Rahandusministeerium Meie 01.12.2021 nr 1.2-2/157-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri 9. jaanuari
2015. a käskkirjaga nr 5 „Kainem ja tervem Eesti“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste
muutmise käskkirja eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu
2. Seletuskiri
3. TAT mitteametlik terviktekst
Ingrid Mangulson 626 9208
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
19.11.2021
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a
käskkirja nr 5 "Kainem ja tervem Eesti"
muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja
tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 5 „Kainem ja tervem Eesti“ kinnitatud toetuse
andmise tingimuste punktiga 7.4.1 teen tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirjaga
nr 5 „Kainem ja tervem Eesti“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
1. Asendan toetuse andmise tingimuste esilehel abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaja
„31.12.2021“ tähtajaga „31.12.2023“.
2. Sõnastan punkti 2.3.4 järgmiselt:
„2.3.4 Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2023.“.
3. Sõnastan punktis 3 tegevuse 2.3 „Teadlikkust suurendavad tegevused“ 2023. aasta
väljundinäitaja sihttaseme järgmiselt:
„Korraldatud on vähemalt 51 teabeüritust ja kampaaniat“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
KINNITATUD
tervise- ja tööministri 09.01.2015
käskkirjaga nr 5
MUUDETUD
tervise- ja tööministri 19.05.2016
käskkirjaga nr 53
MUUDETUD
tervise- ja tööministri 27.11.2016
käskkirjaga nr 121
MUUDETUD
tervise- ja tööministri 04.03.2019
käskkirjaga nr 31
MUUDETUD
sotsiaalministri 19.05.2020
käskkirjaga nr 48
MUUDETUD
tervise- ja tööministri .........11.2021
käskkirjaga nr ......
Kainem ja tervem Eesti
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.09.2014–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Tervise Arengu Instituut
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS ..................................................................................................................................................... 5
1.1 SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................................... 5
1.1.1 PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 5
1.1.2 PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ................................................................................................................................... 5
1.1.3 MEETME NIMETUS ......................................................................................................................................................... 5
1.1.4 MEETME EESMÄRK......................................................................................................................................................... 5
1.2.1 TAT EESMÄRK............................................................................................................................................................... 5
1.2.2 TAT TULEMUS .............................................................................................................................................................. 5
1.2.3 TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .......................................................................................................................................... 6
1.2.4 EELARVE ...................................................................................................................................................................... 8
1.2.5 SIHTGRUPP/SIHTGRUPID ................................................................................................................................................. 8
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 9
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................. 16
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE. ........................................................................................................................ 18
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ......................................... 21
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA..................................................................................................................... 22
7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 23
7.1 TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................. 23
7.2 KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ......................................................................................................................................................... 23
7.3 TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................. 24
7.4 TAT MUUTMINE .................................................................................................................................................................. 25
7.5 TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ........................................................................................ 26
7.6 FINANTSKORREKTSIOONID...................................................................................................................................................... 27
8. RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................................................... 28
9. LISAD ............................................................................................................................................................................. 29
2
Toetuse andmise tingimuste (TAT) kirjeldus on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
MÕISTED KÄESOLEVA TAT TÄHENDUSES
Alkoholi liigtarvitamine (ingl alcohol misuse) –
tervist ohustav alkoholi tarvitamine (ingl hazardous drinking), kus ohtliku kasutuse piirid on
ületatud, kuid märkimisväärset alkoholist põhjustatud kahju tervisele või sõltuvust ei ole veel
ilmnenud, sh riskijoomine (ingl at-risk drinking), liigjoomine (ingl excessive drinking), episoodiline
liigjoomine (ingl binge drinking), harjumuslik liigjoomine (ingl habitual drinking), kõva joomine (ingl
heavy drinking) või
alkoholitarvitamise häire (ingl alcohol use disorder), mida iseloomustavad:
o tervist kahjustav alkoholi tarvitamine ehk alkoholi kuritarvitamine (ingl harmful drinking,
abuse), mille korral esineb selgelt äratuntavaid ja kindlaks määratavaid alkoholi
tarvitamisest põhjustatud füüsilisi või psüühilisi kahjustusi või kahjusid, kuid ei esine
sõltuvust, või
o alkoholisõltuvus – (ingl alcohol dependence) sündroom, mida iseloomustavad
joomissund, võõrutussümptomid, taluvuse suurenemine ja joomise jätkamine hoolimata
selle kahjulikest tagajärgedest.
Lühisekkumine alkoholitarvitamisse – lühiajaline, tõenduspõhine, struktureeritud vestlus alkoholi
tarvitamisest, mille eesmärk on inimese motiveerimine ja toetamine mittevastanduval viisil, et aidata tal
kaaluda ja/või planeerida käitumise muutmist alkoholitarvitamise ja/või sellest tekkinud terviseriski
vähendamiseks1.
Psühhosotsiaalne sekkumine alkoholitarvitamisse – alkoholitarvitamise häire ravis kasutatavad
mittefarmakoloogilised sekkumised, mis jagunevad madala ja kõrge intensiivsusega
sekkumisteks.
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus2 – üldarstiabi osutaja poolt
osutatav tervishoiuteenus alkoholi liigtarvitamise varajaseks avastamiseks ja lühisekkumiseks
alkoholitarvitamisse, eesmärgiga vähendada joodavaid alkoholikoguseid ja/või ennetada
alkoholitarvitamise häire väljakujunemist või vähendada häire süvenemise riski.
Alkoholitarvitamise häire ravi teenus3 – üldarstiabi osutaja või eriarstiabi osutaja poolt osutatav
ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus peamiselt alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks,
psühhosotsiaalseks sekkumiseks alkoholitarvitamisse ja/või farmakoloogiliseks raviks, võõrutusravi
eesmärgiga saavutada kainus või vähendada joodavaid alkoholikoguseid ja hoida ära tagasilanguseid.
1
Fitzgerald, N. (2005). Drinking Interventions in Pharmacies Study Training Manual. The Robert Gordon University: Aberdeen.
2
Perioodil 01.11.2014 – 31.12.2015 nimetati teenust „Alkoholisõltuvuse ravi teenuseks“. Alates 01.01.2016 nimetatakse teenust
„Alkoholitarvitamise häire ravi teenuseks“. Muudatuse tingis teenuse arendamise käigus ilmnenud vajadus hõlmata teenuse saajatena lisaks
alkoholisõltuvusega patsientidele ka tervist kahjustavalt alkoholi tarvitavad ehk alkoholi kuritarvitavad patsiendid.
3
Perioodil 01.11.2014 – 31.12.2015 nimetati teenust „Alkoholisõltuvuse ravi teenuseks“. Alates 01.01.2016 nimetatakse teenust
„Alkoholitarvitamise häire ravi teenuseks“. Muudatuse tingis teenuse arendamise käigus ilmnenud vajadus hõlmata teenuse saajatena lisaks
alkoholisõltuvusega patsientidele ka tervist kahjustavalt alkoholi tarvitavad ehk alkoholi kuritarvitavad patsiendid.
3
Ravijuhend – kaasaegne tõenduspõhine „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“4, mis on välja
töötatud vastavalt Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatule5. Ravijuhend on alkoholitarvitamise häire
ravi teenuse osutaja töövahend, mis võimaldab parandada ja ühtlustada teenuse kvaliteeti.
RA – rakendusasutus.
RÜ – rakendusüksus.
TAT – toetuse andmise tingimused.
ESF – Euroopa Sotsiaalfond.
4
http://ravijuhend.ee/juhendid/ravijuhendid/146/Alkoholitarvitamise-h%C3%A4irega-patsiendi-k%C3%A4sitlus.
5
Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamat (2011). Tartu Ülikool, WHO, Eesti Haigekassa.
http://www.ravijuhend.ee/uploads/userfiles/ravijuhendi_kasiraamat_est.pdf.
4
1. TAT kirjeldus
1.1 Seos rakenduskavaga
1.1.1 Prioriteetne suund
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine.
1.1.2 Prioriteetse suuna alaeesmärk
Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud.
1.1.3 Meetme nimetus
Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja
raviteenuse loomine ja rakendamine.
1.1.4 Meetme eesmärk
Ennetada alkoholi liigtarbimist ja vähendada teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamisega seotud riske.
1.2 Toetuse andmise tingimused (TAT)
1.2.1 TAT eesmärk
1. Parandada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks vajalike tervishoiu- ja tugiteenuste
kättesaadavust ja kvaliteeti ning pakkuda alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise
teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust.
2. Suurendada Eesti rahvastiku teadlikkust alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest ning alkoholi
liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ja tugitegevustest.
1.2.2 TAT tulemus
1. Arendatud ja osutatud on üldarstiabi tervishoiuteenust alkoholi liigtarvitamise varajaseks avastamiseks
ja lühisekkumiseks.
2. Arendatud ja osutatud on eriarstiabi tervishoiuteenust alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete
raviks.
3. Eesti rahvastiku teadlikkus alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest ning alkoholi liigtarvitamise
ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ja tugitegevustest on paranenud.
5
1.2.3 TAT vajalikkuse põhjendus
Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim majandus- ja haiguskoormust põhjustav terviserisk. Alkoholi
liigtarvitamise majanduslik koormus ühiskonnale oli 2006. aastal 128 mln eurot aastas.6
Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab alkohol ~10% ehk ~40 000 kaotatud eluaastat aastas.
Alkoholist tingitud kaotusest 99% langeb meestele ning koormuse põhiosa moodustab enneaegsetest
surmadest tingitud kaotus. WHO 2012. aasta raporti kohaselt põhjustab alkohol Eestis 12% naiste ja
28% meeste suremusest vanusegrupis 15–64.7
Eesti tööealistest inimestest 27% tarvitavad alkoholi tervisele riske põhjustavates kogustes.
Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kõrge – tööealiste
meeste ja naiste hulgas vastavalt 11% ja 2,1% (EL keskmine 5,4% ja 1,5%).8
Ligikaudu 25% 16–64-aastastest inimestest Eestis (43% meestest, 12% naistest) tarvitab üks kord kuus
või sagedamini alkoholi tervist kahjustaval viisil.9 See näitaja ei ole viimastel aastatel vähenenud. Alkoholi
mittetarvitavate naiste osakaal on võrreldes 2010. aastaga vähenenud 13%-lt 10%-le, alkoholi
mittetarvitavate meeste osakaal on püsinud viimase kuue aasta jooksul muutumatuna 8% piires.
Eestis on noorte hulgas alkoholi tarbimine laialdaselt levinud. 15–16-aastaste noorte hulgas on vähemalt
üks kord viimase 30 päeva jooksul purjus olnud 12% poistest ja 12,8% tütarlastest. Üksnes 1/3 15–16-
aastastest noortest ei ole kunagi elus purjus olnud. Noorte hulgas on levinud suurte alkoholikoguste
tarvitamine: 54% viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud poistest ja 52% tüdrukutest joob vähemalt
ühel korral viis või enam alkoholiühikut korraga.10 Alkoholi tarvitavatest 16–24-aastastest noortest
naistest joob korraga suuri (üle kuue annuse) alkoholikoguseid üks kord kuus 16% ja üks kord nädalas
5,9%.11
Alkoholi tarvitamine on otseselt või kaudselt seotud ligikaudu 60 erineva haigusseisundi ja tervisehäire
tekkega. Neist sagedasemad on maksa alkoholtõbi, alkoholisõltuvus, südame-veresoonkonnahaigused,
närvisüsteemi kahjustused, erinevad kasvajalised haigused. Suurte alkoholikoguste korraga tarvitamine
on seotud õnnetuste ja vägivallajuhtumitega.
Kuigi alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim haiguskoormust põhjustav terviserisk, on üldarstiabi
osutajate oskused ja võimalused alkoholiprobleemidega tegeleda tagasihoidlikud. 42% perearstidest
peab oma oskusi alkoholi tarvitamise nõustamisel halvaks või väga halvaks, 62% vastanuist peab
oluliseks oma nõustamisoskuste täiendamist.12
Perearstide ja pereõdede senine väljaõpe ei ole alkoholi liigtarvitamise äratundmiseks (skriinimiseks) ja
käsitlemiseks piisav. Alkoholi võimalik liigtarvitamine jääb vastuvõtul kergesti varjatuks.
6
M. Reinap (2010). Olulisemate käitumislike terviseriskide majanduslik koormus.
7
P. Anderson, L. Møller jt (2012). Alcohol in the European Union. Consumption, harm and policy approaches. WHO.
http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0003/160680/e96457.pdf.
8
J. Rehm, K. D. Shield (2012). Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from
effective interventions for alcohol dependence.
http://www.amphoraproject.net/w2box/data/AMPHORA%20Reports/CAMH_Alcohol_Report_Europe_2012.pdf.
9
M. Tekkel, T. Veideman (2013). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012. Tervise Arengu Instituut.
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/136479842690_TKU_2012.pdf.
10
The European School Survey on Alcohol and Other Drugs (ESPAD) 2011.
11
M. Tekkel, T. Veideman (2013). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012. Tervise Arengu Instituut.
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/136479842690_TKU_2012.pdf.
12
T. Pertel, A. Koppel, R. Kalda, T. Tõemets, S. Vaask, J. Viilup, 2010. Mapping the status of disease prevention and health promotion at
primary health care level in Estonia. WHO. http://ee.euro.who.int/E93354.pdf.
6
Alkoholisõltuvuse ravi kättesaadavus on Eestis ebapiisav ning teenuse sisu ja maht ei vasta arenenud
riikides sõltuvusravi osutamise praktikale. Üldarstiabi osutajatel puudub sageli teave, kuhu suunata
alkoholisõltuvusega patsient edasisele ravile – spetsialiste ja koostööpartnereid on keeruline leida.
Ekspertide hinnangul on aastate jooksul alkoholisõltuvuse ravivõimaluste kättesaadavus pigem
vähenenud.13 Alkoholisõltuvuse statsionaarne ravi piirdub tihti vaid lühiaegse detoksikatsiooniga
alkoholivõõrutusseisundi korral, mille käigus ei kavandata edasisi tegevusi alkoholi tarvitamise
vähendamiseks või lõpetamiseks.
Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäirete psühhiaatrilise ravi eest tasuvad suures osas patsiendid
ise14, mistõttu ravi kestab keskmiselt vaid 3–4 päeva ega võimalda efektiivselt alustada suunamist
käitumise muutusele. Ambulatoorse ravi korral piirduvad ravijuhud sageli paari visiidiga eriarstiabi osutaja
juurde, mis ei ole samuti piisav sõltuvuskäitumise muutmiseks. Psühholoogilise abi võimalused ja
kättesaadavus alkoholisõltuvuse ravimiseks seni praktiliselt puuduvad. Sõltuvushäiretealast
täienduskoolitust Eestis arstidele ja õdedele ei pakuta.
2010. aastal sai Eesti Haigekassa rahastusel statsionaarset psühhiaatrilist eriarstiabi alkoholist tingitud
psüühika- ja käitumishäirete korral kokku ~360 isikut. Lisaks tasusid ~2730 isikut alkoholist tingitud
psüühika- ja käitumishäirete puhul statsionaarse psühhiaatrilise eriarstiabi eest ise.15 2011. aastal sai
Eesti Haigekassa rahastusel ambulatoorset psühhiaatrilist eriarstiabi alkoholist tingitud psüühika- ja
käitumishäirete16 korral kokku ~3170 isikut. Lisaks tasusid aastas ~2000 isikut alkoholist tingitud häirete
ambulatoorse psühhiaatrilise abi eest ise. Sama aasta andmetel tehti ühe ambulatoorse ravijuhu raames
keskmiselt 1–2 vastuvõttu.17 2012. aastal viibis alkoholist tingitud psüühikahäirete tõttu Eestis
ambulatoorsel või statsionaarsel ravil 8950 isikut.18 Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
nõustamise teenust osutati üldarstiabi raames Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel: 2010. aastal 267, 2011.
aastal 227, 2012. aastal 200 ja 2013. aastal 183 patsiendile.
Alkoholi liigtarvitavate inimestega puutuvad kokku erinevad sotsiaalteenuseid osutavad spetsialistid,
näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad, kuid neil puuduvad piisavad
oskused ja teadmised selle kohta, kuidas inimeste alkoholitarvitamist mõjutada ning neil ei ole ülevaadet
alkoholisõltuvuse korral pakutavatest ravi ja abi võimalustest.
Alkoholi liigtarvitavad inimesed ei oska sageli ise abi otsida ega tea, millised võimalused abi saamiseks
olemas on. Tihtipeale ei mõista alkoholi liigtarvitavad lapsevanemad iseenda probleemi tõsidust ega ole
abi võimalustest teadlikud.
Alkoholi liigtarvitamine põhjustab lisaks tarvitajale endale kahju ka tema lähedastele. Sageli võtab
alkoholi liigtarvitaja lähedane endale suurema vastutuse ja hoolitseb üksi kogu perekonna heaolu eest.
Olukord tekitab lähedastele märkimisväärset psühholoogilist stressi, välja võivad kujuneda vaimse
tervise häired, lähedaste elukvaliteet ja töövõime vähenevad. Puuduvad käitumissoovitused ja
nõustamisteenused alkoholisõltuvusega inimese lähedastele.
13
Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium (2012). Lisa 7 punkt 8.
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf.
14
Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium (2012).
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf.
15
Eesti Haigekassa andmetel.
16
RHK-10 (Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. Kümnes väljaanne) jaotis F10
„Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired“.
17
Eesti Haigekassa andmetel.
18
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kliinilise seisundi
järgi. http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Dialog/statfile2.asp.
7
Eestis puudub ülevaade sellest, kuivõrd teadlikud on inimesed alkoholi ohtlikkusest tervisele, alkoholi
liigtarvitamisest põhjustatud haigustest või alkoholisõltuvusest. Alkoholisõltuvusega inimest kaldutakse
Eesti ühiskonnas tihti häbimärgistama. Vähene teadlikkus ja topeltmoraal alkoholi tarvitamise suhtes
takistavad abi otsimist ja seeläbi ka alkoholi liigtarvitamisest tingitud kahjude vähendamist.
1.2.4 Eelarve
Summa Osakaal
1 ESF toetus 85%
10 418 245
2 Riiklik kaasfinantseering 1 838 515 15%
3 Omafinantseering 0
4 Eelarve kokku 12 256 760 100%
1.2.5 Sihtgrupp/sihtgrupid
Alkoholi liigtarvitajad ja nende lähedased; patsiendid, kellele osutatakse alkoholi liigtarvitamise varajase
avastamise ja lühisekkumise teenust; patsiendid, kellele osutatakse alkoholitarvitamise häire ravi
teenust; tervishoiutöötajad (üld- ja eriarstiabi osutajad); tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad
psühholoogid, sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid; alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamise ja osutamise protsessis
ning teadlikkust suurendavates tegevustes ning tegevuste elluviimise seires ja hindamises osalevad
isikud (nt Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalministeerium, Haigekassa, kõrgkoolid); asutuste,
organisatsioonide, ühenduste töötajad, kes puutuvad ametialaselt kokku võimalike alkoholi liigtarvitavate
inimestega (nt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid, Töötukassa töötajad);
laiem avalikkus19.
19
Kaudne teavitustegevuste sihtgrupp
8
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja
osutamine
2.1.1 Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine
Juhendmaterjalid ja koolitused
2011. aastal andis Tervise Arengu Instituut ESF programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed
2010–2013“ raames välja tõenduspõhise metoodilise juhendmaterjali „Alkoholi liigtarvitava patsiendi
varajane avastamine ja nõustamine perearstipraksises”20. Juhendmaterjal on mõeldud perearstidele ja
pereõdedele ning on koos NHS Health Scotlandi välja töötatud metoodilise juhendmaterjali21
põhimõtetega aluseks alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamisel.
Tervishoiutöötajatele korraldatakse seminarid alkoholi liigtarvitamise varajaseks avastamiseks ja
lühisekkumise läbiviimiseks.
TAT tegevusena koostatakse/ajakohastatakse motiveerival intervjueerimisel põhineva alkoholi
liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise koolituse koolituskavad ja -materjalid ning
korraldatakse koolitused, kaasates vajaduse korral väliskoolitajaid ja korraldades koolitajate koolitusi.
Alkoholi liigtarvitavatele inimestele abi osutamiseks peavad nendega igapäevatöös kokku puutuvad
tervishoiutöötajad (lisaks üldarstiabi osutajatele) suutma liigtarvitamist ära tunda ja oskama neid inimesi
nõustada. Seeläbi on võimalik suurendada või hoida alkoholi liigtarvitavate inimeste motivatsiooni ennast
ravida, ennetada sõltuvusse tagasilangust, suunata edasi alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise teenuse või alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutaja juurde. Selleks vajalike
nõustamisoskuste omandamiseks pakutakse motiveerival intervjueerimisel põhinevat alkoholi
liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise koolitusi ka neile tervishoiutöötajatele, kes alkoholi
liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust või alkoholitarvitamise häire ravi teenust
otseselt ei osuta, kuid kelle vastuvõtul käivad võimaliku alkoholi liigtarvitamise probleemiga patsiendid.
Kovisioonid
Nõustamisoskuste efektiivseks rakendamiseks, koolituste mõju suurendamiseks ning omandatud
oskuste parandamiseks ja kinnistamiseks korraldatakse alkoholi liigtarvitava patsiendi varajase
avastamise ja lühisekkumise teenuse osutajatele kovisioonid. Kovisiooni eesmärk on analüüsida grupis
osalejate tööalaseid õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, nende põhjuseid, aidata leida viise probleemidest
ülesaamiseks ja keerulistes olukordades tegutsemiseks. Tegevusega luuakse eeldused jätkuvateks
kollegiaalseteks aruteludeks, mis toetavad teenuseosutajate ehk nõustajate professionaalset arengut.
Õppevisiidid ja rahvusvaheliste võrgustike töös osalemine
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse tulemuslikuks ja efektiivseks
arendamiseks ja rakendamiseks korraldatakse kogemuste saamise eesmärgil vastava tegevuse
elluviijatele (peamiselt alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendus- ja
20
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/134251911631_Alkoholi_liigtarvitava_patsiendi_varajane_avastamine_ja_noustamine_perearstipr
aksises_kolmas_trykk_est.pdf.
21 Alcohol Brief Interventions (ABI) training manual. http://www.healthscotland.com/documents/5452.aspx.
9
rakendustegevus) vajaduse22 korral õppevisiite välisriikidesse. Osaletakse alkoholi liigtarvitamise
varajase avastamise ja lühisekkumise valdkonnas tegutseva rahvusvahelise võrgustiku (nt INEBRIA23,
24
) korraldatavatel konverentsidel. Tegevus hõlmab ka TAT personali riigisiseste lähetuste, koolituste,
transpordi, majutuse jms kulusid, mis on seotud alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
nõustamise teenuse arendamise ja osutamisega.
2.1.2 Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamine
Teenuse osutamine
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse pakkumist alustati ESF
programmide „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008–2009“ ja „Tervislikke valikuid toetavad
meetmed 2010–2013“ raames. Aastatel 2010–2013 katsetati ja osutati teenust 17 perearstikeskuses ligi
700 patsiendile.
Jätkatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamist
juhendmaterjali „Alkoholi liigtarvitava patsiendi varajane avastamine ja nõustamine perearstipraksises“
ja NHS Health Scotlandi välja töötatud metoodilise juhendmaterjali25 põhimõtteid järgides, et võimaldada
inimestele teenuse kättesaadavus üldarstiabi osutamise baasil.
2.1.3 Sihtgrupp
Tervishoiutöötajad (üld- ja eriarstiabi osutajad) ja teised alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise teenuse arendamise ja osutamise protsessis osalevad isikud (nt juhtrühma liikmed),
alkoholi liigtarvitavad ja teised patsiendid, kellele osutatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise
ja lühisekkumise teenust.
2.1.4 Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021.
2.1.5 Tegevuse elluviija
Tervise Arengu Instituut.
2.2 Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine
2.2.1 Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine
Ravijuhend
Alkoholitarvitamise häire ravi kvaliteedi ja tulemuslikkuse edendamiseks alustati 2013. aastal Tervise
Arengu Instituudi eestvedamisel alkoholisõltuvuse tõenduspõhise ravijuhendi koostamist.26 Ravijuhendi
alusel hakatakse täisealistele patsientidele eriarstiabina osutama alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika-
ja käitumishäirete ambulatoorset ja statsionaarset ravi. Ravijuhendis antakse tõenduspõhised soovitused
nii ambulatoorse kui statsionaarse arstiabi osutamiseks. Ravijuhendi koostamise üks osa on ravijuhendi
rakenduskava koostamine. Selles määratakse kindlaks ravijuhendi rakendamise tulemusnäitajad,
22
Vajadus põhjendatakse tegevuse elluviimise käigus.
23
INEBRIA - International Network on Brief Interventions for Alcohol & Other Drugs. www.inebria.net.
24
http://www.inebria.net/Du14/html/en/Du14/index.html.
25 Alcohol Brief Interventions (ABI) training manual. http://www.healthscotland.com/documents/5452.aspx.
26
„Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“, mis valmib prognoositavalt 2015. aastal.
10
täpsustatakse koolitusvajadus, kavandatakse teavitus- ja jaotustegevus (sh rakenduskavast lähtuvate
materjalide kättesaadavaks tegemine). Hinnatakse ravijuhendi rakendumist ja vajaduse korral
täiendatakse ravijuhendit.
Koolitused
Tuginedes ravijuhendile ja selle rakenduskavale töötatakse koostöös tervishoiutöötajate väljaõpet
korraldavate organisatsioonidega (Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool) välja koolituskava ja -materjalid ravijuhendist lähtuvalt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse
osutamiseks. Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajatele korraldatakse koolitused
alkohitarvitamise häire käsitlemiseks ja madala intensiivsusega psühhosotsiaalse sekkumise
(nõustamine) oskuste täiendamiseks.
Koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja Eesti Psühhiaatrite Seltsiga töötatakse välja
alkoholisõltuvust käsitleva täienduskoolituse õppekava neile eriarstidele, kes tegutsevad muul erialal kui
psühhiaatria. Õppekava keskendub alkoholisõltuvuse psühhiaatrilisele eripärale ja alkoholitarvitamise
häire ravimisele, luues pädevuse alkoholisõltuvuse ravi teenuse osutamiseks. Õppekava alusel
korraldatakse täienduskoolitused.
Supervisioonid, kovisioonid ja koolitused
Nõustamisoskuste efektiivseks rakendamiseks, koolituste mõju suurendamiseks ja omandatud teadmiste
kinnistamiseks korraldatakse alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajatele kovisioonid ja/või
supervisioonid. Nende eesmärk on analüüsida grupis osalejate tööalaseid õnnestumisi ja
ebaõnnestumisi, nende põhjuseid, aidata leida viise probleemide lahendamiseks ja keerulistes
olukordades tegutsemiseks. Kovisiooni eesmärk on analüüsida grupis osalevate teenuseosutajate
tööalaseid õnnestumisi või ebaõnnestumisi, nende põhjuseid, aidata leida viise probleemidest
ülesaamiseks ja keerulistes olukordades tegutsemiseks. Tegevusega luuakse eeldused jätkuvateks
kollegiaalseteks aruteludeks, mis toetavad teenuseosutajate, sh nõustamise läbiviijate professionaalset
arengut.
Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamisel on oluline meeskonnatöö (lisaks arstile ja õele osalevad
ka sotsiaaltöötaja, psühholoog jt) ja järjepidevus ravietappide vahel. Meeskonnatöö edendamiseks
korraldatakse alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajatele ja teistele alkoholitarvitamise häirega
patsientidega töötavatele spetsialistidele meeskonnatöö koolitusi.
Õppevisiidid
Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse tulemuslikuks ja efektiivseks arendamiseks ning rakendamiseks
korraldatakse kogemuste saamise eesmärgil tegevuse elluviijatele vajaduse27 korral õppevisiite
välisriikidesse. Tegevus hõlmab ka TAT personali riigisiseste lähetuste, koolituste, transpordi, majutuse
jms kulusid, mis on seotud alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamise ja osutamisega.
2.2.2 Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamine
Teenuse osutamine
Alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäiretega28 inimestele osutatakse ambulatoorset ja statsionaarset
alkoholitarvitamise häire ravi. Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamisel lähtutakse ravijuhendist.
Teenuseid osutatakse täisealistele isikutele vaba tahte alusel.
27
Vajadus põhjendatakse tegevuse elluviimise käigus.
28
RHK-10 jaotis F10 „Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired“.
11
Alkoholitarvitamise häirega patsiendi terviklik ravi eeldab tervishoiuteenuse osutajalt meeskonnatööd ehk
arstiabi osutamist integreeritult. Selleks loob tervishoiuteenuse osutaja nn ravimeeskonna, kuhu
kaasatakse patsiendile alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajad (nt psühhiaater, psühholoog,
vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja). Täpsemad soovitused ravimeeskonna koosseisu, kasutatavate
meetodite ja töökorralduse kohta tulenevad ravijuhendist.
Ravijuhendi kohane alkoholitarvitamise häire ravi teenus rakendub järk-järgult. Teenuse osutamist
alustatakse kahe-kolme tervishoiuteenuse osutajaga. Tegevuste elluviimise vältel suurendatakse
teenusepakkujate arvu. Enamasti osutatakse alkoholitarvitamise häirega inimestele ambulatoorset
arstiabi, kuid teatud juhtudel on vajalik statsionaarne ravi.
Lähedaste nõustamine
Peale alkoholitarvitamise häirega patsientide ravimise nõustab alkoholitarvitamise häire ravi teenuse
osutaja alkoholi liigtarvitajate lähedasi, et aidata ennetada sõltlaste tagasilangust ja hoida nende
motivatsiooni ravi jätkamiseks.
2.2.3 Sihtgrupp/sihtgrupid
Tervishoiutöötajad ja teised alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamise ja osutamise protsessis
osalevad isikud, alkoholi liigtarvitavad patsiendid ja nende lähedased.
2.2.4 Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021.
2.2.5 Tegevuse elluviija
Tervise Arengu Instituut.
12
2.3 Teadlikkust suurendavad tegevused
Juhendmaterjalid ja koolitused
Peale tervishoiutöötajate puutuvad alkoholi liigtarvitavate inimestega kokku ka muud isikud erinevatest
valdkondadest (nt sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, psühholoogid, Töötukassa spetsialistid,
erinevate ühenduste esindajad), kelle kaudu on võimalik alkoholi liigtarvitajaid aidata. On oluline, et nad
oskavad alkoholi liigtarvitamise probleemi ära tunda ja suunata inimese alkoholi liigtarvitamise varajase
avastamise ja lühisekkumise teenuse või alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutaja juurde, kuid ka
motiveerida inimest ravile pöörduma ja tagasilangust ennetada. Koostatakse valdkonnaspetsiifilised
juhendmaterjalid ja korraldatakse koolitused juhendmaterjalid rakendamiseks.
Töötatakse välja tõenduspõhine metoodiline juhendmaterjal noorte (alates 15-ndast eluaastast)
alkoholitarvitamise käsitlemiseks. Selleks kogutakse parimaid tõenduspõhiseid rahvusvahelisi praktikaid
ja valitakse välja Eestile sobivaimad. Tegevusse kaasatakse noorte tervisenõustamisel kogemusi
omavad organisatsioonid Eestist ja välisriikidest. Kuigi noorte seas on alkoholi tarvitamine levinud,
puudub Eestis sobiv sekkumise metoodika ja juhendmaterjal noorte alkoholitarvitamise käsitlemiseks
spetsialistile, kes erialaselt võivad alkoholi liigtarvitavate noortega kokku puutuda. Noorte alkoholi
liigtarvitamisele suunatud juhendmaterjal on mõeldud erinevates valdkondades noortega
kokkupuutuvatele spetsialistidele.
Alkoholi liigtarvitamisega kaasnevad probleemid ei tekita kahju ainult liigtarvitajale endale, vaid ka tema
lähedastele. Taoliste probleemide leevendamiseks vajavad lähedased sageli psühholoogilist tuge
väljastpoolt perekonda – alkoholisõltlaste lähedaste eneseabi tugirühmadest.
Töötatakse välja ja korraldatakse koolitused alkoholisõltlaste lähedaste eneseabi tugirühmade nõustajate
väljaõppeks. Nõustajad saavad väljaõppe, kuidas organiseerida tugirühmi lähedastele. Tehakse
koostööd kohalike omavalitsustega tugirühmade toimimise soodustamise eesmärgil.
Konverentsid ja teabeüritused
Alates 2009. aastast on Tervise Arengu Instituudi korraldusel ESF programmide „Tervislikke valikuid
toetavad meetmed 2008–2009“ ja „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010–2013“ raames toimunud
igal aastal alkoholi liigtarvitamist ja sellega seonduvaid erinevates eluvaldkondades avalduvaid
probleeme käsitlevad konverentsid. Konverentside korraldamist jätkatakse. Seoses alkoholitarvitamise
häire ravi teenuse arendamisega korraldatakse ka kitsamalt sõltuvushäiret käsitlevaid konverentse
eeskätt tervishoiutöötajatele.
Lisaks konverentsidele korraldatakse vajaduse korral ka muid spetsiifilisemaid teabeüritusi alkoholi
liigtarvitamise ennetamist, ravi jms käsitlevatel teemadel.
Teavituskampaaniad
Korraldatakse kampaaniaid avalikkuse teavitamiseks alkoholi tervisemõjudest, alkoholi tarvitamise
riskipiiridest, alkoholitarvitamise häire ravi ja eneseabi võimalustest, et muuta alkoholi tarvitamisega
seotud sotsiaalseid uskumusi ja norme väiksema alkoholi tarvitamise suunas. Kampaaniate
korraldamisel arvestatakse sihtgrupi eripäradega, sh soo- ja vanusespetsiifiliste erisustega.
Veebileht
Teavitustegevus hõlmab veebilehe www.alkoinfo.ee arendamist, täiendamist ja haldamist ning
täiendavate funktsionaalsete lahenduste loomist, et alkoholiteemaline ajakohane informatsioon oleks
avalikkusele kättesaadav.
13
Veebipõhine skriining- ja sekkumisprogramm
Teiste riikide kogemustele tuginevalt on veebipõhised eneseabiprogrammid efektiivsed vahendid alkoholi
liigtarvitamise ohjamisel ning inimeste motivatsiooni suurendamisel alkoholi tarvitamise vähendamiseks.
Töötatakse välja ja tehakse veebilehel www.alkoinfo.ee kättesaadavaks Eesti oludele kohandatud
veebipõhine alkoholi liigtarvitamise vähendamisele suunatud skriining- ja sekkumisprogramm ehk
eneseabiprogramm.
Teavikud
Teavitustegevuste raames koostatakse ja antakse välja teavikuid, mis toetavad teavitustegevuste ning
nõustamis- ja raviteenuste arendamise ja osutamise tegevuste elluviimist.
Näiteks koostatakse ja antakse välja teavikud alkoholisõltuvusega inimeste tugirühmade (AA-gruppide)
tegevuse kohta, et alkoholisõltuvusega inimestel oleks võimalus saada kainena püsimiseks vajalikku
psühholoogilist tuge ning et soodustada rühmade loomist ja suurendada kohalike omavalitsuste ja teiste
organisatsioonide huvi nende loomise ja tegevuse toetamise vastu.
Tervishoiutöötajatele ja teistele alkoholi liigtarvitavate inimestega oma töös kokku puutuvatele isikutele
töötatakse välja teavikud soovitustega, kuidas nõustada alkoholitarvitamise häirega inimeste lähedasi.
Lisaks nõustatakse lähedasi, kuidas alkoholitarvitamise häirega inimesega käituda, kuidas ära tunda ning
vältida vaimset ja füüsilist vägivalda, teavitatakse alkoholitarvitamise häire olemusest ning abi- ja
ravivõimalustest.
Õppevisiidid
Teadlikkust suurendavate tegevuste elluviimiseks korraldatakse kogemuste saamise eesmärgil tegevuse
elluviijatele vajaduse29 korral õppevisiite välisriikidesse. Tegevus hõlmab ka TAT personali riigisiseste
lähetuste, koolituste, transpordi, majutuse jms kulusid, mis on seotud teadlikkust suurendavate tegevuste
elluviimisega.
2.3.3 Sihtgrupp/sihtgrupid
Tervishoiutöötajad; asutuste, organisatsioonide ja ühenduste töötajad, kes puutuvad ametialaselt kokku
võimalike alkoholi liigtarvitavate inimestega (nt sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja, Töötukassa töötaja);
tervishoiuteenust saavad inimesed; alkoholi liigtarvitajad ja nende lähedased; Eesti elanikud30.
Teenuse osutamisel osalevate inimeste soolise jaotuse väljatoomine ei ole võimalik. Sihtrühmas on
alkoholi liigtarvitamine levinud rohkem meeste hulgas. Lähedaste sihtrühmas on oodatav suurem naiste
osakaal.
2.3.4 Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2023.
2.3.5. Tegevuse elluviija
Tervise Arengu Instituut.
29
Vajadus põhjendatakse tegevuse elluviimise käigus.
30
Kaudne sihtrühm.
14
2.4 Seire ja hindamine
Juhtrühm
Tegevuste edukaks elluviimiseks ja tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks loob tegevuse elluviija
nõuandva juhtrühma, kes seirab ja nõustab tegevuste elluviimist. Juhtrühma kuuluvad järgmiste
organisatsioonide esindajad: Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Eesti
Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Tartu Ülikool ja vajaduse korral teiste organisatsioonide
esindajad.
Hindamine
Tegevuste elluviimise vältel ja lõppedes hinnatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse kliinilist tulemuslikkust ja rakendumist,
sh muutusi TAT tegevusena teenust saanud patsientide alkoholitarvitamises. Samuti hinnatakse
ravijuhendi rakenduskavas kirjeldatud tegevusi ning analüüsitakse laiemalt teenuste rakendumist, aga
ka teisi TAT raames elluviidud tegevusi. Vajaduse korral kaasatakse hindamisel väliseksperte,
korraldatakse töökoosolekuid või õppevisiite välisriikidesse ja osaletakse välisriikides koolitustel,
konverentsidel vms üritustel. Viiakse läbi uuringuid ja analüüse.
Õppevisiidid
Seire ja hindamise tegevuste elluviimiseks korraldatakse kogemuste saamise eesmärgil tegevuse
elluviijatele vajaduse31 korral õppevisiite välisriikidesse. Tegevus hõlmab ka TAT personali riigisiseste
lähetuste, koolituste, transpordi, majutuse jms kulusid, mis on seotud seire ja hindamise tegevuste
elluviimisega.
2.4.1 Sihtgrupp/sihtgrupid
TAT rakendamisega seotud osapooled (Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti
Haigekassa, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Tartu Ülikool ja vajaduse korral teiste
organisatsioonide esindajad, teenuse pakkujad, teenuse saajad).
2.4.2 Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021.
2.4.3. Tegevuse elluviija
Tervise Arengu Instituut.
31
Vajadus põhjendatakse tegevuse elluviimise käigus.
15
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus (viide TAT punktile, Algtase Sihttase Sihttase Selgitus
missugusest tegevusest kujuneb) (2013)* (2018) (2023)
Rakenduskava Alkoholi tarvitamise vähendamisele 0 20 453 Panustab rakendusskava
väljundnäitaja suunatud teenuseid saanud inimeste arv32 väljundnäitajasse
Rakenduskava Osalejad34, kelle hulgas on alkoholi Panustab rakenduskava
tulemusnäitaja33 liigtarvitamise riskitase vähenenud 6 kuud tulemusnäitajasse
pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele
suunatud teenuste osutamise algust
TAT spetsiifilised Tegevus 2.1. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine
väljundnäitajad
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise 0 Koolitustel ja
Väljundnäitaja ja lühisekkumisega seotud koolitustel ja kovisioonidel on
kovisioonidel osalejate arv osalenud
vähemalt 1 936
inimest
Väljundnäitaja Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise 0 Teenust Panustab rakenduskava
ja lühisekkumise teenust saanud inimeste osutatakse väljundnäitajasse
arv vähemalt 16 478
inimesele
Tegevus 2.2. Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine
Väljundnäitaja Alkoholitarvitamise häire raviga seotud 0 Koolitustel,
koolitustel, supervisioonidel ja kovisioonidel supervisioonidel
osalenud inimeste arv ja kovisioonidel
on osalenud
vähemalt 1408
inimest
Väljundnäitaja Alkoholitarvitamise häire ravi teenust 0 Teenust Panustab rakenduskava
saanud inimeste arv osutatakse väljundnäitajasse
vähemalt 3975
inimesele
32
Näitaja arvutatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust saanud isinimeste arvu ja alkoholitarvitamise häire ravi teenust saanud inimeste arvu
summana (vastavate TAT spetsiifiliste väljundnäitajate summa). St kui samale inimesele osutatakse TAT raames mõlemat teenust, siis rakenduskava väljundnäitajas kajastatakse
sama inimene topelt.
33
Näitaja määratakse 2016. aastal koos rakenduskava tulemusnäitajaga.
34
Tulemusnäitaja arvestamisel võetakse aluseks ainult need patsiendid, kes teenuse osutamise alguses alkoholi liigtarvitasid.
Tegevus 2.3. Teadlikkust suurendavad tegevused
Väljundnäitaja Alkoholi liigtarvitamist, alkoholitarvitamise 0 Korraldatud on
häiret ja ravi käsitlevate teabeürituste ja vähemalt 51
kampaaniate arv teabeüritust ja
kampaaniat
Tegevus 2.4. Seire ja hindamine
Väljundnäitaja Juhtrühma kohtumiste arv 0 20
Teenuse osutamisel osalevate inimeste soolise jaotuse väljatoomine ei ole võimalik. Sihtrühmas on alkoholi liigtarvitamine levinud rohkem meeste
hulgas. Lähedaste sihtrühmas on oodatav suurem naiste osakaal.
17
4. TAT mõju läbivatele teemadele.
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
Regionaalareng jah ei
Selgitus:
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus esmatasandi tervishoiusüsteemis
tagab alkoholi tarvitamise probleemidega inimestele teenuse kättesaadavuse ja informeerib
abivõimalustest, kuna esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne on olla esmane kontaktpunkt
tervishoiusüsteemiga kõigile isikutele nende vanusest ja soost olenemata.
TAT mõjutab Eesti piirkondade majanduslikku konkurentsivõimet ennetavate tegevuste, ravi ja
teenustega, mille tulemusena vähenevad alkoholist tingitud suremus ja alkoholitarvitamisega seotud
tervise- ja sotsiaalsed kahjud. Paranenud tervislik seisund aitab kaasa tööhõive suurenemisele,
vähendab sotsiaalset tõrjutust ning vaesuse riski ja suurendab sotsiaalset kaasatust.
TAT mõjutab tervishoiutöötajate ja sotsiaaltöötajate koostööd ning aitab kaasa tervisesektori ja
sotsiaalsektori sidususe suurendamisele. TAT mõjutab sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust ja
kvaliteeti üle Eesti.
TAT tulemusel vähenev alkoholi liigtarvitamine aitab kaasa piirkondlike erinevuste vähenemisele
sotsiaalmajanduslikus toimetulekus.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima
eesmärgile.35 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe
ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel.
Infoühiskond jah ei
Selgitus:
TAT tulemusel pakutakse kõigile elanikele veebipõhist alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise teenust.
35
Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruanne
Riigivalitsemine jah ei
Selgitus:
TAT parandab avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. TAT raames toetatakse kohaliku
omavalitsuse personali pädevuse suurendamist alkoholi liigtarvitajatega töötamiseks, mis eeldatavasti ei
suurenda olulisel määral kohaliku omavalitsuse halduskoormust, vaid toetab alkoholi liigtarvitavate
inimestega töötamise efektiivsust.
Võrdsed võimalused36
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)37
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
jah ei
Tegevuste kirjeldus:
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega38 TAT-
de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist:
Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani
ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani. Haiguste kõige
raskemaks tagajärjeks on enneaegne surm. Alkoholipoliitika rohelise raamatu39 koostamise käigus tehtud
analüüsist ilmnes, et 2011. aastal oli Eestis orienteeruvalt 1440 alkoholi liigtarvitamisega seotud surma,
neist pea 80% meestel. Teenuse saajate sihtrühmas on oodatav 80–85% meeste osalus seoses alkoholi
liigtarvitamise suurema levikuga meeste seas. Lähedaste nõustamise sihtrühmas on oodatav suurem
naiste osakaal.
TAT tulemusel paraneb naiste ja meeste tervis, haigestumus väheneb. Seega aitab alkoholi
liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse
arendamine ja pakkumine pikas perspektiivis kaasa eelkõige meeste enneaegse suremuse
vähendamisele. Alkoholisõltuvuse esinemissagedus on tööealiste meeste ja naiste hulgas vastavalt 11%
ja 2,1%. Sellest tulenevalt hõlmatakse tervishoiuteenustega rohkem mehi.
Alkoholitarvitamise ennetamine ja abivajajatele nõustamisteenuse osutamine võivad vähendada
vägivallaohvriks langemist ja koduvägivalda.
36
Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine
ja mittediskrimineerimine.
37
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi.
38
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste
ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
39
Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium (2012). Lisa 7 punkt 8.
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf
19
Alkoholi tarvitamise ennetamine ja alkoholitarvitamise häire ravi võimaluste suurendamine vähendab
sotsiaalse tõrjutuse tekkimist.
Võrdne kohtlemine
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alkoholi liigtarvitamine mõjutab otseselt alkoholisõltuvuses inimese ja tema pere igapäevaelu ja
toimetulekut. TAT teenused ennetavad tööturult väljalangemist ja soodustavad tööturule naasmist
ning parandavad seeläbi teenust saanud isiku ja tema perekonna elatustaset ja toimetuleku
võimalusi.
Alkoholi liigtarvitamine mõjutab otseselt inimese perekonna ja lähedaste heaolu, toimetulekut,
inimsuhteid, elukeskkonda, igapäevaelu sujumist. Teenused on suunatud täiskasvanutele.
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine;
Lähtuvalt vanuselistest eripäradest töötatakse TAT raames välja juhendmaterjal
noorte alkoholitarvitamise käsitlemiseks. Samuti koolitatakse kohalike omavalitsuste
lastekaitsespetsialiste, mille tulemusena oskavad nad paremini tähelepanu pöörata
alkoholi liigtarvitamisele töös laste ja nende peredega.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest40.
40
Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
20
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud
taotlusvoorudega
Meetme tegevuste elluviimine toetab meetmete „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“,
„Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ja „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
hõives osalemiseks“ tegevuste elluviimist.
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ eesmärk on arendada
toimetulekuraskustega inimestele integreeritud teenuste osutamist, mille käigus toetatakse kohaliku
omavalitsuse sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul
osalemiseks mitmed takistused (nt pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanejad jne). Aktiveerivate
teenuste integreeritud osutamine aitab sihtgruppi tööturule suundumisel ning seeläbi väheneb püsivalt
sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv.
Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi
ühtlustamiseks erinevates Eesti piirkondades toetatakse omavalitsustevahelist koostööd teenuste
osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsust koolituste ja
supervisioonide abil. Toetatakse kohaliku omavalitsuse piire ületavate teenuste arendamist ja osutamist
terviklikule toimepiirkonnale suunatud koostöös. Parandatakse inimeste juurdepääsu olemasolevatele,
kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele.
Plaanitud tegevuste kaudu aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse
väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel, mis omakorda suurendab
inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning harjumust nende sihipäraseks kasutamiseks.
Meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ raames on töövõime hindamise
tulemusena võimalik pakkuda tervisekahjustusega inimestele sobivaid tööturuteenuseid ja abivahendeid,
arvestades nende tervisest tulenevaid spetsiifilisi vajadusi. Sobivate teenuste osutamisega
suurendatakse nende inimeste toimetulekut ning hõives osalemise võimalusi.
Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tegevuste tulemusena
on võimalik suunata tööturuteenuseid saama alkoholitarvitamise häire ravi või alkoholi liigtarvitamise
nõustamist saanud inimesi, kes on kaotanud töö alkoholisõltuvuse tagajärjel, et võimaldada sihtrühma
tööturule naasmist. Sobivate tööturuteenuste osutamisega suurendatakse nende inimeste hõives
osalemise võimalusi.
Töötute, töövõimekaoga, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste ning vanglast
vabanenute toimetuleku parandamisel ja tööle aitamisel on oluline, et kui sihtrühmal on töövõime kao,
sotsiaalprobleemide või töötuse põhjuseks alkoholi liigtarvitamine, on lisaks sotsiaalvaldkonna
meetmetele ja tööturumeetmetele sihtrühmale kättesaadav alkoholi varajase avastamise ja
lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenus.
21
6. Seos valdkondlike arengukavadega
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
TAT toetab otseselt rahvastiku tervise arengukava üldeesmärki – tervena elatud eluiga on Eestis
aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga
on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani. Haiguste kõige raskemaks tagajärjeks on
enneaegne surm. Alkoholipoliitika rohelise raamatu koostamise käigus tehtud analüüsist ilmnes, et
2011. aastal oli Eestis orienteeruvalt 1440 alkoholi liigtarvitamisega seotud surma, neist pea 80%
meestel. Võrreldes üldise suremusega moodustasid alkoholi liigtarvitamisega seotud surmad veidi
enam kui 9%. 2011. aastal kaotas Eesti rahvastik alkoholiga seotud haigestumiste ja enneaegsete
surmade tõttu veidi üle 50 000 eluaasta, mis on enam kui 10% selle aasta prognoositavast
tervisekaotusest. Väga suur osa sellest tervisekaotusest pärineb tööeas meestelt. TAT toetab meeste
ja naiste keskmise eluea pikendamise eesmärki alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja
lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamise ja pakkumise kaudu.
Alkoholipoliitika roheline raamat
Alkoholipoliitika rohelises raamatus sõnastatud alkoholipoliitika eesmärk on vähendada
alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada lastele ja noortele
toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõigi inimeste jaoks turvalisemaks.
TAT toetab alkoholipoliitika rohelises raamatus loetletud meetmete seas eraldi välja toodud meedet
– alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise süsteemi väljaarendamine esmatasandi
tervishoius ning kaasaegse alkoholsõltuvuse ravi ja taastusabi süsteemi arendamine.
Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009–2015
Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009–2015 eesmärk on arendada nii esmatasandi
põhiteenuseid (perearsti ja -õe teenus, kodune õendusabi, füsioteraapia, ämmaemandusabi,
koolitervishoiuteenus) kui ka võrgustikku kuuluvaid teenuseid (kiirabi, statsionaarne hooldusravi,
töötervishoiuteenus, hambaravi, apteegiteenus, vaimse tervise õe teenus jms) ning tegevused
aitavad kaasa esmatasandi tervishoiuteenuste paketi laiendamisse.
Eesti haiglavõrgu arengukava
Tegevused toetavad haiglavõrgu arengukava üldeesmärki – tagada eriarstiabi ühtlane
kättesaadavus, sealhulgas alkoholisõltuvuse ravi ühtlane kättesaadavus pikemas perspektiivis.
22
7. TAT rakendamine
7.1 Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides
toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja
sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes;
7.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
välja töötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10 tööpäeva
jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi
esitama 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui punktis 7.3 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist.
7.2 Kulude abikõlblikkus
7.2.1 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3 Sealhulgas on abikõlblikud kulud:
TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4.
7.2.4 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.3. väliskoolituse ja –lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
23
7.3 Toetuse maksmine
7.3.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele.
7.3.2 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.3.3 Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid
ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete läbiviimise korrast asutuses;
7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad
volituste koopiad.
7.3.4 Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama kui toetuse saaja on varasemate TAT
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5 Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui
makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või seda ületav, siis esitatakse
maksetaotlus kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.3.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras rakendusüksusele
esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Maksetaotluse vormi
kinnitab rakendusüksus.
7.3.7 Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.3.8 RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
7.3.8.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT
ellu või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48
lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.9 Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud
kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada
rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude
täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue
täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või
nõue on täidetud.
7.3.10 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust
24
peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud
juhtudel.
7.3.11 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud
juhtudel.
7.3.12 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse
pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4 TAT muutmine
7.4.1 Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, indikaatorite või TAT abikõlblikkuse perioodi
muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2 RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse osas peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3 Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.4 RA edastab muutmise taotluse peale läbi vaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5 RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.4.6 TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas
RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7 RA võib muuta TAT, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või
toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.4.8 TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9 TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava
eelarve kulukohtade lõikes (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate lõikes tingimusel,
et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
25
7.4.10 RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel
esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja
eelarve ministrile kinnitamiseks.
7.4.11 Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada
puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate
vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal
finantsallikates ei muutu, kui:
7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.4.13 Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul
muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.5.1 TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega
struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks.
Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, siis esitatakse vahearuanne
elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult. Juhul kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande
esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.5.2 TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva
jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik
lõpparuannet esitada, siis esitatakse lõpparuanne elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud.
7.5.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.5.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest,
kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6 Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab 5 tööpäeva
jooksul RAd. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, siis edastab
RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.
7.5.7 Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
7.5.8 Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ TAT elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning teavitab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RAd. RA teavitab
lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui
26
lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5
tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.5.9 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande
menetlemine toimub vastavalt p-le 7.5.8.
7.5.10 TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed,
abikõlblikkuse periood jne);
7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt);
7.5.10.3 indikaatorite täitmine (kumulatiivselt);
7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele;
7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste
elluviimise on kaasatud partner).
7.5.11. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile
7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise
nädala lõpuks.
7.6 Finantskorrektsioonid
7.6.1 Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
27
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse Eesti Perearstide Seltsi aktiivne kaasamine,
osutajate leidmine ja kaasamine teenuse kes motiveerib ja julgustab perearstikeskuseid
osutamisega seotud tegevustesse. antud tegevustes osalema.
TATKi tegevuste elluviija personalipuudus Eesti Psühhiaatrite Seltsi kaasamine TATKI
(psühhiaatrid, psühholoogid jt) võib saada tegevustesse ning teiste erialade arstidele
tegelikuks takistuseks alkoholitarvitamise sõltuvusalase täiendkoolituse ja lisapädevuse
häire ravi teenuse pakkumisel. võimaldamine.
Olemasolevad psühhiaatrid ja psühholoogid
on piisavalt hõivatud praeguste töödega, neil
ei pruugi olla vaba ajaressurssi või soovi
uute ülesannete võtmiseks.
Üldarstiabi osutajad jäävad passiivseks, ei Eesti Perearstide Seltsi kaasamine
osale väljakuulutatud hangetel, mistõttu ei tegevustesse, et seltsi juhatus motiveeriks ja
leita piisavalt perearstikeskuseid varajase julgustaks perearste TATKi tegevustes
avastamise ja lühisekkumise teenuse osalema.
osutamiseks ja teenuse levik esmatasandis
jääb ebapiisavaks. Samuti on oht, et
perearstikeskuste töötajatel puudub
motivatsioon osaleda supervisioonidel, mis
on oluline meetod uute praktikate
rakendamiseks.
Teenuste osutamiseks vajalike andmete Lihtsustada maksimaalselt statistiliste andmete
dokumenteerimine ja aruandluse keerulisus kogumise nõuet ja viisi.
pärsib oluliselt teenuseosutajate soovi Muuta andmete kogumine/aruandlus
tegevustes osaleda. elektrooniliseks ja kergesti kasutatavaks.
Kasutada Eesti Haigekassa loodud toimivaid ja
tervishoiuteenuse osutajate poolt igapäevases
kasutuses olevaid lepingute sõlmimise ja
arveldussüsteeme.
Riikliku alkoholipoliitika meetmed ei ole Alkoholipoliitika rohelise raamatu41 alleesmärgi
piisavad mõjutamaks alkoholitarbimist ja meetmete elluviimine kõigi ministeeriumite ja
ühiskonnas. teiste osapoolte poolt.
Sotsiaalministeeriumi valmisolek ja initsiatiiv Sotsiaalministeeriumi tööplaanis nähakse ette
TAT tegevuste edukaks rakendamiseks õigusloome jm seotud tegevuste jaoks vajalikud
vajalike toetavate tegevuste elluviimisel ressursid.
(vajadusel õigusaktide jm
tervishoiuteenuseid korraldavate
valdkondlike regulatsioonide täiendamine).
41
Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium (2012). Lisa 7 punkt 8.
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf
28
Teenuste jätkusuutlikkuse tagamine pärast Aktiivne koostöö Sotsiaalministeeriumiga.
ESF toetuse lõppemist.
Kompetentse personali leidmine. TAT Alustada võimalikult vara TAT tegevuste
läbiviimine nõuab head juhtimise oskust, elluviija personali värbamisega. Tihe koostöö
kuid samas ka teadmisi nii välisriikide ekspertidega TAI ekspertide oskuste
tervishoiukorraldusest riigis kui ka sõltuvuse ja kogemuste suurendamiseks.
olemusest.
9. Lisad
TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade lõikes – lisa 1 vorm B
TAT seletuskiri
29
Tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirja nr 5 "Kainem ja tervem Eesti"
muutmise käskkirja seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tehakse muudatused tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 5 „Kainem ja tervem
Eesti“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Pikendatakse TAT abikõlblikkust
kahe aasta võrra.
1.2. Muudatuste ettevalmistaja
TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]).
TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Piret Eelmets (626 9128,
[email protected]).
TAT muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuste sisu
Käskkiri koosneb kolmest punktist.
Punktiga 1 pikendatakse TAT ajaraami ehk abikõlblikkuse perioodi kaks aastat ehk 2023. aasta
lõpuni eesmärgiga viia jätkuvalt ellu teadlikkust suurendavaid tegevusi, et eelkõige toetada ja
kinnistada TAT seniste tegevuste raames kujundatud hoiakuid nii spetsialistide kui ka kogu
elanikkonna hulgas.
Punktiga 2 pikendatakse TAT punkti 2.3.4 ajaraami kuni 31.12.2023. Aastatel 2022 ja 2023
korraldatakse alkoholi liigtarvitamise vähendamisele suunatud teavituskampaaniad, muu hulgas
jätkatakse alkoholivaba perioodi populariseerimisega kampaanias „Septembris ei joo“. Tehakse
ka teavituskampaaniate korraldamisega seotud eel- ja järeluuringud.
Teadlikkust suurendavad tegevused hõlmavad lisaks ka veebilehe alkoinfo.ee arendamist ja
haldamist, et alkoholitemaatikasse puutuv ajakohane info oleks avalikkusele ja spetsialistidele
kättesaadav.
Punktiga 3 muudetakse seoses TAT punktis 2.3 nimetatud teadlikkust suurendavate tegevuste
abikõlblikkuse perioodi pikendamisega ka selle tegevusega seotud väljundnäitaja sihttaset 2023.
aastal. Eelnev 2023. aasta sihttase oli 18, seoses tegevuste jätkumisega 2022. ja 2023. aastal
tõstetakse seda 51ni.
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
4. TAT muudatuste mõjud
TAT muudatus annab võimaluse jätkata teadlikkust suurendavate tegevuste punktiga kuni 2023.
aasta lõpuni. TAT „Kainem ja tervem Eesti“ ülejäänud tegevused: 1) alkoholi liigtarvitamise
varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine; 2) alkoholitarvitamise
häire ravi teenuse arendamine ja osutamine ja 3) seire ja hindamine viiakse ellu ning neid
rahastatakse jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil alates 01.01.2022 riigieelarvelistest
vahenditest.
5. TAT muudatuste jõustumine
TAT muudatused jõustuvad üldises korras.
6. TAT muudatuste eelnõu kooskõlastamine
Muudatus saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste
Keskusele.
2
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/21-1473 - Tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirja nr 5 "Kainem ja tervem Eesti"
muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.12.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77728a34-e588-4e85-86ee-46d830dafc4b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77728a34-e588-4e85-86ee-46d830dafc4b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main