saavutada ja Eesti laborite võimekust neid määrata. Selgitus: Kehtiv olmevee kvaliteedi direktiiv on jõustunud aastal 1998 ning tugineb enne seda tehtud teaduslikel uuringutel. Seega on positiivne, et koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga on läbi analüüsitud joogivee kvaliteedi parameetrite nimistu ja parameetrite piirväärtused ning tehtud tervisekaitselistest kaalutlustest lähtuvalt ettepanek muudatusteks. Eelnõuga on kavandatud mitmeid uusi joogivee kvaliteedi parameetreid ja seniste piirväärtuste rangemaks muutmist. Teadaolevalt on Eestile iseloomulik väikeste veevärkide rohkus, kellele võib uute parameetrite või piirväärtuste saavutamine keeruline olla. Seega tuleb nii parameetrite kui piirväärtuste uuenduste osas konsulteerida Eesti Vee-ettevõtete Liiduga ja kohalike omavalitsustega tagamaks, et direktiiviga ei seataks veekäitlejatele ülemäära koormavaid kohustusi. Eelnõuga kavandatakse mitmeid uusi joogivee kvaliteedi parameetreid ja seega tuleb hinnata ka nende laboratoorse määramise võimekust Eestis. 2. Leiame, et direktiivi eelnõu artiklis 8 kavandatud joogivee tootmiseks kasutatavate veekogumite ohuhinnangute koostamise metoodika on ebaselge ja vajab täpsustamist. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Selgitus: Eelnõuga on kavandatud joogivee tootmiseks kasutatavate veekogumite ohuhinnangute koostamine ja nende põhjal veekogumite seire ja kaitsemeetmete väljatöötamine. Ohuhinnangute koostamine ja nende ajakohastamine iga 3 aasta tagant toob riigile kaasa täiendava kulu ja halduskoormuse. Veekogumite ohuhinnanguid peavad tegema veekogumite puhul valdkonnas pädevad isikud, mis tähendaks neilt vastava uuringu tellimist, mis on rahaline kulu. Kuna joogivee tootmiseks kasutatavate veekogumite ohuhinnangute koostamise metoodika on ebaselge, siis ei ole võimalik hinnata, kas sellega kaasneb riigile põhjaveekogumite seire ümberkorraldamise vajadus ning ka veekogumite seire mahu kasv lähtuvalt ohuhinnangutest. Kuna põhjaveekogumite riikliku põhjavee seire raames ei määrata kõiki joogivee keemilisi näitajaid, mis määratakse joogivees, tuleb põhjaveekogumite seirekava üle vaadata ja vajadusel täiendada, arvestades ohuhinnangute ja olmevee direktiivi nõuetega. See võib omakorda kaasa tuua ka täiendavad rahalised kulutused riigile. Soovime, et eelnõus selgitataks, kuidas ühildada veekogumite ohuhinnangute koostamine põhjaveekogumite riskihinnangutega, mida tehakse üks kord veemajanduskava perioodil seoses põhjaveekogumite seisundite hindamisega ja kas see toob kaasa põhjaveekogumite täiendavate riskihinnangute tegemise. 3. Teeme ettepaneku direktiivi eelnõu artiklis 10 ette nähtud kinnistusisene riskihindamine asendada kompetentse ametkonna poolt antavate soovitustega kinnistusisesest veevärgist lähtuva terviseriski ohjamiseks. Selgitus: Eelnõuga nähakse ette ka kinnistusisest riskihindamist, selgitamaks välja kinnistusisesest veevärgist põhjustatavat terviseriski ja selle põhjal kaitsemeetmete planeerimist. Seejuures riskihindamine tuleb ajakohastada iga 3 aasta tagant ja kinnitada kompetentse ametkonna poolt, mis toob kaasa nii riskihindajale kui ka ametkonnale täiendava kulu. Direktiivi eelnõust ei selgu, kes kinnistusisest riskihindamist peaks tegema. Täna Eestis kehtiva regulatsiooni kohaselt vastutab vee-ettevõtja vee kvaliteedi eest kuni liitumispunktini ja kinnisasja omanik vastutab tema kinnisasjale jääva torustiku seisukorra eest. Kõikide kinnistusiseste süsteemide eraldi riskihinnangute tegemine oleks meie hinnangul ülemäära koormav. Teadaolevalt ei ole ka Eestis probleeme kinnistusisesest veevärgist lähtuvate terviseriskidega (ülemäärane plii või Legionella sisaldus joogivees). Leiame, et kinnistusisese riskihinnangu artikkel ei ole praktikas rakendatav, mistõttu tuleks see eelnõus asendada kompetentse ametkonna poolt antavate soovitustena kinnistusisesest veevärgist lähtuva terviseriski ohjamiseks. Piisaks, et kompetentne ametkond annab selleks üldise juhise tarbijatele, mis informeeriks tarbijaid võimalikest ohtudest ja nende likvideerimise meetmest, et tarbijad oleksid teadlikud ja saaksid ise vajadusel meetmeid võtta. 4. Direktiivi eelnõu artiklis 14 kavandatud tarbijale informatsiooni edastamisel tuleb vältida ebaproportsionaalset halduskoormust. Selgitus: Eelnõu sõnastus näeb ette senisest palju mahukama info, mida veekäitleja peab tarbijale edastama. Vältimaks veekäitlejatele ülemääraste kohustuste panekut, tuleb Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja kohalike omavalitsustega läbi arutada, kas ja millist eelnõuga kavandatud informatsiooni on veekäitlejal võimalik tarbijatele edastada, võttes taaskord arvesse väikeste veevärkide rohkust, kellele sellises mahus info regulaarne edastamine võib olla ebaproportsionaalselt koormav. 5. Leiame, et direktiivi eelnõu artiklis 13 ette nähtud meetmeid olmeveega varustatuse parandamiseks tuleks täpsustada või jätta need liikmesriigi enda otsustada. Selgitus: Eelnõu artikli 13 punktis 1(b) kavandatud säte olmeveele juurdepääsetavuse parandamiseks avalikes kohtades majasiseste ja -väliste tasuta veevõtukohtade rajamise ning inimestele tasuta vee pakkumise osas aitab kindlasti kaasa pudelivee tarbimise vähendamisele ning võimaldab joogivett saada ka inimestel, kellel puhta joogivee kättesaamine on probleemne. Samas on eelnõu sõnastus liialt üldine võimaldamaks mõista sättes kasutatud avaliku koha ja majasisese ning -välise termini sisu, samuti on ebaselge, kui palju selliseid avalikke tasuta veevõtu kohti rajama peab. Eestis reeglina on tagatud kõigile juurdepääs olmeveele ning ka veevarustuse katkestuse korral on tagatud vee saamine (nt tarbijate juurde toimetatav vesi tsisterniga). Eelnõust ei selgu, kas artikkel 13 p 1(a) puudutab ka kõiki neid inimesi, kes täna ei saa vett ühisveevärgist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Teadmiseks: Riigikantselei Kersti Liivorg 626 2843, [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel