ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 29.11.2021
kehtiv kuni 29.11.2026
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Rapla Vallavalitsus Meie 01.12.2021 nr 12.2-1/8297-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamine ja selgituste küsimine
Austatud härra Mägi
Rahandusministeeriumile on laekunud järelevalveteade seoses Rapla Vallavalitsuse, registrikood
77000312, (edaspidi: hankija) poolt riigihangete registris alustatud avatud hankemenetlusega
teenuste riigihankega "Rapla valla teede ja tänavate talihooldus 2021-2024", viitenumber 241405,
CPV kood 90620000-9 "Lumekoristusteenused" (edaspidi: riigihange).
Riigihangete registrist (edaspidi: eRHR) nähtub, et hankija on määranud hankelepingu kestuse
kuupäevaliselt 15.11.2021 - 30.04.2025 (vt hanketeate osa II p 2.7, lisa 1 tehniline kirjeldus p 1.5,
hankelepingu projekt p 3). Iga-aastaseks teenuse osutamise perioodiks (lumetõrjeperioodiks) on
hankija märkinud november-aprill. Järelikult oli hankelepingu sõlmimine kavandatud neljaks
järjestikkuseks lumetõrjeperioodiks. Hankelepingu eeldatavaks kogumaksumuseks märkis hankija
eRHR-is 1 000 000 eurot.
Järelevalveteatele oli lisatud riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: VaKo) 29.10.2021 otsus
nr 177-21/241405, millega VaKo tuvastas, et hankija määratud pakkumuste esitamise tähtaeg
on lühem kui riigihangete seaduses (RHS) sätestatud minimaalne tähtaeg. VaKo selgitas hankijale,
et RHS § 193 lg-s 8 sätestatud kohustuse täitmiseks, st pakkumuste esitamise tähtaja pikendamiseks
seaduses nõutud mõistliku aja võrra, tuleb hankijal pöörduda eRHR-i poole ajal, kui riigihange
on veel VaKo poolt peatatud. Samuti juhtis VaKo hankija tähelepanu asjaolule, et riigihanke
alusdokumentides on hankelepingu täitmise algusajaks imperatiivselt kehtestatud 15.11.2021.
VaKo leidis, et hankelepingu sõlmimine ei ole 15.11.2021 tõenäoliselt võimalik, mis võib kehtiva
praktika kohaselt tuua kaasa vajaduse tunnistada riigihange kehtetuks. Riigihangete registris
avaldatud andmetel on kõnealune VaKo otsus tänaseks jõustunud. Seejuures oli hankemenetlus
VaKo otsusega peatatud kuni 12.11.2021 (kaasa arvatud). Hankija ei olnud selle aja kestel
pakkumuste esitamise tähtaega RHS § 193 lg-s 3 ette nähtud korras pikendanud.
Rahandusministeerium, olles järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks (RHS § 205 lg 2 ls 2)
tutvunud eRHR-is ja hankija avalikus dokumendiregistris avaldatud andmete ja dokumentidega,
samuti olles suhelnud hankijaga telefoni ja e-posti teel, on selgitanud välja järgmised asjaolud:
1) 22.11.2021 korraldusega nr 640 tunnistas hankija hankemenetluse riigihankes viitenumber
241405 kehtetuks;
2) Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest on hankija teavitanud
riigihankes osalevaid ettevõtjaid RHS § 47 lg 1 p-s 12, lg-s 2 ja lg-s 3 ette nähtud korras ja
tähtajal, edastades kõigile pakkumuse esitanud ettevõtjatele 22.11.2021 korralduse nr 640,
milles sisaldusid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjused;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
3) 25.11.2021 esitas hankija eRHR-ile RHS § 83 lg 1 kohase teavituse hankemenetluse
lõppemise (kehtetuks tunnistamise) kohta, teade on avaldatud eRHR-is 26.11.2021;
4) Hankija on alustanud väljaspool eRHR-i ilma hanketeateta teenuste riigihanget "Rapla valla
lumetõrjetööd perioodil november 2021 – aprill 2022" (edaspidi: hanketeateta riigihange),
esitades 03.11.2021 e-posti teel pakkumuse esitamise ettepaneku enda poolt välja valitud
seitsmele ettevõtjale ning avaldades pakkumuse esitamise ettepaneku koos selle lisadega
ilma juurdepääsupiiranguteta vallavalitsuse dokumendiregistris;
5) Hanketeateta riigihanke pakkumuse esitamise ettepanekule olid lisatud lisa 1 "Tehniline
kirjeldus" ja lisa 2 "Hinnapakkumuse vorm". Hinnapakkumuse vormis sooviti pakkumuse
maksumuse väljendamist ühikuhinnana (tunnihinnana) eraldi iga riigihanke osa kohta (kokku
19 osa). Pakkumuse esitamise ettepanekus ja selle lisades ei olnud märgitud hindamise
kriteeriume ja kaalutlusi, millest hankija lähtub pakkumuse edukaks tunnistamisel ning
hankelepingu sõlmimisel. Kuigi pakkumuse esitamise ettepanekus ja hinnapakkumuse vormis
sooviti pakkumust teenuse osutamiseks ühel lumetõrjeperioodil (november 2021 – aprill
2022), oli tehnilise kirjelduse p-s 1.5 märgitud hankelepingu täitmise tähtajaks 15.11.2021
– 30.04.2025;
6) Hankija selgitas telefonivestluses järelevalveametnikuga, et eelarvestamisel on üheks lume-
tõrjeperioodiks (november 2021 – aprill 2022) sõlmitava hankelepingu maksimaalseks
kogumaksumuseks (kõigi osade kohta) arvestatud koos käibemaksuga 200 000 eurot, so
ilma käibemaksuta ca 167 000 eurot;
7) Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli pakkumuse esitamise ettepanekus märgitud 11.11.2021
ning hankija selgituste kohaselt on pakkumused esitatud, kuid hankelepinguid ei ole veel
sõlmitud. Pakkumuse esitamise ettepanekust ega dokumendiregistrist ei nähtu, et hankija
oleks pidanud hanketeateta riigihankes läbirääkimisi.
Rahandusministeerium ülesandeks on teha avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet
(edaspidi: järelevalve) RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180
p 6 ja § 203 lg 1). RHS § 205 lg 1 p 1 järgi võib järelevalvemenetluse alustada, kui Rahandus-
ministeeriumil on tekkinud küllaldane rikkumiskahtlus ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud
järelevalvemenetlust välistavad imperatiivsed asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt järelevalve-
menetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihange (menetluse)
tähenduses on lõppenud. Vastavalt RHS § 73 lg 3 p 6 alt-le II lõpeb hankemenetlus muu hulgas
põhjusel, et hankemenetluse on tunnistatud kehtetuks hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse
korral omal algatusel. Järelikult on hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamine absoluutne
järelevalvemenetluse läbiviimise takistus ning Rahandusministeerium ei saa teha järelevalvet ka
selle üle, kas hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus ise on õiguspärane (vt M. Antonov.
RHS § 206 komm. 13-15 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Küll aga on ettevõtjal, kelle õigusi hankemenetluse kehtetuks
tunnistamine rikub või kelle huve kahjustab, võimalik vaidlustada hankemenetluse kehtetuks
tunnistamise otsus VaKo-s (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 8). Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei
ole 22.11.2021 korralduse nr 640 vaidlustamise tähtaeg veel möödunud (RHS § 189 lg 1).
Eelnevast tulenevalt ei saa Rahandusministeerium teostada järelevalvet hankija omal algatusel
kehtetuks tunnistamise otsusega lõppenud avatud hankemenetlusega riigihanke nr 241405 üle
(vt RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 6 alt II).
Samas esineb ajend ja alus järelevalvemenetluse alustamiseks kontrollimaks hankija tegevuse
õiguspärasust ilma hanketeateta väljaspool eRHR-i läbiviidavas riigihankes "Rapla valla lume-
tõrjetööd perioodil november 2021 – aprill 2022".
2
Rapla Vallavalitsus on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 2 kohaselt. Avaliku sektori
hankija peab kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS-i 3. ptk 1. jaos (§-s 125) sätestatud
lihthankemenetluse korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke
piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär (RHS § 15 lg 1).
Avaliku sektori hankija jaoks on lihthanke piirmäär asjade või teenuste hankelepingu korral
(km-ta) 30 000 eurot (RHS § 14 lg 1 p 1).
Kui aga hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga (asjade
ja teenuste puhul km-ta 60 000 eurot), siis peab avaliku sektori hankija kohaldama hanke-
lepingu sõlmimisel RHS-i 2. ptk-is sätestatud hankemenetluse korda (RHS § 15 lg 2, § 14 lg
2 p 1). Kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga
(kohaliku omavalitsuse üksusest hankija puhul asjade või teenuste riigihanke korral km-ta
214 000 eurot), siis peab hankija arvestamata sellest tulenevate täiendavate reeglitega (nt
hanketeate esitamisel märke tegemine tagamaks andmete edastamist Euroopa Liidu Välja-
annete Talitusele RHS § 45 lg 6 kohaselt, pikem pakkumuste esitamise tähtaeg vastavalt RHS
§ 93 lg 1 p-le 4, pikem ooteaeg RHS § 120 lg 2 ls 1 jne).
Hankija kohustus järgida teenuste tellimisel riigihanke piirmäärast (60 000 eurot) alates RHS
2. ptk-is sätestatud hankemenetluse korda tähendab kohustust korraldada riigihange üldjuhul
kas avatud või piiratud hankemenetlusena (RHS § 48 lg 1). Teiste hankemenetluse liikide
kasutamine eeldab, et see on RHS-i kohaselt eraldi sõnaselgelt lubatud, st selleks peavad
olema täidetud RHS-is sätestatud täiendavad eeldused (vt RHS § 48 lg-d 2-4, §-d 49-50).
Avatud ja piiratud hankemenetlus algab alati hanketeate avaldamisega eRHR-is (RHS § 73
lg 1). Seega kehtib eeldus, et kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke
piirmääraga, siis hankija korraldab riigihanke avatud või piiratud hankemenetlusena, esitades
eRHR-ile avaldamiseks hanketeate. Kui hankija on alustanud riigihanke piirmääraga vähemalt
võrdse maksumusega riigihanget ilma hanketeadet esitamata ning teadolevalt ei esine RHS-
is sätestatud erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid riigihanke alustamist ilma hanketeateta,
esineb küllaldane alus kahtlustada hankija tegevuses RHS-i rikkumist. Eelöeldu on asjakohane
ka siis, kui riigihanke eeldatav maksumus on küll väiksem riigihanke piirmäärast, aga on võrdne
lihthanke piirmääraga (RHS § 125 lg 1).
Lähtudes eeltoodust on Rahandusministeeriumil järelevalveteate ja hankijalt saadud teabe ajendil
tekkinud põhjendatud kahtlus, et hankija võib olla eiranud RHS § 14 lg 2 p-st 1, § 15 lg-st 2, §
48 lg-st 1 ja § 73 lg-st 1 või RHS § 14 lg 1 p-st 1, § 15 lg-st 1 ja § 125 lg-st 1 tulenevat korda,
valides vale riigihanke menetluse liigi ja jättes hanketeate õigusvastaselt eRHR-ile esitamata.
Kui hankelepingu maksumus vastab riigihanke piirmäärale või on sellest kõrgem võimaldab
seadus vaidlustuse esitamist õigusvastaselt hanketeateta sõlmitud hankelepingu tühisuse
tuvastamiseks VaKo-s (RHS § 121 lg 1 p 1, lg 3 ja § 185 lg 4 p-d 2-3 ja lg 5). Eelöeldu aga ei
takista käesolevas asjas järelevalvemenetluse alustamist, sest hankelepingut ei ole veel sõlmitud
ja järelevalvemenetluse eesmärgiks on hankelepingu õigusvastane sõlmimine preventiivselt ära
hoida.
RHS § 185 ei võimalda teate esitajal vaidlustada hankija valitud riigihanke menetluse liiki, sh
kui hankija on valinud ilma hanketeateta menetlusliigi. Riigihankes osalemisest huvitatud
ettevõtja võib küll vaidlustada riigihanke alusdokumendina pakkumuse esitamise ettepaneku
(RHS § 185 lg 2 p 1), kuid VaKo-l ei ole vaidlustuse läbivaatamisel volitusi tunnistada tervet
riigihanke menetlust kehtetuks (RHS § 197), mistõttu VaKo esitaks sellise vaidlustuse
laekumisel RHS § 195 lg 10 alusel teate Rahandusministeeriumile järelevalvemenetluse
läbiviimiseks. Järelikult ei esine käesolevas asjas RHS § 206 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlus-
takistust.
3
Olukorras, kus hankija võib olla eksinud hankelepingu eeldatavale maksumusele vastava
riigihanke menetluse liigi valikul ja esineb oht ebaseadusliku ilma hanketeateta hankelepingu
sõlmimiseks, on järelevalvemenetluse läbiviimine reeglina põhjendatud. Euroopa Kohus ja
Euroopa Komisjon on nimetanud hanketeateta õigusvastaste otselepingute sõlmimist riigihankeid
käsitlevate EL-i õigusaktide kõige tõsisemaks rikkumiseks (vt Euroopa Kohtu otsus C‑26/03:
Stadt Halle ja RPL Lochau, p 37; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ,
põhjenduspunkt 13). Seega esineb kirjeldatud juhul avalik huvi järelevalvemenetluse alustamise
suhtes.
Tuginedes RHS §-s 203, § 205 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 sätestatule, alustab Rahandusministeerium
järelevalvemenetlust Rapla Vallavalitsuse poolt ilma hanketeateta pakkumuse esitamise
ettepaneku tegemisega alustatud riigihanke "Rapla valla lumetõrjetööd perioodil november
2021 – aprill 2022" (registreeritud hankija dokumendiregistris pealkirjaga "Talv 2021-
2022") läbiviimise õiguspärasuse kontrollimiseks.
Palume Rapla Vallavalitsusel hiljemalt 06.12.2021 esitada järelevalvemenetluses järgmised
dokumendid ja selgitused:
i. Kõik hanketeateta riigihankes koostatud dokumendid, sh pakkumuse esitamise ettepanek
koos lisadega (originaalfailina või ärakirjana);
ii. Kõik hanketeate riigihankes laekunud pakkumused ja selle olemasolul muu kirjavahetus
ettevõtjatega;
iii. Teatada, milline on hankelepingu eeldatav maksumus, esitada dokument, milles eeldatav
maksumus on fikseeritud, ja selgitada eeldatava maksumuse arvutusmetoodikat ja -käiku
vastavalt RHS §-des 23, 24 ja 27 sätestatule;
iv. Kas hankija soovib jätkata hanketeateta riigihanget kavatsusega sõlmida hankeleping
või peab vajalikuks kõnealuse riigihanke ise kehtetuks tunnistada? Kui hankija soovib
hanketeateta riigihanget jätkata, palume põhistada, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel
on hankija arvates riigihanke läbiviimine ilma hanketeadet avaldamata õiguspärane.
Juhime tähelepanu, et RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud
järelevalvemenetluse korral hankija anda nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks
enne järelevalvemenetluse lõppemist või enne ettekirjutuse täitmist RHS § 208 lg-s 2 sätestatud juhul.
Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud hanke- või raamleping on seadusest tulenevalt automaatselt
tühine.
Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et juhtumipõhise järelevalvemenetluse
eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise keelu mõttega ei ole vastuolus, kui järele-
valvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavakstegemist
(vt. RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138).
Eeltoodust tulenevalt ei takista RHS § 205 lg 3 hankijal rikkumisi kõrvaldada ning kui rikkumist
kõrvaldada pole enam võimalik, on hankijal RHS § 73 lg 3 p 6 alt II kohaselt õigus tunnistada
riigihange põhjendatud vajaduse korral omal algatusel ise kehtetuks (vt. Riigihangete seaduse
eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 138).
RHS § 73 lg 3 p 6 alusel saab hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks hankija enda otsusega
põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud on
korduvalt sedastanud, et hankijal on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel
väga lai diskretsiooniruum (vt TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452, p 13) ja hankemenetluse
kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise
üldpõhimõtetega ning on reaalne (vt VAKO 13.07.2018, nr 129-18/195365, p 10).
4
Nõnda ei pea põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks olema üksnes
hankijast sõltumatu objektiivne põhjus, vaid võib tuleneda ka hankijast endast (nt VAKO
24.04. 2018, nr 54-18/191319, p 12). Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud
vajaduse võivad tingida hankija enda eksimused (vt VAKO 13.07.2018, 129-18/195365, p 10),
eelkõige vead, mida hankijal hankemenetluse kehtetuks tunnistamise üle otsustamise hetkel
enam parandada ei õnnestu. Kui hankija leiab, et on teinud hankemenetluses tõsiseid ja riigihanke
tulemusi mõjutavaid vigu, on tal võimalik hankemenetlus kehtetuks tunnistada (vt TlnHKo
19.01.2016, nr 3-15-3055, p 18). Samuti on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija
algatusel võimalik igas menetlusetapis enne lepingu sõlmimist (vt. VAKO 20.02.2018, nr 7-
18/191465/193893, p 19). Eeltoodud seisukohad on analoogia korras kohaldatavad ka ilma
hanketeateta alustatud riigihanke menetluses.
Hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on absoluutne menetlustakistus, mistõttu
nimetatud juhul lõpetab Rahandusministeerium alustatud järelevalvemenetluse ilma hankijale
ettekirjutust tegemata (vt RHS § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 6 alt II).
Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna
e-posti aadressil
[email protected] ja
[email protected]. Järelevalvemenetlust puudutavate täiendavate
küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
juristi Mihhail Antonov`i poole (tel 611 3468, e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
5