From: Karin Kroon [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, March 13, 2018 1:45 PM
To:
[email protected]; SM Info <
[email protected]>; Nele Paluste <
[email protected]>; KeM
Keskkonnaministeerium <
[email protected]>
Cc: Ramon Nahkur <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]; Nele Nilb <
[email protected]>; Kristiina Soovik
<
[email protected]>; Ellen Mihklepp <
[email protected]>; Pille Aarma
<
[email protected]>; Lauri Lagle <
[email protected]>
Subject: RE: uued lisad Re: EVEL kommentaarid Re: Joogivee direktiivi muutmise eelnõu edastamine
Tere
Saadan infoks ka Kem seisukoha joogivee direktiivi eelnõule.
Tervisi
Karin
Sotsiaalministeerium Teie 19.02.2018 nr 2-5/18-00391
Meie 28.02.2018 nr 1-5/18/1172-2
Resolutsiooni teema: Direktiiv olmevee kvaliteedi
kohta
Austatud minister
Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/18-00391 esitab Keskkonnaministeerium
ettepanekud Eesti seisukohtadeks olmevee kvaliteedi direktiivi eelnõu (COM(2017) 753) kohta.
Palume Sotsiaalministeeriumil arvestada Vabariigi Valitusele esitatavas seisukoha ja otsuse
eelnõus järgmiste Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega.
Keskkonnaministeerium leiab, et Euroopa Komisjoni algatus olmevee kvaliteedi direktiivi
ülevaatamiseks on vajalik. Eelnõuga uuendatakse pikka aega kehtinud joogivee kvaliteedi
terviseohutuse standardid tuginedes Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele. Samuti on meie
hinnangul positiivne joogivee kvaliteedi ohjamisel üleminek paindlikkust ja juhtumipõhisust
võimaldavale riskipõhisele lähenemisele. Siiski toome välja, et edasiste läbirääkimiste käigus
arvestataks järgnevate ettepanekutega.
1. Direktiivi eelnõu artiklites 4-6 esitatud uuendatud joogivee kvaliteedi parameetrite ja nende
piirväärtuste osas peab arvestama veekäitlejate suutlikkust neid saavutada ja Eesti laborite
võimekust neid määrata.
Selgitus: Kehtiv olmevee kvaliteedi direktiiv on jõustunud aastal 1998 ning tugineb enne seda
tehtud teaduslikel uuringutel. Seega on positiivne, et koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga
on läbi analüüsitud joogivee kvaliteedi parameetrite nimistu ja parameetrite piirväärtused ning
tehtud tervisekaitselistest kaalutlustest lähtuvalt ettepanek muudatusteks. Eelnõuga on kavandatud
mitmeid uusi joogivee kvaliteedi parameetreid ja seniste piirväärtuste rangemaks muutmist.
Teadaolevalt on Eestile iseloomulik väikeste veevärkide rohkus, kellele võib uute parameetrite või
piirväärtuste saavutamine keeruline olla. Seega tuleb nii parameetrite kui piirväärtuste uuenduste
osas konsulteerida Eesti Vee-ettevõtete Liiduga ja kohalike omavalitsustega tagamaks, et
direktiiviga ei seataks veekäitlejatele ülemäära koormavaid kohustusi. Eelnõuga kavandatakse
mitmeid uusi joogivee kvaliteedi parameetreid ja seega tuleb hinnata ka nende laboratoorse
määramise võimekust Eestis.
2. Leiame, et direktiivi eelnõu artiklis 8 kavandatud joogivee tootmiseks kasutatavate
veekogumite ohuhinnangute koostamise metoodika on ebaselge ja vajab täpsustamist.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Selgitus: Eelnõuga on kavandatud joogivee tootmiseks kasutatavate veekogumite ohuhinnangute
koostamine ja nende põhjal veekogumite seire ja kaitsemeetmete väljatöötamine. Ohuhinnangute
koostamine ja nende ajakohastamine iga 3 aasta tagant toob riigile kaasa täiendava kulu ja
halduskoormuse. Veekogumite ohuhinnanguid peavad tegema veekogumite puhul valdkonnas
pädevad isikud, mis tähendaks neilt vastava uuringu tellimist, mis on rahaline kulu. Kuna joogivee
tootmiseks kasutatavate veekogumite ohuhinnangute koostamise metoodika on ebaselge, siis ei
ole võimalik hinnata, kas sellega kaasneb riigile põhjaveekogumite seire ümberkorraldamise
vajadus ning ka veekogumite seire mahu kasv lähtuvalt ohuhinnangutest. Kuna põhjaveekogumite
riikliku põhjavee seire raames ei määrata kõiki joogivee keemilisi näitajaid, mis määratakse
joogivees, tuleb põhjaveekogumite seirekava üle vaadata ja vajadusel täiendada, arvestades
ohuhinnangute ja olmevee direktiivi nõuetega. See võib omakorda kaasa tuua ka täiendavad
rahalised kulutused riigile. Soovime, et eelnõus selgitataks, kuidas ühildada veekogumite
ohuhinnangute koostamine põhjaveekogumite riskihinnangutega, mida tehakse üks kord
veemajanduskava perioodil seoses põhjaveekogumite seisundite hindamisega ja kas see toob kaasa
põhjaveekogumite täiendavate riskihinnangute tegemise.
3. Teeme ettepaneku direktiivi eelnõu artiklis 10 ette nähtud kinnistusisene riskihindamine
asendada kompetentse ametkonna poolt antavate soovitustega kinnistusisesest veevärgist lähtuva
terviseriski ohjamiseks.
Selgitus: Eelnõuga nähakse ette ka kinnistusisest riskihindamist, selgitamaks välja kinnistusisesest
veevärgist põhjustatavat terviseriski ja selle põhjal kaitsemeetmete planeerimist. Seejuures
riskihindamine tuleb ajakohastada iga 3 aasta tagant ja kinnitada kompetentse ametkonna poolt,
mis toob kaasa nii riskihindajale kui ka ametkonnale täiendava kulu. Direktiivi eelnõust ei selgu,
kes kinnistusisest riskihindamist peaks tegema. Täna Eestis kehtiva regulatsiooni kohaselt
vastutab vee-ettevõtja vee kvaliteedi eest kuni liitumispunktini ja kinnisasja omanik vastutab tema
kinnisasjale jääva torustiku seisukorra eest. Kõikide kinnistusiseste süsteemide eraldi
riskihinnangute tegemine oleks meie hinnangul ülemäära koormav. Teadaolevalt ei ole ka Eestis
probleeme kinnistusisesest veevärgist lähtuvate terviseriskidega (ülemäärane plii või Legionella
sisaldus joogivees). Leiame, et kinnistusisese riskihinnangu artikkel ei ole praktikas rakendatav,
mistõttu tuleks see eelnõus asendada kompetentse ametkonna poolt antavate soovitustena
kinnistusisesest veevärgist lähtuva terviseriski ohjamiseks. Piisaks, et kompetentne ametkond
annab selleks üldise juhise tarbijatele, mis informeeriks tarbijaid võimalikest ohtudest ja nende
likvideerimise meetmest, et tarbijad oleksid teadlikud ja saaksid ise vajadusel meetmeid võtta.
4. Direktiivi eelnõu artiklis 14 kavandatud tarbijale informatsiooni edastamisel tuleb vältida
ebaproportsionaalset halduskoormust.
Selgitus: Eelnõu sõnastus näeb ette senisest palju mahukama info, mida veekäitleja peab tarbijale
edastama. Vältimaks veekäitlejatele ülemääraste kohustuste panekut, tuleb Eesti Vee-ettevõtete
Liidu ja kohalike omavalitsustega läbi arutada, kas ja millist eelnõuga kavandatud informatsiooni
on veekäitlejal võimalik tarbijatele edastada, võttes taaskord arvesse väikeste veevärkide rohkust,
kellele sellises mahus info regulaarne edastamine võib olla ebaproportsionaalselt koormav.
5. Leiame, et direktiivi eelnõu artiklis 13 ette nähtud meetmeid olmeveega varustatuse
parandamiseks tuleks täpsustada või jätta need liikmesriigi enda otsustada.
Selgitus: Eelnõu artikli 13 punktis 1(b) kavandatud säte olmeveele juurdepääsetavuse
parandamiseks avalikes kohtades majasiseste ja -väliste tasuta veevõtukohtade rajamise ning
inimestele tasuta vee pakkumise osas aitab kindlasti kaasa pudelivee tarbimise vähendamisele ning
võimaldab joogivett saada ka inimestel, kellel puhta joogivee kättesaamine on probleemne. Samas
on eelnõu sõnastus liialt üldine võimaldamaks mõista sättes kasutatud avaliku koha ja majasisese
ning -välise termini sisu, samuti on ebaselge, kui palju selliseid avalikke tasuta veevõtu kohti
rajama peab. Eestis reeglina on tagatud kõigile juurdepääs olmeveele ning ka veevarustuse
katkestuse korral on tagatud vee saamine (nt tarbijate juurde toimetatav vesi tsisterniga). Eelnõust
ei selgu, kas artikkel 13 p 1(a) puudutab ka kõiki neid inimesi, kes täna ei saa vett ühisveevärgist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Teadmiseks: Riigikantselei
Kersti Liivorg
626 2843,
[email protected]