Kutse 18. mai kl 11.10 kultuurikomisjoni istungile - kaasamine KHaS-i jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (849 SE) menetlusse

Riigikogu Kultuurikomisjon 8.05.2026 nr 8-1/26/2545 Muudatusettepanekud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus (849 SE) eelnõule Riigikogu menetluses on kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE), millega muu hulgas täpsustatakse kõrgharidusõppe korraldusega seotud regulatsiooni. Kultuurikomisjoni 7. aprillil 2026. a toimunud istungil arutati eelnõud ning tutvustati selle sisu ja eesmärke. Arutelu tulemusel jõuti komisjonis ühisele seisukohale, et eelnõud tuleb täiendada sättega, mis annaks ülikoolidele senisest suurema otsustusõiguse integreeritud õppe rakendamisel, võimaldades neil iseseisvalt määrata, milliste erialade puhul integreeritud õpet rakendatakse ja milliste puhul mitte. Teiseks soovib Haridus- ja Teadusministeerium esitada muudatusettepanekud kõrgharidusseaduse § 21 lõike 5 muutmiseks ja kutseõppeasutuse seaduse muutmiseks, kuna kehtiv sõnastus võib viia kutseõpetajate karjäärimudeli ja eraldiseisva kutseõppe kvaliteedihindamise põhjendamatu kohaldamiseni rakenduskõrgkoolides. Muudatuse eesmärk on vältida paralleelsete karjäärimudelite ja kvaliteedihindamise süsteemide rakendumist, tagada õigusselgus ning säilitada rakenduskõrgkoolide ühtne akadeemiliste ametikohtade süsteem. Eelnevast tulenevalt esitab Haridus- ja Teadusministeerium järgmised muudatusettepanekud eelnõule 849 SE koos selgitustega. 1. Muuta kõrgharidusseaduse § 7 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Kõrgkoolil on õigus korraldada õpet integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekaval, mille õppe maht on 300 ainepunkti ning õppekava nominaalkestus on viis õppeaastat. Arstiõpe, loomaarstiõpe, hambaarstiõpe, arhitektiõpe, ehitusinseneri õpe ning klassiõpetaja õpe korraldatakse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena.“ Selgitus: Kõrgharidusseaduse § 7 lõike 1 täiendamise eesmärk on anda selgesõnaline ja üldine õiguslik alus integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade korraldamiseks. Praktikas on mitmeid õppekavasid, mille õpiväljundid ja kutsealased nõuded eeldavad sidusat tervikõpet ning mille puhul ei ole õppe eesmärke otstarbekas saavutada kahe eraldiseisva õppeastme kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on seaduses loetletud konkreetsed õppekavad, mille puhul õpet korraldatakse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena (sh arstiõpe, loomaarstiõpe, hambaarstiõpe, arhitektiõpe, ehitusinseneriõpe, klassiõpetajaõpe ning proviisoriõpe). Selline loetelupõhine regulatsioon on osutunud jäigaks ning tekitanud ebaselgust selle kohta, kas ja millistel tingimustel on võimalik integreeritud õpet korraldada ka muudes valdkondades. Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Kavandatav muudatus loob üldnormi, mille kohaselt on kõrgkoolil õigus korraldada õpet integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekaval mahuga 300 ainepunkti ja nominaalkestusega viis õppeaastat, ilma et see eeldaks konkreetse õppekava nimelist loetlemist seaduses. Seadusesse ja kehtivasse õiguskorda jäävad alles need õppekavad, mille puhul on integreeritud õpe põhjendatud reguleeritud elukutsete eripära või Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete tõttu, nagu arsti-, loomaarsti-, hambaarsti-, arhitekti- ja ehitusinseneriõpe. Muudatus on oma olemuselt võimaldav, mitte kohustav. See ei muuda kõrghariduse astmelist ülesehitust tervikuna ega kraadide andmise korda, vaid laiendab kõrgkoolide akadeemilist otsustusruumi ning toetab põhiseaduse §-st 38 tulenevat akadeemilise vabaduse põhimõtet. Kõik integreeritud õppekavad peavad ka edaspidi vastama kõrghariduse kvaliteedi tagamise üldnõuetele. Muudatus suurendab õigusselgust, vähendab vajadust erandlike ja valdkonnapõhiste loetelude järele ning vähendab vaidlus- ja rakendusriski seoses integreeritud õppe õigusliku alusega. 2. Muuta kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: „(5) Kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduses sätestatut osas, mis käsitleb: 1) õppekava; 2) õppekorraldust, välja arvatud õpilase koolist väljaarvamine; 3) õpetajaid, välja arvatud kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatu; 4) rahastamist; 5) kutseõppe läbiviimise õigust.“ Selgitus: Käesoleva muudatusettepankuda seaduse eelnõule muudetakse kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5. Seaduseelnõuga täpsustatakse kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5, et vältida kutseõppeasutuse seaduses sätestatud kutseõpetajate karjäärimudeli põhjendamatut laienemist rakenduskõrgkoolidele. Rakenduskõrgkoolide akadeemiliste ametikohtade ja tasustamise süsteem põhineb kõrghariduse õppejõudude karjäärimudelil ning erineb sisuliselt kutseõppeasutustes kohaldatavast õpetajate karjäärimudelist. Praktikas õpetavad rakenduskõrgkoolides sageli samad õppejõud nii kõrgharidusõppes kui ka kutseõppes. Kutseõpetajate karjäärimudeli kohaldamine rakenduskõrgkoolides looks olukorra, kus ühe ja sama töötaja suhtes tuleks rakendada kahte erinevat karjäärimudelit ja tasustamise loogikat, mis ei ole kooskõlas rakenduskõrgkoolide töökorralduse ega akadeemiliste ametikohtade süsteemiga ning suurendab õiguslikke ja tööõiguslikke riske. Rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite nõukogu on sellele probleemile tähelepanu juhtinud. Seetõttu nähakse ette, et rakenduskõrgkoolide puhul ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatud kutseõpetajate karjäärimudelit ning säilitatakse rakenduskõrgkoolide ühtne akadeemiliste ametikohtade süsteem. Samuti jäetakse § 21 lõike 5 loetelust välja kutseõppe kvaliteedi hindamist käsitlevad sätted. Rakenduskõrgkoolides toimuv kutseõppe kvaliteeti hinnatakse edaspidi kõrghariduse institutsionaalse akrediteerimise raames, mis võimaldab hinnata õpet tervikuna ning väldib paralleelsete kvaliteedihindamise süsteemide rakendamist samas asutuses. Muudatus suurendab õigusselgust, väldib regulatiivset dubleerimist ning on kooskõlas rakenduskõrgkoolide toimeloogikaga. 3. Täiendada eelnõu kutseõppeasutuse seaduse muudatusega ja muuta kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõike 1 esimest lauset järgmiselt: 2 (3) „Kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kuue“ sõnaga „seitsme“.“ Selgitus: Kutseõppeasutuse seaduse § 14¹ lõike 1 muudatuse eesmärk on ühtlustada kutseõppe kvaliteedi hindamise periood kõrghariduse institutsionaalse akrediteerimise perioodiga. Kehtiva kõrgharidusseaduse § 38 lõike 2 kohaselt korraldatakse kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Samal ajal sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõige 1 kutseõppe kvaliteedi hindamise sageduseks üks kord kuue aasta jooksul. Kuna rakenduskõrgkoolide puhul loobutakse tulenevalt punktis 2 tehtud ettepanekust edaspidi kutseõppe eraldiseisvast kvaliteedi hindamisest ning kutseõppe kvaliteeti hakatakse hindama institutsionaalse akrediteerimise raames (KHaS § 21 lg 5 muudatus), on vajalik viia hindamistsüklid vastavusse. Hindamisperioodi pikendamine seitsmele aastale tagab haridussüsteemi ülese ühtse välishindamise rütmi, vähendab õppeasutuste halduskoormust ning võimaldab Haridus- ja Noorteametil (KutÕS § 141lg 2) ja Kõrghariduse Kvaliteediagentuuril (KHaS §37 lg 2) planeerida ressursse efektiivsemalt ja sünkroniseeritult. Muudatus toetab haridusvaldkonna välishindamise terviklikku käsitlust, kus institutsiooni võimekust hinnatakse samadel alustel ja sagedusega sõltumata pakutavatest õppetasemetest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Kristi Raudmäe Tiina Laidvee Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] 3 (3)