Kastre Vallavalitsus Teie 18.10.2021 nr 6-1/1-33
[email protected] Meie 02.12.2021 nr 14-11/7263-2
Arvamus Kastre valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH)
aruande eelnõu kohta
Austatud vallavanem
Kastre Vallavalitsus esitas 18.10.2021 kirjaga nr 6-/1-33 Rahandusministeeriumile Kastre
valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi ka KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel
arvamuse andmiseks.
Kastre valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Kastre Vallavolikogu 19.12.2017
otsusega nr 22. Üldplaneeringu eesmärgiks on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Hea elu- ja majanduskeskkonna
loomise ja kestmise üks oluline eeldus Kastre vallas on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu
olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Üldplaneering määrab maakasutus- ja ehitustingimused, on investeeringut ja ehitust
ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste alus ning käsitleb
valla arengut tervikuna. Planeeritavaks alaks on Kastre valla territoorium. Üldplaneeringu
eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande on koostanud AS Kobras.
Lähtuvalt esitatud dokumentidest, anname arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõudele.
Üldplaneeringu terviklahenduse kohta:
Üldplaneeringu koostamisel on üldjoones lähtutud planeerimisseaduses sätestatud
planeerimise põhimõtetest ja lahendatud seaduses määratud üldplaneeringu ülesanded.
Planeeringu ülesannete lahendamisel on lähtutud Tartumaa maakonnaplaneeringust, tehes
ettepanekud maakonnaplaneeringu täpsustamiseks rohevõrgustiku struktuurielementide
paiknemise, ilusate teelõikude ja vaatekoridoride ning jalgratta- ja jalgteede paiknemise osas.
Tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut, lisades uue väärtusliku maastiku Lääniste.
Paraku puudub üldplaneeringu eelnõus maakonnaplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus
koos ilmnenud väärtuste hindamisega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Leiame, et teemade käsitlus erinevates peatükkides on ebaühtlane ja regulatsioon
laialivalguv. Joonised on raskesti loetavad ‒ tingmärgid on väikesed, lennuvälja
piirangupinnad, riigikatselise ehitise piiranguvöönd jm on vaevumärgatav. Seletuskirjas
esineb tähe-, õigekirja ja sõnade ühilduvuse vigu ning ebaselgeid lausekonstruktsioone.
Soovitame seletuskirja peatükid üles ehitada lühikeste konkreetsete selgete ja üheselt
mõistetavate tingimustena (punktidena).
Teeme ettepaneku kaaluda kõige kehtestava kujutamist ühel sisse/välja lülitatavate kihtidega
(põhi-)joonisel. Osaliselt kattuvaid kihte aitab eristada täitevärvi läbipaistvaks tegemine.
Kolme 1400 x 1950 mm joonise piisaval hulgal paljundamine nendesse detail- ja
eriplaneeringute alusel muudatuste sisseviimisel uuesti printimine on tülikas ja kulukas.
Kaaluda planeeringu loomist ja esitlemist veebikaardina, nt
https://qgiscloud.com/en/pages/plans , ArcGIS Onlines vms. Vastavad kihid on ju loodud.
Märgime, et Rahandusministeeriumis on koostamisel üleriigiline ühtne planeeringute
andmekogu (PLANK) mis koondab kokku kõik kehtestatud planeeringud. Andmekogu saab
kasutada planeeringuandmete leidmiseks, et nende abil kontrollida näiteks mõne ehitise või
ehitustegevuse planeeringule vastavust või seda, millised on kehtivast planeeringust tulenevad
tingimused näiteks juurdeehituse planeerimiseks. Kastre valla üldplaneering kuulub
andmekogusse kandmisele ning riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 kohaste
digitaalsete kihtide esitamise kohustus lasub planeeringu koostamise korraldajal.
Andmekogusse esitatakse kehtestatud planeering digitaalsete ruumikujust ja tärkandmetest
koosnevate kihtidena. Andmekogust kättesaadav kehtestatud ruumiregulatsioon ei või olla
erinev muul viisil (nt prindituna või failide komplektina) kättesaadava planeeringu
kehtestatud ruumiregulatsioonist. Palun üldplaneeringu lõplikul vormistamisel eeltoodut
silmas pidada.
Üldplaneeringu seletuskirja kohta:
- Lk 6 toodud mõiste „arendusala“ vajab asjakohasemat selgitust. Kehtestatud
planeering ei tee ala arendusalaks. Planeering kasutab neljas kohas terminit
arendusala. Palun täpsustada, mida tähendab arendusala planeeringu ülesannete
lahenduses ja kaaluda, kas mõistet üldse vajatakse lisaks aladele määratud
maakasutus- ja ehitustingimustele.
- Palun kaaluda mõiste „katastriüksuse täisehituse protsent“ kohasust. Üldplaneering
üks ülesanne on krundi minimaalsuuruse määramine. PlanS § 6 defineerib: krunt on
detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Katastriüksused
pole alati vaid ehitist teenindavad maad, eriti hajaasustuses. Palun kaaluda
katastriüksusele ehituslike ja heakorratingimuste seadmise kohasust ‒ katastriüksus
võib olla valdavas osas metsa- ja/või põllumaa. Üks võimalus on õueala mõiste
asjakohane kasutus (õueala täisehituse protsent, õueala heakorrastuse, piiramise jm
tingimused). Põhimõtteliselt saab määrata õueala suurust, muidugi seda asjakohaselt
põhjendades (PlanS § 75 lg 1 p 31).
- Mõiste „rekonstrueerimine“ selgituse esimene pool ütleb, et eesmärgiks on tagada
põhilised plaanilahendused, teine pool lubab plaanilahenduse varieerumist. Mõiste
„restaureerimine“ pole ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine (see on
konserveerimine), vaid pärandi teatud ajalooperioodi kohane osaline või täielik
taastamine. Võiks piirduda ka lihtsama selgitusega ‒ rekonstrueerimine on
ümberehitamine, restaureerimine on taastamine. Ehituspärandi säilitamisel on sageli
tegemist nii restaureerimise kui ka rekonstrueerimisega. Märgin, et mõiste
„restaureerimine“ juures on paslik kaaluda lisaks hoone esialgsel ehitamisel
2
kasutatavate töövõtete ja tehnikate kasutamise kõrval ka algupäraste materjalide ja
isegi tööriistade kasutamise võimaluse mainimist.
- Teen ettepaneku kaaluda lk 6 mõistet „katastriüksuse täisehituse protsent“ tarvidust,
arvestades et planeerimisseadus kasutab mõistet „hoonete või olulise avaliku huviga
rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind“ ning Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused mõistet „ehitisealune pind“.
- Mõiste „vana talukoht“ puhul võiks kaaluda mingigi ajalise kategooria mainimist.
Talukohad on ajaloos tekkinud ja kadunud vastavalt ajastuomastele majanduslikele,
sotsiaalsetele, demograafilistele ja poliitilistele mõjuritele ning puudub alus taolist
protsessi lõplikult lõppenuks pidada.
- Lk 8 on täpsustatud kohalike keskuste nimistut, kuid pole nende arendamise
põhimõtteid, sh maakonnaplaneeringus kavandatud teenuste pakkumist.
- Lk 9 on märgitud, et „Kastre valla praegusel territooriumil on elanike arv
ajavahemikus 2014-2019 olnud üldises kasvutrendis“. Väite nüansside veenvaks
illustreerimiseks on võimalik kaaluda haldusreformieelsete valdade
rahvastikustatistika kasutamist, mis annaks Kastre valla rahvastiku dünaamika
territoriaalsest jaotusest informatiivsema pildi.
- P 2.1.2 lk 11 on toodud, et „igasuguste ehitiste (sh ka piirete) rajamisel, juurdeehituste
ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna arhitektuurilisest
struktuurist.“ Palun kaaluda võimalust jätta mingigi võimalus ka moodsale
arhitektuurile.
- Palun kaaluda sätte „Hooneid ei ole lubatud kavandada metsamaa kõlvikule“
asjakohasust üldiselt metsases Kastre vallas. Tingimus on kohane linna lähipiirkonnas.
- Palun kaaluda sätte „Maa-aluste korruste rajamise puhul tuleb ehitusprojekti
koosseisus esitada ehitusgeoloogiline uuring“ asjakohasust. Geoloogiline uuring on
vajalik ka muudel ehitustehnilistel põhjustel.
- Palun kaaluda lause: „Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel vastavalt EVS
standardile“ asjakohasust kogu Kastre vallas, arvestades et standard pole õigusakt.
- Tingimus „Katastriüksuse valdajal lasub kohustus tagada tekkivate jäätmete kogumine
prügikastidesse või konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu“ pole
üldplaneeringuga kehtestatav, vaid teistest õigusaktidest tulenev.
- Lk 12 tingimus „Võimalike konfliktide vältimise nimel on detailplaneeringu
koostamisel tarvilik järgida planeeringuala läheduses olevate maaüksuste
juurdepääsuvõimalusi, et oleks tagatud juurdepääs neile maaüksustele, millele ei ole
võimalik juurdepääsu rajada ilma planeeritavat ala läbimata“ vajab imperatiivsemat ja
selgemat sõnastust, nt detailplaneeringus kruntide moodustamisel tuleb tagada
juurdepääs maaüksustele, millele juurdesõit toimub planeeringuala kaudu.
- P 2.1.4 toodud tingimus „Vähemalt 30% katastriüksustest peab olema haljastatud ning
vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab olema kõrghaljastatud“ on küsitav
valdavalt põllumaa kõlvikutega katastriüksustel.
- Mida tähendab „Haljastuse nõuet tuleb jälgida seni hoonestamata ja uute
katastriüksuste puhul“? Kas põllu- ja rohumaadele puude istutamist?
- Lause „Üldplaneeringuga säilitatakse ja luuakse uusi nn puhveralasid …“ vajab
korrigeerimist. Sõnast „üldplaneeringuga“ võiks loobuda.
- Tingimus „Haljasalade osakaal kogu elamuala arendusalast peab olema vähemalt
10%“ ei ühildu eespool nõutud 30 protsendiga.
- P 2.1.3 Piirded on lk 13 sätestatud, et „hekk ei tohi ulatuda üle katastriüksuse piiri
(vajalik taimede piiramine)“ Märgin, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 149 on antud
regulatsioon üle piiri ulatuvate juurte, oksade ja viljade osas. Naabritel on üle maatüki
3
piiride ulatuvaid oksi võimalik nii taluda ja neilt vilju korjata kui ka okste kõrvaldamist
nõuda.
- P 2.1.5 kaaluda, kas nimetatu on PlanS üldplaneeringu ülesannete lahendus või on tegu
muude õigusaktide alusel lahendatavaga.
- P 2.1.6 soovitame peatüki üles ehitada lühikeste konkreetsete tingimustena
(punktidena), arvestades planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesandeid.
Kaaluda, kas KAH alade majandamise kohta toodud on kehtestav üldplaneeringuga.
Soovitame kaaluda, kas osa juhtudest, mil detailplaneeringu koostamine on
kohustuslik, võiks üle viia juhtudesse, kus detailplaneeringu koostamine otsustatakse
kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega.
- Teen ettepaneku lk 17 „päikesepargi rajamisel, mille pindala ületab 2 ha“ kaaluda
pindalanäitaja täpsustamist kas päikesepargi maaüksuse mõistes või päikesepargi
rajatiste pindala mõistes.
- Teen ettepaneku kaaluda lk 17 rajatisest tuleneva mõju osas avaliku huvi tuvastamist
puudutava osas AÕS 2. jaotises naabrusõiguste osas sätestatuga arvestamist.
- Märgin lk 17 lõigu „Kinnistu jagamisel ja/või detailplaneeringu koostamisel tuleb
olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodustada
transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, mis võõrandatakse sümboolse summa eest
vallale või seatakse sellele valla kasuks isiklik kasutusõigus“ osas, et mõiste
„sümboolne tasu“ on meie majanduslikult järjest enam polariseeruvas ühiskonnas
äärmiselt laia tõlgendusruumiga. Erateede avalikuks kasutamiseks kinnisasja
omandamist käsitleb kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS), mille
§ 15 näeb ette kinnisasja omanikule makstakse kinnisasja omandamise menetluses
kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitise ehk
motivatsioonitasu maksmise. Üldplaneeringuga ei ole võimalik kehtestada seadusega
sätestatust erinevat korda. Teeme ettepaneku teha peatükk lühemaks ja formuleerida
konkreetsed tingimused.
- P 2.3 teine lause on arusaamatu. Kas viienda lause väide, et tiheasustusala
määratlemine on vajalik selleks, et nendes piirkondades oleks üldplaneeringuga
võimalik määrata ehitus- ja maakasutuse tingimused, on relevantne? Meie hinnangul
saab ja tuleb ehitus- ja maakasutuse tingimusi määrata ka tiheasustusaladest
väljaspool.
- P 2.4 kolmas lõige sätestab, et „… arendustegevus toimub projekteerimistingimuste
alusel“. Märgime, et projekteerimistingimused antakse ehitusprojekti koostamiseks,
mitte arendustegevuseks ning ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustiku lisas 1
nimetatud ehitistel. Ehitusprojekti kohustuseta ehitiste tingimusi saab seada vaid
käesoleva üldplaneeringuga.
- Kaaluda lk 19 sätte „katastriüksuste täisehituse protsendiks on maksimaalselt 20%,
kuid mitte rohkem kui 600 m2“ kohasust eespool lubatud hektarisuuruste ja suuremate
maaüksuste korral. Üks võimalus on sätestada suurim lubatud hoonete alune pind.
- Kaaluda lk 18 sätte „üksikelamu katusetüüp viilkatus, harja kõrgus kuni 9 m
maapinnast, katusekalle sarnane lähiümbruse katusekaldele. Abihooned
harjakõrgusega kuni 6 m maapinnast, erandiks on põllumajanduslikud
tootmishooned“ asjakohasust hajaasustuses. Kui lubatud katastriüksus on suurem kui
1 ha, kas siis naaberhooned ei asu piisavalt kaugel, et sarnast elamutüüpi nõuda. Ka
hajaasustuses võiks lubada moodsa arhitektuurikeelega hooneid. Teeme ettepaneku,
et katastriüksuse hooned peavad omavahel tüpoloogiliselt harmoneeruma
(katusekalle, välisviimistlus).
- Punktis 8 on kasutatud mõistet krunt, mis detailplaneeringu kohustuseta alal pole
planeerimisseaduse kohane. Punkti 6 ja 9 nõuded võiks ühildada.
4
- Kaaluda punkti 11 asjakohasust (tehniliste infrastruktuuridega varustatuse tagamine)
hajaasustusalal. Kas hajaasustusalal on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondi?
- Punktis 12 nimetatut (võimalikku eriseadusest tulenevat) ei saa kehtestada
üldplaneeringuga.
- Küsitav on punktis 14 sätestatu asjakohasus hajaasustusalal hektarist suuremate
maaüksuste puhul. Lk 7 toodud tiheasustusala mõiste määratlust arvestades kehtib
punktis toodu tiheasustusalade kohta.
- Palun kaaluda lk 20 p 1) sätet, et elamu maa-alale on lubatud ehitada ühepereelamuid,
paariselamuid, ridaelamuid ja korterelamuid ning elamu juurde kuuluvaid abihooneid.
Ka joonistel on elamumaa ühesuguse tähisega. Seega on võimalik läbisegi ehitada
kõiki elamutüüpe. Meie hinnangul on elamutüüpide paiknemise joonistel tsoneerimata
jätmine PlanS §-des 8, 10 ja 12 toodud planeerimispõhimõtete eiramine.
- Teen ettepaneku täpsustada, kuidas lk 20 ja lk 22 alajaotuses 19) „puhke- ja
virgestustegevuse maa-ala nõude võib kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse alusel
asendada kompensatsioonitasuga“ sätestatud maaomaniku „vabaksostmine“ tagab
asjakohase puhke- ja virgestusalade puudumise kompenseerimise avalikkusele?
- Teen ettepaneku vajaduse korral täpsustada lk. 20 p 2.5.1 alajaotuses 2) maaüksusele
lisaks elamule lubatavat abihoonete arvu.
- Märgin lk 23 p 11) „ühiskondlike hoonete kavandamisel eelistada alasid, mis ei asu
suure koormusega maanteede, tootmisalade või potentsiaalselt ohtliku ettevõtte (nt
tankla) vahetus läheduses“, et ühiskondlik hoone genereerib sihtotstarbelisel
toimimisel liikluskoormuse ning vajab head ühendust avalike teedega.
- Palun kaaluda lk 20‒33 toodud regulatsiooni asjakohasust Kastre valla kontekstis.
Planeeringu käsitletavuse huvides teeme ettepaneku toodud regulatsiooni koondada.
- Palun kaaluda ptk 2.2.6 „Supelranna maa-ala“ sõnastust. Kas supelrand ja supluskoht
on identsed? Supelrannale kehtivad kindlad nõuded ‒ kas Kastre vald on valmis neid
täitma, arvestades võimalikku külastajate hulka.
- Palun kaaluda p 2.5.7 mõiste „äri“ laia tõlgendamise võimalusega arvestamist. Ka era-
lastehoid on äriettevõte.
- Palun kaaluda ptk 2.5.15 „Valge ala“ vajadust. Maakasutuse kaardil pole ala valge,
sest nähtub aluskaart. Punkti võiks ühildada peatükiga 2.4 „Hajaasustusalad“.
- Märgin lk 42 p 4.2 alajaotuses 2 sõnastatu „vaatekohtade avamisel tuleb kindlasti
säilitada vaatealas kasvavad põlispuud ning edasise võsastumise vältimiseks niita
rohumaid vähemalt üle aasta“ kohta, et praktikas on reaalselt toimivaks mehhanismiks
osutunud iga-aastane niitmine ühtse pindalatoetuse saamise nimel.
- Teen ettepaneku kaaluda p 4.5 „keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa
kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu
tootmise eesmärgil“ juures täpsustamist, et ka põllumajandusloomadele sööda
kasvatamine on toidu tootmine. Põllumajandustootmise üheks eesmärgiks on
muuhulgas ka mullaviljakuse parandamine, mistõttu ei tohiks väärtusliku põllumaa
juurde tekkimine olemuslikul tasandil välistatud olla – praegu kõneleb tekst üksnes
vastupidisest protsessist.
- Ptk 4.6 „Rohevõrgustik“ seatud kaitse ja kasutustingimused on ebaselge sõnastusega:
nt „Koridori alaga risti suunas peab jääma vähemalt 50%aga mitte vähem kui 100 m
laiune koridori riba katkematuks“, „enam kui 10 h maakasutuse muutmine“.
- Kaaluda ptk 4.7 vajadust, mis kopeerib looduskaitseseadusest tulenevat ega ole valla
poolt kehtestatav.
- Teen ettepaneku põllumajandusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste
püstitamise osas täpsustada, et ka elamu on selleks vajalik ehitis.
5
- Teen ettepaneku kaaluda p 5.1.3 alajaotuses 3) parkimiskohtade liigendamiseks
istutatavate puude puhul kaaluda istutatava puu rinnasdiameetri sätestamist.
- Ptk 5.1 sätestatakse tee projekteerimisnormide kasutamine, märkimata et need
kehtivad maanteedele, mitte tänavatele. Kas kehtivad EVS parkimisnormid on
olemas? On standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, kuid standardi kui mitte
õigusakti järgimist ei saa kohustada. Võiks formuleerida, et lähtutakse asjakohastest
juhenditest (standard on sisult juhend).
- Ptk 5.1.4 säte „Rohkem kui kahte katastriüksust teenindava eratee omanikuga tuleb
sõlmida asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seada
sundvaldus või sundvõõrandada“ on küsitav, sest üldplaneeringus märgitakse avalikes
huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise
vajaduse.
- Märgin p 5.1.4 üldplaneeringuga eratee avaliku kasutuse kavandamise osas, et PlanS
§ 77 lõike 8 kohaselt kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu
koostamise käigus selgub, et üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa
avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes
sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja
üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu
algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas
sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.
- Märgin p 5.1.4 avaliku teega seonduvalt, et AÕS §-le 156 tuginedes kohtu abil
ühenduse määramine ei puuduta tee avalikku kasutust.
- „Sümboolse tasu“ eest omavalitsuse kasuks teealuse maa võõrandamine ei ole
üldjuhul (välistatud ei ole poolte vaheline kokkulepe) võimalik, tasu määramist
käsitleb KAHOS.
- Märgin p 5.1.7 „radasid ei hooldata ning nende asukohad ei ole maaomanikega
kooskõlastatud“ osas, et võõral maatükil viibimist ja võõral maatükil asuva tee ja raja
kasutamist puudutavad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 ja § 33.
- Märgin lk 57 mainitud ebaseaduslike (paadi)kanalite omanikupoolse likvideerimise
osas, et asja looduslike protsesside hooleks jätmine võib osutuda mõistlikumaks
valikuks.
- Kaaluda lk 58 valgustuse arendamise tingimuste viimist teede ja vastava maakasutuse
peatükkidesse ‒ nõuded käivad ehitiste kohta.
- Teen ettepaneku kaaluda p 5.2.3.3. jaotuses 4) piirinaabrite koostööks võimaluse
avatuks jätmist.
- Peatükis 10 „Üldplaneeringu elluviimine“ on sõnastatud, et üldplaneering on aluseks
detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele ja maa-alade
munitsipaliseerimisele. Palun Kastre valla vastavatel spetsialistidel hinnata
konsultandi koostatud eskiisi asjakohasust ja kasutusmugavust detailplaneeringute
koostamise korraldamisel ja projekteerimistingimuste andmisel ning teha vajadusel
konsultandile planeeringu täiustamisettepanekud.
KSH aruande kohta:
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükkides on märge hindamise arvesse
võtmise kohta üldplaneeringu eelnõus. Aruanne oleks asjakohasem, kui selle peatükid 1 - 3
oleks esitatud lisana.
Soovin Kastre valla üldplaneeringu koostajaile jõudu planeeringu edasisel täiustamisel.
6
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Peep Männiksaar 715 5881
[email protected]
7