dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirja nr 5 "Kainem ja tervem Eesti" muutmine

Rahandusministeerium · 2. detsember 2021
Viit
1.1-11/8539-1
Registreeritud
2. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
16. detsember 2021

Failid

  • 📎1.2-2157-1 01.12.2021 Õigusakti eelnõu.asice2023 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie 01.12.2021 nr 1.2-2/157-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 5 „Kainem ja tervem Eesti“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmise käskkirja eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 2. Seletuskiri 3. TAT mitteametlik terviktekst Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 19.11.2021 MINISTRI KÄSKKIRI nr Tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirja nr 5 "Kainem ja tervem Eesti" muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 5 „Kainem ja tervem Eesti“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.1 teen tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 5 „Kainem ja tervem Eesti“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan toetuse andmise tingimuste esilehel abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaja „31.12.2021“ tähtajaga „31.12.2023“. 2. Sõnastan punkti 2.3.4 järgmiselt: „2.3.4 Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2023.“. 3. Sõnastan punktis 3 tegevuse 2.3 „Teadlikkust suurendavad tegevused“ 2023. aasta väljundinäitaja sihttaseme järgmiselt: „Korraldatud on vähemalt 51 teabeüritust ja kampaaniat“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister KINNITATUD tervise- ja tööministri 09.01.2015 käskkirjaga nr 5 MUUDETUD tervise- ja tööministri 19.05.2016 käskkirjaga nr 53 MUUDETUD tervise- ja tööministri 27.11.2016 käskkirjaga nr 121 MUUDETUD tervise- ja tööministri 04.03.2019 käskkirjaga nr 31 MUUDETUD sotsiaalministri 19.05.2020 käskkirjaga nr 48 MUUDETUD tervise- ja tööministri .........11.2021 käskkirjaga nr ...... Kainem ja tervem Eesti Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.09.2014–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Tervise Arengu Instituut SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS ..................................................................................................................................................... 5 1.1 SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................................... 5 1.1.1 PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 5 1.1.2 PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ................................................................................................................................... 5 1.1.3 MEETME NIMETUS ......................................................................................................................................................... 5 1.1.4 MEETME EESMÄRK......................................................................................................................................................... 5 1.2.1 TAT EESMÄRK............................................................................................................................................................... 5 1.2.2 TAT TULEMUS .............................................................................................................................................................. 5 1.2.3 TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .......................................................................................................................................... 6 1.2.4 EELARVE ...................................................................................................................................................................... 8 1.2.5 SIHTGRUPP/SIHTGRUPID ................................................................................................................................................. 8 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 9 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................. 16 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE. ........................................................................................................................ 18 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ......................................... 21 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA..................................................................................................................... 22 7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 23 7.1 TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................. 23 7.2 KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ......................................................................................................................................................... 23 7.3 TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................. 24 7.4 TAT MUUTMINE .................................................................................................................................................................. 25 7.5 TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ........................................................................................ 26 7.6 FINANTSKORREKTSIOONID...................................................................................................................................................... 27 8. RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................................................... 28 9. LISAD ............................................................................................................................................................................. 29 2 Toetuse andmise tingimuste (TAT) kirjeldus on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. MÕISTED KÄESOLEVA TAT TÄHENDUSES Alkoholi liigtarvitamine (ingl alcohol misuse) –  tervist ohustav alkoholi tarvitamine (ingl hazardous drinking), kus ohtliku kasutuse piirid on ületatud, kuid märkimisväärset alkoholist põhjustatud kahju tervisele või sõltuvust ei ole veel ilmnenud, sh riskijoomine (ingl at-risk drinking), liigjoomine (ingl excessive drinking), episoodiline liigjoomine (ingl binge drinking), harjumuslik liigjoomine (ingl habitual drinking), kõva joomine (ingl heavy drinking) või  alkoholitarvitamise häire (ingl alcohol use disorder), mida iseloomustavad: o tervist kahjustav alkoholi tarvitamine ehk alkoholi kuritarvitamine (ingl harmful drinking, abuse), mille korral esineb selgelt äratuntavaid ja kindlaks määratavaid alkoholi tarvitamisest põhjustatud füüsilisi või psüühilisi kahjustusi või kahjusid, kuid ei esine sõltuvust, või o alkoholisõltuvus – (ingl alcohol dependence) sündroom, mida iseloomustavad joomissund, võõrutussümptomid, taluvuse suurenemine ja joomise jätkamine hoolimata selle kahjulikest tagajärgedest. Lühisekkumine alkoholitarvitamisse – lühiajaline, tõenduspõhine, struktureeritud vestlus alkoholi tarvitamisest, mille eesmärk on inimese motiveerimine ja toetamine mittevastanduval viisil, et aidata tal kaaluda ja/või planeerida käitumise muutmist alkoholitarvitamise ja/või sellest tekkinud terviseriski vähendamiseks1. Psühhosotsiaalne sekkumine alkoholitarvitamisse – alkoholitarvitamise häire ravis kasutatavad mittefarmakoloogilised sekkumised, mis jagunevad madala ja kõrge intensiivsusega sekkumisteks. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus2 – üldarstiabi osutaja poolt osutatav tervishoiuteenus alkoholi liigtarvitamise varajaseks avastamiseks ja lühisekkumiseks alkoholitarvitamisse, eesmärgiga vähendada joodavaid alkoholikoguseid ja/või ennetada alkoholitarvitamise häire väljakujunemist või vähendada häire süvenemise riski. Alkoholitarvitamise häire ravi teenus3 – üldarstiabi osutaja või eriarstiabi osutaja poolt osutatav ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus peamiselt alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks, psühhosotsiaalseks sekkumiseks alkoholitarvitamisse ja/või farmakoloogiliseks raviks, võõrutusravi eesmärgiga saavutada kainus või vähendada joodavaid alkoholikoguseid ja hoida ära tagasilanguseid. 1 Fitzgerald, N. (2005). Drinking Interventions in Pharmacies Study Training Manual. The Robert Gordon University: Aberdeen. 2 Perioodil 01.11.2014 – 31.12.2015 nimetati teenust „Alkoholisõltuvuse ravi teenuseks“. Alates 01.01.2016 nimetatakse teenust „Alkoholitarvitamise häire ravi teenuseks“. Muudatuse tingis teenuse arendamise käigus ilmnenud vajadus hõlmata teenuse saajatena lisaks alkoholisõltuvusega patsientidele ka tervist kahjustavalt alkoholi tarvitavad ehk alkoholi kuritarvitavad patsiendid. 3 Perioodil 01.11.2014 – 31.12.2015 nimetati teenust „Alkoholisõltuvuse ravi teenuseks“. Alates 01.01.2016 nimetatakse teenust „Alkoholitarvitamise häire ravi teenuseks“. Muudatuse tingis teenuse arendamise käigus ilmnenud vajadus hõlmata teenuse saajatena lisaks alkoholisõltuvusega patsientidele ka tervist kahjustavalt alkoholi tarvitavad ehk alkoholi kuritarvitavad patsiendid. 3 Ravijuhend – kaasaegne tõenduspõhine „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“4, mis on välja töötatud vastavalt Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatule5. Ravijuhend on alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutaja töövahend, mis võimaldab parandada ja ühtlustada teenuse kvaliteeti. RA – rakendusasutus. RÜ – rakendusüksus. TAT – toetuse andmise tingimused. ESF – Euroopa Sotsiaalfond. 4 http://ravijuhend.ee/juhendid/ravijuhendid/146/Alkoholitarvitamise-h%C3%A4irega-patsiendi-k%C3%A4sitlus. 5 Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamat (2011). Tartu Ülikool, WHO, Eesti Haigekassa. http://www.ravijuhend.ee/uploads/userfiles/ravijuhendi_kasiraamat_est.pdf. 4 1. TAT kirjeldus 1.1 Seos rakenduskavaga 1.1.1 Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine. 1.1.2 Prioriteetse suuna alaeesmärk Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud. 1.1.3 Meetme nimetus Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomine ja rakendamine. 1.1.4 Meetme eesmärk Ennetada alkoholi liigtarbimist ja vähendada teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamisega seotud riske. 1.2 Toetuse andmise tingimused (TAT) 1.2.1 TAT eesmärk 1. Parandada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks vajalike tervishoiu- ja tugiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning pakkuda alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust. 2. Suurendada Eesti rahvastiku teadlikkust alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest ning alkoholi liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ja tugitegevustest. 1.2.2 TAT tulemus 1. Arendatud ja osutatud on üldarstiabi tervishoiuteenust alkoholi liigtarvitamise varajaseks avastamiseks ja lühisekkumiseks. 2. Arendatud ja osutatud on eriarstiabi tervishoiuteenust alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete raviks. 3. Eesti rahvastiku teadlikkus alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest ning alkoholi liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ja tugitegevustest on paranenud. 5 1.2.3 TAT vajalikkuse põhjendus Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim majandus- ja haiguskoormust põhjustav terviserisk. Alkoholi liigtarvitamise majanduslik koormus ühiskonnale oli 2006. aastal 128 mln eurot aastas.6 Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab alkohol ~10% ehk ~40 000 kaotatud eluaastat aastas. Alkoholist tingitud kaotusest 99% langeb meestele ning koormuse põhiosa moodustab enneaegsetest surmadest tingitud kaotus. WHO 2012. aasta raporti kohaselt põhjustab alkohol Eestis 12% naiste ja 28% meeste suremusest vanusegrupis 15–64.7 Eesti tööealistest inimestest 27% tarvitavad alkoholi tervisele riske põhjustavates kogustes. Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kõrge – tööealiste meeste ja naiste hulgas vastavalt 11% ja 2,1% (EL keskmine 5,4% ja 1,5%).8 Ligikaudu 25% 16–64-aastastest inimestest Eestis (43% meestest, 12% naistest) tarvitab üks kord kuus või sagedamini alkoholi tervist kahjustaval viisil.9 See näitaja ei ole viimastel aastatel vähenenud. Alkoholi mittetarvitavate naiste osakaal on võrreldes 2010. aastaga vähenenud 13%-lt 10%-le, alkoholi mittetarvitavate meeste osakaal on püsinud viimase kuue aasta jooksul muutumatuna 8% piires. Eestis on noorte hulgas alkoholi tarbimine laialdaselt levinud. 15–16-aastaste noorte hulgas on vähemalt üks kord viimase 30 päeva jooksul purjus olnud 12% poistest ja 12,8% tütarlastest. Üksnes 1/3 15–16- aastastest noortest ei ole kunagi elus purjus olnud. Noorte hulgas on levinud suurte alkoholikoguste tarvitamine: 54% viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud poistest ja 52% tüdrukutest joob vähemalt ühel korral viis või enam alkoholiühikut korraga.10 Alkoholi tarvitavatest 16–24-aastastest noortest naistest joob korraga suuri (üle kuue annuse) alkoholikoguseid üks kord kuus 16% ja üks kord nädalas 5,9%.11 Alkoholi tarvitamine on otseselt või kaudselt seotud ligikaudu 60 erineva haigusseisundi ja tervisehäire tekkega. Neist sagedasemad on maksa alkoholtõbi, alkoholisõltuvus, südame-veresoonkonnahaigused, närvisüsteemi kahjustused, erinevad kasvajalised haigused. Suurte alkoholikoguste korraga tarvitamine on seotud õnnetuste ja vägivallajuhtumitega. Kuigi alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim haiguskoormust põhjustav terviserisk, on üldarstiabi osutajate oskused ja võimalused alkoholiprobleemidega tegeleda tagasihoidlikud. 42% perearstidest peab oma oskusi alkoholi tarvitamise nõustamisel halvaks või väga halvaks, 62% vastanuist peab oluliseks oma nõustamisoskuste täiendamist.12 Perearstide ja pereõdede senine väljaõpe ei ole alkoholi liigtarvitamise äratundmiseks (skriinimiseks) ja käsitlemiseks piisav. Alkoholi võimalik liigtarvitamine jääb vastuvõtul kergesti varjatuks. 6 M. Reinap (2010). Olulisemate käitumislike terviseriskide majanduslik koormus. 7 P. Anderson, L. Møller jt (2012). Alcohol in the European Union. Consumption, harm and policy approaches. WHO. http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0003/160680/e96457.pdf. 8 J. Rehm, K. D. Shield (2012). Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from effective interventions for alcohol dependence. http://www.amphoraproject.net/w2box/data/AMPHORA%20Reports/CAMH_Alcohol_Report_Europe_2012.pdf. 9 M. Tekkel, T. Veideman (2013). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012. Tervise Arengu Instituut. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/136479842690_TKU_2012.pdf. 10 The European School Survey on Alcohol and Other Drugs (ESPAD) 2011. 11 M. Tekkel, T. Veideman (2013). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012. Tervise Arengu Instituut. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/136479842690_TKU_2012.pdf. 12 T. Pertel, A. Koppel, R. Kalda, T. Tõemets, S. Vaask, J. Viilup, 2010. Mapping the status of disease prevention and health promotion at primary health care level in Estonia. WHO. http://ee.euro.who.int/E93354.pdf. 6 Alkoholisõltuvuse ravi kättesaadavus on Eestis ebapiisav ning teenuse sisu ja maht ei vasta arenenud riikides sõltuvusravi osutamise praktikale. Üldarstiabi osutajatel puudub sageli teave, kuhu suunata alkoholisõltuvusega patsient edasisele ravile – spetsialiste ja koostööpartnereid on keeruline leida. Ekspertide hinnangul on aastate jooksul alkoholisõltuvuse ravivõimaluste kättesaadavus pigem vähenenud.13 Alkoholisõltuvuse statsionaarne ravi piirdub tihti vaid lühiaegse detoksikatsiooniga alkoholivõõrutusseisundi korral, mille käigus ei kavandata edasisi tegevusi alkoholi tarvitamise vähendamiseks või lõpetamiseks. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäirete psühhiaatrilise ravi eest tasuvad suures osas patsiendid ise14, mistõttu ravi kestab keskmiselt vaid 3–4 päeva ega võimalda efektiivselt alustada suunamist käitumise muutusele. Ambulatoorse ravi korral piirduvad ravijuhud sageli paari visiidiga eriarstiabi osutaja juurde, mis ei ole samuti piisav sõltuvuskäitumise muutmiseks. Psühholoogilise abi võimalused ja kättesaadavus alkoholisõltuvuse ravimiseks seni praktiliselt puuduvad. Sõltuvushäiretealast täienduskoolitust Eestis arstidele ja õdedele ei pakuta. 2010. aastal sai Eesti Haigekassa rahastusel statsionaarset psühhiaatrilist eriarstiabi alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete korral kokku ~360 isikut. Lisaks tasusid ~2730 isikut alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete puhul statsionaarse psühhiaatrilise eriarstiabi eest ise.15 2011. aastal sai Eesti Haigekassa rahastusel ambulatoorset psühhiaatrilist eriarstiabi alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete16 korral kokku ~3170 isikut. Lisaks tasusid aastas ~2000 isikut alkoholist tingitud häirete ambulatoorse psühhiaatrilise abi eest ise. Sama aasta andmetel tehti ühe ambulatoorse ravijuhu raames keskmiselt 1–2 vastuvõttu.17 2012. aastal viibis alkoholist tingitud psüühikahäirete tõttu Eestis ambulatoorsel või statsionaarsel ravil 8950 isikut.18 Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise teenust osutati üldarstiabi raames Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel: 2010. aastal 267, 2011. aastal 227, 2012. aastal 200 ja 2013. aastal 183 patsiendile. Alkoholi liigtarvitavate inimestega puutuvad kokku erinevad sotsiaalteenuseid osutavad spetsialistid, näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad, kuid neil puuduvad piisavad oskused ja teadmised selle kohta, kuidas inimeste alkoholitarvitamist mõjutada ning neil ei ole ülevaadet alkoholisõltuvuse korral pakutavatest ravi ja abi võimalustest. Alkoholi liigtarvitavad inimesed ei oska sageli ise abi otsida ega tea, millised võimalused abi saamiseks olemas on. Tihtipeale ei mõista alkoholi liigtarvitavad lapsevanemad iseenda probleemi tõsidust ega ole abi võimalustest teadlikud. Alkoholi liigtarvitamine põhjustab lisaks tarvitajale endale kahju ka tema lähedastele. Sageli võtab alkoholi liigtarvitaja lähedane endale suurema vastutuse ja hoolitseb üksi kogu perekonna heaolu eest. Olukord tekitab lähedastele märkimisväärset psühholoogilist stressi, välja võivad kujuneda vaimse tervise häired, lähedaste elukvaliteet ja töövõime vähenevad. Puuduvad käitumissoovitused ja nõustamisteenused alkoholisõltuvusega inimese lähedastele. 13 Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium (2012). Lisa 7 punkt 8. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf. 14 Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium (2012). http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf. 15 Eesti Haigekassa andmetel. 16 RHK-10 (Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. Kümnes väljaanne) jaotis F10 „Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired“. 17 Eesti Haigekassa andmetel. 18 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kliinilise seisundi järgi. http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Dialog/statfile2.asp. 7 Eestis puudub ülevaade sellest, kuivõrd teadlikud on inimesed alkoholi ohtlikkusest tervisele, alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud haigustest või alkoholisõltuvusest. Alkoholisõltuvusega inimest kaldutakse Eesti ühiskonnas tihti häbimärgistama. Vähene teadlikkus ja topeltmoraal alkoholi tarvitamise suhtes takistavad abi otsimist ja seeläbi ka alkoholi liigtarvitamisest tingitud kahjude vähendamist. 1.2.4 Eelarve Summa Osakaal 1 ESF toetus 85% 10 418 245 2 Riiklik kaasfinantseering 1 838 515 15% 3 Omafinantseering 0 4 Eelarve kokku 12 256 760 100% 1.2.5 Sihtgrupp/sihtgrupid Alkoholi liigtarvitajad ja nende lähedased; patsiendid, kellele osutatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust; patsiendid, kellele osutatakse alkoholitarvitamise häire ravi teenust; tervishoiutöötajad (üld- ja eriarstiabi osutajad); tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad psühholoogid, sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid; alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamise ja osutamise protsessis ning teadlikkust suurendavates tegevustes ning tegevuste elluviimise seires ja hindamises osalevad isikud (nt Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalministeerium, Haigekassa, kõrgkoolid); asutuste, organisatsioonide, ühenduste töötajad, kes puutuvad ametialaselt kokku võimalike alkoholi liigtarvitavate inimestega (nt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid, Töötukassa töötajad); laiem avalikkus19. 19 Kaudne teavitustegevuste sihtgrupp 8 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine 2.1.1 Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine Juhendmaterjalid ja koolitused 2011. aastal andis Tervise Arengu Instituut ESF programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010–2013“ raames välja tõenduspõhise metoodilise juhendmaterjali „Alkoholi liigtarvitava patsiendi varajane avastamine ja nõustamine perearstipraksises”20. Juhendmaterjal on mõeldud perearstidele ja pereõdedele ning on koos NHS Health Scotlandi välja töötatud metoodilise juhendmaterjali21 põhimõtetega aluseks alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamisel. Tervishoiutöötajatele korraldatakse seminarid alkoholi liigtarvitamise varajaseks avastamiseks ja lühisekkumise läbiviimiseks. TAT tegevusena koostatakse/ajakohastatakse motiveerival intervjueerimisel põhineva alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise koolituse koolituskavad ja -materjalid ning korraldatakse koolitused, kaasates vajaduse korral väliskoolitajaid ja korraldades koolitajate koolitusi. Alkoholi liigtarvitavatele inimestele abi osutamiseks peavad nendega igapäevatöös kokku puutuvad tervishoiutöötajad (lisaks üldarstiabi osutajatele) suutma liigtarvitamist ära tunda ja oskama neid inimesi nõustada. Seeläbi on võimalik suurendada või hoida alkoholi liigtarvitavate inimeste motivatsiooni ennast ravida, ennetada sõltuvusse tagasilangust, suunata edasi alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse või alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutaja juurde. Selleks vajalike nõustamisoskuste omandamiseks pakutakse motiveerival intervjueerimisel põhinevat alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise koolitusi ka neile tervishoiutöötajatele, kes alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust või alkoholitarvitamise häire ravi teenust otseselt ei osuta, kuid kelle vastuvõtul käivad võimaliku alkoholi liigtarvitamise probleemiga patsiendid. Kovisioonid Nõustamisoskuste efektiivseks rakendamiseks, koolituste mõju suurendamiseks ning omandatud oskuste parandamiseks ja kinnistamiseks korraldatakse alkoholi liigtarvitava patsiendi varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osutajatele kovisioonid. Kovisiooni eesmärk on analüüsida grupis osalejate tööalaseid õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, nende põhjuseid, aidata leida viise probleemidest ülesaamiseks ja keerulistes olukordades tegutsemiseks. Tegevusega luuakse eeldused jätkuvateks kollegiaalseteks aruteludeks, mis toetavad teenuseosutajate ehk nõustajate professionaalset arengut. Õppevisiidid ja rahvusvaheliste võrgustike töös osalemine Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse tulemuslikuks ja efektiivseks arendamiseks ja rakendamiseks korraldatakse kogemuste saamise eesmärgil vastava tegevuse elluviijatele (peamiselt alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendus- ja 20 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/134251911631_Alkoholi_liigtarvitava_patsiendi_varajane_avastamine_ja_noustamine_perearstipr aksises_kolmas_trykk_est.pdf. 21 Alcohol Brief Interventions (ABI) training manual. http://www.healthscotland.com/documents/5452.aspx. 9 rakendustegevus) vajaduse22 korral õppevisiite välisriikidesse. Osaletakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise valdkonnas tegutseva rahvusvahelise võrgustiku (nt INEBRIA23, 24 ) korraldatavatel konverentsidel. Tegevus hõlmab ka TAT personali riigisiseste lähetuste, koolituste, transpordi, majutuse jms kulusid, mis on seotud alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise teenuse arendamise ja osutamisega. 2.1.2 Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamine Teenuse osutamine Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse pakkumist alustati ESF programmide „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008–2009“ ja „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010–2013“ raames. Aastatel 2010–2013 katsetati ja osutati teenust 17 perearstikeskuses ligi 700 patsiendile. Jätkatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse osutamist juhendmaterjali „Alkoholi liigtarvitava patsiendi varajane avastamine ja nõustamine perearstipraksises“ ja NHS Health Scotlandi välja töötatud metoodilise juhendmaterjali25 põhimõtteid järgides, et võimaldada inimestele teenuse kättesaadavus üldarstiabi osutamise baasil. 2.1.3 Sihtgrupp Tervishoiutöötajad (üld- ja eriarstiabi osutajad) ja teised alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamise ja osutamise protsessis osalevad isikud (nt juhtrühma liikmed), alkoholi liigtarvitavad ja teised patsiendid, kellele osutatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust. 2.1.4 Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2021. 2.1.5 Tegevuse elluviija Tervise Arengu Instituut. 2.2 Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine 2.2.1 Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine Ravijuhend Alkoholitarvitamise häire ravi kvaliteedi ja tulemuslikkuse edendamiseks alustati 2013. aastal Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel alkoholisõltuvuse tõenduspõhise ravijuhendi koostamist.26 Ravijuhendi alusel hakatakse täisealistele patsientidele eriarstiabina osutama alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorset ja statsionaarset ravi. Ravijuhendis antakse tõenduspõhised soovitused nii ambulatoorse kui statsionaarse arstiabi osutamiseks. Ravijuhendi koostamise üks osa on ravijuhendi rakenduskava koostamine. Selles määratakse kindlaks ravijuhendi rakendamise tulemusnäitajad, 22 Vajadus põhjendatakse tegevuse elluviimise käigus. 23 INEBRIA - International Network on Brief Interventions for Alcohol & Other Drugs. www.inebria.net. 24 http://www.inebria.net/Du14/html/en/Du14/index.html. 25 Alcohol Brief Interventions (ABI) training manual. http://www.healthscotland.com/documents/5452.aspx. 26 „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“, mis valmib prognoositavalt 2015. aastal. 10 täpsustatakse koolitusvajadus, kavandatakse teavitus- ja jaotustegevus (sh rakenduskavast lähtuvate materjalide kättesaadavaks tegemine). Hinnatakse ravijuhendi rakendumist ja vajaduse korral täiendatakse ravijuhendit. Koolitused Tuginedes ravijuhendile ja selle rakenduskavale töötatakse koostöös tervishoiutöötajate väljaõpet korraldavate organisatsioonidega (Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) välja koolituskava ja -materjalid ravijuhendist lähtuvalt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamiseks. Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajatele korraldatakse koolitused alkohitarvitamise häire käsitlemiseks ja madala intensiivsusega psühhosotsiaalse sekkumise (nõustamine) oskuste täiendamiseks. Koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja Eesti Psühhiaatrite Seltsiga töötatakse välja alkoholisõltuvust käsitleva täienduskoolituse õppekava neile eriarstidele, kes tegutsevad muul erialal kui psühhiaatria. Õppekava keskendub alkoholisõltuvuse psühhiaatrilisele eripärale ja alkoholitarvitamise häire ravimisele, luues pädevuse alkoholisõltuvuse ravi teenuse osutamiseks. Õppekava alusel korraldatakse täienduskoolitused. Supervisioonid, kovisioonid ja koolitused Nõustamisoskuste efektiivseks rakendamiseks, koolituste mõju suurendamiseks ja omandatud teadmiste kinnistamiseks korraldatakse alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajatele kovisioonid ja/või supervisioonid. Nende eesmärk on analüüsida grupis osalejate tööalaseid õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, nende põhjuseid, aidata leida viise probleemide lahendamiseks ja keerulistes olukordades tegutsemiseks. Kovisiooni eesmärk on analüüsida grupis osalevate teenuseosutajate tööalaseid õnnestumisi või ebaõnnestumisi, nende põhjuseid, aidata leida viise probleemidest ülesaamiseks ja keerulistes olukordades tegutsemiseks. Tegevusega luuakse eeldused jätkuvateks kollegiaalseteks aruteludeks, mis toetavad teenuseosutajate, sh nõustamise läbiviijate professionaalset arengut. Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamisel on oluline meeskonnatöö (lisaks arstile ja õele osalevad ka sotsiaaltöötaja, psühholoog jt) ja järjepidevus ravietappide vahel. Meeskonnatöö edendamiseks korraldatakse alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajatele ja teistele alkoholitarvitamise häirega patsientidega töötavatele spetsialistidele meeskonnatöö koolitusi. Õppevisiidid Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse tulemuslikuks ja efektiivseks arendamiseks ning rakendamiseks korraldatakse kogemuste saamise eesmärgil tegevuse elluviijatele vajaduse27 korral õppevisiite välisriikidesse. Tegevus hõlmab ka TAT personali riigisiseste lähetuste, koolituste, transpordi, majutuse jms kulusid, mis on seotud alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamise ja osutamisega. 2.2.2 Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamine Teenuse osutamine Alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäiretega28 inimestele osutatakse ambulatoorset ja statsionaarset alkoholitarvitamise häire ravi. Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamisel lähtutakse ravijuhendist. Teenuseid osutatakse täisealistele isikutele vaba tahte alusel. 27 Vajadus põhjendatakse tegevuse elluviimise käigus. 28 RHK-10 jaotis F10 „Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired“. 11 Alkoholitarvitamise häirega patsiendi terviklik ravi eeldab tervishoiuteenuse osutajalt meeskonnatööd ehk arstiabi osutamist integreeritult. Selleks loob tervishoiuteenuse osutaja nn ravimeeskonna, kuhu kaasatakse patsiendile alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajad (nt psühhiaater, psühholoog, vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja). Täpsemad soovitused ravimeeskonna koosseisu, kasutatavate meetodite ja töökorralduse kohta tulenevad ravijuhendist. Ravijuhendi kohane alkoholitarvitamise häire ravi teenus rakendub järk-järgult. Teenuse osutamist alustatakse kahe-kolme tervishoiuteenuse osutajaga. Tegevuste elluviimise vältel suurendatakse teenusepakkujate arvu. Enamasti osutatakse alkoholitarvitamise häirega inimestele ambulatoorset arstiabi, kuid teatud juhtudel on vajalik statsionaarne ravi. Lähedaste nõustamine Peale alkoholitarvitamise häirega patsientide ravimise nõustab alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutaja alkoholi liigtarvitajate lähedasi, et aidata ennetada sõltlaste tagasilangust ja hoida nende motivatsiooni ravi jätkamiseks. 2.2.3 Sihtgrupp/sihtgrupid Tervishoiutöötajad ja teised alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamise ja osutamise protsessis osalevad isikud, alkoholi liigtarvitavad patsiendid ja nende lähedased. 2.2.4 Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2021. 2.2.5 Tegevuse elluviija Tervise Arengu Instituut. 12 2.3 Teadlikkust suurendavad tegevused Juhendmaterjalid ja koolitused Peale tervishoiutöötajate puutuvad alkoholi liigtarvitavate inimestega kokku ka muud isikud erinevatest valdkondadest (nt sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, psühholoogid, Töötukassa spetsialistid, erinevate ühenduste esindajad), kelle kaudu on võimalik alkoholi liigtarvitajaid aidata. On oluline, et nad oskavad alkoholi liigtarvitamise probleemi ära tunda ja suunata inimese alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse või alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutaja juurde, kuid ka motiveerida inimest ravile pöörduma ja tagasilangust ennetada. Koostatakse valdkonnaspetsiifilised juhendmaterjalid ja korraldatakse koolitused juhendmaterjalid rakendamiseks. Töötatakse välja tõenduspõhine metoodiline juhendmaterjal noorte (alates 15-ndast eluaastast) alkoholitarvitamise käsitlemiseks. Selleks kogutakse parimaid tõenduspõhiseid rahvusvahelisi praktikaid ja valitakse välja Eestile sobivaimad. Tegevusse kaasatakse noorte tervisenõustamisel kogemusi omavad organisatsioonid Eestist ja välisriikidest. Kuigi noorte seas on alkoholi tarvitamine levinud, puudub Eestis sobiv sekkumise metoodika ja juhendmaterjal noorte alkoholitarvitamise käsitlemiseks spetsialistile, kes erialaselt võivad alkoholi liigtarvitavate noortega kokku puutuda. Noorte alkoholi liigtarvitamisele suunatud juhendmaterjal on mõeldud erinevates valdkondades noortega kokkupuutuvatele spetsialistidele. Alkoholi liigtarvitamisega kaasnevad probleemid ei tekita kahju ainult liigtarvitajale endale, vaid ka tema lähedastele. Taoliste probleemide leevendamiseks vajavad lähedased sageli psühholoogilist tuge väljastpoolt perekonda – alkoholisõltlaste lähedaste eneseabi tugirühmadest. Töötatakse välja ja korraldatakse koolitused alkoholisõltlaste lähedaste eneseabi tugirühmade nõustajate väljaõppeks. Nõustajad saavad väljaõppe, kuidas organiseerida tugirühmi lähedastele. Tehakse koostööd kohalike omavalitsustega tugirühmade toimimise soodustamise eesmärgil. Konverentsid ja teabeüritused Alates 2009. aastast on Tervise Arengu Instituudi korraldusel ESF programmide „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008–2009“ ja „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010–2013“ raames toimunud igal aastal alkoholi liigtarvitamist ja sellega seonduvaid erinevates eluvaldkondades avalduvaid probleeme käsitlevad konverentsid. Konverentside korraldamist jätkatakse. Seoses alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamisega korraldatakse ka kitsamalt sõltuvushäiret käsitlevaid konverentse eeskätt tervishoiutöötajatele. Lisaks konverentsidele korraldatakse vajaduse korral ka muid spetsiifilisemaid teabeüritusi alkoholi liigtarvitamise ennetamist, ravi jms käsitlevatel teemadel. Teavituskampaaniad Korraldatakse kampaaniaid avalikkuse teavitamiseks alkoholi tervisemõjudest, alkoholi tarvitamise riskipiiridest, alkoholitarvitamise häire ravi ja eneseabi võimalustest, et muuta alkoholi tarvitamisega seotud sotsiaalseid uskumusi ja norme väiksema alkoholi tarvitamise suunas. Kampaaniate korraldamisel arvestatakse sihtgrupi eripäradega, sh soo- ja vanusespetsiifiliste erisustega. Veebileht Teavitustegevus hõlmab veebilehe www.alkoinfo.ee arendamist, täiendamist ja haldamist ning täiendavate funktsionaalsete lahenduste loomist, et alkoholiteemaline ajakohane informatsioon oleks avalikkusele kättesaadav. 13 Veebipõhine skriining- ja sekkumisprogramm Teiste riikide kogemustele tuginevalt on veebipõhised eneseabiprogrammid efektiivsed vahendid alkoholi liigtarvitamise ohjamisel ning inimeste motivatsiooni suurendamisel alkoholi tarvitamise vähendamiseks. Töötatakse välja ja tehakse veebilehel www.alkoinfo.ee kättesaadavaks Eesti oludele kohandatud veebipõhine alkoholi liigtarvitamise vähendamisele suunatud skriining- ja sekkumisprogramm ehk eneseabiprogramm. Teavikud Teavitustegevuste raames koostatakse ja antakse välja teavikuid, mis toetavad teavitustegevuste ning nõustamis- ja raviteenuste arendamise ja osutamise tegevuste elluviimist. Näiteks koostatakse ja antakse välja teavikud alkoholisõltuvusega inimeste tugirühmade (AA-gruppide) tegevuse kohta, et alkoholisõltuvusega inimestel oleks võimalus saada kainena püsimiseks vajalikku psühholoogilist tuge ning et soodustada rühmade loomist ja suurendada kohalike omavalitsuste ja teiste organisatsioonide huvi nende loomise ja tegevuse toetamise vastu. Tervishoiutöötajatele ja teistele alkoholi liigtarvitavate inimestega oma töös kokku puutuvatele isikutele töötatakse välja teavikud soovitustega, kuidas nõustada alkoholitarvitamise häirega inimeste lähedasi. Lisaks nõustatakse lähedasi, kuidas alkoholitarvitamise häirega inimesega käituda, kuidas ära tunda ning vältida vaimset ja füüsilist vägivalda, teavitatakse alkoholitarvitamise häire olemusest ning abi- ja ravivõimalustest. Õppevisiidid Teadlikkust suurendavate tegevuste elluviimiseks korraldatakse kogemuste saamise eesmärgil tegevuse elluviijatele vajaduse29 korral õppevisiite välisriikidesse. Tegevus hõlmab ka TAT personali riigisiseste lähetuste, koolituste, transpordi, majutuse jms kulusid, mis on seotud teadlikkust suurendavate tegevuste elluviimisega. 2.3.3 Sihtgrupp/sihtgrupid Tervishoiutöötajad; asutuste, organisatsioonide ja ühenduste töötajad, kes puutuvad ametialaselt kokku võimalike alkoholi liigtarvitavate inimestega (nt sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja, Töötukassa töötaja); tervishoiuteenust saavad inimesed; alkoholi liigtarvitajad ja nende lähedased; Eesti elanikud30. Teenuse osutamisel osalevate inimeste soolise jaotuse väljatoomine ei ole võimalik. Sihtrühmas on alkoholi liigtarvitamine levinud rohkem meeste hulgas. Lähedaste sihtrühmas on oodatav suurem naiste osakaal. 2.3.4 Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2023. 2.3.5. Tegevuse elluviija Tervise Arengu Instituut. 29 Vajadus põhjendatakse tegevuse elluviimise käigus. 30 Kaudne sihtrühm. 14 2.4 Seire ja hindamine Juhtrühm Tegevuste edukaks elluviimiseks ja tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks loob tegevuse elluviija nõuandva juhtrühma, kes seirab ja nõustab tegevuste elluviimist. Juhtrühma kuuluvad järgmiste organisatsioonide esindajad: Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Tartu Ülikool ja vajaduse korral teiste organisatsioonide esindajad. Hindamine Tegevuste elluviimise vältel ja lõppedes hinnatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse kliinilist tulemuslikkust ja rakendumist, sh muutusi TAT tegevusena teenust saanud patsientide alkoholitarvitamises. Samuti hinnatakse ravijuhendi rakenduskavas kirjeldatud tegevusi ning analüüsitakse laiemalt teenuste rakendumist, aga ka teisi TAT raames elluviidud tegevusi. Vajaduse korral kaasatakse hindamisel väliseksperte, korraldatakse töökoosolekuid või õppevisiite välisriikidesse ja osaletakse välisriikides koolitustel, konverentsidel vms üritustel. Viiakse läbi uuringuid ja analüüse. Õppevisiidid Seire ja hindamise tegevuste elluviimiseks korraldatakse kogemuste saamise eesmärgil tegevuse elluviijatele vajaduse31 korral õppevisiite välisriikidesse. Tegevus hõlmab ka TAT personali riigisiseste lähetuste, koolituste, transpordi, majutuse jms kulusid, mis on seotud seire ja hindamise tegevuste elluviimisega. 2.4.1 Sihtgrupp/sihtgrupid TAT rakendamisega seotud osapooled (Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Tartu Ülikool ja vajaduse korral teiste organisatsioonide esindajad, teenuse pakkujad, teenuse saajad). 2.4.2 Tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2021. 2.4.3. Tegevuse elluviija Tervise Arengu Instituut. 31 Vajadus põhjendatakse tegevuse elluviimise käigus. 15 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus (viide TAT punktile, Algtase Sihttase Sihttase Selgitus missugusest tegevusest kujuneb) (2013)* (2018) (2023) Rakenduskava Alkoholi tarvitamise vähendamisele 0 20 453 Panustab rakendusskava väljundnäitaja suunatud teenuseid saanud inimeste arv32 väljundnäitajasse Rakenduskava Osalejad34, kelle hulgas on alkoholi Panustab rakenduskava tulemusnäitaja33 liigtarvitamise riskitase vähenenud 6 kuud tulemusnäitajasse pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust TAT spetsiifilised Tegevus 2.1. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine väljundnäitajad Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise 0 Koolitustel ja Väljundnäitaja ja lühisekkumisega seotud koolitustel ja kovisioonidel on kovisioonidel osalejate arv osalenud vähemalt 1 936 inimest Väljundnäitaja Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise 0 Teenust Panustab rakenduskava ja lühisekkumise teenust saanud inimeste osutatakse väljundnäitajasse arv vähemalt 16 478 inimesele Tegevus 2.2. Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine Väljundnäitaja Alkoholitarvitamise häire raviga seotud 0 Koolitustel, koolitustel, supervisioonidel ja kovisioonidel supervisioonidel osalenud inimeste arv ja kovisioonidel on osalenud vähemalt 1408 inimest Väljundnäitaja Alkoholitarvitamise häire ravi teenust 0 Teenust Panustab rakenduskava saanud inimeste arv osutatakse väljundnäitajasse vähemalt 3975 inimesele 32 Näitaja arvutatakse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust saanud isinimeste arvu ja alkoholitarvitamise häire ravi teenust saanud inimeste arvu summana (vastavate TAT spetsiifiliste väljundnäitajate summa). St kui samale inimesele osutatakse TAT raames mõlemat teenust, siis rakenduskava väljundnäitajas kajastatakse sama inimene topelt. 33 Näitaja määratakse 2016. aastal koos rakenduskava tulemusnäitajaga. 34 Tulemusnäitaja arvestamisel võetakse aluseks ainult need patsiendid, kes teenuse osutamise alguses alkoholi liigtarvitasid. Tegevus 2.3. Teadlikkust suurendavad tegevused Väljundnäitaja Alkoholi liigtarvitamist, alkoholitarvitamise 0 Korraldatud on häiret ja ravi käsitlevate teabeürituste ja vähemalt 51 kampaaniate arv teabeüritust ja kampaaniat Tegevus 2.4. Seire ja hindamine Väljundnäitaja Juhtrühma kohtumiste arv 0 20 Teenuse osutamisel osalevate inimeste soolise jaotuse väljatoomine ei ole võimalik. Sihtrühmas on alkoholi liigtarvitamine levinud rohkem meeste hulgas. Lähedaste sihtrühmas on oodatav suurem naiste osakaal. 17 4. TAT mõju läbivatele teemadele. TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei Selgitus: Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus esmatasandi tervishoiusüsteemis tagab alkoholi tarvitamise probleemidega inimestele teenuse kättesaadavuse ja informeerib abivõimalustest, kuna esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne on olla esmane kontaktpunkt tervishoiusüsteemiga kõigile isikutele nende vanusest ja soost olenemata. TAT mõjutab Eesti piirkondade majanduslikku konkurentsivõimet ennetavate tegevuste, ravi ja teenustega, mille tulemusena vähenevad alkoholist tingitud suremus ja alkoholitarvitamisega seotud tervise- ja sotsiaalsed kahjud. Paranenud tervislik seisund aitab kaasa tööhõive suurenemisele, vähendab sotsiaalset tõrjutust ning vaesuse riski ja suurendab sotsiaalset kaasatust. TAT mõjutab tervishoiutöötajate ja sotsiaaltöötajate koostööd ning aitab kaasa tervisesektori ja sotsiaalsektori sidususe suurendamisele. TAT mõjutab sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti üle Eesti. TAT tulemusel vähenev alkoholi liigtarvitamine aitab kaasa piirkondlike erinevuste vähenemisele sotsiaalmajanduslikus toimetulekus. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.35 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. Infoühiskond jah ei Selgitus: TAT tulemusel pakutakse kõigile elanikele veebipõhist alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust. 35 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Riigivalitsemine jah ei Selgitus: TAT parandab avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. TAT raames toetatakse kohaliku omavalitsuse personali pädevuse suurendamist alkoholi liigtarvitajatega töötamiseks, mis eeldatavasti ei suurenda olulisel määral kohaliku omavalitsuse halduskoormust, vaid toetab alkoholi liigtarvitavate inimestega töötamise efektiivsust. Võrdsed võimalused36 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)37 jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega38 TAT- de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani. Haiguste kõige raskemaks tagajärjeks on enneaegne surm. Alkoholipoliitika rohelise raamatu39 koostamise käigus tehtud analüüsist ilmnes, et 2011. aastal oli Eestis orienteeruvalt 1440 alkoholi liigtarvitamisega seotud surma, neist pea 80% meestel. Teenuse saajate sihtrühmas on oodatav 80–85% meeste osalus seoses alkoholi liigtarvitamise suurema levikuga meeste seas. Lähedaste nõustamise sihtrühmas on oodatav suurem naiste osakaal. TAT tulemusel paraneb naiste ja meeste tervis, haigestumus väheneb. Seega aitab alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja pakkumine pikas perspektiivis kaasa eelkõige meeste enneaegse suremuse vähendamisele. Alkoholisõltuvuse esinemissagedus on tööealiste meeste ja naiste hulgas vastavalt 11% ja 2,1%. Sellest tulenevalt hõlmatakse tervishoiuteenustega rohkem mehi. Alkoholitarvitamise ennetamine ja abivajajatele nõustamisteenuse osutamine võivad vähendada vägivallaohvriks langemist ja koduvägivalda. 36 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 37 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. 38 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 39 Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium (2012). Lisa 7 punkt 8. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf 19 Alkoholi tarvitamise ennetamine ja alkoholitarvitamise häire ravi võimaluste suurendamine vähendab sotsiaalse tõrjutuse tekkimist. Võrdne kohtlemine jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alkoholi liigtarvitamine mõjutab otseselt alkoholisõltuvuses inimese ja tema pere igapäevaelu ja toimetulekut. TAT teenused ennetavad tööturult väljalangemist ja soodustavad tööturule naasmist ning parandavad seeläbi teenust saanud isiku ja tema perekonna elatustaset ja toimetuleku võimalusi. Alkoholi liigtarvitamine mõjutab otseselt inimese perekonna ja lähedaste heaolu, toimetulekut, inimsuhteid, elukeskkonda, igapäevaelu sujumist. Teenused on suunatud täiskasvanutele. Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine; Lähtuvalt vanuselistest eripäradest töötatakse TAT raames välja juhendmaterjal noorte alkoholitarvitamise käsitlemiseks. Samuti koolitatakse kohalike omavalitsuste lastekaitsespetsialiste, mille tulemusena oskavad nad paremini tähelepanu pöörata alkoholi liigtarvitamisele töös laste ja nende peredega. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine; c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest40. 40 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus) 20 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Meetme tegevuste elluviimine toetab meetmete „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“, „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ja „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tegevuste elluviimist. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ eesmärk on arendada toimetulekuraskustega inimestele integreeritud teenuste osutamist, mille käigus toetatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul osalemiseks mitmed takistused (nt pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanejad jne). Aktiveerivate teenuste integreeritud osutamine aitab sihtgruppi tööturule suundumisel ning seeläbi väheneb püsivalt sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv. Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks erinevates Eesti piirkondades toetatakse omavalitsustevahelist koostööd teenuste osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsust koolituste ja supervisioonide abil. Toetatakse kohaliku omavalitsuse piire ületavate teenuste arendamist ja osutamist terviklikule toimepiirkonnale suunatud koostöös. Parandatakse inimeste juurdepääsu olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele. Plaanitud tegevuste kaudu aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel, mis omakorda suurendab inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning harjumust nende sihipäraseks kasutamiseks. Meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ raames on töövõime hindamise tulemusena võimalik pakkuda tervisekahjustusega inimestele sobivaid tööturuteenuseid ja abivahendeid, arvestades nende tervisest tulenevaid spetsiifilisi vajadusi. Sobivate teenuste osutamisega suurendatakse nende inimeste toimetulekut ning hõives osalemise võimalusi. Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tegevuste tulemusena on võimalik suunata tööturuteenuseid saama alkoholitarvitamise häire ravi või alkoholi liigtarvitamise nõustamist saanud inimesi, kes on kaotanud töö alkoholisõltuvuse tagajärjel, et võimaldada sihtrühma tööturule naasmist. Sobivate tööturuteenuste osutamisega suurendatakse nende inimeste hõives osalemise võimalusi. Töötute, töövõimekaoga, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste ning vanglast vabanenute toimetuleku parandamisel ja tööle aitamisel on oluline, et kui sihtrühmal on töövõime kao, sotsiaalprobleemide või töötuse põhjuseks alkoholi liigtarvitamine, on lisaks sotsiaalvaldkonna meetmetele ja tööturumeetmetele sihtrühmale kättesaadav alkoholi varajase avastamise ja lühisekkumise ning alkoholitarvitamise häire ravi teenus. 21 6. Seos valdkondlike arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 TAT toetab otseselt rahvastiku tervise arengukava üldeesmärki – tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani. Haiguste kõige raskemaks tagajärjeks on enneaegne surm. Alkoholipoliitika rohelise raamatu koostamise käigus tehtud analüüsist ilmnes, et 2011. aastal oli Eestis orienteeruvalt 1440 alkoholi liigtarvitamisega seotud surma, neist pea 80% meestel. Võrreldes üldise suremusega moodustasid alkoholi liigtarvitamisega seotud surmad veidi enam kui 9%. 2011. aastal kaotas Eesti rahvastik alkoholiga seotud haigestumiste ja enneaegsete surmade tõttu veidi üle 50 000 eluaasta, mis on enam kui 10% selle aasta prognoositavast tervisekaotusest. Väga suur osa sellest tervisekaotusest pärineb tööeas meestelt. TAT toetab meeste ja naiste keskmise eluea pikendamise eesmärki alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse ning alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamise ja pakkumise kaudu. Alkoholipoliitika roheline raamat Alkoholipoliitika rohelises raamatus sõnastatud alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõigi inimeste jaoks turvalisemaks. TAT toetab alkoholipoliitika rohelises raamatus loetletud meetmete seas eraldi välja toodud meedet – alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise süsteemi väljaarendamine esmatasandi tervishoius ning kaasaegse alkoholsõltuvuse ravi ja taastusabi süsteemi arendamine. Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009–2015 Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009–2015 eesmärk on arendada nii esmatasandi põhiteenuseid (perearsti ja -õe teenus, kodune õendusabi, füsioteraapia, ämmaemandusabi, koolitervishoiuteenus) kui ka võrgustikku kuuluvaid teenuseid (kiirabi, statsionaarne hooldusravi, töötervishoiuteenus, hambaravi, apteegiteenus, vaimse tervise õe teenus jms) ning tegevused aitavad kaasa esmatasandi tervishoiuteenuste paketi laiendamisse. Eesti haiglavõrgu arengukava Tegevused toetavad haiglavõrgu arengukava üldeesmärki – tagada eriarstiabi ühtlane kättesaadavus, sealhulgas alkoholisõltuvuse ravi ühtlane kättesaadavus pikemas perspektiivis. 22 7. TAT rakendamine 7.1 Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 7.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist. 7.2 Kulude abikõlblikkus 7.2.1 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3 Sealhulgas on abikõlblikud kulud: TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4. 7.2.4 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3. väliskoolituse ja –lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 23 7.3 Toetuse maksmine 7.3.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 7.3.2 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3 Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete läbiviimise korrast asutuses; 7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4 Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama kui toetuse saaja on varasemate TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5 Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või seda ületav, siis esitatakse maksetaotlus kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab rakendusüksus. 7.3.7 Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.3.8 RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.8.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.9 Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.10 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust 24 peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.11 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.12 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4 TAT muutmine 7.4.1 Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, indikaatorite või TAT abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2 RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse osas peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3 Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4 RA edastab muutmise taotluse peale läbi vaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5 RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6 TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7 RA võib muuta TAT, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8 TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9 TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate lõikes tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 25 7.4.10 RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11 Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.13 Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1 TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, siis esitatakse vahearuanne elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult. Juhul kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2 TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik lõpparuannet esitada, siis esitatakse lõpparuanne elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud. 7.5.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6 Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab 5 tööpäeva jooksul RAd. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.5.7 Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8 Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ TAT elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RAd. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui 26 lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.5.9 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt p-le 7.5.8. 7.5.10 TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3 indikaatorite täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimise on kaasatud partner). 7.5.11. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 7.6 Finantskorrektsioonid 7.6.1 Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 27 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse Eesti Perearstide Seltsi aktiivne kaasamine, osutajate leidmine ja kaasamine teenuse kes motiveerib ja julgustab perearstikeskuseid osutamisega seotud tegevustesse. antud tegevustes osalema. TATKi tegevuste elluviija personalipuudus Eesti Psühhiaatrite Seltsi kaasamine TATKI (psühhiaatrid, psühholoogid jt) võib saada tegevustesse ning teiste erialade arstidele tegelikuks takistuseks alkoholitarvitamise sõltuvusalase täiendkoolituse ja lisapädevuse häire ravi teenuse pakkumisel. võimaldamine. Olemasolevad psühhiaatrid ja psühholoogid on piisavalt hõivatud praeguste töödega, neil ei pruugi olla vaba ajaressurssi või soovi uute ülesannete võtmiseks. Üldarstiabi osutajad jäävad passiivseks, ei Eesti Perearstide Seltsi kaasamine osale väljakuulutatud hangetel, mistõttu ei tegevustesse, et seltsi juhatus motiveeriks ja leita piisavalt perearstikeskuseid varajase julgustaks perearste TATKi tegevustes avastamise ja lühisekkumise teenuse osalema. osutamiseks ja teenuse levik esmatasandis jääb ebapiisavaks. Samuti on oht, et perearstikeskuste töötajatel puudub motivatsioon osaleda supervisioonidel, mis on oluline meetod uute praktikate rakendamiseks. Teenuste osutamiseks vajalike andmete Lihtsustada maksimaalselt statistiliste andmete dokumenteerimine ja aruandluse keerulisus kogumise nõuet ja viisi. pärsib oluliselt teenuseosutajate soovi Muuta andmete kogumine/aruandlus tegevustes osaleda. elektrooniliseks ja kergesti kasutatavaks. Kasutada Eesti Haigekassa loodud toimivaid ja tervishoiuteenuse osutajate poolt igapäevases kasutuses olevaid lepingute sõlmimise ja arveldussüsteeme. Riikliku alkoholipoliitika meetmed ei ole Alkoholipoliitika rohelise raamatu41 alleesmärgi piisavad mõjutamaks alkoholitarbimist ja meetmete elluviimine kõigi ministeeriumite ja ühiskonnas. teiste osapoolte poolt. Sotsiaalministeeriumi valmisolek ja initsiatiiv Sotsiaalministeeriumi tööplaanis nähakse ette TAT tegevuste edukaks rakendamiseks õigusloome jm seotud tegevuste jaoks vajalikud vajalike toetavate tegevuste elluviimisel ressursid. (vajadusel õigusaktide jm tervishoiuteenuseid korraldavate valdkondlike regulatsioonide täiendamine). 41 Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium (2012). Lisa 7 punkt 8. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf 28 Teenuste jätkusuutlikkuse tagamine pärast Aktiivne koostöö Sotsiaalministeeriumiga. ESF toetuse lõppemist. Kompetentse personali leidmine. TAT Alustada võimalikult vara TAT tegevuste läbiviimine nõuab head juhtimise oskust, elluviija personali värbamisega. Tihe koostöö kuid samas ka teadmisi nii välisriikide ekspertidega TAI ekspertide oskuste tervishoiukorraldusest riigis kui ka sõltuvuse ja kogemuste suurendamiseks. olemusest. 9. Lisad TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade lõikes – lisa 1 vorm B TAT seletuskiri 29 Tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirja nr 5 "Kainem ja tervem Eesti" muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tehakse muudatused tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 5 „Kainem ja tervem Eesti“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Pikendatakse TAT abikõlblikkust kahe aasta võrra. 1.2. Muudatuste ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). TAT muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Käskkiri koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 pikendatakse TAT ajaraami ehk abikõlblikkuse perioodi kaks aastat ehk 2023. aasta lõpuni eesmärgiga viia jätkuvalt ellu teadlikkust suurendavaid tegevusi, et eelkõige toetada ja kinnistada TAT seniste tegevuste raames kujundatud hoiakuid nii spetsialistide kui ka kogu elanikkonna hulgas. Punktiga 2 pikendatakse TAT punkti 2.3.4 ajaraami kuni 31.12.2023. Aastatel 2022 ja 2023 korraldatakse alkoholi liigtarvitamise vähendamisele suunatud teavituskampaaniad, muu hulgas jätkatakse alkoholivaba perioodi populariseerimisega kampaanias „Septembris ei joo“. Tehakse ka teavituskampaaniate korraldamisega seotud eel- ja järeluuringud. Teadlikkust suurendavad tegevused hõlmavad lisaks ka veebilehe alkoinfo.ee arendamist ja haldamist, et alkoholitemaatikasse puutuv ajakohane info oleks avalikkusele ja spetsialistidele kättesaadav. Punktiga 3 muudetakse seoses TAT punktis 2.3 nimetatud teadlikkust suurendavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi pikendamisega ka selle tegevusega seotud väljundnäitaja sihttaset 2023. aastal. Eelnev 2023. aasta sihttase oli 18, seoses tegevuste jätkumisega 2022. ja 2023. aastal tõstetakse seda 51ni. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud TAT muudatus annab võimaluse jätkata teadlikkust suurendavate tegevuste punktiga kuni 2023. aasta lõpuni. TAT „Kainem ja tervem Eesti“ ülejäänud tegevused: 1) alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ja osutamine; 2) alkoholitarvitamise häire ravi teenuse arendamine ja osutamine ja 3) seire ja hindamine viiakse ellu ning neid rahastatakse jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil alates 01.01.2022 riigieelarvelistest vahenditest. 5. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras. 6. TAT muudatuste eelnõu kooskõlastamine Muudatus saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-1473 - Tervise- ja tööministri 9. jaanuari 2015. a käskkirja nr 5 "Kainem ja tervem Eesti" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77728a34-e588-4e85-86ee-46d830dafc4b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77728a34-e588-4e85-86ee-46d830dafc4b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel