dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kastre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõust

Rahandusministeerium · 2. detsember 2021
Viit
14-11/7263-2
Registreeritud
2. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kastre Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Peep Männiksaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎14-117263-2 02.12.2021 Väljaminev kiri.asice436 KB

Sisu (failidest)

Kastre Vallavalitsus Teie 18.10.2021 nr 6-1/1-33 [email protected] Meie 02.12.2021 nr 14-11/7263-2 Arvamus Kastre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu kohta Austatud vallavanem Kastre Vallavalitsus esitas 18.10.2021 kirjaga nr 6-/1-33 Rahandusministeeriumile Kastre valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks. Kastre valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Kastre Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 22. Üldplaneeringu eesmärgiks on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus Kastre vallas on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Üldplaneering määrab maakasutus- ja ehitustingimused, on investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste alus ning käsitleb valla arengut tervikuna. Planeeritavaks alaks on Kastre valla territoorium. Üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande on koostanud AS Kobras. Lähtuvalt esitatud dokumentidest, anname arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele. Üldplaneeringu terviklahenduse kohta: Üldplaneeringu koostamisel on üldjoones lähtutud planeerimisseaduses sätestatud planeerimise põhimõtetest ja lahendatud seaduses määratud üldplaneeringu ülesanded. Planeeringu ülesannete lahendamisel on lähtutud Tartumaa maakonnaplaneeringust, tehes ettepanekud maakonnaplaneeringu täpsustamiseks rohevõrgustiku struktuurielementide paiknemise, ilusate teelõikude ja vaatekoridoride ning jalgratta- ja jalgteede paiknemise osas. Tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut, lisades uue väärtusliku maastiku Lääniste. Paraku puudub üldplaneeringu eelnõus maakonnaplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus koos ilmnenud väärtuste hindamisega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Leiame, et teemade käsitlus erinevates peatükkides on ebaühtlane ja regulatsioon laialivalguv. Joonised on raskesti loetavad ‒ tingmärgid on väikesed, lennuvälja piirangupinnad, riigikatselise ehitise piiranguvöönd jm on vaevumärgatav. Seletuskirjas esineb tähe-, õigekirja ja sõnade ühilduvuse vigu ning ebaselgeid lausekonstruktsioone. Soovitame seletuskirja peatükid üles ehitada lühikeste konkreetsete selgete ja üheselt mõistetavate tingimustena (punktidena). Teeme ettepaneku kaaluda kõige kehtestava kujutamist ühel sisse/välja lülitatavate kihtidega (põhi-)joonisel. Osaliselt kattuvaid kihte aitab eristada täitevärvi läbipaistvaks tegemine. Kolme 1400 x 1950 mm joonise piisaval hulgal paljundamine nendesse detail- ja eriplaneeringute alusel muudatuste sisseviimisel uuesti printimine on tülikas ja kulukas. Kaaluda planeeringu loomist ja esitlemist veebikaardina, nt https://qgiscloud.com/en/pages/plans , ArcGIS Onlines vms. Vastavad kihid on ju loodud. Märgime, et Rahandusministeeriumis on koostamisel üleriigiline ühtne planeeringute andmekogu (PLANK) mis koondab kokku kõik kehtestatud planeeringud. Andmekogu saab kasutada planeeringuandmete leidmiseks, et nende abil kontrollida näiteks mõne ehitise või ehitustegevuse planeeringule vastavust või seda, millised on kehtivast planeeringust tulenevad tingimused näiteks juurdeehituse planeerimiseks. Kastre valla üldplaneering kuulub andmekogusse kandmisele ning riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 kohaste digitaalsete kihtide esitamise kohustus lasub planeeringu koostamise korraldajal. Andmekogusse esitatakse kehtestatud planeering digitaalsete ruumikujust ja tärkandmetest koosnevate kihtidena. Andmekogust kättesaadav kehtestatud ruumiregulatsioon ei või olla erinev muul viisil (nt prindituna või failide komplektina) kättesaadava planeeringu kehtestatud ruumiregulatsioonist. Palun üldplaneeringu lõplikul vormistamisel eeltoodut silmas pidada. Üldplaneeringu seletuskirja kohta: - Lk 6 toodud mõiste „arendusala“ vajab asjakohasemat selgitust. Kehtestatud planeering ei tee ala arendusalaks. Planeering kasutab neljas kohas terminit arendusala. Palun täpsustada, mida tähendab arendusala planeeringu ülesannete lahenduses ja kaaluda, kas mõistet üldse vajatakse lisaks aladele määratud maakasutus- ja ehitustingimustele. - Palun kaaluda mõiste „katastriüksuse täisehituse protsent“ kohasust. Üldplaneering üks ülesanne on krundi minimaalsuuruse määramine. PlanS § 6 defineerib: krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Katastriüksused pole alati vaid ehitist teenindavad maad, eriti hajaasustuses. Palun kaaluda katastriüksusele ehituslike ja heakorratingimuste seadmise kohasust ‒ katastriüksus võib olla valdavas osas metsa- ja/või põllumaa. Üks võimalus on õueala mõiste asjakohane kasutus (õueala täisehituse protsent, õueala heakorrastuse, piiramise jm tingimused). Põhimõtteliselt saab määrata õueala suurust, muidugi seda asjakohaselt põhjendades (PlanS § 75 lg 1 p 31). - Mõiste „rekonstrueerimine“ selgituse esimene pool ütleb, et eesmärgiks on tagada põhilised plaanilahendused, teine pool lubab plaanilahenduse varieerumist. Mõiste „restaureerimine“ pole ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine (see on konserveerimine), vaid pärandi teatud ajalooperioodi kohane osaline või täielik taastamine. Võiks piirduda ka lihtsama selgitusega ‒ rekonstrueerimine on ümberehitamine, restaureerimine on taastamine. Ehituspärandi säilitamisel on sageli tegemist nii restaureerimise kui ka rekonstrueerimisega. Märgin, et mõiste „restaureerimine“ juures on paslik kaaluda lisaks hoone esialgsel ehitamisel 2 kasutatavate töövõtete ja tehnikate kasutamise kõrval ka algupäraste materjalide ja isegi tööriistade kasutamise võimaluse mainimist. - Teen ettepaneku kaaluda lk 6 mõistet „katastriüksuse täisehituse protsent“ tarvidust, arvestades et planeerimisseadus kasutab mõistet „hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind“ ning Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused mõistet „ehitisealune pind“. - Mõiste „vana talukoht“ puhul võiks kaaluda mingigi ajalise kategooria mainimist. Talukohad on ajaloos tekkinud ja kadunud vastavalt ajastuomastele majanduslikele, sotsiaalsetele, demograafilistele ja poliitilistele mõjuritele ning puudub alus taolist protsessi lõplikult lõppenuks pidada. - Lk 8 on täpsustatud kohalike keskuste nimistut, kuid pole nende arendamise põhimõtteid, sh maakonnaplaneeringus kavandatud teenuste pakkumist. - Lk 9 on märgitud, et „Kastre valla praegusel territooriumil on elanike arv ajavahemikus 2014-2019 olnud üldises kasvutrendis“. Väite nüansside veenvaks illustreerimiseks on võimalik kaaluda haldusreformieelsete valdade rahvastikustatistika kasutamist, mis annaks Kastre valla rahvastiku dünaamika territoriaalsest jaotusest informatiivsema pildi. - P 2.1.2 lk 11 on toodud, et „igasuguste ehitiste (sh ka piirete) rajamisel, juurdeehituste ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna arhitektuurilisest struktuurist.“ Palun kaaluda võimalust jätta mingigi võimalus ka moodsale arhitektuurile. - Palun kaaluda sätte „Hooneid ei ole lubatud kavandada metsamaa kõlvikule“ asjakohasust üldiselt metsases Kastre vallas. Tingimus on kohane linna lähipiirkonnas. - Palun kaaluda sätte „Maa-aluste korruste rajamise puhul tuleb ehitusprojekti koosseisus esitada ehitusgeoloogiline uuring“ asjakohasust. Geoloogiline uuring on vajalik ka muudel ehitustehnilistel põhjustel. - Palun kaaluda lause: „Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel vastavalt EVS standardile“ asjakohasust kogu Kastre vallas, arvestades et standard pole õigusakt. - Tingimus „Katastriüksuse valdajal lasub kohustus tagada tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu“ pole üldplaneeringuga kehtestatav, vaid teistest õigusaktidest tulenev. - Lk 12 tingimus „Võimalike konfliktide vältimise nimel on detailplaneeringu koostamisel tarvilik järgida planeeringuala läheduses olevate maaüksuste juurdepääsuvõimalusi, et oleks tagatud juurdepääs neile maaüksustele, millele ei ole võimalik juurdepääsu rajada ilma planeeritavat ala läbimata“ vajab imperatiivsemat ja selgemat sõnastust, nt detailplaneeringus kruntide moodustamisel tuleb tagada juurdepääs maaüksustele, millele juurdesõit toimub planeeringuala kaudu. - P 2.1.4 toodud tingimus „Vähemalt 30% katastriüksustest peab olema haljastatud ning vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab olema kõrghaljastatud“ on küsitav valdavalt põllumaa kõlvikutega katastriüksustel. - Mida tähendab „Haljastuse nõuet tuleb jälgida seni hoonestamata ja uute katastriüksuste puhul“? Kas põllu- ja rohumaadele puude istutamist? - Lause „Üldplaneeringuga säilitatakse ja luuakse uusi nn puhveralasid …“ vajab korrigeerimist. Sõnast „üldplaneeringuga“ võiks loobuda. - Tingimus „Haljasalade osakaal kogu elamuala arendusalast peab olema vähemalt 10%“ ei ühildu eespool nõutud 30 protsendiga. - P 2.1.3 Piirded on lk 13 sätestatud, et „hekk ei tohi ulatuda üle katastriüksuse piiri (vajalik taimede piiramine)“ Märgin, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 149 on antud regulatsioon üle piiri ulatuvate juurte, oksade ja viljade osas. Naabritel on üle maatüki 3 piiride ulatuvaid oksi võimalik nii taluda ja neilt vilju korjata kui ka okste kõrvaldamist nõuda. - P 2.1.5 kaaluda, kas nimetatu on PlanS üldplaneeringu ülesannete lahendus või on tegu muude õigusaktide alusel lahendatavaga. - P 2.1.6 soovitame peatüki üles ehitada lühikeste konkreetsete tingimustena (punktidena), arvestades planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesandeid. Kaaluda, kas KAH alade majandamise kohta toodud on kehtestav üldplaneeringuga. Soovitame kaaluda, kas osa juhtudest, mil detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, võiks üle viia juhtudesse, kus detailplaneeringu koostamine otsustatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega. - Teen ettepaneku lk 17 „päikesepargi rajamisel, mille pindala ületab 2 ha“ kaaluda pindalanäitaja täpsustamist kas päikesepargi maaüksuse mõistes või päikesepargi rajatiste pindala mõistes. - Teen ettepaneku kaaluda lk 17 rajatisest tuleneva mõju osas avaliku huvi tuvastamist puudutava osas AÕS 2. jaotises naabrusõiguste osas sätestatuga arvestamist. - Märgin lk 17 lõigu „Kinnistu jagamisel ja/või detailplaneeringu koostamisel tuleb olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, mis võõrandatakse sümboolse summa eest vallale või seatakse sellele valla kasuks isiklik kasutusõigus“ osas, et mõiste „sümboolne tasu“ on meie majanduslikult järjest enam polariseeruvas ühiskonnas äärmiselt laia tõlgendusruumiga. Erateede avalikuks kasutamiseks kinnisasja omandamist käsitleb kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS), mille § 15 näeb ette kinnisasja omanikule makstakse kinnisasja omandamise menetluses kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitise ehk motivatsioonitasu maksmise. Üldplaneeringuga ei ole võimalik kehtestada seadusega sätestatust erinevat korda. Teeme ettepaneku teha peatükk lühemaks ja formuleerida konkreetsed tingimused. - P 2.3 teine lause on arusaamatu. Kas viienda lause väide, et tiheasustusala määratlemine on vajalik selleks, et nendes piirkondades oleks üldplaneeringuga võimalik määrata ehitus- ja maakasutuse tingimused, on relevantne? Meie hinnangul saab ja tuleb ehitus- ja maakasutuse tingimusi määrata ka tiheasustusaladest väljaspool. - P 2.4 kolmas lõige sätestab, et „… arendustegevus toimub projekteerimistingimuste alusel“. Märgime, et projekteerimistingimused antakse ehitusprojekti koostamiseks, mitte arendustegevuseks ning ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitistel. Ehitusprojekti kohustuseta ehitiste tingimusi saab seada vaid käesoleva üldplaneeringuga. - Kaaluda lk 19 sätte „katastriüksuste täisehituse protsendiks on maksimaalselt 20%, kuid mitte rohkem kui 600 m2“ kohasust eespool lubatud hektarisuuruste ja suuremate maaüksuste korral. Üks võimalus on sätestada suurim lubatud hoonete alune pind. - Kaaluda lk 18 sätte „üksikelamu katusetüüp viilkatus, harja kõrgus kuni 9 m maapinnast, katusekalle sarnane lähiümbruse katusekaldele. Abihooned harjakõrgusega kuni 6 m maapinnast, erandiks on põllumajanduslikud tootmishooned“ asjakohasust hajaasustuses. Kui lubatud katastriüksus on suurem kui 1 ha, kas siis naaberhooned ei asu piisavalt kaugel, et sarnast elamutüüpi nõuda. Ka hajaasustuses võiks lubada moodsa arhitektuurikeelega hooneid. Teeme ettepaneku, et katastriüksuse hooned peavad omavahel tüpoloogiliselt harmoneeruma (katusekalle, välisviimistlus). - Punktis 8 on kasutatud mõistet krunt, mis detailplaneeringu kohustuseta alal pole planeerimisseaduse kohane. Punkti 6 ja 9 nõuded võiks ühildada. 4 - Kaaluda punkti 11 asjakohasust (tehniliste infrastruktuuridega varustatuse tagamine) hajaasustusalal. Kas hajaasustusalal on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondi? - Punktis 12 nimetatut (võimalikku eriseadusest tulenevat) ei saa kehtestada üldplaneeringuga. - Küsitav on punktis 14 sätestatu asjakohasus hajaasustusalal hektarist suuremate maaüksuste puhul. Lk 7 toodud tiheasustusala mõiste määratlust arvestades kehtib punktis toodu tiheasustusalade kohta. - Palun kaaluda lk 20 p 1) sätet, et elamu maa-alale on lubatud ehitada ühepereelamuid, paariselamuid, ridaelamuid ja korterelamuid ning elamu juurde kuuluvaid abihooneid. Ka joonistel on elamumaa ühesuguse tähisega. Seega on võimalik läbisegi ehitada kõiki elamutüüpe. Meie hinnangul on elamutüüpide paiknemise joonistel tsoneerimata jätmine PlanS §-des 8, 10 ja 12 toodud planeerimispõhimõtete eiramine. - Teen ettepaneku täpsustada, kuidas lk 20 ja lk 22 alajaotuses 19) „puhke- ja virgestustegevuse maa-ala nõude võib kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse alusel asendada kompensatsioonitasuga“ sätestatud maaomaniku „vabaksostmine“ tagab asjakohase puhke- ja virgestusalade puudumise kompenseerimise avalikkusele? - Teen ettepaneku vajaduse korral täpsustada lk. 20 p 2.5.1 alajaotuses 2) maaüksusele lisaks elamule lubatavat abihoonete arvu. - Märgin lk 23 p 11) „ühiskondlike hoonete kavandamisel eelistada alasid, mis ei asu suure koormusega maanteede, tootmisalade või potentsiaalselt ohtliku ettevõtte (nt tankla) vahetus läheduses“, et ühiskondlik hoone genereerib sihtotstarbelisel toimimisel liikluskoormuse ning vajab head ühendust avalike teedega. - Palun kaaluda lk 20‒33 toodud regulatsiooni asjakohasust Kastre valla kontekstis. Planeeringu käsitletavuse huvides teeme ettepaneku toodud regulatsiooni koondada. - Palun kaaluda ptk 2.2.6 „Supelranna maa-ala“ sõnastust. Kas supelrand ja supluskoht on identsed? Supelrannale kehtivad kindlad nõuded ‒ kas Kastre vald on valmis neid täitma, arvestades võimalikku külastajate hulka. - Palun kaaluda p 2.5.7 mõiste „äri“ laia tõlgendamise võimalusega arvestamist. Ka era- lastehoid on äriettevõte. - Palun kaaluda ptk 2.5.15 „Valge ala“ vajadust. Maakasutuse kaardil pole ala valge, sest nähtub aluskaart. Punkti võiks ühildada peatükiga 2.4 „Hajaasustusalad“. - Märgin lk 42 p 4.2 alajaotuses 2 sõnastatu „vaatekohtade avamisel tuleb kindlasti säilitada vaatealas kasvavad põlispuud ning edasise võsastumise vältimiseks niita rohumaid vähemalt üle aasta“ kohta, et praktikas on reaalselt toimivaks mehhanismiks osutunud iga-aastane niitmine ühtse pindalatoetuse saamise nimel. - Teen ettepaneku kaaluda p 4.5 „keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil“ juures täpsustamist, et ka põllumajandusloomadele sööda kasvatamine on toidu tootmine. Põllumajandustootmise üheks eesmärgiks on muuhulgas ka mullaviljakuse parandamine, mistõttu ei tohiks väärtusliku põllumaa juurde tekkimine olemuslikul tasandil välistatud olla – praegu kõneleb tekst üksnes vastupidisest protsessist. - Ptk 4.6 „Rohevõrgustik“ seatud kaitse ja kasutustingimused on ebaselge sõnastusega: nt „Koridori alaga risti suunas peab jääma vähemalt 50%aga mitte vähem kui 100 m laiune koridori riba katkematuks“, „enam kui 10 h maakasutuse muutmine“. - Kaaluda ptk 4.7 vajadust, mis kopeerib looduskaitseseadusest tulenevat ega ole valla poolt kehtestatav. - Teen ettepaneku põllumajandusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamise osas täpsustada, et ka elamu on selleks vajalik ehitis. 5 - Teen ettepaneku kaaluda p 5.1.3 alajaotuses 3) parkimiskohtade liigendamiseks istutatavate puude puhul kaaluda istutatava puu rinnasdiameetri sätestamist. - Ptk 5.1 sätestatakse tee projekteerimisnormide kasutamine, märkimata et need kehtivad maanteedele, mitte tänavatele. Kas kehtivad EVS parkimisnormid on olemas? On standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, kuid standardi kui mitte õigusakti järgimist ei saa kohustada. Võiks formuleerida, et lähtutakse asjakohastest juhenditest (standard on sisult juhend). - Ptk 5.1.4 säte „Rohkem kui kahte katastriüksust teenindava eratee omanikuga tuleb sõlmida asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seada sundvaldus või sundvõõrandada“ on küsitav, sest üldplaneeringus märgitakse avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse. - Märgin p 5.1.4 üldplaneeringuga eratee avaliku kasutuse kavandamise osas, et PlanS § 77 lõike 8 kohaselt kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates. - Märgin p 5.1.4 avaliku teega seonduvalt, et AÕS §-le 156 tuginedes kohtu abil ühenduse määramine ei puuduta tee avalikku kasutust. - „Sümboolse tasu“ eest omavalitsuse kasuks teealuse maa võõrandamine ei ole üldjuhul (välistatud ei ole poolte vaheline kokkulepe) võimalik, tasu määramist käsitleb KAHOS. - Märgin p 5.1.7 „radasid ei hooldata ning nende asukohad ei ole maaomanikega kooskõlastatud“ osas, et võõral maatükil viibimist ja võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamist puudutavad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 ja § 33. - Märgin lk 57 mainitud ebaseaduslike (paadi)kanalite omanikupoolse likvideerimise osas, et asja looduslike protsesside hooleks jätmine võib osutuda mõistlikumaks valikuks. - Kaaluda lk 58 valgustuse arendamise tingimuste viimist teede ja vastava maakasutuse peatükkidesse ‒ nõuded käivad ehitiste kohta. - Teen ettepaneku kaaluda p 5.2.3.3. jaotuses 4) piirinaabrite koostööks võimaluse avatuks jätmist. - Peatükis 10 „Üldplaneeringu elluviimine“ on sõnastatud, et üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele ja maa-alade munitsipaliseerimisele. Palun Kastre valla vastavatel spetsialistidel hinnata konsultandi koostatud eskiisi asjakohasust ja kasutusmugavust detailplaneeringute koostamise korraldamisel ja projekteerimistingimuste andmisel ning teha vajadusel konsultandile planeeringu täiustamisettepanekud. KSH aruande kohta: Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükkides on märge hindamise arvesse võtmise kohta üldplaneeringu eelnõus. Aruanne oleks asjakohasem, kui selle peatükid 1 - 3 oleks esitatud lisana. Soovin Kastre valla üldplaneeringu koostajaile jõudu planeeringu edasisel täiustamisel. 6 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Peep Männiksaar 715 5881 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel