Riigikogu Kultuurikomisjon 8.05.2026 nr 8-1/26/2545
Muudatusettepanekud kõrgharidusseaduse, Eesti
Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse
muutmise seadus (849 SE) eelnõule
Riigikogu menetluses on kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse
muutmise seaduse eelnõu (849 SE), millega muu hulgas täpsustatakse kõrgharidusõppe
korraldusega seotud regulatsiooni. Kultuurikomisjoni 7. aprillil 2026. a toimunud istungil
arutati eelnõud ning tutvustati selle sisu ja eesmärke. Arutelu tulemusel jõuti komisjonis ühisele
seisukohale, et eelnõud tuleb täiendada sättega, mis annaks ülikoolidele senisest suurema
otsustusõiguse integreeritud õppe rakendamisel, võimaldades neil iseseisvalt määrata, milliste
erialade puhul integreeritud õpet rakendatakse ja milliste puhul mitte. Teiseks soovib Haridus-
ja Teadusministeerium esitada muudatusettepanekud kõrgharidusseaduse § 21 lõike 5
muutmiseks ja kutseõppeasutuse seaduse muutmiseks, kuna kehtiv sõnastus võib viia
kutseõpetajate karjäärimudeli ja eraldiseisva kutseõppe kvaliteedihindamise põhjendamatu
kohaldamiseni rakenduskõrgkoolides. Muudatuse eesmärk on vältida paralleelsete
karjäärimudelite ja kvaliteedihindamise süsteemide rakendumist, tagada õigusselgus ning
säilitada rakenduskõrgkoolide ühtne akadeemiliste ametikohtade süsteem.
Eelnevast tulenevalt esitab Haridus- ja Teadusministeerium järgmised muudatusettepanekud
eelnõule 849 SE koos selgitustega.
1. Muuta kõrgharidusseaduse § 7 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Kõrgkoolil on õigus korraldada õpet integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe
õppekaval, mille õppe maht on 300 ainepunkti ning õppekava nominaalkestus on viis
õppeaastat. Arstiõpe, loomaarstiõpe, hambaarstiõpe, arhitektiõpe, ehitusinseneri õpe ning
klassiõpetaja õpe korraldatakse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena.“
Selgitus: Kõrgharidusseaduse § 7 lõike 1 täiendamise eesmärk on anda selgesõnaline ja üldine
õiguslik alus integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade korraldamiseks. Praktikas
on mitmeid õppekavasid, mille õpiväljundid ja kutsealased nõuded eeldavad sidusat tervikõpet
ning mille puhul ei ole õppe eesmärke otstarbekas saavutada kahe eraldiseisva õppeastme
kaudu.
Kehtiva õiguse kohaselt on seaduses loetletud konkreetsed õppekavad, mille puhul õpet
korraldatakse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena (sh arstiõpe, loomaarstiõpe,
hambaarstiõpe, arhitektiõpe, ehitusinseneriõpe, klassiõpetajaõpe ning proviisoriõpe). Selline
loetelupõhine regulatsioon on osutunud jäigaks ning tekitanud ebaselgust selle kohta, kas ja
millistel tingimustel on võimalik integreeritud õpet korraldada ka muudes valdkondades.
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kavandatav muudatus loob üldnormi, mille kohaselt on kõrgkoolil õigus korraldada õpet
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekaval mahuga 300 ainepunkti ja
nominaalkestusega viis õppeaastat, ilma et see eeldaks konkreetse õppekava nimelist loetlemist
seaduses.
Seadusesse ja kehtivasse õiguskorda jäävad alles need õppekavad, mille puhul on integreeritud
õpe põhjendatud reguleeritud elukutsete eripära või Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete
tõttu, nagu arsti-, loomaarsti-, hambaarsti-, arhitekti- ja ehitusinseneriõpe.
Muudatus on oma olemuselt võimaldav, mitte kohustav. See ei muuda kõrghariduse astmelist
ülesehitust tervikuna ega kraadide andmise korda, vaid laiendab kõrgkoolide akadeemilist
otsustusruumi ning toetab põhiseaduse §-st 38 tulenevat akadeemilise vabaduse põhimõtet.
Kõik integreeritud õppekavad peavad ka edaspidi vastama kõrghariduse kvaliteedi tagamise
üldnõuetele.
Muudatus suurendab õigusselgust, vähendab vajadust erandlike ja valdkonnapõhiste loetelude
järele ning vähendab vaidlus- ja rakendusriski seoses integreeritud õppe õigusliku alusega.
2. Muuta kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt:
„(5) Kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduses
sätestatut osas, mis käsitleb:
1) õppekava;
2) õppekorraldust, välja arvatud õpilase koolist väljaarvamine;
3) õpetajaid, välja arvatud kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatu;
4) rahastamist;
5) kutseõppe läbiviimise õigust.“
Selgitus: Käesoleva muudatusettepankuda seaduse eelnõule muudetakse kõrgharidusseaduse §
21 lõiget 5. Seaduseelnõuga täpsustatakse kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5, et vältida
kutseõppeasutuse seaduses sätestatud kutseõpetajate karjäärimudeli põhjendamatut laienemist
rakenduskõrgkoolidele.
Rakenduskõrgkoolide akadeemiliste ametikohtade ja tasustamise süsteem põhineb
kõrghariduse õppejõudude karjäärimudelil ning erineb sisuliselt kutseõppeasutustes
kohaldatavast õpetajate karjäärimudelist. Praktikas õpetavad rakenduskõrgkoolides sageli
samad õppejõud nii kõrgharidusõppes kui ka kutseõppes. Kutseõpetajate karjäärimudeli
kohaldamine rakenduskõrgkoolides looks olukorra, kus ühe ja sama töötaja suhtes tuleks
rakendada kahte erinevat karjäärimudelit ja tasustamise loogikat, mis ei ole kooskõlas
rakenduskõrgkoolide töökorralduse ega akadeemiliste ametikohtade süsteemiga ning
suurendab õiguslikke ja tööõiguslikke riske. Rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite nõukogu
on sellele probleemile tähelepanu juhtinud.
Seetõttu nähakse ette, et rakenduskõrgkoolide puhul ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse §
38 lõigetes 7 ja 8 sätestatud kutseõpetajate karjäärimudelit ning säilitatakse
rakenduskõrgkoolide ühtne akadeemiliste ametikohtade süsteem.
Samuti jäetakse § 21 lõike 5 loetelust välja kutseõppe kvaliteedi hindamist käsitlevad sätted.
Rakenduskõrgkoolides toimuv kutseõppe kvaliteeti hinnatakse edaspidi kõrghariduse
institutsionaalse akrediteerimise raames, mis võimaldab hinnata õpet tervikuna ning väldib
paralleelsete kvaliteedihindamise süsteemide rakendamist samas asutuses.
Muudatus suurendab õigusselgust, väldib regulatiivset dubleerimist ning on kooskõlas
rakenduskõrgkoolide toimeloogikaga.
3. Täiendada eelnõu kutseõppeasutuse seaduse muudatusega ja muuta kutseõppeasutuse
seaduse § 141 lõike 1 esimest lauset järgmiselt:
2 (3)
„Kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kuue“ sõnaga
„seitsme“.“
Selgitus: Kutseõppeasutuse seaduse § 14¹ lõike 1 muudatuse eesmärk on ühtlustada kutseõppe
kvaliteedi hindamise periood kõrghariduse institutsionaalse akrediteerimise perioodiga.
Kehtiva kõrgharidusseaduse § 38 lõike 2 kohaselt korraldatakse kõrgkooli institutsionaalne
akrediteerimine vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Samal ajal sätestab kutseõppeasutuse
seaduse § 141 lõige 1 kutseõppe kvaliteedi hindamise sageduseks üks kord kuue aasta jooksul.
Kuna rakenduskõrgkoolide puhul loobutakse tulenevalt punktis 2 tehtud ettepanekust edaspidi
kutseõppe eraldiseisvast kvaliteedi hindamisest ning kutseõppe kvaliteeti hakatakse hindama
institutsionaalse akrediteerimise raames (KHaS § 21 lg 5 muudatus), on vajalik viia
hindamistsüklid vastavusse. Hindamisperioodi pikendamine seitsmele aastale tagab
haridussüsteemi ülese ühtse välishindamise rütmi, vähendab õppeasutuste halduskoormust ning
võimaldab Haridus- ja Noorteametil (KutÕS § 141lg 2) ja Kõrghariduse Kvaliteediagentuuril
(KHaS §37 lg 2) planeerida ressursse efektiivsemalt ja sünkroniseeritult. Muudatus toetab
haridusvaldkonna välishindamise terviklikku käsitlust, kus institutsiooni võimekust hinnatakse
samadel alustel ja sagedusega sõltumata pakutavatest õppetasemetest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister
Kristi Raudmäe
Tiina Laidvee
Maarja-Liisa Vahi
735 0297
[email protected]
3 (3)